Ettevõtlusleht (jaanuar 2017)

JAANUAR 2017 Lehe koostas AS Ekspress Meedia Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Priit Häng, priit.hang@ekspressmeedia.ee

UUS JA UHKE KONTORIMÖÖBEL

Laud

Laualamp

€ 245,-

€ 105,-

+ KM

+ KM

Kapp

Kõrge kapp

+ KM

+ KM

€ 250,-

Ruumisäästlikud lükandustega kapid

€ 395,-

Paberikarp

€ 11,+ KM

AJ pakub juba 40 aastat parimaid sisustuslahendusi töökohtade kujundamisest kuni montaazini.

Pikaajalised kogemused muudavad meid oma ala asjatundjateks. Meie valikus on üle 15 000 toote kontorisse, kooli, lattu ja tööstusele. Vaata ajtooted.ee

ETTEVÕTLUSLEHT 3

Loomemajanduskeskus aitab idee tooteks vormida ja maha müüa Koolitustele ja konsultatsioonidele lisaks leiab algaja ettevõtja inkubandiks olemise ajal hulga väärt tutvusi, mis aitavad turule siseneda.

Kolm aastat tagasi sattusid Tartu kõrgema kunstikooli mööblidisaini eriala samale kursusele Triin Kõivupuu ja Andre Visnapuu. Triin räägib, et sinna ei kulunudki väga palju aega, kui kahasse sündis otsus oma brändi ehk UUP Disaini arendama hakata.

Põhjus oli noore naise sõnul üsna proosaline. “Meie maitsed ja visioon mööblist ning tootedisainist kattusid lihtsalt väga suurel määral. Ja kuna meie nimed on vahvalt Kõivupuu ja Visnapuu, siis pöörasime puu tagurpidi ja sündiski UUP,” selgitab Triin.

Enne UUP Disaini sündi kan-

Foto: UUP Disain

Loomeinkubaator Viies linnas: • Tartu loomemajanduskeskuses tegutseb praegu 39 alustavat ettevõtet, neist 12 on ekspordile suunatud inkubatsiooniprogrammis.

• Loomeinkubaatorid tegutsevad veel Tallinnas, Viljandis, Narvas ja kuuldavasti ka Haapsalus.

ti meeldisid igakuised konsultatsioonid keskuse konsultantidega – need olid väga innustavad,” lisab Triin.

Triin Kõivupuu ja Andre Visnapuu sõnul jõuavad nende toodanguni pigem need, kellele meeldib sisekujunduses katsetada.

dis Triinu loodud ettevõte nime Trinka Design. Selle nime all otsustas Triin inkubandina siseneda ka Tartu loomemajanduskeskusesse, juba enne õpingute alustamist kõrgemas kunstikoolis.

Loomemajanduskeskuse tegemistest sai Triin teada ajakirjandusest. “Minule oli loomemajanduskeskusest ettevõtte algusaastatel väga palju kasu. Eriti just selle ühtsest ja üksteist toetavast

struktuurist ning sinna kuulunud või kuuluvatest inimestest,” ütleb Triin. Samuti hindab ta väga selle organisatsiooni mõju, sest on saanud loomemajanduskeskusest palju tutvusi ja sõpru. “Eri-

Kus nad täna on?

Triinu ja Andre tegid praegu õppimisse pausi, et n-ö täiskohaga ettevõttele ja disainimisele pühenduda. Praegu on ettevõttel kokku üheksa toodet ja enamik neist on sündinud Tartu kõrgemas kunstikoolis õppimise kõrvalt. “Seega on neil juures kunstimaiku ja tegemist on rohkem n-ö nišitoodetega,” sel-

gitab Triin. Samas kinnitab noor disainer, et kooliväliselt on järgmisel aastal lisandumas palju uusi tooteid, sest akadeemilisel puhkusel olles jääb rohkem aega ja energiat disainimisega tegeleda. Toote prototüübid teeb tandem tihti ise, sest nii saab kõige paremini aimu, mida tuleks veel hästitoimiva eseme saamiseks parandada.

UUP Disain müüb oma toodangut põhiliselt ise ja reklaamib end peamiselt sotsiaalmeedias. Triinu sõnul on ostjateks nii era- kui ka ärikliendid, keda Eesti käsitöödisaini hind ei hirmuta. “Meie juurde jõuavad pigem need, kes otsivad erilisi lahendusi ja detaile. Kellele meeldib sisekujunduses katsetada,” ütleb ta.

Turule aitab kõige paremini siseneda eristumine ja eristuva brändi loomine, usub Triin.

Loomulikult on noorte disainerite sõnul väga oluline ka turundus, samuti tihe koostöö teiste brändide ja ettevõtetega. Oma kliendi tundmine asetub samuti väga tähtsale kohale. Praeguseks on UUP Disain osalenud ainult Eesti messidel, kuid tulevikus plaanib ettevõte kindlasti ka mujal Euroopas kanda kinnitada.

Vilve Torn

.. ET SINU KODU JA KONTOR LÄIGIKS

Koristusteenused

• Koduvaipade keemiline puhastus

• Hoolduskoristus

• Pehme mööbli keemiline puhastus

• Ehitus- ja remondijärgne koristus

• Kontoritoolide keemiline puhastus

• Aknapesu

• Kivipõranda masinpesu

• Vaipkatete keemiline puhastus

• PVC-põranda pesu ja kaitsevahatamine

Küsi kindlasti ka personaalset hinnapakkumist!

KONTAKT Aadli Puhastusteenused OÜ | Tel: +372 53 427 007, info@aadli.ee | Kuldkinga tee 1, Saku, 75506 Harju maakond

4 ETTEVÕTLUSLEHT

Frantsiis on üks võimalus, kuidas ettevõttega alustada

Foto: erakogu

Ärinimele ja kaubamärgile lisaks võib frantsiis hõlmata ka tootmistehnoloogiat, müügi- ja esindusõigust või väljaõppemetoodikat.

“Meie frantsiisitegevus sai alguse 2010. aastal, kui tuttav küsis, kas tema tohiks teha Jürisse samasuguse Pizzakioski, nagu on Paides. Olime nõus ja pärast saime teada, et sellist tasu eest ärikontseptsiooni väljarentimist kutsutakse frantsiisiks,” räägib Pizzakioski eestvedaja Kurre Ehrnsten. Tänaseks on Eestis Paidest alguse saanud pitsaketil juba 29 müügikohta.

Ka Soomes on asutatud tütarettevõte, aga see veel ei tegutse. Eeltöö käib praegu esimeste Pizzakioskite avamiseks Rootsis ja Lätis.

“Selleks et Pizzakioskit avada, peab stardikapitali olema umbes 5000 eurot,” ütleb Ehrnsten.

Selle sees on kõik – ka koolitused, milleta ei tohi ükski Pizzakioski töötaja tainast keerutama hakata.

“Pizzakioski kaubamärgi omanikena oleme tehnoloogia ja retseptide omanikud ning kok-

Frantsiisivõtja maksab frantsiisiandjale tasu kokkulepitud protsendina müügist. kulepitud tingimustel anname neid kasutada. Enne alustamist koolitame töötajad kohapeal välja ning oleme neile paar päeva koos abikaasa Riinaga abis. Riina küpsetab ja mina teenindan.

Peame Pizzakioski kaubamärgi kvaliteedis kindlad olema, seega kontrollime kaubamärgiga kaasaskäivat kvaliteeti kogu lepingu kestvuse aja,” selgitab Ehrnsten.

Pizzakioski frantsiis sobib tema sõnul hästi noortele ja ettevõtlikele – neile, kel on kogemus toitlustamise või klienditeeninduse valdkonnas. Kogemusest olulisem on aga soov pühenduda ja visadus soovitud eesmärkide saavutamisel.

