E R I L E H T
Eesti jaekaubanduspindadele ennustatakse tänavu üürihinna langust Võttes arvesse märkimisväärselt vähenenud tarbimist ning nõudlusmäära, võib lähiajal Eesti kinnisvaraturgu tabada vabade kaubanduspindade ülepakkumine, selgub Re&Solution’i, LAWIN ja PricewaterhouseCoopers’i koostatud Balti kinnisvaraturgude ülevaatest „Baltic Property Market Report 2010”. Kinnisvaraturu langus tõestas ilmekalt, kui oluline on kaubanduspinna asukoht – kui teisejärgulistes asukohtades poepinnad olid pidevalt vakantsed, siis keskustes asuvate ruumide üürihindu vaid langetati. Kui rääkida jaekaubanduses turuliidritest, nagu seda on Viru keskus, siis seal ületas vakantsete pindade osakaal harva 5%. Võrdluseks – kontori-, lao- ja tööstuspindade mittetäituvus ulatus samal ajal 15 protsendini. Lätis pidid isegi kõige edukamad kaubanduskeskused leppima 10–protsendilise vakantsete pindade osakaaluga. Samas jäi Leedu turuliidritel samuti tühjaks vaid 5% pinnast, kuid madalama klassi kaubanduskeskuste vakantsete pindade osakaal moodustas 30–40%. Eestis oli vastav näitaja 15–20%. Üürileandjad olid sageli sunnitud otsustama, kas jätta rendihind senisele tasemele ning oma sissetuleku hoidmisega aidata kaasa üürniku pankrotisumisele või hinda kokkuleppeliselt alandada ja nõnda hoida ettevõtet veel tegevuses. Sageli oli kokkuleppeline rendi alandamine seotud kaubandusettevõtte kuukäibe suurusega. Ärimudel tuleb ümber hinnata Kuigi majanduslangus on ajutine, on selge, et järgmise paari aasta jooksul on erasektori ettevõtetel üsnagi keerulised ajad. Töötute hulk püsib jätkuvalt kõrge ning seega ei aktiviseeru ka eratarbimine, jäädes väga madalale tasemele. Sellest tulenevalt peavad kaubanduspindade omanikud oma ärimudelid ümber hindama ning tegevustes viima sisse vastavad korrektiivid. Kaubanduses kasutatavad alternatiivsed optimeerimismeetodid on lahtiolekuaja lühendamine, personali vähendamine ja madala kasumlikkusega poodide sulgemine. Suletud ongi mitmeid poode, nende hulgas on löögi alla sattunud väiksemad erapoed. Sektorite lõikes on kõige suurem tagasilöök olnud kestvuskaupade (nt elektroonika- ja sisustuskaupade) müüjatel. Lahkujate arvelt saavad aga laieneda turuliidrid, kes näevad languses võimalusi teenida lisatulu. Näiteks Soome arendaja Vicus hakkas Narvas ehitama Prisma hüpermarketit, samuti
Ka Läti kaubanduspindadele ennustatakse üürihindade jätkuvat langust.
alustas laienemist Tallinna kaubanduskeskuste esikolmikusse kuuluv Kristiine keskus. Turule on positiivset mõju avaldanud ka mõned julgemad uued kaubandusketid, kes just praegusel languseajal on Eestis avanud esimesed poed. Madalad ehitus- ja üürihinnad loovad selleks soodsa pinnase. Üürihinnad kukuvad Võrreldes kaubanduspindade 2008. ja 2010. aasta rendihindu, märkame tugevat langust. Ootuspäraselt kõige rohkem (20–30%) langesid Tallinna kesklinna butiigi-tüüpi pindade hinnad. 5–10%-se languse tegid läbi esmatarbekaupluste ja supermarketite üürihinnad, samuti kodumasinaid ja elektroonikakaupu müüvate poodide üürihinnad. Aksessuaare ja riidekaupu müüvate kaupluste rendihindu alandati vastavalt pinna suurusele 5–18%. Leedus ja Lätis kukkusid üürihinnad 25–40%, seda isegi kesklinnas ja peatänavatel.
