MAI 2017 Lehe koostas AS Ekspress Meedia Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Priit Häng, priit.hang@ekspressmeedia.ee
2 ETTEVÕTLUSLEHT
Meelis Paakspuu: ettevõtte edukas börsile viimine tõi mõjukaima finantsjuhi tiitli Üks hinnatumaid tunnustusi Eesti rahandusinimeste jaoks on kindlasti aasta mõjukaima finantsjuhi tiitel. Tänavu omistati see LHV finantsjuhile Meelis Paakspuule. Paakspuu on LHV finantsjuht olnud veidi üle pooleteise aasta. Üks tema võitudest on kahtlemata LHV Grupi edukas viimine Tallinna börsile, mida omakorda võib pidada eelmise aasta silmapaistvaimaks finantstehinguks Eestis. Millega LHV finantsjuht tunnustuse välja teenis? Kindlasti pole see vaid ühe inimese töö, mida tegelikult tunnustati, see on seotud väga sel-
gelt kogu LHV-ga. LHV on esimene ettevõte üle kümmekonna aasta, mis börsil noteeriti. Määravaks sai see, et esiteks LHV kasvab, lisaks noteerisime kõigepealt allutatud võlakirjad ja samuti aktsiad. Tunnustus finantsjuhile tuli selle kaudu. Eestis on finantsjuht olemas enamasti vaid suuremates ettevõtetes. Väikestes ettevõtetes tegeleb finantsotsustega tavaliselt tegevjuht koos raamatupidajaga, kuigi kummalgi vastavat väljaõpet ei ole. Milline haridus peab inimesel olema, et saada finantsjuhiks? Ega siin nii-öelda erilist väljaõpet polegi. Kena on, kui inimesel on majandustaust, majandusharidus ühel või teisel viisil, samas ei ole see kohustuslik, hariduse taha asi ei jää. Kindlasti võiks aga numbritega hästi läbi saada. Finantsjuht on inimene, kes on üld-
juhile paremaks käeks. Ta aitab kõik lennukad plaanid ühel või teisel viisil teostada sel moel, et hoiab ettevõtte kulud kontrolli all, vaatab, et kõik oleks plaanidega kooskõlas, samuti leiab vajadusel finantseerimisallikaid.
“Probleem on vaid selles, et meie ettevõtted on niivõrd väikesed.”
Kuidas teie selle ametini jõudsite ja millised on teie peamised tööülesanded? Minu taust on olnud hästi pikalt finantsriskide ja treasury maailm. See on see maailm, mis tegelikult juhib – eriti krediidiasutuste puhul – näiteks int-
ressriski ja hoolitseb selle eest, et kui keegi kuskilt tahab oma deposiiti või raha pangast välja võtta, siis pangal oleks selle jaoks raha olemas. Samuti peab vaatama, et bilanss oleks tasakaalus, et ei oleks välja antud liiga palju või vähe laene. Tegelen sellega juba enam kui kümmekond aastat, loomulik areng oligi finantsjuhi positsioon, mis sisuliselt lisab kõrvale raamatupidamise. Ja kuna tavapäraselt finantsjuht on ka üldjuht, satub finantsjuhtimise alla ka paar teist üksust. Meie maja puhul näiteks kogu tugiteenuste üksus ja juriidiline tugi, lisaks äriarenduse üksus. Tavapärased finantsjuhi kohustused on treasury, finantsjuhtimise aruandluse pooled – nii sisemine kui ka välimine – ja raamatupidamine. Palju erinevaid tükke, kuid iseenesest ei ole need nii keerulised, arengukõver on tulnud täiesti
TOO OMA KODU JA ÄRI MEIE KAITSE ALLA MEIE KAITSE ALLA Esimesed 4 kuud teenust tasuta Esimesed 4 kuud teenust tasuta
Meelis Paakspuu tegemisi LHV-s on märgatud. Ettevõtte börsile viimine ja n-ö tagatoa korras hoidmine on asjad, mis on kindlustanud kolleegide lugupidamise.
