Ettev천tlusleht
Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, II korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Artur Jurin artur.jurin@lehed.ee, 680 4517
detsember 2012
2
Ettevõtlusleht
Järgmisest aastast uuenevad Raamatupidamise Toimkonna juhendid Raamatupidamise Toimkonna uued juhendid muutuvad kohustuslikeks alates 1. jaanuarist, kuid neid võib rakendada ka lõppeva aasta aruannetele.
Priit Liiviste Kui siiani lähtusid Raamatupidamise Toimkonna juhendid rahvusvahelistest finantsa r ua nd luse sta nda rditest (IFRS), olles sisuliselt nende lihtsustatud versioon, siis nüüdseks on IFRS-ist saanud umbes 3000-leheküljeline piibli mõõtu raamat, muutudes pidevalt keerukamaks ja mahukamaks. IFRS on mõeldud eelkõige avaliku huvi all olevatele ettevõtetele nagu näiteks börsiettevõtted, pangad ja teised suurettevõtted.
Väiksematele ettevõtete jaoks on see süsteem liiga keeruline. Just sellest tingituna avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) kaks aastat tagasi IFRS-i väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (ingl k IFRS for SMEs) ehk nn „väike IFRS”. Selle maht on „suurest IFRS-ist” oma kümme korda väiksem ning mis peamine, mitmetes valdkondades on tehtud olulisi lihtsustusi või lubatud alternatiivseid arvestusmeetodeid.
Muudatused üldjoontes ettevõtete tööd ei muuda ning peaksid finantsosakonna tööd suures plaanis pigem lihtsustama.
„Väikese IFRS-i” ilmumise tõttu oli Raamatupidamise Toimkond selle juhi Ago Vilu sõnul seatud küsimuse ette, kas üritada juhendeid hoida jätkuvalt kooskõlas „suure IFRS-iga” (mis oleks tähendanud nende järjest keerulisemaks kirjutamist) või muuta sihikut ning viia need hoopiski kooskõlla „väikese IFRS-iga”. Kuna enamik Eesti ettevõtteid on globaalses mõistes väikesed või paremal juhul keskmise suurusega, siis otsustas Toimkond teise variandi kasuks. Uued juhendid lähtuvadki „väikesest IFRS-ist”. Muudatused üldjoontes ettevõtete tööd ei muuda ning peaksid finantsosakonna tööd suures plaanis pigem lihtsustama. „Ega need muudatused suuremat osa ettevõtteid väga ei puudutagi. Suuremad erine-
U ja K Raamatupidamisbüroo Lai 31, 10133 Tallinn • 631 4207 • ukb@ukb.ee
Ettevõtlusleht Foto: Ester Vaitmaa
vused, mis tekivad arvestamises, on seotud sihtfinantseerimisega, mis võivad tekitada ettevõtete tulemuste arvestuses üsna järske erinevusi. Ülejäänud uuendused on seotud mõningate rõhuasetuste muutustega,” selgitab finantskoolitaja Margus Tinits. Olulisemad muudatused on järgmised: •• kõikide õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade väärtuse muutuseid kajastatakse kasumiaruandes (seni: teatud juhtudel võis seda kajastada muus koondkasumis või -kahjumis); •• kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglases väärtuses, kui seda on võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega; vastasel juhul kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (seni: oli valida õiglase väär-
tuse ja soetusmaksumuse meetodi vahel); •• sidusettevõtteid tohib kajastada lisaks senisele kapitaliosaluse meetodile ka soetusmaksumuses ja õiglases väärtuses; •• firmaväärtust hakatakse amortiseerima (seni: amortiseerimise asemel igal bilansipäeval väärtuse testid); •• tehinguid vähemusosalusega kajastatakse omakapitali kaudu (seni oli võimalik valida kahe alternatiivse meetodi vahel); •• kaob müügiootel põhivarade kontseptsioon; •• a rendusvä lja m i nek ute kajasta misel on võima li k valida kahe meetodi vahel – kas kapitaliseerida (kui teatud tingimused on täidetud) või kanda kulusse (seni: pidi kapitaliseerima, kui teatud tingimused olid täidetud); •• laenuintresse ei kapitaliseerita enam vara soetusmaksumuses (seni tohtis teatud juhtudel