Ettevõtlusleht 2011

Ettevõtlusleht Ole esimeste hulgas, kes tutvub sel aastal põhjalikult muutuvate Raamatupidamise Toimkonna juhenditega!

Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, II korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Artur Jurin artur.jurin@epl.ee, 680 4517

september 2011

Tark konverents ‘Raamatupidamine ja maksud aastal 2012’ 14. - 15. novembril 2011 KUMU auditooriumis (Weizenbergi 34, Tallinn)

e n i m a d i p u t a raam o n ku nst

Omanda tarkust konverentsi õhkkonnas Esinejateks oma ala parimad asjatundjad nii PwC-st, Raamatupidamise Toimkonnast, Maksuametist, Maksumaksjate Liidust kui mujalt (teiste hulgas Lasse Lehis, Ago Vilu, Tiit Raimla, Erki Mägi, Ain Veide, Hannes Lentsius, Villi Tõntson, Maivi Ots ja teised).

Teemad ulatuvad käesoleval aastal põhjalikult muutuvatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest muudatusteni maksu- ja muudes seadustes. Ühesõnaga kõik, mida ühel finantsjuhil või raamatupidajal vaja uueks aastaks valmistumisel teada. Täpsem ülevaade käsitlevatest teemadest meie kodulehel www.pwc.ee.

Esmaspäev, 14. november – Raamatupidamise päev • Ülevaade põhjalikult muutuvatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, sh. uued arvestusmeetodid: • Finantsinstrumentidele • Tütar- ja sidusettevõtetele • Firmaväärtuse kajastamisele • Kinnisvarainvesteeringute kajastamisele

• • • • • •

• Bioloogiliste varade kajastamisele • Sihtfinantseerimise kajastamisele Kellel ja kas tasuks uusi Raamatupidamise Toimkonna juhendeid rakendada juba 2011. aasta aruannetele?

Muudatused IFRSis aastatel 2011-2013 Raamatupidamise ja finantsaruandluse alased arengud Euroopa Liidus Muudatused E-aruandluses ja taksonoomias Muudatused äriseadustikus ja huvitavamaid näiteid kohtupraktikast Küsimused ja vastused

Teisipäev, 15. november – Maksupäev • Maksuhalduri prioriteedid lähiaastateks • Käibemaksuseadus 2012 • Piiriüleste tehingute käibemaksuaspektid • Tulumaksuseadus 2012 • Piiriüleste tehingute tulumaksuaspektid • Lasse Lehise ülevaade ja kommentaarid olulisematest maksusündmustest • Küsimused ja vastused

Eriti kiire registreeruja soodushind kuni 30. septembrini: kaks päeva 289 eurot; PwC kliendile ning EML liikmele 269 eurot, üks päev 169 eurot; PwC kliendile ning EML liikmele 159 eurot.

Hindadele lisandub käibemaks.

Osaledes mitmekesi või mitmel PwC koolitusel, kehtivad erinevad hinnasoodustused.

Täpsem ülevaade täiendavatest soodustustest meie kodulehel: www.pwc.ee Registreerumine telefonil 6141 800 või e-kirjaga koolitus@ee.pwc.com Kohtumiseni!

2

Ettevõtlusleht

Soomes ettevõtlusega alustamine – see on imelihtne Täpselt ei tea keegi, kui palju eestlasi on viimastel aastatel üle lahe Soome elama ja tööle asunud, kuid kindlasti on neid kümneid tuhandeid. „Igatahes pöördub igal nädalal õigusbüroo Krimonte poole kümmekond eestimaalast, kes tunnevad huvi ettevõtlusega alustamise vastu Soomes,” kinnitab õigusbüroo Krimonte juhataja Margo Evardson ning lisab: „Kui sa oled ettevõtlik inimene, sul on hea äriplaan ning sa oled avatud uutele väljakutsetele, siis tuleks ettevõtlusega alustada just Soomes.”

Millist õigusabi osutab õigusbüroo Krimonte Soomes?

Margo Evardson: õigusbüroo Krimonte on spetsialiseerunud äriühingute asutamisele ja haldamisele Soomes – st alates nõustamisest, milline juriidiline vorm valida ettevõtlusega alustamiseks, ning lõpetades Soome valmisfirmade müümise ja raamatupidamisteenusega. Lisaks pakume virtuaalkontori teenust Helsingis – st kui kliendil puudub vajadus kontori rentimiseks, pakume neile võimalust kasutada meie juriidilist aadressi. Õigus-

büroo Krimonte pakub ettevõtlusalaseid konsultatsioone nii Tallinnas (tel +372 502 8365) kui ka Helsingis (tel + 358 4013 84456).

Milline on levinuim ettevõtlusvorm Soomes?

Nii nagu Eestis on ka Soomes levinuimaks ettevõtlusvormiks osaühing, osakapitaliga 2500 eurot. Osaühingus võivad osalust omada kõikide riikide kodanikud ja äriühingud, piirangud on vaid nn halli passi ja Vene Föderatsiooni passi omanikele, kes vajavad osaluse omandamiseks Soome äriregistri luba. Vähemalt ühe juhatuse liikme elukoht peab olema Euroopa majandusruumis.

Vähemalt ühe juhatuse liikme või asendusliikme püsiv elukoht peab olema Soomes, vastasel juhul peab olema määratud kontaktisik, kelle püsiv elukoht on Soomes.

Kas Eesti ja Soome ettevõtluses on palju erinevusi?

Ettevõtluse vaatenurgast on sarnasusi kindlasti rohkem kui erinevusi. Näiteks üks erinevus on, et juhatuse ja omanike muudatus registris tehakse lihtkirjaliku avalduse alusel – seda võib vormistada ka Tallinnas. Kindlasti suurem erinevus on maksustamises, mis osaliselt on kordades soodsam kui Eestis, kuid osaliselt kulukam.

Ehkki Eesti kodanik ei vaja Soomes elamiseks ja töötamiseks ela-

mis- ega tööluba, siis sellele vaatamata on meil ikkagi kohustus Soomes pikemaajalisel viibimisel registreerida oma elamisõigus Soome kohalikus politseiametis.

Registreerimise kohta väljastatakse kirjalik tunnistus. Sellisest kohustusest on vabastatud ainult teiste Põhjamaade kodanikud.

Töötajate muud (enamasti maksustamisega seonduvad) registreerimiskohustused sõltuvad töötaja staatusest.

Ja veel üks pealtnäha justkui väike erinevus. Erinevalt Eestist pole Soomes e-postiga saadetavad reklaamid enda firma tutvustamiseks taunitav, see on igati aktsepteeritud tegevus ning seda soovitatakse isegi ettevõtluskursustel Helsingis. Seega kulub alustaval ettevõtjal oluliselt vähem raha oma teenuste reklaamimiseks.

