EPL Tööstus

Tööstus Märts 2012

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Endrik Reimer endrik.reimer@lehed.ee, tel 680 4426 Toimetaja: Raivo Murde, raivo.murde@lehed.ee

Exmet OÜ Vana-Narva mnt 20, Maardu Tel. 600 6571, 600 6572, 512 3311, 512 3312 Faks 600 6574, e-post info@exmet.ee

www.exmet.ee

Pakume oma laost ettevõtetele ligi 1000 nimetust erinevaid metalltooteid Külm- ja kuumvaltsitud lehed, rihvellehed – DC01, S235, S355 Nelikant- ja ümartorud – S235, S355 Talad ja karprauad – S235, S275, S355 Lattrauad, vinkelrauad, nelikantterased – S235, S355 Tavalised ja kalibreeritud ümarterased – S235, S355, C45E Armatuurrauad

Vajadusel kiired tarned tehastest või Euroopa vaheladudest.

Pakume ka trandporditeenust ostetud kaubale.

Küsi pakkumist ja leiame koos lahenduse!

2

Tööstus

MASINAEHITUS

IMECC arendab tulevikutehast Foto: IMECC

Kolm aastat on Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiaarenduskeskus (inglise keelest lühendatuna IMECC) tegutsenud selle nimel, et Eesti töötlevad tööstused ja ettevõtted kasvataks innovaatiliste lahenduste abil oma läbilöögivõimet, arendaks toodangut ning muudaks tootmist efektiivsemaks.

Kristiina Viiron Osa väljatöötatud lahendusi on juba ka töös, osa pidevalt arendatakse.

IMECC-i juhatuse esimehe professor Jüri Riivese sõnul on IMECC-i arendustööd jaotatud kolme fookusse, mille ühisnimetajaks on tulevikutehase kontseptsiooni ja strateegia arendus ning realisatsioon.

Esimese fookuspunkti teemavaldkonnad on internetikeskse äri- ja tootmisprotsesside ning tarneahelate juhtimise meetodite ja vahendite väljatöötamine ning nende rakendamine tööstuses. Sellega seoses on loodud näiteks hinnapäringute ja -pakkumiste juhtimise IT-lahendus. IMECC-i projektijuht Jaak Lavin tõdeb, et lahendus sai loodud, kuna hinnapäringud ja -pakkumiste koostamised nõuavad ettevõtetelt alati palju aega, vastuseid on aga vaja kiiresti. Nüüd ongi selleks olemas kindel töökeskkond, lisaks tekib ka ülevaade sellest, kui efektiivne hinnapakkumisega seotud tegevus ettevõtte jaoks on olnud. Edaspidi on plaanis luua avalik teenus, kus ettevõtted saavad hinnapakkumisi üles panna ning ühtlasi ka päringuid teha.

Samamoodi on välja töötatud ressursside juhtimise lahendus. „Olemas on andmebaas, kus ettevõtted sisestavad oma tehnoloogilised võimalused,” selgitab Lavin. Niisugust andmebaasi vajavad ettevõtted selleks, et oma võimalusi turul pakkuda ning teistpidi saavad nad sedakaudu koostööks vajaliku ressurssi ja oskustega koostööpartnereid leida.

Pikemas perspektiivis hakkab see andmebaas olema seotud hinnapä-

Stram OÜ-s keevitab voodiraame nüüd robot. ringusüsteemiga, võimaldades ettevõtetel lähtuvalt hinnapäringust sobivaid tehnoloogilisi ressursse leida.

Tüüptoodetega ettevõtete tarvis on välja töötatud tootmise juhtimise lahendus, mille on kasutusele võtnud välivoodeid valmistav Stram OÜ.

Samas ettevõttes on kasutusel teinegi uudne lahendus, mis on IMECC-is välja töötatud – voodiraame keevitatakse roboti abil.

Inimese asemel robot

Just robotkeevitustehnoloogiate ja keevitusprotsesside kohtautomatiseerimise vahendite ja meetodite väljatöötamine ning nende tööstuslik katsetamine ongi IMECC-i teine tegevusala ehk fookus 2. „Välja on töötatud metoodika toote eri sõlmede sobivuse määramiseks robotkeevituskompleksis keevitamiseks,” selgitab Riives. „Määravateks kriteeriumideks on toote keerukus, keevituspikkus, keeviste arv, toote gabariidid ja mass. Täiendavalt on valiku lihtsustamiseks välja töötatud arvutusvalem programmeerimisaja leidmiseks, mis võtab arvesse toote keerukuskoefitsienti.”

IMECC-i kolmas huvipunkt, n-ö fookus 3, on tootmise juhtimise ja seire ning monitooringu hajusjuhtimise meetodite ja vahendite väljatöötamine, rakendades kontaktivaba

andurite võrgustike ja andmete ülekande ja töötlemise süsteeme.

Riivese ütlust mööda on kolmanda huvipunkti eesmärgiks niisuguste tehnoloogiate uurimine ja arendamine, mis võimaldavad läbi viia eri tüüpi süsteemide hajutatud jälgimist reaalajas, kasutades erinevaid seiresüsteeme ja tehnoloogiaid. „Kontrollime näiteks sensoritega, kuidas on koorem auto peale pandud – sensorid näitavad, kas koormus jaguneb telgedele ühtlaselt, ning annab vastava signaali juhile kabiini,” selgitab Jaak Lavin.

Riives märgib, et arenduste rakendusvõimalused ei piirdu üksnes mehhatroonika ja masinatööstusega, vaid on kasutatavad ka energeetikas ning mööbli- ja tekstiilitööstuses. „Seetõttu on ettevõtete huvi IMECCi tegevusvaldkondadega liitumiseks suur olnud,” lausub Riives.

IMECC eelarve on 8 084 836 eurot, millest 5 655 167 eurot on taotletud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest.

Projekte viiakse ellu kahel perioodil, millest esimene on hetkel käimas (01.07.2009 kuni 30.06.2013). Teine periood tähendab uue hindamise läbimist ja algab 2013. aasta juulis ning lõpeb 2015. aasta augustis.

Stram OÜ juhatuse aseesimees Marko Kokla tõdeb, et tootmise

planeerimise ja automatiseerimise kasutuselevõtt on elu märgatavalt hõlbustanud. „Tootmise korraldamise mure on murtud,” selgitab ta. „Kord kuus sisestame andmed tootmisplaani ja kuu lõpus näeme, kuidas plaani täituvus on olnud. Kui eelnevalt tegeles üks inimene pelgalt tööplaneerimise ja töökäskude edastamisega, siis täna ei kulu rohkem kui pool tundi kord kuus andmete sisestamiseks”

IMECC projektide osalised: IMECC-i konsortsiumisse kuulub 15 tööstuspartnerit ja üks teaduspartner – Tallinna Tehnikaülikool oma kolme instituudiga.

Fookus 1: Pro-Step OÜ, Bestnet AS, Favor AS, Alise Technic OÜ, Paide Masinatehas AS ja Fujitsu Services AS. Teaduspartnerina osaleb TTÜ masinaehituse instituut.

Fookus 2: AQ Lasertool OÜ, Favor AS, Stram OÜ, Norcar-BSB Eesti AS, Sumar Instrument.

Teaduspartnerina osaleb TTÜ materjalitehnika instituut.

Fookus 3: Bestnet AS, ELI. Teaduspartnerina osaleb TTÜ automaatika instituudi proaktiivtehnoloogiate teaduslabor.

Tööstus

3

Alas-Kuul pakub tööstusettevõttele nutikat täisteenust Juba 19 aastat Eesti turul olnud Alas-Kuuli üks peamisi lähtekohti on see, firma tahab olla tööstuskliendile lähedal, olemaks tarnija ja lõppkliendi nutikaks vahelüliks.

Seepärast on firma esindused nii Tallinnas, Rakveres, Narvas, Tartus, Viljandis, Pärnus kui ka Saaremaal ning kohalike klientideni jõuavad nii vajalikud seadmed ja varuosad kui ka teenindus ja hooldus võimalikult operatiivselt.

