Ettevõtlusleht
Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, II korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Artur Jurin artur.jurin@lehed.ee, 680 4517
jaanuar 2012
Keskkonnainvesteeringute Keskus jagas mullu rekordiliselt toetusi Foto: EPL arhiiv
keskkonnateadlikkuse alalt on projekt „Konnad teel(t)”, mille tarvis sai SA Eestimaa Looduse Fond KIK-ilt 95 000 eurot. Selle projekti hulka kuuluvad teavitustöö ja praktilised tegevused, et vältida konnade massilist hukkumist kevadiste rännete ajal maanteedel. Või näiteks MTÜ Eesti Sukeldujate Klubi projekt, mille eesmärk on merre sattunud jäätmete näitamine avalikkusele. Põdersalu tõdeb, et häid projekte on tegelikult väga palju ja raske on paari-kolme esile tuua. Uutest suundumustest rääkides märgib ta, et sihtgrupina on aina enam esile tõusnud puuetega ja erivajadustega inimesed. Samuti tehakse aina rohkem projekte venekeelsele sihtrühmale.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetas rahaliselt erinevaid projekte möödunud aastal varasemast rohkem ning tänavune aasta tõotab selles osas tulla veelgi edukam. Priit Liiviste KIK-i juhatuse nõuniku Hannes Aarma sõnul oli möödunud aasta struktuuritoetuste kasutamisel murrangulise iseloomuga, kuna nii KIK-i kui ka taotlejate pingutuse tulemusena suudeti toetuste taotlemise süsteemi efektiivsemalt ära kasutada. Aarma lisas, et toetuse kasutamisel pole ainult oluline selle maht, vaid ka kasutamise kiirus, sest eurotoetuste üldmääruse kohaselt saab riik konkreetseks eelarveaastaks eraldatud vahendeid kasutada mitte kauem kui kolm aastat. Seetõttu on toetusrahade ärakasutamiseks seatud ajaline piirang ka igale projektile. Selleks kutsuti eri valdkondade toetuste saajaid mitmel korral arupidamistele ja teabepäevadele, kus neile selgitati, kuidas oleks võimalik vahendeid kiiremini kasutada. Lisaks toimusid KIK-is kord kvartalis projektide arengu ülevaatused, mille tulemusena kaardistati projektid kas roheliseks (edukad) kollasteks (üksikute probleemidega) või punasteks (olulise mahajäämusega projekti realiseerimisel või käivitamisel). Punaste projektide omanikega korraldati eraldi kohtumised, et koos otsustada, kas ja kuidas saab toetusvahendeid edasi kasutada. Aa r ma sõnu l saav utat i selle taktika ja ka toetuse saajate pingutuste viljana aasta lõpuks märgatav edasiminek ja jõuti rahade väljamaksmisel graafikusse. Detsembri väljamaksete summa oli rekordiline, välja maksti üle 30 miljoni euro ja tervikuna jõuti ka aastaplaanidele üsna lähedale. Üle 160 miljoni euro toetusteks Eelmise aasta välja makstud st r u k t uu r itoet uste kog usumma oli üle 125 miljoni euro ja kuna KIK rakendab ka CO2 kvoodimüügist saadud projekte ja Eesti keskkonnatasude seaduse alusel eraldatud
Mahukate taristuprojektide kõrval leiavad KIK-ist rahastamist ka sajad keskkonnateadlikkusele suunatud projektid.
Hannes Aarma vahendeid, oli väljamakseid kokku 161 miljoni euro eest. Eelmisel aastal lõppes 44 struktuuritoetusega projekti ja nende jaoks kasutati üle 20 miljoni euro toetust. Olulisematest ja suurematest on lõppenud kolm veemajanduse projekti Otepääl, Keilas ja Järva-Jaanis. 2012. aastal peaks lõppema veel umbes 100 projekti. Üsna edukalt on läinud Aarma hinnangul nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine. Mõne aastaga on paarikümnest prügilast alles jäänud vaid üksikud, mida veel ei ole jõutud sulgeda ja korrastada.
Heiko Põdersalu Tänavu peaks toetuste väljamaksmine kahekordistuma, kui kõik veel läbi viimata hanked õnnestuvad ja projektide teostamiseks vajalikud lepingud sõlmitud saavad. Sellel aastal lõppevatest suurematest projektidest on oluline politsei- ja piirivalveameti tarbeks valmiv multifunktsionaalne laev, mis peaks võimaldama kõrvaldada merereostust ja teha teisi päästetöid. Aarma sõnul on näiteks veemajandus valdkond, kus investeeringud ei lõppe kunagi, sest pidevalt on vaja kusagilt veevõrku uuendada, laiendada ja teenuste kvaliteeti tõsta. Seni on toetusvahenditega suude-
tud teha Eesti veemajanduses suur hüpe jõudmaks Euroopa standardite ja nõuete tasandile nii joogiveega varustamisel kui ka reovee puhastamisel. Aarma sõnul tuleb nüüd seda taset veemajanduses hoida ja kvaliteeti ka edaspidi parandada. „Projektid pole eesmärk omaette. Eesmärgiks on luua eeldused projekti järgselt teenuste, keskkonna seisundi, inimeste tervise ja muude näitajate oluline parandamine. Maha pandud torude kilomeetrid või suletud prügilate arv ei ole see näitaja, mis peaks iseloomustama Euroopa toetuse mõju või eesmärki, see on pigem numbriline väljund tehtud töödele, aga mitte mõjule, mida need projektid peavad andma.” Kodumaist raha kasutati rekordhulgal Kodumaise rahastamise poolelt oli eelmine aasta keskkonnaprogrammi juhi Heiko Põdersalu sõnul KIK-i jaoks suhteliselt hea. Rahaliselt oli tegu lausa rekordaastaga, näiteks keskkonnaprojektide