Pakkumine ei ole seotud tähtajalise kohustusega. Pakkumine ei ole seotud Pakkumine kehtib, kui tähtajalise kohustusega. leping on sõlmitud Pakkumine kehtib, enne kui 01.07.2017. leping on sõlmitud enne 01.07.2017.
Lisainfo telefonil 6000 755 või info@ksecurity.ee, www.ksecurity.ee Lisainfo telefonil 6000 755 või info@ksecurity.ee, www.ksecurity.ee
ETTEVÕTLUSLEHT 3 Foto: Karin Kaljuläte
Soovitused finantsjuhtidele Meelis Paakspuu: “Tuleb vaadata, kuidas ettevõte paremini kasvama saada. Kuidas olla valmis selleks, et ettevõte iga võimaliku tagasilöögi peale pikali ei kukuks. Loomulikult peab oma tööd tegema hästi.”
Žüriiliikmed räägivad Ago Vilu, PwC juhtivpartner: “Arvan, et esiteks sai Meelise puhul määravaks tema suur roll ja teene selles, et üle pikkade aastate toimus Tallinna börsil edukas IPO. Teine teene on seotud üldisemalt LHV kiire kasvuga. Tihti on äri laiendamine veidi teisejärguline, kuid Meelis on palju selles osas ära teinud, et tagatuba, st äri pool on viidud sellele tasemele, mida LHV ambitsiooniga pank vajab.” Veiko Hintsov, AS Deloitte Audit Eesti partner: “Meelis on mänginud ja mängib olulist rolli LHV kiires arengus, dünaamikas ja kõiges selles, et LHV läks börsile ning on edukalt täitnud börsi nõuded, olnud börsi edukas liige. See sõltub väga palju finantsjuhist ja finantsjuhi tiimi tööst, raporteerimisest. Finantsjuhti oli üldse sel aastal raske valida, sest edukaid ettevõtteid ja tehinguid oli palju, aga valituks osutus ikkagi Meelis.”
loomulikku teed pidi, sest kogu oma tööelu olen tegelenud finantsidega. Erinevates kohtades küll veidi erineva nurga alt, kuid viimased viis aastat finantsjuhi positsioonil. Millised on järgmised eesmärgid finantsjuhina? Kuhu ja kuidas edasi? See “edasi” käib ikka läbi LHV. Mina näen ennast praegu LHVs, suuruse mõttes on LHV-l ruumi kasvada, aga ka sisemiselt on meil päris palju kasvuruumi just selle poole pealt, et ise saaks paremat kvaliteeti, et oleksime rohkem rahul. Me oleme veel väike ettevõte, tahamegi kiiresti kasvada. Ja millised on LHV edasised plaanid? LHV turuosa Eestis on praegu umbes neli protsenti. Meil on ruumi kasvada mitu korda, enne kui kuskilt hakkaks probleeme tekkima. Seega oleme Eesti mõttes väga väikesed tegijad. Jah, oleme Tallinnas selgelt nähtavad. Samas, kui minna maapiirkondadesse, meid väga näha ei ole. See on ka olnud teadlik valik, sest praegu suudame kasvada just siitpoolt ja hiljem üle Eesti laieneda suudame ka. Oluline on kasv naturaalsel viisil, me ei plaani praegu kedagi
ära osta. Kuigi teisalt ütleme alati seda, et kõikidesse tehingutesse, mis turul toimuvad, vaatame alati sisse. Mida tähendab ettevõtte jaoks börsile tulek? Kas Eesti ettevõttel tasub börsile tulla? Börsile tulemine on kindlas-
Börsile tulek ei ole kindlasti lihtne. Sel on mõtet ainult siis, kui eesmärk on laiem.
