Ettevõtlusleht by Eesti Päevalehe

Ettevõtlusleht Aprill 2011

Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Artur Jurin, artur.jurin@epl.ee, tel 680 4517

INTRESS

Anname autoostule SÄRTSU JUURDE

0,4%

Kõik Mitsubishid ei ole elektriautod, seega teistele hinnatud mudelitele anname särtsu juurde parima liisingupakkumisega.

a me au

ISHI MITSUB

liising

+ 6kuu Euribor

s t u le

e! rd u u j su s är t

Liisingutingimused kehtivad kõikidele Mitsubishi mudelitele.

* sissemakse alates 10 % * kasutusrendi periood 60 kuud * jääkväärtus 28 %

2,4 CVT Intense

Armastatuim mastatuim linnamaast linnamaastur Liisingu kuumakse alates 285.- EURi

* võtmed kätte hind nd

ASX 1.6 MT Invite uus säästlik crossover Liisingu kuumakse alates 199.- EURi

LANCER Sedaan 1.6 MT Invite kvaliteetseim pereauto Liisingu kuumakse alates 189.- EURi

Pajero 3.2 DID AT Instyle Navi tõeline maastikuvallutaja Liisingu kuumakse alates 459.- EURi

CO2-emissioon 180-324 g/km ja keskmine kütusekulu 6,7-13,5 l/100 km

Mitsubishi Motorsi autoriseeritud esindused Eestis • TALLINN • Peterburi tee 50a, tel 605 6935 • TARTU • Ringtee 61, tel 730 0795 • JÕHVI • Jaama 42a, tel 5333 7740 • PÄRNU • Riia mnt. 231a, tel 445 1994 • KURESSAARE • Tallinna 82b, tel 5333 7794 • VILJANDI • Pargi 3b, tel 5333 7846 • RAKVERE • Haljala tee 1, tel 5333 7871 • www.mitsubishi.ee

Ettevõtlusleht | ettevõtlus

Osaühingu asutamine muutus lihtsamaks Foto: Terje Lepp

Juriidiliste isikute puhul välistati sissemakseta asutamine põhjusel, et nende puhul ei täida uus asutamisvõimalus muudatuste peamist eesmärki – elavdada ja soodustada majanduse arengut. Teiseks on võimalik sissemakseta osaühingut asutada ainult osakapitali suurusega kuni 25 000 eurot (s.o 391 165 krooni), et välistada liiga suurte osaühingu nõuete tekkimist osanike vastu ja kaitsta

Kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua, saab osaühingu asutada ilma osakapitali kohese sissemakseta. Uuel aastal jõustusid äriseadustiku muudatused, mis annavad võimaluse asutada osaühingut ilma sissemakset tegemata. See on hea ning mugav võimalus isikutele, kes soovivad tegeleda äritegevusega, mis ei nõua ettevõtluse alustamisel suuri investeeringuid. Samas tuleb sel moel asutatud osaühingu omanikel või omanikul meeles pidada, et asjaolu, kas osaühing on asutatud ilma sissemakset tegemata, saavad võlausaldajad kontrollida äriregistris osaühingu registrikaardilt. Sissemaksete puudumine võib aga mõjutada krediidi andmist või vajalike lepingute sõlmimist. Sissemaksust pole pääsu Sissemakseta osaühing ei ole äriühingu uus liik ning sellele kohaldub osaühingu kohta sätestatu, kuid teatavate erisustega, ütleb äriseadustik. Kui osaühingu tavapärasel asutamisel kohustub osanik tasuma sissemakse enne osaühingu äriregistrisse kandmist, siis sissemakseta asutamisel kohustub osanik tasuma sissemakse hiljemalt asutamislepingus märgitud aja jooksul. Osakapitali sissemakse tegemise aja võib ka asutamislepinguga kindlaks määramata jätta, kuid see ei tähenda, et osanikud oleksid sissemakse tegemisest täielikult vabastatud. Kuni sissemaksete tasumiseni vastutavad osanikud

sellega osaühingu võlausaldajaid. Kolmandaks – kuni sissemakse tasumiseni on osaühingul keelatud teha osanikele väljamakseid (maksta dividende). See ei kehti osanikele töölepingu alusel makstava tasu ja juhatuse liikme tasu väljamaksmise kohta. Samas lubab seadus osaühingu sissemakse nõuet samal ajal tasaarvestada osaniku nõudega saada osaühingust kasumit.

Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis

Osaühingut saab asutada ka elektrooniliselt, see kehtib ka osakapitali sissemakseta osaühingu kohta. osaühingu ees kogu oma varaga selles ulatuses, mida nad on lubanud asutamislepinguga sissemakseks tasuda. Seega, kui osaühingu Kuldsed Käed osanik Mati on lubanud omalt poolt osamakse suuruseks 1000 eurot ja osanik Kati 1500 eurot, siis sellise summa ulatuses vastutavad mõlemad pankroti puhul oma isikliku varaga, kui nad pole jõudnud teha nõutavat sissemakset. Juhul kui Kati ja Mati osaühingu suhtes kuulutatakse enne sissemaksete tegemist välja pankrot,

siis nõuab pankrotimenetluses neilt sissemaksed välja pankrotihaldur. Osaühingu võlausaldajad peavad aga arvestama, et kui osanik ei ole sissemakset teinud ning osaühingul tekivad makseraskused, siis sissemakse tegemist saab nõuda ainult osaühing ning võlausaldajatel nõude õigus osanike vastu sissemakse tegemiseks puudub. Kolm olulist piirangut Äriseadustik näeb ette kolme põhilist piirangut, millega osanikud osaühingu sissemakseta asutami-

Kuni sissemakstete tasumiseni vastutavad osanikud osaühingu ees oma varaga. sel peavad arvestama. Kõigepealt piirab seadus isikute ringi, kes saavad sissemakseta osaühingut asutada. Selline võimalus on ette nähtud ainult füüsilistele isikutele.

