T E R V I S E – E R I
•
N E L J A P Ä E V, 2 5 . v e e b r u a r 2 0 1 0
TAASTAVA KIRURGIA KLIINIK pakub täismahus plastika- ja veresoontekirurgiat
Esteetilise kirurgiaga ilusam nina, taastav plastikakirurgia aitab edasi elada FOTO: ARNO MIKKOR
Ille Grün-Ots „Kui räägitakse plastikakirurgiast, siis tavaliselt mõeldakse selle all ilukirurgiat. Meie siin tegeleme kolekirurgiaga,” muigab Taastava Kirurgia Kliiniku kardiovaskulaarkirurg Andrus Loog. Tähendab see, et tegelikkuses moodustab ilukirurgia plastikakirurgiast vaid 20%, ülejäänu ongi see, mida arstid isekeskis kolekirurgiaks kutsuvad, ehk kaotatud funktsiooni või välimuse taastamine suurte traumade, vähilõikuste (rinnad!), põletuste, liiklusõnnetuste jms järel. „Aga me teeme täismahus plastikakirurgiat, nii et ka ilukirurgia pool on meil olemas,” kinnitab Loog, et ukselt ei saadeta tagasi ka neid, kes lihtsalt parema väljanägemise nimel looduse poolt antud keha kohendada tahavad. Kliinik alustas oma tegevust juba 1993. aastal, siis küll Keila Südamekliiniku AS-i nime all. Spetsialiseerumine taastavale kirurgiale tõi kaasa ka nimemuutuse ja seetõttu kannabki kliinik alates 11. oktoobrist 2004 nime AS Taastava Kirurgia Kliinik ja asub Tallinnas Magdaleena haigla ruumides. See tähendab, et väga suurt koostööd tehakse Ida-Tallinna keskhaiglaga. „Meie kasutame nende ruume ja diagnostikavõimalusi ja erialaarste, nemad kasutavad meie opitube, eriti nina-kõrva-kurguarstid. Lisaks saab meie ruume kasutada ka samas majas asuv AS Ortopeedia Arstid,” selgitab dr Loog. Et plastikakirurgia haakub väga suuresti veresoontekirurgiaga, ongi kliinikul kaks suurt põhisuunda: peamise tegevusalana taastav veresoontekirurgia, mis tähendab suurte veresoonte
n-ö ehitamist või ummistunud veresoonte puhastamist, ja taastav plastikakirurgia. Veresoontekirurgia ei tähenda sugugi ainult jalgade pindmiste veenilaiendite eemaldamist, aga siinkohal on tegu perifeersete veresoonte haigusega, mis iseenesest on suuresti vaid iluviga. Hoopis tõsisem on asi perifeersete arterite haigustega, mille üks suur põhjus on veresoonte lupjumine ehk arteroskleroos. Ka diabeet võib olla üks sellise haiguse põhjusi.
LEPINGUD HAIGEKASSAGA Tegelikult sellist kooslust, kus ühes on täismahus plastikakirurgia ja veresoontekirurgia, peale Taastava Kirurgia Kliiniku Eestis teist ei olegi. Kliiniku oma arstid teevad ainulaadseid operatsioone, mille jaoks nii mõnigi muu suur kliinik tellib kirurgid kohale välismaalt. Enamiku teenuste eest kliinikus maksab haigekassa. Kindlalt ise tuleb maksta ilukirurgia valdkonda jäävate operatsioonide eest, siia alla käib ka pindmiste veenilaiendite eemaldamine. Aga nagu kõigis Eesti haiglate puhul, on ka Taastava Kirurgia Kliinikul tänavused lepingumahud haigekassaga väiksemad ja n-ö tasuta teenust saabki täpselt nii kaua, kuni haigekassa rahadest jätkub. Sealt edasi tuleb kas järjekorras oodata või lasta lõikus oma raha eest ära teha. Õnneks on kliinikus olemas ka järelmaksu võimalus: üle 2000 krooni maksvate raviteenuste eest tasumiseks saab sõlmida liisinglepingu Hansa Liisingus. Piir ilu- ja kolekirurgia ehk siis haigekassa rahade ja oma raha-
Taastava Kirurgia Kliinikus on ka kõrgema taseme intensiivravi.
koti vahel on aga tegelikult üsna vaevutajutav, kõik sõltub konkreetsest patsiendist ja olukorrast. Peast eemale hoidvad kõrvad võivad ju mõnel juhul olla tõesti vaid iluviga, aga kui lapsel selline välimuse omapära tekitab tõsiseid psüühilisi kannatusi (ja lapsed on teatavasti oma ütlemistes kaaslaste aadressil väga otsekohesed ja vahel ülimalt õelad ning hakkavad narrima), on korrigeeriv operatsioon tihtipeale liigitatav nö tasuta ravi alla.
Ka näiteks rinnavähioperatsioonil kaotatud rind kuulub üldjuhul tasuta teenuste hulka. Kui aga näiteks tuleb korrigeerida ka teist rinda ja kasutada proteesmaterjale, siis selle eest tuleb enamasti endal maksta. Samal ajal jälle võivad naise rinnad olla loomulikult väga suured ja põhjustada lülisambaprobleeme – sel juhul võib rindade vähendamise operatsioon olla täielikult meditsiiniliselt näidustatud ja selle maksab kinni haigekassa.