ti keeruline. Väga palju tekib teemasid, millega tavaline ettevõte ei tegele. Näiteks tuleb teemaks see, et numbrid peavad olema avalikud, kõikidest uudistest peab teada andma börsisüsteemi kaudu. Kui tekib oluline diskussioon, mõte või plaan, siis peame sellest kõikidele aktsionäridele üheaegselt teada andma. Ei saa teha n-ö tagatoas otsust ja siis hakata seda ellu viima. Börsile tulek ise on minu silmis aasta-poolteist tõsist tööd. Kui ettevõte on suurem, siis on börsile tulekul mõte sees,
ÄRI- JA REKLAAMKINGITUSED
W W W. R O I . E E
sest läbi selle tekib alati võimalus kaasata börsilt uut raha. Kui on vaja laieneda, siis aktsiad börsil noteerinuna on alati võimalik uusi juurde emiteerida. Siiski, börsile tulek ei ole kindlasti lihtne, see võtab aega, see on kallis. Mõtet on ainult sellisel juhul, kui ka eesmärk on laiem. Kas Eestisse tasub investeerida? Meie oleme väga seda meelt, et kui räägime Eesti inimestest, Eesti pensionist, kui palju keegi peaks pensioni saama või kuhu pensionisambad või -fondid võiksid jõuda, siis kasv peaks suuresti olema seotud Eestiga. Mitte nii, et teeme investeeringuid teise riigi aktsiatesse, mis elavad teise riigi majanduskasvu järgi. Kui tahame kasvada kiiremini Euroopa keskmisest, siis peavad ka meie investeeringud Eestisse kasvama kiiremini, kui Euroopas keskmiselt. Seetõttu on vägagi mõistlik Eestisse investeerida. Probleem on vaid selles, et meie ettevõtted on niivõrd väikesed, et börsil ei ole võimalik väga paljudesse investeerida, sest likviidsust ja kauplemist on väga vähe olnud. Sigrid Sõrmus
4 ETTEVÕTLUSLEHT
Ettevõtte esinduskulud –
mida maksuamet arvestab, mida mitte? Igal ettevõttel on lubatud äripartnerite vastuvõtmiseks teha maksuvabalt kulutusi teatud piirmäära ulatuses. Maksu- ja tolliameti maksude osakonna talituse juhataja Tiina Normak selgitab täpsemalt, mida maksuamet sel puhul arvestab ja mida mitte. Ettevõttel on lubatud teha äripartnerite vastuvõtmiseks maksuvabalt kulutusi, kuid mida tähendab siinkohal üldse “vastuvõtt”? “Vastuvõtt tähendab meelelahutusliku iseloomuga üritust,” ütles Normak. “Sinna hulka võivad kuuluda näiteks ärilõuna, jõuluõhtu, ettevõtte sünnipäeva tähistamine või ühine teatrikülastus. Seega, vastuvõtukulud ehk esinduskulud on külaliste ja äripartnerite toitlustamiseks, majutamiseks ja transpordiks või meelelahutuseks tehtud kulutused ning kuna tegemist on osaliselt ettevõtlusega seotud kuludega, siis on kehtestatud ka maksuvaba piirmäär.” Oma töötaja vastuvõtul külalisena? Äriühingutele kehtib maksuvaba piirmäär 32 eurot kuus, millele lisandub 2% palgafondist vastavalt kuule isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Nendelt kuludelt käibemaksukohustuslasest ettevõtja käibemaksu tagasi küsida ei tohi.