puhul pole varem nii palju rahastamisotsuseid kunagi tehtud. Rahastamisotsuseid oli pisut alla 60 miljoni euro ja taotluste hulk võrreldes 2010. aastaga suurenes. Taotlusi oli 1744 ja rahastamisotsuseid tehti 1184. Rahalises plaanis oli taotluste hulk umbes 97 miljonit eurot, millest rahuldati pisut alla 60 miljoni euro. Eesti keskkonnaprogrammist rahastatakse kokku 11 valdkonda. Taotluste hulga poolest on kõige populaarsem keskkonnateadlikkuse programm, mille alt rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaharidust ja -teadlikkuse edendamist. Lisaks keskkonnaorganisatsioonide suurtele kampaaniatele viivad neid väiksemas mahus ellu ka koolid ja lasteaiad. Nende projektide hulka kuuluvad ka mitmesugused õppereisid ja erinevad koolitusprogrammid, mille jaoks saavad raha taotleda ka koolid ise. Kui omavalitsustele kehtib 10-protsendiline omaosaluse nõue, siis koolide puhul seda nõuet ei ole. Üheks põnevamaks näiteks
Taotlejad saavad igakülgset abi Eesti keskkonnaprogrammist KIK-i kaudu toetuste taotlejatele on suureks abiks 2011. aastal käivitunud elektrooniline süsteem KIKAS, mis võimaldab kogu vajaliku asjaajamise sooritada interneti teel. See on oluliselt kiirendanud ja lihtsustanud kogu protsessi mõlema osapoole jaoks. Lisaks saab süsteemi abiga jälgida igapäevaselt projekti käekäiku ning vajaduse korral mõne hetkega tarvilikke parandusi sisse viia. Toetusi saavad taotleda kõik asutused või organisatsioonid. 2012. aasta esimene keskkonnaprogrammi taotlusvoor leiab aset juba märtsi alguses, täpsemat infot saab jooksvalt Keskkonnainvesteeringute Keskuse koduleheküljelt aadressil www.kik.ee ja vajalikku abi KIK-i esindustest üle Eesti. •• SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus vahendab riigieelarvesse laekunud Eesti keskkonnatasusid, Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid keskkonnaprojektide elluviimiseks ning annab samal otstarbel ka laenu. Ligi 12 aastase tegutsemisaja jooksul on KIK aidanud keskkonda investeerida üle 600 miljoni euro. •• KIK-i toetusi ja laene rahastatakse neljast allikast: Eesti keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurifondid, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile ja Eesti CO2 kvoodimüük, tuntud ka kui roheline investeerimisskeem.
2
Ettevõtlusleht
Tööandjapensioni maksusoodustused, valikud ja piirangud Tööandjapension – parem kindlustatus pensionipõlves ning laiapõhjaline motivatsioonipakett täna. Angelika Tagel Nordea Pensions Estonia AS juhatuse esimees
Tööandjapension võimaldab ettevõttel panustada töötaja kolmandasse pensionisambasse ja seeläbi oma töötajaid täiendavalt motiveerida. Kuni selle aastani olid igasugused töötaja hüvanguks tehtud kindlustuslepingud ja pensionifondide maksed käsitletavad erisoodustusena. Enam see nii ei ole – töötaja jaoks tehtavaid vabatahtlikke täiendava kogumispensioni makseid erisoodustusena ei käsitleta. See muudab tööandjapensioni oluliselt
soodsamaks võrreldes teiste töötajate heaoluks tehtavate kulutustega. Tööandjapensioni maksete pu hu l ei t u le ena m tasuda tulumaksu. See on osa, mille tööandja võidab. Skeem on küll suures pildis sama soodne kui töötaja enda tehtavad kolmanda pensionisamba maksed, kuid esimesel juhul ei tule tulumaksu kinni pidada ja 21% suurune maksuraha jääb ettevõtte käibesse.
NÄIDE 100-EUROSE MAKSE PUHUL Nii palju on III samba makse palgamaksest soodsam
90 80 70 60
Tulumaks
50
Sotsiaalmaks
40
Töötuskindlustus (tööandja)
30
Töötuskindlustus (töötaja)
20
II samba makse
10
Netopalk või makse fondi Palk
saavutamist (sh täiendavad puhkused, laste ja perega seotud soodustused), toimetulekut juhul, kui ajutiselt või pikaaja liselt vä heneb töövõime (sh elu- ja õnnetusjuhtumikindlustused), tervise hoidmist (sportimis-, tervise- ja söögisoodustused) ning kuuluvustunnet (sh ühisüritused). Alates sellest aastast on Eestis tööandjatel täiendav võimalus pikaajalise perspektiiviga kompensatsiooni pakkumiseks tööandjapensioni näol, mida ei käsitleta enam erisoodustusena töötajale. Tööandjapension võimaldab tööandjal panustada töötajate heaolusse pikaajalises perspektiivis ning kind-
lustada oma inimeste vanaduspõlve. Nordea aitab oma igapäevatöös kliente oluliste finantsotsuste tegemisel. Samamoodi hoolime oma tööt ajatest n i ng oleme teinud otsuse, et aitame tööa ndjapensioni sissema k setega pa nu st ada nende k indlustundesse. Vabatahtlik pensionikindlustus on iga inimese jaoks oluline finantsotsus, mida tehakse perspektiivitundega, tuleviku toimetuleku n i mel. Tööa ndja pa nus töötaja kolmanda pensionisamba sissemaksetesse a itab iga l töötaja l seda olulist otsust enda jaoks langetada.
