Ettevõtlusleht Veebruar 2010
Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond
Eesti Väliskaubanduse Liit on avatud kõigile Eesti ettevõtetele Allan Arias Eesti Väliskaubanduse Liit, juhatuse liige Eesti Väliskaubanduse Liit (EVL) on unikaalne ja soodsalt efektiivne võimalus Eestist väljaspool äri arendada. EVL on moodustatud eraettevõtete initsiatiivil ja abistab Eesti ettevõtteid nende ekspordivõimekuse tõstmisel ja välisinvesteeringute toomist Eesti ettevõtlusesse. Võime Eesti viimase turumajandusliku perioodi kolme arengustaadiumisse jagada: • esiteks, ettevõtlusega alustamise ja ettevõtete loomise periood; • teiseks, kiire kasvuga kaasajooksmise ja põhivaradesse investeerimise periood ning; • kolmandaks praegu algav struktuurimuutuste periood. Esimese perioodi olemus on meile kõigile arusaadav ja veel meeles. Teisest perioodist ilmestavad meie ettevõtlusmaastikku korrastatud tootmishooned, ilusad kontoriruumid, kallid firmaautod ja kompromissitu, sotsiaalselt kaalutlev töötajaskond. Kolmanda struktuurimuutuste perioodi märksõnadeks on panustamine tootearendusse, turundusse, müüki ja turupositsioonide
võitmisesse/hoidmisesse. Kolmas etapp on piltlikult ellujäämise etapp. Siin on EVL kõigile ettevõtjatele heaks abimeheks, nõustajaks ja kaaslaseks.
mõelda, siis see ei pruugi nii olla. Üks korralik sihtturgu ja valdkonda tundev eeltöö võib hoopis olla omal käel tehtud katse eksituse meetodist tunduvalt odavam ja kiirem.
Võime kinnitada, et EVL-il on enamiku ärisektorite kompetents. EVL omab professionaalset personali Tallinnas ja kohalike esindajate võrgustikku paljudes välisriikides. EVL-i teenuseid, üritusi ja abi on võimalik kombineerida ja finantseerida riiklike Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetustega.
Välisturgudel kontaktide ja suhete loomine. Süsteemi ja tarneahela väljaselgitamine, sihtgrupi koostamine, koostööpartnerite otsing, kontakti tekitamine ja turule sisenemine. See on müügitöö, suhtlusoskuse ja kogemuste küsimus. EVL-il on lähiriikides (Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Venemaa), kaugemal Euroopas (Norra, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Hispaania, Rumeenia, Türgi) ja veel kaugemal maailmas (Hiina, Hongkong, Jaapan, USA, Argentina) omad kohalikud esindajad, kes tunnevad turgu, kohalikke olusid ja tegutsevad püstitatud ülesande tulemuslikkusele suunatult.
Paljud Eesti väikeste ja ka keskmiste ettevõtete juhid ei tunnista, et me ei ole maailma, Euroopa, isegi Põhja-Euroopa silmis arvestatavad partnerid ja tegijad. Paljudel Eesti ettevõtetel napib oskusi, kogemusi, kontakte, kapitali rahvusvahelistele turgudele sisenemiseks ja seal läbilöömiseks. See on kurb tõde. Aga – seda olukorda saab suhteliselt kiiresti ja suhteliselt väikeste kuludega parandada.
EVL on unikaalne ja soodsalt efektiivne võimalus Eestist väljaspool äri arendada.
Millega EVL tegeleb, mida oma liikmetele ja teistele ettevõtjatele pakub? Välisturgudele mineku ettevalmistamine. Turu-uuringud, plaanide ja strateegiate koostamine, informatsiooni kogumine,
OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte, tegutsedes Tallinnas alates aastast 1995, pakub kvalifitseeritud õigusabiteenust peamiselt tsiviil- ja haldusõiguse valdkonnas. Samuti on Õigusbürool Krimonte suured kogemused äriühingute asutamise, ühinemise ja likvideerimise valdkonnas.
