Ootamatused saadavad meid iga päev… ÕNNETUSE KORRAL • Ära kaota pead. • Püüa abi anda nii kiiresti kui saad ja nii hästi kui oskad. • Kui enda oskustest jääb vajaka, helista ning küsi nõu telefonil 112. • Ära riidle, sellega teed olukorda veel hullemaks. • Rahusta ja räägi kannatanuga pidevalt. • Anna ainult esmaabi ja jäta edasine spetsialistide hooleks.
Kiirabi number on 112 PEAPIIRKONNA VIGASTUS
Peas on palju nahapinna lähedal asuvaid veresooni, seetõttu tuleb peapiirkonna haavadest palju verd. Palu kannatanul enne sidumise alustamist istuda.
4
Kontrolli, et side püsiks kindlalt vigastatud piirkonnal ja peataks verejooksu.
Aseta haavale side. Seo haav, avalda vigastatud piirkonnale mõõdukat survet.
5
Ära unusta eneseohutust – haava sidumisel kasuta kummikindaid või kilekotti.
Sideme paremaks fikseerimiseks kasuta kolmnurkrätikut, mida saab murda vastavalt vajadusele.
6
Jälgi kannatanu seisundit, vajadusel helista numbril 112.
MINESTUS Minestus on lühiajaline teadvusekaotus, mille tagajärjrel kannatanu kukub. Põhjustajaks võib olla tugev valu, kurnatus, pikaajaline seismine, stress ja muud füsioloogilised iseärasused.
Ootamatu löök võib põhjustada lühiajalise teadvusekaotuse. Minestanul muutub vereringeväga aeglaseks. Ta nahk võib muutuda kahvatuks ja higiseks.
Ava kannatanul pigistavad riided. Võimalusel ava ka aken, et kannatanu saaks piisavalt värsket õhku.
Tõsta kannatanu jalad kõrgemale. Jää kannatanu juurde kuni tema täieliku toibumiseni. Kui kannatanu seisund ei parane, helista numbrile 112 ja kutsu abi.
KRAMBID Põhjused: diagnoositud epilepsia, diabeet ehk suhkruhaigus, meningiit, ajutrauma, alkohol.
Jälgi, et kannatanu ei vigastaks ennast. Hoia pead. Ära hoia kannatanut kinni ega topi talle midagi suhu, näiteks lusikat, puupulka jne. Krambihoo ajal kannatanu ei hinga, elustamine pole vajalik.
Aseta midagi kannatanu pea alla, et ta oma pead ei vigastaks.
Hoog kestab enamasti 1-2 minutit – abistajale tundub aeg alati pikk. Pärast hoogu on kannatanu ajutises segaduses, ta ei tunne lähedasi ära ning ei tea, kus ta on – see seisund möödub.
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES
Võõrkeha sattumisel hingamisteedesse hakkab kannatanu lämbuma. Julgusta kannatanut köhima. Kalluta kannatanu ülakeha ette- ja allapoole.
Löö peopesaga kiiresti umbes viis korda abaluude vahele. Kui löögid ei aita ja kannatanu hakkab teadvust kaotama, kasuta kordamööda lööke abaluupiirkonda ning kõhutõmbeid. Aseta selja tagant oma käed ümber kannatanu ülakõhu. Kalluta kannatanu ülakeha ette- ja allapoole.
Kiirabi number on 112
Suru üks käsi rusikasse ja hoia teisega rusikast kinni. Aseta rusikas roidekaarte vahelisse kolmnurka. Tõmba käsi järsu liigutusega sisse- ja ülespoole, nii tekib negatiivne rõhk hingamisteedes. Korda vajadusel 4-5 korda. Juhul kui seisund halveneb ja kannatanu enam ei hinga, helista abi kutsumiseks numbril 112 ning alusta elustamisega.
Ootamatused saadavad meid iga päev… ÕNNETUSE KORRAL • Ära satu paanikasse. • Püüa abi anda nii kiiresti kui saad ja nii hästi kui oskad. • Kui enda oskustest jääb vajaka, helista ning küsi nõu telefonil 112 • Rahusta ja räägi kannatanuga. • Anna ainult esmaabi ja jäta edasine spetsialistide hooleks.
