Tõhus energia

Tõhus Energia

Eesti Päevalehe eriväljaanne REEDE, 29. jaanuar 2010

eGaini süsteem ennustab ilma ja reguleerib kütmist Mida külmemaks muutub õues ilm, seda intensiivsemalt köetakse maju. Kuna hoone konstruktsioonid vajavad soojenemiseks aega, tõstab kütmine toatemperatuuri alati hilinemisega. Kui temperatuur kipub kõikuma – kord läheb õues tuuliseks ja külmaks, järgmisel päeval aga särab päike ja kipub sulale –, köetakse tavalises korterelamus ruumid seetõttu sageli liiga soojaks. Elanikke mõõdukast ülekütmisest tingitud toatemperatuuri kõikumised tavaliselt ei häiri, kuid kahtlemata põhjustab see suuremaid küttearveid, kui tegelikult vaja oleks. Tavaline kütmise automaatne reguleerimissüsteem korterelamu soojussõlmes ei suuda arvestada hoonete küttevajadust oluliselt mõjutavate ilmaolude, nagu päikesepaiste, tuule suuna ja tugevuse, sademete jms, esinemisega.

Nende ilmastikunähtuste oskuslik ärakasutamine võimaldab aga hoonete kütmisvajadust aasta

jooksul üsna tunduvalt vähendada.

Kasutab soojuse inertsi 2008. aasta lõpust alates on võimalik ka Eestis liituda kütteenergia säästulahendustele spetsialiseerunud ettevõtte eGain Sweden AB teenindusvõrguga, et korvata senise küttereguleerimise puudusi ja muuta kõiki korterelamuid lihtsal viisil energiatõhusamaks ilma lisasoojustamiste ja muude oluliste ja hinnaliste rekonstrueerimistöödeta.

Hoonele langeva päikeseenergia tasuta soojuse maksimaalne ärakasutamine ning tuule tugevuse ja suuna arvestamine on tulemuslik nii sügavatel talvekuudel kui ka mõningase pilvisuse korral. Lühiajaliste välistemperatuuri alanemiste korral (nt öised külmad) väldib eGain ülekütmist kasutades ajutiselt suurenevate soojuskadude kompenseerimiseks hoone kon-

struktsioonidesse talletunud soojuse inertsi ja loob vajaliku energiavaru mõõdukalt ennetava kütmisega. eGain pöörab kütmise juhtimisel elanike kasuks ka tuule mõju vähenemise hoone soojuskadudele läbi välispiirete, ebatiheduste ja ventilatsiooni. eGaini töö aluseks on ametialaseks kasutamiseks toodetud viie ööpäeva ilmaennustus, mis uueneb mitu korda ööpäevas.

Süsteem arvutab pidevalt välja iga liitunud maja soojavajaduse järgmisteks päevadeks kõige uuema ilmaennustuse põhjal ja muudab kütteradiaatorite temperatuuri nii, et majas püsib stabiilne ja mugav toatemperatuur.

Päikeseenergiat on rohkesti saadaval nii kevadel kui ka varasügisel. eGain võimaldab elanikel nautida ühtlast toasooja vähima võimaliku küttekuluga ka mais ja septembris, mil korteriühistud sageli ülekütmise vältimiseks

küttesüsteemi majas välja lülitavad ja taluvad seetõttu ebameeldivat rõskust ja toatemperatuuri kõikumisi.

Lühike tasuvusaeg eGainiga liitunud Tallinna mägede korterelamutes on 2009. aastal saavutatud kuni 15% kütteenergia kogukulu vähenemist.

Senisest veelgi energiatõhusamaks muutusid ka juba osaliselt või täielikult rekonstrueeritud korterelamud, sest ükski teine hoonetes rakendatud energiakulu vähendamise abinõu, k.a küttekulude individuaalne mõõtesüsteem jms, ei kasuta ära eGaini loodud säästuvõimalusi, mis põhinevad ilmamuutusi arvestaval ennetaval kütmise reguleerimisel. eGaini küttejuhtimise süsteemiga liitumine ei ole kallis.

Investeeringu majanduslik tasuvusaeg on praeguse energiahinna puhul Tallinnas lühem kui üks kütteperiood.

Energiatõhusamaks renoveerimise uus moodus 80% hoonetest, mida me kasutame ka veel aastal 2050, on praegu olemas, enamik neist kulutab vähemalt 20% rohkem energiat, kui see oleks kohane.

Põhjused pole ainult ehitustehnilised, vaid ka insenertehnilised ja kasutusharjumuslikud.

Hoonete ülalpidamiskulud (sh energiakulu) moodustavad 70–80% kogu kulutustest ehitisele selle elutsükli jooksul.

Hoone tavapäraste tehnosüsteemide, sh kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide efektiivsus on kohati vaid 50% võrreldes täielikult integreeritud ja tervikliku süsteemiga. Tihti on probleemiks olematu automaatika, mistõttu süsteemid töötavad üksteise vastu.

Kuidas saab hoone tehnosüsteeme mõistlikult energiatõhusamaks renoveerida?

