Nordea Life & Pensions pakub Põhja- ja Baltimaades terviklikku tööandjapensioni lahendust, mis ei tunne riigipiire. Tegu on unikaalse võimalusega, mis teeb rahvusvahelise haardega firmadele oma töötajate motivatsioonipaketi haldamise varasemast oluliselt mugavamaks ja kiiremaks. Alates 2012. aastast kehtib ka Eestis tulumaksusoodustus ettevõtete poolt tehtavatele tööandjapensioni sissemaksetele. Uuri, kuidas see enda firma ja töötajate kasuks tööle panna – helista 1773 või vaata www.nordea.ee
Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, II korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Artur Jurin artur.jurin@lehed.ee, 680 4517
kevad 2012
Tutvu tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeri pangatöötajaga telefonil 1773. Nordea pensionitoodete pakkujaks Eestis on Nordea Pensions Estonia AS.
Ettevõtlusleht
Piirideta tööandjapensioni saad Nordeast!
2
Ettevõtlusleht
Tänapäeva turundus – sümbioos uuest ja vanast
Priit Liiviste
kõigile selle kohta muidugi olemas ei ole, ent nii sotsiaalvõrgustikes kui ka füüsilises maailmas peaks firma turunduse esimeseks sammuks olema võimalikult hea toote või teenuse pakkumise kaudu maine ülesehitamine ja seejärel õige turunduskanali leidmine.
Eelmisel aastal koos sõpradega oma foto- ja disainiteenuseid pakkuva firma asutanud Siim Solovojov usub, et kõige lihtsam turundusreegel on: asju tuleb ajada otsekontaktidega ja hästi tehtud töö on parim reklaam. Iga pakutud töö pimesi vastu võtmine ei ole tema arvates samuti kuigi hea mõte – enne töö vastuvõtmist peab olema tema puhul kindel selles, et seda on võimalik ära teha parimal võimalikul moel. Isiklikust kogemusest lähtuvalt on Solovjovi sõnul oluliselt rohkem kasu otsekontaktidest. Sest just otsekontaktid on need, mis toovad firmale tööd ja raha, kuna sotsiaalvõrgustike kaudu üldjoones tema eriala spetsialiste ei palgata ning tõsiselt võetavaid pakkumisi on senise tegevusaja vältel sealtkaudu tulnud vaid mõned. Alustava ettevõtte ja ettevõtja jaoks on äärmiselt oluline oma võimalike klientidega kontakti leidmine. Ühtset valemit
Suhtlusvõrgustikud kui olulised turunduskanalid Üks äärmiselt oluline turunduskanal, millest ei ole võimalik kuidagi mööda minna, on suhtlusvõrgustikud. Eelkõige loomulikult Facebook, mis võimaldab kontakti võtta sadade või tuhandete inimestega. Oksjoniportaali haamer.net üks loojatest Jesper Saron peab otsekontakte küll oluliseks, ent leiab ka, et näiteks Facebook on teatud tüüpi tooteid või teenuseid pakkuvatele firmadele asendamatu abimees. See on kanal, mille kaudu anda teavet ettevõtte kohta juba varem positiivselt meelestatud inimestele. Aga see toimib ainult siis, kui inimesed on tõesti positiivselt meelestatud ja leiavad, et see info on neile hea ja kasulik. Valdkonniti ei ole sedasorti turundusele erilisi piiranguid, seda võib kasutada nii rõivamüüja kui ka jalgrattaparandaja või ükskõik millise teenuse või toote pakkuja.
Firma turunduse esimeseks sammuks on võimalikult head toodet või teenust pakkudes ehitada üles maine ja seejärel leida õige turunduskanal.