Seega sisaldab jaanuarist kehtima hakanud tulumaksuseadus ettevõttele tööandjapensioni võtmes kahte olulist võitu: 1. Tööandjapension on soodsam kui teised motivatsioonipaketi osad (nt palk, sportimise toetamine, ametisõiduki kasutamine erasõitudeks vms). 2. Tulumaksu jagu raha on ettevõttel võimalik kasutada käibes oma äranägemise järgi,
100
0
siin hea võimalus oma töötajate pikaajalist heaolu toetada. Meie naaberriikides on see juba tavaks olnud pikka aega – kas kohustuslikuna või maksusoodustusega vabatahtlikuna. Tegelikult on Eesti üks viimaseid riike, kes siinses majandusregioonis alustas maksusoodustuse rakendamist, kõikides naaberriikides on see ühel või teisel moel juba ammu tehtud. Eesmärk
on aga kõikjal üks – vältida t u leva st ma k su koor ma kasvu ja parandada oma töötajate elujärge pikemas perspektiivis. Kuna tööandjapensioni näol Eestis on tegemist pensioni kolmanda sambaga, siis sobivad pensionikogumise toodeteks needsamad vabatahtlikud pensionifondid ja pensionikindlustuslepingud, mida igaüks ka individuaalselt kasutada saab. Seega pakutakse kogumiseks lihtsaid ja arusaadavaid tooteid, mille hulgast saavad inimesed valida just endale sobivaima lahenduse. Täpsema valiku tegemisel saab nõuga abiks olla pank, kuid eelnevalt tuleks läbi arutada töötaja soovid, eesmärgid ning võimalused. Oluline on sealjuures arvestada, et töötaja kohta saab tulumaksusoodsaid makseid kolmandasse sambasse teha ühes aastas 15% ulatuses töötaja brutopalgast, kuid mitte enam kui 6000 euro väärtuses. Need piirangud kehtivad nii tööandja kui ka individuaalsete maksete peale kokku. Nordea pank on alustanud oma töötajatele pensioni kogumist. Loodame, et võimalusest haaravad kinni ka paljud teised Eesti ettevõtted. Nagu öeldud, võidab sellest lisaks tööandjale ka töötaja – parem kindlustatus pensionipõlves ning laiapõhjaline motivatsioonipakett täna.
III samba makse
Nordea Pensions Estonia AS juhatuse esimees Angelika Tagel
sh näiteks täiendavaks töötaja motiveerimiseks. Lisada tuleb veel suuremast töötajate motivatsioonist tulenev rahulolu ja töötulemi kasv, lojaalsuse kasv ning ettevõtte kui tööandja atraktiivsuse kasv. Võite on palju. Kuigi rahvakeeles on skeem saanud endale nimeks tööandjapension, on see ikkagi vaid tööandja poolt tehtavate
ma ksetega indiv iduaa lne pensioni kolmanda samba kogumine. Täna on kolmanda samba kogujaid Eestis umbes 120 000 inimest. Teist sammast, kohustuslikku kogumispensioni, koguvad enam kui 620 000 inimest. Arvestades, et esimene ja teine sammas on mõeldud selleks, et anda tulevikus pensioni, mis oleks samaväärne tänase riikliku pensioniga, on tööandjatel
Tööandjapension on uus võimalus motivatsioonipaketi täiendamiseks Tööandjapension võimaldab tööandjal panustada töötajate heaolusse pikaajalises perspektiivis ning kindlustada oma inimeste vanaduspõlve. Piret Põldre Nordea personalijuht
Töötajate ja tööandja omava heline suhe põhineb mõlemale poolele väärtust looval kokkuleppel. Seejuures annavad töötajad endast igapäevaselt parima oma teadmiste-oskuste rakendamise ja pühendumuse kujul ning tööandja pakub soodsat töökesk-
konda, arenguvõimalusi ja töötasu paketti, mis arvestab iga töötaja panust ja annab kindlustunde toimetuleku osas nii täna kui ka pikemas perspektiivis. Tööa ndja loodud kompensatsioonipaketi eesmärk on vär vata ja hoida motiveer it ud, kompetent seid ning tulemusele suunatud töötajaid. Selline terviklik tasupa kett hõlmab lisa ks tavapä rasele põhipa lga le k a va l i k ut tä iendavatest tasudest ja soodustustest. Näiteks kuuluvad sellesse sõltuva lt tööandjast tulemustasud väga hea töö ja seatud eesmärkide täitmise eest, soodustused, mis toetavad töö ja eraelu tasakaalu
Nordea personalijuht Piret Põldre
Ettevõtlusleht
Miks, mida, kus, kuidas, millal kaitsta? Õigel ajal tegemata jäetud kulutused patendi või muu kaitse taotlemiseks võivad osutuda kordades väiksemateks kui hiljem kaitse puudumise tõttu tekkida võiv kahju.
Mikk Putk Eesti patendivolinik Margus Sarap Euroopa patendivolinik Küllap kõik on kogenud heurekamomenti, kui tekib mõni põnev idee. Eriti, kui otsitakse lahendusi mingile probleemile või tekib vajadus midagi mugavamalt, lihtsamalt, efektiivsemalt teha. Rõõm oma avastuse või leiutise üle viib tihti kohe järgmise mõtteni, et selle peaks ruttu ära patenteerima! Kõige parim kaitse on oma ideed saladuses hoida ja sellest mitte kellelegi rääkida. Samal ajal pole välistatud, et keegi teine on tulnud samale mõttele ja asunud sellest kasu lõikama. Esmalt peaks arvestama, et ideed kui sellist kaitsta ei saa – näiteks on probleem, kuidas teada saada, et köögikraan lekib. Idee oleks paigutada kapi põhja andurid. Tehniliseks lahenduseks on aga aukudega matt, mille põhja ja ülemisse äärde on paigutatud elektroodid. Lekke korral täidab vesi matis olevad augud, elektroodide vahel tekib vooluring ning kostab hoiatussignaal. Arvestama peab sellega, et patendi taotlemine ja patendikirja kättesaamine ei tee iseenesest veel kedagi rikkaks. Patendi
kättesaamiseks peab taotleja olema valmis panustama aega ning tegema kulutusi.
meetodid ja teadusteooriad, reeglistikud, arvutiprogrammid ja algoritmid jm. Patendi taotlemine võib kesta aastaid, seepärast peab arvestama, kui pikk on kaitstava lahenduse eeldatav eluiga või kui kaua kavatsetakse seda toota/müüa. Tänapäeva kiirete arengute juures võib juhtuda, et näiteks IT-valdkonnas on lahendus ammu turult kadunud ja tootmisest maas, kui patent käes. Samal ajal ei pruugi farmaatsia valdkonnas toode enne kümmet aastat turule jõudagi. Arvestama peab turu asukohta, suurust ning võimalust, kui tõenäoline on, et see konkurentide või kellegi teise poolt kopeeritud saaks. Seega sõltub see kaitsmise strateegiast.