kapitaliseerida); •• sihtfinantseerimise kajastamisel on võimalik valida kahe meetodi vahel – sihtfinantseerimise teel saadud toetus kajastatakse kogusummas tuluna hetkel, mil tingimused on täidetud või kajastatakse netomeetodit (üks seni lubatud meetoditest); brutomeetodi kasutamine ei ole enam lubatud; •• liitumistasude kajastamisel lubatud kaks alternatiivset meetodit sarnaselt sihtfinantseerimisega (seni: kajastati tuluna perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt antud teenust tarbivad); •• kolmanda bilansi esitamine ei ole vajalik isegi juhul, kui võrdlusandmeid on muudetud. Vormilistest muudatustest võib esile tuua järgmisi: •• uutes juhendites on viited vastavatele SME IFRS-i paragrahvidele ja juhendi lõpus võrdlus SME IFRS-iga (seni: viited IFRS-ile ja võrdlus IFRSiga); •• uutest juhenditest on välja võetud „Kajastamine bilansis ja kasumiaruandes” peatükid, mis seni kirjeldasid, millistel bilansi või kasumiaruande ridadel erineva id objekte kajastada. Üldised juhised selles kohta on toodud juhendis RTJ 2 ning nagu SME IFRS-i
(ja ka „suure IFRS-i”) puhul, ei pea Toimkond vajalikuks selle valdkonna ülereguleerimist ja kirjete jäika ettekirjutamist; •• kõik lisades avalikustamise nõuded on koondatud ühte uude juhendisse – RTJ 15 (seni: avalikustumise nõuded sisaldusid kõigis juhendites). Ago Vilu sõnul on lisaks mitmetes valdkondades lisatud uusi juhiseid (näiteks RTJ 11 – jagunemiste kajastamine
või tütar- ja sidusettevõtte osalise müügi kajastamine või RTJ 2 – sissemakseta osakapitali kajastamine) ja näiteid ning muutunud on nõuded lisades avalikustatavale informatsioonile. Uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid muutuvad kohustuslikuks alates 2013. aasta 1. jaanuarist, kuid neid võib rakendada ka varem (sh juba 2012 aruannetele). Seega võivad ettevõtted
2012 aruannete puhul valida, kas koostada need vastavalt „uutele” või „vanadele” RTJidele. Mitmed muudatused uutes juhendites mõjutavad ka ettevõtete kasumeid ja omakapitale. Kuna uute juhendite üldine suund on lihtsuse poole, siis lihtsamatel arvestusmeetoditel (näiteks soetusmaksumus õiglase väärtuse asemel või firmaväärtuse amortiseerimine) kipub
Tööandjapension Nordeast! Nordea Life & Pensions pakub Põhja- ja Baltimaades terviklikku tööandjapensioni lahendust, mis ei tunne riigipiire. Tegu on teenusega, mis teeb rahvusvahelistele ettevõtetele nende töötajate motivatsioonipakettide haldamise mugavaks ja kiireks. Alates 2012. aastast kehtib Eestis tulumaksusoodustus tööandjapensioni sissemaksetele. Uuri, kuidas see ettevõte ja töötajate kasuks tööle panna – helista 1773 või vaata www.nordea.ee/tooandjapension.
Foto: Shutterstock
Tutvu tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeri pangatöötajaga telefonil 1773. Nordea pensionitoodete pakkujaks Eestis on Nordea Pensions Estonia AS.
sageli olema negatiivne mõju kasumile ja omakapitalile. Sellega tuleks arvestada näiteks uue aasta eelarvet koostades. Uued juhendid pakuvad ka mitmeid valikuvõimalusi, mis omakorda hakkavad tulevikus finantsnäitajaid mõjutama. Oleks mõistlik, kui ettevõtte juht osaleks nende valikute tegemise juures ega jätaks kasumit ja omakapitali mõjutavaid otsuseid puhtalt raamatupidaja hooleks.
3
Ettevõtlusleht Foto: Arno Mikkor
Suuri büroopindu napib ja rendihinnad veidi tõusevad
suure pinnavajadusega (alates 1000 m²) ettevõtetel, kelle jaoks võib reaalseim lahendus olla uue hoone arendamine. Samal ajal ei usu Colliers Internationali meeskond, et hinnatõus väga suureks kujuneb, pigem on oodata mõõdukat 5–10% suurust tõusu. Colliers International prognoosib, et ruutmeetri hinna ülemine piir A-klassi äripindadel jääb 14–15 euro juurde ja B1-klassil 12 euro piirimaile.
