JAANUAR 2016
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond.
Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee
Projekti juht: Andreas H천lpus, andreas.holpus@ekspressmeedia.ee
Eluasemelaenu eelised: • Laenusumma alates 5 000 EUR • Laenu tähtaeg kuni 30 aastat • Võimalus taotleda põhiosa maksepuhkust • Individuaalne intressimäär • Ka dividenditulu arvestatakse regulaarse sissetulekuna • Personaalne haldur
Eluasemelaen on hea lahendus kodu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks
Konstantin Vassiljev - jalgpallur, Citadele eluasemelaenu klient
Registreeru konsultatsioonile: eluasemelaen@citadele.ee või 77 00 000 Tutvu toote tingimustega - citadele.ee
Ettevõtlusleht 3 Foto: Shutterstock
EAS-i uue programmiga aidatakse ettevõtetel arendada toodet või teenust ja kasvatada eksporti
Üle-eelmisel nädalal avas Ettevõtluse Arenduskeskus (EAS) tegutsevatele ettevõtetele uue toetusprogrammi – ettevõtte arenguprogrammi. Selle eesmärk on kasvatada nende Eesti ettevõtete hulka, kes suudavad maksta kõrget palka, investeerivad rohkem, teenivad suuremat kasumit ja on konkurentsivõimelised välisturgudel.
EAS-i andmetel nähtub erinevatest uuringutest, et enamikul Eesti ettevõtetel ei ole ettevõtte arengut kirjeldavat ja ellu viia aitavat strateegiat või tegevuskava. Selle puudumine aga paneb ettevõtted olukorda, kus ettevõtteid juhitakse operatiivtasandil ning sageli puudub kaart, mille abil sihtpunkti jõuda. Ettevõtete innovatiivse tegevuse uuringud näitavad,
et tootearendusega tegeletakse vähe ning käive uutest toodetest ja teenustest on tagasihoidlik. Ekspordi ja tööstustoodangu langustrendi valguses on õige aeg panustada sellesse, et ettevõtted saaksid muutuvate oludega kiiremini kohaneda. Selleks, et tagada Eesti tööstuse jätkusuutlikkus ka tulevikus, on vaja olla nutikam, toota keerulisemaid tooteid ja tegeleda
toodete-protsesside arendamisega. Need asjaolud on ka põhjuseks, miks 73 miljoni eurose eelarvega arenguprogramm ellu kutsuti. Ettevõte, kes programmis osaleb, saab teada, kuidas paremini ära kasutada oma arengueeldusi ja uusi ärivõimalusi, et saavutada kiiremat kasvu ning tuua turule tooteid ja teenuseid, mida tulevikuturg
nõuab. Ettevõtte arenguprogrammiga pakutakse ettevõtjatele edukamaks arenguks seda väljundit, mis neil puudu on – aidatakse arendada toodet või teenust ja kasvatada eksporti. Ettevõtte arenguprogrammiga otsitakse ettevõtteid, kellel on ambitsiooni kasvada ja julgust riskida ning investeerida. Teiseks viib ettevõte arenguplaani koostöös EAS-iga
4
Ettevõtlusleht Foto: Shutterstock
väga oluline teiste sektorite tööandja ja teenuste tarbija. Teenussektori puhul peavad tema arengueesmärgid olema kooskõlas ka nutika spetsialiseerumisega. Nutikas spetsialiseerumine tähistab ennekõike ettevõtluspoliitika prioriteete. Olulised on arengueesmärgid, mille saavutamiseks saavad erine-
ettevõte saavutama kolme aasta keskmisena ning mõõtma hakatakse alates arenguplaani kolmandast aastast. Nõutava kasvu saavutamist jälgib EAS-i kliendihaldur. Kui seda ei saavutata ning ettevõte on kasutanud toetusraha, on EAS-il õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi küsida. Kui ettevõte on
Eeldame teatud kogemuste olemasolu ja õppetundide omandamist, millele uut arenguplaani ehitada.
EAS-i arenguprogramm on mõeldud ettevõtte arengus uuele tasemele jõudmiseks.
ellu. Selle tarvis pakub EAS kliendihalduri teenuseid, erinevaid koolitus- ja eksporditeenuseid või arenguprogrammi rahalist toetust. Sealjuures võib programmis osaleda ja sellest ettevõtte jaoks kasu saada ka üldse ilma rahalist toetust taotlemata. Ettevõtte arenguprogrammiga tahab riik koos ettevõtjaga luua parimat ettevõtluse keskkonda ning maksimaalselt toetada ettevõtteid ambitsioonikate plaanide elluviimisel. Programmi eesmärk on aidata ettevõtetel kasvada ja areneda, olemaks veelgi konkurentsivõimelisemad rahvusvahelistel turgudel.