Rendihinnad
Vabad poepinnad
Jaekaubandusepindade üürihinnad Balti riikides (m2 kuus, EUR) SUPERMARKET Eesti 5–10 Läti 5–10 Leedu 7–9 Kodumasinad ja elektroonika Eesti 5–10 Läti 5–10 Leedu 6–9 Riided, jalatsid, aksessuaarid: 10–18 kuni 200 m2 Eesti Läti 15–30 Leedu 12–25 7–12 200-500 m2 Eesti Läti 8–16 Leedu 8–12 Eesti 5–10 üle 500 m2 Läti 6–10 Leedu 6–10 PEATÄNAVAD Eesti 20–30 Läti 20–40 Leedu 20–25 Allikas: Re&Solution
Tallinna südames asuvate kaubanduskeskuste pinnad on enamjaolt välja üüritud, kuid mujal asuvates keskustes võib 15–20% boksidest tühjad olla. Riia südames asuvate kaubanduskeskuste pindadest on keskmiselt 10% vabad. Ainult kolmandik Riia kaubanduskeskustest suutsid vakantsust sellisel tasemel hoida. Vilniuses on turuliidritel tühjad 5% pinnast, kuid madalama klassi kaubanduskeskuste vakantsete pindade osakaal moodustas 30–40%. PROGNOOS 2010/2011 EESTI: Järgmise paari aasta jooksul pole uusi arenguid ette näha (va Narva Prisma ja Kristiine keskus). Turu nõrkust võivad eelisena ära kasutada edukamad ja parema asukohaga kaubanduskeskused ja -ketid. Hea asukoha ning soodsate üürihindadega võivad nad enda juurde meelitada nii mõnegi uue rentniku. 2010. aastaks ennustatakse
Ettevõtluslehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond, Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn
üürihindade 5–10%-list langust. Vabade ja kasutult seisvate pindade määr ei tohiks võrreldes 2009. aastaga suureneda. Võttes arvesse märkimisväärselt vähenenud tarbimist ning nõudlusmäära, võib lähiajal Eesti kinnisvaraturgu tabada vabade kaubanduspindade ülepakkumine. LÄTI: Oodatakse, et majandussurutis takistab jätkuvalt uute jaekaubanduspindade projektide arendust, palju projekte lükatakse edasi või üldse tühistatakse. Ainult üks uus arendus on tulemas – Calleria Pattolo (38 000 ruutmeetrit), mida plaanitakse avada sügisel. Kaubanduspindade nõudlus sõltub tugevalt riigi majandusest. Prognoositakse, et nõudlus jääb väga piiratuks. Seega üürihinnad langevad jätkuvalt, vaadatakse üle ka olemasolevaid lepinguid. Suurtel kaubanduskeskustel on lihtsam konkureerida, kuigi vakantsus jääb väga kõrgele tasemele terve aasta väl-
tel. Kui riigi majandusarengu osas on rohkem selgust, oodatakse rahvusvaheliste kaubanduskettide kiiret turule sisenemist, mida soosivad buumi-ajaga võrreldes madalamad hinnad ja suurem kaubanduspindade võrgustik. Jaekaubandus hakkab taastuma, kui paraneb olukord tööturul: kui töötute arv hakkab langema ja nõudlus kasvama. LEEDU: Üürihinnad langevad endiselt (5–10% võrra 2010. aastal), vakantsus jääb madalale tasemele vaid kõige edukamates kaubanduskeskustes. Aasta 2011 tõotab olla palju positiivsem. Suuremad kauplejad hakkavad Leedus laienema 2010. aasta teisel ja 2011. aasta esimesel poolel suuremates linnades, ning 2011. teisel poolel ülejäänud regioonides. Rahvusvahelised kaubanduskeskused jälgivad endiselt turgu, aga prognoositakse, et nad ei alusta sisenemist varem, kui aastal 2014/2015.
Toimetaja: Kristiina Viiron, 680 4567 Projektijuht: Nele Laev, 680 4505, nele.laev@epl.ee
Vičiunai edu võti peitub tugevas meeskonnatöös
Vasakult Vičiunai Baltic OÜ tegevdirektor Urmas Karnö, müügidirektor Erge Kalbus ja HoReCa müügijuht Piret Poljakov.