Millised on probleemid ettevõtlusega alustamisel Soomes?

Probleemid võivad olla täiesti ootamatud. Näiteks viimasel ajal on probleemiks see, et Soome pangad ei ava eestlaste asutatud firmadele stardikontot, kui sul puudub politseitõend. Samas, kui su firmal pole stardikontot, ei saa asutajad teha osakapitali sissemakset ja dokumente registrile esitada... Seepärast on hakatud meilt ka rohkem Soome valmisfirmasid ostma.

Kas alustavale ettevõtjale on ka Soome riigi toetus?

Riigitoetused alles alustavatele ettevõtjatele on oluliselt suuremad kui Eestis. Korraliku äriplaani korral on võimalik saada alustava ettevõtte starditoetust alates 10 000 eurost, samuti põhivara soetamiseks, reklaami-, palga- jm toetusi.

Soome riik teeb kõik, et kord juba Soomes ettevõtlusega alustanud isik edukaks ettevõtjaks kujuneks.

Tasub teada!

•• Osaühingu miinimumkapital on 2500 eurot.

•• Osaühingus võivad osalust omada kõigi riikide kodanikud ja äriühingud.

•• Vähemalt ühe juhatuse liikme elukoht peab olema Euroopa majandusruumis.

•• Vähemalt ühe juhatuse liikme või asendusliikme püsiv elukoht peab olema Soomes, vastasel juhul peab olema määrat ud kontaktisik, kelle püsiv elukoht on Soomes.

•• Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest enda varaga, mitte osanike varaga.

•• Osaühingu igapäevast tegevust korraldab juhatus. Juhatusel on 1–5 liiget. Kui juhatuses on vähem kui kolm liiget, peab olema asendusliige.

Ettevõtlusleht

Korras raamatupidamine tagab juhile rahuliku une Professionaalselt korraldatud raamatupidamine on eduka äritegevuse ja mõistlike juhtimisotsuste alus.

Signe Kalberg Oma firma loomine ja selle juhtimine pole ainult paljude ettevõtlike inimeste unistus, vaid vahel ka suisa paratamatu samm. Kui äriidee osas on selge siht silme ees ja ka firma asutamine ei tekita probleeme ning ajakulu, siis edasine võib esialgse innustuse parajaks peavaluks muuta. Alustava ettevõtte juht peab väga lühikese aja jooksul lisaks oma ettevõtte põhitegevuse käivitamisele paika panema ka kogu firma töökorralduse ehk kõik selle, mis jääb töötajate valiku ja raamatupidamise sisseseadmise ning dokumentide korrashoiu vahele. Ega esialgu oskagi firma juht hoomata, kui suur töö on ainuüksi eri seadustega ette nähtud dokumentatsiooni koostamine. Nende hulgas on nii raamatupidamise, tööseadusandluse, töötervishoiu kui ka töökeskkonnaga seotud dokumendid.

Juba firma esimesest tegutsemispäevast peab selle juht tegelema näiteks kontoplaani, haigekassa, töötuskindlustusega. Seda just siis, kui juht on otsustanud kulude kokkuhoiu nimel olla ka raamatupidaja.

Kes pole varem raamatupidamisega süvitsi kokku puutunud, seisab silmitsi ühel päeval virna korrastamata dokumentide, maksmata maksude ja teadmatusega, kuidas raha on liikunud ja palju seda üldse on. FIE võib sisse seada kassapõhise raamatupidamise, st tulud ja

kulud kajastatakse aasta algusest kronoloogilises järjekorras, arvestades raha tegelikku laekumist või tasumist. Nii OÜ kui ka AS-i ja MTÜ raamatupidamine on tekkepõhine ehk majandustehingute kajastamine toimub vastavalt majandustehingu toimumisele (raamatupidamise seadus § 5 lg 2).

23-aastase raamatupidamiskogemusega OÜ Sulg omanik Margit Oherd Lehtla on alustavatele ettevõtjatele rääkinud ka raamatupidamise sisseseadmisest ja dokumentide korrashoiust. „Kui puuduvad dokumendid, puudub ka raamatupidamine, sest raamatupidamise kannete aluseks on füüsiline dokument. Esmalt oleks hea end kurssi viia maksuseadustega. Ettevõtte omanik peab olema kursis ka maksudega, nende tasumise tähtaegade ja määradega. Et oleks ülevaade tuludest ja kuludest, tuleks vastavad arved koguda eraldi kaustadesse. Ja ikka päeva ja kuude järgi ehk kronoloogilises järjekorras,” soovitab ta. Üks võimalus oma tööd kergendada on lasta bilanss teha raamatupidamisteenust osutaval firmal või siis kutselisel raamatupidajal, kes omab vastavaid teadmisi ja tööks vajalikku programmi. Ka siis, kui ise bilanssi ei tehta, soovitab Margit Oherd Lehtla ikkagi pidada oma tulu ja kulu arveid mingis registris või süsteemis. Kas Exeli tabelina või selleks spetsiaalset loodud süsteemides. Sama võimalus on ka kõigis raamatupidamisprogrammides. Alustaval ettevõtjal peab tekkima harjumus kõikide majandustehingute kohta dokumenti omada. „Enamlevinud viga, millega on kokku puutunud vist iga

dokumente säilitama seitse aastat dokumenti kajastava majandusaasta lõpust.

Pikaajaliste lepingute puhul kehtib samamoodi seitse aastat, kuid – mitte enne ei tohi neid seitset aastat lugeda, vaid alles hetkest, kui lepingutähtaeg on lõppenud. Töölepingu kirjalikku

dokumenti tuleb säilitada töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates. Elektrooniliselt loodud raamatupidamisregistreid peab ka säilitama elektrooniliselt. Õpetused algajale ettevõtjale ja vajalike dokumentide ja lepingute põhjad on saadaval www.aktiva.ee

Raamatupidamise korraldamise põhinõuded

firma juht, on see, et sularaha eest ostetud kaupade tšekid kipuvad kaduma Sama kehtib ka pangakaardiga tasutud tšekkide kohta.

Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, milleks võib olla arve, leping, tšekk, kassaorder, kviitung, lähetusaruanne, majanduskulude aruanne, palgaorder jne. Puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamakse maksustatakse tavaliselt tulumaksuga,” ütleb Oherd. Ta nimetab ühe levinud puudusena ka selle, et ei taheta kinni pidada arvete numbrijärjekorrast, sest seda ei peeta oluliseks. „Sularaha väljavõtmine pangast tähendab firma kassa suurenemist. Makstes firma arvelt eraisikutele tasu tähendab palgaarvestust ja maksude tasumist Sellega seoses tekib kohustus esitada maksudeklaratsioon,” nimetab Oherd Lehtla vigu, mida alustav ettevõtja peab väheolulisteks.