Miks patenti taotleda? Peamised eesmärgid patendi taotlemisel on kaitsta end konkurentide eest, sest patent on legaalne monopoolne õigus. Patendiga võib teenida litsentsitulu, sellega võib takistada konkurendi tegevust või teda rünnata. Kaitsmise eesmärgiks võib olla tööstusomandi portfelli kasvatamine, et tegevuse laienemisel muutuda atraktiivsemaks võimalikele investoritele. Patenditaotluste esitamine võimaldab mõõta arendustegevuse tulemusi, saada eksperthinnangut arendatavale lahendusele. Oskuslikult koostatud patendiportfell loob ettevõttele lisaväärtust, tõstab ettevõtte mainet ning parandab positsiooni läbirääkimistel. Mida kaitsta ja milline ajahetk oleks patendi taotlemiseks parim aeg? Nagu eespool viidatud, siis lihtsalt ideed ei saagi muul viisil kaitsta, kui seda saladuses hoida. Patendi taotlemisel tuleb ideed arendada nii palju edasi, et oleks selge, kuidas ideele vastav lahendus teostatakse. Seadme puhul – millest koosneb, kuidas on eri detailid ühendatud, kuidas töötab. Meetodi puhul – mida, mis järjekorras ja mis tingimustel tehakse. Aine puhul – selle eri koostisosad, palju üht või teist koostisosa sisaldab. Patenditaotluse esitamiseks pole otseselt vaja valmis lahendust või prototüüpi, kuid teostus peab olema üheselt mõistetavalt lahti kirjutatud.
KOOLITUSED TAMMSAARE ÄRIKESKUSES 02. veebruar ARENGUVESTLUSED Koolitaja: Jaana Liigand 08.-09. veebruar JUHI FINANTSKURSUS ARUANNETE ANALÜÜS, INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE Koolitaja: Margus Tinits 09. veebruar ENESEKEHTESTAMINE JA TOIMETULEK MANIPULATSIOONIGA Koolitaja: Kristel Rannamees 16.-17. veebruar VEOLEPING JA KAUBADOKUMENDID VÄLISKAUBANDUSES 16.-17. veebruar TÕHUSATE LÄBIRÄÄKIMISTE TREENING Koolitaja: Toomas Osvet 21. veebruar INCOTERMS 2010 ASENDAMATU TÖÖRIIST VÄLISKAUBANDUSES JA LOGISTIKAS Koolitaja: Tiit Tammemägi KOOLITUSRUUMIDE RENT TAMMSAARE ÄRIKESKUSES!
Eesti patendivolinik Mikk Putk (vasakul) ning Eesti ja Euroopa patendivolinik, Eesti ja Euroopa disaini- ja kaubamärgivolinik Margus Sarap Patenditaotluse peaks esitama nii vara kui võimalik ja nii hilja kui vajalik, st patenditaotluse saab esitada siis, kui on selge, kuidas kaitstavat lahendust võiks teostada. Arvestama peab sellega, et kõik patenditaotlused avaldatakse 18 kuu möödudes ehk siis muutub kogu lahendust puudutav informatsioon avalikuks. Seega võib teatud puhkudel olla näiteks äriliselt kasulik patenditaotluse esitamisega viivitada. Kindlasti peaks patenditaotluse
esitamisega ruttama, kui näiteks arendustöö tulemusi või toodet on plaanis avalikkusele esitleda. Seega enne esita taotlus, siis räägi teistega! Mis kriteeriumid on patendi taotlemisel olulised? Mida patendi taotlemisel arvestada? Patenti saab taotleda lahendusele, mis on ülemaailmselt uudne ehk täpselt samasugust lahendust ei tohiks olla varem avali-
kustatud. Lahendus ei tohi olla antud valdkonda tundvale inimesele iseenesestmõistetav, vaid ta peaks võrreldes valdkonna sarnaste lahendustega olema täiendava efektiga, et suudaks lahendada tekkinud probleemi. Kolmas oluline kriteerium on see, et lahendus peab olema reaalselt teostatav. Igiliikuri, ajamasina jms tüüpi lahendused vähemalt seni pole. Kaitstavad ei ole samuti avastused ja loodusseadused, matemaatilised
Mida patendi taotlemiseks tegema peab? Kui kalliks kogu protsess osutub? Kõige olulisem on esmalt asjatundjatega konsulteerida (nt patendivolinikuga), seejärel teha nn tehnika taseme uuring. Patendivolinik küll küsib palju, aga annab head nõu alustamiseks. Õige teeots alguses säästab kulusid tulevikus. Kaitsekulud sõltuvad igast konkreetsest juhust eraldi ning võivad alata juba mõnesajast eurost. Kindlasti tuleks aga arvestada, et õigel ajal tegemata jäetud kulutused patendi või muu kaitse taotlemiseks võivad osutuda kordades väiksemateks kui hiljem kaitse puudumise tõttu tekkida võiv kahju. Sarap ja Partnerid Patendibüroo Kompanii 1c, Tartu Soo 46, Tallinn www.patent.ee
3
4
Ettevõtlusleht
Iga asi saab ükskord otsa ehk miks on vaja arvestada kulumit Ettevõtte juhataja määrab iga põhivara kohta kasutusaja ja kuluminormi – need peavad olema kirjas raamatupidamise siseeeskirjades. Signe Kalberg Kui alustav ettevõtja ostab oma tegevuse jaoks auto, kontorisse arvuti ja mööblit, puutub ta kokku põhivara ja selle kulumiga. Põhivara on kestvalt, pikaajaliselt (üle ühe aasta) kasutatav vara. Kõik muu vara on käibevara või kantakse soetamisel kohe kuludesse, mida kasutavad füüsilisest isikust ettevõtjad. Majandustegevuses põhivara kulub ja seega väheneb tema maksumus järk-järgult. Millise maksumuse ja kasutusea pikkusega vara ettevõtte juht põhivaraks loeb, otsustab ta juba ise, kuid need kriteeriumid peavad olema kirjas firma raamatupidamise sise-eeskirjas. Maad, kunstiväärtusi, raamatukogufonde ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita ehk neile kulumit ei arvestata. Kui kulumi suurus on võrdne soetusmaksumusega, on selle põhivara jääkmaksumus null ja kulumi arvestamine lõpetatakse. Soetusmaksumus