Kaheksa töötajat ja kolm aastat Arenguprogrammi sihtgrupiks on vähemalt kaheksa töötaja ja vähemalt kolmeaastase staažiga ettevõtted, kes tegutsevad
takse programmi üksnes need, kellel on eeldused läbi teha olulist arenguhüpet: soov kasvada, investeerida, tegeleda toote- ja teenusearendusega. EAS on planeerinud, et aren-
Ettevõtte arenguprogrammiga otsitakse ettevõtteid, kellel on ambitsiooni kasvada ja julgust riskida ning investeerida. tööstuse või nutika spetsialiseerumise valdkondades või on viimase kolme aasta jooksul kasvanud keskmiselt 10% aastas. Nimetatud sihtgrupist (neid ettevõtteid on ligikaudu 3000) vali-
guprogrammis saab seitsme aasta jooksul osaleda umbes 500 ettevõtet, kuid rahalise toetuse võimalust saab EAS pakkuda neist ligikaudu pooltele: ligi 250 ettevõttele.
Lävendikriteeriumid: kaheksa töötajat, kolm aastat, eksport või kiire kasv on seatud seetõttu, et programm on mõeldud ettevõtte arengus uuele tasemele jõudmiseks. „Eeldame teatud kogemuste olemasolu ja õppetundide omandamist, millele uut arenguplaani ehitada. Samuti on mõistlik, et ettevõttes oleksid esindatud muudatuste elluviimiseks vajalikud erinevad kompetentsid + juhtimiskompetents,” selgitab EAS. Tööstussektor on lävendikriteeriumiks põhjusel, et see on Eestis suurim sektor, kuid tema loodav lisandväärtus on riigi keskmisest madalam. Samuti on tööstus
vad sektorid kaasa aidata. Ettevõte kuulub nutika spetsialiseerumise valdkonda, kui panustatakse näiteks info- ja kommunikatsiooni-, materjali- ning biotehnoloogiate laialdasemale rakendamisele teistes sektorites ning tehnoloogiamahukate ja kõrgema lisandväärtusega toodete või -teenuste arendamisele. Samuti siis, kui arendatavad või oluliselt muudetavad tooted või -teenused on skaleeritavad. Viimatimärgitu tähendab ettevõtte võimet suurendada müügija tootmismahtu nii, et ettevõtte kasumlikkus jääb samaks või kasvab. Tootmis- ja müügikulud toodetud toote või teenuse ühiku kohta aga kasvavad võrreldes müügimahu kasvuga olulisemalt madalamas tempos. Mitte niivõrd rahaline toetus kui abi Piisavalt ambitsioonikas plaan on EAS-i hinnangul selline, mille elluviimise tulemusena toob ettevõtte turule uusi või oluliselt täiustatud tooteid-teenuseid ning kelle lisandväärtus ja müügitulu kasvavad edaspidi vähemalt 10%, millele lisandub sektori kasv (kui sektori kasv on 4,5%, siis ettevõttel peab see olema 14,5%). Nimetatud kasvu peab
osalenud programmis, kuid pole kasutanud toetusraha, siis EAS mingeid sanktsioone ei rakenda. Ettevõtte ja/või toote/teenuse perspektiivi ja võimekuse hindamiseks on EAS välja töötanud kaardistusmetoodika, mis on loodud Soome innovatsiooniagentuuri TEKES eeskujul. Kaardistust viivad läbi EAS-i kliendihaldurid, kellel on pikaajaline kogemus ettevõtete käekäigu ja arengu jälgimisel. Võrreldes EAS-i varasema tegevusega on uuel arenguprogrammil mitmeid erinevusi. „Programmis osalemine ei tähenda enam niivõrd raha taotlemist ja saamist, vaid abi ettevõtte strateegilise vaate ja pika plaani paika saamiseks,” selgitab EAS. Iga ettevõttega tegeletakse individuaalselt. Programmis osaleva ettevõtte plaani elluviimisele saab EAS kaasa aidata kõigi enda pakutavate teenustega, kombineerides neid vastavalt konkreetse ettevõtte vajadustele. Ettevõte saab kasutada personaalse kliendihalduri ja mentori teenuseid, kes tunnevad ettevõtte teekonda ning oskavad avada uksi või leida vajalikku ekspertnõu. Kristiina Viiron
Ettevõtlusleht 5
Esimene samm ettevõtjaks saamisel Mõte hakata ettevõtjaks on ühteaegu erutav ja hirmutav. Ühest küljest oleks tore teha just seda, mida hing ihaldab ja viia ellu oma unistused, teiselt poolt on kuklas hirm läbi kukkuda. Enne kui tormata pea ees ettevõtet registreerima või käega lüüa ja oma plaanidest loobuda, võiks nõu pidada oma ala spetsialistidega, kes oskavad õigetele asjadele tähelepanu pöörata, hirme maha võtta ja nõu anda, et ideest kunagi tõepoolest ka edukas ettevõtmine sünniks. Sul on idee Mis edasi? Kes ütleb, kas tegemist on elujõulise ideega? Sõbrad ja sugulased ei ole enamasti objektiivsed hindajad. Kõige lihtsam ja kiirem tee on minna Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtja infopunkti, kus lepitakse kokku edasised sammud ja antakse abi äriplaani koostamisel. Eelmisel aastal oli üle poole infopunkti pöördumistest ehk ligi tuhat pöördumist just alustavatelt ettevõtjatelt. Ettevõtluskonsultandid nõustavad aastas tasuta sadu alustavate ettevõtjate äriplaane, olemas on kolmes keeles koostatud alustava ettevõtja teejuht, mis on kättesaadav nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal ja kus on selgitatud ettevõtlusega alustamise põhitõed.