Kõik Eestis registreeritud ettevõtjad on raamatupidamiskohustuslased ehk isikud, kes peavad oma raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama Eesti raamatupidamise seaduse järgi.

Kui puuduvad teadmised raamatupidamisest, võib raamatupidamine ettevõtjal lihtsalt üle pea kasvada ja suur segadus toob kaasa endaga veelgi suurema segaduse. „Firma loomisel soovitan eelnevalt nõu pidada asjatundjaga. Nii hoiab kokku aega, sest nüansse teadmata ise otsustades ja tegutsedes ongi järg käest läinud,” ütleb Oherd Lehtla.

Raamatupidamise seadus nõuab, et kõiki raamatupidamise dokumente tuleb säilitada. Algdokumente seitse aastat, kuid mitte dokumendi koostamise kuupäevast, vaid selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Samamoodi peab ka kõiki registreid, aruandeid ja muid

•• Raamatupidamine peab kajastama ettevõtte finantsseisundit, majandustulemusi, rahavoogusid õigesti, objektiivselt ning võrreldavalt, esitatud info peab olema aktuaalne.

•• Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida.

•• Kõik majandustehingud tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites.

•• Iga ettevõte peab koostama

majandusaasta aruande.

•• Kõik raamatupidamise dokumendid tuleb säilitada.

•• Raamatupidamise korraldamise eest on vastutav ettevõtte juhatus (või füüsilisest isikust ettevõtja isiklikult), kes võib teha seda ise, palgata raamatupidaja või sõlmida lepingu raamatupidamisteenuse pakkujaga Allikas: www.ecivivesiir.ee

Raamatupidamise algdokument •• on majandustehingu toimumist kinnitav õiend, millel peavad olema RPS § 7 toodud andmed: - dokumendi nimetus ja number; - koostamise kuupäev; - tehingu majanduslik sisu; - tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingu osapoolte nimed; - tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; - majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava (majandustehingu eest vastutava) isiku allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist;

- vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber või koostatud raamatupidamislausend.

•• P uuduv a v õi nõuet e le mittevastava algdokumendi alusel teht ud väljamakse maksustatakse reeglina tulumaksuga.

•• Kui tegemist on käibemaksukohustuslasega, peab jälgima ka Käibemaksuseaduses olevaid nõudeid, sest kui näiteks ostuarve ei vasta nõuetele, ei tohi ka sellel märgitud sisendkäibemaksu tagasi arvata, mis tähendab, et kulu on selle võrra suurem.

Allikas: www.aktiva.ee

Tartu Teaduspark sillutab ettevõtjale äriteed Foto: Henri Hanson

Järgmisel aastal oma 20 aasta juubelit tähistavas Tartu Teaduspargis (TTP) toetatakse nii alustavaid kui ka tegutsevaid ettevõtjaid.

Loomisest alates on TTP arendanud ja pakkunud inkubatsiooniteenust alustavatele, eelkõige tehnoloogia-arendusega seotud ja teadusmahukatele ettevõtetele.

Teaduspargi inkubatsioonikeskuses alustavaid ettevõtteid-ettevõtjaid nõustav projektijuht Vaido Mikheim ütleb, et teenus on suunatud alustavatele ettevõtjatele turvalise keskkonna pakkumiseks ja ettevõtte kasvu kiirendamiseks ning algfaasis ebaõnnestumise riskide maandamiseks. „Kui 2004. aastal oli Teaduspargis 30 ettevõtet, sh kaheksa inkubanti, siis tänasel päeval tegutseb siin üle 60 ettevõtte, kus töötab kokku enam kui 340 inimest,” sõnab ta.

Inkubatsioonikeskuse eesmärk on aidata ettevõtjal tekkinud heade ideede hulgast parimad välja sõe-

luda, arendada neist ärimudelid/ äriplaanid ning leida investoreid ja koostööpartnereid, et käivituksid elujõulised ettevõtted. Alustava ettevõtja vajadusi võib Mikheimi sõnul tinglikult jagada kolme olulisse rühma. Nendeks on rahastuse taotlemine ja investori ning sobivate koostööpartnerite leidmine, äri planeerimine, äriidee arendamine ja ärimudeli testimine ning valdkonnaspetsiifilised konsultatsioonid, tootearendus ja prototüübi loomine. Mõned numbrid 2010. aasta kohta: keskmiselt 16 inkubanti; nõustati u 80 alustavat ettevõtjat; kahele äriideede konkursile laekus kokku 47 ideed. „Hea meel on tõdeda, et huvi ja tahe ettevõtlusega tegeleda on järjepidevalt Tartus ja Lõuna-Eestis kasvanud. Selle tõestuseks on teiste ettevõtluse tugiorganisatsioonide, meie heade koostööpartnerite, Tartu Biotehnoloogiapargi, Tartu Ärinõuandla ja Tartu Loomemajanduskeskuse pidev areng ja tegus toimetamine,” kiidab Mikheim ettevõtjaid ja koostööpartnereid.

Teaduspargi tugevamaid külgi on aastatepikkuse tegutsemise tulemusena tekkinud rahvusvaheline koostööpartnerite võrgustik, mille kaudu toetatakse ettevõtjate tegevusi välisturgudel. TTP on Enterprise Europe’i võrgustiku liige, milles osalejatele pakutakse rahvusvahelist partnerotsingu teenust. Ettevõtete tootearendusele aitab tõhusalt kaasa ka TTP Protolab. „Teaduspark tunneb rõõmu oma asukate edusammude üle ja teeb omalt poolt kõik, et sõbralik ja konstruktiivne koostegutsemine jätkuks. Koostöö esimest sammu teha on väga lihtne – võta lihtsalt meiega ühendust,” ütleb Mikheim.

Tartu Teaduspargi katsetöökoja Protolab meeskond koos äsjavalminud külviseadme prototüübiga.

SA Tartu Teaduspark Riia 181a, 51014 Tartu Tel: 746 0506 738 3005 Faks: 746 0519, 738 3041 E-post: info@teaduspark.ee www.teaduspark.ee

3

4

Ettevõtlusleht

E-maksuamet/e-toll on jõukohane ka algajale ettevõtjale E-maksuametis/e-tollis pole keeruline deklaratsiooni täita, kui hoolikalt ekraanil olevaid juhiseid lugeda. Ühtlasi tulevad tehtud vead kohe esile.

Signe Kalberg

Ettevõtted, kelle müügikäive ületab majandusaasta algusest arvates 16 000 eurot, on kohustatud registreerima end käibemaksukohuslaseks. Teised ettevõtted võivad, kuid ei pea end registreerima.