•• Osaühingu eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine, suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot). Ka puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. •• Asutamine kas elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaalis või notari kaudu. •• Elektrooniliselt saab asutada ka osakapitali sissemakseta osaühingut. •• Elektroonilisel registreerimisel kulub ettevõtte loomiseks kuni paar tundi, kuid ajakuluks võiks arvestada siiski ühe tööpäeva. •• Registreerides ettevõtte notari abil, valmistab notar ette osaühingu asutamise avalduse, asutamislepingu ning põhikirja. •• Osaühingu registreerimine notari kaudu võtab aega 2–3 päeva. •• Osaühingu asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 140.60 eurot (2200 krooni). •• Asutades osaühingu elektrooni-

liselt kiirmenetlusega, on riigilõiv 185.34 eurot (2900 krooni). •• Riigilõivu on hiljem võimalik kanda loodud osaühingu asutamiskuludesse. •• Kasutades osaühingu loomiseks notari abi, lisanduvad notaritasud. •• Osaühingu asutamistoimingute eest on notaritasu vahemikus 6 kuni 958 eurot. Täpne tasu suurus sõltub osakapitali suurusest ja asutajate arvust. Notaritasudele lisandub käibemaks. •• Osaühingu sissemakse võib olla nii rahaline kui ka mitterahaline, viimasel juhul on osakapitali sissemakseks näiteks seadmed, arvutid või muu rahaliselt hinnatav vara. •• Kui osaühingu mitterahaline sissemakse ületab 50% kogu osakapitalist või on suurem kui 2500 eurot (40 000 krooni), peab sissemaksu väärtuse hindamist kontrollima audiitor. Allikas: www.rup.ee; www.raamatupidaja.ee

statistika | Ettevõtlusleht

Eestimaa ettevõtlus arvudes: oleme müüjad-remontijad, töötlevad töösturid, transportijad-laohoidjad ja ehitajad Foto: Pille-Riin Pregel

astat viis tagasi mängiti ühe Eesti telekanali uudistesaates mängu, kus saatejuht käis kohvriga mööda linna ringi, küsides rahvalt küsimuse ning jagades iga õige vastuse peale kohvrist sajalisi. Ühe küsimusena uuris ta möödakäijalt, millise tegevusalaga Eestis kõige rohkem tegeletakse, ning luges õigeks vastuse: põllumajandus. Tõsi on aga see, et ei aastal 2005 ega ka aastal 2010 saa Eestit tituleerida põllumajanduslikuks maaks. Võttes ette statistikaameti andmed, võime väita, et oleme töötlevad töösturid, müüjad, transportijad-laohoidjad ja sõidukite remontijad ning ehitajad. Statistikaameti värskeimate andmete ehk 2010. aasta IV kvartali põhjal tegutses Eestis aktiivselt 48 850 ettevõtet, neist ehitusega 5609, töötleva tööstusega 4979, hulgi- ja jaekaubanduse ning sõidukite remondiga aga koguni 12 101. Põllumajandusega ühes metsamajanduse ja jahindusega tegeleb neist 1812, majutuse ja toitlustusega 1588, kinnisvaraga 3247, veonduse ja laondusega 3361, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega 7300 ning tervishoiuga 1033 ettevõtet. Hõivatute hulk Võttes aga siia kõrvale eri valdkondades töötavate inimeste arvu, on näha, et alati ei ole hõivatus proportsioonis sama valdkonna ettevõtete arvuga.

Nii näiteks tegutseb kinnisvaraalal küll 3247 ettevõtet, ent tööd annavad nad kõigest 7828 inimesele. Samal ajal näib veondus/laondus ettevõtete arvu kohalt olevat küllalt tagasihoidlik (3361 ettevõtet), kuid tööd saab selles sektoris 34 695 inimest. Enim hõivatuid – 92 044 inimest – on ametis töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses sõidukite remondis – kokku 73 032 inimest. Ka ehituses saab tööd küllalt palju inimesi ehk 34 769 hõivatut, samuti ka kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas, kus tegutseb 20 042 inimest, ning majutuses ja toitlustuses, kus on ametis 14 437 inimest. Põllumajandus ja metsandus koos jahindusega on siinjuures keskmise kanti, hõivates 12 972 inimest. Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes saab statistikaameti andmetel tööd 9017 inimest. Müügitulu Lõviosa ettevõtete müügitulust teenitakse hulgi- ja jaekaubanduses ning mootorsõidukite remondist – 3,6 miljardit –, ja töötlevas tööstuses, kus möödunud aasta IV kvartali tulu oli 2,2 miljardit eurot. Sama ajavahemiku näitaja veonduses ja laonduses on aga 1 miljard. Sealt edasi on ettevõtete müügitulu registreeritud miljonites eurodes: näiteks ehituses 621 miljonit, põllumajanduses, metsanduses ja jahinduses 247 miljonit, kutse-,

2010. aasta IV kvartalis tegutses Eestis aktiivselt 48 850 ettevõtet, neist hulgi- ja jaekaubanduse ning sõidukite remondiga 12 101. teadus- ja tehnikaalal 246 miljonit, kinnisvaras 181 miljonit, majutuses, toitlustuses 110 miljonit ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes 55 119 miljonit. Kokku teenisid meie ettevõtted mullu viimases kvartalis 9,7 miljardit eurot müügitulu. Seega eestlane siiski ei ole põllumees, põline rikas, vaid töötlev tööstur, müüja ja remontija, aga ka transportija ja laohoidja, kui toetuda veonduse/laonduse hõivatusele, mis on 34 695 inimest, ning mulluse aasta viimase kvar-

tali käibele, mis on 1 miljard inimest. Kuhu jäävad väikepoed? Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak täheldab, et Eesti hakkab üha rohkem sarnanema arenenud riikidega, mille majandusest primaarsektori (põllumajandus, metsandus, kalandus, mäendus jms) osatähtsus järjest kahaneb ja loovutab oma osa tertsiaarsektorile ehk teenuste sektorile. Ka väidab Arrak, et kahanemas –

Majandustarkvara Profit on suurepärane töövahend ja viib Sind luksuslikule puhkusele Grand Rose Spa Hotel’i!

kuigi mitte nii kiiresti – on ka sekundaarsektor (töötlev tööstus, energeetika, vee-gaasivarustus, ehitus). Kõneldes sellest, mis Eestis praegu puudu on, tõdeb Arrak, et see pole mitte mõni valdkond, vaid vorm. „Minu põhiline küsimus on – miks puudub Eestis üks ettevõtluse vorm, millega oleme Euroopa linnades kõik kokku puutunud,” osutab Arrak. „Kus on meil need tuhanded ja kümned tuhanded väikesed kohvi- ja vürtspoed, kondiitri- ja pagaripoed, millega on palistatud

kõigi suuremate linnade peatänavad. Euroopa linnade eeslinnades jalutades võib juba kell 6 hommikul tõmmata sõõrmetesse värskelt küpsetatud saiakeste lõhna. Meil on millegipärast koondunud kogu kaubandus suurtesse ostukeskustesse ja väiksed poed on sama hästi kui välja surnud. See ettevõtlusvorm annab aga Läänes suure osa tööhõivest ja pakub just peretasandil elatist. Miski on meie ettevõtjate ja ka tarbijate peades vussi läinud.” Ehk saab siit indu mõni praegune töötu, loomaks oma ettevõtet?