Kiirabi number on 112 KÜÜNARVARRE JA RANDME VIGASTUSED Kui on võimalik, pane esmaabi andmiseks kätte ühekordsed kindad!
Uisapäisa tormamine ja ettevaatamatus võib põhjustada nii mõnegi tõsise trauma.
4 4
Kontrolli sõrmede verevarustust kohe peale sidumist ja hiljem iga 10 minuti järel. Vigastus tekitab turse ja side võib muutuda liiga pingulolevaks ning takistada vereringet.
Kui kahtlustad küünarvarre murdu, kasuta käe toestamiseks riideeset või kolmnurkrätikut. Küünarvarre luude murrud võivad tekkida tugeva löögi toimel, kukkumisel väljasirutatud käele. Luid kattev lihaskiht on nõrk ja nii võivad purunenud luuotsad tungida läbi naha ja põhjustada lahtist luumurdu.
5 5
Kinnita käsivars kehatüvele, sidudes laia kokkumurtud sideme kolmnurkräti peale.
Palu kannatanul istuda. Toesta õrnalt küünarvart, asetades selle risti üle keha. Juhul kui kannatanu kannab sõrmuseid, eemalda need enne käe tursumist. Kui leiad lahtise haava, kasuta omandatud esmaabivõtteid ja võimalusel kummikindaid, seo haav.
6 6
Lohuta kannatanut. Edasiseks raviks organiseeri transport traumapunkti.
võõrkeha haavas Peata verejooks ilma võõrkeha sügavamale surumata. Ära võõrkeha haavast eemalda. Kutsu kiirabi numbril 112 ja jää kannatanu juurde abi saabumiseni. Kui on võimalik, pane esmaabi andmiseks kätte ühekordsed kindad. Jälgi kannatanu elutähtsaid funktsioone (teadvus, hingamine).
Aseta sidemerullid mõlemale poole võõrkeha.
Mähi rullside umber võõrkeha sellele survet avaldamata.
Toesta vigastatud kehaosa.
peopesahaav Kui on võimalik, pane esmaabi andmiseks kätte ühekordsed kindad. Jälgi kannatanu seisundit ja kutsu vajadusel kiirabi numbril 112.
Vajuta puhas sidemerull tugevalt vastu peopesa ja palu kannatanul vigastatud käsi rusikasse suruda.
Seo kannatanu sõrmed nii, et need oleksid ümber sidemerulli.
Toesta kannatanud käsivart nii, et see jääks tõstetud asendisse.
tugev verejooks Avalda haavale survet. Hoia haava nii puhtalt kui saad. Kui on võimalik, pane esmaabi andmiseks kätte ühekordsed kindad. Jälgi elutähtsaid funktsioone (teadvus, hingamine) ja vajadusel kutsu kiirabi telefonil 112
Aseta haavale sidemerull, fikseeri see sidemega.
Haava peaks sulgema nii, et verevarustus säiliks. Kui verejooksu peatamine ei õnnestu, lisa teine side sidemerulli peale ja kinnita see rullsidemega. Kasuta külmkotti!
Kiirabi number on 112
Toesta kannatanu käsivars nii, et see jääks tõstetud asendisse.
sidumine – see on lihtne ja vajalik SIDUMISE EESMÄRGID • Peatada verejooks • Kaitsta haava mikroobide eest • Toestada haava piirkond • Aseta vigastatud kohale külmkott Kõiki müügilolevaid sidemeid on võimalik asendada käepäraste vahenditega, milleks sobivad rätik, käterätik, särgi või voodilina küljest rebitud riideriba.
Kiirabi number on 112 PEAPIIRKONNA VIGASTUS Kui on võimalik, pane esmaabi andmiseks kätte ühekordsed kindad.
Palu kannatanul istuda.
4
Aseta kolmnurkrätik kannatanu pähe nii, et pööratud ääris oleks allpool ja rätiku alaserva keskkoht vahetult kannatanu kulmude kohal.
Suru rullside veritsevale kohale.
5
Aseta rätiku otsad kukla taga risti. Mähi kolmnurkrätiku otsad otse kõrvade kohalt kindlalt ümber kannatanu pea.
