Reklaamlehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Terje Kõrm terje.korm@lehed.ee, tel 680 4514
Jaanuar 2014
Ärikatkestuse kindlustus aitab firmal ellu jääda Foto: Shutterstock
Äritegevuse katkemise kindlustus aitab taastada ettevõtte majandusliku olukorra, mis oleks ettevõttel olnud, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud. Signe Kalberg ERGO kindlustusfirmas on äritegevuse kindlustanud sadakond firmat, kindlustatud firmade arv on olnud stabiilselt ühtlane. Mullu ei maksnud kindlustus mitte ühelegi hüvitist, suurim summa, mis ERGO on pidanud välja maksma, on olnud miljon eurot. Äritegevuse katkemise kindlustuse sõlmimise eelduseks on varakindlustuse lepingu sõlmimine. „Kui see sõlmitakse, siis võiks alati teha juurde ka äritegevuse katkemise kindlustuse. Iseäranis tuleks sellele tähelepanu pöörata siis, kui tegemist on näiteks mõne tootmisettevõttega, kellel kindel tarneahel ja lepingud erinevate tarnijatega, samuti ekspordiga tegelevad ettevõtted, kokkuvõttes, need, kel võimalikke muutujaid palju,” soovitab ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap. Varakindlustuslepinguga on võimalik kaitsta ettevõtet järgnevate riskide eest: tuli, vesi, murd-
vargus, torm, üleujutus, vandalism või kõik need kokku ehk sõlmida koguriskikindlustus. Ärikatkestuskindlustus sõlmitakse ainult koos ettevõttekindlustusega samaks kindlustusperioodiks. If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Risto Sondla sõnul võib ärikatkestuse kindlustust pidada ettevõtte elukindlustuseks ja see on parim samm igale ettevõttele, kes soovib finantsstabiilsust pärast varakahju juhtumit. Ettevõtte omanik ja juht võiksid mõelda läbi riskistsenaariumid, kõikvõimalikud juhud, kus ettevõtte vara ja tootmine võivad kannatada saada. Varakindlustus hüvitab küll hoone ja seadmete taastamise, kuid vahepealsel ajal, mil tootmine või teenuse osutamine on peatunud, ei teenita ka käivet. Kuid tasuda tuleb jooksvad püsikulud, palgad ja laenud ning lisaks jääb saamata omaniku tulu. Kõik selle saab kindlustusega maandada. Kuid üksnes
Ärikatkestuse kindlustust võib pidada ettevõtte elukindlustuseks ja päästerõngaks ellujäämisel pärast varakahju.
5 protsenti ettevõtetest, kes on kindlustanud oma vara, on If Kindlustuses sõlminud ärikatkestuse lepingu. „Praktikas on ärikatkestuse kindlustushüvitis samas suurusjärgus varakahju hüvitisega. Sellest võib järeldada, et praegu on ettevõtetel palju riske iseenda kanda. Tasuks kaaluda nende riskide maadamist kindlustusega,” ütleb Sondla. Samas on ärikatkestust teadvustatud rohkem kui varem, seda näitab Sondla sõnul asjaolu, et ka väiksemad ettevõtted on hakanud seda kindlustuskaitset ostma. Mõned aastad tagasi oli ärikatkestuse klientideks peamiselt suured
või välisosalusega ettevõtted. „Üheks huvi suurenemise põhjuseks võib kindlasti pidada teadlikkuse kasvu, ettevõtjad teadvustavad rohkem võimalikke riske ja maandavad neid kindlustuse abiga,” ütleb Sondla. 2013. aastal maksis If Kindlustus äritegevuse katkemise kindlustuse puhul hüvitist ligikaudu 420 000 eurot, kõige suurem summa, mida on aga tulnud maksta, oli ligikaudu 490 000 eurot. Ärikatkestuskindlustuse puhul kuuluvad hüvitamisele äritegevuse katkemise tõttu saamata jäänud ärikasum, kahju perioodi püsikulud (sh töötajate palgad koos riigimaksudega) ning muud
kokkulepitud tulud või kulud. Ärikatkestuskindlustusega on võimalik kaitsta ettevõtet äritegevuse katkemisest või käibe vähenemisest tekkinud kahjude osas, kui äritegevuse katkemise või käibe vähenemise on põhjustanud varakindlustusjuhtum. Kindlustuslepingut ei sõlmita juhul, kui selle sõlmimist taotleb äriühing, mille kindlustatavas äritegevuses otseselt kasutatav vara (sh hooned, inventar, materjali- ja/ või kaubavarud) ei ole kindlustatud või kui seda vara soovitakse kindlustada alakindlustusega. Samuti ei sõlmita lepingut äriühinguga, mis töötab ärikahjumiga või mille raamatupidamine ei ole korraldatud vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. Kindlustus firma kaalub sellist kindlustust sõlmimast siis, kui ettevõte on pikemat aega kahjumis või on tegemist alles alustava ettevõttega. Kuna ärikatkestuskindlustus on n-ö finantsriski kindlustus, soovib kindlustusandja enne võimaliku kindlustuslepingu sõlmimist tutvuda ettevõtte viimaste aastate bilansi ja kasumiaruandega. Enne iga lepingu sõlmimist toimub riskihindamine, millele järgneb otsus lepingu sõlmimise või mittesõlmise kohta.