Vee üks näide: liiklusõnnetuse tagajärjel tehtud operatsiooniarmide korrigeerimine jääb liikluskindlustuse kanda. Kui inimesele aga tundub, et teistsuguse kujuga nina või kõrvad või rind või mis iganes oleks lihtsalt i l u s a m tema meelest, siis sellise operatsiooni kulud tuleb raudselt endal korvata. „Enamasti jääb patsient meil pärast operatsiooni vähemasti üheks ööks – et rahu oleks majas ja mingi mure pärast kodus kiir-
abi kutsuma ei peaks,” selgitab dr Loog, miks nn päevakirurgia neil väga eelistatud pole ja patsienti peale igasugust operatsiooni mõnda aega spetsialistide jälgimisel hoitakse. Taastava Kirurgia Kliinikus on kliinikus 28-kohaline kirurgiaosakond, viie operatsioonitoaga operatsiooniplokk ning 11-kohaline intensiivraviosakond. Ametis on 4 kirurgi ja 7 anestesioloogi, kokku on kliinikus töötajaid umbes 80.
VEEBIKOOLITUSE PROGRAMM on kättesaadav ja kasutatav ööpäev läbi
OÜ Mediserv pakub ainulaadset töötervishoiu ja tööohutuse veebikoolitust Annely Tšekun, OÜ Mediserv tegevjuht Töötervishoiu teenuseid pakkuv Mediserv OÜ pakub ainsana Eestis veebipõhist töötervishoiu ja tööohutuse kursust, mis on suunatud eelkõige tööandjatele, töökeskkonnavolinikele ja -nõukogu liikmetele, kuid kaasa saavad lüüa kõik huvilised. Kursusest osavõtja omandab töötervishoiu- ja tööohutusteavet ja oskusi ning oskab kasutada neid oma igapäevases töös. Kur-
susel on sotsiaalministeeriumi litsents. Kursuse teeb ainulaadseks võimalus läbida seda virtuaalselt, netipõhiselt. Samuti on eeliseks soodne hind ja paindlik kellaaeg, sest programm on kättesaadav ja kasutatav ööpäev läbi. Koolitusel osalemiseks ei pea kokku panema suurt gruppi, kursust saab läbida ka individuaalselt. Küsimuste tekkimisel on meie koolitajad alati valmis neile vastama koolitusprogrammis olevates foorumites.
Pärast kursuse läbimist ja iseseisva töö esitamist läbib õppur veebipõhise piiratud ajaga valikvastustega kontrolltesti. Kursuse läbinutele väljastab Mediserv tööinspektsiooni aktsepteeritava tunnistuse. Kursuse lõpetanud kliendid on olnud meeldivalt üllatunud ja toonud esile, et materjali ja kasulikke nõuandeid saab sellelt kursuselt rohkem kui tavaloengutest. Oleme väga tänulikud senistele klientidele positiivse tagasiside eest ja ootame suure rõõmuga
uusi huvilisi meie kursusel kaasa lööma.
TÖÖTERVISHOID Töötervishoiuteenused on vajalikud nii tööandjale kui ka töötajale. Kui töötaja on terve ja töökeskkond on mugav ja hubane, sujub töö kõigil rõõmuga. Oluline on välja selgitada töökeskkonnategurite mõju töötajate tervisele ja õpetada oma tervist hoidma. Meie põhitegevuseks on töötajate tervisekontroll mobiilses
Erilehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond, Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn
tervishoiukabinetis, mis võimaldab meil teha mitmekülgset ja põhjalikku töötervishoiukontrolli kõikjal Eestis. Meie tervishoiukabinetile on sotsiaalministeerium väljastanud tegevusloa. Tervisekontrolli kõrval pakume ka riskianalüüside koostamist ja esmaabikoolitusi, mida teevad oma ala professionaalid: töökeskkonnaspetsialistid ja pikaajalise Tartu kiirabitöö kogemusega kvalifitseeritud õppejõud.
Mediservi töötervishoiuteenustega saab tutvuda: WWW.MEDISERV.EE.
Kontakttelefon: 433 6146; 566 412 11 JA 562 808 51
Toimetaja: Kristiina Viiron, 680 4567 Projektijuht: Margit Laasnurm, 680 4629, margit.laasnurm@epl.ee
2
Erakliinikute teejuht • Holistiline Kliinik FOTOD: ARNO MIKKOR
Hüperaktiivsus ja kooliprobleemid
Terviseuuring holistilises kliinikus
ERGOMEDITSIIN avastab probleemid, kui haigusnähte veel pole
Holistiline Kliinik pakub ergomeditsiinilist uuringut Agne Narusk „Tunnen end viimasel ajal tohutult väsinuna. Mul on väga hea perearst, kes tegi kõikvõimalikud analüüsid ja tunnistas mu siis terveks. Soovitas rohkem värskes õhus olla ja tervislikult süüa. Ma teen seda kogu aeg, aga väsimus ei kao kuhugi.” Kas tuleb tuttav ette? Just selliselt kirjeldab Holistilise Kliiniku tegevjuht Tiiu Veskimäe tüüpilist nende juurde tulijat. Inimene tunneb, et midagi on nagu valesti, aga mis, ei tea. Parimal juhul jõutakse pärast otsinguid ja omal käel katsetamisi kuhugi, kus saadakse abi; halvimal juhul lisatakse väsinu tervisekaardile solvav „hüpohondrik”. „Klassikaline meditsiin ja laboriuuring ei suuda avastada organismi energeetilisi hälbeid. Viimased omakorda võivad kaasa tuua häireid mingi organi või süsteemi töös,” juhib Veskimäe tähelepanu ühele võimalikule põhjusele. Kas see nii ka on, selgub holismi põhimõtteid järgivas kliinikus hoopis teistsugusel moel, kui me terviseuuringut tegema harjunud oleme. Ei mingit veeniverd ega uriinitopsi. Hoopis kõrgtehnoloogiline ergomeditsiiniline seade, mille abil mõõdetakse ja analüüsitakse organismi energeetikat. Kahe tunniga jõutakse jälile, miks inimene tunneb end nii, nagu ta tunneb. „Pidev väsimus näitab, et organism on tasakaalust väljas,” ütleb Tiiu Veskimäe. „Teatud piirini kompenseerib ta oma toimimist energeetilistest varudest ja seetõttu ongi laborianalüüs korras. Inimene tunneb ennast halvasti, kuid tavameditsiini seisukohalt on ta terve. Aga kui see pidev kompenseerimine läheb üle kriitilise piiri, on varud otsas ja organismi biokeemias hakkavad toimuma muudatused.” Ja neid muudatusi klassikaline vere- ja muude kehavedelike analüüs mõõta juba oskab. Kuid siis võib haigus pahatihti liiga kaugel olla. Holismi põhimõte on lihtne ja selge: inimest peab vaatama kui tervikut. Peale keha on meil ka
vaim ja hing. Ning inimese organism suudab ise endaga toime tulla, end ravida. Mõnikord tuleb seda vaid veidike õiges suunas tagant sundida. Kliinikusse terviseuuringuks aega broneerides pannakse südamele, et vähemalt kaks tundi enne ei tohiks midagi süüa. Natuke vett halba ei tee. Kohale jõudes tuleb esmalt täita tervisekaart: nimi, diagnoos(-id), kui see on olemas, ravimid, mida pidevalt kasutatakse, operatsioonid, mis olnud. Ja muidugi mõista see, mis patsiendile muret teeb.