Frantsiisivõtja maksab frantsiisiandjale tasu kokkulepitud protsendina müügist.

Frantsiisiandja on omakorda kohustatud varustama frantsiisivõtjat igakülgse teabega kaubamärgi ja ärimudeli koh-

Pitsameistritest tegutseb Eestis frantsiisi alusel näiteks Pizzakiosk.

ta (koolitus, turundusmaterjalid, tooteinfo jms).

Eestlaste teadlikkus on tõusnud Eestlaste teadlikkus frantsiisist on viimastel aastatel kasvanud.

“Olukord on nelja-viie aasta jooksul väga palju muutunud. Vanasti oli frantsiis täiesti võõras teema ja alati tuli vestlust alustada ajaloost ning mõiste lahti seletada,” ütleb Ehrnsten. Ta meenutab, et ka pangad olid negatiiv-

selt meelestatud, et miks maksta liitumistasu mõnele frantsiisiandjale, kui on võimalik ise mõni toitlustuskoht teha. Praegu enam nii ei ole.

Eestis tegutsevad frantsiisi alusel näiteks Best Western Hotell Pärnu ja Uniquestay Hotels ning toitlustusketid McDonalds, Vapiano, Pappa Pizza, Boost Juice Bar, Subway jt. See on juriidiline ärikokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja saab frantsiisiandja seatud tingimustel õiguse kasutada

tema ärikontseptsiooni ja kaubamärki. Toimiva äriidee võtab uude keskkonda üle mõni teine ettevõte. Mõistagi on frantsiisimaailma lipulaev Ameerika Ühendriigid.

Frantsiisi pakkumist võib kaaluda juba end turul sissetöötanud ettevõte ja tuntud kaubamärk. See annab võimaluse laiendada oma toodete ja teenuste turgu, kasvatada tootemargi tuntust ning suurendada kasumit.

Signe Kalberg

SISUTURUNDUS

Veebi külastamise andmed, mis aitavad langetada õigeid äriotsuseid Ärikeskkond on kiires ja pidevas muutuses ning ka klientide ostukäitumine on muutumas. Üha rohkem langetatakse ostuotsused arvuti taga ja järjest rohkem inimesi kasutab otsuse jaoks vajaliku info hankimiseks nutitelefoni abi.

Google’i kasutajauuringud näitavad, et mobiiltelefon võimaldab inimestel tegutseda kohe, reageerides suvalisele impulsile ja seda suvalisel ajal. Nutitelefoni kasutajad tegutsevad kiiresti, kui nad tahavad midagi õppida, leida või osta.

Puudub palju näiteid edukatest füüsilise poe omanikest, kes panustavad palju oma aega ja raha klientide poodi meelitamiseks, kasutades plakateid, flaiereid, tele- ja raadioreklaami, kuid hiljem ei huvitu kliendi tagasisidest (kas toode, mida kliendid tahavad oli kättesaadav, kas toote tut-

Kaaludes poes olles oma ostuotsuseid, guugeldab

82%

ameeriklastest infot nutitelefoni kaudu.

91%

nutitelefoni kasutajatest pöördub oma otsinguga nutitelefoni poole siis, kui tahab lahendada oma eesseisvaid ülesandeid.

vustus oli arusaadav, kas teenindus oli sõbralik ja mured lahendatud, kas üldiselt poe külastus vastas klientide ootustele). Sama oluline lähenemine ja huvi kliendikäitumise ning tagasiside vastu on ka online-keskkonnas. Seetõttu tuleb pidevalt ennast ja oma meeskonna treenida küsima: Millised andmed aitavad mõista internetis kliendi käitumist, otsustada tegevusi, mis muudavad lehe külastajad maksvateks klientideks?

United Skillsi soovitused, kuidas olla edukas internetis ja vastata klientide ootustele 1. Mõista ja kaardista oma kasutaja otsuste teekonna kaart.

Mõista, kes on toote ja teenuse kasutaja, millist elu ta elab ja kaardista teekond (otsuseid, mida ta teeb). See teekonna kaart peab näitama, kui-

das klient liigub ja mida klient ootab otsuse langetamise hetkedel (nt oluline info tootekirjeldusel, mis aitab teda ostu sooritada). Tuvasta teekonnal kohad, kus kaotus oleks teie jaoks liiga kallis (näiteks: inimene on valmis ostu sooritama, kuid tehnilise takistuse tõttu ei suuda seda teha).

2. Mõista, mis on inimese hetkevajadus just selles kohas, kus ta asub.

Pange ennast kliendi rolli ning vaadake ostukogemust tema silmade läbi. Küsige, mis aitaks ostuotsust teha lihtsamaks ja kiiremaks. Mis just sel hetkel aitaks teda ostu sooritama? Igal sammul on eesmärk viia klienti ostule lähemale.

3. Andke väärtuslikku lisainfot, mis annab hea kogemuse kliendile.

Näiteks lisage asukoha info otsingureklaamis, et näidata infot kasutajale just siis, kui ta otsib seda.

4. Optimeerige kasutaja teekonna sammud.

Mõistke kogu liikumise teekonda ja veenduge, et teie toodete sõnumid on kooskõlas alates sellest hetkest, mil inimene näeb teie infot otsingus (reklaamis), siis kodulehel ja hiljem ostu sooritamisel. Kõik sammud peavad toetama kasutaja sujuvat liikumist otsuseni.

5. Mõõda iga otsustamise sammu.

Kuigi kõiki olulisi hetki veel ei ole võimalik oma lehel mõõta, siis omanikuna on ikka oluline ennast ja oma meeskonda harjutada mitte kaotama silmist olulisi kliendi otsustamise kohti, kus nad lahkuvad teie kujundatud teekonnal.

Töövahenditest Google Analytics ei ole ainukene instrument. Analüütika vahendeid on palju ja iga päevaga tekib neid juurde. Oma väikses meeskonnas haldame paljude firmade kliente nende otsuste

teekonnal: reklaame, reklaamikontosid, lehekülgi. Oleme suutnud oma tegemisteks valida meie jaoks hästi toimivate tasuta instrumentide valikut.

7. veebruaril toimub ettevõtete omanikele hommikukohviga seminar, kus toome näiteid ja anname ülevaate järgnevatest teemadest: • Millised on tasuta analüütika tööriistad, mida omanikud võivad kohe võtta kasutusse?

• Kuidas nende abiga paremini mõista kodulehe külastajate käitumist?

• Kuidas oma kliente soovitud tulemusteni juhendada?

Meie kodulehel www.unitedskills.ee asuvas blogis saab tutvuda erinevate instrumentidega ja registreeruda hommikukohvile.

ETTEVÕTLUSLEHT 5

SISUTURUNDUS

Brightspark aitab sul suurepärase äriidee ellu viia

Kui sul on olemas idee, aga vajad selle teostamiseks partnerit, kes mõtleb kaasa ja süveneb ka äriloogikasse, on ainult üks võimalus – leida arendusettevõte, kellel on mitmekülgne kogemus ja kellega koostöös luua väärtus, mis aitab sul oma äri kasvatada. Parima lahenduse loob Brightsparkiga ühendatud kogemus.

Põhiline osa kommunikatsioonist töö tellija ja teostaja vahel on aktiivne diskussioon, arutelu. Kõik ideed on väärt vähemalt arutamist. On juhtunud, et klient tuleb välja ideega, kuid arutelu tulemusena ilmneb, et tegelik vajadus on hoopis millegi muu järele. Vahel alustatakse lihtsalt probleemi lahendamist natukene ebaloogilisest kohast ja see võib tekitada segadust nii kliendis kui ka arendusmeeskonnas. Ühtegi ideed ei tohiks nimetada teistest ebaolulisemaks, kui seda pole mõlemalt poolt tõestatud.

da sama mängu,” räägib ettevõtte juht Kari Maripuu. „Pole võimalik teha tehnoloogilist innovatsiooni pidevalt konkureerides – peame ise teadma, millised on meie kvaliteeditähised.