Pööra kolmnurkrätiku alaserv ääriseks
6
Seo otsad otsmiku keskkohal täpselt rätiku äärise peal sõlme. Hoia kannatanu pead ühe käega paigal ja tõmba rätiku ots alla. Sideme tihendamiseks suru rätiku ots otse alla.
klaasikild käes Klaasikild võib sattuda peopessa õnnetuse tagajärjel. Sinu eesmärk on peatada verejooks ilma võõrkeha sügavamale surumata. Pea meeles, et kannatanu tuleb kiiresti toimetada haiglasse.
Kui on võimalik, pane kätte ühekordsed kindad. Aseta sidemerullid mõlemale poole klaasikildu. Mähi rullsidemega ettevaatlikult üle võõrkeha sellele survet avaldamata.
Turse vältimiseks fikseeri vigastatud kehaosa tõstetud asendis rullsidemega. Jälgi elutähtsaid funktsioone (teadvust, hingamist).
Kontrolli kannatanu seisundit, sideme verega märgumist ja vereringe olemasolu sidemest kaugemal. Kiirabi kutsumiseks helista numbril 112 ja jää kannatanu juurde abi saabumiseni.
kramp Kramp on ootamatu ja valulik ühe või mitme lihase kokkutõmme pärast pingutavat sportimist ning rohkest higistamisest tingitud organismi suurt soola- ja veekaotust. Krampi võib leevendada kahjustatud lihase venitus või massaaž. Esmaabi eesmärk on leevendada krampi ja valu.
Kramp reies. Aita kannatanul pikali heita. Reie tagumiste lihaste krambi lõõgastamiseks tõsta jalg üles ja siruta põlve liigesest. Kui kramp on reie eesmistes lihastes, painuta põlve. Toeta jalga ja masseeri sõrmedega kahjustatud reielihaseid õrnalt, kuid kindlalt, kuni valu annab järele.
Kramp sääremarjas. Siruta kannatanu põlve ja toeta tema labajalga. Sääremarja lihaste venitamiseks painuta labajalga sääre esiosa poole, seejärel masseeri seda piirkonda.
Kramp labajalas. Toeta labajalg oma põlvele. Masseeri labajalga õrnalt sõrmedega. Kui kramp on möödunud, masseeri labajala kahjustatud piirkonda.
võõrkeha silmas Tolmukübe, lahtine ripsmekarv, liivatera või kontaktlääts võivad silma sattudes põhjustada tugevaid ärritusnähte. Tavaliselt on võimalik silma sattunud võõrkeha välja loputada. Eesmärgiks on vältida silmakahjustust. Ärritusnähtude tunnused on tugev valu või hõõrdumistunne silmas, pisaravoolus, punetav märgunud silm, nägemishäired või valgusekartus.
Soovita kannatanul istuda, võimalusel näoga valguse poole. Ava oma pöidla ja sõrme abil õrnalt tema laud. Palu kannatanul vaadata algul üles, siis alla, vasakule ja paremale, jälgi silma.
Kui näed võõrkeha silmavalgel, loputa see välja, valades silma puhast vett või silmaloputusvedelikku.
Kiirabi number on 112
Juhul kui võõrkeha asetseb ülalau all, võta kannatanu ripsmetest kinni ja tõmba ülemine silmalaug alla, üle alumise silmalau. Vee all silmade pilgutamine võib võõrkeha samuti minema uhtuda. Kui võõrkeha ei õnnestu eemaldada, pöördu abi saamiseks silmaarsti poole.
haigusseisundid võivad tekkida ootamatult ÕNNETUSE KORRAL • Tegutse julgelt, väldi paanikat • Kui enda oskustest jääb vajaka, helista ja küsi nõu telefonil 112. • Rahusta kannatanut • Anna ainult esmaabi ja jäta edasine spetsialistide hooleks.
Kiirabi number on 112 Suhkruhaiguse korral ei tooda organism piisavalt insuliini – ainet, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Inimesed, kellel esineb suhkruhaigus, peavad oma veresuhkru taset pidevalt jälgima õige dieedi, tablettravi või insuliini süstimisega. Juhul kui kannatanu organismis esineb liiga palju insuliini või on suhkrusisaldus väike, võib kiiresti tekkida eluohtlik seisund. Veresuhkru taseme langus (hüpoglükeemia) võib esineda inimestel, kes põevad suhkruhaigust. Samuti esineb see krampide, kuumakurnatuse, allajahtumise või alkoholiga liialdamise järel.
diabeet ehk suhkruhaigus
Madalast veresuhkrutasemest võivad märku anda külm higi, lihastõmblused, käte värisemine, kahvatu jume, tugev nõrkus ning näljatunne.