KUIDAS UURING KÄIB? Doktor selgitab, kuidas terviseuuringut tehakse ja mida jälgitakse. Tema on oma arvutimonitori ees ning patsient jälgib toimuvat oma monitorilt. Ergomeditsiiniline uuring koosneb kolmest osast. Esmalt viie- kuni seitsmeminutiline südameuuring, siis 20-minutiline kiirülevaade organismi energeetilisest seisundist ja peaaegu kaks tundi kestev detailne organite ja organsüsteemide seisundi hindamine. Tulemusena saadakse teada, mida peaks edasi tegema, kuidas oleks tark edasi minna, millele tähelepanu pöörata. Nii ei selgita arvutiekraanil toimuvat näiteks klienditeenindaja, vaid ikka õppinud arst, kes oskab tulemusi tõlgendada. Mitte mingil juhul ei tohi Holistilisse Kliinikusse pöördumise korral jätta pooleli erialaarsti määratud ravi. Küll aga sobib väga hästi see, kui tavameditsiini ravi toetatakse holistiliste meetoditega, rõhutab Veskimäe. Mida siis ekraanilt on näha? Kolmapäevahommikune patsient saab esmalt teada, et süda on tal tugev. Näeb selgelt, et kael, õlad ja parem kehapool on tugevas pingeseisundis. Pikema vaatluse tulemusena – kõrvaklapid peas, käed plaatidel, pilk ekraanil – saab ta kaasa tõsise soovituse külastada naistearsti. Doktor näitab ka, kuidas näeb välja infoteraapia. Kui uuringu ajal mõõdetakse organite ja organsüstee-
mide vastust välisärritajatele ja leitakse selle kaudu energeetiliselt nõrgemad kohad, siis infoteraapias saadetakse neisse informatsiooni, kuidas oma tasakaalu taastada. Kui energeetika on paigas, hakkab keha end ise tervendama, samal ajal tegelikult füüsiliselt organismi talitusse otseselt ei sekkutud. Ergomeditsiiniliste uuringute Eestisse tooja, terapeut Anu Mäe, kes tegeleb kliinikus muu hulgas ka hüperaktiivsete lastega, räägib, kuidas ta mõne aasta eest oma väikese lapselapse immuunsüsteemi tugevdas. Lapsele, kes pidevalt lasteaiast puudus, köhis ja muud moodi põdes, tehti immuunsüsteemi infoteraapiat üks kuni kaks korda nädalas paari kuu jooksul. Nüüd on kasvanud sellest pisikesest poisist rõõmus koolijüts, kes heameelega jääks ka mõnikord harva haiguse tõttu koolist koju, nagu teevad seda ta sõbrad ja klassikaaslased. Aga ei saa. Ta nimelt pole juba aastaid olnud isegi mitte natuke külmetunud.
KEHA, VAIMU, HINGE KLUBI Mida see ikkagi tähendab, et kogu organismi käsitletakse terviseuuringul tervikuna – üks
organ võib rääkida teisest oi kui palju? Tiiu Veskimäe toob holistilisest lähenemisest veel ühe näite: „Kui terviseuuringu esimeses etapis tehtud südame rütmograafia uuringu tulemusena selgub, et teil on väga kõrge stressiindeks, siis pühendab meie arst erilist tähelepanu seedesüsteemi analüüsimisele. Teil ei pruugi veel mingeid vaevusi olla, aga kõrvalekalded on juba tuvastatavad ja on õige aeg midagi ette võtta.” Ta räägib, et parima tulemuse saab kliinikus siis, kui pärast terviseuuringut käia esialgu korra nädalas infoteraapia protseduuril, et anda organismile õigeid energeetilisi impulsse. Kui energeetiline tasakaal on käes, oskab meie endi kehas olev kellavärk ise imesid teha. Mõnikord soovitab arst peale energeetika korrigeerimise ka manuaalteraapiat, joogat ja spetsiaalseid võimlemisharjutusi. Mõnikord aga istub inimesel turjal suur mure, siis saab kliinikus abi vaimsetest teraapiatest. Holistiline Kliinik pakub täiendavat abi tervisehäirete väljaselgitamisel ja tervendamisel. Oma töös lähtutakse moodsa energomeditsiini põhimõtetest ja holistilisest lähenemisest inimesele kui tervikule.