Põhiliseks mõõdikuks on kliendi rahulolu. Ka siis, kui selle saavutamiseks peame väga-väga palju vaeva nägema.”

Kliendi jaoks tähendab see seda, et olemas on ühine eesmärk – luua parim võimalik lahendus. „Oluline on siinkohal alati analüüsida, kas detailideni viimistletud tehniline lahendus täidab kliendi ärilist eesmärki ja muudab investeeringu tuPõhiline mõõdik on lusaks,” teab Maripuu. „Mõeldes kliendi rahulolu kliendiga kaasa ka äriliselt, saaBrightspark on oma kliendile me pakkuda lahendusi, millega partneriks. „Tahame istuda nen- ta saavutab oma konkurentide dega samal pool lauda, mängi- ees eelise.”

Eesti ettevõtted on tõsiseltvõetavad äripartnerid Laias laastus jaguneb Brightsparki tegevusvaldkond kaheks: taustsüsteemide arendused ja turunduslike veebilehtede loomine. Äriklientidele Eestis, Suurbritannias ja Norras pakub ettevõte suurte infosüsteemide loomist alates disainist kuni andmebaaside halduseni. „Tore on nentida, et Eesti ettevõtted ei ole arendusmaastikul enam perifeeria, vaid oleme tõsiseltvõetavad äripartnerid,” rõõmustab Maripuu. „Valdkonnad, kuhu me oleme lahendusi loonud, on: jaekaubandus, meditsiin, e-kaubandus, militaartehnika, elektroonika, finants ning ehitus ja kinnisvara.”

Just viimases valdkonnas on Brightspark tuntud turunduslike veebilehtede disaini ja arenduse loojana, pakkudes kliendile terviklahenduse alates visuaalsest identiteedist kuni veebilehe ja reklaamtrükisteni. Samas ei ole tegemist turundusagentuuriga – ettevõtte spetsialiteet on ennekõike tarkvaraarendus.

Usaldusväärne partner juba 6. aastat!

Selle aasta suvel täitub Brightsparkil juba 6. tegutsemisaasta. „Alustasime kahe-mehe-ettevõttena ja nüüdseks on meid 30 inimest,” räägib Maripuu. „Päris nostalgiline on mõelda, et ühest toatäiest inimestest on kasvanud nii suur ja kokkuhoidev kollektiiv. Kõigil alustavatel ettevõtetel on olnud kasvuraskuseid, nii ka meil. Täna aga oleme oma jalgealuses kindlad.” „Meie peamiseks väljakutseks on suurendada teenuse ekspordi osakaalu, kuid rõõmuga teenindame kliente ka kohalikul turul. Eesti tellijad on väga nõudlikud ning just kohaliku turu teenindamine annab meile võimaluse veelgi kvaliteetsemaks ettevõtteks areneda.”

Brightsparki koostööpartnerid on infohaldusega tegelev Norra ettevõte Correlate, personaalpanganduse teenust pakkuv ettevõte i-Deal Corp, logistikatarkvara arendaja Pierbridge. Eesti turul on headeks sõpradeks COOP, Endover, Merko Ehitus, Salome Auto, Tallinna Hipodroom, Saku Suurhall. Teenindame ka riiklikke infosüsteeme koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning kaitseministeeriumiga.

Tulevikuvisioonid Brightspark on nii täna kui ka tulevikus rahvusvaheline ettevõte. „Oleme investeerinud mitmesse koostööprojekti eesmärgiga laiendada teenuste portfelli ka tootearenduse valdkonnas. Meil on aastate jooksul kogunenud riiulitele mitmeid pooltooteid, millest on võimalik erinevatesse valdkondadesse välja arendada valmislahendusi.

Oleme koos investoritega neid etapiviisiliselt realiseerimas.”

Peale tootearenduse on jätkuvalt eesmärk olla kvaliteetne ja stabiilne partner oma eriarenduse klientidele. Just suurtele klientidele on väga oluline, et saaks oma tarkvara partnerit üle aastate usaldada ja et ka partner koostöö jooksul pidevalt edasi areneks. „Selle saavutamiseks peame oma meeskonda pidevalt edasi arendama ja neid selle arengu teel toetama,” lubab Maripuu.

Uuri lisainformatsiooni www.brightspark.ee või e-posti teel kari@brightspark.ee.

Aita Brightspark aasta ettevõtjaks Brightspark on võistlustules European Business Awardsi konkursil aasta ettevõtja tiitli eest. Kõikide toetushääled Brightsparki toetuseks on vägagi oodatud.

ANNA OMA HÄÄL SIIN

Ì

6 ETTEVÕTLUSLEHT

Hoiu-laenuühistud – maainimeste Maapiirkonna elanikele ja ettevõtetele on finantsasutusena sageli partneriks kohalikud hoiu-laenuühistud, mis oma liikmetele laenu annavad ja raha hoiustavad.

“Meie laenuraha toel on rajatud üks autoremonditöökoda Vastse-Kuustes, samuti üks transpordiettevõte ja mööbliäri. Üks kasvatab teravilja, üks tegeleb lihaveistega,” loetleb Kambja hoiu-laenuühistu (HLÜ) juhataja Linda Sossi, mille jaoks on ettevõtjad ühistult laenu saanud.

Kambja HLÜ pani õla alla ka Tartu liikluslinnakule, millele pangad ei tahtnud laenu anda, kuid ühistu hinnangul tundus ettevõtmisel jumet olevat. “Väga põnev asutus tuli, ajad on neil juba maiks broneeritud,” märgib Sossi, et ettevõtte usaldamine on end õigustanud.

“Kalandus, metsandus, käsi-

töö, transport jne,” loetleb sar- määr jääb 10–17% vahemikku eurot. Leiel on vastavad arvud naselt Kambja HLÜ juhatajaga ja sõltub laenusummast, laena- 6 ja 100 ning 30 ja 100 eurot. laenuraha valdkondi Leie hoiu- ta saab kuni kümneks aastaks. Tasuda tuleb ka lepingutasu. laenuühistu juhatuse liige Ma- Intressi tasutakse laenujäägilt.

Kui nüüd keegi peaks arvati Toomsalu. Võrreldes varasema, et kui pank jutule ei võma ajaga – Leie tegutseb 23. ja Ainult oma liikmetele ta, siis küllap hoiu-laenuühisKambja 25. aastat – on põlluma- Kes laenata soovib, peab üht- tust igal juhul laenu saab, siis janduse osakaal laenajate seas lasi astuma hoiu-laenuühistu nii see ei ole, sest hoiu-laenukahanema hakanud, ehkki maa- liikmeks, tasudes sissemaksu ühistud vaatavad hoolega, kelpiirkonnas võiks eeldada, et just ja osamaksu. Viimati mainitu lele laenu väljastavad. “Ilma tapõllumajandus tooni annab. saab laenaja hiljem, kui ta ühistu gatiseta ei anna me ühtegi lae“Põllumehi oli kümme aas- ridadest lahkub, endale tagasi. nu,” kinnitab Mati Toomsalu. tat tagasi rohkem, kuid nüüd on Taustauuringul mängib rolli Näiteks Kehtna hoiu-laenupõllumehed jõukamaks saanud, ühistu on sätestanud sisseastu- ka naabrivalve ja kohalik meedia, ettevõtted suuremaks muutunud mismaksuks 10 eurot ning osa- kuna valdavalt on laenajateks ja neile makstakse ka igasugu maksuks 5% laenusummast, kuid hoiu-laenuühistu ümbruskonnas toetusi,” põhjendab Toomsalu. mitte vähem kui 40 eurot füüsi- asuvad ettevõtted ja asutused.