– akumuleeritud kulum = jääkmaksumus. Põhivara kulum väljendab seega põhivara amortiseerunud, st kulunud osa. Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Seega pole amortisatsioonimeetodi ja -määrade valikul eesmärgiks vara jääkmaksumuse hoidmine võimalikult ligilähedane tema turuväärtusele, vaid vara kasutamise võimalikult õiglane peegeldus. Materiaalse põhivara kulumit arvestatakse alates põhivara kasutuselevõtmise kuust kuni selle täieliku amortiseerumiseni või kasutusest eemaldamise kuule eelneva kuuni. Ajakohased raamatupidamisprogrammid on teinud ka kulumi arvutamise lihtsaks. Igale põhivarale avatakse omaette kaart, kuhu saab sisestada kõik vajalikud andmed põhivara amortisatsiooni arvutamiseks. Ülejäänu teeb juba tarkvara. Valdkonna asjatundjad soovitavad meeles pidada, et materiaalne põhivara võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses, kuid soetusmaksumus ehk soetamiseks tehtud kulud kajastatakse kuluna varaobjekti kasuliku eluea jooksul. Algajatel on oluline aru
NÄIDE AS Punamütsike ostis seadme soetusmaksumusega 104 000.-, mida kavatsetakse kasutada 4 aastat. Likvideerimismaksumus on 4000.Aasta mahaarvestise summa: •• lineaarsel meetodil Mahaarvestise summa = 25% x ( 104 000 – 4000 ) = 25 000.aasta mahaarvestis kulum jääkmaksumus 1 25 000 25 000 79 000 2 25 000 50 000 54 000 3 25 000 75 000 29 000 4 25 000 100 000 4 000
saada, et põhivara soetusmaksumuse kuluks kandmine sõltub suuresti juhtkonna hinnangutest. Praktikas ongi sageli väikefirmades põhivara soetusmaksumuse alampiir liialt kõrgeks tõstetud, ja nii kajastataksegi varade soetamine ühe summana kuludes soetamise aastal, kuigi neid kasutatakse pikemaajaliselt ja kulud oleks mõistlikum jaotada eri aastatele. Igal bilansipäeval tuleks hinnata kasutatavate amortisatsioonimäärade, -meetodite põhjendatust ja vajadusel neid muuta. Firmades esineb aga olukordi, kus põhivara soetusmaksumus on juba kuludesse kantud, kuigi põhivara on töökorras ja jätkuvalt kasutuses.
Kulumi ehk amortisatsiooni arvestuse meetodeid on mitu. Levinuim lineaarne meetod tähendab, et amortisatsiooniks arvutatakse igal aastal ühesugune summa põhivara soetusmaksumuses. Siin on oluline teada põhivara soetus- ja likvideerimismaksumust ning kasutusaega. Näiteks kui põhivara väärtus on 1000 € ning amortisatsioonimäär 25% (või eluiga 4 aastat), siis igal aastal kantakse kuluks kindel summa 250 € (1000/4 = 0,25 x 1000 = 250). Lineaarse arvestamise eeliseks on eelkõige selle meetodi lihtsus. Puuduseks aga, et see ei vasta tulude ja kulude printsiibile.
•• kahekordselt väheneva jäägi meetodil Mahaarvestise summa = 50% x 104 000 = 52 000.- esimesel aastal aasta mahaarvestis kulum jääkmaksumus 1 104 000 x 0,5 = 52 000 52 000 52 000 2 52 000 x 0,5 = 26 000 78 000 26 000 3 26 000 x 0,5 = 13 000 91 000 13 000 4 9000 100 000 4000 •• kasutusaastate järjenumbrite meetodil Mahaarvestise summa = 40% x ( 104 000 – 4000 ) = 40 000.- esimesel aastal aasta mahaarvestis kulum jääkmaksumus 1 0,4 x 100 000 = 40 000 40 000 64 000 2 0,3 x 100 000 = 30 000 70 000 34 000 3 0,2 x 100 000 = 20 000 90 000 14 000 4 0,1 x 100 000 = 10 000 100 000 4000
•• toodangumahu meetodil, kui tegevusperioodil plaaniti valmistada 1000 toodet, sh esimesel aastal 250, teisel 350, kolmandal 100 ja neljandal 300 toodet. Mahaarvestise summa = 100 x 250 = 25 000.- esimesel aastal aasta mahaarvestis kulum jääkmaksumus 1 100 x 250 = 25 000 25 000 79 000 2 100 x 350 = 35 000 60 000 44 000 3 100 x 100 = 10 000 70 000 34 000 4 100 x 300 = 30 000 100 000 4000
Ettevõtlusleht
Ületunnitöö hüvitamine tuleb kokku leppida Hillar Villers Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat Praktikas on üha sagenenud juhtumid, kus töötaja esitab esmakordselt nõude ületunnitöö hüvitamiseks pärast töösuhte lõppemist. Kuigi ületundide hüvitamise tingimusi käsitleva kokkuleppe puudumisel peaks töötaja ületunnitöö hüvitusnõude esitama mõistliku aja jooksul, pärast vastava tööaja arvestusperioodi lõppu. Nii mitmedki juhtumid näitavad aga, et töötaja esitab oma ületöötundide nõude esmakordselt alles töölepingu lõppemise järel töövaidluskomisjonile või kohtusse, kuigi mõistlik on lahendada sellised olukorrad juba töösuhte ajal.
tuses või eelneva kokkuleppe alusel rahas. Vastava kokkuleppe olemasolul maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Tööaja arvestust, seega ka tööaja hulka kuuluva ületunnitöö arvestust on kohustatud pidama tööandja. Töölepingu lõppemisega (sõltumata alusest) muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks, sh ka ületunnitöö hüvitis. Et ületunnitöö eest rahas nõutav hüvitis kuulub töötasu koosseisu, on nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Era ld i teema na t u lek s käsitleda, kas ja millistel tingimustel saaks töötaja nõuda ületunnitöö eest antava vaba aja hüvitamist rahas (nt analoogselt kasutamata puhkuse hüvitamisega). Antud hetkel selles osas väljakujunenud praktikat ei ole.