Anu Mäe juures Holistilises Kliinikus käivad lapsed, kelle kohta vanemad sageli ütlevad, et nad on nagu teiselt planeedilt. Pere jaoks võib see tähendada, et laps ei püsi pudeliski paigal, ta ei suuda keskenduda, puudub igasugune huvi näiteks lugemist vms õppida, kardab uusi olukordi, tal on ärevushood ja nii edasi. See nimekiri on tegelikult väga pikk. Anu Mäe tegelusteraapia tugineb doktor Svetlana Masgutova meetodile. Selle neuro-sensoorse motoorika ja reflekside meetodi alged tuginevad aga mitmesugustele teadusuuringutele, mis lähevad tagasi eelmise sajandi algusesse. Dr Masgutova on viimase 20 aasta jooksul oma uurimustööd teinud Venemaal, Poolas, USA-s ja Kanadas. Tal on praktilised kogemused enam kui 27 000 lapse ja täiskasvanuga üle kogu maailma. Nii on ta välja töötanud oma sensomotoorse reflekside integreerimise programmi. Millele siis see ja Anu Mäe tegevus toetub? Nimelt sellele, et mõningad väikelapse refleksid on arenguliste iseärasuste tõttu püsima jäänud ja segavad edaspidi motoorika häireteta tööd. Näiteks võib kohata inimest, kes autoroolis pead pöörates keerab automaatselt ohtlikult kaasa ka rooli. Mõttetu on temaga pahandada, sest ta ei saa sinna midagi parata. Säilinud refleks kontrollib teda alateadlikult. Mõned teised säilinud refleksid takistavad omakorda näiteks edukat lugema õppimist, keskendumist ja üldist koolis edasi jõudmist. Ka näiteks voodimärgamise põhjus võib olla mõne lapse puhul selles, et selja Galant-refleks on jäänud aktiivseks. Mis tähendab, et mõlema seljapoole üheaegne ärritus võib esile kutsuda põie kontrollimatu tühjenemise. Ja kui see laps magab öösel selili, nii et
need punktid puutuvad voodiga kokku, pole raske oletada, mis võib juhtuda. Püsimajäänud refleksidega lastest ja noorukitest kasvavad häiritud motoorikaga täiskasvanud. „Need täiskasvanud ei saa teatud ametites üldse töötada või siis peavad iga väiksemagi eesmärgi saavutamiseks tegema tõelisi, sageli üle jõu käivaid pingutusi,” ütleb Anu Mäe.
HARJUTUSTE PROGRAMM Kui mõõtmised ja testimised väikest inimest jälgides on tehtud, koostab Mäe talle isikliku harjutuste programmi. Üldjuhul on see lihtne ja eeldab kodust mängulist tööd – umbes 20 minutit igal õhtul enne magama minekut. Paari-kolme nädala pärast tehakse uus reflekside testimine ja mõõtmine, et siis vajadusel harjutusi muuta. „Mõned refleksid integreeruvad üsna kiiresti ja sel juhul saab uute harjutuste kasutusele võtmisega edasiminekut kiirendada,” selgitab Mäe. Ta räägib väikesest elavhõbedasarnasest poisist, kellega sai alguses suhelda vaid tal joostes järel püsides. Vaid paaril õhtul jõuti kodus harjutusi teha, kui ema helistas ja teatas: mu laps magas täna öösel rahulikult! Hüperaktiivse põnni vanemale on see suur asi, teab igaüks, kel hüpik kodus askeldamas. Kolme nädala pärast õnnestus Anu Mäel põnni jälgida juba nii, et viimane ei liikunud pidevalt, vaid vaatas rahulikult lebades raamatut. Nii, samm-sammult ja harjutuste najal, saab teraapiaga jagu lapse motoorsest rahutusest. Reedel, 12. märtsil kell 15 on Holistilises Kliinikus tasuta loeng teemal: „Kuidas aidata lapsi düsleksia, hüperaktiivsuse ja teiste arenguhäirete korral”. Lektor on Lars-Eric Berg (MNRI Scandinavia), loeng tõlgitakse eesti keelde.
Holistilises Kliinikus Terviseuuring Eelmise aasta lõpul uutesse ja suurematesse ruumidesse kolinud Holistiline Kliinik võttis jaanuarist terviseuuringute jaoks kasutusele uue vitaskanneri. Saksamaalt pärit meditsiiniseadme litsentsiga aparatuuri abil on võimalik pooleteise kuni kahe tunni jooksul saada täielikku ülevaadet inimese kehas toimuvast. Uuring on kolmeosaline: • südame ja närvisüsteemi seisundi hindamine rütmograafia meetodil; • organite verevarustushäirete ning selgroolülide pingeseisundi tuvastamine; • organsüsteemide ja üksikute organite ergomeditsiiniline uuring (kuni raku tasandini välja) selgitamaks terviserikke algpõhjust.
Klient saab kohe vastused ja soovitused edaspidiseks võimalikult kiireks taastumiseks. Kliinikus kasutatav metoodika võimaldab testida ka preparaatide ja toiduainete personaalset sobivust. Avatud uste päev 6. märtsil kell 10 on holistilises kliinikus Tallinnas Pärnu mnt 67a (endine ajakirjandusmaja, 5. korrus) avatud uste päev. Räägitakse ja näidatakse, kuidas toimub terviseuuring, infoteraapia, holistiline psühhoteraapia, osteopaatia, sensomotoorne treening, massaaž, taasühendav tervendamine, vabastav hingamine, rännak, stressist vabanemise programm. Küsimustele vastavad oma ala asjatundjad. Infopäev on tasuta. Loe: www.holistilinekliinik.ee Anu Mäe missioon kliinikus on aidata lapsi.