4. mail 2011 Tallinnas

ÄRIÕIGUS MITTEJURISTILE Andres Vutt

Osavõtutasu 95 € + km

5. mail 2011 Tallinnas

Profit on lihtne ja kasutajasõbralik majandustarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui ka suurettevõtetele.

EHITUSJÄRELEVALVE – ÕIGUSLIKUD ALUSED JA PRAKTIKA Jaan Lindsaar

Osavõtutasu 77 € + km

Pakume teadaolevalt ainsana Eestis tasuta versiooniuuendusi ja telefonituge.

11. mail 2011 Tallinnas

Profiti

Paul Varul

VÕLGADE ÜMBERKUJUNDAMINE JA VÕLAKAITSE Osavõtutasu 96 € + km

peamisteks kasutusvaldkondadeks on:

• • • • • • •

finantsarvestus ostu-müügihaldus kassatöökoha lahendus laoarvestus ja tootmine palgaarvestus e-kaubandus korteriühistu üüriarvestus

Tasuta raamatupidamisprogramm alustavale väikeettevõttele! Uue ettevõtlusega alustades, on niigi palju kulutusi, et ei tahaks kohe hakata raha kulutama tarkvara peale, eriti, kui ei tea veel, mida täpselt sellelt oodata. Pakume kahte tasuta paketti: raamatupidamisprogramm Profit Mini 1000 väikefirmale ja üüriarvestuse- ning raamatupidamiseprogramm Profit KÜ 1000 korteriühistule. Pakettidel on vaid mahuline piirang - kuni 1000 igat liiki dokumenti. Alati on võimalus piirangud maha võtta või minna funktsionaalsemale paketile üle.

Kuidas toimida, et tasuta Profitit kasutama hakata?

Lae alla Profiti prooviversioon meie kodulehelt, www.intellisoft.ee/profit/demo/ Seejärel demo piirangutest vabanemiseks saada kiri aadressile info@intellisoft.ee, kus märgi oma ettevõtte andmeid ning mis paketti soovid kasutada.

12. mail 2011 Tallinnas

Kõigi Profiti soetajate vahel loosime 1. juunil välja luksusliku puhkuse Grand Rose Spa Hotel’is + 100 eurot reisiraha!

RAVIKINDLUSTUS. TERVISHOIUTEENUSE KVALITEET Katrin Maiste, Lii Pärg, Vaike Näripea, Ragnar Kass, Peeter Mardna Osavõtutasu 96 € + km

18. mail 2011 Tallinnas

UUS KEELESEADUS, ÕIGE EESTI KEEL, ERIALAKEEL ÜLDKEELES Ilmar Tomusk, Loone Ots Osavõtutasu 96 € + km

19. mail 2011 Tallinnas

TÖÖLEPING VÕLAÕIGUSE SÜSTEEMIS Urmas Volens, Indrek Ergma Rohkem infot: www.intellisoft.ee Intellisoft OÜ tel 740 5980; 510 4059 info@intellisoft.ee

Osavõtutasu 98 € + km

26. mail 2011 Tallinnas

VANEMA JA LAPSE ÕIGUSSUHE NING AVALIKU VÕIMU ROLL Info ja registreerimine 6 460 002, 6 311 918, LAPSE KAITSEL koolitus@preismann.ee, Liis Hallik

Osavõtutasu 96 € + km

www.preismann.ee Hinnasoodustused!

Ettevõtlusleht | koolitus

Uuenenud ärimaastik vajab uusi juhte Foto: Terje Lepp

Tänase ettevõtluse taustsüsteemis toimivad uued mängureeglid ja selleks, et kasvaks innovaatiliste ettevõtjate hulk, on Estonian Business School’is arendatud õppeprogramme ja loodud uusi valikmooduleid. Kolme aastaga on populaarsust kogunud ja pidevalt täienenud EBS-i ettevõtluse suunitlusega MBA õppeprogramm. Sügisest käivitub bakalaureuseõppes uus valikmoodul – ettevõtlus loomemajanduses.

ttevõtluse õppetooli juhataja Tiit Elenurme sõnul on ettevõtluse MBA programm suunatud eelkõige magistrandile, kel on töökogemus ettevõtja, juhi või spetsialistina, aga puudub haridustaust majanduses. Juristi, filoloogi, infotehnoloogia või mõne muu bakalaureusekraadiga osaleja omandab selles programmis täiendavad oskused, mis aitavad tal tulevikus ettevõtjana edukalt hakkama saada. Samas on programmis osalenud ka varem majandusalase bakalaureuseõppe läbinud üliõpilasi, kes tahavad süvendada teadmisi ja oskusi just ettevõtluse valdkonnas. „Kuna tegu on kaugõppevormiga, mis tähendab kord kuus toimuvaid õppemooduleid, siis sobib see hästi juba töötavale inimesele ja on heaks võimaluseks saada lisaks varem omandatud erialale teadmisi ärijuhtimisest ning uutest suundadest ettevõtluses,” räägib Elenurm, lisades, et programmi läbimine annab kõik eeldused areneda spetsialisti tasemelt edasi nii ettevõtja kui ka ettevõtliku juhi rolli täitma. „Need, kes just oma ettevõtte loomist ei kavanda, saavad õppekava läbides end suure firma sisemise ettevõtja või projektijuhi rollis rakendada,” märgib ta. Uut akadeemilises õppes Loengud selles õppevormis meenutavad pigem õppejõu ja auditooriumi vahelist dialoogi kui tavaettekujutust loengust. Suur osa teadmistest omandatakse rühmatööde ja rollimängude käigus. Õppekavast leiab lisaks ettevõtte loomiseks vajalikele baasteadmistele ka strateegilist eestvedamist, ettevõtete valitsemist, ettevõtja arenguprogrammi, ettevõttele suunatud infotehnoloogiat, tulevikustsenaariume ja globaalseid ärivõimalusi ning otsustusmeetodeid ja ärieetikat käsitlevaid aineid. Magistrantide valikul püütakse grupi kokkupanekul leida eri valdkondade ja kogemustega osavõtjaid, et teadmiste sünergia annaks maksimumi. Kaasatud on ka erinevate edukate ettevõtete omanikud ja juhid, kes osalejatele oma kogemusi edasi annavad. Rahvusvaheliste ettevõtlusambitsioonidega magistrandid saavad ettevõtet või äriideed analüüsida rahvusvahelise konkurentsivõime valikmoodulis. Sama mooduli raames saab end täiendada Euroopa Liidu majanduse valdkonnas ja saada teadmisi, kuidas luua tütarettevõtet mõnes välisriigis. Samuti on võimalus rakendada rahvusvahelisi tudengitiime, et otsida oma ettevõtte jaoks välistudengite abiga välis-