Alas-Kuuli tooteprogramm koosneb viiest põhi tooterühmast: tööstuslaagrid, jõuülekandetooted, suruõhutooted, keevitus- ja metall lõikustooted.

Hooldust pakub Alas-Kuul keevitusseadmetele, kompressoritele ja vaakumpumpadele ning sagedusmuunduritele. Suhteliselt uue teenusena on klientideni toodud ka reduktorite hooldus. Just hoolduse pool on see, millele Alas-Kuul viimastel aastatel on üha tõsisemalt panustama hakanud. Tegevdirektor Indrek Orro sõnul on just efektiivne tegutsemine ja kliendikeskne operatiivne lähenemine firma suurimad plussid äripartnerina. „Oleme tõsiselt arendanud ka oma e-tellimuskeskkonda, et meie tooteid oleks võimalikult lihtne osta. Üks asi on see, et klient tuleb meie kontorisse ja müügiinsener annab talle tehnilist nõu ja aitab vajaliku toote leida, teine variant on teha seda oma töölaua tagant. Selleks tuleb minna meie veebikeskkonda, leida paari klikiga tooted, näha laoseisu ja siis vajalikud tooted tellida.

Järgmisel või isegi samal päeval hakkab kaup juba kliendi poole liikuma,” räägib Orro.

Orro sõnul on ettevõtja jaoks oluliselt soodsam tooted veebist tellida, kui lasta varustajal või mehaanikul mööda linna ringi sõita ja kaupu otsida. Veebisüsteemi abil saavad nad kõik vajamineva kauba. „Saame uhkusega öelda, et tellimustest 20% teevad kliendid otse oma arvutist. Ehk teisisõnu tuleb kliendi tellimus meie serverisse, kust see saadetakse otse edasi tarnijale. Sellega väheneb oluliselt võimalus igasugusteks vigadeks, mida võib tellimuste arvutisse trükkimine

ja ümbertrükkimine põhjustada.

Tegeleme sellega, et olla nutikas firma. Ei ole tähtis suuri laoseise omada, vaid korraldada asju nii, et klient saaks kauba võimalikult kiirelt kätte.”

Lisaks pakub Alas-Kuul ligi 30 kliendile VMI (Vendor Management Inventory) lahendust, mis tagab neile alati vajamineva varuosa olemasolu.

VMI tähendab seda, et tarnija juhib kliendi ladu. Alas-Kuuli vahendatavad tooted asuvad kliendi juures laos ja kui mõnda toodet on vaja, saab mehaanik või tööline selle ribakoodi kaudu sealt kiirelt kätte. Arvuti edastab sellest info Alas-Kuuli serverisse, mille peale saadetakse kliendi lattu uus kaup asemele. See välistab olukorra, kus vajalikku kulu- või varuosa puudumise tõttu töö seisma jääks.

Orro sõnul on Alas-Kuul loobunud viimastel aastatel suuremast osast Skandinaavia vahendajatest, kes lisasid toote hinnale 25–30%. Tänu madalamatele hindadele on ka Eesti masinaehitajate tooted konkurentsivõimelisemad, mis omakorda peaks andma masinaehitajatele juurde tellimusi.

Alas-Kuul on tublisti arendanud ka Eesti-sisest logistikat – firma kesklaost saadetakse müügikontoritesse kaupa iga päev, sõltuvalt vajadusest ka mitu korda päevas. Näiteks hommikul Võrus tehtud tellimus täidetakse kliendi jaoks juba pärastlõunaks. Lisaks pakendatakse osa kaupu ka tarnija poolt juba lõppkliendi jaoks valmis nii, et need ei läbigi firma keskladu, vaid jõuavad otse tarnijalt lõppkliendini väiksemate transpordi- ja pakkekuludega.

„Erineme konkurentidest selle poolest, et suudame kokku panna hea terviku ja see tervik koosneb varuosadeks vajalikest toodetest, millega koos pakume ka hooldusteenust. Oleme ka selline partner, kes tunneb päris hästi kliendi tööprotsessi ja masinaparki. Kui me alustasime, oli Alas-Kuul tavaline „asjamüüja”. Nüüdseks oleme tänu sellele, et müüme tootmisprotsessis kasutusel olevaid aparaate koos hooldusteenusega, ka juba paljude firmade hoolduspartner. Kui meil on ladu kliendi juures, teeme me osaliselt ära ka nende ostuosakonna töö – see ongi terviklik tööstuse teenindus, milleni me oleme oma senise tööga pürginud.”

www.alas-kuul.ee

4

METALLITOODETE TÖÖSTUS

Tööstus

Foto: Andres Putting

Neetideta neetimise tehnoloogia on parim spetsiifilisteks töödeks Saku Metallis on TOX-tehnoloogia kasutusel peamiselt tõstuste siinikonstruktsioonide omavaheliseks ühendamiseks, sest seal ei saa kasutada keevitust.

Saksa firma väljatöötatud TOX-ühendussüsteem metallide ökonoomseks liitmiseks asendab keevitamist, neetimist ja kruvidega ühendamist. Miinuseks on see, et seadme kasutusala on piiratud.

Kaire Talviste Nn laiaks neetimisega on võimalik probleemideta ja usaldusväärselt ühendada nii sarnase kui ka erineva paksusega ja erinevast materjalist lehtmetalle, kirjeldas ajakirjas Inseneeria Helsingi tehnikaülikooli emeriitprofessor Veijo Kauppinen Saksamaal juba 1980-ndatel väljatöötatud TOX-tehnoloogiat. Ta nimetas liitmise plussideks minimaalse aja-, tööjõu- ja energiakulu ning sobivaid materjalikombinatsioone kasutades ka väiksema materjalikulu. „Minu hinnangul tasub see tehnoloogia juba praegu ennast ära ning võib saada tulevikus Eesti ettevõtetele väga kasulikuks,” arvas Kauppinen.

Mõned Eesti ettevõtted on selle seadme ka soetanud. Silwi Autoehituse AS tegi seda nelja aasta eest. Press oli eritellimus ja mõeldud kasutamiseks koos seitsmeteljelise robotseadmega KUKA, mis Silwis on olemas juba aastast

2005. „Meie põhiliseks ideeks oli kasutada seadet autode ümberehituse juures, sest TOX-ühenduse teel saavutatav liide on väga suure vibratsioonikindlusega ning dünaamiliste koormuste juures parim lahendus. Näiteks kasutatakse seda tehnoloogiat Porsche kapottide valmistamisel ja ka täitsa tavalise pesumasina kandva raami juures,” selgitas Silwi Autoehituse juhatuse liige Tõnis Raamets.

Alternatiivsete kinnituste ees nimetab Raamets TOX-ühenduse eelisena kiirust, sest ühe ühenduse tegemiseks kulub kõigest üks sekund.

Seade vajab vaid 6 bar õhurõhku ja 12 V pardapinget, et TOX-ühenduse protsessi teostada. Lisamaterjale pole vaja, sest üks materjal surutakse teise sisse ja see tekitabki liite.

Võimalik on kasutada ka spetsiaalset lisaneeti, mis suurendab ühenduse tugevust veelgi.

Tehases valmistatakse vajaduse järgi spetsiaalsed tööriistad TOX-ühendusteks, lähtudes liide-

tavate materjalide ja ühenduse tugevuseks vajalikest parameetritest. See garanteerib, et protsess ei tekita ühenduskoha ümber deformatsioone, nagu need tekivad näiteks keevituse juures, ja liide saavutab piisava tugevuse.

Seadme puudusena nimetas Raamets selle iseärasusest tingitud konstruktsiooni, mis ei võimalda liiteid igale poole teha. Nemad saavad liiteid teha ainult servadele ja kohtadesse, kus seadme konstruktsioonile jääb piisav vabastus.

