Esmaabi Kõige rohkem õnnetusi juhtub ikka meie kodus, meie koduaias. Tuletame üheskoos meelde kiire tegutsemise juhised, et häda korral mitte pead kaotada.
Sügis 2015 Lehe ilmumist rahastas Eesti Punane Rist, lehe kujundas ja toimetas AS Ekspress Meedia.
Köögis toimetades tuleks kindlasti meeles pidada ohutusnõudeid
Ohutusnõuete eiramine võib kaasa tuua raskeid vigastusi ja mitmesuguseid põletusi.
Ohu allikad köögis: • kõrge temperatuur • kuumad vedelikud • lahtine tuli • elekter • kemikaalid Põletuse ohvrit kahjustavad kõige enam vedelikukaotus, kehatemperatuuri muutused, nakkkuse oht ja valu. Õnneks on enamik põletusi suhtelisest väikesed ja piisab koheselt antud esmaabist. Arvestama peaks sellega, et mida tugevam valu, seda pindmisem on põletus. Mida nõrgem on valu, seda sügavam on põletus. Tähelepanu peaks pöörama, kui on tekkinud naha punetus, turse, villid.
Foto: Erakogu
Hingamisteede põletuse tunnused: • punetavad ja turses huuled-igemed • tahm suu või nina ümber ninakarvad kõrbenud • valu suus ja neelus hingamisraskused, vilisev, kähisev hingamine Nende sümptomite korral tuleb kohe helistada numbril 112 ja täita abi saabumiseni saadud korraldusi.
Esmaabi: • Eemalda kiiresti riided põletuse kohalt. Ära võta kannatanul riideid seljast, ära püüa nahalt eemaldada sinna kleepunud riiet või muud materjali. Lõika pigistavad rõivad katki. • Jahuta põletushaava veega vähemalt 10–15 minutit, see väldib põletuse süvenemist. Jahutamine leevendab valu. • Jahutamine on olulisem kui igasugused põletusvahud ja salvid. Eemalda kõik ehted, mis võiksid kuumust säilitada ja takistada verevarustust kätes ja jalgades. • Kata põletus nii puhtalt kui võimalik vältimaks nakkuse tekkimist vigastatud piirkonda. Peale jahutamist tee põletuskohale õhku läbilaskev side, mis peaks olema õhuline, mitte avaldama survet haavale. Vaheta sidet iga paari päeva tagant jooksva vee all, nii väldid uusi vigastusi ja valu tegemist. • Mitte mingil juhul ei tohi vigastatud kohale panna plaastrit. Põletatud kehaosa peab saama rahu, põletiku tekkel mine kohe arsti juurde. • Põletushaavadega imikut või väikelast peab alati haiglas üle vaatama. Isegi kui olukord tundub esialgu ohutu. Esmaabi puhul ei tohi kasutada: kreeme, salve, vaseliini ega põletuse jahutamiseks jääd – see võib põhjustada lisavigastusi. Ei tohi katta põlenud piirkonda materjalidega, mis võivad kleepuda naha kihtide külge. • Šoki puhul aseta kannatanu lamama ja tõsta jalad üles. Lastel tõsta üles ka käed. Kata kannatanu soojalt. • Rahusta kannatanut. Helista kohe numbril 112 ja kutsu abi. • Ära anna kannatanule süüa ega juua. Jää kannatanu juurde kuni abi saabumiseni. • Kui kannatanu kaotab teadvuse, vabasta hingamisteed ja aseta ta püsivasse küliliasendisse ja jää kannatanu juurde peale esmaabi andmist, kuni saabub kiirabi. Kõik põletushaavad, mis on suuremad peopesast, kuuluvad ravimisele arsti juures.
Esmaabi
Kemikaali neelamine Sõltuvalt allaneelatud kemikaalist tekib: • naha punetus, villid suu ümber • seedetrakti söövitus • unisus • maksa või neerude talitluse häireid • kõhuvalu • oksendamine • krambid • teadvusetus • nägemiskahjustus või pimedaks jäämine • surm
Tegutse kiiresti : • Puhasta suu kemikaalijääkidest.
Elektritraumad
Foto: Erakogu
• Anna kannatanule vett suu loputamiseks. • Ära anna juua. Ka piim on jook. • Ära hakka allaneelatud kemikaali ise neutraliseerima. • Ära tee kannatanule maoloputust. Oksemassid võivad teadvuse kadudes sattuda hingamisteedesse ja hävitada kopsukoe. • Helista numbril 112 ja kutsu abi. Anna teada, millist kemikaali kannatanu võttis. • Teadvuseta kannatanu pane abi saabumiseni püsivasse küliliasendisse. • Elutunnuste kadumisel alusta elustamist.