Sageli võib juhtuda sedagi, et oma töötaja esineb vastuvõtul hoopis külalisena. Kuidas maksuamet sellesse suhtub ning keda sellises olukorras külaliseks siiski ei loeta? Kuidas toimub oma töötajate kulude maksustamine, uurime maksu- ja tolliametilt. “Äriühingu oma töötaja on ikka oma töötaja, mitte külaline,” selgitas Normak. “Kui äriühing korraldab oma töötajatele näiteks meelelahutusliku ürituse, siis need kulutused kuuluvad maksustamisele erisoodustusena.” Külalisteks ei loeta kindlasti näiteks juhatuse ja nõukogu liikmeid, ettevõtte töötajaid, käsundus- või töövõtulepingu alusel vastavas ettevõttes töötavaid inimesi ega ka mitte nende abikaasasid, lapsi jt sugulasi. Lisaks ei loeta külaliseks üritusele tulijaid, kelle tööandjaks on samasse kontserni kuuluv teine Eesti ettevõte. Kuid näiteks sama kontserni välisriigi ettevõtjad lähevad arvesse kui tavalised külalised. Kui vastuvõtul esinevad oma firma töötajad, kes täidavad seal
Foto: Shutterstock
Kingitusi ja vastuvõtukulutusi ei deklareerita, kui saajateks on: • töölepinguga töötaja; • ametnik (TuMS § 13 lõige 1 tähenduses); • juhtimis- või kontrollorgani liige (TuMS § 9); • füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupa pikema aja jooksul kui kuus kuud; • töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik; • eelloetletud isikute abikaasa, elukaaslane, n-ö otse- või külgjoones sugulane.
Kas kingitus deklareerida või mitte, sõltub sellest, kellele see kingitakse.
oma tööülesandeid, on tegemist siiski tavalise ettevõtlusega seotud kuluga. Kingituste ja annetuste erinevused Tihti võib peavalu tekitada seegi, et milles ikkagi seisneb kingituse ja annetuse vahe ning kas ja kuidas neid maksustatakse. Tulumaksuseaduses on kingituste ja annetuste maksustamine reguleeritud mitme erineva
Kingitused ja teised kulutused
Allikas: maksu- ja tolliamet
paragrahviga, mistõttu on oluline, kes on kingituse või annetuse tegija – kas füüsiline või juriidiline isik. “Kingituse tegemine on asja või õiguse tasuta üleandmine teise isiku omandisse või tasuta teenuse osutamine. Seevastu annetus on heategevuslikul eesmärgil tehtud kingitus,” rääkis Normak ja lisas, et kingituste ja annetuste maksustamine sõltub suuresti nii kingi tegija kui ka saaja isikust.
“Äriühingu poolt oma äripartnerile tehtud kingitused kuuluvad täies ulatuses maksustamisele tulumaksuga. Maksuvabad on ainult ärilistel eesmärkidel tehtud kingitused, mille käibemaksuta väärtus ei ületa kümmet eurot,” lisas maksuspetsialist. “Äriühingu oma töötajatele või nende lähedastele tehtud kingitused kuuluvad maksustamisele erisoodustusena nii tulu- kui ka sotsiaalmak-
suga. Kui äriühing teeb kingituse või annetuse tulumaksusoodustusega nimekirja kantud isikule, siis saab maksustamisel valida kahe maksuvaba piirmäära vahel, kas 3% sotsiaalmaksuga maksustatud töötasudest või 10% eelmise majandusaasta kasumist. Piirmäära arvestatakse aasta lõikes jooksvalt.” Sigrid Sõrmus
Majandusaasta aruanne läks väikeettevõtja jaoks lihtsamaks Mikro- ja väikeettevõtjad Kriteeriumid ettevõtjatele, keda liigitatakse mikro- või väikeettevõtjateks, on ära toodud raamatupidamise seaduses: • mikroettevõtja – osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot; • väikeettevõtja – Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Foto: Shutterstock
1. jaanuarist võivad mikro- ja väikeettevõtjad koostada eelmise aasta majandusaasta aruannet lihtsustatud korras. Enam ei nõuta neilt rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. Agne Narusk