Ületunnitöö regulatsioonist Ületunnitöö regulatsioon töölepingu seaduses on lihtne ja selge, juhul kui ületunnitööd tehakse töötaja ja tööandja kokkuleppel ja seaduses toodud erijuhtudel ka tööandja nõudel. Ületunnitöö hüvitamine toimub, kas vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga võrdses ula-
Mis toimub praktikas Üldjuhul on tööaja arvestusperioodiks kalendrikuu (v.a summeeritud tööaja arvestus), vastavalt tööandja poolt peetud tööaja arvestuse alusel makstakse töötajale ka töötasu. Praktikas levivad aga ü ha ena m ju ht um id, kus töötaja peab ka ise enda
Koolitusprogramm Lean Six Sigma Black Belt esimest korda Eestis! Lean Six Sigma Black Belt on maailma tippkoolitusprogramm juhtidele ja tippspetsialistidele. See annab teile parimaid praktikaid: • kuidas leida üles kulusid mõjutavad tegevused; • kuidas saada lahti raiskamisest ja kehvast kvaliteedist; • kuidas suurendada väärtust loovate tegevuste tulemuslikkust. Nüüd on esimest korda võimalik saada Black Belti sertifitseering ka Eestis. Koolituse viib läbi prof Gregory H. Watson, Master Black Belt, Rahvusvahelise Kvaliteediakadeemia president
Koolitus koosneb neljast moodulist ja toimub Tallinnas Ülemiste Hotelli konverentsikeskuses 2012. aasta veebruarist juunini. Programmi hind ühele osalejale on 6800 €. Kvaliteediühingu liikmetele ja gruppidele kehtivad soodustused. Hind sisaldab koolitust, jaotusmaterjale, projekti juhendamist ja kaitsmist ning toitlustust. Koolitus on inglise keeles ja kohtade arv on piiratud!
Lisainfo ja registreerumine: www.eaq.ee/lean-six-sigma-black-belt-koolitus, triin.kraavi@eaq.ee, tel 631 3550, 56 956 005
tööaja (sh ületundide) arvestust, mida hiljem kasutatakse nõude esitamisel. Tavaliselt töötaja enda arvestust tööandjale ei edastata ja ületunnitöö hüvitamise nõudeid töösuhte kestel ei esitata. On esinenud juhtumeid, kus töötaja esitab pärast töölepingu lõppemist oma arvestuse aga töövaidluskomisjoni või kohtusse, ületunnitöö rahas hüvitamise nõudmiseks. Nimetatud nõudes on enamasti esitatud kuni kolme aastase perioodi ületundide arvestus. Antud tegevust ei saa aga pidada mõistlikuks ja heas u su s k ä it u m i sek s. Ju hu l kui töötaja on teinud tööaja arvestusperioodi kestel ületunde ja tööandja pole neid tööaja arvestuses kajastanud ja/või ei ole neid hüvitanud, peab töötaja esitama ületundide hüvitusnõude mõistliku aja jooksul, mitte alles kahe või kolme aasta möödudes. Näiteks, kui töösuhe lõppes 2011. aasta septembris, siis avaldus, kus nõutakse 2009. a a st a teht ud ü let u nd ide hüvitamist, esitati töövaidluskomisjoni alles 2011. aasta novembris. Nõude esitamisega ootamine ei saa teenida rikastu-
mise eesmärki. Kui töötaja pole töösuhte kestel nõudnud ületundide eest hüvitist, siis ületundide rahas hüvitamise nõude esitamisel töölepingu lõppemise järel tuleks antud nõue jätta rahuldamata. Soovitusi tööandjale ja töötajale Võimalike vaidluste vältimiseks tuleks tööandjal sõlmida töötajaga alati vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkulepe ületunnitöö tegemise ja selle hüvitamise tingimustest. Samuti tuleks tööandjal pärast tööaja arvestusperioodi lõppu võtta töötajalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus tööandja tööaja arvestuse õigsuse kohta. Kõikidele töötajatele tuleb panna südamele – selleks et ületunnitöö saaks tasutud, tuleb kõik kokkulepped, sh reaalselt tehtud ületunnitöö kirjalikult fikseerida, millest mõlemad osapooled üheselt aru saavad. Tagantjärele esitatud ületunnitöö arvestamise ja hüvitamise protsess on keeruline ja aeganõudev. Sestap on mõlemaid osapooli säästvam, kui kõik nõuded lahendatakse õigel ajal.