Näited
Näide 1: väik sem metallitooteid ek sportiv ette võte, mille aastane käive on 1 700 000 eurot. Ettevõtte ärikasum (100 000 €), püsikulud (108 000 €) ja palgad (592 000 €) moodustavad kokku 800 000 eurot, mis on ka ärikatkestuse kindlustussummaks. Ettevõte valis ärikatkestuse kindlustuskaitse vastutusperioodiga 12 kuud, omavastutuse 7 ööpäeva, aastane kindlustusmakse 432 eurot. Näide 2: hotell, kivist hoone, tulekahju- ja valvesignalisatsioon ühendatud turvafirmasse, võetud koguriski kindlustuskaitse, ärikatkemise kindlustusobjektiks on ärikasum ja püsikulud kindlustussummaga 500 000 eurot ning omavastutus 5 tööpäeva. Sellisel puhul on äritegevuse katkemise kindlustuse aastane kindlustusmakse 430 eurot. (Omavastutus on kindlustuslepingus kokkulepitud rahasumma, mis iga kindlustusjuhtumi korral jääb kindlustusvõtja kanda, või ajavahemik, mille eest hüvitist ei maksta). Allikad: If Kindlustus, Ergo
2
Ettevõtlusleht
Üleeuroopalised maksetingimused nõuavad kõigi tähelepanu 1. veebruarist kehtivad Eestis uued üleeuroopalised maksetingimused. Pangad ja suur osa ettevõtteid on muutusteks valmis ning annavad nii inimestele kui ka ettevõtetele pidevalt selgitavat teavet. Vilve Torn Eesti liitumine ühtse euromaksete piirkonna SEPA-ga toob inimestele kaasa kaks tajutavat muutust. Esiteks asendatakse otsekorraldused automaatselt e-arve püsimakseteenusega ja teiseks tuleb harjuda senisest pikema kontonumbriga. Eesti Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm ütleb, et Eestis võeti rahvusvahelised IBAN-i kontonumbrid kasutusele 2004. aasta 1. jaanuarist, s.o nüüdseks juba enam kui kümme aastat tagasi. Kuigi IBAN-i kasutamine on olnud enamasti võimalik ka kohalike maksete puhul, leidis see seni siiski kasutust peamiselt välisarvelduste juures. „IBAN-i kasutuselevõtt ka kohalike maksete puhul seati eesmärgiks juba
IBAN-i esialgsel rakendamisel, kuid et inimeste ja ettevõtete harjumusi ei ole väga lihtne muuta ja üleminek ei kulgenud oodatud tempos, sätestatigi 2012. aastal SEPA määrusega kohalikele maksetele IBAN-ile ülemineku ajakava. Eri riikides seni kasutatud väga erineva loogikaga kontonumbrid raskendasid lihtsalt piiriülest arveldamist ja ühtse makseturu teket,” räägib Talihärm.
Aastane üleminekuaeg
Eraklientidele toimub üleminek peaasjalikult automaatselt ja liigse muretsemise vältimiseks on ülioluline teada, et IBAN-ile üleminek ei too igapäevapanganduses kaasa olulisi muutu-
seid. Internetipangas salvestatud määratud, püsi- ja sagedaste maksete juures muudavad pangad kontonumbrid rahvusvahelisele kujule klientide eest ise. E-arvele ülemineku täpse aja ja lisateabe teatab kliendile iga teenust pakkuv ettevõte. „Siiski tuleb eeskätt olla ise tähelepanelik ning jälgida panga edastatavat infot. Samuti tuleb hoolikalt jälgida selgitavaid juhiseid, mida ettevõtted saadavad klientidele elektroonilise või tavapostiga,” ütleb Talihärm ja lisab, et loomulikult ei saa pangad teisendada kontonumbreid klientide pabermärkmikus, ent vana kontonumbri alusel makse algatamise korral on pangal lubatud erakliendi eest see veel
Foto: Shutterstock Täheühend SEPA (Single Euro Payments Area) tähistab Euroopa Liidu ühtset euromaksete piirkonda.
aastase üleminekuperioodi jooksul uuele kujule teisendada. Kõiki e-arveid näeb klient internetipangas. E-arve püsimakse teenust saab kasutada ka siis, kui puudub internetipanga leping. Sel juhul saadab ettevõte panka e-arve, mis tasutakse püsimaksega ja kliendile edastatakse info arve kohta muul ettevõttega
kokkulepitud viisil, näiteks e-kirja või posti teel. Uute teenusepakkujate e-arvetele saab püsimakse lepingut sõlmida mugavalt internetipangas ja pangakontorites.