Iga äriühing peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja ettevõtte liigitusest lähtuvalt tegevusaruandest ning esitama need äriregistrile. Majandusaasta pikkus on tavaliselt 12 kuud. Erandjuhtudel, näiteks alustamisel, võib see olla lühem või pikem, kuid mitte üle 18 kuu. Majandusaasta tähtajad määrab ettevõtja ise oma ettevõtte põhikirjas. Veel kord põhitõed Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine koosneb kuuest etapist: • raamatupidamise aastaaruande koostamine; • tegevusaruande koostamine; • majandusaasta aruande heakskiitmine; • audiitorkontroll; • majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koosta-
mine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine; • majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Mikroettevõtjatel on kohustus koostada vaid kaks põhiaruannet: lühike bilanss ning kasumiaruanne. Kui aga mikroettevõtja soovib pangast laenu võtta, vajab liisingut või krediitkaarti, siis on mõistlik koostada majandusaasta aruanne ikkagi endises mahus. Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama vähemalt bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt üheksa lisa. Jätkuvalt peavad väikeettevõtjad koostama ja avalikustama tegevusaruande. Kõigi nende muudatustega seoses on uuendatud ka taksonoomia alusel koostatavate aastaaruannete vorme. Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja koosta-
vad oma majandusaasta aruande kas vastavalt Eesti finantsaruandluse standardi või IFRS-i nõuetele ning see koosneb tegevusaruandest, neljast põhiaruandest ja keskmiselt viieteistkümnest lisast. Täismahus aastaaruanne – bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad – on kohustuslik keskmistele ja suurettevõtetele ning mittetulundusühingutele ja sihtasutustele. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtivas vääringus, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (nt euro, tuh. euro). Majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile elektroonselt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Loe rohkem: www.rmp.ee/raamatupidamine
ETTEVÕTLUSLEHT 5
Ettevõtluskonto sai valitsuselt rohelise tule Valitsus kiitis heaks ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõu, mis annab võimaluse luua ettevõtluskonto. Selline konto on täielikult aruandlusvaba, lihtne ning soodne, 20-protsendilise maksumääraga ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas, teatas rahandusministeerium. Kontot kasutav väikeettevõtja ei pea esitama aruandeid ning kulutama aega raamatupidamisele. Maksude tasumine toimub pangas avatud ettevõtluskonto vahendusel. Sellele laekunud tuludelt kannab pank 20 protsenti maksuametile, mis läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks. Nii jääb igast teenitud eurost ettevõtjale kätte 80 senti. Kui tasutud summa ületab nõutud sotsiaalmaksu miinimumkohustust, kaasneb sellega õigus ravikindlustusele. Ravikindlustuskaitse saamise eelduseks on ühes kuus ligi 1300 euro laekumine ettevõtluskontole. Loodav ettevõtlusvorm on mõeldud eeskätt ettevõtlusega alustajatele ning ka neile, kes praegu teistele inimestele oma teenuseid või kaupu pakuvad ning kellel ei ole suuri kulusid töövahenditele. Samuti neile ettevõtjatele, kelle tulud ettevõtlusest on pigem väikesed ja seetõttu kulud raamatupidamisele ei tasu ära. Ettevõtlus