3
Erakliinikute teejuht • Fertilitas & Ortopeedia Arstid FOTO: ARNO MIKKO
FERTILITAS on multiprofiilne erahaigla pakkudes väga mitmekülgseid teenuseid
Perekeskne Fertilitas – abi saab sünnist kõrge vanuseni Ille Grün-Ots Lapse sünd Fertilitase haiglas – üheksakümnendate alul oli see nõukogude ajast tulnud peredele vaat et eluunistus. Väike haigla Nõmmel Mai põigus, superhoolitsus, peaaegu hotellitingimused – kõik see oli võrreldes seniste kombinaathaiglatega, kus iga sanitari käest sõimata võisid saada, tõeline muinasjutt. Aastaid tuntigi Fertilitast kui sünnitus- ja naisteravihaiglat. „Tänapäeval on juba aastaid tagasi Viimsisse kolinud Fertilitas multiprofiilne erahaigla, kellel on nüüd ka oma tütarfirma Viimsi haigla näol (varem olid erahaigla Viimsi haigla osanikud eraisik, Viimsi vald ja haigekassa – toim). Mis tähendab, et me oleme oma tegevust laiendanud sellistele erialadele, mida meil varem pole olnud, sünnitusabi ja günekoloogia osa ei moodusta enam isegi poolt meie pakutavatest teenustest. Meie märksõna on pere ja meilt saab abi lapseeast kuni kõrge vanuseni,” ütleb Fertilitase juhatuse esimees naistearst dr Ivo Saarma. Ja loeb üles pika-pika nimekirja: „Fertilitas pakub sünnitusabi ja günekoloogiliste haiguste ravi kõrval ka ortopeedia ja nina-kõrva-kurguhaiguste ravi ning plastilist kirurgiat. Päevakirurgilistest teenuseid pakutakse
uroloogias ja üldkirurgias. Polikliiniku poole peal on meil tööl spetsialistid 22 erialal, spetsialistide valik on lai, enam vastuvõtte on avatud naiste-, laste-, ninakõrva-kurgu- ja nahaarstidel, kuid ammendava nimekirja leiab meie kodulehelt internetis www.fertilitas.ee.” Peale kliiniku põhikorpuse Viimsis Kaluri teel on Fertilitasel filiaalid ka Tallinna kesklinnas Kaupmehe tänav 4 ja Mustamäel Tammsaare tee 147 (sealse uue ärikeskuse 3. korrusel) – nii on seal kandi inimestel mugavam ja ei pea kaugele Viimsisse sõitma. Filiaalides on samuti vastuvõtud kõigil olulistel erialadel, millega Fertilitas tegeleb. Viimsi Haigla poole peal võtavad polikliinikus vastu dermatoveneroloog, pulmonoloog-allergoloog, hambaarst, kardioloog, neuroloog ja samuti nina-kõrvakurguarst. Olemas on suur taastus- ja järelravi osakond (vesi-, elektri-, liikumis-, tegevus-, muda-, parafiinravi, ravimassaaž, paikne külmravi), eriline rõhk on just ortopeedilistel haigustel. Viimsi haigla statsionaaris, lisaks taastusravile, ravitakse sisehaigusi ja saab tulla järelravile. Selles osas on Fertilitasel hea koostöö Põhja-Eesti regionaalhaiglaga. Nüüd saab Viimsi haiglas käia
ka rinnavähi sõeluuringutel. 2010. aastal on uuringule oodatud aastatel 1948, 1949, 1951, 1952, 1956, 1958 ja 1960 sündinud naised, kellele 2009. aastal ei ole rindade röntgenuuringut tehtud ning kellel on kehtiv ravikindlustus. Uuring on neile naistele tasuta, haigekassast pole kutset vaja oodata, võib kohe kohale minna. Info ja eelregistreerimine telefonil 605 9023. Emakakaelavähi sõeluuringuile oodatakse kutse saanud naisi kõigisse Fertilitase filiaalidesse.
ÜTLED: ERAHAIGLA, MÕTLED: RAHA?! „Erameditsiin on kogu maailmas nii üles ehitatud, et see võimaldab vajadusel patsiendil otsustada ajalise kriteeriumi üle. Tihti on õigel ajal alustatud ravi tulemuse saavutamiseks ainuke võimalus ja milleks riskida tervise halvenemisega, kui lahendused on olemas. Ehk teisisõnu: tervisesse tasub investeerida küll,” on dr Saarma seisukoht. Liiatigi ei ole enamasti ka Fertilitasse minnes paksu rahakotti vaja: „Meie hinnad on mõistlikud ja peaks sobima igale keskmise sissetulekuga inimesele. Kusjuures suur osa meie haiglaraviteenuseid on haigekassas kindlustatud inimestele täpselt samadel tingimustel
kui ükskõik kus teises n-ö riiklikus haiglas. Nii ongi günekoloogiliste haiguste haiglaravi ning sünnitus (sealhulgas operatiivne ravi) kindlustatuile põhimõtteliselt tasuta (v.a tasulised teenused ja lisatingimused). Aga kuna haigekassa kärpis lepingulisi raha teiste haiglate hulgas ka Fertilitaselt, võib juhtuda, et ühel hetkel tuleb patsiendil ikkagi otsustada: kas maksta ise või oodata järjekorras. Ka nina-kõrva-kurguhaiguste ravi haiglas on tasuta, aga voodipäevade eest tuleb patsiendil ise maksta.” Fertilitase polikliinikus on vastuvõtt tasuline, seda haigekassa ei korva. Päevaravis (sealhulgas operatsioonid) on kindlustatuile tasuta nina-kõrva-kurguhaiguste ravi. Mis kui palju täpselt maksab, on kirjas Fertilitase kodulehel internetis, infot saab küsida ka telefonil 605 9600. Viimsi haiglas on haigekassa rahaga võimalik saada taastus- ja järelravi ning sisehaiguste ravi, ka paljud erialade ambulatoorsed visiidid on kindlustatuile tasuta (tuleb maksta ainult visiiditasu).
Kõigest täpsemalt vaata WWW.VIIMSIHAIGLA.EE JA WWW.FERTILITAS.EE.