K ä ibema k su kohu sla ne peab iga kuu maksu- ja toll ia met i le dek la r at sioon i esitama. Ettevõtte tavaliste arvelduste deklaratsioonidesse kandmine on jõukohane igale ettevõtjale ega eelda raamatupidamisteenuse tellimist.

Tuleb vaid teada, millistele väljadele midagi kanda.

Käibedeklaratsiooni, tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) vormi saab esitada internetis e-maksuameti kodulehel emta.ee.

Kesk konda pääseb IDkaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu. Käibemaksukohuslane peab iga kuu 20. kuupäevaks deklaratsiooni esitama ka siis, kui selles kuus käivet ei olnud, ja TSD-vormi 10. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas ettevõttel oli käivet või mitte. Samaks ajaks tuleb ettevõttel tasuda maksu- ja

tolliametile dek lareeritud summad.

Esmalt sõlmi leping Kõigepealt tuleb ettevõttel sõlmida e-maksuameti/etolli kasutamise leping. Selleks tuleb sisestada lepingu pealdises küsitud andmed, digiallkirjastada leping ning saata see maksu- ja tolliameti meiliaadressile e-maks@emta. ee. Maksu- ja tolliamet tagastab MTA digiallkirjaga lepingu saatja meiliaadressile. Tasub aga meeles pidada, et lepingu sõlmimisega e-maksuameti/etolli teenus veel ei avane, alati tuleb volitada kedagi e-teenust kasutama. Väikeettevõtte puhul sobib selleks juhatuse liige.

Käibemaksukohuslane peab oma müügiarvele lisama käibemaksu (enamasti 20%, vahel ka 9%), aga boonusena saab ta tagasi küsida, s.t riigile makstavalt summalt maha arvestada oma ostudelt makstud käibemaksu. Käibemaksukohuslane saab endale eraldi registreerimisnumbri (VAT-numbri), mis tuleb alati oma müügiarvele lisada. Eelmisel kuul tehtud arveldused peavad kajastuma ka käibedeklaratsioonis. Selle põhjal selgub, kui palju tuleb riigile käibemaksu tasuda või kui palju saab rohkem makstud summadest tagasi küsida.

Käibedeklaratsiooni täitmise juhend kuvatakse arvuti ekraanile ja selle täitmine ei võta kaua aega. Volitatud kasutaja siseneb e-maksuametisse/etolli ja valib ärikliendi rolli.

Käibedeklaratsioon on kuvatud

kiirviidete hulgas. Edasi tuleb valida periood, mille eest käibedeklaratsioon esitatakse. Tasub meeles pidada, et perioodi käibedeklaratsioon sisestatakse hiljemalt järgmise kuu 20. kuupäevaks. See tähendab, et septembris esitatakse augustikuu deklaratsioon.

Mugav süsteem Enne oleks vaja kokku arvutada müügitulu ilma käibemaksuta, see summa tuleb kirjutada käibedeklaratsiooni lahtrisse nr 1.

Siis tuleb arvutada kokku perioodi ostuarvete käibemaksude summad ja kirjutada

tulemus lahtrisse nr 5. Nüüd on vaja vaid vajutada klahvile „salvesta/arvuta” ja vastavasse lahtrisse ilmub müügikäibemaksu summa.

Nüüd vajutage nuppu „kinnita” ja ekraanile kuvatakse veel kord käibemaksu summa.

Siis vajutage „kinnitan veel kord” ja käibedeklaratsioon on esitatud.

T S D -v o r m i e s i t a m i s e kohustus on kõigil, kes on teinud üksikisikutele maksustatavaid väljamakseid. Samuti neil, kes küll väljamakseid ei ole teinud, kuid on registreeritud käibemaksukohuslaseks.

Teised maksukohuslased esi-

KOOLITUSED TAMMSAARE KOOLITUSKESKUSES 27. september UUS! JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE KAASAEGSES ORGANISATSIOONIS Koolitaja: Anu Virovere 05. oktoober INCOTERMS 2010  ASENDAMATU TÖÖRIIST VÄLISKAUBANDUSES JA LOGISTIKAS Koolitaja: Tiit Tammemägi 12.-13. oktoober JUHI FINANTSKURSUS  ARUANNETE ANALÜÜS, INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE Koolitaja: Margus Tinits 20. oktoober ARENGUVESTLUSED Koolitaja: Kristel Rannamees 27.-28. oktoober UUS! TÕHUSATE LÄBIRÄÄKIMISTE TREENING Koolitaja: Toomas Osvet 09. november – 19. aprill PÄDEVUSKURSUS EKSPORTÖÖRILEIMPORTÖÖRILE, LOGISTIKULEEKSPEDEERIJALE

Käibedeklaratsiooni, tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) vormi saab esitada internetis e-maksuameti kodulehel emta.ee. tavad TSD-vormi ainult nende kuude eest, mil neil on tekkinud maksukohustus, mis puudutab tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset või kohustusliku kogumispensioni makset. Kuna selle täitmine on märksa keerulisem

Lihtne ja mugav

AUTORENT

kui käibemaksudeklaratsiooni elektrooniline täitmine, tasub üles otsida tuttav raamatupidaja ja temaga koos vähemalt korra deklaratsiooni täitmine läbi teha.

Kui täita vormi TSD lisa 1, ilmuvad vajalikud andmed ka TSD-põhivormile. Vormi täitmine võtab küll kauem aega ja nõuab rohkem tähelepanu, kuid ekraanil antakse selleks põhjalikud juhised.

TSD-vormi leiate samuti kiirviidete hulgast. Klõpsake nupule „TSD” ja siis rubriigile „Lisa uus deklaratsioon…”

Valige kuu ja aasta (maksustamisperiood), mille eest soovite deklaratsiooni esitada.

Deklaratsioonil märgitud kuu (maksustamisperiood) on väljamakse tegemise kuu, mitte tasu arvestamise kuu. Näiteks kui augusti töötasu on välja arvestatud 31. augustil, kuid väljamakse tehti septembris, märgitakse deklaratsioonile maksustamisperioodiks september. Klõpsake nupule „OK” ja seejärel õige perioodi deklaratsiooni taga olevale nupule „Paranda”. Edasi jälgige ekraanil olevaid juhiseid. Kindlasti tuleb lõpus pärast salvestamist klõpsata ka nupule „kinnita”.

Aruannete interneti kaudu tä it mine ja esita mine on ettevõtjale mugav, sest infosüsteem kontrollib aruande enne kinnitamist üle ja annab teada, kui kuskil on viga. Tulemused on andmeid esitades kohe näha ja kui on tekkinud eksitav viga, saab selle ruttu parandada.