Foto: Daniel Sepp
Alustava ettevõtte ja ettevõtja jaoks on äärmiselt oluline oma võimalike klientidega kontakti leidmine. Üks võimalus selleks on kasutada suhtlusvõrgustikku. „Äri ümber peab tekkima selline pooleldi tutvusringkond. Inimesed, kes on su äriga rahul ja korrapäraselt sinu juures käivad ja soovitavad siiralt seda teistele ka. Facebook lihtsalt võimaldab nende inimestega mugavalt suhelda,” nendib Saron. Põhimõtteliselt võiks seda tema arvates teha ka kodulehe kaudu, aga Facebook muudab selle lugeja jaoks ka mugavaks ja mugavus on kogu asja teisele tasemele viinud. Kui inimesele näiteks maitseb pardiliha ja ta näeb, et täna on pardilihapraad
tema lemmikrestoranis hea hinnaga, siis läheb ta ilmselt just sinna sööma. Oluline on klient üles leida Turundusspetsialist Anu Brümmel usub, et kui firmal on toode või teenus juba olemas, siis on ettevõtja ilmselt endale selgeks teinud, kellele see toode või teenus on mõeldud ja milline see kliendisegment või klientuur olema peaks – seega on esimene samm juba läbitud. „Olen seisukohal, et tänapäeval on turundus ja müük väga ühtse mütsi all, sellepärast
peaks kindlasti mõtlema, kes on selle toote või teenuse tarbija ja milliseid kanaleid kasutades selle toote või teenuse tarbijaid nii-öelda püüda saab. Kas see on sotsiaalne meedia või klassikaline meedia. Selline ajutöö tasuks ära teha,” nendib Brümmel. Algajate ettevõtjate puhul on tema hinnangul väga oluline see, milline on nende enda suhtevõrgustik. Tähtis on, et ta suudaks selle teenuse või toote ka oma suhtevõrgustikus maha müüa.
„Minnakse püüdma väga abstraktset klienti, keda ei ole enda jaoks nii öelda inimeseks sõnastatud. Seda kliendisegmenti või klienti nähakse nagu mingit umbmäärast kogumit erinevatest omadustest, aga tegelikult on ta lihast ja luust inimene.” Anu Brümmeli arvates tasuks tulla rohujuuretasandile tagasi ja mõelda turundusprotsessile kui inimeste käitumisele – mida võimalik klient päeva jooksul teeb, milliseid infokanaleid ta kasutab, millist elu elab ja mis tooted võiksid talle olla meeltmööda. Nii Eestis kui ka Soomes aastaid turundusalast nõu andnud spetsialistina usub ta, et Eestis hinnatakse sotsiaalmeedia mõjukust ja efektiivsust üle ning mida rohkem sotsiaalmeediat üles kiidetakse, seda väiksem kasutegur on sellel turunduskanalina. Kuldne kesktee on sümbioos kahest eri kanalist. Arvestades seda, et kogu Euroopa vananeb, oleks Brümmeli hinnangul ehk kasulik mõelda ka sellele, milliseid kanaleid tarvitab info saamiseks 40–50-aastane inimene, kes on kõige jõukam osa võimalikust klientuurist. Nende puhul ei ole sotsiaalmeedia kindlasti kõige õigem kanal.
Ärikliendile — ainult Elisast st
Elisa DUOnet on kontoriinternet + MiNT Tööta kontoris või kontorist väljas, internet püsib nüüdsest sinuga! Uus Elisa DUOnet toob ühe kuutasu sisse nii Elisa Kontori Interneti kui Elisa MiNT mobiilse interneti. Nii saad mobiilselt töötada ja hoiad sidekulude pealt kokku. Kaks internetti on ikka kaks internetti! Vaata lisaks elisa.ee/duonet või helista 6 600 620
Elisa DUOnet alates
19.90€
kuu
kontoriinternet + mobiilne internet
Ettevõtlusleht Foto: Rene Suurkaev
Kui ettevõtja töötab renditud ruumide asemel kodukontoris, on võimalik osa koduga seotud jooksvaid kulusid jätta firma kanda. Signe Kalberg Alustavale ettevõtjale on tihti esimeseks probleemiks tööpaiga küsimus. Üks suuremaid kulusid ettevõttele on alati kontor. Hea mõte on kodus üks tubadest kujundada ringi kontoriks, kuna maksu- ja tolliamet tunnistab kulusid, mida on ettevõtja teinud kodukontori käigushoidmiseks. (Samuti saab firma kulul osta kodukontorisse vajaliku mööbli ja kontoritehnika). Firma võib vastava osa kuludest kas enda kontolt maksta või korteri omanikule kompenseerida. Tavaliselt tehakse selleks lihtne üheleheküljeline leping, kus lepitakse kokku, millised kulud kompenseeritakse ja millises ulatuses. Seejärel teeb korteri omanik (näiteks kord kuus) kuluaruande, kuhu lisab vajalikud tšekid ja arved ning selle alusel saab firmalt raha tagasi. Kui tegemist on ainult kulude osalise hüvitamisega, siis see ei ole eraisiku jaoks maksustatav tulu ja firma midagi kinni pidama ega riigile maksma ei pea. Kui otsustatakse, et kulude kompenseeri-
Kontor kodus – kulud firmaga kahasse Maksuamet lubab osa kodukontori kuludest jätta ettevõtte kanda. mise kõrval makstakse toa eest ka renti, siis rendisummalt peab firma tulumaksu kinni pidama ja riigile ära maksma. FIE-de kohta leiab maksu- ja tolliameti kodulehelt juhendi isikliku vara ja ettevõtluses kasutatava vara
kohta: http://www.emta.ee/ index.php?id=30089. Maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi ütles, et kodukontori kulusid tuleb vaadata kon-
tekstis sellega, milles seisneb kodukontoris töötava inimese töö. Kui palju inimesi veel seal korteris elab ja kuidas tarbitakse erinevaid teenuseid, nagu näiteks vesi, elekter, prügi.