Õigusbüroo Krimonte peamised tegevusvaldkonnad on: � � � � � � � �
lepingute sõlmimine ja ajakohastamine hagide ja kaebuste koostamine esindamine erinevates kohtuinstantsides äriühingute asutamine ja haldamine raamatupidamisteenused firmade likvideerimine inkassoteenused virtuaalkontorid Euroopas, USA-s ja Venemaal
Õigusbüroo Krimonte abistab äri alustamisel: Venemaal, Lätis, Leedus, Soomes, Valgevenes, Ukrainas, USA-s. www.krimonte.ee Kontaktid: Tel: + 372 64 64 105, Fax: + 372 64 64 087, GSM: + 372 50 28 365, krimonte@krimonte.ee, Vabaduse väljak 6, Tallinn 10146
informatsiooni ja süsteemi analüüs, turuluure, volitatud due diligence. Tootearenduse nõustamine ja toodete adopteerimine sihtturu soovidega, nõudmiste ja maitsega. Need tegevused võivad esmapilgul tunduda mõttetu ja kuluka aja raiskamisena. Kui rahulikult järele
Välisturgudel positsiooni kindlustavad tegevused. Promoürituste läbiviimine, kliendiürituste korraldamine, messidel osalemine ja külastused, turundussüsteemi sisene tugi, turu monitooring ja konkurentsi due diligence. Ülevõtmised, omandamised, liitumised ning strateegiliste alliansside erapooletud läbirääkimised. Agentuurid, all-
hanked, konsortsiumid ja ühisturundus. Teiste sõnadega, kui kontakt on saavutatud ja esimesed tellimused täidetud, siis sellega pole turule sisenemine lõppenud, vaid siis alles töö algab. Statistika ja paljude tagantjärele tarkus näitab, et turule siseneda on lihtsam, kui seal püsima jääda. Võrgustikud, suhtlus ja koolitused. Liikmete klubi (kohtumised ärielu võtmetegelastega ja ühiskonna juhtfiguuridega), sihtturgude seminarid, personaalne nõustamine, rahvusvaheliste koolitusprojektide korraldamine ja liikmetele osalemise võimaldamine. Võrgustiküritused Eestis ja välismaal. Ettevõtjate huvide esitlemine riigi tasandil ja riiklike toetusvõimaluste tutvustamine ja hankimine EAS-i ja KREDEX-i kaudu. Teie ja meie teame ju, et äri tehakse inimeste, mitte ettevõtete vahel. Eesti Väliskaubanduse Liit on avatud kõigile Eesti ettevõtetele. Väikestele ja suurtele, alustavatele ja arenevatele, tootmise, teenuste ja kaubanduse sektoritest, täielikul ja osalisel Eesti kapitalil. Oleme Teile toeks parema kasumi teenimisel ja sujuvama struktuurimuudatuste ajajärgu läbimisel. Lisainfo: www.etc.ee
Ettevõtlusleht
Heast ideest võib saada edukas äri praegu lihtsaim valik. Ometi räägivad majandusteadlased, et majanduskasvu eeldused rajanevad eelkõige tegusatel väikeettevõtetel. Majandus on korrastumas, tekitades seeläbi ettevõtluses uusi võimalusi. Euro-ootus loob omakorda ettevõtmistele positiivse keskkonna. Heade ideede realiseerimisele tahab ka Swedbank kaasa aidata.