Ettevõtja saab käibemaksukohustuslase numbri automaatselt Maksu- ja tolliamet (MTA) tänapäevastas käibemaksukohustuslase registreerimise teenuse, mis võimaldab kõik toimingud teha e-maksuametis/e-tollis ning saada automaatselt vastuse oma registreerimistaotlusele, teatas ameti pressiteenistus. Igal kuul registreeritakse käibemaksukohustuslaste registrisse (KMKR) ligi 950 isikut ning kustutamise avaldusi laekub 600 ümber. Uus e-teenus muudab käibemaksukohustuslaseks registreerimise maksumaksja jaoks senisest lihtsamaks ja menetluse kiiremaks, sest registreerimise aluseks olev automaatne riskide hindamine on tehtud juba enne avalduse esitamist. Esmakordselt ettevõtlusega alustajatel tuleb küll arvestada mõnele täpsustavale küsimusele vastamisega, kuid seda saab samuti teha samas elektroonilises keskkonnas. Käibemaksukohustuslase numbri saamiseks tuleb siseneda emaksuametisse/e-tolli. Seejärel tuleb lisada volitus “KMKR avalduse esitamine”, ka juhatuse liige peab ennast volitama, samuti saab õiguse numbri esitamiseks anda kellelegi teisele. Edasi tuleb lisada info oma ettevõtte kohta ning seejärel kas kuvatakse number või antakse teada mõnepäevasest ooteajast. Ettevõtlus
Saksa-Balti kaubanduskoda hindab Eestit kõrgelt Saksa-Balti kaubanduskoja (AHK) poolt sel aastal korraldatud konjunktuuriuuringus hinnati Eestit kõigist Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest kõige kõrgemalt, vahendas Rmp.ee Eesti hindeks oli 2,3 skaalal, kus 1 on kõige kõrgem ning 5 kõige madalam hinne. Sellegipoolest halvenesid võrreldes eelmise aastaga mõned asukohamaa kriteeriumid. Majandusolukorda hinnatakse heaks, kuid ettevõtted on kahtleval seisukohal ettevõtte laiendamise, investeeringute suurendamise või töötajate palkamise osas, teatas AHK. Halvenemine on toimunud tööjõukulude ja maksukoormuse osas. Majanduspoliitika üldist olukorda
hinnati hindele 3,18, mis oli halvem tulemus kui eelmise aasta 2,6. Seda võib AHK hinnangul pidada ettevõtete reaktsiooniks valitsuse soovile maksukoormust tõsta. Iga-aastane AHK konjunktuuriuuringu küsitlus viidi läbi Eestis, Lätis ja Leedus veebruarist märtsini. See on osa rahvusvahelisest konjunktuuriuuringust, mida viiakse läbi Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Sel korral osales küsitluses 1734 ettevõtet, 170 nendest Balti riikidest ning Eestist 62.
LHV mikrolaen Avab uued võimalused sinu ettevõttele
Uue e-MTA teenused on kõikidele EL-i kodanikele Lõplikult 2020. aastal valmiva maksu- ja tolliameti (MTA) ekeskkonnas pakutavaid teenuseid saavad sobiva autentimisvahendi korral edaspidi kasutada kõik Euroopa Liidu kodanikud, lubas MTA. Lepingu e-maksuameti/e-tolli uuendamiseks allkirjastasid MTA ja rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus (RMIT) Cybernetica ASiga. Arenduslepingud puudutavad kasutajate autentimist, ühistel alustel e-keskkonna kasutajate andmete haldamist ja samuti isikute haldamist selliselt, et nii füüsilised kui juriidilised isikud saaksid hoolimata oma asukohamaast kasutada samal tasemel teenuseid. Ka on plaanis võtta kasutusele pääsuõiguste ja volituste süsteem, mis võimaldab efektiivsemalt administreerida e-maksuameti/e-tolli kasutajate õigusi. Arenduse aeg on kaks aastat. Kliendid saavad uutmoodi sisse logida juba 2018. aasta septembrist, täiendavad mugavusvõimalused valmivad 2019. aasta kevadel. Ettevõtlus
Vaata lähemalt lhv.ee/mikrolaen Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Mikrolaenu tagatist rahastab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames Euroopa Liit.