Vičiunai Baltic OÜ tähistab tänavu oma 10. sünnipäeva. Tegevdirektor Urmas Karnö sõnul on eduka ettevõtte garantideks stabiilne ja kvaliteetne toodang ning ühte jalga astuv meeskond. Kümne aasta eest Eestis tegevust alustanud Vičiunai Baltic OÜ kuulub Vičiunai Gruppi, mis on asutatud 1991. aastal ning on üks Leedu suurimaid tööandjaid ja edukamaid ettevõtteid. Vičiunai Grupp on 100 protsenti erakapitalil põhinev toiduainete tootmise, distributsiooni, kaubanduse ja toitlustusega tegelev kontsern. Vičiunai Grupil on kokku viis tehast. Leedus Plunges asuvad surimi- ja heeringatoodete tehased ning leiva- ja saiatehas, Kaliningradi oblastis Sovetskis valmistatakse peale paneeritud-külmutatud kalatoodete samuti surimi- ja heeringatooteid. Eestis asuvas Paljassaare kalatööstuses toodetakse pitsasid, pannkooke ja paneeritud kalatooteid. Tarbijale on hästi tuttavad Vici kaubamärgiga heeringad, krabipulgad, kalapulgad, pitsad ja pannkoogid, lisaks müüb Vičiunai Baltic Eesti turule ka teisi tuntud kaubamärkidega tooteid nagu Nestlé ja Aurumi jäätised, Dujardini külmutatud köögiviljad ning McCaini kartulid. Peale eelnimetatud Vici märgiga toodete on võimalik poelettidelt leida ka külmutatud juurvilju, friikartuleid, pelmeene jpm. Kümne tegevusaastaga on ette-
Vic ˇiunai Balti OÜ •• Asutati 2000. aastal. Ettevõtte omanikuks on 70-protsendilise osalusega AS Paljassaare Kalatööstus. 30-protsendiline osanik on Leedu ettevõte UAB „Plunges Kooperatine Prekyba”. •• Ettevõte moodustus algusaastatel kaheksaliikmelisest meeskonnast, aastal 2010 annab ettevõte tööd 55 inimesele. •• Vičiunai Baltic OÜ kuulub Vičiunai Gruppi, mis on asutatud 1991. aastal. Vičiunai Grupp on 100 protsenti erakapitalil põhinev toiduainete tootmise, distributsiooni, kaubanduse ja toitlustusega tegelev kontsern. Kontserni kuulub viis tootmisüksust, millest üks asub Eestis, kolm Leedus ja üks Venemaal.
•• Vičiunai Baltic OÜ peamine tegevusala on külmutatud ja jahutatud toiduainete müük. •• Vičiunai Baltic OÜ käive on 200 miljonit krooni aastas. •• 2004. aastast asuvad ettevõtte laohooned Tallinnas Paljassaare sadama territooriumil uues modernses hoonekompleksis. •• Eesti turule müüakse kaubamärkidega VICI, Nestlé, Aurum, Dujardin ja McCain toiduaineid. *Tootesortimendis on umbes 400 eri nimetust. •• Vičiunai Baltic OÜ logistikaüksus teenindab 14 spetsiaalse FRC nõuetele vastava eriveoautoga nii jae- kui ka HoReCa sektorit kõikjal Eestis. Vičiunai Baltic OÜ WWW.VICI.EE
võte arenenud laia sortimendiga külmutatud ja jahutatud toiduainete müüjaks. Stabiilne edu „2000. aastal turustati tooteid võõrapärase kõlaga kaubamärgi Vičiunai all, mis tekitas esialgu suurt umbusaldust. Nimevahetus, mille eesmärgiks oli muuta kaubamärk kõlaliselt kodumaisemaks, toimus kiiresti – kohe sama aasta lõpus,” kirjeldab ettevõtte tegevuse algust praegune tegevdirektor Urmas Karnö. Vaatamata esialgsetele raskustele tõid tugev seljatagune emafirma näol, kvaliteetne ja stabiilne toodang ning turule tuleku soodne ajahetk ettevõttele kiire ja järjest suureneva edu. Juba esimese tegevusaasta lõpuks oli kaheksaliikmeline meeskond kasvanud ligi