Krõõt Kilvet Swedbanki väikeettevõtete osakonna juhataja Hea aeg alustamiseks Eesti majanduse olukord on meid kõiki mõjutanud ja võtnud nii mõneltki maha ettevõtlikkust ja indu. Seetõttu võib tunduda, et oma ettevõttega alustamine pole
•
•
•
•
• • • •
Väikeettevõtted on oodatud Oleme väikeettevõtete teenindamisele alati suurt tähelepanu pööranud ning püüdnud mõista alustavate ettevõtete soove ning vajadusi. Väikeettevõtetele suunatud teenuseid ja lahendusi oleme hoidnud pidevalt fookuses ning neid arendanud. 2009. aasta lõpu seisuga oli Swedbankil ligikaudu 120 000 väikeettevõtetest klienti ning igas kuus lisandub keskmiselt 600 alustavat ja 100 juba tegutsevat väikeettevõtet. 2009. aastal väljastasime väikeettevõtetele keskmiselt 350 krediiditoodet kuus. Swedbanki suur kontorivõrk annab eelise ka väikeettevõtjale, mistõttu saame olla hõlpsasti kättesaadavad. Meie kontorid pakuvad väikeettevõttele pangateenuseid ning professionaalset nõu ja abi. Ettevõtete käsutuses
Pangateenused on väikeettevõtjale lähedal Swedbanki kontorid asuvad üle Eesti – astuge sisse, kui vajate infot või soovite nõu ja abi pangateenuste kohta. Kontoris saate sõlmida arveldusteenuste- ning liisingulepinguid. Ärikliendi internetipank https://business.swedbank.ee/ – mugavaim viis tehingute tegemiseks. Ärikliendi infokeskkond veebis https://www.swedbank.ee/business – info pangateenuste kohta. Äriklienditugi – telefon 613 2222 või e-posti aadress ariklienditugi@swedbank.ee. Teie kõned on oodatud esmaspäevast reedeni kl 8–19. Soodne arvelduspakett Internetipangas 6 kuud siseriiklikud kroonimaksed tasuta. Deebet-krediitkaart 6 kuud kuuhooldustasuta. Tavatelefoni- ja internetipõhine kaardimakseterminal 3 kuud tasuta. Kiirteated mobiilis 3 kuud tasuta. Soodustused kehtivad nii alustavale kui ka juba tegutsevale ettevõttele, kes alustab Swedbankiga koostööd. Arvelduspaketti vormistades sõlmitakse ka ärikliendi internetipanga ning deebetkaardi või deebet-krediitkaardi lepingud.
Stardilaen lükkab äri käima • Sobib alustavatele ja kuni 3 aastat tegutsenud ettevõtetele. • On mõeldud nii investeeringute kui ka käibevahendite finantseerimiseks. • KredEx käendab kuni 75% laenusummast.
on ka kvaliteetsed elektroonilised kanalid – ärikliendi internetipank ja infokeskkond kodulehel. Alustaval ettevõttel tasub kindlasti infokeskkonda põhjalikult uurida, sest sealt leiab kasulikke teadmisi nii pangateenuste kui ka taotlemise protsessi kohta. Samuti on kättesaadavad taotlusvormid. Infokeskkonda on koondatud ka väikeettevõtetele lisaväärtust loovaid partnerfirmade pakkumisi ning pidevalt saab lugeda ajakohaseid uudiseid ja majandusanalüüse. Swedbankil on ka oma
Swedbanki kontorid pakuvad väikeettevõtjale pangateenuseid ning professionaalset nõu ja abi.
majandusblogi, kust leiab põnevat ja harivat lugemist. Arveldused ja finantseerimine Alustav ettevõtja vajab panga tuge enamasti kahel suunal – arveldused ja finantseerimine. Oma äriga alustades on ettevõtte käivitamise perioodil eriti oluline teenustega kaasnevad kulud võimalikult madalal hoida. Swedbanki arvelduspakett annab ettevõtte kasutusse äri alustamiseks vajalikud arveldustooted, millega kaasnevad kasulikud soodustused. Krediiditoodete juures tasub esmalt oma soovid põhjalikult läbi kaaluda. Laen, liising, faktooring, pangagarantii, krediitkaardid – kõik need tooted aitavad ettevõtjat tema äri erinevate vajaduste korral.