Kuigi uued arendused on sama kallid kui buumiajal ehitatud hooned, ei luba rentnikest ettevõtete majandusseis küsida kõrgemat rendihinda. Tinno hinnangul on edukamad need äripindade omanikud, kes haldavad oma hooneid professionaalselt. „Kindlasti on järgmisel aastal üks peamisi suundi kuluefektiivsus ja igasugused rohelised teemad ja sildid. Rentni-
5,65 eurot
5,77 eurot
5,77 eurot
5,91 eurot
29.10.2011
05.04.2012
08.05.2012
06.07.2012
5,55 eurot
4,97 eurot 10.10.2010
20.04.2011
5,03 eurot 01.04.2010
5,81 eurot 21.09.2009
7,18 eurot
Allikas: spot.city24.ee
13.03.2009
8,64 eurot
8,98 eurot
8,76 eurot
8,82 eurot
02.09.2008
Aasta on peagi lõppemas ning käes on sobilik aeg teha ennustusi eelseisvaks aastaks. Oma nägemuse sellest, milliseks võiks kujuneda kohalik büroopindade turg, pakuvad järgnevalt välja kaks ala spetsialisti. Tehnopolis Ülemiste AS-i juhatuse esimees Gert Jostov on kindel, et ka järgmisel aastal on Tallinna ärikinnisvaraturul endiselt puudus kvaliteetsetest büroopindadest. Nõudliku k liendi vajadusi rahuldavate uute büroopindade nappus tõstab Jostovi hinnangul tõenäoliselt mõnevõrra keskmist rendihinda selles turusegmendis. Üldjoontes jätkub järgmi-
„Ettevõtted pööravad lisaks büroopinna sobivusele senisest enam tähelepanu terviklikule bürookompleksile ja väärtustavad ettevõttele ja töötajatele vajalike teenuste kättesaadavust samas ärilinnakus või selle vahetus läheduses,” selgitab Jostov. Rahvusvahelise kinnisvarateenuseid osutav konsultatsioonifirma Colliers International partner ning investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno usub, et järgmise aasta algus ja lõpp saavad büroopindade turul olema eeldatavasti erineva varjundiga. Kui aasta alguses on võimalused pakkumise vähesusest tingituna selgelt pakkujapoolsed, siis aasta teine pool võib
Tinno arvates olla juba rohkem rentnikuturu poole kaldu. Samas sõltub kõik sellest, kui edukalt suudetakse teha eelmüüki arendamisel olevates projektides. „2013. aasta saab olema üle pika aja taas märkimisväärse uue büroopinna mahu lisandumise aastaks, kus peaks valmima kuni 40 000 ruutmeetrit uut büroopinda,” nendib Tinno. Uuest pinnast umbes pool on spekulatiivne, millest küll 40–50% on väidetavalt juba rentnikega kaetud, aga selle väite paikapidav ust ei ole praegu võimalik kontrollida. Madalama kvaliteediga pindade (B2- ja C-klass) puhul jätkub järgmisel aastal trend, kus need pinnad kaotavad järjest enam turgu ning osa langeb ka üldse turult välja. Tinno ennustab, et tulenevalt vabade pindade nappusest ja suurte büroopindade puudusest jätkub surve hinnatõusule vähemalt aasta esimeses pooles. Eriti problemaatiline saab olema olukord
23.02.2008
Priit Liiviste
sel aastal peamiselt Skandinaaviast pärit ettevõtete huvi tuua oma arenduskeskused ja tugiteenuseid osutavad üksused (nagu IT ja raamatupidamine) Eestisse. Enam ei otsita ka pelgalt ilusaid büroopindu, oluliseks argumendiks pinna valikul on ka muud asjaolud.
15.08.2007
Spetsialistid ennustavad büroopindade renditurul mõõdukat hinnatõusu, vähemalt seni kuni valmivad ehitamisel olevad 40 000 ruutmeetrit uusi äripindu.
Äripindade ruutmeetri keskmine rendihind Tallinnas
31.01.2007
4
kud ootavad lisaks kaasaegseid ja funktsionaalseid lahendusi, mis büroopinna omanikule tähendab täiendavaid investeeringuid.” Järgmisel aastal on oodata senisest enam ostu-müügitehinguid kesklinna büroohoonetega, kuna investoritele on büroohooned jätkuvalt huvipakkuvad investeerimisobjektid. Tinno hinnangul püsivad tipptootlused selles vallas stabiilsena.