turge ja luua tulevikuks kasulikke koostöövõrgustikke. Magistriõpe rätsepatööna Ettevõtluse magistriprogrammi üheks keskseks ja väärtuslikumaks osaks tundub olevat ettevõtja arenguprogrammi moodul. „Osaleja peab suutma stuudiumi alguses ettevõtte arengutsükli aines määratleda, millises etapist ta hetkel oma arengukõveral asub, ja defineerida sellest tulenevalt oma tulevikuperspektiivid ettevõtluses,” sõnastab Elenurm programmi lähtepunkti. Ettevõtte arengutsüklis koostab õppur oma tulevikuvisiooni ja õppetool püüab magistrandile kokku panna maksimaalselt üliõpilaste vajadustele ja ootustele vastava arenguprogrammi, kus osalevad üliõpilaste valitud praktikud. „Kindlasti on loengute toimumisaegade ja paralleelsete moodulitega ideaalvarianti keeruline saavutada, aga me püüame olla võimalikult paindlikud. Tegemist on tõelise rätsepatööga kõrgharidusmaastikul,” tõdeb Elenurm. Ettevõtja arenguprogrammi sisu muutub vastavalt majanduskeskkonna ja ettevõtluse arengutrendidele. „Magistriprogramm lähtub võimalusest, et paljud osalejad käivad palgatööl, sest kohe sajaprotsendiliselt ettevõtjana alustada on ju riskantne,” julgustab Elenurm ja lisab, et ettevõtluse MBA programm sobib hästi ka neile, kelle arenguperspektiiviks on tõusta suures kontsernis sisemiseks ettevõtjaks või leida rakendust projektijuhina. „Seoses programmiga töötakse välja ideed, kuidas pürgida välisturule, ja valmistutakse ettevõtte rahvusvahelistumiseks,” selgitab juhtiv õppejõud. Praktikute roll Väljaspoolt õppetooli kustutakse õpetama eelkõige neid, kelle kogemust magistrandid oma kodutöödes on analüüsinud ja oluliseks pidanud. Õpetlike näidetena nimetab Tiit Elenurm Erkki Haldret, kes tutvustas Fits.me programmi turuletulekut ja tulevikuvõimalusi, ning Silva Tomingase ja Tea Kirjastuse pikaajalist edulugu. Ettevõtluse MBA õppekava edukalt läbinu omab süsteemset ülevaadet ja teadmist ärinduse ja halduse toimemehhanismidest ja uurimismeetoditest. Kui mitte enne, siis nüüd on lõpetajal praktiline kogemus ettevõtlusest ning ta on teadlik aktuaalsetest probleemidest. Ta tunneb majanduse ja juhtimise arengusuundi ning uute ideede rakendusvõimalusi Eestis ja teistes riikides. „Magistriprogrammi läbinu oskab ära tunda ja luua interdist-

Estonian Business School’i ettevõtluse õppetooli juhataja Tiit Elenurm: ettevõtluse suunitlusega MBA õppeprogrammis bakalaureusekraadiga osaleja omandab täiendavad oskused, mis aitavad tal tulevikus ettevõtjana edukalt hakkama saada.

Magistriprogrammi läbinu tunneb majanduse ja juhtimise arengusuundi ning uute ideede rakendusvõimalusi Eestis ja teistes riikides. siplinaarseid seoseid juhtimispraktika täiustamiseks ja uute äriideede arendamiseks. Ka siis, kui tal juba on varasem ettevõtluskogemus, aitab magistriprogramm tal senisest läbimõeldumalt ja ambitsioonikamalt tegutseda,” täpsustab Elenurm. Juhtimisülesannete lahendamisel oskab ta kasutada sobivaid meetodeid ja modelleerida või kriitiliselt hinnata tegevuse efektiivsust ning otsuste võimalikke tagajärgi. „Juhtimis- ja meeskonnatööoskused on õppevormis omandatud ja ka inglise keeles saab ta ettevõtluse ja juhtimisega seonduvate probleemidega hakkama,” võtab Elenurm kokku õppeprogrammi olemuse. Programmis treenitakse ka, kuidas keeruliste olukordades eetiliselt tegutseda, olles teadlik oma tegevuse ja juhtimisotsuste võimalustest ning piirangutest. „Lisaks on ettevõtjal ka ühiskondlik roll ja ta peab suutma andma põhjendatud hinnanguid juhtimist puudutavatest küsimustest,” selgitab Elenurm. Magistrandil on reeglina hea töökoht juba olemas ja oma ettevõtte loomist kaalutakse seetõttu