Seadet saaks Silwi Autoehituses kasutada eri toodete juures (nt kiirabiautod, bussid, veokid, metallmööbel ja -konstruktsioonid). „Praegu tegeleme põhiliselt väikeseeria tootmisega. Seade on meil soetatud kvaliteedi tõstmiseks erinevate konstruktsioonide juures, kuid võimaldab suuremate tellimuste korral ka aega säästa.”

Raametsa sõnul on see ostetud perspektiiviga tulevikus aega ja raha kokku hoida. „Koos robotseadmega saame kindlasti kogu protsessi kiirendada. Kahjuks on suur majanduslangus meie jaoks seadme kasutamist pidurdanud, sest väikeste partiide juures on TOX-i robotil seadistamine üpris kulukas tegevus,” lisas ta. Praegu tegelebki ettevõte rohkem tehnoloogia juurutamisega, valmistab

ette rakiseid ja eriseadmeid, et tootmismahtude kasvu korral seadet maksimaalselt ära kasutada.

Saku Metalli peatehnoloogi Maido Tiimuse sõnul ehitasid nad ise oma TOX-seadme kümmekonna aasta eest. „TOX-pressi printsiip on iseenesest lihtne,” lisas ta. TOXühenduse eelistena nimetab ta kiiret ja puhast ühendust, see on hea asendamaks näiteks keevitust. Nii ei kahjusta TOX-seade kaetud metalli pinnakatet. Ka ei ole vaja teha lisaoperatsioone, nagu augu ette puurimine neetimisel.

Saku Metallis on seade kasutusel peamiselt tõstuste siinikonstruktsioonide omavaheliseks ühendamiseks, sest seal ei saa kasutada keevitust, mis rikuks kuumtsinkmaterjalist siinide korrosioonikindluse. „Kahjuks ei saa seda aga kõikjal kasutada, sest iga materjaliga ei mahu templi ja matriitsi vahele,” selgitas Tiimus.

Samuti ei saa seda tehnoloogiat kasutada, kui materjalide liitekoht peab olema näiteks tasapinnaline.

Seepärast on esmapilgul oluliste konkurentsieelistega tehnoloogia jäänud pigem spetsiifiliste ülesannete teostajaks. „Kindlasti on TOX-tehnoloogia hea ja efektiivne asi. Aga nagu elus ikka – teatud olukordades kehtib see rohkem ja teistes vähem,” lisas Tiimus.

Tööstus

5

Uue põlvkonna Amada laserlõikurid viivad metallitöötluse uuele tasemele Amada Grupp on üks suurimaid metallitöötlusseadmete ja -tööriistade valmistajaid maailmas, pakkudes ulatuslikku seadmevalikut saagimis-, lõike-, stantsimis-, painutus- ja lasertehnoloogia vallas koos automatiseerimise, erinevate teenuste, tarkvararakenduste ja täisvaliku tööriistadega. Amada Gruppi esindab Eestis Aider OÜ, mille uusimaks tooteartikliks on FOL-F NT laserlõikuspink.

Fiiberlaser tehnoloogia laiendab laserlõikuse võimalusi – uue põlvkonna laselõikuri märksõnadeks on maksimaalne energiasäästlikkus, madalad hoolduskulud, suur tootlikkus ja võime lõigata materjale, mille lõikamine varem kõne alla ei tulnud.

FOL-F NT seeria laserlõikurid on varustatud fiiberlaseriga. Süsteemi südameks on resonaator, mis toodab lühilaine laserkiirt, mille lainepikkus on umbkaudu vaid kümnendik tavapärase gaasilaseri omast. See tehniline omadus võimaldab integreerida laservalgust fiiberoptikasse ja transportida seda energiakadudeta mitmete meetrite kaugusele.

Fiibermaterjali kasutamine vähendab tööstuslike seadmete hoolduskulusid ning uus tehnoloogia annab terve hulga võrreldamatuid eeliseid. Üks eelis on see, et laserist tulevat valgust saab juhtida igas suunas, kuna resonaatori asend masina suhtes on äärmiselt paindlik. See võimaldab vähendada ruumivajadust vastavalt tegelikule tootmiskeskkonnale.

Fiibertehnoloogia kasutamisega pole vaja enam kasutada osa optikast, mida tavapäraste laserite puhul vaja oleks, ja see vähendab märgatavalt hooldusnõudeid.

Säästlik ja võimekas Amada kõrge jõudlusega fiiberlaseri süsteem võimaldab lehtmetalli töötlejatel laiendada teenuste valikut – nende masinatega on võimalik töödelda ka värvilisi metalle ning titaan- ja mittemetallmaterjale. FOL-F NT seeria laserlõikurid pakuvad peaaegu piiramatuid võimalusi ning neid on võimalik seadistada vastavalt igale konkreetsele kasutusvajadusele ja materjalile.

Ka masina kiirus on äärmiselt muljetavaldav – näiteks on võimalik roostevaba terase lõikamisel saavutada lõikuskiirus 60 m/min. Lehtalumiiniumi lõikamisel on võimalik saavutada tavaliste laserlõikuritega võrreldes 2,5–3 korda suurem kiirus.

Fiiberlaseri seeriatootmiseks ettevalmistamiseks kulus viis aastat pingelist tööd, aga tulemus on seda väärt – sest FOL-F NT seeria

lõikuri efektiivsus ja võimsus on märkimisväärsed. Modulaartehnoloogial põhineva laseri iga mooduli võimsus on 600 W ning suurema võimsuse saavutamiseks on võimalik ühendada ka mitu erinevat moodulit. Maksimaalselt võib resonaator koos seitsme lasermooduliga saavutada kuni 4 kW võimsuse.

Tänapäeval on energiasäästlikkus ja võimalikult väike negatiivne mõju loodusele ühed olulisemad nõudmised masinaehituses ja neid faktoreid arvestati loomulikult ka Amada fiiberlaseri tootmisel. Fiiberlaser on märkimisväärne ka selle poolest, et see ei vaja soojenemisaega ja selle energiavajadus puhkerežiimis on väga väike. Energiasäästlikkus vähendab kasutuskulusid ja säästab ressursse ning kui need omadused liita äärmiselt laia kasutusalaga, on selge, et Amada FOL-F NT seeria laserlõikurile ei ole vastast.

Tööstus

6

Volvo ehitusmasinad löövad konkurente efektiivsuse ja mugavusega Volvo ehitusmasinate ametlikuks esindajaks Eestis on AS Swecon, pakkudes lisaks Volvo Construction Equipmenti masinate müügile ka kuuest hoolduspunktist üle Eesti neile varuosade ja hoolduse tuge kogu ekspluatatsiooniajaks. Firma ligi 20aastane kogemus koos kõrgetasemeliste spetsialistidega suudavad tagada kliendi jaoks muretu Volvo tehnika kasutamise aastateks.

Firma müügidirektor Edgar Suislepp leiab, et enamjaolt võib Volvo ehitustehnikat soetavad kliendid jagada kolmeks – esimest gruppi huvitab põhiliselt masina töökindlus, masina hind ei ole valiku tegemisel põhiline, kuna potentsiaalsed kulud masina seisakust on niivõrd suured, et ta peab kindlasti kasutama suhteliselt uut masinat. „Siia alla kuuluvad sadamad, mingil määral ka raudtee. Kui mingi laev on sadamas ja käib selle laadimine, siis masina seisak on ikka väga kulukas. Ja kui veel on tegu spetsiifilise masinaga, siis ei olegi võimalik asendusmasinat leida ja ainus lahendus on kiirelt tekkinud rike kõrvalda. Aga kui laev seisab sadamas laadimise ootel ka ainult pool päeva, maksab see kolossaalseid summasid,” selgitab Suislepp.

Teise grupina kuuluvad siia kliendid, kellede puhul töötab masin sellises tsüklis, kus sellest masinast sõltub väga palju. Näiteks saeveskite ja asfalditehaste laadurid või asfaldilaotur. Kui need masinad seisma jäävad, seiskub kogu protsess.