Äriklient peab uuendama andmebaase ja rekvisiite
Kui eraklientide eest saavad IBAN-
ile üleminekuga seotud muudatused valdavalt pangad ära teha, siis ärikliendid peavad ise aktiivsed olema, sest neile tähendab rahvusvahelise kontonumbri kasutuselevõtt muudatuste tegemist ettevõtte infosüsteemis, räägib Talihärm. „Tegemist pole ettevõtetele küll väga suure muudatusega, kuid selle peab õigel ajal
Ettevõtlusleht 3 tegema. Muutmist vajavad ettevõtete kontonumbreid sisaldavad klientide ja töötajate andmebaasid ning raamatupidamistarkvara.” Samuti on vaja kontonumbrid uuendada kõikjal rekvisiitides ja blankettidel. Internetipangas salvestatud kontonumbrite konverteerimise teevad pangad ära ka ärikliendi eest, kuid erinevalt eraklientidest ei ole äriklientidele lubatud pakkuda teisendamisteenust makse algatamisel. See tähendab, et ärikliendilt ei tohi pank vana kontonumbrit sisaldavat maksejuhist alates 1. veebruarist 2014 enam vastu võtta. Talihärm lisab, et kontonumbrite andmebaasi uuendamisel pole vaja oma töötajatelt ja koostööpartneritelt uusi kontonumbreid küsida, vanade kontonumbrite alusel saab arvutada rahvusvahelised IBAN-i kontonumbrid Pangaliidu kodulehel (www.pangaliit.ee), seal on kättesaadav ka lähtekood suuremahulisteks andmebaaside konverteerimiseks.
Ülekanded aeglustuvad
Raamatupidajana töötav Evelyn Ress ütleb, et IBAN-iga maksete tegemine tähendab oluliselt pikemaid arvelduskonto numbreid ja see muudab töö ehk pisut aeglasemaks. „Need, kes kasutavad raamatupidamisprogrammist maksefailide eksporte, peavad kõikide tarnijate arveldusarve numbrid programmis ära muutma. Ettevõtted, kus
aga palgaprogrammi ei kasutata, peavad ka kõigi oma töötajate arveldusarve numbrid ära muutma (enim kasutatavad programmid nagu Taavi ja Merit tegid seda automaatselt ja võimaldavad ka panka maksefaili importida).” Ress lisab, et inimesi võib kõige rohkem aga heidutada see, et pankadevahelised liikumised lähevad nüüd aeglasemaks, sest ülekandeid ei tehta enam kümme (nagu oli Eesti Panga kaudu), vaid viis korda ööpäevas. Lisaks rahvusvahelisele kontonumbrile üleminekule asendatakse 1. veebruarist 2014 Eestis otsekorraldusteenus e-arvel põhineva makselahendusega. Samast ajast võetakse ärikliendi ja panga vahelises automatiseeritud suhtlemises kasutusele ka ISO-l põhinevad suhtlussõnumid. „SEPA tingimuste kohaselt peab makseinfo panka jõudma standardsel kujul. Uuele vormingule üleminekuks on Eestis kehtestatud aastane üleminekuaeg, see tähendab, et hiljemalt 2015. aasta veebruari alguses peavad kõik ettevõtted, kes vahetavad pangaga infot faili kujul, olema ISO20022 XML sõnumiformaadile üle läinud. Kuigi see muudatus on ettevõtetele kohustuslik alates 2015. aastast, on paljud ettevõtted eelistanud nii IBAN-i kui ka ISO20022 muudatused teha ühel ajal ja võtavad seetõttu uued sõnumiformaadid kasutusele kohe,” ütleb Talihärm.
Firmad jännis arendustega **Pooled failimakseid kasutavad ettevõtted ei ole veel SEPAga kaasnevateks muutusteks samme teinud, näitas Swedbanga korraldatud küsitlus, millele vastas 2000 ettevõtet. **Seni Eestis kehtinud failiformaate saab kasutada kuni 1. veebruarini 2015. Ettevõtted peavad oma süsteemides tegema arendusi, et edasipidi hakata makseid saatma panka ISO 20022 formaadis. ** „Küsitlus näitas, et 43% ettevõtetest ei ole vajalike arendustega veel alustanudki,“ ütleb Swedbanki arvelduslahenduste müügi- ja teenindusosakonna juhataja Riita Nigul. **Ta lisas, et tänaseks on mitmed suuremad majandustarkvarafirmad juba vajalikud arendused oma programmidesse sisse viinud. ** Nigul soovitab aegsasti uurida oma majandustarkvara partnerilt, kas firma tarkvara toetab uusi formaate. **Kui aga ettevõtte tänane tarkvara ISO formaate ei toeta, tuleb pöörduda oma tarkvarafirma poole ning uurida kas ja millal tarkavarasse vajalikud arendused sisse viiakse. **Parem on olukord uute, IBAN kontonumbritega, mille puhul on 64% firmadest arendustega valmis või on need töös. **Samuti on hästi otsekorralduste asendamine e-arvetega. Allikas: Swedbank
4
Ettevõtlusleht
Otsekorraldusest saab e-arve püsimakse
Foto: Shutterstock
Igal aastal saadavad Eesti ettevõtted oma klientidele ligi 53 miljonit arvet, kuid neist vaid 1,5 miljonit e-arvena pankade vahendusel. Signe Kalberg Veebruarist kehtima hakkava SEPA maksesüsteemi kohaselt muutuvad pankades senised otsekorraldused e-arve püsimakseteks. Kuigi sellest tulenevad lisakulud võtavad enda kanda ettevõtjad, tuleb tähelepanelik olla ka tarbijatel. Kui jaanuari lõpuni kehtiva otsekorralduse puhul oli lepingul kolm osapoolt – ettevõte, tarbija ja pank, siis e-arve püsiteenuse puhul kaob otsene lüli ettevõtte ja tarbija vahel ning suhtluse keskmesse jääb pank. Pangale hakkab ettevõte edaspidi otse saatma e-arveid, mille põhjal pank tarbijale nõude esitab. Pankade sõnul on elektrooniline arve mugav teenus, mille kasutamine võimaldab ettevõttel vähendada arvete käitlemisele kuluvat aega ja raha. Selle kasutuselevõtt hoiab oluliselt kokku nii arvete trükkimisele, ümbrikustamisele kui ka postitamisele kuluvaid ressursse. E-arve sisu on sama mis paberarvel ning e-arve on aktsepteeritav kui raamatupidamise algdokument. „Kui ettevõtte soovib ka edaspidi pakkuda oma klientidele automaatset arvete tasumise või-
malust, siis peaks ettevõte hakkama saatma e-arveid panka. Sel juhul on ettevõtte klientidel võimalus kasutada e-arve püsimakse teenust,” ütleb Mart Siilivask, Swedbank AS-i pressiesindaja.