„Ettevõtlusametis sai minu heategevuslikust sotsiaalprojektist ettevõtte äriplaan, mis on tänaseks seotud veeprotseduuridega.”
Amasitri OÜ juhatuse liige Silja Trisberg
Konsultandilt saab nõu ka äriplaani ja finantsprognooside koostamisel, kasutades veebikeskkonda iPlanner.NET. Programm koostab automaatselt kõik nõutavad finantsprognoosid järgnevateks kuudeks, kvartaliteks ja aastateks. Ettevõtlusameti teenuseid kasutanud Loodusravi Ait OÜ juhatuse liige Anneli Sirp märkis, et iPlanner on algajale et-
Foto: Baltic Intertex OÜ
Foto: Tiit Blaat
LISAINFO: Baltic Intertex OÜ on aastatega kasvanud arvestatavaks rõivadisaineritele tootearendusteenuse pakkujaks.
tevõtjale praktiline ja kasulik tööriist. Kõige olulisem on, et ta saab äriplaani iPlanneri keskkonnas turvaliselt jagada oma äripartneritega. Oluline on, et kui keegi plaani täiendab, siis saavad seda teised kohe lugeda. Kui ideest on saanud reaalsus... ...ja oma ettevõte on olemas, siis ei tasu teed ettevõtlusametisse unustada. Amet pakub mitmeid erinevaid ettevõtlustoetusi, näiteks praktikajuhendaja toetus ja messitoetus. Chocolala OÜ asutaja Kristi Lehtis kinnitas, et ettevõtlusameti messitoetuse saamine oli üks lisaargument messil osalemiseks. Kui messil on kliendid lei-
tud ja saadud tellimuste täitmiseks on vaja leida töötajaid, siis on ettevõtjal võimalik praktikajuhendaja toetuse abil praktika käigus saada tuttavaks praktikantidega ning seejärel juba soovi korral värvata enda ettevõttesse noor tööle. ASi Eesti Otis hooldusjuht Avo Kaasik rääkis, et praktikajuhendaja toetus aitab motiveerida praktikajuhendajat võtmaks oma tiiva alla praktikandi ja temaga tegeleda. Ta lisas, et mitmed praktikandid on asunud nende juurde tööle ning neist on saanud tublid ja hakkajad töölised ettevõtte meeskonnas. Kasvav ettevõte leiab end sageli olukorras, kus uute telli-
muste ja töötajate lisandumisel napib tootmisvahendeid. Siis on abiks uute töökohtade loomise toetus, mis võimaldab soetada uuele loodavale töökohale seadmeid ja masinaid. Värsked mõtted ja uued kontaktid Tallinna Ettevõtlusamet korraldab ka teabepäevi ja koolitusi.
„Et ettevõte oleks õnnelik ja terve, peab tema juht olema õnnelik ja terve. Selleks olen alati osalenud ettevõtlusameti korraldavatel koolitustel, kus ammutan teadmisi ja motivatsiooni, et edasi minna targemana ja teadlikumana.” Ilupesa OÜ Ilusalongi juhataja Katrin-Helen Kull
W-Glass OÜ soetas uute töökohtade toetuse abil uued klaasi tõsteseadFoto: W-Glass OÜ med oma tootmistsehhi.