Seisavad veoautod, teerullid, asfalditehas või siis terve saeveski… Selliste klientide jaoks on ülioluline, et masina rikkeid esineks võimalikult harva, teenindus oleks kiirelt kättesaadav ja (asendus) masinate saamine võimalik.

Kolmandasse kategooriasse paigutaks Suislepp kliendid, keda huvitab esmajärjekorras masina pikk eluiga ning kes on põhiliselt potentsiaalsed kasutatud masinate ostjad. Nad on nõus masina pisut väiksema töökindlusega, kuid kuna tehtavad tööd ei ole ajaliselt väga reglementeeritud, siis lühiajalised seisakud ei põhjusta neile olulist materiaalset kulu. Eestis sellist kliendigruppi veel väga palju pole, mujal maailmas koosneb see peamiselt näiteks erinevatest pereettevõtetest.

Odav ei tähenda alati soodsat Madalama ostuhinna taga peituvad pikemas perspektiivis tihti suuremad kasutuskulud ning väiksem efektiivsus, kuid alati ei pööra kliendid sellele tähelepanu. Vahel on see tingitud piiratud investeerimisvõimalustest, vahel aga ka lihtsalt teadmatusest. „Toon näite, et näiteks masin maksab uuena 200 000 eurot ja see tundub kliendile kallis. Ta ostab 10 aastat vana masina, mille turuväärtus on 40 000, aga teeb siis sellele 50 000 euro eest

Esimene VOLVO L350F üleandmise ootel Eesti Energia Narva karjääris mullu juulis. remondi, saades kokkuvõttes masina, mille turuväärtus ongi ehk napilt 50 000 – 60 000 eurot.

See ei ole kuigi mõistlik, aga nii just käitutakse ja seda põhiliselt kas välisettevõtete tütarfirmade või siis börsiettevõtete poolt,” sõnab Suislepp, kelle sõnul on ka näilisele odavusele rõhuv riigihangete süsteem pisut lühinägelik. „Riigihange ütleb, et valida tuleb soodsaim pakkumine ja projekti kirjutataksegi igasuguste vaidluste ja protestimiste vältimiseks enamasti sisse kõige odavam masin. Aga see kõige odavam ei ole 99,9 protsendil juhtudest kõige soodsam. Odavama hinnaklassi masina kütusekulu võib näiteks aga olla tunnis enam kui 10 liitrit rohkem. Kui arvestada seda, et masinad ostetakse arvestuslikult 20 000 töötunniks, siis tähendab see praeguste hindade juures seda, et kogu tööperioodi jooksul põletatakse sama hulga materjali laadimiseks õhku u 300 000 euro eest kütust.” Ja kes selle kinni peab maksma ?

Eks ikka maksumaksjad kõik koos…

hakkavad. Programmi hulka kuuluvad videomaterjalid, testid ja praktika, mis aitavad juhtimisvõtete kaudu kütusekulu veelgi vähendada.

Töö efektiivsust aitab Edgar Suislepa sõnul tõsta ka ehitusmasinate mugav töökeskkond juhi jaoks. Sest kui juht igas tunnis kas või 5 minutit rohkem peab ennast ringutama ja sirutama, et tööd jätkata, tähendab see juba 10-protsendilist kadu jõudluses. Volvo mugavad ja ergonoomilised töökeskkonnad võimaldavad aga selliseid sirutuspause vähendada.

„Kütuse efektiivsuse osas tehakse Volvos pidevalt arendustööd ning kuigi vahepeal olid konkurendid, eeskätt just Korea tootjad, teinud väga head tööd, astub Volvo oma uute Euro IIIB nõuetele vastavate mootoritega neil jälle eest ära,” nendib Suislepp.

Peaaegu kõigi Volvo klientide ühine joon on see, et üldiselt ei olda kinni ainult masina n-ö soetushinnas, vaid vaadatakse investeeringule pikemas perspektiivis ja pisut laiemalt. Esmajärjekorras on ju ikkagi oluline, millised on materjali laadimise kulud tonni või kuupmeetri kohta.

Võetakse arvesse nii masina soetushinda kui ka ressurssi ning jääkmaksumust.

Ja üha olulisemaks kuluartiklina ka loomulikult ekspluatatsioonikulusid. Et peale madalate ekspluatatsioonikulude on Volvo ehitusmasinad ka väga produktiivsed, on nende efektiivsusnäitajad väga kõrged. Kui vaadata ka masus raskustesse sattunud ettevõtteid-ettevõtjaid, siis tuleb tõele au andes märkida, et nende hulgas oli Volvo ehitusmasinate kasutajaid ainult mõningaid.

Vaevalt et seda saab ainult Volvo kuluefektiivsuse „süüks” panna, kuid eks koos läbimõeldud masinavalikutega võib siin üks põhjusi olla küll… „Nende klientide seas, kes on Volvo kunagi ostnud, võib vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda neid, kes on selle mõne teise margi masina vastu välja vahetanud. Küll aga on hulgaliselt neid, kes on mõne muu brändi vahetanud Volvo vastu.”

Lisaks ökonoomsetele mootoritele ja teistele masinatehnilistele lahendustele on kütuse säästmiseks Volvol EcoDriveri programm ehk ökonoomse juhi õpetus, mida SWECON-i õppinud instruktorid sel aastal ka Eestis läbi viima

Koos väikese seisuaja, kõrgema klassi kasutusmugavuse ning aastate jooksul optimaalselt väljakujundatud järelteenindusvõrguga on Volvo Eesti ehitusmasinate turul kahtlemata hinnatud tegija.

Volvole suudavad väga vähesed konkurendid kütusekulu osas konkurentsi pakkuda ja see on Volvo väga suur pluss. Kui aga arvestada kütuseefektiivsust ( l/t ) ja jõudlust (t/h), leiab Volvole harva vastaseid… Põhiküsimus on optimaalse masina valik ja selle maksimaalne koormamine!

VOLVO UUED B-SEERIA KOPPLAADURID Tellides enne 01.05.2012

HInnAD ALAtES

49.900 Lisandub käibemaks

Pilt illustratiivne ja masinal näha täiendavat lisavarustust

TULGE SWECON VÄLJAPANEKULE MAAMESSIL 19.-21. aprill 2012 Tartus Volvo kompaktlaaduri Eesti esmaesitlus ja palju muud huvitavat

IgA töö jAOKS õIgE mASIn! www.swecon.ee

Tööstus

ELEKTROONIKATÖÖSTUS

9

Turundusel on oluline roll uudsete tehnoloogiate rakendamises

Hea lahendus ei müü end ise – see on arusaam, milleni on jõudnud filmitööstusele kõrgtehnoloogilisi lahendusi välja töötavad vendadest ettevõtjad Kaur ja Kaspar Kallas.

Kaire Talviste Ettevõte Digitaalne Sputnik on orienteeritud kvaliteetsete erilahenduste tootmisele, mille klientuur jääb väljapoole Eesti piire. „Me ei suuda konkureerida Hiina masstoodanguga, seepärast näeme oma tulevikku filmitööstuse nišitoodetes,” ütleb Kaur Kallas. Siht on võetud eksporditurule.

Praegu töötab ettevõte välja LED-filmivalgustit, mis asendaks HMI-valgusti oma mitme eelisega. Näiteks ei lähe LED-valgusti nii kuumaks kui HMI, tema eluiga on 40 000 tundi (HMI pirni oma 2000), LED pole plahvatusohtlik ega kiirga UV-valgust. „Filmivalgustis kasutatavad lahendused on patenteerimisel, rohkem infot jagame siis, kui patendid käes,” lisab Kallas. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, algab valgusti tootmine

tänavuse aasta lõpus või järgmise alguses.

Digitaalne Sputnik on välja töötanud ka mobiilse 3D-kaamerasüsteemi, mida renditakse välja koos oma inimesega. „Digitaalne 3D on suhteliselt uus ala, seepärast otsustasime süsteemi koos oma tehnikuga rentida, et tagada klientidele hea kogemus,” selgitab Kallas. Lähitulevikus on kavas hakata müüma terviklikku 3D-kaamerasüsteemi professionaalsele filmitööstusele, mis pakub terviklahendust 3D-filmide salvestamisel.