ka tõsisemalt. Paljud lõpetajad hakkavad iseseisvaks ettevõtjaks või uute äriprojektide arendajaks suurfirmas. Paljudest saavad rahvusvaheliste projektide meeskonnajuhid. Sageli keskendutakse magistritöö kirjutamisel ja pärast magistrantuuri lõpetamist ka äritegevuse uurimise ja arendamisega seonduvatele teemadele. Edukas lõpetaja saab tegutseda ka näiteks ettevõtluskonsultandina. Töö sellisel positsioonil ettevõtluses või ettevõtluskeskkonda kujundavas avalikus halduses nõuab nii iseseisva kui ka meeskonnatöö ja meeskonna juhtimise oskusi, mida programmis omandatakse. Ettevõtlus loomemajanduses Bakalaureusetasemel käivitub sügisest uus ning unikaalne õppemoodul – ettevõtlus loomemajanduses. Uus valikmoodul lähtub vajadusest suurendada ettevõtlikkust Eesti konkurentsivõime seisukohalt olulistes valdkondades ja arendab selleks koostööoskusi ettevõtluse eriala ja loomemajanduse erialade üliõpilaste vahel. Sellele spetsialiseerunud oskavad hiljem teha ettevõtluse alast koostööd loomeinimestega, olgu nad muusikud, moekunstnikud või disainerid. Tegemist on kiiresti areneva turuga ja koostöö Kunstiakadeemiaga ning osalemine muusikatööstuse projektides loob üliõpilastele võimalusi omandatud oskusi kohe ka rakendada. Moodul – ettevõtlus loomemajanduses – selgitab osalejatele ettevõtluse võimalusi loomemajanduses ning arendab tulevastele selles val-

las tegutsevatele ettevõtjatele vajalikke oskusi disaini ja loova meeskonnatöö rakendamiseks. „Õpetame mõistma kunstnikke ja muusikuid ning arendame üliõpilastes koostööoskust moeürituste ja muusikaprojektide läbiviimisel,” kirjeldab Elenurm selle õppeprogrammi eesmärke. „Disain on loomemajandust ja ettevõtlust ühendav lüli,” nimetab Elenurm ühiseid kokkupuutepunk te. „Õppeprogrammis õpetatakse esmalt ettevõtluse võimalusi kahes konkreetses loomemajanduse valdkonnas: moeja muusikatööstuses. Nende valdkondade näidete käsitlus annab tegelikult ka laiema ülevaate loomemajanduse olemusest, eripärast ja võimalustest ning annab oskusi arendusprojektideks, mida osalejad rakendavad koos Kunstiakadeemia ning Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastega ühise praktika käigus,” annab Elenurm

vihjeid ka programmi koostööpartnerite kohta. Õppetöö käigus rakendatakse ühisõpet ja praktilise projektitöö kaudu toimuvat tegevusõpet. Moodul arendab meeskonnatöös vajalikke suhtlusoskusi, et mõista loomeinimesi ning rääkida nendega ühte keelt. Selleks tuleb esmalt mitmekesistada hoiakuid ja väärtusi. Selle valikmooduli edukas lõpetanu tunneb loomemajanduse – disaini, moe, muusika ja teiste valdkondade – ettevõtlusvõimalusi. Õppetöö käigus õpitakse mõistma ja väärtustama disaini rolli tootearenduses ja turunduses. Nende kogemuste ja oskustega suudetakse kavandada ja korraldada loomemajanduse projekte, seostades ärilisi ja esteetilisi kriteeriume. Oluline on omandada ka oskus, kuidas loomingulises tiimis koostööd teha ja mil moel loovisikutele uusi ideid pakkuda, et neid loomemajanduse arendusprojektides paremini abistada.

Idee ettevõtetele Hea võimalus rakendada rahvusvahelisi üliõpilastiime rahvusvaheliste ärivõimaluste analüüsimiseks ja uute ideede saamiseks. Õppetöö käigus saavad 4-5 üliõ p i l a s e s t (L õ un a - Eur o o p a s t Põhjamaadeni, Hiinast ja mujalt) koosnevad rahvusvahelised rühmad ülesande analüüsida ühe Eestis tegutseva, kuid rahvusvahelisest ärist huvitatud ettevõtte probleeme ja arengusuundi. Töö tulemusena sünnib raport, mis peaks aitama ettevõtte jaoks olulist probleemi lahendada või välisturge analüüsida ja uusi rah-

vusvahelisi ärivõimalusi kasutada. Iga innovaatiline ja kasvuambitsiooniga ettevõte saab soovi korral sellise üliõpilaste „ajutrusti” teenuseid kasutada, pakkudes üliõpilastele välja ettevõtlusele olulise ning üliõpilasi huvitava probleemi ja varustades neid vajaliku taustinfoga. Näiteks võivad tudengid hinnata uue toote sobivust välisturgudele. Kes soovib 2011 sügissemestril välistudengite potentsiaali ja innovaatilisi ideid kasutada, võib kirjutada tiit.elenurm@ebs.ee

ettevõtlus | Ettevõtlusleht

Saavuta konkurentsieelis turul nüüd! Ettevõtte kliendile on tähtis saada arved kätte õigel ajal, et need oleksid üheselt mõistetavad ja seal oleks olemas kogu info, mida on vaja arve eest tasumiseks ja mida nõuavad seadused. Kõik need aspektid on ettevõtte maine kujundamisel tähtsad, sest näitavad meid klientidele kui professionaalset teenusepakkujat ning usaldusväärset koostööpartnerit. Sageli on arve kõige tihedam suhtluskanal kliendiga – kasutagem seda siis nutikalt oma sõnumi edastamiseks.

Eestlased on võrreldes teiste eurooplastega väheettevõtlikud. Erinevad uuringud näitavad, et eelistatakse olla palgatööl, sest peljatakse ettevõtte loomisega kaasnevaid riske. Ometi on Eestis oma ettevõtte alustamine lihtne.