Ohtlikumad on üldised enesetunde muutused: • pearinglus • peavalu valu südames • nõrkus närvišokk • minestus halvatus • hingamise lakkamine südame rütmihäired • südame seiskus
Esmaabi: • Eneseohutus kõigepealt!!! • Kannatanu tuleb lahutada vooluvõrgust, selleks tuleb elekter välja lülitada, korgid välja keerata, juhtmed lahti võtta või eemaldada. Vältida tuleb elektrit juhtivate abivahendite kasutamist, kokkupuudet veega. Kohaliku põletushaava korral anda esmaabi nagu põletuse puhul. • Raskemate kahjustuste korral kutsuda välja kiirabi ja jääda kannatanu juurde kuni abi saabumiseni või tegutseda vastavalt saadud juhtnööridele. Kunagi ei tohi elektrilööki saanud kannatanut üksinda jätta, vahel võib seisund hiljem halveneda, mõne tunni pärast võivad tekkida eluohtlikud rütmihäired või verejooks.
Sügava käe- või jalahaava sidumine Eesmärgid: Verejooksu peatamine. Haava kaitsmine. • Kõiki müügil olevaid sidemeid on võimalik asendada käepäraste vahenditega, milleks sobivad rätik, käterätik, voodilina või isegi särgi küljest rebitud riideriba. • Verega kokkupuutel kasuta ühekordseid kindad või aseta käsi kilekotti. Ära unusta eneseohutust! • Enne sidumise alustamist anna kannatanule mugav asend ja toesta vigastatud käsivars. • Abistades ole alati kannatanu ees ja võimalusel vigastuse pool. • Jäseme liikuvus peab säilima ka peale sidumist. • Sidumist alustatakse sidemelukuga peenemalt kehaosalt jämedamale. • Seo kindlalt, aga mitte liiga tugevalt, et säiliks vereringe. • Kui naha värvus muutub, võib side olla liiga pingul. Lase pingul side lõdvemale. • Seo nagu oskad, parem seotud kui sidumata haav. • Kõik sügavad jala-, käehaavad vajavad kindlasti spetsialisti ravi. Fotod: Erakogu
Elektrilöögi korral võib nahakahjustus olla kohalik ja üldine. Elekter jätab kehasse nii sisenedes kui ka väljudes mustunud või punetavad haavad, neid nimetatakse ka voolumärkideks. Kohalik kahjustus meenutab erineva raskusastmega põletust.
Trepid, batuudid
T
Foto: Erakogu
raumamehhanism kehtib kõikide kukkumiste puhul. Eriti ohtlikud on kukkumised kõrgelt. Täiskasvanute puhul 2,5, lastel 1,5 kehapikkuse kõrguselt. Tavaliselt tõuseb laps peale kukkumist ise püsti. Juhul, kui laps jääb peale kukkumist lamama, siis ei tohiks minna last sülle võtma. Seda viga kipuvad tegema tavaliselt kõik lapsevanemad.
Kiire tegutsemise juhis: • Tee kindlaks, kas laps on kontaktne. Lühiajaline teadvusekaotus peale kukkumist viitab ajutraumale. • Peavalu, iiveldus, oksendamine võivad tekkida ka siis, kui teadvusekaotust ei esinenud. • Kui peavalu kestab üle kolme-nelja tunni, pea nõu arstiga. • Kui kannatanu oksendab peale peatraumat rohkem kui kaks korda või jääb uimaseks, kutsu kiirabi.
• Teadvuskaotuse puhul keera kannatanu püsivasse küliliasendisse. • Helista numbril 112 ja kutsu abi. • Juhul, kui kannatanu tuleb teadvusele enne kiirabi kohalejõudmist, ära luba tal tõusta. • Ära anna talle juua, isegi kui ta seda küsib. • Kergete nähtude puhul on parimaks ravimiks rahu ja lamamisrežiim. • Lisaks võib kannatanu kaevata
mõne kehaosa tundetust, nõrkust, liikumatust, surinat jäsemetes. • Ära hakka kannatanut asjatult liigutama, ära anna süüa või juua. • Kata kannatanu soojalt ja jää ta juurde kiirabi saabumiseni.
Luumurrud Luumurru tunnusteks on valu, turse, jäset on raske liigutada või jäse on ebaloomulikus asendis.
Lahtise luumurru puhul paistab haavast välja luu ots ja tuleb verd, verejooks on vaja sulgeda.
Esmaabi: • Verejooksu korral sulge verejooks. • Aseta vigastatud kohale külma – see vähendab valu ning turset. • Toesta vigastatud kehaosa. Oleneb vigastuse ulatusest, kutsu välja kiirabi või vii laps EMO-sse edasise ravi saamiseks.
Esmaabi
Foto: Erakogu
Mida teha?