Renoveerimine hoone energiasäästlikumaks muutmise eesmärgil tuleb ette võtta terviklikult, detailide kontekstist väljarebimine ja osaline renoveerimine võib pigem kahju kui kasu tuua.

Energiajuhtimine integreeritud ja intelligentse automaatikasüsteemi abil tõstab efektiivsust ja vähendab hoone energiakulu oluliselt, isegi kuni poole võrra.

Kust ja kuidas pihta hakata? Üks võimalus on Ameerikas ning mitmel pool Euroopas järeleproovitud moodus renoveerida energiat raiskav hoone energiatõhusamaks energiateenuseid

eGaini seadmete hulgas paigaldatakse igasse hoonesse ka üks kuni kolm sisekliima püsilogerit, mis mõõdavad ja salvestavad toatemperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse näite aasta läbi üks kord igas tunnis. Loger on vajadusel kergesti teisaldatav ühest korterist teise. Mõõtmistulemused salvestuvad automaatselt ühistu privaatsele klindikontole eGaini kodulehel www.egain.ee, võimaldades nii ühistu liikmetel kui ka maja halduspersonalil mugavalt jälgida maja tegelikku sisekliimat reaalajas. Mõõtmistulemused ja küttekulude info on eGaini kodulehel alati nähtaval, mis aitab kiiremini lahendada või ennetada kütmisega seotud probleeme.

Logeri rakendamine lihtsustab ka kliendi ja eGaini koostööd hoone energiakasutuse edasisel optimeerimisel. eGain ilmaennustusel põhineva kütmise metoodika suurimateks eelisteks võrreldes ena-

miku muude energiasäästu meetmetega on väike investeering, milleks ei ole vaja pangalaenu, samuti lihtne paigaldamine, mis teostub vaid mõne tunniga. Samal ajal võib maja küttesüsteemi osaks olevate eGaini seadmete soetamise lülitada ka hoone rekonstrueerimislaenuga finantseeritavate tööde paketti. eGaini mõju hoone kütteenergia kasutuse vähendamiseks on varem hinnatav ka energiaauditi käigus, kuid energiaauditi tegemine ei ole süsteemi rakendamiseks vajalik. eGaini seadmed ei vaja regulaarset hooldust. eGain aitab säästa keskkonda. Kütteenergia kasutuse vähendamisega vähendame ühtlasi kütteenergia tootmise vajadust ja seal tekkivaid kahjulikke heitmeid atmosfääri.

Maido Kiviorg, eGain Estonia maido.kiviorg@egain.ee

Soojustagastusega lokaalsed ventilatsiooniagreaadid 1-2 toa jaoks.

• Soojustagastus kuni 76% • Õhuvahetuse korral 30m3/h tarbib 6W • Tootlikkus 15 kuni 100m3/h • Saksa kvaliteet

osutava ettevõtte kaasamisega. Ärimudel toimib järgmiselt.

Võtame näiteks koolimaja või büroohoone, mis kulutab aastas väga palju energiat. Ettevõte vaatab hoone üle ja teeb kindlaks, et maja ja tema süsteeme renoveerides on võimalik energiakulutusi oluliselt vähendada (kui palju just sõltub iga maja olukorrast, süsteemidest jms). Ettevõte sõlmib hoone omanikuga energiateenust käsitleva lepingu, et näiteks järgmised 5 aastat maksab omanik talle kindla summa (võrreldav varasema perioodi energiakulude katteks mineva summaga) ja ettevõtja garanteerib, et lepinguperioodi järel

kulub majas energiale märgatavalt vähem. Ettevõte renoveerib hoone ja tehnosüsteemid energiatõhusamaks ning teenib vähenenud energiakulude arvel tagasi lepinguperioodi investeeringukulud ja mõistliku kasumi, klient saab aga renoveeritud maja ja vähenenud kulutused energiale.

Energiatõhusamaks renoveerimise potentsiaal on väga suur ja juba on märgata tellijaid, kes saavad eelmärgitud ideest aru ning on valmis selle järgi oma hooneid energiatõhusamaks renoveerima.

Terviklik energiatõhusamaks renoveerimine tähendab järgmiste toimingute asjatund-

likku korraldamist: •• partnerlust – mõlemad osapooled on huvitatud energiasäästust.

•• energiaauditi koostamist; •• planeerimist ja tegevuskava koostamist – alternatiivide läbikaalumist; •• tasuvusarvutusi; •• projekteerimist; •• rahastamise lahendamist; •• planeeritud meetmete elluviimist; •• online-monitooringut ja süsteemide hooldust (efektiivsuse ja sihipärase kasutuse kontroll); Aivar Uutar, volitatud ehitusinsener, AS-i Clik ehitusdirektor

Tõhus Energia

2

Energiamärgis näitab, kui palju maja kulutab energiat sisekliima tagamiseks Ehitusseadusest lähtuvalt peab energiamärgis olema kõikidel hoonetel või korteritel, mida soovitakse osta või müüa. Müüja tuleb energiamärgise ostu-müügitehingu toimumisel üle anda ostjale. Samuti peab üürileandja võimaldama üürnikul või üürilepingu sõlmimisest huvitatud isikul tutvuda energiamärgise andmetega ning üürnikul või üürimisest huvitatud isikul on õigus energiamärgise esitamist ka nõuda. Vaid väheste hoonete puhul ei ole energiamärgis kohustuslik. Energiamärgist ei nõuta tavandihoonetelt ega hoonetelt, mille kasutusiga on alla kahe aasta, ja veel mõnelt muult seaduses väljatoodud hoonelt.