“Oleme laenu andnud põl- lise isiku ja 400 eurot juriidili- Niisamuti hinnatakse sissetulekulumajanduse, metsanduse, pui- se isiku puhul. Mõlemad tasud te suurust, varasemat maksekäidu- ja autotranspordiettetumist ja muid aspekvõtetele,” täiendab nimete, mida pangadki laeHLÜ-lt laenajate taustauuringul namisel oluliseks peakirja Kehtna hoiu-laenuühistu juhatuse esimees vad. Kaljuste rõhutab mängib rolli ka naabrivalve ja Heili Kaljuste. just sotsiaalset kontkohalik meedia.

Niisamuti laenavad rolli. “Tunneme, teaühistud raha eraisikume, näeme laenajate tele. Laenatakse nii küttepuu- tuleb enne laenu väljastamist ettevõtmisi,” märgib ta. de ostuks kui ka kodu remon- kanda hoiu-laenuühistu arvele.

Kui väiksemate summade laediks või sisustuse soetamiseks.

Kambja küsib sisseastumis- namisel piisab kahest käenda“Kolm eraisikut on ehitanud elu- maksuna füüsiliselt isikult 6 ja jast, siis suuremad (3000–4000 maja meie laenude toel,” mär- juriidiliselt 10 eurot, osamaksu eurot ja sealt edasi) vajavad tagib Linda Sossi. Laenu intressi- alammäär on vastavalt 32 ja 64 gatiseks kinnisvara. “Ettevõte-

Kehtna hoiu-laenuühistu pearaamatupidaja Maie Liiv (vasakul) ja juhatuse esimees Heili Kaljuste.

te puhul oleme garantiisid ka kasutanud, vaadates majandusaasta aruannet ja see on töötanud,” täpsustab Toomsalu. Autot või muud liikuvat vara tagatisena ei tunnistata. “Oleme seda teinud, aga pole efektiivne, sest auto võib homme mingil põhjusel “ära aurata”,” tõdeb Leie hoiulaenuühistu juhatuse liige.

Ühistujuhtide kinnitusel n-ö hapusid laene palju ette ei tule, aga seda ka öelda ei saa, et keegi üldse jänni ei jää. Siis vaadatakse, mis teha saab: anda maksepuhkust, pikendada tagasimaksmise aega, pöörduda käendajate poole või realiseerida tagatis.

Kõik kolm juhti kinnitavad:

ETTEVÕTLUSLEHT 7

oma rahaasutused Olulised näitajad • Leie HLÜ: 526 liiget, enamik on eraisikud Kolga-Jaani ümbruskonnast. Laenuportfell 740 000 eurot. Ettevõtete osa laenuportfellist on 111 000 eurot. Hoiusteportfell 748 000 eurot.

• Kambja HLÜ: 780 liiget, valdavalt Kambja kandi eraisikud. Ettevõtteid on ühistuliikmete seas 25. Laenuportfell 1 994 000 eurot.

Ettevõtete osa laenuportfellist on 334 000 eurot. Hoiusteportfell on 1,3 miljonit.

• Kehtna HLÜ: 270 liiget, suuremalt jaolt Kehtna ümbruse elanikud.

Juriidilisi isikuid on nende seas 25. Laenuportfell 688 111 eurot, ettevõtete osa sellest 410 611 eurot. Hoiusteportfell 186 382 eurot.

• Laenuandmiseks kasutavad HLÜ-d osanike raha, aga ka Maaelu Edendamise Sihtasutusest laenatud raha.

• Äriregistris on registreeritud 17 tegutsevat hoiu-laenuühistut, neist kahel on finantsinspektsiooni väljastatud makseteenuste tegevusluba. Eesti hoiu-laenuühistute liitu kuulub seitse ühistut.

Viis neist kuulub omakorda ka hoiu-laenuühistute tagamise fondi.

Foto: Kristiina Viiron

Leie ja Kambja kinnitavad, et nende usaldusväärsuse pandiks on pikaajaline stabiilne tegutsemine. “Pole me ühegi inimese raha ära kaotanud,” tõdeb Toomsalu. “Mõistlik majandamine tagab selle.”

Kõik kolm loos esindatud ühistut kuuluvad ka hoiu-laenuühistute liitu, mis ühendab tugevamaid ja pikaajalisemaid hoiu-laenuühistuid.

Ka hoiustamiseks tuleb olla hoiu-laenuühistu liige vähemalt miinimum osakapitaliga. Ühtlasi tähendab see, et iga ühistu laenuvõtja või hoiustaja on laenuühistu omanik, kel igaühel on sõltumata kapitaliosalusest üks hääl. See annab õiguse kaasa rääkida ühises otsustusprotses-

Sossi ja lisab, et paraku maal ilma sularahata toime ei tule – ei lähe ju piimamehele või maasikamüüjale pangakaarti pakkuma. Iga sularahatehing aga tähendab Sossi ütlust mööda ettevõttele suuremat kui kolmeeurost kahjumit.

“Kuna meil on makseasutuse litsents, oleme finantsinspektsiooni järelevalve all ja selle taRaha ühistusse hoiule su on 0,22% meie kogubilansist, Teine peamine, mahult samakuigi rahasiire on vaid meie kõrväärne hoiu-laenuühistute tevaltegevus,” selgitab Sossi, mis gevus on ühistuliikmete raha teenuse nii kalliks teeb. Möödutähtajaline hoiustamine, sealnud aastal tuli järelevalve tasu juures pakuvad ühistud reeghinnaks 4.39 eurot ühe sularalina suurtest kommertspankahatehingu kohta. Kuna enamasti dest kõrgemat intressi. võtavad ühistu kaudu sularaha Kõrgemaks jääb see summa välja pensionärid, ei ole ühiska pärast tulumaksu tasumist – tu neilt rohkem tasu küsinud hoiu-laenuühistute hoiuste intkui üks euro. Seega tuli ressidelt tuleb tõepoomullu ühistul 3.39 eurot lest tasuda tulumaksu, HLÜ juht: “Pole me ühegi teenuse osutamise eest pangahoiuste intressiinimese raha ära kaotanud. n-ö peale maksta. delt hakatakse seda võtMõistlik majandamine “Oleme teinud rama tuleval aastal. handusministeeriumitagab selle.”

Seega, hoiustades le mitu palvekirja, et me raha näiteks Kehtna maksaksime järelevalvehoiu-laenuühistus, kus makstakse tähtajaliselt hoiuselt sis, ühistu juhtimises ning tule- tasu teenuse mahu eest,” üt4% intressi, jääb netointressi- vaste kasumite jagamistes. Mui- leb Sossi ja lisab, et on mõelmääraks 3,2%. “Lepingu piken- dugi peavad kohustused hoiu- nud ka teenuse osutamise lõdamisel jääb kehtima lepingu laenuühistu ees sealjuures täi- petada, kui senised tingimused kestma jäävad. sõlmimisel kehtinud intressi- detud olema.

Ka Heili Kaljuste kinnitab vamäär, juhul kui see pole vahejadust makseasutuse litsentsi peal tõusnud,” selgitab Kaljuste. Vaja oleks teisigi järele, sest iseäranis just vaneLeie maksab hoiuselt Toom- teenuseid salu sõnul 4–6% intressi, Kamb- Kuna pangakontorid asuvad mad inimesed tahaksid sularajas on enamiku hoiuste intress üksnes keskustes ning sulara- ha välja võtta. Kuna aga litsents haautomaadid ja postkontorid on nii kallis, pole Kehtna HLÜ 5,5%, tulumaks maha arvata.