Kolmanda lahendusena on Digitaalse Sputnik välja töötanud arhiivifilmi skänneri, mille eripäraks on filmi liigutamine rullikutega.

See kindlustab filmi eriti hella käsitlemise. Kokkuvõtvalt: Digitaalse Sputniku toodang on suunatud professionaalsele filmitööstusele. „Selline suunitlus on valitud

põhjusel, et põhitegevusena pakkusime filmidele tehnilisi teenuseid. Väljatöötatud lahendused on sündinud kogemustest ja arusaamadest, et on võimalik pakkuda paremaid ja nutikamaid lahendusi, kui kaasata arendusse lisaks inseneridele ka töötavaid professionaale, kes hakkavad neid lahendusi igapäevaselt kasutama,” selgitab Kallas.

Selline lähenemine teeb arenduse pikemaks ja keerulisemaks, ent tagab ka käepärasema tulemuse.

Vennad Kallased kasutavad maksimaalselt ära ka juba olemasolevaid automatiseeritud tööstuse lahendusi, et kokku hoida väljatöötamisele kuluvat aega ja raha.

Teiste tööstusharudega võrreldes on filmitööstuse mahud maailma mastaabis suhteliselt väikesed.

Väikese Eesti firma jaoks on see turg aga rohkem kui piisav. „Filmitööstus erineb teistest suurtest tööstusharudest ka selle poolest, et premium-toote eest ollakse nõus maksma premium-hinda. Seega pole otsest ohtu Hiina masstootmise poolelt,” selgitab Kallas.

Filmitööstus on aga ka väga konservatiivne – uudse lahendu-

sega on raske läbi lüüa. „Meid on palju aidanud töötamine kõrge profiiliga projektide heaks, sest kui meie lahendus on ennast tõestanud arvamusliidri käes, siis on seda edaspidi palju lihtsam müüa,” ütleb Kallas. Suurimaks komistuskiviks on tema meelest arusaam, et hea lahendus müüb endise. „Turundusel on väga suur osa lahenduse edukaks saamisel, sest kui keegi ei tea sinust ja sinu toodetest ning teenustest midagi, on väga raske neid edukalt müüa.”

Digitaalne Sputnik on LED-valgustite arendustööks tuge saanud ka EAS-ilt. Kultuuriministeerium on samuti nende tegevuse vastu huvi tundnud, et kujundada Eesti mainet kõrgtehnoloogiliste lahenduste loojana.

Tulevikus plaanivad vennad luua Eestisse filmitehnoloogia arenduskeskuse, kus saaks juba olemasolevaid lahendusi edasi arendada ja uusi huvitavaid lahendusi juurutada. „Eesti väiksus ja paindlikkus võimaldavad siin kiiremini ja efektiivsemalt tegutseda kui mujal,” peab Kaur Kallas seda eeliseks. Ent nende potentsiaalne turg jääb kindlasti Eestist väljapoole.

10

Tööstus

INNOVATSIOON

Õppereis paneb täpi i peale Kui ettevõtja arendustööle tähelepanu ei pööra, siis ta konkurentsis ei püsi.

Vilve Torn Eesti ettevõtja pole sugugi endasse tõmbunud individualist. Üha enam ettevõtjaid eelistab kasutada konkurentide analüüsimiseks kuluvat aega oma firma arendamiseks, end maailma trendidega kurssi viia või leida võimalusi, kuidas konkurentsist edukas koostöö voolida. Et ettevõtjaid rohkem arendustööga tegelema innustada, korraldab EAS-i innovatsioonidivisjon õppereise nii Eestisse kui ka välismaale, ütleb EAS-i innovatsioonidivisjoni innovatsioonivõimekuse juht Aali Lilleorg.

•• EAS korraldab 2012. aastal neli õppereisi, mis innustavad ettevõtjaid arendusega tegelema.

Kuidas see tegevuskava paika pandud on?

Oleme sel aastal oma õppereisid planeerinud nii, et ettevõtjatel oleks võimalus innovatsiooni teemadel saada juurde teadmisi ja nähakuulda kogemusi, kuidas firmades arendustegevusi ellu viiakse. Enne reisi viime läbi ka teemat tutvustavad seminarid ja töötoad, et sihtkohta jõudes oleks teoreetilised teadmised juba olemas ja tutvutud ka esmaste praktiliste näidetega.

Sel aastal on võimalik ettevõtte arendustegevust õppida järgmistel teemadel: ärimudeli innovatsioon, väärtusahela innovatsioon, tootearendus ja selle protsessid.

•• Mida ettevõtted enim võidavad?

Ettevõtjad saavad juurde uusi teadmisi mitte ainult loengust kuulatuna ja raamatust loetuna, vaid ka väga praktiliste kogemuste kaudu. Õppimise juures on oluline moment just elamusel, ja seda saavutame selle kaudu, et igal reisil on võimalik külastada maailmanimega või -tasemel ettevõtet, mis mingist aspektist avaldab tõsist

muljet. Ligi nädala kestva õppereisi jooksul saavutatakse selline omavaheline kontakt, et jutuajamistes mainitud arengulubadused viiakse ellu ja jagatud mured lahendatakse tekkinud grupi toel.

•• Miks peaks ettevõte huvituma õppereisil osalemisest?

Koolipingis ei näe ega kuule seda, mis saab reaalsetes kogemuslugudes selgeks. Grupp koosneb ettevõtete tippjuhtidest ja omanikest ning osalejal on võimalik n-ö nõustamist saada välisriigi innovaatiliste ettevõtete juhtidelt nende kogemuslugude kaudu. See on suurim väärtus.

•• Mida peab ettevõte õppereisidel osalemiseks tegema?

Ettevõtjad peaksid enne õppereisi jõudma tõdemusele, et ilma arendustööle tähelepanu pööramata ei ole võimalik konkurentsis püsida. Enne õppereisi oleks vajalik teoreetiline baas endale tuttavaks teha eelseminaridel ja temaatilistes töötubades. Õppereisile

saab ettevõtja, kes on oma tahet avanud motivatsioonikirjas ja see vastab ka eesmärkidele.

Seminarid ja töötoad on ettevõtjatele tasuta, õppereisi maksumusest kaetakse 50% EL-i Sotsiaalfondi vahenditest. Maksumus sõltub sihtkohast ja ettevõtja peab arvestama kuludega alates poolest tuhandest eurost lähemate ja odavamate riikide puhul kuni ligi 2000 euroni näiteks Jaapani puhul.

•• Kas varasem kogemus on näidanud, et mõni Eesti tööstusettevõte sai tänu õppereisidele ka otsest kasu? Õppereisi suureks väärtuseks on külastatavate ettevõtete juhtide ja reisil osalevate ettevõtjate juhtimiskogemuste vahetamine.

See on väärtus, mida enne reisi on raske hinnata, ning pärast reisi on avastus ja emotsioon kasulikkusest uskumatult suur. Senistel innovatsiooni õppereisidel käinud tõdevad, et tõesti on toimunud silmaringi avardumine ja koos kogetu annab võimaluse arendamise teemade arutelusid omavahel jätkata. Õppereisil kokku saanud jätkavad pärast reisi üksteise ettevõtetega tutvumist ja aitavad nii kaasa õpitu ja kogetu ellurakendamisele.

2012. aasta tegevuskava I teema: „Ärimudeli innovatsioon” Õppereis Rootsi: 26.–30. märts (reisil vaadeldakse Juhan Bernadti kaasabil ärimudeli uuendusi eri suuruse ja sektoriga ettevõtetes marsruudil Göteborg-Stockholm).