Julgustame kõiki ettevõtjaid panga poole pöörduma, et oma ideed äriks muuta. Krediidi saamisel on olulisim korraliku äriplaani ja tagatise olemasolu. Head nõuandjad on siinjuures kindlasti Swedbanki ärikliendikonsultandid, kelle kontaktid leiate Swedbanki veebilehelt. Riigi tugi Hea uudis on see, et riik on astunud tõsiseid samme väikeettevõtete toetamiseks, seda nii stardiabi kui ka laenudele tagatiste pakkumisel. Koostöös sihtasutusega KredEx on välja töötatud alustavatele ettevõ-
tetele mõeldud stardilaen ja laenugarantiid. Lisaks pakub laenugarantiid ka Maaelu Edendamise Sihtasutus. KredExi käendusega stardilaenuga on võimalik finantseerida alustavate ja kuni kolm aastat tegutsenud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning FIE-de uusi investeeringuid, aga ka käibevahendeid ning panna seeläbi alus äri kiirele kasvule. Stardilaen võimaldab ettevõtjal maandada ettevõtluse ja laenuga seotud riske, sest laenu võtmisel tuleb võrreldes tavalaenuga riskida vähem oma isikliku varaga. Kokkuvõttes julgustan kõiki ettevõtjaid panga poole pöörduma, et oma ideed äriks muuta. Meie ärikliendikonsultandid ning klienditoe töötajad on valmis Teid igakülgselt abistama.
Ettevõtlusleht
KredExi tagatisel kuni miljon krooni ettevõtlusega alustamiseks allutatud pangalaenude teenindamisele, suurendab allutatud laenu kaasamine pankade silmis projekti finantseerimiskõlblikkust. Näiteks kui pank ei ole vajalikus ulatuses valmis projekti finantseerima ja nõuab suuremat omafinantseeringut, võib puuduoleva osa asendada KredExi allutatud laenuga. KredEx annab allutatud laenu summas 1–16 mln krooni, kuid mitte rohkem kui ettevõtte omakapital laenu väljastamise hetkel. Laenuperiood on üldjuhul 3–5 aastat. Olenevalt äriplaanist ja ettevõtte tugevusest võib KredEx loobuda allutatud laenule ettevõtjapoolsete tagatiste nõudmisest. Et tegemist on allutatud laenuga ja tagatisnõue võib puududa, on laenu intressimäär vahemikus 11–22%, sõltudes ettevõtte ekspordikäibest, edukusest ja ettevõttega seotud riskidest.
Lehar Kütt KredExi ettevõtlus- ja ekspordidivisjoni juht Käes on väga soodne aeg äriga alustamiseks. Majanduses toimunud muutused pakuvad selleks arvukalt võimalusi. Veel mõned aastad tagasi oli ettevõtete peamine probleem tööjõunappus. Nüüd seisavad kvalifitseeritud töötajad töö saamiseks järjekorras. Praegu on oluliselt lihtsam leida ka näiteks äri käivitamiseks vajalikke ruume. Samuti toetavad ettevõtlusega alustamist prognoositavad tulevikuväljavaated. Optimistlikumad analüütikud ennustavad selleks aastaks juba majanduskasvu, elavnemist majanduses tekitab kindlasti ka Eesti võimalik liitumine eurotsooniga.
Praegu on oluliselt lihtsam leida ka äri käivitamiseks vajalikke ruume. Ühest küljest soodustavad mitmed majanduskeskkonna tegurid küll ettevõtlusega alustamist, kuid samal ajal on siiski suureks probleemiks alustamiseks vajaliku kapitali leidmine. Kel endal vajalikud säästud puuduvad, peab kapitali kaasamiseks pöörduma kas investori või panga poole. Üldjuhul on alustava ettevõtja rahavood suhteliselt raskesti prognoositavad ning ka võimaliku laenu tagatiseks seatavat juba varasemate laenudega koormamata vara on vähestel. Seega on arusaadav, et rahastajad on alustavate ettevõtjate projektide finantseerimisel pigem konservatiivsed. Riigi ja selle majanduse seisukohalt on uute ettevõtete loomine äärmiselt oluline. Uuenduslikud äriideed on oluliseks jõuks kogu majanduse arenemisel, samuti on uute ettevõtete loomine oluline tööhõive seisukohalt. Seetõttu võimaldabki riik koostöös KredExiga ettevõtte käivitamiseks kuni miljon krooni soodustingimustel stardilaenu. KredExi stardilaen on suunatud alustavatele ja kuni kolm aastat tegutsenud ettevõtetele. Laenu
Möödunud aastal finantseeris KredEx allutatud laenuga 27 ettevõtet. KredExi ettevõtlus- ja ekspordidivisjoni juht Lehar Kütt.