Küsimusele, kuidas on hoiu- enamasti suuremates asulates, seda taotlenud.

Leie HLÜ-l on sõlmitud lesed tagatud, ühest vastust an- oleks tarvis, et hoiu-laenuühisda ei saagi, sest erinevalt pan- tud saaks osutada ka maksetee- ping Krediidipangaga ja nii saab gahoiustest, millele kehtib 100 nuseid. Ühena kahest makseasu- HLÜ sularaha inimestele väljas000 euro ulatuses riiklik taga- tuse litsentsi omavast hoiu-lae- tada. “Inimene peab ise pangast tis, puudub see hoiu-laenuühis- nuühistust on see olemas Kamb- kandma raha meie kontole või jal, ent ettevõttele läheb sula- tuleb meile ja tehakse ülekantu hoiustel.

Kehtna hoiulaenuühistu raha väljamakse teenuse osu- ne,” selgitab Mati Toomsalu, kuidas koostöö toimib. kuulub SA Hoiu-Laenuühistu- tamine väga kalliks.

“Tegime seda, sest Kambjast te Hoiuste Tagamise Fondi, kes tagab hoiused 20 000 euro ula- 15 kilomeetri raadiuses pole ühtegi sularahaautomaati,” tõdeb tuses.

Kristiina Viiron hoiu-laenuühistud on paindlikud. See tähendab ühtlasi seda, et laenu on võimalik tagasi maksta ka ennetähtaegselt, kartmata lepingumuutmisest tulenevaid trahve. Makstes laenu varem tagasi, muutub laen laenajale odavamaks, sest intress tasutakse ju laenujäägilt.

8 ETTEVÕTLUSLEHT

Mitte kõik ei pea majandusaasta aruannet auditeerima

Aivar Kangust, vandeaudiitor

Eelmisel aastal hakkasid majandusaasta aruannete auditeerimisele kehtima uued piirmäärad. See tähendab, et paljudele ettevõtetele pole aruande auditeerimine enam kohustuslik.

Esmalt tuletame meelde, millised on 2016. aastast piirmäärad, millest alates on ettevõttele kohustuslik oma aastaaruande koostamisel läbi viia kas ülevaatus või audiitorkontroll. 01.01.2016 või hiljem alanud majandusaasta auditeerimiskohustuse piirmäärasid tõsteti varasemaga võrreldes kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda.

Uued piirmäärad on järgmised: audit on kohustuslik siis, kui vähemalt kaks näitajat kolmest ületavad siintoodud: müügitulu või tulu (eurodes) 4 mln, varad bilansipäeva seisuga 2 mln, keskmine töötajate arv 60. Või kui vähemalt üks näitaja ületab järgmisi: müügitulu või tulu 12 mln, varad bilansipäeva seisuga 6 mln, keskmine töötajate arv 180. Ülevaatus on kohustuslik siis, kui vähemalt kaks näitajat kolmest ületavad siintoodud: müügitulu või tulu 1,6 mln, varad bilansipäeva seisuga 0,8 mln, keskmine töötajate arv 24. Või kui vähemalt üks näitaja ületab järgmisi: müügitulu või tulu 4,8 mln, varad bilansipäeva seisuga 2,4 mln, keskmine töötajate arv 72.

Küll aga on raamatupidamise aastaaruande audit endiselt kohustuslik igale: • aktsiaseltsile, • riigiraamatupidamiskohustuslasele, • kohaliku omavalitsuse üksusele, • avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, • riigieelarvest eraldist saavale erakonnale, • sihtasutusele, mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles

riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses või kui kehtivad ülal toodud tingimused.

Teistes Euroopa Liidu riikides kehtivaid auditi piirmäärasid saab vaadata siit: www.fee.be/images/ publications/auditing/1605_Audit_ exemption_thresholds_update.pdf Miks võiks ikkagi tellida auditi või ülevaatuse?

Ettevõtja seisukohast võib auditeerimis- või ülevaatuskohustusest vabanemine esmapilgul tunduda hea lahendusena: töömaht ja rahakulu on väiksemad. Samas peaks vaatama ka medali teist külge: mida ettevõtja ja avalikkus võivad kaotada? Näen võimaliku kaotusena asjaolu, et ettevõtete finantsaruandluse usaldusväärsus ja läbipaistvus võivad väheneda. Miks?

Küsimusele vastamist tasub alustada selgitusest, mida audit ja ülevaatus tähendavad. Audit annab omanikele ja juhtidele kindluse, et ettevõtte raamatupidamine ja arvestusprotsessid on korras. See omakorda aitab tagada klientide ja koostööpartnerite usalduse. Oluline on ka see, et audiitorilt saab juhtkond auditi käigus tagasisidet nii leitud puuduste kohta kui ka soovitusi nen-

de kõrvaldamiseks – seda selleks, et ettevõte oleks kaitstud pettuste ja väärkajastamiste eest. Ühtlasi saavad kontrolli käigus kindlaks tehtud riskikohad, mis võivad aruandluses olulisi vigu tekitada. Kokkuvõttes saab ettevõtte juhtkond audiitorilt väärtuslikku infot juhtimiseks, sh ettepanekuid arvestussüsteemi tõhustamiseks.

Audiitorkontrolli kõrval on olemas teine, piiratud kindlust andev ja seega vähem mahukas alternatiiv: ettevõtte finantsaruandluse ülevaatus. Ülevaatuse ulatus ja maht on väiksem kui auditi puhul, piirdudes peamiselt juhtkonna intervjueerimise ning analüüsidega. Ülevaatus ei anna kliendile küll nii suurt kindlust kui audit, kuid on samas hea abimees finantsaruandluse korrasolekus veendumiseks.

Audiitorkontroll või finantsaruandluse ülevaatus võiks siiski kuuluda iga ettevõtte kontrolliprotseduuride juurde, ka siis, kui seda seadusega nõutud pole. Põhjus on lihtne: nii saavad ettevõtte omanikud ja juhid sõltumatult osapoolelt kindlustunde, et ettevõtte raamatupidamine ja protsessid on korras.

Artikkel ilmus Grant Thornton Eesti kodulehel: www.grantthornton.ee/insights-landing-page/uued-auditi-piirmaarad/

2017. aasta maksumäärad • Töötasu alammäärad on tänavu 2,78 eurot tunnis ja 470 eurot kuus täistööaja korral.

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 20% (tulumaksuseadus § 4).

• Maksuvaba tulu on 180 eurot kuus (sellega arvestamiseks peab väljamakse saaja tegema avalduse, tulumaksuseadus § 23).

• Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 236 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad, tulumaksuseadus § 23).

• Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (aluseks on väljamakse saaja avaldus, § 23).

• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 430 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 141.90 eurot kuus (sotsiaalmaksu seadus § 7, lg 1).

• Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8% (sotsiaalmaksu seadus).

• Kogumispensioni makse määr on kas 2% või 3%.

Kontrollida tuleb kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust ning aastatel 2014–2017 konkreetsele isikule rakenduvat maksemäära, seda saab teha aadressil: www.pensionikeskus. ee. Samal aadressil tuleb eakate töötajate puhul kontrollida kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise lõpukuupäeva (kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus lõpeb II samba pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril). Vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi tavapärasel viisil (kogumispensionide seadus § 9 ja 67).

Allikas: Rahandusministeerium

REKLAAMTEKST

kontoris aadressil Pronksi 3, Tallinn.