4
Seisundi halvenedes võib kannatanu kaotada teadvuse. Kontrolli pidevalt elutähtsaid funktsioone (teadvust, hingamist). Sündmuskoha juurest võid leida ravimiga insuliinisüstla. Ära püüa kannatanut süstida, sest sellega võid teha olukorra halvemaks.
Vahetevahel hakkab inimene kummaliselt tegutsema või käituma. Kannatanu võib olla segaduses või agressiivne, ei pruugi vastata küsimustele ega tunda ära tuttavaid.
5
Kui kannatanu hingab, aseta ta külili, fikseeri asend. Vabasta ta kael ja rindkere pigistavatest rõivastest. Kata kannatanu allajahtumise vältimiseks soojalt.
Kui kannatanu on teadvusel ja võimeline ise jooma, paku talle magusat jooki, suhkrutükke, šokolaadi või midagi muud magusat. Magusa tarbimine võimaldab suhkrul kiirelt imenduda ja kannatanu enesetunne paraneb, enesetunde paranedes anna talle rohkem süüa ja juua. Luba tal puhata niikaua, kuni üldine seisund paraneb.
6
Helista numbril 112 ja jää kannatanu juurde kuni abi saabumiseni. Kui kannatanu hingamine lakkab, anna esmaabi / alusta elustamist.
NINAVEREJOOKS Ninaverejooks võib olla ohtlik, kui kannatanu verekaotus on suur. Trauma tagajärjel tekkiva verejooksu võib kannatanu vajada ravimist haiglas. Ninaverejooksu korral ei soovitata rääkida, neelata, köhida, sülitada ega aevastada.
Ninaverejooks võib tekkida kõige sagedamini väikeste veresoonte purunemisel ninasõõrme sees, mida võib põhjustada löök vastu nina, aevastamine, nina nokkimine või nuuskamine. Ninaverejooksud võivad vallanduda ka kõrgenenud vererõhu korral.
Pane kannatanu istuma ja kalluta tema pea ettepoole. Võimalusel aseta külmkott ninajuure peale ja kukla taha. Palu kannatanul hingata läbi suu ja pigista kinni nina pehme osa. 10 minuti pärast lase ninasõõrmed vabaks.
Juhul kui verejooks ei lakka, hoia veel 2x10 minutit ninasõõrmeid kinni. Verejooksu peatumisel pese ettekallutatud asendis nina ümbrus leige veega puhtaks. Soovita kannatanul paar tundi vaikselt lamada. Kui verejooks ei peatu, helista numbril 112 ja kutsu abi.
KÕHUTRAUMA Peale lööki tekib tugev valu, sissehingamine on raskendatud või hingamine on peatunud lühikeseks ajaks. Inimene ei suuda kõnelda, haarab kätega ülakõhust ja kummardub ettepoole. Võib tekkida iiveldus ja oksendamine. Kannatanu võib kaotada teadvuse.
Tugev löök ülakõhtu, roidekaare vahelisesse kolmnurka võib põhjustada lühiajalise hingamise lakkamise, mida tuntakse ka „hinge kinnilöömisena”.
Aita teadvusel oleval kannatanul võtta selline asend, milles ta saab kõige paremini hingata.
Kata kannatanu soojalt ja jälgi tema seisundit, selle halvenedes helista hädaabi numbril 112 ja kutsu abi. Kannatanu enesetunde parandamiseks võib asetada talle kõhule külmakoti.
ASTMAHOOG
Tunnuseks on raskendatud ja vilisev hingamine, vaevaline kõnelemine, näovärvi muutus ja teadvusekaotus.
Loo kannatanule mugavad tingimused, aita ta sellisesse asendisse, milles ta tunneb end kõige mugavamalt.
Kiirabi number on 112
Aita kannatanul leida talle arsti poolt määratud inhalaator, seda kasutades peaks ta enesetunne paranema. Kui seisund halveneb, helista hädaabi numbril 112 ja kutsu abi.