Auto kasutamiseks on vaja ainult mobiiltelefoni Linnasõiduks vajaminev kütus on hinna sees

10 EUR/h 80 EUR/24h 140 EUR/nädalavahetus

Europark väliparklates parkimine on hinna sees Minutipõhine ajaarvestus

Ettevõtlusleht

Erisoodustuselt tasutavad maksud tähendavad tööandjale kopsakat kulutust Teie töötaja on teinud tublit tööd ja tahate talle selle eest kinkida teatripileti. Või tahate, et töötaja püsiks teie juures edaspidigi heas vormis, ja hangite talle spordiklubi aastapääsme. Aga võib-olla tahate tulla oma heale töötajale vastu ja lubate tal ettevõtte autoga tasuta isiklikke sõite teha.

Kindlasti kavatsete aga jõulude ajal korraldada oma töötajatele toreda peo.

Ilusad žestid ju kõik, mida teie töötaja kindlasti ka kahel käel tervitab, kui poleks üht n-ö vä i kest „aga”. Nimelt peab seadus kõiki niisuguseid hüvesid – kingitusi, kaupu ja teenuseid, mida tööandja oma töötajale võimaldab – erisoodustuseks ehk lisatuluks, mille pealt tuleb tööandjal tasuda riigile nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu.

Peale selle pole tööandjal riigiportaali eesti.ee andmeil võimalik erisoodustusena antud kauba või teenuse ostult käibemaksu tagasi küsida.

Rohkem kui pool otsa Maksu- ja tolliameti andmeil

maksustatakse erisoodustused tulumaksuga määras 21/79 ja sotsiaa lma k suga määras 33%. See tähendab, et erisoodustuse maksustatav väärtus korrutatakse maksumääraga 21/79 ja leitakse nii erisoodustustelt tasutav tulumaks. Järgmiseks liidetakse arvutatud tulumaks erisoodustuse maksustatavale väärtusele, korrutatakse saadud tulemus maksumääraga 33% ja saadakse sotsiaalmaksu suurus.

Näiteks otsustab tööandja, et tema töötajale kulub ära üks 100 eurot maksev spordiklubi pääse. Summa, mis tal tuleb riigile maksta, leiab ta järgmiselt: 100 x 21/79 = 26,58 eurot. Saadud summa on siis tulumaks, millele tuleb liita 100 ehk pääsme hind. Saadud tulemus 126,58 korrutatakse 33%-ga ja saadakse sotsiaalmaksu suuruseks 41,77 eurot.

Liites nüüd need kaks tulemust 26,58 ja 41,77, saadaksegi kokku summa 68,35, mis tööandjal tuleb nimetatud 100-eurose klubipääsme puhul riigile maksta.

Neli gruppi Portaali eesti.ee andmeil jagunevad maksustatavad erisoodustused nelja gruppi.

•• Töötervishoid. Maksu tasumise kohustus võib tekkida esmaabivahendite ja ravimite soetamise, töötajate kaitsesüstimise ja neile prillide ostmise, tööriiete soetamise jms puhul.

Siiski ei tõlgendata kõiki neid kulutusi erisoodustusena. Üldistavalt võib öelda, et seadus paneb paika kohustused, mis tööandjal täita tuleb, ja kõik sellega seotud kulutused on maksuvabad.

Näiteks tervise heaks tehtavaid kulutusi, mida töötaja teeks ka siis, kui ta selle tööandja juures kokkulepitud tööd ei teeks, ei ole tööandja kohustatud katma. Kui tööandja seda teeb, käsitletakse kulutust erisoodustusena ja seda maksustatakse. Siia alla kuuluvad eeskätt üldised tervise heaks tehtavad kulutused, nt kulud spordiharrastustele (aeroobika, ujumine, jõusaal jne), lõõgastumisele (spaakülastused) jne.

•• Sõiduauto. Erisoodustuselt

tulumaksu tasumise kohustus tekib juhul, kui tööandja annab oma sõiduki töötajale kasutada tasuta või soodushinnaga. Samuti tuleb erisoodustuselt maksu tasuda siis, kui tööandja hüvitab töötajale tema isikliku auto kasutamise kulud kehtivatest piirmääradest suuremas ulatuses. Alljärgnevalt mõned näited.

Kui töötaja kasutab autot üksnes töösõitudeks ja peab sõidupäevikut, siis erisoodustusmaksu maksta ei tule.

Kui auto kasutamise üle arvestust ei peeta ja tööandja ka muude dokumentidega ei tõenda, et autot on kasutatud vaid töisel otstarbel, on tööandja deklareeritav erisoodustuse hind 256 eurot.

Kui töötaja kasutab töösõitudeks isiklikku autot ja sealjuures sõitude üle arvestust ei peeta või peetakse osaliselt, on kuni 64-eurone kuuhüvitis, mis ta tööandjalt selle eest saab, maksuvaba.

Kui sõitude üle peetakse arvestust, ei maksustata hüvitist 30 sendi ulatuses töösõitude kilomeetri kohta, see-

juures on maksuvaba hüvitise ülempiir 256 eurot ühes kuus tehtud sõitude eest.

Kui hüvitis ületab piirmäärad, tuleb sellelt tasuda erisoodustusmaksu.

•• Lähetuse puhul tekib erisoodustusmaksu tasumise kohustus siis, kui tööandja hüvitab lähetusega seotud kulutused üle piirmäära, samuti siis, kui ta maksab päevaraha üle piirmäära. Näiteks Eesti-sisese lähetuse puhul on majutuse piirmääraks 77 eurot, välislähetuse puhul 128 eurot. Majutuskulusid hüvitades tuleb jälgida maksuvaba piirmäära iga ööpäeva kohta eraldi.

Välislähetuse päevaraha piirmäär on 32 eurot. Riigisisese lähetuse puhul ei pea tööandja päevaraha maksma, kui ta aga seda teeb, maksustatakse seda nagu palka.

•• Muud kulutused. Täiendavaid makse tuleb riigile tasuda ka siis, kui tööandja katab töötajate eluaseme- ja transpordikulusid, annab neile väga soodsalt laenu, annab tasuta või turuhinnast odavamalt üle väärtpabereid, toitlustab

oma töötajaid või tasub nende eest koolituskulud (taseme- ja vabahariduskoolitus). Ka oma töötajatele korraldatud üritusele tehtud kulutusi maksustatakse kui erisoodustust.

Mõnel puhul tehakse ka mööndusi. Näiteks kui töötaja kasutab osa oma eluruumidest tööandja huvides (kodukontor vms) ja tööandja katab isiklikus elukohas asuva töökohaga seotud kulutused.