erge on alustada nii internetipoega kui ka konsultatsioonifirma või muruhooldusteenust pakkuva ettevõttega. Pärast ärinime, kaubamärgi ja põhitegevusala valikut saab ettevõtte registreerida kodunt laua tagant lahkumata ning meil ongi turul uus ettevõte. Alustav ettevõtja üritab kõike ise teha, kartes väljaminekuid. Peamine ettevõtte loomisel on põhitegevusala ning sellele keskendumine, sest see toob raha. Ehk karta ei tule mitte suuri väljaminekuid, vaid väikesi sissetulekuid. Näiteks e-poodi luues on lihtne oma põhitegevusalale keskenduda, kuna kõik teised teenused saab väljastpoolt ettevõtet tellida. Kõigepealt peab endal olema oma sõnum, oma lugu, oma unikaalne müügiidee, edasi tellib ettevõtja kodulehekülje kujunduse ning ülesehituse väljast, samuti ka logistikateenused ja arvete haldusteenused, loob endale sotsiaalvõrgustikku reklaamikanalid või tellib ka need teenused spetsialistidelt. Sageli teeb alustav ettevõtja selle vea, et üritab kõike ise teha. Näiteks krediidihalduse ise tegemise kohta olen kuulnud mõne ettevõtja arvamust, et oma kliendid, oma arved ja oma raha ikkagi. Ometi on majanduslikult kasulik osta sisse ka krediidihaldusteenus.

on keskmiselt 2 eurot, siis kogukulu aastas on 24 000 eurot. See on aasta lõikes ettevõttele suur väljaminek, mida saaks kasutada hoopis ettevõtte põhitegevuse edendamiseks. Arvete haldusteenust kasutades tagab krediidihaldusfirma ka raha kiirema laekumise kontole. Nii hoiab ettevõtja kokku ka aega, mida meil kõigil ju vähe on. Tihti mõistetakse krediidihaldusfirma kasulikkust alles siis, kui hakatakse kokku lööma arvetega seotud kliendihalduse kulusid või kui ise korduvalt võlguolevate klientide juures kohal käiakse, aga raha sellegipoolest laekuda ei taha. Oma klientide hoidmisele keskendudes jääb sageli tagaplaanile tähtajaks laekumata raha tegelik maksumus. Aga tegelikult on ju ka klientidele oluline edukas koostööpartner. Krediidihaldusfirma puhul on tegu kõrgetasemeliste spetsialistide hea spetsiaalse tarkvaraga, ükski arve ei kao lihtsalt õhku ja ühelgi kliendil ei õnnestu maksmisest kõrvale hiilida. Samuti on välistatud võimalus, et sama teenuse või kauba eest kaks korda arve esitatakse. Nii saab ettevõtja keskenduda oma põhitegevusele, mis toob sisse rohkem, kui krediidihaldusfirma oma teenuse eest välja viib.

Palju maksab ühe arve väljastamine? Kas me tegelikult mõtleme selle peale, kui kulukas on ühe arve väljastamine? Tegelikult mitte, sest selle eest meile arvet ei esitata. Näiteks kui keskmine ettevõte saadab välja 1000 arvet kuus ja me teame, et ühe arve kulu kokku ettevõttele

Arve kui ettevõtte visiitkaart Arve ei ole lihtsalt elektrooniline infokandja. Mitte lihtsalt summa ja arve number, kuhu raha kanda. Oluline on, kuidas on arved kujundatud, kas seal on kõik vajalik info, kas arve väljanägemine toetab ettevõtte head mainet.

Kliendisuhe ja usaldus Ettevõtte ja kliendi suhetel on palju kokkupuutepunkte: esimene kohtumine, lepingu sõlmimine, teenuse pakkumine ja arvega seonduv suhtlus. Selleks, et luua kliendisuhe ja seda hoida, on väga tähtis anda endast parim ning luua usalduslik mulje. Miks mitte kasutada siinkohal kogemustega ning just sellele ärivaldkonnale orienteeritud ettevõtet, nii nagu kasutame kodulehekülje ülesehitamiseks ja kujundamiseks väljast ostetud teenust. Koostööpartnerit valides on väga tähtis usaldus, eriti arvete haldusteenuse puhul. Sest see on ju otsene sissetulek ettevõttele. Usalduse tekkimiseks on tähtis valida endale samade väärtustega ettevõte, kellel on kogemused ja teadmised. Ettevõtlus on valdkond, kus võidavad professionaalid. Ei pea ise olema igal alal parim, oluline on omada head äriideed, innustunud meeskonda ja professionaalset teenusepakkujate võrgustikku. Pea meeles, et kõrvaltegevuste sisseostmisel nendelt, kellele see on põhitegevus, on sul turu parimad tööriistad turu vallutamiseks. Kadrian Jaagund, Lindorff Eesti AS-i juhataja

Kadrian Jaagund

MoxWare on müügiostu-laotarkvara

PEAX on raamatupidamistarkvara

MoxWare on väga paindlik ja mitmekülgne. Laoarvestus on partiiline, kusjuures vajadusel rangelt partiiline, mis aga muidugi ei sega kauba keskmist laohinda välja arvutada, kus seda tarvis on. Lao miinusesse müümine on lahendatud kasutajale võimalikult mugavalt – kui kauba ostuarvega pole veel kõik selge, võib rahulikult toote jäägi miinusesse lasta, MoxWare teeb selle esimesel võimalusel ise korda.

PEAX-i iseloomustab võimaluste paljusus ja paindlikkus. Võib küll arvata, et mis paindlikkust raamatupidamisprogrammilt ikka tahta. Aga tahetakse – kahte ühesugust ettevõtet pole olemas. Eriliseks teeb PEAX-i see, et saab ise aruandeid juurde teha. PEAX-iga tuleb kaasa valmis kontoplaan, kasumiaruande- ja bilansiskeem, samuti näidisülesanne ja kasutusjuhend, mis võimaldab tööd alustada kiiresti ja ilma kõrvalise abita.

Arve-saatelehe kujundamine on vaba. Saate arve väljanägemise ise kujundada, lisades pilte ja tekste, rääkimata muudest andmebaasis sisalduvatest andmetest. Eksport teistesse tarkvaradesse ja import teistest tarkvaradest on tehtud nii, et saate formaate ise kirjeldada ja vastavalt vajadusele muuta.