saab taotleda kuni 1 miljon krooni, millest kuni 0,5 mln krooni saab kasutada käibevara finantseerimiseks ning seda ületavat osa vaid investeeringuteks. Laenuperiood on kuni 60 kuud ja põhiosa maksepuhkus kuni 6 kuud. Laenuintress koos KredExi käendustasuga on ligikaudu 8%. Kui tavapärase pangalaenu puhul võib takistuseks saada piisava tagatisvara puudumine, siis stardilaenu saamiseks piisab ettevõtja isiklikust käendusest, mis moodustab 30–40% laenusummast. Ülejäänud, tagamata osa käendab KredEx. Samuti võimaldab stardilaen maandada ettevõtlusega alustamisega seonduvaid riske, sest ettevõtja isiklik vastutus on piiratud. Stardilaenu taotlemiseks võib ettevõtja pöörduda nii panka kui ka EAS-i. Pank või EAS menetleb taotlust ning esitab selle otsustamiseks KredExile. Stardilaenu väljastab KredExi positiivse otsuse alusel
pank. Stardilaenu menetlevad ja väljastavad Swedbank, SEB Pank, Marfin Pank ja Eesti Krediidipank. Stardilaenu saamise eelduseks on äriplaani olemasolu, mille ettevalmistamiseks saab vajadusel tasuta konsultatsiooni maakondlikest arenduskeskustest. Hindamisel on üks olulisemaid kriteeriume realistlikele finantsprognoosidele tuginev hinnang ettevõtte laenu teenindamise võimele. Koos stardilaenuga saab EASi-st taotleda ka stardi- ja kasvutoetust. KredExi käendusega stardilaene on väljastatud alates 2008. aasta märtsist. Selle aja jooksul on otsustatud rahastada 90 alustava ettevõtja projekte kogusummas 34 mln krooni. Peamiselt kasutavad ettevõtjad stardilaenu tegevuse alustamiseks või laiendamiseks, investeeringuteks põhivarasse ja välisturgudele sisenemiseks. Finantseeritud projektide hulgas on arvukalt põnevaid näiteid: tipp-
koka poolt menuka pererestorani käivitamine, Eesti hotellide broneerimiskeskkonna käivitamine, väiksemaid tootmisettevõtteid ja infotehnoloogialahendusi arendavaid ettevõtteid. KrdExi tagatisel kuni 30 miljonit krooni ettevõtte arendamiseks KredEx aitab finantseerida ka ettevõtteid, mis on tegutsenud enam kui kolm aastat või vajavad äri arendamiseks suuremaid summasid. KredExi laenukäendus on suunatud firmadele, kellele pank on prognoositavate rahavoogude alusel valmis küll laenu väljastama, kuid ettevõttel ei ole piisavalt tagatisvara, mida laenu tagatiseks seada. Sellises olukorras ongi abiks KredExi laenukäendus, mille näol on tegemist täiendava tagatisega, mis tagab pangale kuni 30 mln krooni, kuid mitte rohkem kui 75% laenust, liisingust või pangagarantiist.