KLAASVAHESEINAD KLAASVAHESEINAD MUUDAVAD MUUDAVAD RUUMID RUUMID VALGUSKÜLLASEKS VALGUSKÜLLASEKS
Valdeku 132, 11216 Tallinn Tel. 6 599 267; 50 20686
alar@malmerk.ee www.malmerkfassaadid.ee
Ettevõtlusleht
Tellimused liiguvad Euroopa laevaehitajatelt Aasiasse Euroopa laevaehitajad maadlevad viimastel aastatel üha suurenevate tootmiskulude ja insenertehnilise intellektuaalse omandi kaitsmise keerukusega. Tellimused liiguvad üha rohkem Aasia konkurentide kätte.
Priit Liiviste Leedu Laevaeh it use ja -remond i A ssotsiatsioon i juhatuse esimees ja BLRT Grupi Leedu kontserni Western Shipyardi tegevdirektor Arnoldas Šileika tõi tänavusel rahvusvahelisel merealanduse konverentsil esile mitu olulist tegurit, mis pärsivad Euroopa laevaehituse jätkusuutlikkust. Laevaehitus annab Euroopas tööd 500 000 inimesele ning valdkond mõjutab otseselt enam kui 60 miljoni inimese igapäevaelu. Šileika sõnul on laevaehitus strateegilise tähtsusega valdkond, mis arendab „kõrvalsaadusena” ka tehnoloogiat, mida on võimalik kasutada teistes sektorites, pakub rahvusvahelisele kaubandusele üliolulisi transpordivõimalusi ja varus-
tab tänapäevaseid merevägesid tipptasemel alustega. Euroopa enam kui 300 laevatehast toodavad, ehitavad ümber ja hooldavad kauba- ja mereväelaevu, samuti muud meretehnikat. Aastane käive on umbes 30 miljardit eurot ning umbkaudu 75% ehitatud alustest on mõeldud välisturgudele. Viimastel aastatel on aga tellimuste arv vähenenud. Suurte kaubalaevade ja tankerite tootmine on juba Euroopast välja viidud, konteinerisegment on samuti lahkumas ning sellel järgneb tõenäoliselt kaubalaevade tootmine üldisemalt, leiab Šileika. Eu roopa lae v ateha se d kasutavad praegu alltöövõtjatena Aasia laevatehaseid, mis tulevikus ilmselt turu endale haaravad, kuna suudavad pakkuda oluliselt madalamat hinda.
Euroopa laevatehased kasutavad praegu alltöövõtjatena Aasia laevatehaseid, mis tulevikus ilmselt turu endale haaravad.
Foto: Tanel Meos
Intellektuaalse omandi parem kaitse laevaehituses võimaldaks pidurdada Euroopa positsiooni liiga hõlpsat ülevõtmist. Euroopa tootjatel ei ole tellimuste suurendamiseks võimalik hindu langetada, sest uute rajatiste ja aluste hindadel ei ole enam langusruumi. Samal ajal peavad laevatehased Euroopa-Aasia konkurentsis ellu jäämiseks tootmist pidevalt arendada. Näiteks nõuavad kruiisilaevade operaatorid järgmise põlvkonna laevade jaoks innovaatilisi ja kütusesäästlikke lahendusi, mille arendamine nõuab hiiglaslikke investeeringuid. Arvestades eelnimetatud asjaolusid on Euroopa laevaehituse lähituleviku arenguvõimalusteks Šileika hinnangul kaks peamist strateegiat. Esiteks spetsialiseerumine ( l i i k u m i ne kõrgematesse segmentidesse koos jätkuva innovatsiooniprotsessiga) ja teiseks kulude vähendamine (tõhususe parandamise või toot mise ümber kolimise
teel). Suuremad ettevõtted ühendavad tihti mõlemad. Laevaehitajate edu nimel on vajalik kindlustada ka kogu va r ustusa helat (mater ja l, varustus, süsteem, teenused) toetav taristu ja tegevused. „Merendusalane tootmine peab olema tehnoloogiale ja globaalsele turule orienteeritud, kaotamata samas euroopalik ku identiteeti,” leiab Arnoldas Šileika. A a s i a k on k u r e nt i d e s t sammu võrra ees püsimiseks tuleb peale turu nõudmiste ja vajaduste orienteerituse suurendada nn rätsepatöö osa innovatsiooniprotsessis ning ka loodussäästlike lahenduste (näiteks taastuvenergia) kasutamist. Ka intellektuaalse omandi parem kaitse laevaehituses võimaldaks pidurdada Euroopa positsiooni liiga hõlpsat ülevõtmist. Šileika sõnul on Euroopa laevaehitustööstuse parimateks omadusteks innovaatilisus, kõrge kvaliteeditase ning juhtroll ülikallite lõbusõidulaevade ja megajahtide ehitamisel. Need on ka valdkonnad, mille suunas tuleks liikuda selleks, et tagada jätkusuutlikkus ja edu tulevikus.