Fertilitase juhatuse esimees naistearst dr Ivo Saarma
ÕIGEAEGSE FÜSIOTERAAPIA abiga on sageli võimalik tervisehädadest lahti saada
Ortopeedia Arstid haigla panustab füsioteraapiale FOTO: RENE SUUKAEV
Ortopeedilise ravi üks oluline osa on füsioteraapia, kus kasutatakse kehalisi harjutusi, manuaalseid võtteid, asendravi, massaaži ja aparatuurseid vahendeid. Füsioteraapia eesmärk on patsiendi võimalikult kiire ja efektiivne naasmine normaalsesse elu- ja töökeskkonda.
võimalik lahti saada just õigeaegse füsioteraapia abiga. Ortopeediliste vaeguste tähelepanuta jätmine võib kokkuvõttes haige viia operatsioonilauale. Kui aga ka pärast füsioteraapilist ravi on lõikus ikkagi näidustatud, on eelnevad harjutused patsiendi kiirele paranemisele ainult kasuks.
ENNE ORTOPEEDI FÜSIOTERAPEUDI VASTUVÕTULE Tugi-liikumisaparaadi füsioterapeudid on koolitatud tegelema ortopeediliste vaegustega inimestega. Abi saavad need, kes trauma või haiguse tõttu kannatavad lihaste, luude, sidemete ja/või kõõluste vaevuste käes. Eriti oluline on, et mõne haigusliku seisundi puhul võib operatsioonist pääseda just individuaalseid iseärasusi arvestades ja kindla plaani järgi koostatud tegevusplaani õigel ajal järgides. Praegusaja pikkade eriarstide järjekordade juures on tihti mõistlik külastada algul füsioterapeuti! Teraapia käigus selgitab füsioterapeut välja probleemi iseloomu, selle tekkimisloo, kaasnevad häired või tegevuste piirangud. Seejärel koostatakse individuaalne raviplaan, mida jälgitakse kriitiliselt vastavalt paranemise iseloomule. Ortopeedia Arstid AS-i haigla kogemus näitab, et väga tihti on võimalik tervisehädadest
TÄNAPÄEVASED VÕIMALUSED APARATUURSES FÜSIOTERAAPIAS Ortopeedia Arstid AS on investeerinud uutesse aparaatidesse ning pakub seetõttu oma haiglas kompleksset füsioteraapiat. Meil on olemas tavalised magnet-, laser- ja ultraheliravi aparaadid. Lisaks võtsime esimesena Eestis kasutusele innovaatilise lööklaine ravi ja vereplasma ravi. MasterPulsi lööklaine protseduuridega sobib ravida erinevaid kõõluste ja kõõluste kinnituskohtade ülekoormuslikke haigusnähte: epikondüliit (tennisisti küünarliiges), plantaarfastsiit, kannakõõluse põletik, patella kõõluse põletik, kaltsifitseeruv tendiniit. Need on haigused, mille ravis pole senimaani täielikku üksmeelt ja ravi tulemused jätavad soovida ka operatiivse ravi korral. MP200 ravi mõte on nn lööklainega ergutada vastava haige piirkonna verevarustust, mis parandaks haige koe paranemist, või siis lööklainega purus-
võimaluste arendamiseks. Ortopeedia Arstide haiglas tehakse peamiselt artroskoopilisi operatsioone ja tänapäevaste füsioteraapiliste ravivõimaluste kaasamisega tagatakse tihti patsiendi paranemine ilma kirurgilise sekkumiseta. Dr Heimani sõnul on oluline, et patsiendid ei ootaks vigastuste või vaeguste raviga ülemäära kaua. „Mida varem on võimalik sekkuda, seda lihtsamate meetoditega saavutatakse võimalikult kiire paranemine,” soovitab dr Heiman. „Väga paljud sportimisel tekkinud vigastused või kontoritööga kaasnevad valud alluvad füsioteraapilisele ravivõimlemisele ja protseduuridele.” Ortopeedi juurde vastuvõttu oodates on enne mõistlik külastada füsioterapeuti ja alustada raviga võimalikult ruttu. Soovime head paranemist! Ortopeedia Arstid
Ortopeedia Arstid haigla füsioterapeut Lea Saapar ravivõimlemist demonstreerimas.
tada muutuseid põhjustanud kaltsifikaate. Vereplasma ravi on veelgi uudsem protseduur, kus haigesse piirkonda süstitakse patsiendi enda vereplasmat. Protseduuri tulemusena võib taastumise kiirus paraneda 2–3 korda. Ortopeedia Arstid AS-i haigla kliinilise
juhi dr Armin Heimani sõnul on autoloogne vereplasma ravi maailmas kiirelt arenev suund. „Eriti suurt huvi on ravi vastu üles näidanud sportlased, kellele on kiire ja tüsistustevaba taastumine eluliselt oluline,” selgitab dr Heiman. „Oleme praegu küll ainukesed, kes Eestis ortopeedilistele
patsientidele vereplasma ravi osutavad, aga ma olen kindel, et varsti hakkavad ka teised haiglad seda pakkuma.”
VALU POLE MÕTET KANNATADA Ortopeedias jätkub suund võimalikult väheinvasiivsete ravi-
• Igakülgset informatsiooni protseduuride, ravivõtete ning vastuvõtu kohta jagab Ortopeedia Arstid haigla koduleht www.ortopeediaarstid.ee. • Täiendavat infot võib küsida ka üldtelefonil 606 7747, samal numbril helistades saab registreeruda ortopeedide ja füsioterapeutide vastuvõtule.