2009. aastal käendas KredEx ligikaudu 450 projekti summas 805 mln krooni ning see võimaldas ettevõtetel pankadest kaasata täiendavat finantseerimist summas 1,5 mld krooni. Eelkõige kaasati KredExi käendust seoses arvelduskrediidi ja käibelaenudega, kuid järjest enam ka pangagarantiidega. Pangagarantiide näol on tegemist enamasti täitmisgarantiidega, garantiiaja garantiidega ja ettemaksu garantiidega. Aasta lõpus hakkas taas suurenema ka investeerimislaenude osakaal. Vähemalt kolm aastat tegutsenud jätkusuutlikele ja kasvule orienteeritud ettevõtetele pakub KredEx finantseerimist ka allutatud laenu vormis. KredExi allutatud laen on suunatud eelkõige ettevõtetele, mida pangad ei ole valmis sobilikel tingimustel finantseerima tulenevalt madalast omafinantseeringu määrast, riskantsest sektorist või ebapiisavatest tagatistest. Kuna allutatud laenu teenindamine on
Möödunud aastal finantseeris KredEx allutatud laenuga 27 ettevõtet summas 210 mln krooni. Enamasti oli tegemist tublide Eesti töötleva tööstuse ettevõtetega, kellel tekkisid finantskriisist tulenevalt likviidsusprobleemid või kes soovisid oma tegevust laieneda, kuid pangad ei olnud valmis nende plaane rahastama. KredEx ei toeta põllumajandustoodete esmatöötlust, kalandust, metsandust, relva-, söe- ja tubakatööstust, maanteekaubavedudel kasutatavate tarnspordivahendite ja -seadmete soetamist, jae- ja hulgikaubandusettevõtete varude soetamist ja kinnisvaraarendust. Stardilaenu kohta saab rohkem infot nimetatud pankadest, maakondlikest arenduskeskustest ja EAS-ist, KredExi laenukäenduste kohta peaaegu kõigist Eesti kommertspankadest ja allutatud laenu kohta otse KredExist. Kõigi KredExi teenuste kohta leiab rohkem infot ka meie kodulehelt aadressil www.kredex.ee.
Ettevõtlusleht
Ettevõtete ühinemiste ja ülevõtmiste turu elavnemine on alanud Foto: Rene Suurkaev
Sageli kuuleme-loeme kinnisvara tehingutest, mille graafikute kõver on hüpanud kord väga kõrgele üles ja langenud siis kolinal alla, sest nii müügitehingute arv kui ka väärtus on kõvasti kahanenud. Niisamuti leiab sageli uudiseid majandusindikaatorite käekäigu kohta, mis samuti kukkumist peegeldavad. Globaalsel turul toimuvad suured turbulentsid pankade ja suurte autofirmade osas. •• Millised suunad on aga valitsenud viimastel aastatel ettevõtete ostu ja müügi turul? Investeerimispanga Redgate Capital partner Aare Tammemäe, mida tehingute aktiivsuse põhjal järeldada saab? Majandusbuumi ajal on turg aktiivne, investoritel on küllalt optimismi tuleviku jaoks ning tahet kasvada. Kriisiajal on vastupidi. Kriisi alguses 2008. aasta sügisel kukkus maailmas firmade ühinemiste aktiivsus dramaatiliselt. Seda efekti võiks võrrelda „haamriga”, mida on kogenud kestvusala sportlased. 2007. aasta tipuga võrreldes kukkus maailmas (sh Baltikumis) tehingute arv neli korda. Peamised tehingud toimusid omakapitali arvel, sest finantssektor uusi laene ülevõtmisteks ei andnud. 2009. aasta teisest poolest on negatiivne trend loodetavasti murtud – tehingute arv on jälle tõusuteel, viidates tulevikus paranemisele ka reaalmajanduses. •• Kes tunnevad Eesti firmade ostmise, neisse investeerimise vastu huvi? Kes on müüjad?
osaline finantseerimine tuli Baltikumis tegutsevalt suurpangalt. •• Kas ka eestlased ise kodumaiste ettevõtete ostmise vastu huvi tunnevad? Jah, üks ostjagruppe on näiteks ettevõtte juhtkonnad. Kriisiajal ettevõtte väärtus tüüpiliselt langeb, aga kui juhtidel on tugev usk ettevõtte tulevikku, võib neil tekkida võimalus omandada ettevõte soodsalt praegustelt omanikelt. Tegeleme ka ise paari projektiga, kus ettevõtte juhtkond soovib omanikuks saada. Julgustame juhtkonda mõtlema sellistele võimalustele, sest vaid kriisiajal tehakse tehinguid, mis loovad aluse edule buumiajal.