Küsimuste korral palun helistage telefoninumbril 623 0230.

Pronksi 3, Тallinn

ETTEVÕTLUSLEHT 9

Uus aasta tõi ettevõtjale mitmeid olulisi muudatusi 1. jaanuarist jõustus Eestis üle 350 õigusakti, neist suur osa puudutab ka ettevõtjaid – mõni vähem, mõni rohkem.

Foto: Shutterstock

Majandusaasta aruanne muutus lihtsamaks 1.jaanuarist võivad mikro- ja väikeettevõtjad koostada eelmise aasta majandusaasta aruannet lihtsustatud korras. Enam ei nõuta neilt rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist.

Mikroettevõtjatel on kohustus koostada ainult kaks põhiaruannet: lühike bilanss ning kasumiaruanne.

Kui mikroettevõtja soovib pangast laenu võtta, vajab liisingut või krediitkaarti, siis on mõistlik koostada majandusaasta aruanne ikkagi endises mahus.

Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama vähemalt bilansi, kasumiaruande ning maksi-

maalselt üheksa lisa. Jätkuvalt peavad väikeettevõtjad koostama ja avalikustama tegevusaruande. Kõigi nende muudatustega seoses on uuendatud ka taksonoomia alusel koostatavate aastaaruannete vorme.

Kohustuslikud e-arved lükkusid edasi Aasta algusest hakkasid kehtima ka raamatupidamise seaduse muudatused, mis lihtsustavad nõudeid raamatupidamise algdokumentidele ning panevad avalikule sektorile kohustuse hakata peatselt vastu võtma masinloetavaid e-arveid. Mis ajast täpselt, veel ei tea.

Varasemalt soovis riik kohustada ettevõtjaid uuest aastast esitama avalikule sektorile arveid vaid e-arvetena (masinloetav arve, mitte pdf-arve). Viimasel hetkel lükkas riik selle kohutuse jõustumise teadmata ajaks edasi, sest turg ei olnud muudatuseks veel valmis. Mis tähendab, et sellel aastal on ettevõtjatel lubatud avalikule sektorile esitada endiselt nii paber- kui ka PDF-arveid. Raamatupidamise seadu-

se kohaselt peab avalik sektor olema valmis e-arveid vastu võtma 1. märtsist 2017. Veel sätestatakse seadusega avalikule sektorile saadetavate earvete nõuded, millega e-arved peavad kooskõlas olema alates 1. juulist, teatas rahandusministeerium.

Seadus kehtestab ka e-arvete standardi. E-arve edastatakse operaatori vahendusel ühest raamatupidamistarkvarast otse teise ning saaja ei pea enam arve andmeid käsitsi sisestama.

Väikeettevõtjate jaoks on riik loonud kasutamiseks e-arveldaja keskkonna, kus e-arveid saab koostada ja edastada tasuta.

Muudatused leevendavad nõudeid raamatupidamise algdokumentidele, nagu saatelehtedele, kviitungitele, aktidele ja lepingutele. Edaspidi peaks algdokument kohustuslikult kajastama ainult majandustehingu aega, sisu ja arvnäitajaid. Kui raamatupidamiskohustuslase majandustehingu teiseks osapooleks on raamatupidamis-, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise

kohta esitatud arve sisaldama peale kolme eelnimetatud rekvisiidi ka arve numbrit ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.

Muudatuste jõustumise järel vabanes mikroettevõtja ka raamatupidamise sise-eeskirja koostamise kohustusest. Tuletame meelde, et mikroettevõte on juhatuse liikmele kuuluv osaühing, mille varad on väiksemad kui 175 000 eurot ja müügitulu väiksem kui 50 000 eurot ning kohustused ei ületa omakapitali.

Sotsiaalmaksu ei langetatud Peamine raamatupidajaid ja ettevõtjaid mõjutav muudatus on ära jäetud sotsiaalmaksu langetamine, mis tähendab, et ka aastaks 2017 jääb sotsiaalmaksu määr 33%. Minimaalne sotsiaalmaksukohustus on tänavu 141.90 eurot. Ülevaate koostamisel oli abiks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Agne Narusk

10 ETTEVÕTLUSLEHT

Ettevõtlusõppele jagatakse 180 000 eurot 10. märtsini saab Innovest taotleda toetust koolide ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks, kokku jagatakse projektide vahel 180 000 eurot.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) ettevõtlusõppe programmijuhi Kristi Ploomi sõnul on toetuse andmise eesmärk tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd. “Erinevad uuringud on näidanud, et noorte paremaks kohanemiseks tööeluga tuleb koolis peale faktiteadmiste arendada õppurite loovust, algatusvõimet ja ettevõtlikkust. Kooliväliste partnerite kaasamine võimaldab muuta ettevõtlusõpet elulisemaks, näiteks viia õpet läbi väljaspool kooli, ettevõtte probleemidele lahendusi otsides vms,” ütles Ploom ning kutsus koole koostöös ettevõtjatega kokku panema põnevate ja arendavate tegevustega projektitaotlusi.

Taotlusvooru on oodatud koolid ja era- või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Taotlejal tuleb projekti kaasata ka vähemalt üks partner. Juhul kui taotleja ei ole kool, peab vähemalt üks projekti partneritest olema kool (üldhariduskool, kutse- või rakenduskõrgkool). Innove elukestva õppe keskuse juht Maarja Parve rõhutas, et taotlusvooru tingimuste väljatöötamisel on seatud eesmärgiks, et projekti aruandluse koostamine oleks võimalikult lihtne.

Ettevõtlikkuse taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 180 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühele projektile antakse toetust 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalust.

Ettevõtlus

Kaubanduskoda alustab Ekspordi Akadeemiaga Eksporti kavandavate ettevõtjate toetuseks pani Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Kredexiga käima Ekspordi Akadeemia, kus kaubanduskoja eksperdid ja välislektorid annavad ettevõtjatele ekspordi alustamiseks ja/või laienemiseks vajalikku infot.

Viiest moodulist koosnev koolitussari alustab juba 25. jaanuaril . Iga moodul keskendub teiste teemade taustal ühele konkreetsele sihtturule, nagu Suurbritanniale, Ameerika Ühendriikidele, Lätile ja Leedule, Soomele ning Rootsile.

“Kaubandus-tööstuskoja poole on pöördunud mitmed ettevõtjad, kellel on küll huvi lähiturgudele laienemiseks, kuid puudub eelnev kogemus ja teadmised. Just taolistele ettevõtetele ongi Ekspordi Akadeemia koolitussaari suunatud – neile, kes soovivad omandada uusi teadmisi välisturgudele laienemise kohta ja kuulda teistelt praktikutelt, missugused on nende kogemused,” selgitas kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp. “Vähemtähtis pole ka iga sihtriigi ärikultuuri ja -tavade tundmine. Seetõttu teeme koostööd erinevate organisatsioonidega, kelle abil toome Eestisse eksperdid, kel on pikaajaline kogemus konkreetsel sihtturul.”

Viimastel aastatel on Eestis eksportivate ettevõtete arv küll kasvanud, kuid mahud on siiski vähenenud. Ernst & Youngi 2015. aastal tehtud uuringust selgus, et Eesti ettevõtjatele on eksportimisel peamiseks takistuseks sihtturu eripärad, nõrk konkurentsipositsioon ning muudki põhjused. Kuigi peamise probleemina toodi välja ebapiisavad rahalised vahendid eksporti investeerimiseks, selgus uuringust, et probleemina tunnetatakse mittepiisavat välismaist kontaktvõrgustikku (23% vastanutest), aga ka vähest müügi- ja turundusalast oskust (25% vastanutest).