II teema: „Väärtusahela innovatsioon: bränd ja disain” Seminar: 12. aprill Töötuba: 24. aprill Õppereis Prantsusmaale: 21.–25. mai III teema: „Tootearendusprotsesside juhtimine” Seminar: juuni Töötuba: august Õppereis Jaapanisse: september IV teema: „Tootearenduse juhtimine” Seminar: september Töötuba: oktoober Õppereis Sloveeniasse: november Tegevuskava ja taustaga saab tutvuda: www.eas.ee/innovatsioonireaktor Kommentaar Ulvi Kala Baltic Intertex OÜ juhatuse liige

Õppereisid – milleks?

Olen veendunud, et paljudele toob sõna „õppereis” kohe muige näole. Eks see ikka üks pidu ja pillerkaar ole! Miks peab käima tootearendust või ärimudeli innovatsiooni õppimas Itaalias või Hiinas? Või õppereis Eestis – naerukoht!

Kui mul huvi on, siis loen parem ühe õpetliku raamatu läbi, käin seminaridel ja koolitustel! Sellised arvamused on elust ja inimestelt enestelt.

Julgen väita, et sellised arvamused on väga küünilised ja kitsarinnalised. Mul on olnud võimalus osaleda EAS-i korraldatud õppereisidel nii Eestis kui ka välismaal, mis kummutab mõlemad müüdid.

Tööstus

11

Printimiskeskus pakub kiiret ja paindlikku digitrükiteenust Möödunud aasta lõpul Tallinna kesklinnas tegevust alustanud Printimiskeskus OÜ pakub klientidele kiiret ja paindlikku digitrükiteenust. Tootevaldkond on lai, sisaldades muu hulgas visiitkaartide, väikesemahuliste kataloogide, mitmesuguste flaierite ja A3 plakatite trükkimist. Paljudel trükiteenuse klientidel on tekkinud nõudlus kiiruse, paindlikkuse, personaliseerimise ning hea kvaliteedi järgi.

Kõikidele neile omadustele vastabki Printimiskeskuse poolt pakutav digitrüki teenus.

Digitrüki peamiseks eeliseks ofsettrüki ees on asjaolu, et see võimaldab teha trükiseid alates ühest eksemplarist ning ühe eksemplari trükkimine võtab aega alla minuti.

Lisaks võimaldab digitrükk kiiresti ja lihtsalt toota personaliseeritud trükiseid (näiteks 50 eri inimesele nimelise kutse trükkimine).

Ofsettrükis on see töö võimatu, sest iga erineva nimega kutse jaoks oleks vaja eraldi trükiplaati. „Väikeste tiraažide trükkimine ongi digitrüki suurim eelis, ofseti puhul ei tasuks see ajaliselt ja rahaliselt ära. Eestis jookseb see

piir umbes 300 eksemplari juures. Lisaks on võimalik kliendile teenust pakkuda ka ootetööna. Näiteks olukorras, kus on kiiresti enne reisile minekut vaja teha 100 visiitkaarti, saab selle töö digitrükis ära teha mõnekümne minutiga,” nendib firma esindaja Mihkel Sarap, kelle sõnul ei jäeta ukse taha ka mahukamate trükisoovidega kliente. „Me võtame kindlasti vastu ka kõik suuremahulisemad tööd. Meil on sarnaselt kõigi teiste digitrüki teenust pakkuvate firmadega olemas oma partner ka ofsettrüki valdkonnas, kellega teeme koostööd. Kuigi oleme noor ettevõte, kuulub meie pisikesse meeskonda pika kogemusega oma ala asjatundjad,” selgitab Sarap.

Selline raamat sobib nii kingituseks kui ka endale mälestuseks.”

Lisaks kiirusele, paindlikkusele ja kõrgele kvaliteedile on digitrükk ka keskkonnasõbralik, kuna paberikulu on väike, veekulu puudub ning kemikaale kasutatakse minimaalselt. Samuti on võimalik digitrükiteenuse puhul pakkuda soodsat hinda, kuna puudub vajadus valmistada trükiplaat ning teha masina seadistust.

Ja klient maksab ainult selle koguse eest, mida tellib, sest toodangut ei valmistata üle tiraaži ja praagi kogus on minimaalne.

Arvestades kõiki eelpool nimetatud eeliseid, võib öelda – digitrükk on trükitööstuse tulevik, pakkudes isiklikku lähenemist koos kiiruse ja kõrge kvaliteediga.

Lisaks eelnimetatud toodete trükkimisele pakub Printimiskeskus ka fotoraamatu tegemise võimalust kliendi fotodest. „Kui vanasti ilmutati fotosid, trükiti paberile ja pandi albumisse, siis tänapäeval tehakse digitrüki abil kohe valmis fotoraamatud, kus on sees kliendi enda valitud fotod.

Printimine, koopiad, lamineerimine, lõikamine, kujundamine, köitmine, skaneerimine, visiitkaardid Roosikrantsi 11, Tallinn 10119 AVATUD: E-R 9:00 - 18:00 KONTAKT: 600 7805, 5569 6711, info@printimiskeskus.ee, elisabeth@printimiskeskus.ee, 5684 6333

Tööstus

12 PUIDU- JA MÖÖBLITÖÖSTUS

Kuidas pääseda puidutoodetega Hiina turule? Üha rohkem Eesti puidutööstusi vaatab Hiina turu poole, kanna kinnitamisel on edu pandiks usaldusväärne kohalik partner.

Signe Kalberg „Arvestades väga suuri erinevusi ärikultuuris, oli meil algusest peale selge, et edu saavutame ainult läbi hea kohaliku partneri,” ütles mullu juunis esimesed näidismajad Hiinasse saatnud Tartumaal tegutseva RPM Grupi müügiosakonna juhataja Indrek Kuldkepp.

Ta lisas, et firmal oli õnne leida hea kogemusega, aus ja energiline esindaja Hiinas (www.rpmchina.com).

Esimesed ettevalmistused (hiinakeelne koduleht, esimene turukülastus) said alguse 2010. aasta varakevadel.

Kuigi RPM on Eesti vanimaid ja tuntuimaid palkmajatootjaid ja 21 aastaga on masintoodetud palkmajad jõudnud rohkem kui 27 riiki üle maailma, sisenes ettevõte uuele eksporditurule pika ettevalmistusperioodi järel. Esimeseks oluliseks sammuks oli ettevõtte müügijuhi visiit Lõuna-Hiinasse.

Kuldkepp tunnistas, et lootused Hiina turule on suured, kuid praegu ollakse siiski veel sisenemisfaasis.

Kolm maja on Hiinas juba püstitatud, neljanda leping allkirjastamisel. Läbirääkimised käivad selleks

aastaks veel kahe väga suure ehitise tarnimise üle.

Hiina kultuur ja tavad erinevad Euroopa omadest ja kohalikke olusid-tavasid tundmata võib üsna kergelt petta saada.

Kuldkepp hoiatas, et Hiinas on palju libaettevõtteid, kes sinisilmsed suurele turule pürgijad tihti õnneks võtavad. „Ka meil oli kontakte sellistega. Kuna taustauuringut Hiinas teha pole lihtne, siis on tõsise partneri ja petise eristamine keeruline. On ju ka üldtuntud fakt, et hiinlased on kärmed tooteid kopeerima, et siis juba Hiinas toota,” sõnas ta. Seega peaks enne Hiina turule suundumist hoolikalt läbi •• Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse sõnul ekspordib Hiinasse tooteid paarsada ettevõtet.

•• Et paremini Eesti äritegevust toetada, on Shanghais avatud EAS-i kontor, samuti on vast avatud ärilise suunitlusega peakonsulaat Shanghais.

•• Tähelepanuväärne on Hiinasse eksporditava ümarpuidu koguse kasv 2010. a üheksa kuu 218 kuupmeetrilt 2011. a üheksa kuu 9522 kuupmeetrini.

mõtlema, kas hiinlastel on ligipääs toote valmistamiseks vajaminevale toorainele ja tehnoloogiale.