poole võrra. „Üheks edu võtmeks oli turuletuleku soodne aeg, sest Eesti kalatootjatel läks kogu aur Venemaa ja Ukraina turule. Panustati eksportimisele, sest Eesti turgu hinnati niivõrd väikeseks,” räägib Karnö. Tugeva emafirma olemasolu võimaldas ettevõttel lihtsamalt importida ja eksportida, väikesel firmal oleks see 2000. aasta alguses mitmesuguste tollipiirangute tõttu keerulisemaks osutunud. „Vaatamata majanduslangusele oleme suutnud säilitada alates 2009. aasta teisest poolest stabiilsuse ja hoida seda tasemel, kuhu see esimese hooga meid viis. 2010. aasta esimeste kuude
kohta võime öelda, et müügid on hakanud rahulikust veidi aeglasemalt jälle ülesmäge minema,” tõdeb Vičiunai Baltic OÜ müügidirektor Erge Kalbus. Stabiilsuse võtmeks peab Kalbus läbimõeldud ja kiirelt ellu viidud muudatusi ning tooteportfelli mitmekesisust ja tootearenduse kiiret reageerimist tarbijate vajadustele. „Kui 2007. aastal eelistati pigem kallimaid tooteid, muutusid tarbijad 2009. aastal palju hinnatundlikumaks – hakati eelistama odavamaid toiduaineid. Meie jaoks tähendab see, et sama müügitulu saamiseks oli vaja rohkem müüa. See on meil ka õnnestunud. Võrreldes 2010. aasta esimese nelja kuu müügitulu eelmise aasta sama perioodiga on kasv kaks protsenti,” räägib Kalbus. Ühtne meeskond Põhiliseks edukuse tagajaks on ettevõtte praegune 55-liikmeline harmooniline ja tugev meeskond. Kümne tegevusaasta jooksul on töötajaid lisandunud, kuid kaadri voolavus on sama hästi kui olematu. Leidub mitmeid staažikaid töötajaid, kes on ettevõttes tegutsenud alates selle algusaastatest. „Usun, et inimesi hoiab siin meeskonna tunne. Kõik meie töötajad, kontoritöötajatest laomeesteni välja, teavad, mille nimel me töötame, ja tunnevad ettevõtte käekäigu vastu huvi. Meeskonna vaim on ülioluline – juba Lenin ütles, et kaader otsustab kõik,” arvab Karnö.
Töötajate hulgas on õnnestunud tekitada jagatud vastutustunne – arusaam, et iga töötaja mõjutab oluliselt ettevõtte käekäiku. „Igal hommikul saadetakse müügitulemused koos hinnanguga „kus me oleme ja mida võiks muuta” kõigile. Potentsiaalne lahenduste ja ideede genereerija on ettevõtte iga töötaja – meil on väga palju kogemustega inimesi. Ettevõttes on tugev meie-tunne. Kõik mõistavad, et nende töö on oluline ja tähtis. Me oleme nii tugevad, kui on meie nõrgim lüli,” on Kalbus veendunud. Kalbus leiab, et meeskonnatunde hoidmises mängib olulist rolli see, kuidas suudetakse pingelises töös keerulisi olukordi ja probleeme lahendada. „Meie ettevõtte sisekommunikatsiooni kultuuris on põhiprintsiibiks, et ebaõnnestumise korral ei otsita süüdlast, vaid püütakse leida lahendusi, mis aitaksid tulevikus analoogseid probleeme vältida. Siin on suur osa juhil,” usub Kalbus. HoReCa müügijuht Piret Poljakov, kes on ettevõttes töötanud kogu selle tegevusaja, täheldab, et töötajate pikaajalist lojaalsust tingib ka võimalus ettevõttes areneda ja karjääriredelil tõusta. „Mina alustasin 2000. aastal müügiesindajana. Näiteid on mitmeid – autojuhist transpordijuhiks, laotöölisest müügiesindajaks. Uut töökohta luues vaadatakse kõigepealt ringi ettevõtte sees,” räägib Poljakov.