AASTA 2015 ARVUDES: • 1700 ettevõtlusalast nõustamist • 1600 ettevõtluskoolitustel osalejat • 800 tundi ettevõtlusnõustamist • 300 tundi äriplaanide konsultatsioone • 200 tööõigusalast pöördumist • 100 messitoetuse saajat • 50 uue töökoha loomist toetatud • 40 praktikajuhendajat toetatud • 20 korraldatud ettevõtluskoolitust
TULEKUL: • Erinevad ettevõtluskoolitused • Tallinna innovatsioonipäev aprillis • Tallinna ettevõtluspäev ja noorte ettevõtluspäev oktoobris
Ameti poole pöördunud ettevõtja üha sagedasemaks küsimuseks on olnud - kuidas leida kliente? Ülejäänuga saavad ettevõtjad oma sõnul juba ise hakkama. Nii kevadel kui ka sügisel pakutakse seetõttu põhiliselt turundusvaldkonnale pühendatud ühepäevaseid praktilisi lühikoolitusi alustavale väikeettevõtjale, kellel ei ole eelnevaid akadeemilisi turundusteadmisi, kuid vajadus kaasaegsete teadmiste järele on suur. Pikaajaliste klientide nagu Baltic Intertex OÜ juhatuse liikme Ulvi Kala sõnul on esmalt mõistlik ennast kurssi viia, kas koolituse teema sind kõnetab. Oma kogemuse põhjal võib ta julgelt väita, et kui sa loengu ajal kuulad ja mõtled kogu lugu läbi enda või firma, siis on alati võimalik leida mingi tarkusetera, mida saad kohe rakendada või mida panna enda kasuks tulevikuks idanema. Lisaks uutele teadmistele on oluline ka võrgustumine. Tuleb lihtsalt ise olla aktiivne ja avatud erinevatele väljakutsetele!
• http://ettevotja.tallinn.ee • tel 640 4388 • Tule personaalsele konsultatsioonile ettevõtja infopunkti linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7) • Liitudes Tallinna ettevõtlusametiga Facebookis või tellides uudiskirja www.tallinn.ee/uudiskirjad oled kursis kõige värskemate ettevõtlusalaste uudistega ettevõtlusametilt ja koostööpartneritelt.
6
Ettevõtlusleht
Kui sul pole startup’i, pole sind olemas Eestis on üle 400 erinevas kasvufaasis startup’i ehk idufirma, ütlevad Arengufondi andmed. On spekuleeritud, et meie riik on idufirmade arvu järgi tuhande elaniku kohta maailmas esikohal, kuid statistilist tõestust selle kohta pole. Mitmed eksperdid on võrrelnud Eestit sellise idufirmade keskusega nagu on London, teised tõmbavad ühisjooni Israeliga, kus startup’e genereeritakse mängleva kergusega. Mitmed Eesti idufirmad on saanud rahvusvahelist tunnustust ning suuri investeeringuid. Mainimata ei saa jätta sedagi, et Eestis nokitsevad arvestatavaid idufirmasid isegi koolilapsed (vt Entrumi programmi – A. N). Seega: mäng hullude ideedega ning võidujooks ajaga näivad kuuluvat Eesti elu juurde. Ettevõtja ning lean startup (pidev innovatsioon äärmiselt ettearvamatutes tingimustes – A. N.) ettevõtlusmetoodika looja
Eric Ries on oma raamatule „Nutikas idufirma” kirjutanud saateks: „Uued olud nõuavad uusi juhtimisprintsiipe, mis annaksid vastuse küsimusele: kuidas me saaksime kiiremini teada, kas asi töötab või tuleb see kõrvale heita?” Kui varem arvati, et hea äriplaan, korralik turu-uuring ja hea strateegia kindlustavad uue toote hea käekäigu, siis idufirma ideoloogia arvab, et see enam ei aita, kuna olud on muutunud ebakindlamaks. Kuidas mõte idaneb? Ehk teisiti küsides, kuidas saab ideest toode või teenus? Tavaliselt tulises ja intensiivses koos-
töös, näiteks Garage48 arendusnädalavahetustel. Seltskond tarkvaraarendajaid, loomeinimesi, insenere jt asjast huvitatuid tuleb kokku, et arendada ideed sinnamaani, et nendega saaks arendustöös edasi minna ja turule tulla. Enamasti valmivad sellistel nädalavahetustel veebi- ja mobiililahendused, kuid näiteks Garage48 Hardware & Art on pühendatud ainult riistvarale. Garage48 formaat on lihtne: reedel saavad kõik esitleda kaasosalistele oma projektiideid ja olenevalt sellest, kellele milline idee meeldib, moodustatakse meeskonnad. Mentorite juhendamisel algab võidujooks ajaga,
Foto: Shutterstock