Tavapäraste pooltoodete ja toormega (saematerjal, höövelmaterjal) praegu Hiina turule sisenemine on keerukas, kuna ameeriklased ja kanadalased on eurooplastest tunduvalt odavamad, tunnistas Kuldkepp. Shanghai sadamas maksab USA-st/Kanadast toodud kalibreeritud, kuiv saematerjal 200 USA dollarit kuupmeetrist. Eestis on kohapeal sama materjali hind kõrgem. Lisandub ju veel transport Hiinasse. „Kui Hiina turule pürgiva puidufirma toodang on teadmistemahukas ja tehtud toormest, mida Hiina turul vabalt saada pole, on võimalused päris head. Kaugust karta ei maksa,” kinnitas ta. Transport Hiina põhilistesse sadamatesse võtab ligikaudu neli nädalat ja on poole odavam kui autotransport Inglismaale. „Kindlasti vajate head kohalikku partnerit. See on edu pant,” soovitas Kuldkepp.

Hiina-sisesed erinevused Metsatööstur Stora Enso tarnis puidutooteid Aasia turgudele, sealhulgas Hiinasse juba enne Sylvesteri tootmisüksuste omandamist, müügiajalugu sinna piirkonda ulatub 1990. aastate algusesse. „Praegusel Stora Enso Building and Livingu ärivaldkonnal, kuhu ka

Puidu ja puidust toodete eksport Hiinasse (eurodes) Allikas: keskkonnateabe keskus

2009 Puitmööbel ja selle osad 203 896,5 Puidust ehitusdetailid 83 398,5 Saematerjal 1 037 336,4 Ümarpuit Puit pidevprofiiliga 1 383 588,6 Vineer 3361,0 Puitlaastplaat 26 335,1 Spoon 51 671,0 Puitkiudplaat 1035,4 Puidust kastid, pakendid, kaubaalused 16 350,9

2010 102 102,1 351 832,0 1 345 051,6 33 608,1 2 132 135,4 105 541,8 8098,5 8614,3 20 975,0 31 445,7

2011 105 383,4 214 408,8 1 590 344,8 1 702 847,7 1 047 972,1 58 174,9 26 633,2 171 382,1 50 840,4 17 797,2

meie Eesti puidutöötlemisüksused kuuluvad, on olnud müügikontor Hongkongis tänaseks üle kümne aasta. Oma müügikontori avamist kaaluti tol ajal mitu aastat ja enne seda kasutasime müügikanalina agenti,” ütles firma müügidirektor Meelis Lokk.

Ettevõtte müügipersonal Hongkongis teenindab kliendibaasi Hiinas, Taiwanis, Vietnamis, Hongkongis ja Malaisias. Nendes riikides tarnib Stora Enso saematerjali põhiliselt mööblitööstustele, kes omakorda ekspordivad valmismööblit USA-sse, Jaapanisse ja Euroopasse. „Meie tarned regiooni on viimase kuue aasta jooksul olnud stabiilsed, aga kogumüügist on Hiina osakaal marginaalne ja seega võib seda pidada meie jaoks veel nišituruks,” sõnas Lokk.

Ta lisas, et senini on puidukasutusel ehituses seal kandis olnud väga väike osakaal. Stora Enso plaanides on kaasa minna Hiina turu arenguga ja Lokk on kindel, et puitmaterjalide kasutus, eriti elamuehituses, on seal suure potentsiaaliga.

Lokk soovitab Hiina turule minejale esimese asjana kasutada usaldusväärseid kohalikke inimesi. Arvestada tuleb kindlasti ka Hiina territooriumi suurusega, kus on omakorda piirkonniti palju eri kultuure ja keelemurrakuid, mis tähendab, et lõunahiinlane ei pruugi Ida-Hiinas läbi lüüa. Ta lisas, et kohapealse personali valikul tasub eelistada inimesi, kel on mingisugunegi Euroopa-kogemus. Lokk tunnistas, et kliente tuleb seal palju välja sõeluda. Mitmed mööblitehased on näiteks öelnud, et on nõus Stora Ensost puitu ostma, kui meie organiseerime vastutasuks ka nende valmistoodete müügi Euroopas. Nende inimestega paraku siis pikka juttu pole. „Hiinas käies tasub muidugi nagu igal võõral maal õppida kohalikus keeles põhilised viisakusväljendid selgeks, see aitab alati ärikohtumisel jääd murda,” ütles Lokk.

Tööstus CNC töötlemiskeskused – kõrgem tase puidutöös Puidu töötlemine omab sama pikka arengulugu kui inimkonna areng. Tööstuslik puidu töötlemine on aga suhteliselt lühikese ajaga teinud läbi tormilise arengu kirvest ja käsisaest kuni toodete kompuuter- projekteerimise ning CNC töötlemiskompleksideni viimase paarisaja aasta jooksul.

Nii seadmete tootja kui ka kasutaja seisavad täna probleemi ees, kuidas minna edasi – kas kitsalt spetsialiseeritud või võimalikult universaalsete seadmete kasutamisega.

CNC töötlemiskeskuste valikul seatakse üles rida nõudeid: suur täpsus, pikaajaline töökindlus, vastupidavus, tagatud kõrge tootlikkus, mitmekülgsus ja paindlikkus.

Need nõuded on ühtemoodi olulised nii seadme tootjale kui seadme kasutajale, et olla turukonkurentsis edukas.

Samas on vaja meenutada, et vahetule tööoperatsioonile (nagu freesimine, saagimine jne.) kulub CNC masinas sama palju aega kui igas manuaalselt juhitavas töömasinas – lõiketeooriast tulenevad optimaalsed operatsiooni parameetrid nagu lõikekiirus või etteandekiirus jäävad praktiliselt samaks. Järelikult CNC töötlemiskeskuse kõrgem tootlikkus ei ole saavutatav vahetu tööoperatsiooni teostamisel, vaid ainult tööajakadude vähendamise kaudu abioperatsioonidele nagu töödeldava tooriku sisseandmine masinasse, täpne positsioneerimine ja fikseerimine, lõikeinstrumendi vahetamine, töö täpsuse kontroll.

Seega on CNC töötlemiskeskuse konfiguratsiooni valimisel vajalik üsna detailselt arvestada töödeldavate detailide ja töökorralduse iseloomuga.

Selleks pakub Itaalia suurim puidutöötlemise masinate tootja SCM GROUP spa oma neljas CNC masinaid tootvas ettevõttes spetsialiseeritud seadmeid erinevatele tootmistele. Kuigi on tehtud märkimisvääriv nihe spetsialiseeritud seadmetele, on tootmises ka universaalsed masinad.

MORBIDELLI – universaalsed ja spetsialiseeritud CNC töötlemiskeskused freesimiseks, puurimiseks, servpindade pealistamiseks ja „nestinguks” kilpdetailidel.

ROUTECH – kolme- ja viieteljelised spetsialiseeritud masinad puitmajade prussdetailide tootmiseks, masinad maja seinakilpide töötlemiseks; akende ja uste konveieriseeritud töötlemiseks ja suuregabariidiliste detailide täpseks töötlemiseks.

CMS (Construction of Special Machines) toodab spetsialiseeritud 5-teljelisi masinad puidutööstusele – hoonete prussdetailid, uste ja akende lõpptöötlus, trepid, mudelid ja šabloonid, liimpaind-tooted, mööbel.

SCM – universaalsed CNC töötlemiskeskused.

Täpsema teabe saamiseks seadmete valikul palume pöörduda AS Nava, Peterburi tee 56B, Tallinn Tel. 6211 360 e-mail: info@nava.ee www.nava.ee

13

14

Tööstus

TOIDUAINETÖÖSTUS

Kolm aastat tulemuslikku teadustööd kannab magusaid vilju Foto: Terje Lepp

Euroliidult saadud raha eest arendati Sakus välja molekulaarja mikrobioloogia teaduslabor, mis aitas eestlastel liituda Euroopa Liidu avatud teadusruumiga.