Ettevõtlus
6 ETTEVÕTLUSLEHT
Sõidupäevikud kaovad,
tööautoga tehtud erasõite hüvitada ei saa Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastamisele seaduseelnõu, mille eesmärk on viia nn firmaautodega seotud bürokraatia miinimumini ja lihtsustada ka nende eratarbeks kasutamise maksustamist. Üheaegselt eraotstarbel ja ettevõtluses kasutatavate sõiduautode puhul loobutakse ka sõidupäevikute abil arvestuse pidamise nõudest, on eelnõu paljulubav. Kui kõik kulgeb karideta, peaks uus seadus jõustuma 2018. aasta algusest. Sõidupäevikute pidamine on üsna tülikas, ettevõtjatele ajamahukas ning samas ka maksuhalduritele raskesti kontrollitav. Praegu käib firmaautode maksustamine nii, et kui sõidupäevikut peetakse, siis toimub arvestus vastavalt erasõitude määrale (0,3 eur/km). Kui sõidupäevikut ei peeta, on erisoodustuse määr fikseeritud 256 eurole, millelt tasutakse erisoodustusmaksu
169 eurot auto vanusest või väärtusest sõltumata. Rahandusministeeriumi eelnõus on ettepanek kaotada erasõitude tarbeks sõidupäeviku pidamise kohustus sootuks, samuti ka töötaja võimalus tööandjale firmaautoga tehtud erasõite hüvitada. Kui tööandja ei võimalda praegu firmaautoga erasõite teha, ei muutu selliste autode puhul midagi ka pärast uue seaduse kehtima hakkamist. Kuid tööandja peab kindlasti tagama, et ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil autot ei kasutata – selle kohta peab vastav kanne tulema ka liiklusregistrisse. Sama reegel hakkab kehtima ka avaliku sektori sõiduautodele.
Mootorsõidukite keskkonnalõiv on valitsuskabinetis juba heakskiidu saanud ning peaks hakkama kehtima 2018. aasta algusest. Pärast seda kuupäeva soetatavate firmaautode puhul peab ettevõte arvestama sellega, et tasuda tuleb keskkonnalõivu ja kavandatav erisoodustusmaks hakkab sõltuma sõiduki võimsusest. CO2 näitajast sõltuv lõiv Niisiis tuleb autot ostes selle esmaregistreerimisel tasuda ühekordne keskkonnalõiv, samuti tuleb lõivu tasuda siis, kui juba varem registreeritud auto vahetab esmakordselt omanikku pärast 2018. aasta 1. jaanuari. Lõivumäärad peaksid algama u 150–160 eurost uuemate ja keskkonnasõbralike ehk 2015. aastal või hiljem valmistatud autode puhul, lõivumäär sõltub CO2 näitajast. Va n e m a t e a u t o d e , mootorrataste ja mopeedide puhul peab aga arvesse võtma
võimsust kilovattides, sest kõikide sõidukite CO2 andmeid liiklusregistris ei ole. Veoautosid, busse ega traktoreid lõiv ei puuduta. Maks sõltub sõiduki võimsusest Et kogu firmaautode maksustamise süsteemi õiglasemaks muuta, tuleb kasutada erisoodustuse arvestamisel selliseid näitajaid, millega ei oleks kerge manipuleerida. Teisalt tuleb arvesse võtta ka seda, et sõidukid võivad olla erakasutuses väga erineval määral. Just sõiduki võimsus on siinkohal hea näitaja, sest võimsus on statistilises mõttes ülitugevas korrelatsioonis auto hinnaga, protsentuaalselt üle 90%. Vanemate autode puhul on võimsuse ja auto hinna vastastikune suhe küll mõne On neid, kellele toob muudatus kaasa kokkuhoiu. Ja on ka vastupidi. Foto: Shutterstock
protsendi võrra väiksem, samas on võimsusel tugev statistiline seos CO2 emissioonide näitajaga, mis kaasneva nähtusena suunab maksustamist ka suuremale keskkonnakahjule. Rahandusministeerium on selgitanud, et eelnõu kohaselt asendatakse kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär auto võimsusest sõltuva arvestusega ning määratakse kilovati hinnaks 1,96 eurot. Seega kujuneb erisoodustuse maksukohustuseks (tulu- ja sotsiaalmaks) 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus.