PEAX-i saab osta kahes põhivariandis. Põhjalikku kulude ja tulude liigendamist ja analüüsi võimaldab PEAX Finants. Väikefirmadele sobib lihtsam PEAX Mini. Mõlemaga on võimalik liita töötasu arvestust PEAX Palk ja põhivara arvestust PEAX Põhivara. PEAX Mini maksab ainult 242,86 €

Aruanded MoxWare’s on seadistatavad. Tänu SQL-andmebaasile käib aruannete koostamine väga kiiresti. Konteerimislausendid moodustatakse XML-formaadis, mis annab võimaluse sideks teiste majandustarkvaradega. Konteerimislausendite eksportimise teel PEAX-i moodustub ühtne ettevõtte finantsmajandustarkvara. Muidugi on MoxWare ka eraldi kasutatav. Hoolimata intuitiivsest kasutajaliidesest anname kaasa MoxWare kasutusjuhendi. Kodulehelt www.eurotec.ee saate tasuta alla laadida demoversiooni. MoxWare baasmoodul maksab kõigest 254,37 €

Euroteci majandustarkvara hind ei ole mitte ühe aasta litsentsitasu, vaid on ühekordselt makstav ja ajaliselt piiramatu kasutusõiguse tasu. Euroteci majandustarkvara ostuga tuleb kaasa tasuta juurutamise abi neli tundi, mis aitab Teid üle saada alustamise raskustest. Valmidus teha tarkvaras muudatusi vastavalt Teie vajadustele on iseenesestmõistetav.

Tel 654 2200 | eurotec@eurotec.ee | www.eurotec.ee

Ettevõtlusleht | TARKVARA

Raamatupidamine kolis internetti Majandustarkvara areneb sarnaselt muude IT-valdkondadega pidevalt ning loomulikult on ka sel alal kodumaised tarkvaraloojad pidevalt uusi ja paremaid lahendusi välja töötamas. Üks selliseid suurepäraseid projekte on online-majandustarkvara SmartAccounts. SmartAccounts võimaldab firma rahaasjadel lihtsalt ja mugavalt interneti vahendusel silma peal hoida ning pakub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kõike raamatupidamiseks vajalikku. Tegu on lihtsa, mugava ja kõigile jõukohase tarkvaratootega, mis võimaldab alustaval ettevõtjal finantsasjad oma jõududega korras hoida. Uudsus, lihtsus, jõukohasus Uudne on toode oma klassis just veebipõhise lähenemise tõttu, mis teeb võimalikuks süsteemile ligipääsemise igast internetiühendusega arvutist, iPadist ja nutitelefonist. Mugav on see kas või näiteks selleks, et koosolekulaua taga viibides on võimalik nutitelefonis kliendile arve vormistada ning e-postitsi PDF-formaadis teele läkitada. Lisaks on süsteemi ehitades lähtutud ka väikeettevõtte juhi vaatest, mitte ainult raamatupidaja seisukohtadest. Toode püüab purustada väärarusaama raamatupidamisest kui tülikast kohustusest, sest läbimõeldult tehtud raamatupidamine on hindamatu infoallikas juhtimisotsuste langetamisel. Raamatupidamise teevad eriti

lihtsaks kaks aspekti – esiteks genereeruvad igapäevatoimingutest (arve, makse) automaatsed kanded ning teiseks on kasutajaliides lihtne ja loogiline ning kõik vajalikud operatsioonid on koondatud sinna, kus neid reaalselt ka vajatakse. Tarkvara ei ole jaotatud tülikateks „mooduliteks”, mille vahel liikuda. SmartAccountsi kasutamine on jõukohane kõigile – algteadmised raamatupidamisest on küll soovituslikud, aga lihtsamate igapäe-

vatoimingutega (näiteks arvete ja maksete vormistamine) saab kindlasti iga inimene hakkama. Keerulisemate juhtumite korral (põhivara amortiseerimine, palgad jne), mis tuleb vormistada näiteks pearaamatu kannetena, võib väiksemate kogemuste ja teadmistega inimene hätta jääda. Sellisteks olukordadeks on olemas SmartAccountsi abidokumentatsioon, kus on muu hulgas lahti kirjutatud tüüpilisemad raamatupidamisolukorrad ning nende lahendamine. Ning kui sealtki

abi ei saa, siis on alati võimalus esitada küsimus SmartAccountsi raamatupidamisspetsialistidele, kelle abil saab olukorrale lahenduse. Sobib erineva suurusega ettevõtetele Smart Accounts OÜ tegevjuhi Anti Stranbergi sõnul sobib tarkvara oma paindlikkuse ja funktsionaalsuse tõttu kasutamiseks üsna erinevatele ettevõtetele. „Meie sihtrühmaks on väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted.

Kindlasti ei piiritle me end vaid selliste ettevõtjatega, kes soovivad ise oma raamatupidamist hallata. SmartAccounts sobib kasutamiseks igas „raamatupidamis-setupis”,” nendib Stranberg. •Kui ettevõtja haldab oma raamatupidamist ise, näiteks kulude kokkuhoiu eesmärgil, siis on Smart-Accountsi eelisteks lisaks kõigile muudele aspektidele ka soodne hind ning kuupõhine hinnastamine. Ettevõttel ei ole tarvidust raamatupidamistarkvara litsentsi kohe välja osta, tasumine käib igakuiste arvete põhjal. •Kui ettevõtja ostab raamatupidamisteenust sisse, pääsevad online-tarkvara plussid suisa kõige paremini esile. Ettevõtja saab SmartAccountsist omas asukohas vormistada näiteks müügiarveid ning hoida silma peal ettevõtte käekäigul erinevate aruannete abil. Raamatupidaja saab samal ajal mujal kõiki muid raamatupidamisega seotud toiminguid teha. •Kui ettevõttes on palgal oma raamatupidaja või raamatupidajad, siis sellises ettevõttes on tihtipeale töökohti, mille igapäevategevus on seotud raamatupidamisega, ning veebipõhine tarkvara on taaskord omal kohal. Kui ettevõttel on mitu

müügipunkti, saavad müügimehed vormistada arveid müügipunktides, ettevõtja saab jälgida ettevõtte käekäiku ning raamatupidaja teha muid operatsioone. Ka sellist lahendust kasutab juba täna üks SmartAccountsi klientidest – Rehvitakso OÜ. Stranbergi sõnul jätkub aktiivselt ka tarkvara arendamine ning SmartAccountsi kasulike funktsioonide hulk suureneb peatselt veelgi. „Selle aasta arendusplaan on tihe ning muude tööde hulgas kuuluvad sinna ka ladu ja palk. Kindlasti jätkame tööd ka erinevatele raamatupidamisolukordadele lihtsustatud „viisardite” tegemisega, et just raamatupidamist vähem tundvad ettevõtjad saaksid kergemini hakkama,” kinnitab Stranberg. „Lisaks funktsionaalsuse arendamisele laiendame ka teenuste valikut. Tahame kindlasti pakkuda klientidele kompleksteenust – raamatupidamine koos hea tarkvaraga.” Neile, kes soovivad SmartAccountsiga lähemalt tutvust teha, on loodud suurepärane võimalus – 14 päeva jooksul on igal huvilisel võimalik programmi tasuta järele proovida ning selle mugavuses ja funktsionaalsuses isiklikult veenduda. Täpsem info: www.smartaccounts.eu