Ettevõtlusleht 7 VIIS ENIM INVESTORITE RAHA KAASANUD EESTI IDUFIRMAT 2015. AASTAL: 1. TransferWise (48 miljonit eurot) Pakub piirideülest nn pangateenust. 2. Skeletontech (9,8 miljonit eurot) Arendab ja toodab superkondensaatoreid (keskkonna sõbralikud ja kuluefektiivsed energiasalvestid). 3. Pipedrive (7,8 miljonit eurot) Müügitarkvara arendaja. 4. Lingvist (7,4 miljonit eurot) Arendab tarkvara, mis lubab õpetada keeli vaid 200 tunniga. 5. Bondora (4,7 miljonit eurot) Pakub laenuteenuseid laenajate ja investorite vahel, pangad lülisse ei kuulu. Kiip.ee
et 48 tundi hiljem saaks esitleda toimivat prototüüpi. Idufirmat eristab teistest (alustavatest) firmadest asjaolu, et idufirma toodet või teenust ei ole veel äriliselt tõestatud, puudub väljakujunenud kliendibaas ja ärimudel on pidevas aktiivses arengus ning võib protsessi käigus kardinaalselt muutuda. Idufirma võib tegutseda mis tahes valdkonnas, kuid enamik neist on tegevad tehnoloogia alal, sest seal lihtsalt on uue toote väljaarendamise kulud teiste tegevusaladega võrreldes väiksemad. Et seeme idanema hakkaks, läheb tõenäoliselt vaja head tugiüksust. Üks selliseid on Arengufondi juurde loodud Startup Estonia – terviklik arengukeskkond, mis toetab väärtuslikke ettevõtete sündi. Sealt leiab idandaja vajalikke teadmisi, inimesi ja kohtumisi. Kas raha liigub? Liigub, kui lähtuda faktist, et eelmisel aastal kaasasid eri valdkondades tegutsevad uuenduslikud alustavad ettevõtted oma äriarendusse kokku enam kui 94 miljonit eurot, kirjutas aasta lõpus Kiip.ee. Neist suurima rahasüsti sai mõistagi TransferWise, mis oli ka üks enim investorite raha kaasanud Eesti idufirma. Saadud investeeringud kasvatasid TransferWise’i
töötajate arvu 450-le, firma avas kontorid New Yorgis ja Tampas. Vähemalt miljardile dollarile hinnati terves maailmas eelmisel aastal kokku 81 idufirmat, kaasa arvatud TransferWise. „Startup’id nagu ettevõttedki loovad majandusse olulist väärtust. Lisaks kapitalile, mida teenitakse selliste ettevõtete müügist, tekivad Eestisse ka kõrgepalgalised töökohad ning oskus arendada ja müüa rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tooteid. Samuti tekib Eestisse uus põlvkond edukaid startup-ettevõtjaid, mis oma teadmisi ja kapitali uue ringiga tagasi tulevaste põlvede startup’idesse investeerivad,” kirjutas Startup Estonia juht Mari Vavulski. Sügisel 2015 andsid idufirmad Eestis tööd 2154 inimesele, kuue kuu jooksul maksti riigikassasse tööjõumaksudena 11,7 miljonit eurot. Kõikidest kohalike idufirmade töötajatest elab Arengufondi andmetel 80 protsenti Eestis. Allikad: Rasmus Aavisto „Nutika idufirma meetodi kasutamine Eestis”, TTÜ majandusteaduskonna bakalaureusetöö, juhendaja Juhan Teder Mari Vavulski „Milleks meile startup’id?”, Ärileht.ee, 7.10.2015 Vikipeedia Agne Narusk
EESTI IDUFIRMADE IDEID • Sprayprinter aitab nutikalt graffitit teha. Seni on kogutud 1700 dollarit vajaminevast 20 000 dollarist. Töö aga käib, esitlused on toimunud nii Tartus kui ka Londonis. • Shaka on välja töötanud uuendusliku tuulemõõtja, mis käib nutitelefoni kõrvaklapi pistikusse. Kuigi Shaka on läbi ja lõhki Eesti ettevõte, on enamik ettetellijatest Põhja-Ameerikast, Lääne-Euroopast ja Jaapanist. Ettevõtjatel on juba arendamisel järgmise põlvkonna seade, mis mõõdab ka õhurõhku ja niiskust. • Sentab on seenioritele suunatud sotsiaalne võrgustik, mis ühendab üksikud inimesed teleri kaudu. Hiljuti võitis Sentab rahvusvahelise idufirmade konkursi Chivas The Venture Eesti finaali ning saab osaleda miljonidollarilise investeeringute fondi jagamisel. • Wisemile on inimestevahelise sõidujagamise platvormi loonud idufirma, kelle autojuhid hakkavad ka e-poest tellitud toidukotte klientidele koju vedama. • Foxacademy on Eesti noormeeste asutatud idufirma, mis püüab aidata kaasa koolide digipöördele. Loodud on tahvelarvutitele mõeldud rakendus, kuhu on sisse programmeeritud interaktiivne matemaatikaõpik. • 3D Technologies R&D on loonud platvormi 3D Wayfinder, mis võimaldab luua interaktiivseid majaplaane ning hoida kokku tarkvaraarendaja tööaega. • Viru Ilu teeb eesti savil põhinevaid käsitööseepe ja -näomaske. See kahe Lääne-Virumaa koolitüdruku idufirma kasvas nelja kuuga välja koolinoorte Entrumi startup-programmist.
8
Ettev천tlusleht
Foto: Shutterstock
Konverents: koolitus, meelelahutus v천i erialane suhtlus?