Signe Kalberg Ligi kolm aastat tagasi käivitunud projekt Flavoure aitas Eesti maaviljeluse instituudil (EMVI) saada nüüdisaegne teaduslabor tipptasemel aparatuuriga. Laboris hakati uurima Eesti toidu ja loomasööda kvaliteeti. Ühtlasi uuriti seda, kuidas põllumajanduses kasutatav agrotehnoloogia mõjutab toidu kvaliteeti, et saadud uurimistulemuste põhjal saaks anda põllumeestele soovitusi tehnoloogiate arendamiseks, ütles projektijuht, EMVI põllumajandustoodete osakonna juhataja Marge Malbe.

Flavoure’i projekt oli suunatud EMVI teadusvõimekuse tõstmisele toidu ja sööda kvaliteedi ning ohutuse alase teadustöö vallas.

Kui palju inimesi on sellega olnud seotud?

Tegemist oli väga ulatusliku projektiga. Võib öelda, et Flavoure puudutas kõiki Eesti maaviljeluse instituudi töötajaid. Samas oli projektiga seotud mitmeid teadlasi teistest teadus- ja arendusasutustest, põllumajandustootjad, -nõustajad ja -poliitikud. Nii näiteks on Flavoure’i abil loodud teaduslaborid kasutatavad kõikidele EMVI teadlastele ja kolme aasta jooksul läbiviidud koolitused avaldasid mõju paljudele.

Projekti käigus läbiviidud koolitusseminarid ja -kursused olid avatud kõigile huvilistele.

Mida te olete selle aja jooksul teinud, mida saavutanud?

Flavoure’i projekt oli suunatud

„Kõige parem on toidu kvaliteeti testida enda peal,” naeravad Marge Malbe (vasakul) ja Mary-Liis Kütt lõunapausi pidades.

Noorteadlane Kütt tegeleb instituudis antimikroobsete peptiididega, Flavoure’i toel saab teha senisest põhjalikumaid uuringuid.

EMVI teadusvõimekuse tõstmisele toidu ja sööda kvaliteedi ning ohutuse alase teadustöö vallas.

Selleks rajati EMVI-sse kaasaegne teaduslabor, võimaldati teadlaste koolitust välismaistes kõrgetasemelistes uurimisrühmades, organiseeriti seminare ja laborikoolitusi, mis olid lisaks EMVI teadlastele avatud ka teiste teadusasutuste töötajatele nii Eestist kui ka väljastpoolt Eestit, viidi läbi infopäevi põllumajandustootjatele ja -töötlejatele. Kõik see tõstis EMVI tuntust Eestis ja mujal ning on viinud mitmete uute koostööprojektide tekkeni. Üheks suhteliselt laia huvi äratanud tegevussuunaks on meil hallitusseente ja mükotoksiinide alased uuringud. Nii näiteks tuntakse huvi, kuidas oleks võimalik vähendada mükotoksiinide teket teraviljades. Sellesuunalised uuringud on praegu käigus ja loodame, et saame tootjaid- tarbijaid selles vallas aidata.

Kuidas on olnud Eesti toiduainetööstusettevõtetel teie projektist kasu?

Kuna teadustöö on suhteliselt pikaajaline protsess, siis on veel natuke vara öelda, millist kasu asjast saadud on. See, mida me pakkuda saame, on proovida erinevatele probleemidele lahendusi leida teadusuuringute kaudu. Me saame pakkuda teadlaste oskusi,

kaasaegset laboriaparatuuri analüüside läbiviimiseks, tulemuste töötlemist, kokkuvõtete tegemist ning saadud tulemuste tõlkimist tööstustele/tootjatele/tarbijatele kergemini mõistetavasse keelde.

Loodame, et nii mõnigi probleem leiab lahenduse.

Millised toiduainetööstused on teiega selle projekti raames suhelnud ja mis on neid huvitanud?

Pöördumisi on olnud mitmesuguseid. Peamiselt on tööstusel probleeme tooraine kvaliteediga.

Samuti on tuntud huvi ühe või teise aparaadi kasutusvõimaluste vastu seoses tootearendusega.

Teadusuuringud ja tootearendus on pikemaajalisem protsess, kus konkreetse tulemuseni jõutakse teinekord alles mõne aasta pärast. Enamasti järgneb tööstuse pöördumisele probleemi olemuse täpsem väljaselgitamine. Selle järel töötatakse välja uuringute plaan ja koostatakse eelarve ning proovitakse leida finantsallikaid.

Nii mõnigi kord võib koostöö jääda ka finantsallikate puudumise taha.

Flavoure •• Projekti Flavoure (Food and Feed Laboratory of Varied and Outstanding Research in Estonia) eesmärk on toidu- ja söödakvaliteediga seotud riskide hindamine ning teadustulemuste rakendamine toiduainetootmises lõpptarbijate heaks.

•• Tegevuste hulka kuulub teadlaste võrgustiku loomine, noorteadurite suunamine välisülikoolidesse ja laborantide täiendusõppe koordineerimine.

•• Projekti toetuse eest soetatakse ERIA Juuliku teaduslaborisse molekulaar-bioloogilised laboriseadmed (tsentrifuugid, kuumutuskapid eri proovide töötlemiseks; kromatograafid aminohapete, mükotoksiinide ja

suhkrute analüüsimiseks; PCR- ja elektroforeesiseadmed DNA-uuringute läbiviimiseks jne).

•• Projekti kuuluvad TÜ keemiainstituudi analüütilise keemia õppetool, TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna keemiainstituudi analüütilise keemia õppetool, Leedu põllumajandusinstituut, Helsingi ülikooli põllumajanduse ja metsanduse teaduskonna rakendusbioloogia osakond, Helsingi ülikooli loomaarstiteaduskond, Arhusi ülikooli põllumajandusteaduskond, Bulgaaria rahva tervisekaitse riiklik keskus, Hispaania säästva põllumajanduse instituut ning Hispaania loodusressursside ja põllumajandusliku bioloogia instituut.

AS Randesko on Lee Cooper tööriide maaletooja ja esindaja Eestis.

Meie esinduspoest on võimalik leida kõiki Lee Cooperi sortimendis olevaid tööriideid.

Tänapäevaste materjalidega valmistatud püksid, mis pakuvad kandjale suurepärast sobivust ja mugavust. Omavad just töömugavuse pakkumiseks paljusid taskuid ning mitmetel mudelitel on ripptaskud eemaldatavad.

Enamus vööpüksimudeleid omavad patendeeritud ja funktsionaalseid püksirihma aasasid, mis ei lase rihmal liialt liikuda. Lisaks on vööpükste värvlis kummiribad mis takistavad pükste alla vajumist töötamise ajal.

Lee Cooper workwear pidevalt uuendab oma sortimenti ning pakub lisaks erinevaid tööks hästi sobivaid tooteid. Aprill 2012 on võimalik meie poes tutvuda uue kollektsiooni teksa tööpükstega. Kollektsioonis on ripptaskutega ja ilma ripptaskutetta mudelid.

Viimased on stretch materjalist.

Tööturva jalanõudest on pakkuda erinevaid varjante. Antud tooted vasakul on sportlikud, mugavad ja samas turvalised. Kõik Lee Cooper workweari poolt pakutavad jalanõud on metallninaga mis pakub kandjale töökohal kaitset. Antud toodetel on peale ninakaitse ka torkekindel tald.

Enamus Lee Cooperi tööturvajalanõud kuuluvad kategooriasse S1P. Kevad 2012 saabuvad meie poodi müügile ka „retro“ hõngulised täisnahast turvaketsid. Nendel mugavatel ja pilkupüüdvatel jalanõudel on tugevduseks metall nina.

Lisaks tuntud brändile pakume ka töökindaid, tööriideid, tööturvajalanõusid ja isikukaitsevahendeid oma firma kaubamärgiga AS Randesko. Oleme avatud E-R 09.00 – 17.00.

AS Randesko www.randesko.ee

Kadaka tee 32, Tallinn E-R 09.00 – 17.00

info@randesko.ee Tel: 605 0030