Karjäärimess Võti Tulevikku tööandjatele ja töövõtjatele 6.–7. märtsil toimub Tallinna Tehnikaülikoolis karjäärimess Võti Tulevikku. Juba 22. korda korraldataval karjäärimessil saavad ettevõtted ennast tutvustada tulevastele töövõtjatele ning tudengid saavad tutvust teha karjäärivõimalustega. Messile tulevad ettevõtted ja tudengid enamikest Eesti kõrg- ja ülikoolidest. „Haritud inimesel on lihtsam tööd leida ja elus hakkama saada. Tööpakkumisi võib tulla juba õpingute käigus. Siis pead mõtlema läbi, kas see töökoht on piisavalt köitev ja Sinu edasipüüdlikkust rahuldav. Oluline on pidada meeles: Sind ei kutsuta tööle sellest hoolimata, et õpid ülikoolis, vaid just seetõttu.“ Andrus Ansip Peaminister 6. märtsil peavad karjäärimessil avaliku elu tegelased loenguid, arutelusid päevakajalistel teemadel ja üldharivaid lühikoolitusi. Karjäärimessi teisel päeval, 7. märtsil on tudengitele suunatud karjäärimess, kus ettevõtted tutvustavad ennast presentatsioonide ja infostendidega. Samal ajal toimuvad ettevõtete töötoad, kus kuni 20 osalejat saavad ettevõttega lähemalt tutvuda ning soovi korral ennast proovile panna praktiliste ülesannete lahendamisega. Läbi selle on ettevõttel hea võimalus saada lähemaid kontakte tudengitega ning koguda ka uusi ja innovaatilisi ideid. (Mõningad näited eelmise aasta töötubade teemadest: „Infosüsteem vs kõhutunne”,„Kobad ei loe”, „Visuaalselt ilusate aruannete generator”, jne). Uuendusena on sel aastal messikataloogi asemel mälupulk, kus on peal firmasid tutvustavad videod ning palju muud tööotsingutega seotud materjali. Mälupulk on messi külastajatele tasuta, lisaks jagatakse seda ka koolides. Projekti Võti Tulevikku korraldab rahvusvaheline aktiivsete tudengite organisatsiooni BEST-Estonia (Board of European Students of Technology). Võti Tulevikku 2012 Maret Aarla Avalikud suhted E-post: maret.aarla@BEST.ee Tel: 502 0675
Lisainfo www.VT.ee
5
6
Ettevõtlusleht
Kontoritehnika – kas osta või rentida? Ning millist? Rentimisega kaasnev paindlikkus meeldib ettevõtjatele üha enam – pole vaja korraga suurt summat välja käia, lepingu juurde kuulub hooldus ning võimalus vajadusel tehnika moodsama vastu välja vahetada. Samas, kui prinditakse-tehakse koopiaid jm tõeliselt harva, tuleb igati odavam väike masin kohe ära osta, soovitab aastaid bürootehnikaga tegelenud Andres Kõrge. Agne Narusk „Järjest rohkem soovitakse kontoritehnikat rentida,” ütleb AS Koopiakeskuse juhatuse esimees Andres Kõrge. „Mõneti on see seotud majanduslike oludega – pole vaja korraga suurt summat välja käia.” See pole ainus pluss, kui rentimisest rääkida. Hea rend i lepi ng lubab masina, mis enam ei rahulda, teise vastu välja vahetada. „ Kont or it e h n i k a a r e ne b praegu kiiresti ja masin vananeb moraalselt. Rendilepingut saab lõpetada ja rentida
uue, moodsama lahenduse ja funktsioonidega masina. Aga kui nurgas seisab kallis ostetud masin, siis nii paindlikult juba käituda ei saa,” räägib Kõrge. Vähem oluline pole seegi, et rendimasinaga saab väga täpselt kulutusi ette planeerida. Ostmise puhul pole see võimalik: sõlmed jm kuluvad, neid on vaja vahetada, hooldust teha – kunagi ei tea täpselt, kui mitu korda on vaja hooldusetegija välja kutsuda ja selle eest maksta. Rentimisel teeb hooldust rendileandja ning see on hinna sisse arvestatud. Kuidas rendileandja hinda arvestab? Ta lähtub asjaolust, et viie aasta pärast on tehnika vananenud, selle aja jooksul peab ta masina maksumuse kätte saama. Sinna otsa läheb intress ja rentimise tasu ehk kasum renditegevusest. On ka selliseid rendilepinguid, kus kirjas täpne väljastuste arv. Kui tehakse vähem koopiaid-printe, tuleb ikka kokkulepitud kuuhinda maksta. Kui rohkem, tuleb juurde maksta. Liisingufirma aga arvutab intressi lepinguperioodi järgi. Igal juhul tahavad nad kliendile rentimiseks ostetud masina hinna kätte saada, olgu see siis liisitud kaheks või viieks aastaks. Pikema aja lõikes tuleb
Foto: Ardo Kaljuvee
Tõsi on see, et mida võimsam masin, seda kallim. Ja kui seda kallist masinat kogu võimsusega ei kasutata, läheb investeering lihtsalt kaotsi. Tõsi on seegi, et mida võimsam masin, seda odavam on lõpuks lehe hind – alahinnata ei tasu ekspluatatsiooni- ehk kulumaterjale. Kõrge tõi näite printeriga: muretsetud sai väga odav lauaprinter, kuid lehe hind tuleb kolm eurosenti. Samas võimsama masinaga tuleks lehe hinnaks 0,5 eurosenti. 10 000 lehe Tähtsaim kontoritehnika, milleta üldse läbi ei saa, on arvuti – kõik muu võib olla, aga ei pea.
masina rentimine siiski mõnevõrra kallim. „Ostmisel on mõte kindlasti siis, kui tahetakse muretseda väiksema võimsusega odavamat masinat – rentides läheks see lõppkokkuvõttes igakuiste kulude tõttu ostuhinnast kallimaks,” ütleb Kõrge. Millist tehnikat muretseda? „Ma ei seoks otsust – kas osta ja millist – üldse töötajate arvuga. Ikka koopiate või printide arv on see, mis tuleb ära prognoosida,” ütleb Kõrge. Kui siis ühel päeval töötajatelt küsitakse, et mitu koopiat
aastas teete, saab küsija suure tõenäosusega vastuseks vaid suured silmad. „Seda on kergem niimoodi teha, et püüda mõelda, mitu koopiat-printi nii enam-vähem üks inimene päevas teeb. Siis saab arvutada, palju see ühes kuus kokku tuleb. Alati tasub tehnikamüüja appi võtta, nemad oskavad oma kogemustest aidata,” soovitab Kõrge. On kohti, kus tähtis on eelkõige masina kiirus: näiteks on vaja kõrgkoolis koopiamasinat vaid paar korda päevas, kuid igakord just lühikesel loenguvaheajal suure portsu materjalide tegemiseks.
pealt juba hoiaksime võimsama masinaga kokku 250 eurot. Algajale ettevõtjale soovitas Kõrge pisemat masinat – praegu on saada odava hinnaga kontorikombaine, mis teevad kogu töö ära. Väike kõigetegija maksab u 3000 krooni, see on alustavale ettevõtjale üsna jõukohane. „Suuri investeeringuid ei tasu teha juba seepärast, et pole üldse selge, milliseks firma tegevus kujuneb, st milline on lõpuks see tehnika, mida vaja läheb, ” nendib Kõrge.