E-arve saatmiseks sõlmi leping
E-ar vete saatmise teenuse kasutamiseks tuli hiljemalt 15. detsembriks pangaga sõlmida e-arvete väljastamise leping ning anda pangale teada oma soovist viia tänased otsekorraldusega maksjad üle uuele e-arve püsimakse teenusele. Panka saadetav e-arve on Eestis kokkulepitud standardile vastav xml-formaadis fail. Selle koostamiseks pakuvad abi mitmed ITettevõtted, näiteks e-arvekeskus, OpusCapita (endise nimega Itella), KY.net ning teised. E-arvete vastuvõtmiseks lepingut sõlmida ei ole vaja. E-arved edastatakse arve saajale niipea, kui arveid väljastav ettevõte on pangale arveid edastanud. Kui seni pole pangaga sõlmi-
tud arvete väljastamise lepingut, siis panka e-arveid edastada ei saa. Seetõttu ei saa ka kliente üle viia e-arve püsimakse teenusele (kuna arved ei panka lihtsalt ei saabu) ning seetõttu otsekorralduslepingu sulgemise järel peavad kliendid arveid tasuma igakuiselt ise makseid algatades. E-arvete väljastamisele üleminevate ettevõtete nimekiri on nähtav pankade kodulehel. Et olukorrast saaks selgema
E-arve sisu on sama mis paberarvel ning on aktsepteeritav kui raamatupidamise algdokument. pildi, kasutame näiteks väljamõeldud firmana osaühingut Maali ja tema klienti Mats Maalt. Mis muutub 1. veebruarist nii selle firma kui ka tema kliendi jaoks? „Juhul kui OÜ Maali läheb üle uuele teenusele, ei pea Mats Maalt tegema mitte midagi – uuele teenusele üleminek toimub auto-
maatselt. Kui OÜ Maali ei lähe üle uuele teenusele, siis teavitab pank maksjat sellest,” selgitab Siilivask. Tänaseks on vastav teavitus kõikidele puudutatud klientidele (maksjatele) tehtud – teavituses on välja toodud konkreetne ettevõtte nimi, kes uuele teenusele üle ei lähe. Sel juhul peab Mats Maalt edaspidi tasuma arveid igakuiselt ise makseid algatades. Swedbankis toimub seejuures e-arvele üleminek rohkem kui 98% tänaste otsekorralduse maksjalepingute ulatuses. Siilivask lisab, et kui OÜ Maali oli täna otsekorraldusega raha koguv ettevõte, siis vormistatakse ülemineku käigus kõigile tänaste otsekorraldusega maksjatele e-arve püsimakselepingud. See tagab selle, et maksjad ei pea andma eraldi uut korraldust ning arved saavad endiselt mugavalt ja automaatselt tasutud.
Pank on teinud teavitustööd
SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit ütleb, et eraisikud ei pea tegema ise mingeid tege-
LÄHIAJAL ALGAVAD KOOLITUSED: Laotöö kursus laotöötajatele (16 tundi*) 29.01.2014 Tallinnas
Ettevõtluskoolitus
(160 tundi*) 30.01.2014 Tallinnas ja 27.01.2014 Tartus
Raamatupidamise kursus
(120 tundi*) 03.02.2014 Tallinnas ja 03.02.2014 Tartus
Sekretär-juhiabi kursus koos raamatupidamise õppega (230 tundi*) 03.02.2014 Tallinnas ja Tartus
Sekretär-juhiabi kursus
(170 tundi*) 13.02.2014 Tallinnas ja 05.02.2014 Tartus
Majandusaasta aruanne 2013
(6 tundi*) 05.02.2014 Tartus ja 14.02.2014 Tallinnas
Praktiline Soome raamatupidamine
(16 tundi*) 13.02.2014 Tartus ja 03.03.2014 Tallinnas
* akadeemilist tundi (45 min)
Lisainfo ja rohkem koolitusi leiad www.reiting.ee/koolitused Registreeru koolitustele koolitus@reiting.ee või telefonidel 652 5982 ja 5332 6481 Koolitused toimuvad Reiting Koolituskeskuse ruumides aadressil Pärnu mnt 67A OÜ Reiting PR on ka Töötukassa koolituskaardi partner.