Erisoodustuseks ei peeta ka kulutusi, mida tööandja teeb töötajate tööle ja tagasi transportimiseks, juhul kui sinna ühissõidukiga ei pääse või osutub sõit ebamõistlikult kulukaks, ka ajalises mõttes.

Riigile miljoneid •• Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Katrina Tuuliku andmeil tuli tööandjail tänavuse aasta esimese seitsme kuuga deklaratsioonide alusel erisoodustustelt tasuda 11,7 mln eurot.

•• 2010. aasta põhjal tuli deklaratsioonide alusel tasuda 317,3 mln krooni.

5

6

Ettevõtlusleht

Tallinna ettevõtluspäev 6. oktoobril 2011 Tallinna Ettevõtlusamet korraldab ettevõtluspäeva eesmärgiga tunnustada ning väärtustada ettevõtjaid ja ettevõtlikku elustiili ning julgustada linlasi tegelema ettevõtlusega. Üritustele on oodatud nii tegutsevad kui ka potentsiaalsed ettevõtjad, tudengid, õpilased ja kõik teised, kes on teemast huvitatud.

Ettevõtluspäeva keskus on Viru Konverentsikeskus, kus toimub päeva jooksul mitmeid sündmusi – on nii seminare, töötube kui ka esitlusi. Kogu programmiga saab täpsemalt tutvuda ning üritustele registreeruda Tallinna ettevõtluspäeva kodulehel ettevotluspaev.tallinn.ee/programm.

Mõned näited ettevõtluspäeva üritustest, mis toimuvad terve nädala vältel üle kogu Tallinna: •• 4. oktoobril kl 9.30–17.30 Tähelepanu! Valmis olla!

Ideebörs START (Baltika Moelava ruumides, Veerenni 24). Korraldab Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus Sul on palju ideid? Sulle sobib turundus? Oled IT-friik?

Pead lugu heast disainist?

Armastad asju oma kätega teha? Oled avatud ootamatutele lahendustele?

Ideebörs START on hoogne üritus, kuhu oodatakse osalema loovaid ja ettevõtlikke inimesi, kes soovivad oma idee proovile panna või kaasa lüüa uute toodete ja teenuste väljaarendamisel. Hommikul sündinud ideedest saavad päeva lõpuks äriideed, mida on võimalik tulevikus ESA Tallinna ettevõtlusinkubaatorite toel ellu viia. Modereerib Hannes Lents (Garage 48 HUB), mentoriteks ESA ettevõtluskonsultandid.

Vaata lähemalt www.esa.ee/start •• 5. oktoobril kl 17–21 Tallinna noorte ettevõtluslaat (Solarise Keskuses, Estonia pst 9). Korraldavad Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Eurodesk Eesti, Tallinna Ettevõtlusamet

Oled midagi põnevat välja mõelnud? Disaininud? Meisterdanud? Ehitanud? Kujundanud? Tahad oma tooteid laiemale avalikkusele tutvustada?

Tallinna noorte ettevõtluslaada eesmärk on anda kõigile tegusatele ja toimekatele noortele võimalus oma originaalsust teistega jagada ning miks mitte ka selle pealt natuke tulu teenida. Teretulnud on kõik noored kunstnikud, ehtemeistrid, disainerid, moekunstnikud, nikerdajad jt.

Osalemine tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: http://www.taninfo.ee/tallinna-ettevotluslaat •• 6. oktoobril kl 9–11 hommikufoorum Ettevõtluskultuur või -kultuuritus (Viru Konverentsikeskuses, Viru väljak 4). Korraldab Tallinna Ettevõtlusamet Mis on ettevõtluskultuur?

Kust see algab? Millisel tasemel on ettevõtluskultuur Eestis? Kuidas saame selle arengule kaasa aidata?

Modereerib aja k irja nik Märt Treier. Teema üle arutlevad Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Ettevõtluse Instituudi direktor Andres Arrak, ETK juhatuse esimees Kati Kusmin ning Powerhouse OÜ juhatajakonsultant Janek Mäggi.

•• kl 13–15 projekti INNOREG seminar Kas oleme kosmosetehnoloogiaks valmis?

(Viru Konverentsikeskuses, Viru väljak 4). Korraldab Tallinna Ettevõtlusamet Kas Eesti ettevõtted on valmis ja võimelised liikuma edasi kõrgtehnoloogilisemate ja suurema lisandväärtusega toodete tootmise suunas?

Esinevad MTÜ Mehhatroonika Assotsiatsiooni juhatuse liige ning INNOREG-i projekti juhtekspert Jüri Riives, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol juhatuse liige Pirko Konsa, Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna dekaan, prof Tauno Otto ja Tõnu Hein konsultatsioonibüroost HeiVäl.

PROGRAMM Üritused Viru Konverentsikeskuses 5. oktoober 10–14 noortekonverents Noor ettevõtja, Õpilasest Ettevõtjaks, Tallinna Tehnikaülikool ja Tehnopol 15–16.30 seminar Social Responsibility in Entrepreneurship, Tallinna Ülikool

•• kl 13–14.30 töötuba Äriideest kasumini – kuidas veenduda, et tootega on võimalik kasumit teenida (Viru Konverentsikeskuses, Viru väljak 4). Korraldab Tallinna Ettevõtlusamet Äriideede analüüs, et leida enda jaoks kasumlik ärimudel. Näpunäited äriplaani f ina ntsosa koosta miseks.

Tulude-kulude plaani koostamine veebipõhise ja koostööle orienteeritud tarkvara abiga.

Töötuba veavad Ülemiste ettevõtlusinkubaatori juhataja Mart Brauer ja äriplaanide koostamise tarkvara iPlanner. net eestvedaja Armin Laidre.

•• kl 16–18 edulugude seminar Lotte reis ärimaale (Viru Konverentsikeskuses, Viru väljak 4). Korraldab Tallinna Ettevõtlusamet Koeratüdruk Lotte lugu kui hea näide ning õppetund sellest, kuidas loome- ja äriinimesed saavad edukalt koos töötada. Vestlust juhib Aavo Kokk. Osalevad Lotte loojad Janno Põldma ja Heiki Ernits, produtsent Riina Sildos, Lotte kaubamärki kasutavate firmade esindajad: Balti Veski AS juhatuse esimees Ergo Neeme, EMT turunduskommunikatsiooni osakonna juhataja Kristi Männik ning Maas Foods OÜ toiduportfelli haldaja-arendaja Elmer Maasi.

Ettevõtluspäeva raames on kavas ka Tallinna ettevõtete külastused, mis jagunevad seekord tervele nädalale.