4
Erakliinikute teejuht • Praxis & Mae Pindmaa unekliinik TERAPEUT aitab muuta suhet veel paremaks, aga leida ka lahendusi seksielu puudutavate probleemide puhul
Paari- ja seksuaalterapeudi poole tasub pöörduda ka siis, kui muret polegi Raplas asuva erapolikliiniku Praxis naistearst ja seksuaalterapeut Mare Pruks tõdeb, et põhjus paari- ja seksinõustamisele tulemiseks ei pea peituma üldse rahulolematuses või seksiprobleemides. Tulla maksab ka siis, kui paar teineteist naudib ja on õnnelik. „Inimene ei saavuta kunagi seda potentsiaali, mida võiks,” märgib dr Pruks. „Kui inimesed on oma suhete ja seksuaaleluga rahul, aga sooviks, et neil läheks veel paremini, siis kindlasti leiaks nõu, kuidas seda saavutada.” Valdavalt jõuavad inimesed aga paari- ja seksuaalterapeudi jutule ikka siis, kui midagi tundub korrast ära olevat: mehed muretsevad seksuaalelu pärast, naised aga peavad probleemkohaks kehvasti toimivaid suhteid. Dr Pruks märgib, et tihtipeale ei oska inimesed riieldagi – ometi on seegi tegevus, mida on vaja osata. Teadlikult tegutsedes on võimalik leida lahendus riiu põhjuseks saanud kitsaskohtadele. „Sageli ütleb mees naisele – sa vingud 50 aastat ühe ja sama asja kallal,” toob doktor näite suhteprobleemide valdkonnast, „aga selleks, et muutust ette võtta, tuleks hoopis teha midagi muud, vahelduseks ka kuulata, mida teisel on öelda. Nõustamisel saame rääkida sellest, kuidas lahendada konflikte edasiviivalt. Põhiline on, et inim-
ene õpiks oma vajadusi märkama ja rahuldama. Mitte keegi ei saa teist inimest õnnelikuks teha, vastutus rahulolu eest on tema enda käes. See ei tundu lihtne, aga on õpitav.”
SEKS EI OLE TABU Niisamuti osutab terapeut abi seksuaaleluga seonduvate probleemide puhul. Üldiselt tunnevad mehed seksielu ja seksiga seotud probleemide pärast suuremat muret kui naised – meeste identiteet on seksiga seotud. Kui naisel pole seksiks soovi, siis ei pruugi see tema jaoks probleem ollagi, aga kodurahu huvides tuleb ta mehele vastu ja seksib temaga, sest „äkki mees leiab muidu mujalt”. „Kõik teavad ütlust – kallis mu pea valutab –, kui põhjendust seksist keeldumiseks, aga kõigile on ka selge, et selle lause sõnum on: ma ei taha sinuga seksida,” nendib dr Pruks. „Sellel, miks ja kuidas soov seksiks tekib, on palju põhjusi, siinkohal on palju nüansse, mis loevad, ning nende leidmiseni ning lahendamiseni saab jõuda vaid rääkides, arutledes ja nõuandeid jagades. Sellist tabletti, mis tekitaks soovi seksiks, ei ole olemas!” Teine põhjus, mis meestele peavalu valmistab, on seotud erektsiooniga: seda kas ei teki üldse, ei teki piisavalt, seemnepurse toimub enneaegu vms.
vähese jutuga ega leia õigeid sõnu, aitan ma tal neid leida.” Dr Pruks märgib, et paraku pole Eesti inimesed väga varmad paarisuhte probleemide puhul nõustaja poole pöörduma, tuntakse justkui valehäbi, et kuidas ma räägin võõrale ja veel arstile sellistest asjadest…Aga, kui inimesed on paarisuhetes rahulolematud ja ise olukorra parandamiseks lahendust leida ei oska, aitab neil seda teha terapeut. Seega ei peaks lahkhelide puhul sugugi lahutusega kiirustama.„Kui inimesed on paari läinud, on nad ju olnud armunud, juba see loob eelduse, et neil on miski, mis neid seob,” kinnitab dr Mare Pruks.
„Probleem on üldine, pole lihtsalt nii, et „see” koht ei tööta,” tõdeb dr Mare Pruks. Erektsioonihäirete raskusastme hindamiseks on Praxises kasutusel spetsiaalne küsimustik, millele mees vastab, ning selle põhjal saab hinnata, kui tõsine tema häda on või kas tal üldse ongi häda. „Saame leida eri vaatenurki ja seoseid eluviiside, harjumuste, sõltuvuste ja tervise vahel. Leiame seoseid, mida inimene ise ei oska oma probleemide põhjusena näha,” selgitab doktor „Selgitame, kas tegu on tervisehäirega või on põhjused eluviisis, ülemäärases emotsionaalses stressis, pingestunud paarisuhetes, ealistes muutustes või muus.”
RÄÄGIME KOOS Paari- ja seksuaalterapeudi vastuvõtule on soovitav pöörduda kahekesi, sel juhul on tulemus kõige tõhusam. Ühes suunas ja ühise eesmägi nimel tegutsemine aitab suhet parandada. Kui aga partner kategooriliselt keeldub, pole midagi parata, nõustada saab ka vaid ühte osapoolt. Enda avamist terapeudi juures ei tohiks inimesed peljata. „Asjadest räägime nii, nagu nendega on,” julgustab dr Pruks. „Asjal on asja nimi ja minuga kõneldes ei pea otsima sõnu ega ütlema, et mul pole erektsiooni või lubrikatsiooni vms. Kui inimene on
Erapolikliinik Praxis
Erapolikliiniku naistearst ja seksuaalterapeut Mare Pruks julgustab paarisuhte ja seksiprobleemide puhul spetsialistilt abi otsima.
Praxis asub Raplas, Koidu tn 23. Peale paari- ja seksuaalterapeudi vastuvõtu pakub kliinik hambaravija proteesimist, massaaži; vastu võtab naistearst, nõustatakse rasedaid, sh ka alaealisi rasedaid. Kliinikus asub ka Rapla Noorte Nõustamiskeskus. Arstide, sh seksiterapeudi vastuvõtule võib tulla kõikjalt Eestist. Vastuvõtule saab registreerida telefonil 485 6263 või mobiiltelefonil 52 44 476. Vt ka www.erapraxis.ee.