Interneti võidujooksu võidab klient 20 aastat tagasi ei saanud keegi aru, miks peaks telefoni kaasas kandma. Hea, kui üldse lauatelefongi oli. Edumeelsemad ärimehed paistsid tänavapildis silma kastisuuruste aparaatidega – mobiiltelefonidega. Nüüd on mobiiltelefon ammu kõigil taskus ja on tekkinud küsimus, miks peaks internet telefoni kolima? Samal põhjusel – et olla mobiilne ning ajada äriasju kohast sõltumata. Praegusel ajal levib mobiilne
internet üle kogu maa ning on paljudes kohtades ületanud püsiühenduse kiiruse. On raske välja mõelda põhjust, miks peaks äriajamisel piirduma pelgalt kontoriruumidega. Tele2 kiire internet võimaldab andmeid liigutada kiirusel kuni 7,2 Mbit/s, mis on enam kui piisav kõigi internetitoimingute mobiilseks sooritamiseks. Kõige enam kasutavad ärikliendid võimalust kiiresti lugeda ja kirjutada e-kirju, hoida silma peal
Tele 2 **Meeldivaim kaubamärk telekommunikatsiooni valdkonnas 2010 **Parima teenindusega mobiilsideoperaator 2009 **3,5G leviala katab 75 protsenti Eesti elanikkonnast **Kolme viimase aasta investeeringuid 652 miljonit krooni **Ainsana valitud kolm aastat järjest Eesti edukaimaks ettevõtteks **Kliente 457 000 **Turuosa 34 protsenti (EMOR) **Ärikliendi infotelefon 1205 www.tele2.ee/ariklient
uudistel ning surfata netis. 3G võrk laieneb veelgi Mobiilse interneti kasutajaskond kasvab kiiresti. Tele2 lepingulistest klientidest kasutab andmesideteenust ligi veerand. Ühest küljest on selle taga inimeste kasvanud teadlikkus mobiilsest internetist ning üha soodsamaks muutuv hind, teisalt kiirendab kasutust kiiresti arenev 3,5G võrk. Eesti katmine kiire mobiilse internetiühendusega on aja küsimus. Enam ei saa rääkida interneti võidukäigust, pigem on see võidujooks. Tele2 on võidujooksu juhtimas, avades kahe kuuga 46 uut 3,5G jaama Pärnu-, Harju-, Lääne-, Rapla- ja Lääne-Virumaal ning Tallinnas. Võttes arvesse, et maapiirkondadesse ehitatavad Tele2 3,5G jaamad katavad korraga ära maa-ala 20 kilomeetri raadiuses, käib jutt tuhandetest ruutkilomeetritest. Tele2 kattis kiire mobiilse internetiga 50 linna ja maakonnakeskust ära juba tänavu märtsis. Mahupiiranguid pole Kiire interneti nimel jooksevad võidu kõik operaatorid, kuid võitja on üks – see on klient, seda nii kvaliteetsema võrgu, hinna kui ka pakutavate võimaluste osas. Tele2 eemaldas märtsis internetipakettidelt mahupiirangud, vabastades kliendid megabaitide jälgimisest ning internetiteenuse ülekasutamise hirmust. Mahupiiranguteta inter-
netipakettide hinnad algavad 99 kroonist. Mobiilne internet pole kunagi olnud nii soodne. Populaarseks on osutunud piiramatu mahuga paketid Tele2 Internet M, Tele2 Internet L ja Tele2 Internet XL, mida saab kasutada maksimaalsel kiirusel kuni 7,2 Mbit/s vastavalt 1, 3 ja 10 GB täitumiseni. Pakettide kuutasu on vastavalt 195, 295 ja 395 krooni. Nii telefoni kui ka arvutiga Kõik, mida kiire andmesideühenduse kasutamiseks vaja, on teenust toetav telefon ja/või netipulk. On ekslik arvata, et mobiilset internetti saab kasutada vaid mobiilitsi, kuigi see on kõige mugavam viis. Sama hästi mahub taskusse Tele2 netipulk, mis võimaldab sülearvuti – ja miks mitte ka lauaarvuti – netti ühendada ükskõik millises Eestimaa punktis, pakkudes paindlikke võimalusi interneti kasutamiseks ärikohtumisel, väliüritusel, puhkusel maamajas või mere ääres. Paindliku lahendusena on Tele2 ainsana turule toonud ettemaksuga Internetikaardi, mis sobib just siis, kui internetti on vaja ajutise lahendusena. Internetikaart maksab vaid 99 krooni ning sisaldab endas 75 krooni eest ehk kolme päeva jagu internetiaega. Soovija saab Internetikaardi soetada koos netipulgaga ehk Tele2 Interneti Stardikomplekti. Kuna Internetikaardiga nagu ka Interneti Stardikomplektiga ei kaasne
lepingut ega arvet, võiks see kuuluda iga teadliku suvitaja kohustusliku välivarustuse hulka. Paljugi mis võib ette tulla. Efektiivne tegutseja Kolme viimase aastaga on Tele2 investeerinud võrgu arendusse 652 miljonit krooni. Investeeringud suurenevad, teenuse hinnad langevad, võimalusi tuleb juurde. Tekib küsimus – mille arvel see kõik tuleb? Nagu iga äriettevõtte puhul, peitub ka Tele2 edukuse võti efektiivses tegutsemises. Tele2 Eesti kuulub üle-Euroopalisse kontserni, kuhu kuuluvad ettevõtted jagavad omavahel nii teadmisi kui ka tsentraalseid lahendusi, mis võimaldavad nutikamalt tegevuskulusid kokku hoida. Tele2 Eesti töötajadki on oma töös efektiivseimad. EAS-i Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime edetabeli 2009 andmetel oli Tele2 tootlikkuselt ühe töötaja kohta side-, kommunikatsiooni- ja IT-ettevõtete arvestuses esimesel kohal. Ise vähem raha ja aega kulutades saab Tele2 hinnad allapoole tuua ning panustada jõudsalt võrgukvaliteeti. Selle aasta sügiseks on kiire internetivõrguga kaetud üle poole Eestimaast.