Investeerimispanga Redgate Capital partner Aare Tammemäe Kui rääkida Eestist, siis on ostjateks kõigepealt välismaised strateegilised investorid, kes tunnetavad, et on soodne aeg siseneda või laieneda lähi- ja koduturgudel. Möödunud aastal nõustasime näiteks telekommunikatsiooni ettevõtte Norby Telecom Eesti müüki, kus ostjaks oli Hollandi päritolu rahvusvaheline kontsern Linxtelecom. Ostjateks on ka kohalikud ettevõtjad, kellel on piisav rasvakiht. Loomulikult on traditsioonilisteks investoriteks erakapitali
investorid (fondid), kelle jaoks on saabunud kuldaeg ostudeks. Müüjateks on ettevõtjad, kes ootavad uut hingamist uue strateegilise investori kaasamisel. Et kinnisvara müügiga on praegu oluliselt keerulisem, lähevad rahavoogu tootvad ettevõtted paremini kaubaks. Müüvad ka Eesti firmasid omandanud välisinvestorid, kellel on soov suurenenud riskide tõttu siinselt turult väljuda või on muu strateegiline põhjus. Näitena võiks tuua tehingu, kus
maailmas tuntud A.P. Moller Maersk Grupp müüs 14 aastat tagasi omandatud Loksa laevatehase kohalikele investoritele, keda nõustasime ostutehingul. Eesti investorid kasutasid ära välisomaniku strateegia muutuse ja otsustasid viia ellu julge äriplaani muuta ettevõte kitsalt laevaehitajast suurte metallkonstruktsioonide valmistajaks. Buumiajal poleks see tehing võimalikuks saanud. Nüüd aga on Eesti ettevõtjatel võimalus asuda suur samm edasi uutel eksporditurgudel. Tehingu
•• Kuidas vaatavad Eesti ettevõtjad ja investorid naaberturgude poole? Millised välisinvestorid on aktiivsemad? Huvi tõuseb Läti vastu. Kuigi makromajanduslikud ja muud riskid on Lätis kõrged, võib oma valdkonda hästi tundev investor teha seal väga edukaid tehinguid. Läti vastu on meie kaudu huvi tundnud nii Eesti kui ka välisinvestorid. Eesti ja Baltimaade vastu tunnevad huvi peamiselt Skandinaavia ja Euroopa, eelkõige Põhja-Euroopa riigid, kes siinsel turul kauem silma peal hoidnud. Skandinaavlaste umbusk meie vastu on hajumas, seda eriti eurole ülemineku valguses. Eesti on turg, kus tasub tegutseda. •• Milliseid trende ettevõtete ühinemise ja ülevõtmisturul võib veel täheldada? Ettevõtete turul on märgata turu konsolideerumist Baltimaades, teatud sektorites tähendab see muu
hulgas konkurentsi vähenemist. Oleme märganud Leedu ettevõtete tärkavat huvi Eesti ettevõtete ostuks. Nõustame praegu üht Leedu strateegilist investorit, kes soovib omandada Eesti toiduainetööstust. Huvi tuntakse ka kaubanduse, energia, metallitööstuse ja teiste sektori ettevõtete vastu. •• Mida öelda Eesti ettevõtetele, kes tunnevad, et potentsiaali tegutsemiseks ilmselt on, aga omal käel enam hakkama ei saa? Näeme, et ettevõtete ühinemine ja ülevõtmine on Balti riikides jätkuvalt kasvavaks trendiks. Tehingute tegemiseks ei pea ettevõte ise olema suur. Investori ja kapitali kaasamine või ühinemine on aga aeganõudev protsess. Soovitame sellisesse protsessi kaasata professionaalse nõustaja. Kui juba korteri müügi puhul kaasatakse kinnisvaramaakler, siis ettevõtete ostu või müügi puhul peaks kasu nõustaja kaasamisest olema lausa ilmselge. Abi saab ettevõtte