Ettevõtlikud inimesed saavad külastada näiteks Lipuvabriku töökoda või minna Premia Tallinna Külmhoonesse jäätise valmistamise tehnoloogiaga tutvuma või hoopis Stagecraft OÜ ettevõttesse uudistama, kuidas valmivad lavatehnilised lahendused, kostüümid ning dekoratsioonid. Ettevõtete külastamiseks on vajalik eelnev registreerumine.

Miks mitte olla ettevõtlik?

Alustada pole kunagi hilja, sest hakkajaid inimesi on ühiskonnale väga vaja. Ole ettevõtlik ja osale Tallinna ettevõtluspäeval!

Meeldivate kohtumisteni, Tallinna Ettevõtlusamet

6. oktoober 9–11 hommikufoorum Ettevõtluskultuur või -kultuuritus, Tallinna Ettevõtlusamet 9–10.30 seminar Kuidas läbi oskusliku tutvustuse leida strateegiline investor?, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 9–10.30 seminar Kuidas kodustada loovust?, Loov Eesti 9–10.30 seminar Ettevõtluskultuur kui konkurentsieelis Eesti ettevõtjate näitel, Tallinna Tehnikakõrgkool 9–10.30 seminar Tööstusomand ja ettevõtluskultuur, Patendiamet 9.15–10 seminar Kuidas aitavad standardid kujundada ettevõtluskultuuri, Eesti Standardikeskus 11–13 seminar Intellektuaalomand kui ettevõtluskultuuri osa, QUIN-Estonia, Eesti Patendiinfokeskus, Maksu- ja Tolliamet 11–12.30 seminar Inimeste väärtustamine ettevõtluskultuuris ehk kuidas IT firmad hoiavad oma töötajatel silmad säramas, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 11–12.30 seminar Ettevõtluskultuur ja partnerlus toiduainetööstuses, Eesti Toiduainetööstuse Liit 11–12.30 seminar-paneel Eesti klienditeeninduse head ja vead, Eesti Kaupmeeste Liit 11–11.45 seminar Kas Eesti töötaja on oma tööga rahul?, Statistikaamet 11–11.30 seminar Kuidas kasutada rahvusvahelisi kogemusi oma ettevõtte hüvanguks?, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 11–12.30 seminar Juhtimissüsteemide standardid (ISO 9001, ISO 14001 jt) ning riskide hindamine.

Juhtimissüsteemide rajamine ja sertifitseerimine ettevõttes, Intact OÜ 11.30–14 seminar-kontaktkohtumine Ettevõtja ja disaineri koostöövõimalused, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Disainikeskus 12–13.30 seminar Kuidas alustada oma ettevõttega? Swedbank annab nõu, Swedbank 12.15–13.15 seminar Kliendihaldusprogramm väikeettevõtjale, Dorival Group 13–13.45 seminar KredEx aitab ettevõttel areneda, SA KredEx 13–14.30 seminar Eesti Posti kullerteenus kõrgliigasse, Eesti Kvaliteediühing 13–15 projekti INNOREG seminar Kas oleme kosmosetehnoloogiaks valmis?, Tallinna Ettevõtlusamet 13–14.30 töötuba Äriideest kasumini – kuidas veenduda, et tootega on võimalik kasumit teenida, Tallinna Ettevõtlusamet 13.30–14.30 seminar Ettevõtlikkus ja moraal äris, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 14–15.30 töötuba Teenusedisain –­­­ abimees kliendikesksema ettevõtte poole, Eesti Disainikeskus 14.15–15.45 seminar Kui mina oleksin vastutustundlik ettevõtja..., Maksu- ja Tolliamet 14.30–16 töötuba Coaching – juhtimise tööriist soovitud organisatsioonikultuuri loomiseks, Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing 15–18 seminar-töötuba Workplace design: creating a dynamic and successful work environment through team building and team development, AIESEC Eesti 15–16.30 seminar Heaven and hell? Culture and climate for innovation in Estonian Enterprises, Tallinna Ülikool 16–18 edulugude seminar Lotte reis ärimaale, Tallinna Ettevõtlusamet

Ettevõtluspäeva üritused mujal Tallinnas: 3.–9. oktoobril kl 12–20 töötuba Vaba linn, SA Tallinn 2011, Tallinna Kultuurikatla Loomemajanduse Arenduskeskus (Kultuurikatlas, Põhja pst 27a) 3.–9. oktoobril kohtumised ettevõtlike noortega Võta ise ette! Tallinna gümnaasiumides, Junior Achievement Eesti 4. oktoobril kl 9.30–17.30 Ideebörs START, Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus (Baltika Moelava ruumides, Veerenni 24) 5. oktoobril kl 17–21 noorte ettevõtluslaat, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Eurodesk Eesti, Tallinna Ettevõtlusamet (Solarise Keskuses, Estonia pst 9) 5.–6. oktoobril kl 9–17 äri ja suhtevõrgustiku konverents Nordic Open 2011,Taani-Eesti Kaubanduskoda (Meriton Grand Conference & Spa Hotellis, Paldiski mnt 4) 6. oktoobril kl 10–11 majandusteemaline e-viktoriin 8.–9. klasside õpilastele Tallinna koolides, Junior Achievement Eesti

Ettevõtete külastused: 4. oktoobril kl 10–11.30 Balti Video OÜ (TV 3 maja, Peterburi tee 81) 5. oktoobril kl 11–13 Stagecraft OÜ (Paavli 4) 5. oktoobril kl 14–15.30 Teaspon AS (Türi 4) 6. oktoobril kl 10–11.30 Lipuvabrik OÜ (Türi 3) 6. oktoobril kl 10–11.30 Premia Tallinna Külmhoone AS (Peterburi tee 42) 7. oktoobril kl 10–12.15 Ringkäik Targa Äri Linnas: Ülemiste City, Webmedia, Eesti IKT Demokeskus (Zappi maja, Lõõtsa 6) 7. oktoobril kl 11–13.15 Ringkäik Targa Äri Linnas: Ülemiste City, AS Helmes, Eesti IKT Demokeskus (Zappi maja, Lõõtsa 6)

Lisainfo ja registreerimine: ettevotluspaev.tallinn.ee

NB! Kõikidele üritustele vajalik eelnev registreerumine!

Osalemine TASUTA! Lisainfo ja registreerimine: ettevotluspaev.tallinn.ee

Ettevõtlusleht

AVISION – kogemused koos parima esitlustehnikaga Lõpuks on nad kohal! Neid on kaua oodatud, otsitud ja küsitud. Mõnikord on vaid kuulda olnud, et neid saaks Rootsist või Saksamaalt.

Mõni ei usu siiani, et nad on juba Tallinnas.

Jah, siiski tõsi – tõelised professionaalidele mõeldud projektorid on kohal.