UNEHÄIREID saab uneuuringu ehk polüsomnograafia abil edukalt diagnoosida ja õiget ravi määrata
Unemeditsiin aitab ennetada raskeid haigusi ja hoida kokku ravikulusid FOTO: TIIT MÕTUS
Oma tõtlikus elutempos ei tule me kahjuks selle peale, et uni on tegelikult organismi jõuvarude taastamise ehk akude laadimise aeg – seega ei ole uni sugugi ajaraiskamine. Kuna me viibime unes peaaegu kolmandiku ööpäevast, siis peaksime sellele osale oma elust pöörama väga tõsist tähelepanu. Sellesse ei tohi suhtuda nii, et mida ise ei näe, seda pole olemas... Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest.
UNEHÄIRETE PEAMISED KAEBUSED: - uinumisraskused, - korduvad öised ärkamised, - tahtmatult varane hommikune ärkamine, - päevane väsimus. Unehäired mõjutavad otseselt meie päevast toimetulekut: töövõime langeb, mälu ja keskendumisvõime halvenevad, suureneb vastuvõtlikkus haigustele, meeleoluhäiretele ja stressile, mis võib viia ravimite, uimastite ja alkoholi liigtarvitamisele ja sõltuvusele. Samuti on magamata inimene väga ohtlik liikluses. Erilise tõsidusega tuleb suhtuda väga tavapärasesse, perekonniti ja põlvest põlve sageli esinevasse norskamisse, mis võib olla tegelikult väga tõsine uneaegne hingamishäire.
Kui norskamisega kaasnevad ka hingamispausid, on tegemist juba salakavala haiguse unelämbustõve ehk uneapnoega. Hingamisseiskused põhjustavad lämbumistunnet, sest kogu organism vaevleb kroonilise hapnikupuuduse käes. Öine hapnikudefitsiidist ja süsihappegaasi kuhjumisest tingitud adrenaliini ja teiste stressihormoonide ületootmine piitsutab pidevalt nii südant, vererõhku kui ka ainevahetust, tuues kaasa vererõhu kõikumisi, südamerütmi muutusi, ainevahetuse kiirenemist ja aju rohkeid ebateadlikke ärkamisi. Seega toimub kosutava ööune asemel meie kehas hoopis aktiivne võitlus iga hapnikusõõmu pärast, mistõttu uni on katkendlik ja seejärel päevane toimetulek häiritud. Ajapikku kurnatakse välja organismi kompensatoorsed mehhanismid ning see viib juba kõrgvererõhutõve, südamerütmihäirete, aju- ja südameinfarkti, südamepuudulikkuse, üldise rasvumise ja diabeedi tekkele.
UNEAPNOEHAIGE PÄEVASED KAEBUSED: - hommikune peavalu või raskustunne peas, - hommikune suukuivus ja neeluvalulikkus, - päevane väsimus ja unisus, - kõrvetised, - kõrgenenud vererõhk (sageli ju-
Mae Pindmaa unekliinikus selgub uneuuringu ehk polüsomnograafia tulemusel, milline on unekvaliteet, kas esineb unehäireid ja mis on nende põhjuseks.
ba hommikuti), - päevased suigatused, - keskendumisraskused, - mälu halvenemine, - meeleoluhäired (ärrituvus, pahurus, masendustunne), - seksuaalvõimekuse langus, - pidev kaalutõus, ülekaal.
UNEAPNOEHAIGE ÖISED KAEBUSED: - norskamine, - katkendlik hingamine, - hingamispausid,
- rahutu uni, vähkremine, - sagedased öised ärkamised, - öine higistamine, - sagenenud öine urineerimine, - südamepekslemine, - kõrvetised. Unehäireid saab diagnoosida ja ravida. Unearsti vastuvõtu ja uneuuringu analüüsi põhjal selgub unehäire tegelik põhjus ja ravi tulemusel vähenevad üldhaigestumisriskid, tõuseb elukvaliteet, paranevad inimestevahelised suhted ning pikeneb eluiga.
UNEARSTI vastuvõtul (1,5 tundi) - saame põhjaliku ülevaade teie tervislikust seisundist, - selgitame välja teie terviseriskid, - teeme kindlaks, kas vajate uneuuringut või täiendavaid terviseuuringuid. UNEUURINGU ehk polüsomnograafia (PSG) tulemusel selgub, milline on teie unekvaliteet, kas teil on unehäireid ja mis on nende põhjuseks. Kogu öö kestva videomonitoo-
ringuga uneuuringu ajal registreerime unefaase teie ajus, hingamis- ja südametegevust, kehaasendeid, lihasaktiivsust. Selgub, kas teie veres on une ajal piisavalt hapnikku, kui rahutult te magate ning kui tihti ja mis põhjusel teie aju ärkab. Uneuuringu põhjal selgunud unehäire tegelikust põhjusest lähtuvalt otsustame koos, millist terviseabi vajate. Unehäiretesse peaks suhtuma väga tõsiselt, sest unevaegus on nagu pangalaen, mis tuleb varem või hiljem intressidega tagasi maksta. Õigeaegse diagnoosi ja ravi korral on võimalik ennetada elukvaliteedi langust, tervist laastavaid südameveresoonkonna- ja ainevahetushaigusi ning nende ravikulusid.
asub Tallinnas Kadriorus Villa Pintmannis, Narva mnt 112 Unearsti vastuvõtt E–R kl 9–17. Registreerimine: tel 603 1730. info@unekliinik.ee www.unekliinik.ee Uneuuringud ka Võrus Kubija loodusspaas, Männiku 43a www.kubija.ee