väärtuse hindamisel, investorite leidmisel ja igasuguste karide vältimisel tehingu käigus. Pealegi saavad juhtkond ja omanikud oma aja pühendada rohkem igapäevatööle. Tihti pöördutakse finantsnõustaja poole liiga hilja ning ettevõtet ei ole võimalik enam omanike jaoks mõistliku hinnaga müüa. Praegune aeg loob võimalusi ettevõtetele, kes tahavad laieneda. Skandinaavia maade ja Euroopa ettevõtjate kasvavat huvi siinse piirkonna vastu tuleks samuti ära kasutada. Vaata lisaks: www.redgatecapital.eu
Läbimurde ärikliendisektoris tõid ulatuslikud investeeringud kvaliteeti Foto: Arno Mikkor
Tele2 naudib häid aegu. Ja põhjusega. 2009. aasta oli Tele2-le äriklientuuri sektoris kõigi aegade parim. Tele2-ga liitus rekordarv uusi firmasid. Senisest rohkem oli neid ettevõtteid, kes usaldasid mobiilsideteenuse pakkujana Tele2-te oma senise operaatori asemel. Tele2 on kandadele astumas turuliidrile EMT. TNS Emori värske uuring näitab, et erasektoris on Tele2 peamine mobiilioperaator 34 protsendil firmadel. Veel aasta tagasi oli Tele2 turuosa 20%. Võrdluseks: EMT kohta annab sama uuring tulemuseks languse 53 protsendilt 41 protsendile. Tele2 äriklientuuri direktori Andres Jõesaare sõnul pole Tele2 saavutus tulnud tühjalt kohalt. Edu taga on kolm peamist põhjust: ulatuslikud investeeringud levikvaliteeti, parim hind ning väga hea klienditeenindus. „Kõige tähtsam on levi kvaliteet, millesse Tele2 on viimase kahe aastaga investeerinud üle 500 miljoni krooni. Nüüd saame öelda, et tänu aastatepikkusele tööle on Tele2 levikvaliteet võrdne EMT-ga, seda kinnitavad ka tehnilise järelevalve ameti uuringud,” sõnas Jõesaar. „Kuid kvaliteedi kõrval on oluliseks kaalukeeleks soodne hind, mis Tele2-ga liitumisel toob äri-
Tänu aastatepikkusele tööle on Tele2 levikvaliteet võrdne EMT-ga.
kliendile kuni 30% väiksemad sidearved ning last but not least – Tele2 klienditeenindus, mis TNS Emori andmetel oli 2009. aastal mobiilsideettevõtete seas parim. Kõik need komponendid kokku moodustavad ühe terviku – The Best Deal, mis ongi meie edu alus.” Jõesaare sõnul määravad ettevõtte edukuse lõplikult kliendid. „Selleks et võita kliente, on vaja võita nende usaldus. Päevast päeva klientidega suheldes on tulnud välja, et klientide kõhklus oma firma liitmiseks Tele2-ga põhineb ammusest ajast pärit kuulujuttudel. Need, kes on meid usaldanud ning oma ettevõtte toonud Tele2 võrku, on oma valikuga rahule jäänud. Seda kinnitavad eri kliendigruppide seas tehtud kvalitatiivuuringud,” ütles Jõesaar. Kõhklejatele pakub Tele2 võimalust enne liitumist levi ja teenuste kvaliteeti tasuta testida, sest Jõesaare sõnul on liitumisotsuse tegemisel määravaks isiklik kogemus. „Kliendid, kes on testinud, on enamasti ka meiega liitunud,” tõdes Jõesaar. Sel aastal plaanib ettevõte oma positsioone ärikliendi turul tugevdada. „Kuigi nüüdseks on otsustav läbimurre ärikliendisektorisse toimunud, näeme uueks laienemise suunaks keskmisi ja suuri ettevõtteid, eriti avalikku sektorit, kus hoitaks Tele2 teenuseid kasutades aastas kokku ligi 15 miljonit krooni,” rääkis Jõesaar.
Tele2 äriklientuuri direktor Andres Jõesaar