Ettevõtlusleht 9 Ootused konverentsile on aastatega muutunud, ütlevad korraldajad. Hea, kui see pole väga pikk, uue info saab kiiresti kätte ning jõuab vajalikel inimestel kätt suruda. Esinejatelt oodatakse rohkem kuulajate kaasamist. „Mul on kahju nendest inimestest, kes istuvad kusagil seminaril või konverentsil ainult sellepärast, et eelarvestatud koolitusraha surnuks lüüa,” vastab Confenti tegevjuht ja konverentside produtsent Endrik Randoja provokatsioonile teemal, et konverents on aja ning raha surnuks löömise koht (miks muidu korraldavad asutused ja organisatsioonid neid kõige rohkem just kalendriaasta lõpus?) „Isegi kui see nii on, siis ma loodan väga, et neile hakkab siiski mingi uus teadmine poolvägisi külge. Eraettevõtetes siiski on raha kasutamine väga ratsionaalne.” Konverentsil osaleja on oma ootustes palju teadlikum kui näiteks kümme aastat tagasi, ütleb Randoja. „Konverentse korraldatakse eeskätt juhi ja spetsialisti tasandile. Need inimesed teavad oma aja hinda ning väldivad enda jaoks kasutuid kogunemi-
si.” Kui võtta kokku osaleja ootused ideaalsele konverentsile, siis võiks see koosneda paarist-kolmest infokillust aktuaalse probleemi lahendamiseks, mõnest ideest, mida pikemas perspektiivis kasutada, kasulikest vest-
juht Ragne Talv. „Konverentsil käsitletakse konkreetse eriala või valdkonna arengutele fokusseeritud teemasid üldiselt, kuid koolitusel keskendutakse igasse teemasse süvitsi. Konverentsi põhiliseks väärtuseks on selle sisu ehk teemade aktuaalsus ning sama oluline on ka antud sõnumi edastaja roll. Igasugune meelelahutuslik ajaviide ja keskustelu oma eriala esindajatega on tänapäeva konverentsi lahutamatu osa.” Kuid lisaks praktilisele väärtusele oodatakse aina enam emotsioone. Ei piisa vaid oma
Konverentsil osaleja on oma ootustes palju teadlikum kui näiteks kümme aastat tagasi. lustest tööalaselt oluliste inimestega ja naudingust hästi organiseeritud sündmusest. Ning korraldaja peab nende muutunud nõudmistega kaasa tulema. Koolitus või mitte? „Konverents ei ole koolitus!” on kindel Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse tegev-
ala professionaalist, vaid idee tuleb auditooriumini viia elamuslikult ning siiralt. Endrik Randoja möönab, et igal konverentsil on oma hariduslik moment, võimalus õppida midagi uut. „Seega on koolitus hea konverentsi komponent, aga hea konverents ei ole ainult koolitus. Kolmandaks eesmär-
giks võib olla teatud huvigruppide kokkuviimine. Näiteks ostjad ja müüjad, erinevate valdkondade koostööpartnerid. Sellisel puhul on väga olulisel kohal ettekannete vahepeal toimuv suhtlus ning workshop’id,” räägib ta. Erialainimeste kogunemine Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE tegevjuht Ene Olle konverentsi kui koolituse rolli ei alahinda. Selle valdkonna inimesed kogunevad kord aastas, et kohtuda kolleegidega, valdkonna spetsialistidega ja käsitleda n-ö suurt pilti. „Konverents on kindlasti erialane koolitus,” ütleb Olle. „See on väga heaks koolituseks neile, kes otsivad inspiratsiooni uute lahenduste leidmiseks ja rakendamiseks oma organisatsioonis. Sest konverentsi roll on tekitada diskussiooni ja panna mõtted liikuma. Just strateegilistel teemadel kõnelevatel konverentsidel osalemine on üks parimaid investeeringuid koolitusse, mida juht, sh personalijuht, enese ja organisatsiooni arengu eesmärgil teha saab.” Agne Narusk
SOOVITUSED OSALEJALE • Konverentsile minnes tasuks ette võtta osalejate nimekiri ning uurida, kellega võiks luua või värskendada kasulikke tööalaseid suhteid. Suuremate sündmuste puhul võib kohtumised eelnevalt kokku leppida. • Vähemalt konverentsiruumis ei peaks erinevad online-kanalid lahti olema, olgu selleks siis ajaleht või e-post. Inimene ei suuda tegelikult mitut asja korraga hästi teha ja oma kirjadega tegelemisel võib mõni oluline nüanss kõrvust mööda minna. • Hea mõte on pärast konverentsi teha kolleegidele väike kokkuvõte: mida kuulsid, kellega kohtusid, mida tööalaselt kasulikku korda saatsid. Allikas: Endrik Randoja
Foto: Shutterstock
10 Ettevõtlusleht
Ajujaht − mõte muuta maailma Foto: Lauri Semevsky
Ajujahi 9. hooaeg saab kohe õige hoo sisse − sel aastal esitati Eesti suurimale äriideede konkursile 301 ideed. Kuigi arv oli samas suurusjärgus viimase viie hooajaga, omas rohkem kui kolmkümmend meeskonda ideede esitamise ajal juba töötavat prototüüpi. Nende hulgas oli nii IT-lahendusi, tehnilisi leiutisi kui ka sisustustooteid. Ajujahi ellukutsuja, EASi projektijuht Marion Raudsepp ütles Delfi Ärilehele antud intervjuus, et Click & Grow’ ja Taxify edulood on konkursil osalevatele meeskondadele selge sõnum, et Ajujaht on hea võimalus, kus oma äriidee reaalseks äriks pöörata. „Mul on hea meel, et üha rohkem esitavad Ajujahile ideid kogemuse pagasi poolest mitmekesised meeskonnad.”