Energiamärgiseid väljastav ettevõte 3 Selli OÜ on kogenud, et rahvas ei tea energiamärgise dokumendist eriti midagi.

Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi eelmise aasta lõpu statistika näitas, et energiamärgiseid on välja antud vaid u 2100. Samas müügitehingud, millega energiamärgis ostjale üle antakse, moodustavad kõikidest ostumüügi tehingutest vaid 25%.

— Mida aga siis kujutab endast energiamärgis, millist infot ta endas sisaldab ja miks on tema olemasolu nõutav ja nii oluline?

— Energiamärgis annab tavatarbijale mõistetaval viisil objektiivse info selle kohta, kuidas hoone

energiat säästab või vastupidi – kuidas hoone energiat raiskab.

Energiamärgise dokument sisaldab nelja osa: tiitellehte, energiasäästu meetmete loetelu (soovitused säästuks), lähteandmeid ja kaalutud energiakasutuse arvutust. Kui müüja või väljarentija sai enne eelmise aasta esimest jaanuari andmeid ilustades anda ostjale või rentijale ka valet teavet, siis see dokument annab täpse teadmise, kui palju kulutab hoone energiat sisekliima tagamiseks võrreldes teiste samasuguste hoonetega. Samas ei peaks maja- või korteriomanikud vaatama märgist kui ebameeldivat kohustust, sest see annab ju ka omanikule teavet, kui palju tema hoone energiat tarbib ning kas oleks mõistlik teha hoone energiamajandamises mingeid ümberkorraldusi.

Märgise dokument on üks väärtuslikumaid kogu ostu- või üürimisdokumentatsioonis, sest annab tehingul teabe, kui palju kulub ressursse aastas tegelikult hoone või korteri sisekliimale e küttele, jahutusele, valgustusele, ventilatsioonile ning vee soojendamisele. Korterit soetades soovime ju teada, kas meil kulub sisekliima tagamiseks 1000 või 2000 krooni kuus. See on vajalik info, mis aitab meil otsust langetada, pealegi on hoone energiatõhusus praeguste küttehindade juures väga oluline näitaja.

Kuigi energiamärgis kehtib 10

Kaalutud energiaerikasutus (KEK)

Vähe kulutav

KEK 120

A

121 KEK 130

B

131 KEK 150

C

151 KEK 190

D

191 KEK 250

E

251 KEK 320

F

KEK 321

G

Klass:

Palju kulutav Kaalutud energiaerikasutus *, kWh/(m 2·a):

kütteperrioodil kulud eri klasside korral* Maja energiamärgise klass A D Energiakulu (kr/m²) ≤14 20 Maja pindala (m²) 156 156 Igakuised kulud energiale (kr) ≤2184 3120 Kuus rohkem maksta (kr) 0 936 *arvutus on näitlik ühe kindla maja kohta. Iga konkreetne maja tuleb eraldi arvutada aastat, on soovitav uuendada seda pärast suuremaid renoveerimistöid, et saada parema klassiga märgis. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass (A-st kuni G-ni), seda väiksemad on tulevikus energiaarved ning need mõjutavad ka tehingute lõpphinda (vt näidet).

— Kes väljastab energiamärgiseid ja palju peab taotlemisele aega kulutama?

—Kui projekteeritavatele hoonetele väljastab energiamärgise projekteerimisettevõtja, siis juba valmis hoonetele teeb seda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis vastava registree-

G ≥38 156 ≥5928 ≥3744

ringu saanud ettevõte. Energiamärgise saab taotleda hoonele tervikuna või ka vaid eraldi kasutatavale hoone osale (näiteks korterile). Kui kortermajas on ühistu, tellib energiamärgise ühistu juhatus, seda juba ka siis, kui energiamärgist nõuab kas või üks korteriomanik. Kui ühistu

juhatus märgist ettenähtud aja jooksul ei telli, on märgist nõudnud korteriomanikul õigus märgis ise tellida ning kulud ühistult sisse nõuda.

Energiamärgise taotlemiseks ei kulu kliendil tavaliselt üle ühe tunni oma ajast (juhul, kui vajaminevad andmed on käepärast).

Pärast arvutuste teostamist edastab energiamärgise pakkuja ise andmed ehitusregistrisse. Tavapäraselt kulutab kogu taotlemise protsess aega 1–5 tööpäeva.

— Kui palju energiamärgis maksab?