VILLA ANTINORI Itaalia kvaliteetveinid Ja lisaks palju teisi kvaliteettooteid saadaval Vinifoodi e-poes: www.vinifood.ee

Värske, mahe ja aromaatne valge vein Itaalia kvaliteetveinide tootjalt Antinori. Villa Antinori veinid

Villa Antinori Bianco ja Villa Antinori Rosso on nüüd saadaval nii 0,75 l kui ka 0,375l suurustes pudelites.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Asume: Tallinnas, Tartus ja Pärnus Tel 6 979 200;www.frens.ee www.pood.frens.ee

KONVERENTS | Ettevõtlusleht

Kõik soovid täituvad ühe katuse all Pärnu Strand SPA & Konverentsihotell pakub mitmekesiseid võimalusi ürituste korraldamiseks kuni 500 inimesele. Pärnu populaarsus konverentsikohana liigub tõusvas joones, sealhulgas baltikumiüleste ning rahvusvaheliste konverentside pidamise kohana. Strand SPA & Konverentsihotelli tegevdirektor Aime Vilgas märgib, et üheks argumendiks tulla Pärnusse, on soov pealinnast välja saada. Pärnu asub soodsal kohal, Via Baltica ääres, kahe pealinna vahel, paari tunni autosõidu kaugusel nii Tallinna kui ka Riia lennujaamast. „Konverentside, koolituste ja motivatsioonireiside kohana on meid üles leidnud just lähinaabrid, kes lisaks puhkesihtkohale on väärtustamas Pärnut järjest rohkem töö ja puhkuse ühendamise võimalusena,” sõnab Vilgas. Hea konverentsi või meeldejääva sündmuse korraldamine on keerukas protsess: programmi ettevalmistamine, kokkulepped esinejatega, vajalik reklaam, eelarvete koostamine. Lisaks tuleb hoolt kanda vajaliku tehnika, toitlustamise, õhtuse ajaviite ja majutuse eest. „Strand Spa & Konverentsihotelli kogenud personal aitab

täita kliendi nõudlikumagi palve, et sündmus plaanipäraselt kulgeks,” kinnitab Vilgas. Strand on Pärnu suurim ja ainus konverentsihotell, mis pakub kuni 500 inimesele ürituse korraldamiseks täisteenust ühe katuse all – eri suurusega konverentsisaale, tasemel majutust, toitlustust erinevale maitsele ning lõõgastumisvõimalusi ja meelelahutust. Strandi seitsme eri suurusega konverentsiruumi hulgast leiab

sobiliku nii suurte konverentside korraldamiseks kui ka väiksemate töötubade, koosolekute ja koolituste organiseerimiseks. Hotelli kõik saalid on varustatud tänapäevase tehnika ja konditsioneeriga, ruumides levib traadita internet ning janukustutamiseks on saadaval allikavesi. Suurim saal Jurmala sobib rahvusvaheliste konverentside ja teiste suurürituste läbiviimiseks, mahutades kuni 500 inimest. Saali on või-

Strandis saab täisteenustega üritust korraldada kuni 500-le inimesele.

malik jagada ka kolmeks väiksemaks ruumiks, millest igaüks mahutab üle 100 inimese. „Kui aga soovitakse korraldada suurejooneline ja elegantne pidu, siis loome siia ümmarguste laudadega hubase banketisaali või atraktiivse peoruumi koos lava ja tantsupõrandaga,” täpsustab Vilgas. Paralepa, Pärnu ja Pirita nime kandvad konverentsiruumid on avarad ja valgusküllased ning sobivad keskmise suurusega koolituste, ümarlaudade ja muude ürituste korraldamiseks. Konverentsihotellil on ka kaks nõupidamistetuba – Liepaja ja Nida, mis on ideaalsed koosolekute ja ajurünnakute korraldamiseks. 95 inimest mahutav auditoorium sobib nii loengute pidamiseks kui ka filmiõhtute või kontsertide korraldamiseks. Vilgase sõnul on Strandi mugavused ja hea loomingulise õhkkonna enda jaoks avastanud väga erinevate elualade esindajad. Näiteks on siin

konverentse pidanud haridusjuhid, põllumehed, kohtunikud, logistikud, üliõpilased, arstid, tööstusettevõtjad ja müügiinimesed. „Kuna meil on konverentsisaale lausa seitse, on tavaliselt keskmise suurusega ruumi võimalik reserveerida ka ilma pikema etteteatamisajata. Samas kujunevad igas kuus välja nn kuumad kuupäevad, mil saalid on hõivatud. Pikemalt on soovitav ette broneerida meie suurimat, Jurmala saali, sest sellise suurusega ruumide valik ei ole Eestis väga suur,” selgitab Vilgas. Pärast viljakat ja tulemuslikku tööpäeva saab lõõgastuda spaas ning nautida hoolitsusi wellnesskeskuses. Vahva meelelahutuskoht on põrgustiilis siseminigolf, kus on meeldiv õhtul mitteametlikus õhkkonnas aega veeta, kuid miks mitte korraldada seal ka kohvipause koolituse vaheajal. Nädalavahetustel pakub meelelahutust mitmekesise programmiga ööklubi Str&.

Strand SPA & Konverentsihotell A.H. Tammsaare pst. 35 80010 Pärnu tel: 447 5376 e-kiri: sales@strand.ee www.strand.ee

www.avision.ee +372 630 7474 rent@avision.ee

Projektorite, ekraanide ja esitlustehnika müük ja paigaldus Konverentside, seminaride, kontsertide, esitluste ja show’de teenindamine videotehnikaga Režissöörid, tehnikud, operaatorid, koosolekusaalide Audio-Videotehnika projektlahendused