Personaalne raamatupidamise teenus ettevõtjale 15 aastat kogemust Enam kui 100 klienti üle Eesti Esindused Tallinnas ja Tartus Igale kliendile oma personaalne raamatupidaja
Uuri lähemalt raamatupidamine@reiting.ee või telefonil 740 0525
vusi – pank teeb vajalikud muudatused nende eest. Näiteks konverteerib pank internetipangas sisestatud vanas formaadis arveldusarve automaatselt uuele kujule. Samuti toimub ka automaatselt üleminek otsekorralduselt e-arvele, kui makseid saav ettevõte on selleks soovi avaldanud. „ Kõ i k o t s e ko r r a l d u s e g a makseid koguvad ettevõtted on saanud eelmisel aastal oma pangast teavitusi e-arvele ülemineku protsessi kohta ning näiteks SEB on suuremate saajatega ka personaalselt üle rääkinud,” ütleb VaikmäeKoit. Kui aga ettevõte ikkagi ei ole teavitanud panka soovist e-arvele üle minna, siis pank lõpetab otsekorralduse lepingu
31.01.2014 ning sellel hetkel lõpevad ka maksjate otsekorralduse lepingud. Ettevõttel on aga võimalus igal ajahetkel sõlmida pangaga e-arve edastamise leping ning maksjad saavad siis sõlmida uued e-arve püsimakse lepingud. Ka OÜ Maali saab e-arvele üle läinud müüjatelt tellida e-arveid ning kasutada e-arve püsimakselepingut. Selleks peab müüjale teada andma e-arve saamise soovist, seda saab teha enamasti otse müüja juures või oma internetipanga kaudu. Kui OÜ Maali ei ole pangaga sõlminud e-arvete edastamise lepingut, siis edastab ta klientidele arveid muude kanalite kaudu. Juhul, kui OÜ Maali tegeles otsekorralduse saajalepingu
Ettevõtlusleht 5 Igal aastal saadavad Eesti ettevõtted oma klientidele ligi 53 miljonit arvet, kuid neist vaid 1,5 miljonit e-arvena pankade vahendusel.
muutmisega e-arvete edastamise lepinguks, siis tema poolt valitud kuupäeval muudab pank tema maksjate otsekorralduse lepingud automaatselt ümber e-arve püsimakse lepinguteks ning seni otsekorraldusteenust kasutanud Mats Maalt ei pea midagi tegema, et arve endiselt automaatselt tasutud saaks. Kui OÜ Maali ei läinud e-arvete edastamisele üle, siis peab ehk selle firma teenuse või
toote kasutaja alates veebruarist arve tasumiseks ise ülekande tegema.
Igaüks tasub oma osa Palju aga see teenus maksma läheb? Vaikmäe-Koit selgitab, et otsekorralduse (kuni 1.02) puhul on tegemist teenusega, kus müüja esitab nõude maksja kontolt raha kandmiseks osutatud teenuste eest. Ehk müüja kasutas panga
teenust ülekande saamiseks. Seetõttu tasus otsekorralduse puhul saaja selle nõudega kaasneva maksekorralduse teenustasu. E-arve (alates 1.02) puhul edastab müüja maksjale e-arve internetipanka. Maksja otsustab, kuidas ta selle arve tasub – kas käsitsi või kasutab panga pakutavat e-arve püsimakse teenust. Seega e-arve tasumiseks kasutab maksja panga teenust. „E-arve püsimakse hinna kujundamisel lähtusime SEPA läbipaistva hinnastamise ideoloogiast, mille kohaselt iga osapool tasub oma osa maksega seotud kuludest – e-arve esitaja tasub arve edastamise kulu ning e-arve maksja maksega seotud kulu. Seega e-arve püsimakse puhul ei olnud eesmärk tõsta hinda, vaid muuta hinnastamise struktuuri,” selgitab VaikmäeKoit. Ta lisab, et ka SEB pakub toodet tasuta oma pakettides ehk püsiarveldajatele. Ja teistele poole soodsamalt võrreldes tavalise maksekorraldusega. Kokkuvõtvalt ütleb Vaikmäe-Koit, et e-arvete kasutamise puhul on arved mugavalt koondatud kõik internetipanka ning sealt saab hea ülevaate nii saabunud arvete kui ka varasemate juba tasutud arvete kohta. Tänaste otsekorraldusega maksjate üleminekul e-arve püsimakselepingule jätkub e-arvete automaatne
Tasub teada **Alates 01.02.2014 lõpetatakse Eestis otsekorraldusteenuse pakkumine senisel kujul. **Eesti tänastele otsekorralduse klientidele pakutakse asendusteenusena e-arve teenust kombineerituna e-arve püsimakseteenusega. **Panga kaudu saadetav e-arve on XML-vormingus dokument, mis on lisaks tavapärasele arvele ka masinloetav. **Pank koostab e-arve alusel eeltäidetud maksekorralduse, mida maksja saab üle vaadata ja kinnitada maksmiseks. **E-arve alusel saab maksja anda pangale ka e-arve püsimaksekorralduse, mille alusel tasub pank edaspidi e-arved automaatselt. **Panga kaudu edastatav e-arve sisaldab kõiki arve kohustuslikke andmeid ja vastab Eesti e-arve standardile. Allikas: Eesti Pangaliit (www.pangaliit.ee)
tasumine. Uute e-arvete esitajate puhul või kui maksjal otsekorraldust sõlmitud ei olnud, on e-arvete tellimisel võimalik ise valida, kas teostada iga arve saabumisel ise ülekanne või sõlmida e-arve püsimakseleping.