Sel aastal on võistlustules:
CarDrop Arendatav platvorm ühendab müügiplatsidel seisvad kasutatud sõidukid ja autokasutajad, kes ei soovi sõlmida aastateks siduva finantskohustusega lepingut pangaga ega saa vara omanikuks. ChimneyGuard Eesmärk on luua andur, mis mõõdaks tuleohtliku tahma kasvamist korstnas ja teavitaks majaomanikku kriitilise tahmakoguse ületamisest. eResNetwork Loomisel on maailma kõige turvalisem ärivõrgustik, kus identifitseeritud isikud saavad säilitada ja luua uusi tutvusi ning demonstreerida teadmisi oma tegevusvaldkonnas. FeelingStream Loodav analüüsirakendus aitab pankadel ja telekomidel paremini mõista, mida nende kliendid vajavad. Klientide e-kirjad ja vestlused järjestatakse nii, et olulistele kirjadele vastatakse alati kiiremini. Flare UP Elusid päästev märgutulega ohutusseade, mille kergliiklejad ja mootorratturid saavad kinnitada kiivrile või riietele. Lisaks märgutulele arendatakse välja mobiiliäpp, mis saadab abivajaja kontaktisikutele operatiivse teate õnnetuse täpse asukohaga.
tarve, siis Smart Poweri eesmärk on vähendada sääraste lukkude energiavajadust 99% võrra. SprayPrinter Juhtmevaba printer trükib pildid või kujundused nutitelefonist mis tahes seinale.
Foxcademy Arendamisel on interaktiivne pilvepõhine õppeplatvorm, mis analüüsib kasutajate õppeharjumusi, luues igale õpilasele individuaalse õppeprogrammi vastavalt personaalsetele õpierisustele.
The Skill Mill Sotsiaalne ettevõte pakub teenust avaliku- ja erasektori organisatsioonidele parandamaks probleemsete noorte tulevikuväljavaateid ning suunates noored õigusrikkujad palgatööle.
Helpific Interaktiivne P2P platvorm, kus erivajadustega inimesed pääsevad ligi tasulistele ja mittetasulistele tugiteenustele ning teine osapool saab vastavaid teenuseid pakkuda. I Can Move Arendusel on nutikad rattad manuaalsetele ratastoolidele, mille rummusisesed mootorid võimendavad nõrkade käte tõuke- ja pidurdusjõudu. Nõrkade kätega ratastoolikasutajaid on keskmiselt kolm tuhat inimest miljonist. Levidera E-Musicschool Arendusel on äpp, mis õpetab laulma. Praegu on arendustöö nii kaugel, et prototüüp suudab heli visualiseerida. LocalsMade Kohalike väiketootjate ja turistide huve ühendav platvorm. Lahendust, mis pakuks usaldusväärset ülevaadet kohalike kaupade kohta sõltumata tootevaldkonnast, pole seni tehtud. LogPicker Palgivalikuprogramm käsitöö palkehitusettevõtetele, mis tõhustab palgivalikut palkseinte ehitamisel. Programmi kasutades muutub palgivalik kiiremaks ja lihtsamaks ning vähendab palkseinte ehituseks kuluvat aega 30−35%. Marina Ahoy Lihtne suhtluskanal sadama teenuste müügiks: automaatse reaalajas liiklusinfo, lihtsa teenushalduse, mobiilimaksete ja põhjalike aruannetega. Mootorsaeranits Välja arendatakse mugav ranits metsamehele, mis võimaldab säästa füüsilist ressurssi, mugandades varustuse kohalekandmist.
Ticcet Pileteid saab osta vaatamisväärsuste, muuseumide ja ürituste külastamiseks äpi kaudu. Sihtgrupp on eelkõige turistid. Tippy Tippy võimaldab anda jootraha ja tagasisidet mobiilimaksega. Torelt Lihtsalt kombineeritav, kerge, kuid vastupidav moodulmööbel. Veneeriumi halukaariku idee sündis elust enesest, ütleb Võrumaa ettevõtja Lauri Semevsky.