Kaks näidet 21 töötajaga SA Kutsekoda rendib Kommunikatsioonijuht Mari-Ann Rebane: „Kutsekojas on 21 töötajat. Kasutame lisaks arvutitele ühte suurt koopiamasinat ning ühe-kahe toa peale ühte printerit. Paar printerit on värvilised, ülejäänud must-valged. Kaks printerit on n-ö kombainid, millega saab ka koopiaid teha, faksi saata ja pabereid skänneerida. Üldiselt eelistame tavalisi printereid, mis on meie arvates töökindlamad kui erinevaid multifunktsionaalsed kombainid. Kontoritehnikat rendime, sest tehnika areneb nii kiiresti ja siis on kindel, et kõik alati omavahel ka ilusti ühilduvad. Lisaks puudub siis ka utiliseerimise probleem kui midagi peaks katki minema. Vahe-
tame kontoritehnikat üldjuhul välja iga kolme aasta tagant. Kasutame neid kõiki päris tihti, sest töö iseloom on vastav.” Kahe töötajaga Selge Pilt ostis Koolitusfirma omanik ja koolitaja Kristjan Otsmann: „Meie hajuskontoris on kokku kaks inimest. Prindime pea iga päev, fakse saatsime viimati eelmisel sajandil. Meil on pool aastat tagasi ostetud printer-skänner-paljundus ühes, masin on väike, sest meil on pisifirma. Ostsime, sest nii on odavam. Prindime mitte üle 500 lehe kuus, suured printimis- ja paljundustööd tellime väljast – kõige olulisem on see, et materjalid saavad prinditud, kui neid vajame.”
Eesti film 100 eripakkumine! TÕELINE DIGIFILMIKVALITEET IGASSE SAALI — PROJEKTORI JA EKRAANI RENT ½ HINNAGA
3DLP tehnoloogia — sügavad ja täiuslikud värvid 1920x1080 FullHD resolutsioon — tõeliselt detailne pilt 10 000 ANSI luumenit — ere ning kirgas
www.avision.ee 6307474 rent@avision.ee
* Filmide näitamiseks
Ettevõtlusleht
BRONEERI – vajalik link ettevõtte kodulehel! - valikute tegemisel on aega; - ei pea seisma järjekorras.
Enamik ettevõtetes kasutatavaid broneerimissüsteeme võimaldavad kliendil saata e-kirju ja vastust ootama jääda. Teine võimalus on helistada ja sobilik aeg kokku leppida. Esimesel juhul võib kirjavahetus kujuneda pikaks, kui pakutav aeg ei sobi. Teisel juhul on broneerimine piiratud ettevõtte tööajaga. Tihti tuleb ette, et kirjalik vastus saabub alles paari päeva pärast. Helistades on aga telefon kas hõivatud või ei võeta kõnet üldse vastu. Selliste olukordade vältimiseks tulebki appi online-broneerimiskeskkond. Milliseid võimalusi nimetatud tarkvara ettevõttele pakub? - broneerimine toimib 24 h; - töötab reaalajas;
Online-broneerimissüsteemi kasutusvaldkond on lai. Alates ettevõtlusest, lõpetades omavalitsuste ja meditsiiniga. Loomulikult on iga konkreetse valdkonna puhul tegemist oma spetsiifikaga, aga põhimõte on kõigil üks – pakkuda inimestele mugavamat teenust ja hoida kokku aega. Oluline on, et online’is saab broneeringu tegija kohe teada, kas temale sobilik aeg on vaba ning oma edasist tegevust vastavalt sellele planeerida. Samal ajal tõuseb ka teenuste - broneeringuid saab jälgida ja hallata väljaspool kontorit; - on ülevaatlik; - säästab aega; - täieneb klientide andmebaas.
kvaliteet. Näitena võib tuua omavalitsused, kus ametniku vastuvõtule soovija sisestab broneeringut tehes ka külastuse teema. Seega on ametnik teemaga kursis, ettevalmistused tehtud ja ta võib kohe küsimusele lahendust otsima asuda. Broneerimissüsteemi kasutuselevõtu üks võimalus on lasta programmeerida vastav tarkvara. Siiski – kui te ei plaani nii suurt investeeringut teha ja soovite tarkvara kohe kasutusele võtta, peaksite otsustama rendi kasuks.
Dorival Group OÜ on toonud turule soodsa ja lihtsalt hallatava online-broneerimistarkvara, mille saab võtta kasutusele 30 minutiga! Lisavõimalustena saab ettevõtja kehtestada broneerimistasu või ettemaksu, saata SMSteavitusi – seda ikka selleks, et klient kokkulepitud ajaks kohale tuleks. Tarkvara kasutamine toimub kas portaali www.teenus.ee keskkonnas või kodulehele lisatud lingi kaudu. Kalev Lehtla Dorival Group OÜ e-post: info@dorival.eu
Kliendile annab onlinebroneerimine eelkõige kasutajamugavust, sest: - toimib 24 h; - helistamisele ei pea kulutama raha;
Julge hunt leiab tööd! EksprEssJob.EE TööporTaal JuhTidElE Ja spETsialisTidElE
Töökarjääri algus! hyppelaud.ee
tööportaal noortele ja oskajatele
Aeg on suur väärtus!
Töö ootab tegemist!
Seepärast on EkspressJobi tööpakkumiste keskkond lihtne, kiire ja mugav. Kandideerimiseks ei pea kontot looma ega eraldi vorme täitma, vaid piisab nupule vajutamisest ja CV lisamisest. Endale sobivaid töökuulutusi saad tellida e-postile ning säilitada oma üleslaetud CV tööpakkujatele tutvumiseks.
Hyppelaud on lihtne, kiire ja mugav keskkond, mis aitab töö ja tegija kokku viia. Kandideerimiseks ei pea kontot looma ega eraldi vorme täitma, vaid piisab nupule vajutamisest ja CV lisamisest. Endale sobivaid töökuulutusi saad tellida e-postile ning säilitada oma üleslaetud CV tööpakkujatele tutvumiseks.
7