— Tavaliselt jäävad energiamärgiste hinnad paari tuhande krooni ümber, küündides kohati ka 3500 kroonini. 3 Selli OÜ pakub Tallinnas energiamärgist eramutele hinnaga 1800 krooni (käibemaksuga), korteriühistutele 2280 krooni (käibemaksuga). Tallinnas maksab linn ka korteriühistule energiamärgise saamiseks 1500 krooni toetust, mis muudab kulutused märgisele minimaalseks. Toetuse taotlusvormi ja muud lisainfot energiamärgise kohta leiab 3 Selli OÜ kodulehelt www.3selli.ee või helistades energiamärgise väljastajale Aivar Lindmetsale telefonil 52 37 608. Aivar Lindmetsaga saab kokku leppida juba ka aja objektiga tutvumiseks.

Tanel Kolk, 3 Selli OÜ tegevjuht

Mõtle säästlikult, ehita ökonoomselt Üha sagedamini pöörduvad inimesed Aeroci spetsialistide poole selliste küsimustega nagu „Tahan ehitada passiivmaja” või „Soovin, et minu maja oleks A-energiaklassiga”. Enne, kui anda konkreetseid soovitusi, tuleks lahti rääkida mõisted „passiivmaja” ja „maja energiaklass”. Alustaks viimasest mõistest.

Eri tüüpi seinte ehitamiseks mõeldud plokitoodete (EcoTerm Plus, Classic, Element, Hard) kõrval pakub Aeroc uudsena armeeritud poorbetoonpaneele, mida saab kasutada elamute vahe- ja katuslagedes kandva ja soojapidava elemendina. Paneele on võimalik paigaldada ka kaldu ehk neid saab edukalt kasutada viilkatustega majadel. Akna ja ukseavade sildamisel soovitame kasutada AEROC-silluseid või U-plokke.

Eestis on energiasäästliku ehitamise aluseks valitsuse määrus „Energiatõhususe miinimumnõuded”. Selle alusel määratakse hoone energiatõhususarv (ETarv) ehk energiaklass, mis näitab energiakulu maja küttele, sooja vee valmistamisele, valgustusele ja seadmetele.

Uutel ja oluliselt rekonstrueeritavatel väikemajadel peab ETarv jääma väiksemaks kui 180 kWh/m2 aastas. Selleks, et saada A-klassiga hoonet, peame saama väärtuse 120 kWh/m2 aastas või alla selle.

Energiasäästliku maja ehitamiseks tuleks pöörata tähelepanu kehtivatele soovituslikele maja välispiirete soojusjuhtivuse normatiividele ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemi lahendustele.

Välispiirete soojusjuhtivuse näitajate kõrval avaldab lõpptulemusele olulist mõju ka välispiirete õhutihedus ehk õhuleke. Soome Tampere ülikooli uuringu kohaselt on kõige väiksema õhulekkega majade seinad ehitatud just poorbetoonist ehk AEROC-tüüpi plokkidest. Eestis levinud puitkarkassmajade õhulekke koefitsient on poorbetoonist ehitatud majaga võrreldes 3–5 korda suurem.

Selleks, et maja klassifitseeruks A-energiaklassi, tuleb peale soojapidavate ja õhutihedate välispiirete kasutada õhuvahetuseks

efektiivse soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi. Küttesüsteemidest annab hea tulemuse õhk- või maasoojuspumpade kasutamine AEROC EcoTerm Plus 375 on ainuke Eesti turul pakutav seinaplokk, mis vastab kehtivatele soojapidavuse näitajatele ilma igasuguse lisasoojustuseta. Sellest lähtuvalt saab ainult AEROC-ist ehitada täiskivimaja. Soomes kehtivad alates sellest aastast Eestiga võrreldes veelgi karmimad energiatõhususe normatiivid, mille kohaselt on välisseinte soojusjuhtivuse nõudeks 0,17 W/m2K. Sellega seoses on Aeroci tootevalikusse lisandunud Soome tingimustele sobilik plokk AEROC EcoTerm Plus 500, mida nõudlikum klient saab soovi korral osta ka Eesti turult.

Passiivmajast rääkides mõeldakse üldjuhul vähese energiatarbega maju, millel on väga väike kütteenergia tarve. Eestis reklaamitakse palju Saksa Passivhaus Instituti standardeid, mille kohaselt peaks hoone küttekulu olema 15 kWh/m2 aastas. Põhjamaades (Soome, Rootsi) kasutatakse analoogsete majade küttekulude näitajatena 20 kuni 30 kWh/m2 aastas. Klimaatiliselt võib ka Eestit lugeda põhjamaaks, seetõttu peaks lähtuma sealsetest nõuetest.