Varem oli erisoodustuse maksimaalne piirmäär 256 eurot kuus, seda arvestati reaalse kasutuse põhjal. Juhul, kui sõiduauto on üle viie aasta vana, vähendatakse erisoodustuse hinda täiendavalt 25 protsenti. Uue süsteemi järgi oleks maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalam keskmise ning väiksema võimsusega autode puhul, mis moodustavad u 70 protsenti ettevõtte sõiduautodest. Sigrid Sõrmus
Muudatused • Sõidupäevikut ei pea pidama – autodele, millega tehakse nii töö- kui ka erasõite, kaob läbisõidu põhine arvestus. • Auto ainult töösõitudeks kasutamisest tuleb teavitada maanteeametit – vastav märge selle kohta tehakse liiklusregistrisse nii ettevõtluses kasutatavate kui ka riigiettevõtete autode puhul. • Arvestus käib täiskuu-, mitte päevapõhiselt, kuna sõidupäevikut ei ole – alla kuu arvestuse jaoks jääb isikliku auto kasutamise maksuvaba hüvitis kuni 335 euro ulatuses. • Eelnõu kohaselt asendatakse kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär auto võimsusest sõltuva arvestusega – kilovati hinnaks määratakse 1,96 eurot. • Lõiv ei puuduta veoautosid, busse ega traktoreid – kaubikute puhul on ettepanek võimaldada ettevõtetel vabatahtlikult kasutada sama kilovatipõhist erisoodustuse arvestuse alust, kui kaubik on segakasutuses. Allikas: rahandusministeerium
Transferwise alustas piirideta konto pakkumist Eesti päritolu rahavahetusettevõte Transferwise alustas äriklientidele piirideta pangakonto laadse teenuse pakkumist, millel on võimalik hoida erinevas vääringus raha, seda vahetada ja ka kasutada, vahendas Rmp.ee ettevõtte teadet. Pakutava konto kaudu saavad ettevõtted tegutseda välisriikides nii, nagu omaksid nad kohalikku pangakontot. Virtuaalkontol on võimalik raha hoida ja konverteerida 15 erinevas valuutas ning taotleda kontonumbrit euroalas, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides; valuutade ja riikide arv täieneb edaspidi. Konto avamine on tasuta. Ettevõtted saavad uuel kontol hoida raha 15 erinevas valuutas: Briti nael, euro, USA dollar, Austraalia dollar, Uus-Meremaa dollar, Jaapani jeen, Hongkongi dollar, Singapuri dollar, Kanada dollar, Šveitsi frank, Poola zlott, Ungari forint, Rootsi kroon, Norra kroon ja Taani kroon. Ettevõtlus
Tulekul: Kohtumised Hiina ettevõtetega • Homme, 30. mail külastab Eestit Hiina äridelegatsioon. Kell 9 toimub Hiltoni Tallinna Park hotellis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja China Council for the Promotion of International Trade (CCPIT) äriseminar, kus tutvustatakse Eesti ettevõtluskeskkonda ning Hiina delegatsiooni kuuluvaid ettevõtteid. Oodatud on kõik huvilised, vaata: www.koda.e Kontaktkohtumised Poola ettevõtetega • 1. juunil külastavad Eestit Poola Białystoki piirkonna ettevõtted, kes otsivad Eestist partnereid. Kaubanduskoda kutsub Eesti ettevõtteid osalema individuaalsetel kohtumistel Poola ettevõtetega. Kohtumised toimuvad vahemikus kl 14–16. Vaata: www.koda.ee Vajalik kontakt Keeniast • 1. juunil külastab Eestit Keenia äridelegatsioon aukonsuli Kadri Humal Ayal’i juhtimisel. Lisaks on tulemas delegatsioon Mombasa maavalitsusest. Delegatsiooni kuuluvate ettevõtetega on huvilistel võimalik kohtuda alates kl 11 kaubandus-tööstuskojas. Sellest tuleb hiljemalt homseks teada anda, vaata: www.koda.ee