numbrit. E-arvena saab saata: müügiarvet, krediitarvet, arvesaatelehte, ettemaksuarvet jne. Seetõttu, et pankadevahelised ülekanded liiguvad 1. veebruarist 2014 üleeuroopalise süsteemi kaudu, siis tasub tähele panna, et maksed liiguvad pankade vahel senise kümne korra asemel viis korda päevas ja samal päeval teise panka jõudmiseks peab makse olema sisestatud internetipangas hiljemalt kella 16.30 (ehk siis pool tundi varem kui seni). Pangasisesed maksed toimuvad endiselt reaalajas. Lisaks eeltoodule tuleb äriklientidel silmas pidada, et 1. veebruarist 2014 tuleb raamatupidamisprogrammidel jm süsteemidel kasutada pangasüsteemiga suhtlemisel uut sõnumistandardit – ISO20022 XML.
E-arvet saab saata kõikidele klientidele sõltumata sellest, millises pangas klient arveldab. E-arvet saab saata kõikidele klientidele sõltumata sellest, millises pangas klient arveldab. Arve saatmiseks ei pea enam isegi teadma arve saaja konto
Mis on erinevus? **Otsekorraldusteenuse puhul toimivad kaks eraldi infovoogu: 1. Arve edastamine maksjale. See toimub vastavalt müüja ja ostja vahel kokkulepitule – kas postiga, e-kirjaga, ettevõtte iseteenindusportaali, panga internetipanka. Arve on juriidiline dokument ning seal on hulk kohustuslikke elemente. 2. Otsekorraldusnõude edastamine panka. Nõudes näitab ettevõtte ära ülekantava summa ning andmed, eristamaks erinevate otsekorraldusklientide nõudeid üksteisest (viitenumber, lepingu number, kliendinumber vms). Pank eraldi teavitust maksjale ei tee. Küll aga on võimalik maksjal endale tellida kiirteavitus õnnestunud ja/või ebaõnnestunud otsekorraldusmaksete kohta kas SMS-ina või e-posti teel. **E-arve teenuse puhul toimib vaid üks infovoog: 1. E-arve edastatakse maksja panka. Maksjal on võimalik arvel oleva infoga tutvuda internetipangas ning kui kõik on korrektne, siis on võimalik maksjal arve tasuda. Samuti on maksjal võimalik anda pangale korraldus, et selle ettevõtte kõik edaspidised arved tasutakse automaatselt – see automaatse tasumise korraldus ongi siis e-arve püsimakseleping. Allikas: Swedbank
Fotod: Sagadi Mõis
Sisukad seminarid Sagadi mõisas Stabiilsem majanduskeskkond toob endaga kaasa suurema tähelepanu personali arendamisele. Seminaride, koolituste ja nõupidamiste tulemuslikkuse saavutamiseks on sisulisele planeerimisele lisaks ülioluline valida sobiv miljöö ning lisategevused. Tavapärasest töörutiinist eemaldumiseks pakume suurepäraseid seminarivõimalusi Sagadi mõisas.
Suurepärane asukoht
Sagadi mõis asub Lahemaa rahvuspargis, Tallinnast vaid
Vaba aja programmis on võimalik valmistada ainulaadne mõisanaps.
tunnise autosõidu kaugusel. Lähiümbrusesse jäävad teised mõisapärlid Palmse ja Vihula, mererand ja kalurikülad. Kaunist Sagadi mõisakompleksi peetakse sageli kõige mõisalikumaks mõisaks Eestis. Siin ootavad korrapärased valgete kaaristutega hooned suure keskväljaku ümber, uhke 18. sajandi mõisahäärber, mõisahärra igavest armastust sümboliseeriv tiik.
Mitmekülgsed võimalused
Mõisakompleksi eri hoonetes paiknevad nii ajaloolise kui ka tänapäevase interjööriga seminari- ja nõupidamisruumid. Pidulik härrastemaja saal mahutab kuni 100 inimest. Väiksemateks rühmatöödeks sobib ka tosinkond eksk lusiivset mõisahäärberi sa longi ning eriline, riigikogu mööbliga seminariruum. Hotelli ja restoraniga samas hoones asub kaks ajakohast ja avarat seminariruumi. Looduskooli õppeklassid ja hosteli kaminasaal võluvad omapärase õhustikuga. Seminariruumid on varus-
tatud tänapäevase konverentsitehnikaga ja traadita internetiga.