Selleks, et saada passiivmaja kogu energiatarvet, tuleks eelmai-

Aeroc plokid keramsiitplokid betoonplokid Enam kui 200 mm soojustuskihi paigaldamine ja viimistlemine on üsnagi komplitseeritud. Juhul, kui sein koosneb suures osas soojustusmaterjalist, siis on raskendatud ka akende ja uste paigaldus, sest otse soojustusmaterjali külge neid kinnitada ei saa, vaid tuleb ehitada nende ümber kandev konstruktsioon. Kõik see halvendab kogu piirde soojapidavust. nitud kütteenergia kulunormile juurde arvestada sooja vee ja elektri tarbimine ning ET-arvu saamiseks ka nn kaalumistegur ehk koefitsient sõltuvalt kasutatavast energiakandjast. Kui elekterküttel on koefitsiendiks 1,5, siis gaasi- ja puiduküttel on vastavad koefitsiendid 1 ja 0,75. Paigutades saadud lõpptulemuse Eestis kehtivasse energiaklassifikatsiooni, tuleks passiivmaja ET-arvuks ligi 100 –120 kWh/m2 aastas. A-energiaklassiga maja ongi sisuliselt passiivmaja.

Saksamaa passiivmaja standardi kohaselt peaks seina soojusjuhtivuse koefitsient ehk U-arv olema väiksem kui 0,15 W/m2K. Niisuguse soojapidavusele väga kõrgeid nõudmisi esitava seina ehitamiseks pakub Aeroc lahendusena AEROC EcoTerm Plus 300 plokke koos 120 mm mineraalvillsoojustusega.

Kuna Aeroc pakub Eesti turul kõige parema soojapidavusega ja energiasäästlikumat plokki, siis

konkureerivatel plokitootjatel on võrreldavate näitajatega seina ehitamiseks vaja kasutada oluliselt paksemat soojustuskihti.

Illustreerimiseks on toodud ülalolev joonis, millel on kollasega tähistatud soojustuse paksus.

Arvestades maja energiatarvet mõjutavaid tegureid, annab kõige energiasäästlikuma tulemuse täiskivimaja. Aeroc pakub terviklahendust, mis võimaldab ehitada kogu maja ühest materjalist.

AEROC-täiskivimaja on energiasäästlik ja hea mikrokliimaga, sest tegemist on ökoloogiliselt puhta materjaliga. Sellises majas on hea elada.

Kokkuvõttes soovitame oma maja ehitajal arvestada valikute tegemisel ka investeeringu suurust ning hinnata tasuvusaega.

Passiivmaja tasuvusaeg võrreldes tavalise minimaalsete energiatõhususe nõuetega vastava majaga on küllaltki pikk, ulatudes 15–20 aastani.

Tõhus Energia

3

Maja ootab uuendamist korraga iga kandi pealt Maja soojatarbimise vähendamiseks tuleb mitte ainult soojustada fassaadi ning uuendada ja tasakaalustada küttesüsteemi, vaid vahetada aknad ja välisuksed ja vajaduse korral ka katus. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ventilatsioonile.

Kuigi hoone omanikule, olgu selleks eraisik või korteriühistu, võib hoone renoveerimiseks kuluv summa paista enneolematult suur, ei tasu end sellest siiski lasta heidutada, märgib osaühingu Amecon osakonnajuhataja Jaan Sirkel. Energiaauditi ja ekspertiisiga on võimalik maja olukord kindlaks teha ja koostada sellest lähtudes ka vajalike tööde kava ehk terviklahendus, seades tööd tähtsuse järjekorda. „Pakume eelkõige hoonetele terviklahendust ehk kompaktset renoveerimist. Põhjalik energiaaudit ja ekspertiisid võimaldavad välja arvestada optimaalse energiakulu, panna paika esmavajalikud tööd. Maja tuleb vaadata ikkagi tervikuna, et saavutada soovitud kulude kokkuhoidu ja tagada inimesele elamisväärse mikrokliimaga elukeskkond. Pakume klientidele omalt poolt nägemust töödest, mida on vaja ära teha saavutamaks optimaalne tulemus. Kas kõik need tööd ka ette võetakse, on juba kliendi otsustada,” sõnas Sirkel. Kahjuks suhtutakse hoonete renoveerimise terviklahendusse tihtipeale hoolimatult, mistõttu nende efektiivseim toimimine ei ole ikkagi tagatud ja tehtud kulutused ei õigusta end. Üldjuhul kasutavad ühisused ja ühistud renoveerimiseks pangalaenu, mis lisab küll igakuistele kommunaalmaksetele uue rea, kuid kahandab energiale kuluvat summat.

Tulu, mis tõuseb kvaliteetsest

töövõimet, elamu eluiga ja väiksemaid hooldus- ja käituskulusid, on vaja asjale läheneda terviklikult ja pidada silmas kõiki aspekte.

Riik peab olema huvitatud hoonete renoveerimisest, mida on möödapääsmatult vaja saavutamaks elatustaseme tõusu, mis suurendab inimeste töövõimet ja pikendab eluiga.

Signe Kalberg

Amecon OÜ teenused:

Maja tuleb renoveerida tervenisti, ainult seinte soojustamisest või akende vahetamisest ei piisa. FOTO: MARKO MUMM, EPL ARHIIV elu- ja töökeskkonnast inimeste tervisele, töövõimele, elurõõmule ja elueale, ei ole võimalik protsentides väljendada.