SPIROTECH toob turule rea uudistooteid!
Vaid algupärane
on usaldusväärne ja toimiv!
KOLMEKS OY Tallinna kontor • Ehitajate tee 110 • 12618 Tallinn Tel. 600 20 15 • Fax 672 74 00 • Mob. 56 564 457 E-post: tln@kolmeks.ee • www.kolmeks.com
5
6
Ettevõtlusleht
Koostööpartneri jõulukingiga võiks kaasas käia lugu Igal aastalõpul käib ettevõtetes nuputamine, mida kinkida headele koostööpartneritele, mis rõõmustaks nii saajat kui ka kinkijat.
Kadri Penjam Reklaamikink OÜ esindaja Ago Kurg möönab, et jõulud on Euroopa kultuuris tuntud perepühana, mida veedetakse rahulikult ja lähedaste keskel. Ettevõtetel soovitab ta seepärast teha tänukinke töötajatele ja klientidele mööda saadetud majandusaasta nimel ning seda alates jõulujärgsest ajast kuni aasta esimese kuu lõpuni. Kuna ettevõtetes on tööl kolleege, kellele omases religioosses usus ei ole olemas jõulupühade mõistet, ei pruugi jõulukingituse nime all tehtud kink olla neile kohane. Kure sõnul on kingitus eel-
kõige emotsioon. Lisades, et eseme hind ei ole kõige tähtsam, palju olulisem on selle maitsekus ja kvaliteet ning eriti hea, kui k ingitusega käib kaasas lugu. Kingitusele annab palju juurde hea lugu, mis tuleb kinkijal südamest. „Lugu võib lisaks sõnadele väljenduda ka kehakeeles – tugev käepigistus, kallistus või särav naeratus annab märku sellest, et kingi saajast hoolitakse. Seetõttu on äärmiselt tähtis teada, milline kingitus saajale võiks meeldida,” lisab Ago Kurg. Selleks, et leida kink, mis nii saajale kui ka kinkijale sobiks ning ka sobivasse hinnaklassi jääks, tuleb juba varakult hakata eeltööd tegema. Kingivalik muutunud tervislikumaks Kure sõnul tuntakse Eestis kõige enam huvi praktiliste toodete vastu. Inimese olemus pole sajanditega muutunud ning vaja läheb endiselt kruuse, vihmavarje, tekstiil-
tooteid. Levinumad kingid partneritele ja kolleegidele on näiteks saunakäterätid, toidukorvid, kruusid. Aja jooksul on kingitav valik muutunud tervislikumaks. Juurde on tulnud mitmesuguseid spordimänge ja matkatarbeid. Kingimüüjate hinnangul soovitakse kõige enam teha kinke, mis jäävad hinnaklassi 5–10 eurot. See on seotud ka raamatupidamisliku erisoodustusmaksu ar vestamise korraga. Ära on kadunud suitsetamisega seonduv atribuutika. „Kui 10–15 aastat tagasi oli üks tavaline kingitus firma logoga tuhatoos, siis praegu on hea meel tõdeda, et sellelaadseid kinke enam ei tehta. Juhul kui keegi tahab teha firma logoga alkoholipudeli, siis reeglina on tellijal ikka kindlaks tehtud, et seda toodet on nõus saaja vastu võtma ja meenena aktsepteerima,” lisab ta. Kui k ingituse tegemise traditsioonist globaalsemalt
Foto: Shutterstock
Ettevõtlusleht Foto: Stockmann
rääkida, siis maailm on suur, kultuurid ja harjumused väga erinevad. Palju sõltub majanduslikust võimalusest. Riikides, kus ettevõtete rahakott seda lubab, vaadatakse esmalt kingituse funktsiooni ja kvaliteeti, ütleb Kurg. Meiega sarnane on Läti turg. Rõhutakse palju hinnale. Madala hinna soov kumab eriti välja avaliku sektori tellimustes, mis on seotud asutuste eelarvete mahu ja hanketingimuste nõuetega. „Töötajatele oli, on ja jääb vajadus tunnustamiseks saada ettevõtte kirjaga ese ning kingituste tegemise komme ei kao meie kultuurist kindlasti mitte. Seetõttu on tark teha pikema perspektiivina kingituste hangetel valik heade asjade seast,” nendib Kurg. Aastalõpu pühadeks valmistu aegsasti Kingituste ja meenete tel-