Ettevõtlus

Foto: Shutterstock

Sisekoolitustel ehk koolitustel, kus teadmisi annab edasi oma ettevõtte töötaja, on Eesti ettevõtetes täna suurem roll kui väljast ostetud koolitustel.

Ettevõtte koolituseelarve määravad äriplaan ja töötajate tase Ühe ettevõtte praktika: pigem loobuda mõnest konverentsist kui jätta töötajad koolituseta.

“Koolituste teema on meie ettevõttes, ma usun, päris hästi hallatud ja ka töötajatele läbipaistev,” räägib oma tööandja praktikast Inga Keres, Scania Eesti ja Baltikumi üksuse personalijuht. “On toimiv koolitusprotsess ja ka -poliitika, mis hõlmab kõiki koolitust puudutavaid tegevusi ajaliselt ja süsteemselt.”

Koolituste põhisuunad ja vajadused panevad ettevõttes paika ärilised eesmärgid. “Suve teises pooles hakkame koostama äriplaani ning sellest tulenevalt tulevad ärilised eesmärgid, mis panevad paika ka koolituste põhisuunad ja vajadused,” kirjeldab Inga Keres Scania Eesti koolitussüsteemi. “Suve lõpus – sügise esimeses pooles toimuvad arenguvestlused (osaliselt ka kevadel) ning töötajate kompetentside määramised. See on teine väga oluline aeg, mil kaardistatakse töötajate isiklikud arenguvajadused ja soovid.”

Need kaks väga olulist komponenti – äriplaan- ja suunad ning töötajate kompetentsid ja arenguvajadused saavad aluseks, kui aasta lõpuks pannakse kokku ettevõtte koondkoolitusvajadused (isikupõhised, grupikoolitused, erinevad valdkonnad jne).

Kaardistamisele järgneb eelarve “Kui koolitusvajadus on kaardistatud, hakkame prioritiseerima ja eelarvet koostama. Kas kõik on teostatav või peab midagi edasi lükkama,” kirjeldab Inga Keres.

Scania Eesti koolitab töötajaid vajaduspõhiselt, üritatakse pakkuda seda, mis on töötajatele kompetentsuse ja professionaalsuse tõstmiseks vajalik. Personalijuht ütleb, et pigem loobub ettevõte mõnest konverentsist või n-ö vaheldust pakkuvast koolitusest/motivatsioonipäevast, kuid tööks ja kvaliteetse teenuse pakkumiseks vajalikud koolitused ära ei jää–need on kõrge tähtsusega.

“Kuna 2/3 koolitustest toimub ettevõtte siseselt (sisekoolitused, koolitused Scania Academyst, ettevõtte veebikoolitused) siis saame oma koolitusplaani suures osas juba jaanuaris terveks aastaks paika panna,” nendib Inga Keres. “Jooksvalt planeerime koolitusi, mida Eesti kohalikult koolitusturult sisse ostame.” Koolitaja valikul on ettevõtte jaoks määravad tema eelnevad kogemused, koostöö, töötajate tagasiside koolitustele, teiste oma valdkonna kolleegidega nõupidamine ja kogemuste jagamine.

Agne Narusk

Koolituseelarve pole eesmärk, vaid vahend Töötajate koolitamine ei tohi taanduda koolituseelarve iga hinna eest täitmisele juhuslike valikute kaudu, rõhutavad ka “Koolitusjuhi käsiraamatu” koostajad.

Ehkki tegemist on juba 2002. aastal Riigikantselei poolt välja antud põhjaliku suunisega riigiasutuse koolitusjuhtidele, on see suurepärane lugemismaterjal aastal 2017 ka kõigile äriettevõtete (personali) juhtidele. Raamatu koostajad Pille Toompere, Ave Randpõld ja Margus Nurk on hinnatud spetsialistid personalitöö- ja koolitusmaailmas.

“Koolituseelarve pole eesmärk omaette, vaid vahend koolitusplaanide elluviimiseks,” seisab “Koolitusjuhi käsiraamatus”. Kui koolitusjuht kipub seda unustama, võib juhtuda, et koolituseelarvet ei kasutata otstarbekalt. See tähendab, et eesmärgiks võib saada koolituseelarve täitmine iga hinna eest. “Kui eesmärgipäraselt kulutada ei oska, siis parem ära kuluta”.

Raamat toob välja järgmist: Millest koosneb koolituse hind?

• Koolituspäeva (-tunni) maksumus • Konsultatsioonitunni maksumus (vajadusel) • Koolitusmaterjalide maksumus • Ruumide rent • Õppevahendite maksumus või rent • Lõunad, kohvipausid • Osalejate lähetuskulud (sõit, majutus, päevarahad) Hinna arvutamisel tasub alati: • Küsida suure koolitusmahu korral koolitajalt allahindlust.

• Kaaluda alternatiive tuntud koolitusfirmade kõrval (nt kasutada üksikkoolitajaid, sisekoolitajaid vms).

• Meeles pidada, et hinna ja kvaliteedi suhte kasvul on lagi. Mingist piirist ei taga kõrgem hind enam kõrgemat kvaliteeti. Piiri tunnetamine kuulub koolitusjuhile vajalike oskuste hulka.

• Hinnakalkulatsioonide summat võib pidada koolituseelarve projektiks. Koolituseelarve tasuks koostada nii nagu koolitusplaangi osakondade kaupa kvartali lõikes. Asutuse koolituseelarve koosneb sel juhul osakondade kvartalieelarvete summast.

Koolituseelarve projekti võrdlusandmed: • Asutuse koolituseelarve ja palgaeelarve suhe (nt 2–4% palgaeelarvest vms). Erinevate struktuuriüksuste koolituseelarve suhe palgaeelarvesse ei pea olema ühesugune. Arvestada tuleb valdkonnaga ja (asutuse) ettevõtte spetsiifikaga.

• Varasemate perioodide tegelikud kulud.

• Alati peab olema valmis koolitusplaani ja -eelarve kohendamiseks, sest see peab kajastama tegelikke vajadusi.

Allikas: “Koolitusjuhi käsiraamat”. Koostajad Pille Toompere, Ave Randpõld, Margus Nurk. Riigikantselei 2002.

ETTEVÕTLUSLEHT 11

SISUTURUNDUS

Ettevõtlus Keskus Logo_

Tüüpilised vead, mida ettevõtete omanikud teevad ja kuidas neid vältida Turuolukorra kõrval on ka klient pidevas muutumises. Koos ümbritseva maailmaga muutuvad tema vajadused tunduvalt kiiremini kui varem, mistõttu peab toote- või teenusepakkuja kliendiga pidevas kontaktis olema ja tema käitumist jälgima ning selle põhjal oma äri üles ehitama. Näiteks kui 10 aastat tagasi otsiti informatsiooni küll online’ist, aga selleks kasutati arvuteid, siis täna saab vajalikku infot kätte nutitelefoni vahendusel ja soovi korral toote või teenuse kohe ka ära tellida. Inimesed väärtustavad oma aega rohkem ja pole nõus seda mõttetult kulutama.

Millised on tüüpvead, mida ettevõtjad tänast turuolukorda alahinnates teevad?

1. Ideid ei valideerita. Seda viga ei tee mitte ainult alles alustavad ettevõtjad,

vaid tihti ka juba tegutsevad ettevõtjad, kes soovivad uue toote või teenusega välja tulla. Unustatakse mõelda, kas uuele tootele/ teenusele on üldse nõudlust ehk kas seda on vaja ning ei uurita klientidelt tagasisidet, kuidas ideed paremaks muuta. Ollakse ühes asjas kinni ja kulutatakse väärtuslikku aega ja raha, ilma ideed enne valideerimata.