Ainult aknavahetusest ei piisa „Ühtegi tööd ei tasuks võtta ette nii, et teised tegemata jääks, kuna vaid ühe töö ette võtmine olulist kokkuhoidu ega ka mugavat tubast olemist ei anna. Hoone renoveerimist tuleb võtta kui meetmete komplekti, ühe

meetme elluviimine ei pruugi lahendada hoone probleeme. Kui küttesüsteem ja ventilatsioon on korrast ära või välisseinad soojustamata, pole ka akende vahetamisest suurt tulu,” märkis Sirkel.

Kodu sisekliima määravad eelkõige küte, ventilatsioon ja välispiirded. Vanades elamutes on tihti kas liiga palju või jällegi liiga vähe radiaatoreid. Majad on ehitatud eri aegadel ja ka nende seisukord on erinev. Sirkel tõi näiteks „suurtele sakstele” Nõuko-

gude ajal ehitatud majad, mille välisseinast suurema osa moodustavad aknad. Sellisel juhul on ebaotstarbekas kulutada raha ainult välisseinte soojustamisele, vaid tuleb mõelda hoopiski akende vahetamisele ning kütte ja ventilatsiooni korrastamisele.

Kui väljas on külm, püütakse toasooja iga hinna eest kinni hoida. Soojustamise tuhinas topitakse kinni kõik avad, kust õhk liigub. Selle tagajärjel pole ventilatsioon enam paigas ja elanikud

jäävad värske õhuta. Ka hallitus ja niiskus hakkab inimeste tervist ja hoonet kahjustama. Vale on soojustada elamu siseseinu, sest nii ei saa nad „hingata” ning seina ja soojustuse vahele koguneb niiskust. Tekibki rõskus ja hallitus.

Euroopas on hallitust uurides tehtud tõsist tööd ja inimesi teavitatakse selle võimalikust ohust tervisele.

Et võtta hoone renoveerimisse paigutatud rahast maksimumi, pidades silmas inimeste tervist,

• ekspertiis • energiatõhususe arvutused • ventilatsioonisüsteemide reguleerimine ja mõõtmine • kütte- ja jahutussüsteemide reguleerimine ja mõõtmine • ventilatsioonisüsteemide projekteerimine • jahutussüsteemide projekteerimine • küttesüsteemide projekteerimine • vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine • veevarustuse, kanalisatsiooni ja kaugkütte välisvõrkude projekteerimine • automaatsete kustutussüsteemide (sprinklerkustutus) projekteerimine • mürataseme mõõtmine • valgustatuse mõõtmine

Peterburi tee 53G, Tallinn, tel 651 7370; tallinn@amecon.ee; Tähe 127A, Tartu, tel 7 362 214; tartu@amecon.ee www.amecon.ee

Tark maja annab märgatava energiasäästu Automaatikasüsteem tagab kodus või kontoris täieliku mugavuse: juhib kütet, valgustust, muusikat ja toatemperatuuri.

Tegelikult polegi nii raske ette kujutada maja, mis suudab täita kõik pererahva soovid. Soovitud kellaajal paneb mängima muusika või süütab tuled, ööseks keerab maha kütte magamistoas ja nädalavahetusel hoiab elutoa mõnusalt sooja. Kõigest toimuvast saab pererahvas ülevaate näidikult ning soovi korral anda KNXautomaatikasüsteemile uued korraldused. Ka pere kodust eemal viibimisel saab interneti vahendusel hõlpsasti ülevaate korteri või maja turvalisusest, kuludest ja töötavatest seadmetest.

Targa Maja lahendused OÜ tehnikajuht, KNX spetsialist Ergo Sartakov kinnitas, et nende firma suudab moodsa tehnoloogia abil panna maja käituma just nõnda, nagu soovitakse, tagades nii mugavuse, turvalisuse ja väiksemad püsikulud. Uuenduslik on seegi, et kui tegu pole uue majaga, kus ehituse käigus on paika pandud parimad võimalikud lahendused, siis elamu või korteri renoveerimise käigus alustatakse kõigepealt energiaauditist. „Targa Maja Lahendused toetuvad rahvusvahelisele avatud platvormiga KNX-standardile ja annavad võimaluse kontrollida iga energiakasutuslõiku, olgu see küte, valgustus, ventilatsioon või välitingimustega arvestamine. Nii on võimalik saavutada kuni 50 protsenti energia kokkuhoidu,” selgitas Sartakov. Vale oleks aga

arvata, et see kõik on tavainimese rahakoti jaoks liiga suur kulu. Sartakovi kinnitust mööda see nii pole. „Meie eesmärk on pakkuda kliendile võimalikult soodsa hinnaga lahendust ning tehtud kulutused tasuvad end ära,” sõnas ta.

Energiajuhtimise süsteem KNX-automaatikasüsteem on universaalne ja ainus avatud väike- ja suurhoonete süsteemide standard maailmas. Universaalne tähendab seda, et süsteem on üles ehitatud tootjast sõltumatuna. Kuna eri tootjate seadmed järgivad samu standardeid, saab neid omavahel siduda, ühendada ja nad toimivad tervikuna. „Seadmeid saab vahetada ja lisada, ilma et ülejäänud süsteem lakkaks töötamast. Kõik lisanduvad nõudmised või soovid saab liita senisele süsteemile ja seega kestab see sama kaua kui majagi,” selgitas Sartakov.