Koer hammustas
• Peske haava rohke sooja vee ja seebiga, seejärel puhastage desinfitseeriva lahusega. Katke haav nii puhtalt kui võimalik. Vahetage haavasidet paari päeva möödudes või siis, kui see on märjaks või mustaks saanud. • Kui haavale tekib koorik, võib haav paraneda ilma sidemeta. • Ka väikese haava korral ei tohiks unustada kaitsesüste. • Kui haav jookseb verd, siduge rõhksidemega ja minge lähimasse haiglasse. • Võtke kaasa lapse vaktsiinipass, sest oluline on teada, kas talle on tehtud teetanuse kait sesüst. Tundmatu looma hammustuse korral tuleb arvestada võimalusega, et last peab vaktsineerima marutaudi vastu.
Arsti poole tuleb kindlasti uuesti pöörduda, • • • •
kui tõuseb palavik; kui haav hakkab punetama; kui haav läheb paiste; kui haav hakkab mädanema; • kui haav hakkab tugevalt valutama. Helistage numbrile 112 ja kutsuge abi, kui verejooks hammustushaavast on suur.
Seenemürgistused
M
ürgistusi, mis piirduvad seedehäiretega, võivad põhjustada paljud seened. Seente suhtes on inimeste tundlikus erinev ja mõned seened võivad põhjustada mürgistust vaid osal inimestel, teised söövad neid seeni probleemideta. Organismi tundlikus võib aja jooksul suureneda ja seetõttu tuleb vältida seeni, mille puhul kindlalt ei tea, on need söödavad või ei ole. Kahtlaste seente söömisel võib tekkida 15 minuti kuni 2 tunni jooksul kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Vee ja soolade kaotuse korral võivad tekkida krambid lihastes, vereringehäired ja teadvusekaotus.
•
•
• •
•
Esmaabi: • Kui kannatanu on kaotanud teadvuse, kuid hingab normaalselt, tuleb ta keerata püsivasse küliliasendisse. • Alati tuleb kontrollida, et kannatanu pea oleks kuklasse surutud ja suu pööratud allapoole. Sellises asendis on kannatanu hinga-
•
•
misteed avatud ning on välditud oksemasside sattumine kopsudesse. Viivitamatult tuleb välja kutsuda kiirabi ja jääda kannatanu juurde kuni abi saabumiseni. Juhul kui kannatanu hakkab oksendama, tuleb väljaoksendatud maosisu koguda analüüsiks klaaspurki. Samuti tuleb analüüsiks saata söögikorrast järelejäänud seened. Kui oksendamisega kaasneb vedelikukaotus, tuleb taastada vedeliku ja soolade puudus vedeliku tarbimisega. Juua tuleb väikeste lonksudega ja kannatanu peab suutma klaasi ise käes hoidma, nii välditakse vedeliku sattumist hingamisteedesse. Seenemürgistuste korral võib anda meditsiinilist sütt, söest ei ole kasu ainult panter-, punase- ja kuningkärbseseene söömise järel. Mürgistusest tingitud kõhuvalu puhul tuleb välja kutsuda kiirabi või transportida kannatanu haiglasse.
Foto: Erakogu
Esmaabi
Tule õpi õigesti esmaabi osutama! Kiire ja oskuslik tegutsemine võib ära hoida lähedase inimese seisukorra halvenemise ning vahel ka hukkumise. Eesti Punane Rist korraldab kogu Eestimaal esmaabikursusi, mis annavad vajalikud teadmised ja praktilised oskused.
Tallinna linna Selts Eha Tallinn tel mob mob Paldiski linna Selts Sadama Paldiski tel
Sillamäe linna Selts Viru Sillamäe tel mob
Järvamaa Selts Suur-Aia – Paide tel mob
Narva linna Selts Vestervalli A Narva tel mob
Kohtla-Järve
TALLINN
Narva
Rakvere
Raplamaa Selts Mahlamäe – Rapla tel mob
Jõhvi
HARJUMAA LÄÄNE-VIRUMAA
Kärdla
Ida-Virumaa Selts Vahtra Kohtla-Järve tel mob
Rapla Haapsalu
HIIUMAA
JÄRVAMAA Paide
RAPLAMAA Türi
LÄÄNEMAA
Läänemaa Selts Jaama tn a– Haapsalu tel mob
IDA-VIRUMAA
Jõgeva
JÕGEVAMAA
Jõgevamaa Selts Rohu – Jõgeva mob
Põltsamaa
PÄRNUMAA TARTUMAA
VILJANDIMAA SAAREMAA
Tartu
Viljandi
Pärnu
Kuressaare
PÕLVAMAA
Tartumaa Selts Jakobi Tartu tel mob
Põlva
Saaremaa Selts Lasteaia Kuressaare tel mob
VALGAMAA Võru
Pärnumaa Selts Kuninga a Pärnu tel mob
Täiendav info: www.redcross.ee
Viljandimaa Selts Leola Viljandi mob
Valga
VÕRUMAA Valgamaa Selts J. Kuperjanovi a– Valga tel mob
Võrumaa Selts Olevi – Võru tel mob
Põlvamaa Selts Aasa – Põlva mob