AJUJAHT LÄBI AASTATE • Läbi aastate on Ajujahile esitatud 3535 äriideed • 2012−2015 osales arenguprogrammis • 105 meeskonda • 360 tiimiliiget • 55 mentorit • 28 žüriiliiget • NB! Ajujahi saated on ETV eetris 7. aprillist 26. maini (kokku 8 saadet). • Eesti suurima äriideede konkursi ellukutsuja on EAS, partner SEB ja suurtoetaja Nortal. Lisaks neile toetavad Ajujahti Levira, advokaadibüroo Cobalt, Nasdaq, Tehnopol, Heateo Sihtasutus, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Pärnu linn, Tallinn, Tartu linn ja Võru maavalitsus.
MTÜ Pesapuu Sotsiaalne ettevõte soovib kujuneda tööpakkujaks pikaajalistele töötutele ja erivajadustega inimestele. Need2Park Tarkvara võimaldab parkimisplatsi halduritel teenust paremini hallata. Infovahetuse kaudu saab klient teavituse hinna ja vabade kohtade olemasolu kohta enne parkima asumist. RailReed Uudne kangasuga võimaldab muuta kanga lõimetihedust ja laiust kudumise käigus.
Rally+ Terviklahendus tipptasemel auto- ja motospordisündmuse korraldamiseks, mille hulka kuuluvad nii tarkvara kui ka seadmed. Safebox Eesmärk on pakkuda kasutajatele teenust reisidokumentide turvaliseks hoidmiseks internetikeskkonnas. Smart Power Arendamisel on nutikas elektromagnetlukk. Kui praeguste elektromagnetlukkude suurim probleem on pidev voolu-
Veneerium Uudne halukaarik võimaldab vältida küttepuude tassimist riidast tulekoldeni. Suured rattad aitavad üles sõita kas või trepiastmetest. Villeman Biotech Eesmärk on valmistada juuksevärv, mis võimaldab saavutada täpselt soovitud tulemust juukseid vähem kahjustades. Viru Ilu Eesti oma loodusvaral – Aseri valla kambriumi savil põhinevad kosmeetika- ja meditsiinitooted. WiseMile Rakendus pakub sotsiaalset transpordivõrgustikku. ÕF Bison Idee on toota teklikotte, mis võimaldavad säilitada tekli kuju ning kaitsta seda kulumise ja tolmu eest. 5sec Äpp laseb filmida viit sekundit igast päevast. Selle teeb eriliseks online-videotöötlus, kus kasutajad saavad oma viie sekundi hetked üheks filmiks kokku liita, lisades soovi korral ka taustamuusikat või efekte. Vilve Torn
KOMMENTAAR Ajujaht 2015 võitja − nutitelefonil põhineva ühistranspordi piletimüügisüsteemi Jiffi juht Andres Osula:
Idee Ajujahil osaleda tekkis tänaval Praegu on vajalikud kaablid ja seadmed neljakümnes linnaliinibussis ja kakskümmend on veel jäänud. Jaanuariga peaks kaablite paigaldamisega ühele poole saama. Veebruaris toimub viimane suur testimine ja kevadel läheb asi töösse. Tartu ei kanna asjata tunnuslauset − heade mõtete linn. Siia on tõesti oodatud uued ideed, kuigi alguses oli meilgi üksjagu selgitamist ja veenmist, et maailma kõige lihtsama ühistranspordipileti idee tasub end kindlasti ära. Lõplikuks veenmiseks oli aga oluline näidata reaalselt toimivat prototüüpi, et tõestada, et meil on tõsi taga. Idee Ajujahil osaleda tekkis mul tänaval kõndides, kui märkasin plakatit üleskutsega esitada konkursile maailma muutev idee. Meil oli selleks ajaks Jiffi rakendus juba peast paberile liikunud ning töötasime pidevalt selle kallal. Ajujahi peavõitu me endale kohe eesmärgiks panna ei julgenud, pigem läksime end meeskonnaga proovile panema ja vajalikku koolitust saama. Seda suurem oli rõõm, kui võit meie õuele tuli. Mina soovitan igal juhul Ajujahist osa võtta, kuid lihtsam on siiski neil, kel on konkursiks vähemalt prototüübi tasemel konkreetne toode olemas ja ta on valmis sellega kohe turule minema. Samas aitab Ajujaht iga projekti puhul edasisi suhteid luua ning tõsi − konkursi abil pääseb ka palju paremini pildile ja seeläbi on oma äriideed klientidele lihtsam tutvustada ja maha müüa nii Eestis kui ka väljaspool.
Kas tead, mis Sinu ettevõtte võrgus toimub? Registreeru tasuta võrgu turbeauditile www.fortinet.com/assessment Või võta ühendust Võrguvaraga www.võrguvara.ee