Enam ei pea ekraanil piksel pikslit taga ajama, vaid nüüd on pikslid tillukesed ja tihedalt üksteise kõrval ka siis, kui ekraan on kümme meetrit lai. Projektori resolutsioon on 1920 x 1080 – tõeline full-HD. Värvid ekraanil on reaalsed, sügavad ja loomulikud – ikkagi maailmas kõige hinnatum ja ennast parimana tõestanud 3 DLP-tehnoloogia. Väga kvaliteetsed objektiivid päästavad vaid kahest lambist ekraanile enam kui 10 000-ANSIluumenilise va lgusvoo. Ja kui lambiga peakski midagi juhtuma, saab seda vahetada lausa sel ajal, kui teine lamp pilti näitab. Ükski pildi formaat ei jää näitamata ja signaal tundmata – mitmed analoog- ja digitaalühendused lubavad pilti kuvada erinevatest seadmetest. Alates

VHS-magnetofonidest kuni telestuudio täisdigitaalsete meediamängijateni.

K i i r va hetatavad er i nevad objektiiv id võima ldavad pilti kuvada nii mõne meetri kui ka mitmekümne meetri kauguselt. Vaid profe s sion a a l idele mõeldud paigaldusraamiga saab 25 kg kaaluva projektori (ilma objektiivita) turvaliselt üles riputada, a lusele asetada, teise projektoriga kokku või kõrvuti töötama reguleerida.

On olemas ka erilised filtrid väga tolmuse või suitsuse ruumi tarvis. Tõelise kinosaali pildikvaliteet on nüüd vaid telefonikõne kaugusel – helistage AVISIONI! Lisaks pakume ekraane 4:3 ja 16:3 formaadis, eestja t aga nt projek t sioon i k s laiusega 2–10 m. Ek raane saab riputada ja oma jalgadele seisma panna. Ka suuri ekraane on lihtne transportida, näiteks 10 m lai ja 5 m kõrge ekraan mahub iga auto pagasiruumi, sest tema hiigelraami detailid on pakendatavad vaid 120 cm pikkadesse kandekottidesse.

Projektorid 2000–15 000 ANSIluumenit, DLP- ja LCDtehnoloogia, palju erinevaid objek t i ive ja projek tor ite

kinnitustarvikuid, eri alused põrandale paigaldamiseks ja lakke riputamiseks.

Erinevad video- ja esitlusmikserid, maatriksid ning muud lü lit usseadmed n ii analoog- kui ka digitaalsete signaalide sujuvaks lülitamiseks.

Professionaa lsed pla smamonitorid 42", 50", 58", HD-ready ja full-HD resolutsiooniga. Neid saab riputada, panna lauale, paigaldada kuni 2 m kõrguse põrandajala külge, varustada kõlarite ja meediapleieritega.

Igasugused pildisignaalide jagajad, võimendajad, konverterid, mitu kilomeetrit erinevaid kvaliteetkaableid.

Mikrofonid, kõlarid, erinevad statiivid nende paigaldamiseks, helimikserid, võimendid.

Juhtmeta slaidivahetaja, mis töötab ka 100 m kauguselt.

Rohelised ja punased laserosutajad, mis on ka suurel ekraanil hästi näha. Konverentsikellad, mis loevad esinemise lõpuni jäänud aega ning tagavad, et kõik kohvipausid toimuvad õigel ajal.

Erinevad kaamerad ja salvestusseadmed, tehnoloogia videote töötlemiseks ja montaažiks.

Tulemuslikud konverentsid Aqva Spaas Pärast pingsat seminaripäeva võid lõõgastuda meie kuues basseinis ja seitsmes erinevas saunas.

Küsi personaalset pakkumist konverentsile, seminarile või koolitusele müügiosakonnast sales@aqvahotels.ee või helista 3260005, 3260014.

Vaata lähemalt www.aqvahotels.ee Parkali 4, 44308 Rakvere

Sellele lisandub loomulikult AVISIONI suurim vara – kogemused, sest oleme nüüdseks pildi näitamise tööd teinud juba 19 aastat.

Oleme abiks olnud: Pärnu Konverentsid, Äriplaan, PÖFF, Matsalu loodusfilmide festival, Katusekino. Lisaks konverentside ja sündmuste teenindamisele ehitame koosolekuruumide ja konverentsisaalide tehnilisi lahendusi. Meie paigaldatud esitlustehnikat kasutavad näiteks Nordic Hotell Foorum, hotell Viru, Skype, K-Rautakesko, Tallinna Ülikool.

Alates 2005. aastast oleme teinud koostööd paljude muuseumidega. Meie abiga on saanud töökindlad ja igapäevaseks kasutuseks mõeldud seadmed KUMU, Kiek in de Kök ja Bastioni käigud, Eesti Ajaloomuuseum Pikal tänaval, Tammsaare muuseum Albus, Tubina muuseum Alatskivil, Otepää spordimuuseum, Postimuuseum Tartus ning MiaMilla Manda lastemuuseum.

Sellesügisest AVISIONI sahvrit tutvustas Ivo Kõvamees AVISION AS juhatuse liige, e-post: ivo@avision.ee

7

Polycom® HDX seeria Videokonverentsiseadmed

Hoia koosolekute lähetuskulud kontrolli all • Full HD 1080p @ 1024kbps • HD 720p @ 512kbps • Polycom StereoSurround™ 22Khz • Arvutipildi edastamine • IP ühendus • ISDN ühendus • MultiPoint ühendus nelja seadme sidumiseks • Kahe monitori väljund • Video- ja heliväljund salvestusseadmele

Panasonic Toughbook CF-19

Töökindlaim sülearvuti aeg-kriitilistesse tööprotsessidesse!

• Vee- ja tolmukindel – IP65 • Garanteeritud käivitumine temperatuuril -24° kuni +60°C • Ekstreemselt hele (1000cd/m2) ja puutetundlik 10,4“ LCD • Vibratsiooni-, löögi- ja kukkumiskindel • Aku tööaeg 10 tundi

Panasonic Toughbook CF-U1

Maailma esimene UMPC, millel on samaaegselt maksimaalselt funktsioone, piisavalt jõudlust, elementaarsed sidekanalid ja konstruktsioon, mis talub ka kõige karmimat kohtlemist või keskkonda!

• 5.6”, puutetundlik LCD (WSVGA) • Genuine Windows® XP Professional • Kaal 1,06 kg • Aku tööaeg on 9 tundi • Vibratsiooni-, põrutus- ja kukkumiskindel (MIL-STD 810F) • Vee- ja tolmukindel, vastab IP54 standardile

Tule tutvu Polycom® ja Panasonic Computer Products seadmete ning lahendustega volitatud esindaja juures!

SKARCON OÜ A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn • tel 502 8488 • www.skarcon.eu • info@skarcon.eu