Mida Eesti ettevõtted kingivad? Saku Õlletehase AS-i kommunikatsioonijuht Kristiina Tamberg Saku Õlletehas on juba mitu aastat pannud kokku unikaalse aastakalendri, mille koostööpartneritele aasta lõpus kingime. Nii ka tänavu. Joogitootjana on meil alati ka mõni eripakendis jõulutoode,
limist ei tasu jätta viimasele hetkele, kuna valik on siis juba kesisem ning tarneaeg pikem. Kingi pakkujad soovitavad esitada tellimus 4–6 nädalat enne sündmust. Kui on soov teha toodetele trükki, tikandit või graveeringut, siis on vaja varuda ka aega nendeks tegevusteks. Mõnede toodete puhul, mis on seotud otseselt toote nullist valmistamisega ja mis vajab kaugemalt transportimist, on tarneaeg isegi suurem. Oluliselt aheneb pakutav valik, kui peab tootele jõudma kirje peale teha 1–2 nädala jooksul. Kingimüüjad soovitavad otsustajatel enne mõelda, milline on soovitud toote olemus ja hinnaklass. Kas kingitav ese peaks olema tekstiilist või keraamikast? Millisesse olukorda ja kohta peaksid nad sobima jne? millega kingisaajaid üllatada – tänavu on selleks Saku Kulla kinkepakk. Kingituse tegemisel lähtume sellest, et koostööpartneritele tehtav kingitus pakuks üllatust ning oleks unikaalne, kuid samal ajal ka praktiline. Viimaste aastate kingitustest tasub äramärkimist ka Saku kokaraamat „Õllega köögis”, mis sisaldab Eesti tippkokkade poolt just selle raamatu tarbeks loodud ja õllest inspireeritud retsepte.
Stockmann AS-i turundusjuht Erica Järv Firmakinkide valimine koostööpartneritele pole just ülemäära lihtne ülesanne. Probleem on leida just see õige kingitus, mis sobiks paljudele ja samal ajal oleks eriline. Katalooge sirvides võimalikud variandid üldjoontes korduvad. Meil pole oma headele koostööpartneritele ühte ja konkreetset firmakingitust jõuludeks. Eelistame kinkida praktilisi asju. Meie lemmikud väikse-
mad kingitused on südamliku sõnumiga kruusid ja bränditud pakendis šokolaadid. Lisaks toodame iga aasta ka oma erikujundusega jõulukaarte. Suurematele koostööpartneritele oleme kinkinud eelkõige kinkekorve, milles on erinev valik toiduaineid, veine jne. Komplekteerime neid eri suuruses, väärtuses ja mitmesuguse sisuga, võimalust mööda saaja soovide kohaselt. Eriti meeldejäävat kingitust, mida ise oleme saanud, ei
Pakume tööalast täiendõpet ja kutseõpet: • Raamatupidaja • Personalispetsialist • Sekretär-juhiabi
• Kinnisvaramaakler • Lapsehoidja • Ettevõtja
Mõtle suurelt, tegutse targalt! www.reiting.ee tel. 7333 690, koolitus@reiting.ee
oskagi nimetada. Sagedasemad kingid on tassid, veinid, kalendrid. Kingitused olenevad ka suuresti ettevõtte tegevusvaldkonnast. Näiteks on personaalse sõnumiga kalendritega rõõmustanud kujunduse või trükivaldkonnaga tegelevad ettevõtted. City Motors AS-i juhataja Henrik Raave Me teeme koostööd mitmete eesti artistidega. Meie autodega sõidavad Ewert and the
Two Dragons, Lenna Kuurmaa, Koit Toome, Birgit Õigemeel ja Mart Sander. Oleme viimasel kolmel jõuluajal kinkinud headele koostööpartneritele värsket eesti muusikat just nendelt artistidelt. Nendel jõuludel anname ise plaadi välja, kus peal seni plaadistamata muusikat kõigilt eelmainitud muusikutelt. Meie põhimõte on, et kink peab olema ettevõttega seotud ja võimalusel ka eksklusiivne. Sel aastal on mõlemad eeldused kenasti täidetud.
Parima kingituse töömehele leiad kauplusest Grolls!
Kauplus Grolls Peterburi tee 75, Tallinn Tel 60 70 160
www.grolls.ee
7