Andres Jõesaar, Tele2 äriklientuuri direktor
Omakapitali nõuetega vastavusse viimiseks tasub luua vabatahtlik reserv Pärast aastast usinat igapäevase majandustegevuse kallal töötamist tuleb igal ettevõtjal leida aega ja tegeleda kokkuvõtte tegemisega. Ühes kokkuvõtte vormis lahutatakse tulemusest töö emotsioonid, higi, pisarad ja võidud ning alles jäetakse ainult numbrid. Need numbrid majandusaasta aruandes ei tundu tihti ausad ega sõbralikud. Viimase paari aasta taustal on aga üsna tõenäoline, et nad vajavad tähelepanu, kui raamatupidaja ja audiitor viitavad majandusaasta aruande juures negatiivsele omakapitalile ja nõuavad lahendusi. Mis see tähendab ja mida tuleb teha? Kõik sai alguse sellest, et asutati näiteks osaühing. Selleks oli vaja osakapitali väärtuses 40 000 krooni, kõige lihtsam oli see rahas ühingu arvelduskontole kanda. Kui ühing sai asutatud, tekkis küsimus, kas selle 40 000 krooni võib nüüd kontolt ära võtta või peab ta seal edasi olema. Kui ühingul muud vara poleks, siis oleks osakapital ühtlasi kogu omakapital. Osaühingu omakapitali kohta esitab aga seadus nõudeid – see peab olema kogu aeg vähemalt pool osakapitalist, aga mitte vähem kui 40 000 krooni. Kui kontole pandud 40 000 krooni eest osta osaühingule majandustegevuse alustamiseks kirjutuslaud ja arvuti, jääb kontole küll vähem raha, aga laud ja arvuti on ka vara ning kõik on korras. Kui aga võtta osakapitalist 10 000 krooni, et maksta töötajale palka, siis saadud töö ei ole omakapitali hulgas kuidagi arvestatav ja omakapitali jääb järgi ainult 30 000 krooni. Kui nüüd majandusaasta sellise seisuga lõppeks, oleks tegemist probleemiga. Tegelikud olukorrad ja põhjused on muidugi kordades keerulisemad. Näiteks viimase paari aasta jooksul on mitmed äriühingud olnud sunnitud oma varasid alla hindama ning see on viinud negatiivse omakapitalini. Sõltumata negatiivse omakapitali põhjustest on võimalused olukorra parandamiseks kõigile põhimõtteliselt ühed. Jättes kõrvale sellised võimalused ühingu finantseerimiseks, mis eeldavad kolmandate osapoolte kaasamist, on osanikel/omanikel võimalik paigutada ühingusse täiendavaid vahendeid nii palju, et omakapital suureneb vajaliku tasemeni. Tuntud viisid on osakapitali suurendamine või osaniku poolt ettevõttele laenu andmine. Kui laenu on juba antud, siis tihti omanikud lihtsalt loobuvad sellest – osaühingu kohustuste hulk väheneb ning sellest võib piisata, et omakapital nõuetega vastavusse viia. Osakapitali suurendamisel negatiivse omakapitali parandamiseks tuleb see reeglina teha ülekursiga, sest muidu tõuseks koos osakapitali suurendamisega ka omakapitali nõutav suurus. Seega tõstes osakapitali, tõstate ka nõutava omakapitali suurust (näiteks 100 000 kroonise osakapitali puhul on omakapitali nõue 50 000 krooni). Ülekurssi kasutades paigutatakse raha ettevõttesse selliselt, et osakapitali suurendamise eest maks-