Ta lisas, et KNX-süsteemi kasutamise muudavad lihtsaks eri tingimusteks ja vajadusteks loodud arvestid, puutepaneelid, internetimoodulid, hoone haldamise programm ja ruumikontrollid. Süsteemile lisaks on võimalik eksklusiivsust ja erilisust soovijaile pakkuda disainitud lüliteid, andureid, ruumikontrolle, puutepaneele ja fonosüsteeme.

Paari aastaga on Targa Maja Lahendused OÜ paigaldanud KNX-süsteeme nii eramutesse, korteritesse kui ka spaadesse.

Mullu sügisel avatud Solarise

Vapiano restorani söögisaali valgustuse juhtpaneel . FOTO: ERAKOGU

keskuses juhib see näiteks Vapiano restorani söögisaali valgustust. Soomes Tamperes on KNX-süsteemile seatud eramu valgusjuhtimine, turvakaamerad ja audiosüsteem. „Enamik valgustigruppe on timmitavad, elutoas on 22 halogeenvalgustit, neist on loodud seitse eri valgusstseeni vastavalt meeleolule, televiisori vaatamiseks on loodud omaette valgusstseenid. Välisvalgus lülitatakse

sisse siis, kui läheb pimedaks. Allkorrusel asuvais spaaruumides on oma valgusstseenid,” kirjeldas pererahva mugavusi Sartakov.

Peale eeltoodu saab internetimoodulist jälgida ja juhtida kõiki valgustigruppe, basseiniseadmeid ja saunu. Ülevaate näitudest saab omanik nii interneti teel kui ka mobiiltelefoniga. Fap-programm joonistab välja ilmajaama näidud kuude viisi, valgustarbimise ajaja energiakulu graafiku ning arvu-

tab välja energiakulu vahe, kui klient oleks kasutanud mittetimmitud valgusteid. „Võrreldes teiste süsteemidega on KNX-süsteem võitnud populaarsust just kulude säästlikkuse poolest,” sõnas Sartakov.

Praegu on firmal käsil projekt, kus on tegu 32 ridaelamuboksiga.

Igas boksis on kaks vannituba, kaks magamistuba, elutuba ja köök. Ühe boksi kohta läheb süsteem maksma ligikaudu 49 000

krooni, selle hinna sees on süsteemikohane valgus- ja küttejuhtimine ning arvestite jälgimine mininäidikult. Iga boks juhib oma kütet enda vajaduse järgi ja energiakulu loetakse autonoomselt, mitte ei arvestata üleüldist keskmist. Klient saab ise luua kütte kalendergraafikud. Vee-, elektrija energiaarvestite näidud jooksevad interneti vahendusel hoone haldaja arvutisse.

Signe Kalberg

4

Tõhus Energia

Renoveerimine parandab eluasemetingimusi ja aitab kulusid kokku hoida Eesti elamufondist moodustavad enamiku korterelamud, kus elab suurem osa Eesti elanikkonnast.

Valdav osa korterelamuid on ehitatud aastatel 1950–1990, kui ehitusstandard ei seadnud suuri nõudmisi materjalidele ning ehitustöö kvaliteedist olulisemaks peeti kvantiteeti. Selle perioodi tagajärgi tunnevad valusalt praegused korteriomanikud, kes seisavad silmitsi halvas seisukorras majade ja suurte küttearvetega.

Seda eriti viimastel aastatel, kui kütte hind on kahekordistunud.

Kui soojuse hinnatõusu ärahoidmiseks on korteriomanikud jõuetud, siis oma maja korrastamine ning seeläbi suurema energiasäästu saavutamine on küll iga korterelamu elaniku enda võimuses.

Praktika kortermajade korda tegemisel on näidanud, et kõige otstarbekam on rekonstrueerida terve elamu korraga. Hoonete soojapidavusse ja küttesüsteemi kaasajastamisse investeerides võib vähendada hoonete energiatarbimist 30–40% võrra ning saavutatav on isegi kuni 50% energiasääst. Näiteid sellise energiasäästu võimalikkuse kohta on Eestis mitmeid.

Kütet kulub poole vähem Tallinnas Õismäel asuvas tüüpilises viiekorruselises paneelelamus tehti kompleksne rekonstrueerimine 2006. ja 2007. aastal. Korterelamus rekonstrueeriti katus, fassaad ja rõdud ning vahetati välja kõik aknad ja rõdude uksed.

Küttesüsteem ehitati ühetorusüsteemist ümber kahetorusüsteemiks ning paigaldati küttekulu

individuaalse arvestamise süsteem. Rekonstrueerimise eesmärgiks oli suurima võimaliku energiasäästu saavutamine.