Pidulikumaks puhuks
Härrastemaja muinasjutuline interjöör on kauniks taustaks pidulikele vastuvõttudele ja bankettidele. Kuni 150 osavõtjaga üritused sobivad siseruumidesse, suurema arvu inimeste puhul on võimalik kasutada avarat palkonit ning mõisaparki. Peo ettevalmistusel on abiks meie kogenud ja sõbralikud töötajad. Suurema ürituse korral on kogu mõisakompleks vaid teie seltskonna päralt!
Mugavused ja kvaliteet
Ajakohane, 28-toaline hubane hotell ja 31-kohaline hostel endises valitsejamajas võimaldavad läbi viia ka mitmepäevaseid üritusi. Sagadi mõisa restoran pakub nii à la carte toitlustust kui ka soodsamaid grupimenüüsid. Meie toidud on eelistatult valmistatud kohalikust toorainest ning rõhk on ulukilihal ja metsaandidel. Sagadi mõisa hotellile ja restoranile on omistatud ökomärgis Roheline Võti.
Energiat loodusest
Töiste tegevuste kõrval akude laadimiseks pakume juhendatud loodusretki Lahemaa radadel, nii jalgsi, ratastel kui ka räätsadega. Põnevaks vahelduseks on öine metsaretk, kus müstilist maailma avastatakse kõigi meelte kaudu. Loodusretke lõpetuseks sobib lõõgastav Soome saun või tünnisaun.
Kaunist Sagadi mõisakompleksi peetakse sageli kõige mõisalikumaks mõisaks Eestis.
Vaba aja programmid
Meeleolu loomiseks ning meeskonna liitmiseks soovitame meie vaba aja programme. Sukelduge filmimaailma Sagadi Hollywoodi programmis, hakake mõisavalitsejaks, valmistage ainulaadne mõisanaps või tehke ettevalmistusi aadlipeoks – kõike seda saate teha vaid Sagadis!
Väiksemateks rühmatöödeks sobib ka tosinkond eksklusiivset mõisahäärberi salongi ning eriline, riigikogu mööbliga seminariruum.
Sagadi – 500 aastat külalislahkust RMK Sagadi metsakeskus
Sagadi küla, Vihula vald Lääne-Virumaa tel: +372 676 7888 sagadi@rmk.ee www.sagadi.ee
Pidulik härrastemaja saal mahutab kuni 100 inimest.
6
Ettevõtlusleht
ISO 20022 nõuab üksjagu aega ja raha Ettevõtted, kes saadavad failivahetusega panka suurema koguse makseid, peaksid ISO 20022 standardi kasutusele võtmiseks uuendama oma äri- ja raamatupidamistarkvara. Agne Narusk Foto: Shutterstock
1.veebruarist toetavad Eestis tegutsevad pangad suhtlussõnumeid, mis põhinevad XMLvormingul ning on esitatud ISO 20022 standardi kohaselt. Seda standardit kasutavad kliendiga suhtlemisel kõik Euroopa pangad. Üldine tähtaeg ISO 20022 XML-il põhinevatele sõnumivormingutele üleminekuks on küll tänavu 1. veebruar, kuid kuna Eestis võimaldatakse ettevõtetele üheaastast kohanemisaega, siis lõpptähtaeg on 1. veebruar 2015. Kui Swedbank oma klientidest ettevõtjatelt aasta lõpus uuris, kui kaugel vajalike uuendustega ollakse, selgus, et 43 protsenti neist polnud veel alustanudki. Ilmselt on tänaseks pilt muutunud ja suurem osa ettevõtteid muudatusteks pangaga suhtlemisel peagi valmis.
Mida muudatus tähendab
Et finantsjuht saaks oma tööd edukalt jätkata, tuleb ettevõtetel ISO 20022 standardi kasutusele võtmiseks uuendada oma äri- ja raamatupidamistarkvara.