takse rohkem, kui selle eest osalust vastu saadakse, aga äriühing saab see-eest rohkem vahendeid. Lisaks raha sissepanemisele on võimalik otsustada osakapitali vähendada (juhul, kui senine osakapital on suurem kui minimaalne lubatud 40 000 krooni). Osakapitali suurendamine või vähendamine on seotud hulga formaalsustega, muuhulgas tuleb see registreerida äriregistris. Vabatahtlik reserv Eelnevale lihtsamaks alternatiiviks on võimalus moodustada osaühingule vabatahtlik reserv. Sellise reservi saab ette näha ühingu põhikirjas, kus tuleb täpselt paika panna ka vabatahtlikku reservi raha paigutamise ning vajadusel ka raha väljavõtmise tingimused ja kord. Vabatahtliku reservi moodustamisel tuleb jälgida mõningaid nõudeid ja põhimõtteid, et vabatahtlik reserv ikka oleks oma olemuselt reserv. Mis on vabatahtliku reservi eelised? Vähem paberitööd, eelduslikult väiksemad kulud, põhimõtteline võimalus kunagi tulevikus raha välja võtta. Sissemakse vabatahtlikku reservi võib olla nii rahaline kui ka mitterahaline. Seega pakub vabatahtlik reserv alternatiivi ka näiteks juba osaühingule antud omanikulaenu kustutamisele – kustutamise asemel saab teha sissemakse vabatahtlikku reservi nõude tasaarvestamise teel. Milles seisneb vahe? Vahe on selles, et kustutatud laenu raha jääb omanikule kadunuks. Vabatahtlikku reservi tehtud sissemaksest on aga võimalik teatud juhul teha väljamakseid, kui eeldused ja vastav kord on põhikirjas sätestatud. Reservist väljamaksete tegemine peab olema piiratud kokkulepitud tingimustega, vastasel juhul ei ole tegu reserviga, mida saaks lugeda omakapitali osaks ja sellest poleks kasu negatiivse omakapitali probleemi lahendamisel. Eelkõige ei saa väljamaksete tegemine olla pahatahtlik, osaühingut, selle võlausaldajaid või teisi osanikke kahjustav. Omanik peab arvestama, et reservi sissemakselt intressi ei arvestata. Teatavasti ei ole omaniku laenu allutamine Eestis võimalik, aga vabatahtliku reservi kasutamine annab sellele üsna lähedase tulemuse. Omakapitali nõudel on oma eesmärk – see on kokkuleppeline piir, mis peaks tagama ühe äriühingu elujõulisuse ja kohustuste täitmise võime. Omakapital on näitaja ettevõtte elujõulisuse ja juhtorganite asjatundliku tegutsemise kohta. See on oluline nii formaalselt äriühingu säilitamiseks kui ka näiteks uute investorite kaasamisel, laenu või toetuste taotlemisel jne. Seega tasub sellele tähelepanu pöörata. Mõistlik on vabatahtliku reservi regulatsioon põhikirjas kohe ette näha – vajadus seda võimalust kasutada võib tulla äkki ja siis ei teki põhikirja muutmise vajadusest tulenevat viivitust. Samas kohustust vabatahtlikku reservi kasutada ei tule aga mitte kunagi. Tiina Pukk, advokaadibüroo LEXTAL advokaat
Juhtimise korra läbimõtlemine on väärt investeering nii äriühingusse kui ka iseenda kindlustundesse Koos vabatahtliku reservi regulatsiooni sisseviimisega võiks üle vaadata ka muud ettevõtte põhikirja punktid. Põhikirjas on võimalik osanikel kokku leppida ka muudes küsimustes, mis teevad ühingu juhtimise efektiivsemaks ja paindlikumaks. Põhikiri on äriregistris kõigile kättesaadav ning korralik põhikiri esindab äriühingut ka kolmandate isikute ees. Samuti on eurole ülemineku tõttu vaja ühingutes viia osakapitali suurus ja osanike osade suurused üle eurodele. Jõustuv äriseadustiku muudatus lubab seda teha alates 1. juulist 2010. Võimalik on mitmed vajalikud toimingud ühendada. Välja võib tuua järgmised küsimused, mida põhikirja koostamisel analüüsida. Olulised küsimused on osanike otsustada. Seega on tähtis, et kõigile oleks ühtviisi selge, mis moodi otsuseid vastu võetakse. Lisaks füüsilisele kohalviibimisele võimaldab äriseadustik osaleda koosolekul elektroonilise vahendi, näiteks Skype’i vahendusel, samuti saab osaniku lugeda koosolekul osalenuks ja tema hääli arvestada, kui ta saadab oma otsuse äriühingule enne koosolekut kas