2. Jäetakse eesmärk püstitamata. Ettevõttel puudub kindel, arusaadav ja mõõdetav eesmärk, sest keskendutakse pikaajalisele visioonile. Soovitakse saada lihtsalt edukaks ja teenida palju kasumit, aga puudub oskus püstitada selgemat eesmärki.

3. Ei osata küsida abi. Tihti hoitakse kinni mõnest ideest, mõttest või kogemusest ega julgeta tunnis-

Kuidas ja miks võtta internetiturundusest maksimumi? Üha rohkem inimesi kasutab erinevaid online-kanaleid ja veedavad internetis palju aega, otsides sealt infot ka erinevate toodete-teenuste kohta. Sageli nähakse internetiturundust tükikestena – koduleht, Facebook, Instagram, Google reklaam, jne –, aga tegelikult peaks see moodustama ühtse terviku. Seetõttu on väga oluline, et ka ettevõtted oskaksid veebikeskkonnast maksimumi võtta.

Internetiturundus ja -reklaam on väikeettevõtte omanikule olulised kahest aspektist: 1. Interneti osa turunduses suureneb kiirenevas tempos. Üha enam kliente veedab aega online-kanalites ja loodud on head sõnumi sihtimise võimalused.

2. Internetiturunduse väiksem kulu, paindlikkus ja parem mõõdetavus.

Kui kümme aastat tagasi sooritasid inimesed oste siiski pigem kauplustest kohapealt, on nende harjumused ajaga muutunud ja seda ongi kõige rohkem mõjuta-

nud tehnoloogia areng. Infot otsitakse ja alles seejärel suundutakse poodi ostu sooritama ning seetõttu tulebki ettevõtjal olla seal, kus on tema klient. Kasvavat trendi vältides kaotab ettevõte kliente ja käivet saagides lõpuks seda oksa, mille peal istutakse. Küll aga vajab ettevõtte omanik internetis turundamisel abi.

Kolm asja, millele omanikud võiks mõelda Alustada tuleks kontekstist. Tuleb omada selgemat pilti sellest, kes on potentsiaalsed kliendid ja milline on nen-

1

de ostukäitumine. Selle baasil saab juba hakata üles ehitama tema teekonda ostuni.

Tihti ei mõelda internetiturunduse puhul tervikuna ega töötata oma internetikanaliga järjepidevalt. Ei jälgita ega osata korjata ja tõlgendata vajalikku informatsiooni, mida veebis turundades saab.

Ostetakse lihtsalt suure raha eest reklaami, aga tegelikult ei osata selle tulemust mõõta ja tihti uputakse lihtsalt saadud andmetesse ära. Tegelikult teeb aga klient enne ostu sooritamist hulga samme, mille mõist-

2

tada, et mõnda asja omanik ei pruugigi ise osata. Nii vastutabki ettevõtte omanik tihti nii raamatupidamise, turunduse, müügi kui ka kõige muu eest, aga tegelikult tema põhitegevus kannatab, sest kogu energia läheb muude asjade peale.

4. Oskamatus mõista ja määratleda oma sihtklienti. Paljud ettevõtted määratlevad kliente väga laia sihtrühmana. Kuna aga elu on kolinud internetti, on just nüüd ettevõtetel võimalik õiget klienti võimalikult täpselt sihtida ning sellele kogu ettevõtte turundus ja reklaam üles ehitada. Edukad ettevõtjad suudavad oma tüüpklienti väga täpselt kirjeldada ja suunavad oma tegevused just talle. Selleks on aga vaja julgust otsustada.

5. Internetti suhtutakse kui teisejärgulisse kanalisse.

Täna on just veebikeskkond see, kus toimub toote/teenuse müük ja selle alahindamine on tõsine viga.

6. Majandatakse ainult lokaalselt. Paljud ettevõtted keskenduvad ainult Eestile, mis pole halb, kui soovitaksegi jääda väiksele turule. Kui aga soovitakse olla veelgi edukam, tuleb mõelda suuremalt. Paljud ettevõtete omanikud aga ei julge ja kardavad, sest rahvusvaheline turg tundub kauge ja hirmutav.

Ettevõtluskeskus aitab jõuda toimiva ärini Ettevõtluskeskus aitab mikroja väikeettevõtjatel arendada oma tooteid välja Lean-Startup meetodil, mille kaudu on ettevõtjatel võimalik oma ideed valideerida ja tooteid enne suuremate investeeringute tege-

mist kliendi peal testida ja seejärel arendada. Kui varem toimetati näiteks äriplaanipõhiselt, siis Lean Startupi meetodiga ei tehta midagi üleliigset enne, kui pole eksperimenteerides saadud klientidelt positiivset tagasisidet.

Ettevõtluskeskus C 96 / M 0 / Y 45 / K 0viib läbi 1D9C9B mitmeid# ettevõtlusalaseid koolitusi skaleeruva toote/teenuse väljaarendamisest ärimudeli nõustamiskoolituse ja praktilise turunduse koolitusteni välja.

Ettevõtluskeskuse uudiskirjast leiad mitmeid õpetlikke kogemuslugusid teistelt ettevõtjatelt ja saad perioodiliselt infot toimuvate koolituste kohta.

Loe edasi: www.ettevotluskeskus.ee

Jaemüük posti või interneti teel (Eestis) 160 129.7

Käive (minionit eurot)

Tänapäeva ettevõtluskeskkond muutub tänu tehnoloogia arengule väga kiiresti ja mõistet traditsiooniline ettevõtlus enam ei eksisteeri. Maailm digitaliseerub ja seda tuleb arvestada igal ettevõtjal.

Tundmatu situatsioon aga tekitab paljudes segadust, sest tihti ei osata ka kahe-kolme kuu kaugusel olevaid olukordi ennustada.

120 92.2 76.2

80 57.1

65.2

44.2 40

0 2010

2011

2012

2013

2014

2015

Allikas: Eesti Statistikaamet

misel saab toote- või teenusepakkuja muuta selle teekonna veelgi mugavamaks ja tulusamaks. Kuna ettevõtte omanikule on oluline teada, palju tema tegevused veebis ettevõttele kasu toovad, kasutatakse selleks erinevaid mõõdikuid nagu ROAS (Return On Advertising Spendings) ehk kui mitu eurot tulu toob ettevõtjale tagasi internetireklaamile kulutatud üks euro ning ROI (Return On Investment) ehk internetiturunduse investeeringu tasuvuse näitaja, mis arvestab ka kõiki teisi toote müümisega seotud kulusid.

3

Sageli on ka omanike dilemma see, kas teha internetiturundust ise või leida usaldusväärne partner. Siinkohal tuleks endale teadvustada, et internetiturundus vajab vajalikku kompetentsi ja võtab palju aega. Kui on soov jätkuvalt ise proovida, tasuks eelnevalt konsulteerida asjatundjatega. Seetõttu kutsume teid tasuta hommikuseminarile, kus praktiliste näidete varal selgitame ja anname nõu, kuidas internetiturunduse kasumlikkust mõõta ja maksimeerida. Seminari viib läbi digiturunduse agentuur United Skills, kelle missioon on aidata di-

sainida kliendi teekonda info kogumisest ostuni, mille tulemusel suurendada oma partnerite müüki. Lisaks aitab agentuur ka ettevõtte kodulehe ja e-poe loomisega, kampaaniate teostamise ning müügi suurendamisega kodulehe ja e-poe kaudu.

Tasuta hommikuseminar toimub 7. veebruaril algusega 9.00.

Vajalik eelregistreerumine www.unitedskills.ee lehel või helista 515 1906.

Vaata lisa www.unitedskills.ee

C 60 / M 41