Nüüdseks oleme saanud võrrelda kahe aasta küttekulusid pärast rekonstrueerimist selle eelse perioodi küttekuludega.

2008. aastat 2005. aastaga võrreldes saavutati sääst 40%, 2009. aastal aga juba 50%. Kasv tuli valdavalt elanike teadlikkuse tõusust individuaalselt reguleeritava ja korterite kaupa mõõdetava küttesüsteemi kasutamisest. Küttehind oli 2009. aastaks võrreldes 2005. aastaga tõusnud rohkem kui kahekordseks, elanike küttekulu on aga tõusnud vaid 8,7%. Sellise säästu saavutamiseks ei piisa ainult elamu täielikust rekonstrueerimisest, lisaks on vaja ka elanikke teavitada, kuidas ja miks energiat säästa ning neid selleks ka motiveerida.

Arvestades praeguste küttehindadega Tallinnas katab nimetatud energiasäästust tulenev küttekulude vähenemine igakuise laenumakse Seega elanikel lisakulutusi sisuliselt ei ole ja nad elavad kvaliteetses, puhtas, turvalises ja ilusas majas.

Elamu kordategemine ei seisa selle taga, et elanikud ei suuda laenu maksta. Nagu Tallinnas Õismäel asuva kortermaja näite põhjal selgub, ei pruugi igakuised kulud korteriomanikule üldse suureneda. Ära lase võimalust käest ja tee oma maja korda!

Just täna on õige aeg alustada ettevalmistustega, et jõuaks kevadeks kätte saada kõik vajalikud dokumendid, teha hanked, sõlmida laenuleping ning ehitus-

Renoveerimata hoone energiakadu

lepingud. Kevadest saab alustada rekonstrueerimistöid, et järgmine kütteperiood mööduks juba kvaliteetses eluasemekeskkonnas tunduvalt väiksemate küttearvetega. Õige aeg võtta ette korterelamu rekonstrueerimine, sest •• ehitushinnad on langenud võrreldes tippaegadega vähemalt 30%; •• ehitajatel on aega ja tahtmist korterelamuid rekonstrueerida (objektide puudus ehitussektoris on suur); •• ehitusturul on võimalik valida ehitajaid, tööd tehakse kiiresti; •• Eestis on olemas korterelamutele parimad rahastamistingimused – korterelamute renoveerimise sooduslaen, mille intress kuni 4,7% on fikseeritud 10 aastaks; •• küttehinnad tõusevad jätkuvalt.

Projektijuht: Siiri Paas, siiri.paas@epl.ee; telefon 680 4519 Erilehe Tõhus Energia tootis: Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond

TASUB TEADA Miks rekonstrueerida terviklikult ja mitte ositi?

1. Terviklik rekonstrueerimine annab küttekulude kokkuhoiu, mille arvel on võimalik tasuda laenumakseid elanike maksekoormust tõstmata.

2. Paraneb kogu hoone sissekliima. Oluline on mitte unustada ventilatsioonisüsteemi.

3. Rekonstrueerimisest tulenev ebamugavus kestab üks kord mõni kuu, mitte igal aastal mitu kuud.

4. Näidisrekonstrueerimise tulemusena terviklikult rekonstrueeritud korterelamus Paldiski mnt 171 on saavutatud energiasääst üle 50%.

Kuidas on võimalik korterelamu terviklikku rekonstrueerimist rahastada?

Hoone rekonstrueerimist on võima-

lik rahastada korterelamu renoveerimislaenuga, mille intress on Euroopa Liidu struktuurivahendite kaasamisega tavapärasest laenuintressist madalam (kuni 4,7% fikseerituna 10 aastaks). Laenu eeltingimuseks on energiaaudit ning tervikprojekti olemasolu. Seega, kui tellida täna energiaaudit ning seejärel projektid, on kõik dokumendid kevadeks olemas ja ehitustööd võimalik ühe suvega ära teha.

Millest alustada?

1. Tellida energiaaudit. KredExilt on võimalik saada toetust 50% ulatuses (maks. 10 000 krooni).

2. Teha üldkoosolek ning võtta vastu vajalikud otsused (üldkoosoleku otsuse soovitatav vorm on saadaval pankade kodulehekülgedel). Enne koosolekut võib juba pangast küsida võimalikku laenu-

graafikut eri perioodide peale, et koosolekul saaks otsustada eri variantide vahel.

3. Tööde kvaliteedi tagamiseks võtta appi projektijuht-omanikujärelevalve tegija, kes aitab planeerida kogu rekonstrueerimisprotsessi, teha ehitushankeid, valida ehitaja ning jälgida tööde tegemist, et tagada planeeritud säästu saavutamine.

4. Tellida vastavad projektid, soovitavalt kohe koos ehitusloaga.

KredExilt on võimalik saada toetust projektidele 50% ulatuses (maksimaalselt 50 000 krooni).

5. Võtta ehituspakkumised, valida ehitajad.

6. Sõlmida pangaga laenuleping, ehitajatega ehituslepingud.

7. Alustada töödega.

Mirja Adler, KredExi eluasemedivisjoni juht