postiga või elektrooniliselt tingimusel, et on järgitud teatud vorminõudeid. Kindlasti abistab muus vormis kui koosolekul otsuste vastuvõtmise võimalus äriühinguid, kelle osanike hulka kuuluvad väljaspool Eestit elavad või asuvad isikud. Neid võimalusi saab kasutada aga üksnes siis, kui need on põhikirjas ette nähtud ning on kokku lepitud vastaval viisil otsuste vastuvõtmise täpne kord. Seega ei piisa, et seadus näeb sellised võimalused ette, need peavad olema sätestatud põhikirjas. Teatud juhtudel on võimalik põhikirjas näha ette otsuse ilma koosolekuta vastuvõtmise võimalus üldiselt ja volitada samas juhatust või nõukogu kehtestama selleks täpsema korra. Kõik need võimalused tasub läbi mõelda, võttes arvesse konkreetset äriühingut, omanike struktuuri ja tulevikuplaane. Häälteenamuse nõue Eraldi vajab tähelepanu ja otsustamist, mis on häälteenamuse nõue erinevate otsuste vastuvõtmise viiside kasutamise juhtudel. Osanike vahel kokku lepitud poolthäälte nõuded koosolekul otsuse vastuvõtmi-
seks ei kehti otsuste vastuvõtmisel muul viisil. Osanikel tuleks selgelt kokku leppida, kas sätestada erinev häälteenamuse nõue otsuste vastuvõtmiseks koosolekul ja näiteks posti teel hääletamisel või näiteks kas kuni 50% osalusega osanikul on mõistlik leppida kokku, et elektroonilise hääletamise korra võib kehtestada juhatus (kui tal juhatuse valimise üle kontroll puudub), jne. Jällegi sõltuvalt osanike ringist peaks läbi mõtlema, mis on poolthäälte nõue juhtorganite valimisel (sh erinevate otsuste vastuvõtmise viiside korral). Näiteks võib põhikirjaga ette näha, et kuni poolte nõukogu liikmete valimine või määramine ja tagasikutsumine käib muul viisil kui osanike/aktsionäride otsusega. Seda võimalust võib kasutada, et tagada väikeosanikule õigus määrata nõukogusse vähemalt üks „oma inimene”. Poolthäälte nõudeid tuleks analüüsida ka küsimuste puhul nagu osakapitali muutmine, põhikirja muutmine, mis pädevused on antud juhatusele ja nõukogule jm. Põhikirja võiks võtta kui head töödokumenti, millest nii
juhatus, nõukogu kui osanikud saavad oma igapäevatöös lähtuda. Põhikiri ei peaks olema äriregistri jaoks koostatud „juriidiline paber”, vaid praktiline abimees. On mõistetav, et äriühingu juhtorganite liikmed ei pea suutma igal sammul äriseadustikust näpuga järge ajada, seda enam võiks põhikiri olla just konkreetsele ühingule sobiv kokkuvõte olulisematest seaduse sätetest ning kokkulepetest. Põhikiri on leping osanike vahel ja muude lepingute puudumise korral peaks kajastama kõiki olulisemaid kokkuleppeid. Kuigi see kõik tundub keeruline ja palju formaalsusi nõudev, tasub meeles pidada, et juhtimise korra läbimõtlemine, põhikirja teksti koostamine (või olemasoleva muutmine ja täiendamine), otsuste eelnõude vormide, hääletamise blankettide, protokollide jm koostamine on suuresti ühekordne mahukam ettevõtmine – kord väljatöötatud korralikud vormid on edaspidigi kasutatavad. Tegemist on väärt investeeringuga nii äriühingusse kui ka iseenda kindlustundesse. Tiina Pukk, advokaadibüroo LEXTAL advokaat