Standardile üleminek tähendab ettevõttele oma äri- ja raamatupidamistarkvara uuendamist. Infosüsteemides tuleb luua valmisolek ISO 20022 kohaste sõnumivormingute genereerimiseks ja sisselugemiseks. Selleks tuleb ühendust võtta majandustarkvara haldajaga. Arvestada tuleb lisakuluga nii rahas kui ka ajas. Näiteks If Kindlustus Eestis alustas muudatuste elluviimist eelmisel suvel ja veel nädal tagasi polnud kõik vajalik teostatud. Tõrketa toimusid uues formaadis palgaväljamaksed oma töötaja-
tele; kindlustuspreemiate katkestuste ja tagasimaksete ning kahjuhüvitiste ülekanded viiakse uuele formaadile kuu lõpuks. Veebruari keskpaigas lähevad uuele formaadile üle ülejäänud maksed ja siis on ettevõte plaanikohaste tarkvarauuendustega lõpule jõudnud, loetleb If Kindlustuse raamatupidamise osakonna juht Anna Giljova. „Kindlustusspet siif ilistes programmides teostame vajalikke arendusi oma sisemise IT- arenduse ressursiga. Raamatupidamisprogrammidest kasutame iScalat ja ID Edwards EnterpriseOne’i. Esimest täiendab SEPA nõuete vastavusse viimiseks välispartner ning teise osas toetavad meid Rootsi emaettevõtte korporatiivsüsteemide osakonna spetsialistid.” Ta möönab, et selle kõigega on seotud päris suured kulutused. Eesti Pandipakend kasutab juba mõnda aega majandustarkvara Microsoft Dynamics NAV, mida hooldab tarkvaraarendusfirma BCS Itera. Nemad teevad ettevõtte eest ise vajalikud muudatused üleminekuks uuele standardile. „Sellegipoolest oleme ka ettevõtte siseselt aega kulutanud,” nendib Eesti Pandipakendi juhatuse liige Kaupo Karba. Ta lisab, et tarkvara uuendamine toob kaasa erinevaid kulutusi alates majandustarkvara litsentsist, partneri poolt tehtud tööst, aga ka ettevõtte sisemisest ressursist (planeerimine ja testimine). „Alustasime varakult, juba eelmise aasta
lõpus, ning majandustarkvara poolt on ettevalmistused tehtud. Kuid kahjuks ei ole me saanud seda lõplikult testida, kuna meie kodupank ei toeta veel (nädal tagasi – toim) uue formaadiga maksefaili vastuvõtmist.”
Väiksematel firmadel lihtsam
Ettevõtetel, kes kasutavad vaid üht majandusprogrammi, on üleminek lihtsam: vastavad seadistused teeb ära programmi müüja või rentija ning muudatuse saab kas ise sisse viia kodulehelt või paluda neil seda teha. Näiteks saavad korteriühistud, kes kasutavad Profit KÜ tarkvara, seda müüvalt Intellisoftilt juurde osta või rentida e-arve mooduli, mis maksab saja euro ümber. Juba olemasolevat programmi uuendatakse, tehakse vajalikud seadistused – versioon on Intellisofti klientidele tasuta, nagu ka kõik teised uuendused. Hoolduslepingut sõlmima ei pea, seega puuduvad iga-aastased kulutused programmile, selgitab Intellisoft OÜ juhataja Jaana Tihhanovski. Enamik majandustarkvara müüjaid on tänaseks oma koduleheküljele üles riputanud info, mida teha, kuidas teha ja kuhu küsimustega pöörduda. Suuremad tarkvaraarendajad on korraldanud ja ilmselt korraldavad veelgi infopäevi ja seminare, vajalikke selgitusi leiab nende, Eesti Panga, Pangaliidu ja pankade kodulehekülgedelt.
Ajakava **Alates 1.veebruarist 2014 soovitatakse kõigil ettevõtjatel, kes saadavad failivahetusega panka suurema koguse makseid, kasutusele võtta uus sõnumivormingu formaat ISO 20022 XML. Uue formaadi kasutuselevõtmiseks on vaja uuendada oma äri- ja raamatupidamistarkvara. **Alates 1.veebruarist 2015 muutub formaadi ISO 20022 XML kasutamine kohustuslikuks ja muus formaadis ei ole enam võimalik makseid panka edastada. Üleminekuperioodil võivad pangad et tevõtjatele võimaldada formaadi teisendusteenust, lisainfot selle kohta saab oma pangast.
Mis muutub Praeguseid sõnumivorminguid hakkavad asendama järgmised ISO standardil põhinevad sõnumivormingud: **maksekorralduse algatamise sõnum; **makse staatuse sõnum; **kontoväljavõtete sõnumid: kontol toimunud tehingute ülevaade, konto saldo(de) ülevaade, konto toimingu teavitus koos tehingu andmetega. Et mugandada ISO 20022 formaadi võimalusi kohalikele vajadustele, on loodud Eesti ISO 20022 rakendusjuhised, mis on kirjas Eesti Pangaliidu koduleheküljel. Allikas: Eesti Pangaliit
• seminarid • koolitused • vastuvõtud ja toitlustus kuni 50 inimesele • majutus kuni 35 inimesele • hubane maja • hooliv teenindus • personaalsed pakkumised
Altmõisa külalistemaja Läänemaal Info ja broneerimine tel 472 4680 e-post info@altmoisa.ee www.altmoisa.ee
Paik maailma äärel...
KUTSUME ETTEVÕTTEID OSALEMA
KIIDA TEENINDAJAT! KAMPAANIAS Kutsume kliente märkama ja kiitma häid teenindajaid ning teenindust Kutsume ettevõtteid pakkuma kiiduväärt teenindust ja küsima klientidelt tagasisidet Kutsume teenindajaid osalema Eesti, Tallinna ja Tartu parima teenindaja konkurssidel Kutsume osalema Eesti parim turismiteenindaja konkursil Kutsume osalema kasulikel teeninduskoolitustel ja konverentsidel Teeninduskohad, mida kliendid on kampaania ajal kiitnud ja soovitanud vähemalt 30 korda, saavad tunnistuse ja uksekleebise KLIENDID KIIDAVAD 2014 Kampaaniaga liitumine www.heateenindus.ee
Märts on Hea Teeninduse Kuu!