„Kui üks kulu on tehtud nii ettevõtluse kui ka muul eesmärgil, võib ettevõtlusega seotud osa kindlaksmääramiseks kasutada proportsiooni. Iga kululiigi puhul peab eraldi hindama, millises proportsioonis on see ettevõtlusega seotud ja millises mitte,” selgitas Liivamägi. Üldkulud, mis sõltuvad korteri ruutmeetritest (nt soojus, halduskulud, laenukulu jms), võib arvestada proportsionaalselt korteri üldpinna ja kasutatava tööruumi pinna suhtele. Kui korteri üldpind on 80 ruutmeetrit ja tööruumi-kontori pind 20, siis moodustab see neljandiku ehk 25 protsenti. Nii palju võiks siis kanda ka korteri kuludest ettevõtluse kuludesse. Ka siis, kui soojuse tarbimine käib mõõdiku alusel, võib soojuse ruutmeetritest lähtuvalt kulusse kanda. Veekulu tuleb hinnata lähtuvalt sellest, mis on tegelik olukord. Enamasti kasutab kodukontoris töötav inimene töö tegemise ajal vett võrreldes kogu majapidamise veetarbimisega väga vähe. Elektrikulu tuleb samamoodi hinnata ja lähtuda sellest, kui palju on kodukontoris elektritarbijaid ning kui suure osa nende tarbimine kogu majapidamise elektritarbimisest moodustab. Prügiveole kehtib sama. Samal ajal lauatelefon võib kodukontoris ainult ettevõtluse pärast olla ja
kui nii on, siis saab selle täies ulatuses ettevõtja kulu hulka arvestada. „Paari kuu jooksul tuleb jä lg ida, kas pa i kapa ndud mõõdusuhe on enam-vähem sama. Kui on, siis võib sama proportsiooni edasi rakendada, ilma et oleks vaja seda igakuiselt üle vaadata,” ütles Liiva mäg i. Kui ta rbimine peaks oluliselt muutuma, näiteks pere läheb suveks maale, kuid kodukontoris töötaja töötab edasi, võib uue mõõdusuhte arvestada. Liivamägi soovitas tähele panna, et kuigi teatud kulud (nt rendikulu, halduskulu, laenu ku lu) on juriidilisel isikul ettevõtlusega seotud, ei tähenda see kohe seda, et rendileandjast eraisikul tulu ja maksukohustust ei teki. Üldine põhimõte on, et kulud, mis korteriomanikul tekivad, sõltumata sellest, kas keegi seal korteris elab või mitte, on eraisiku kulud ja kui keegi need kulud kinni maksab, tekib tulu ja maksukohustus üüritulult. Sellised kulud, mis ei sõltu korteri kasutamisest, vaid tekivad korteri omamisest, on tavaliselt halduskulu, koristaja kulu, ühistu laenukulu, maamaks, ühistu finantskulud jne. Samal ajal kulu, mis korteriomanikule tekib ettevõtja poolt korteri kasutamisest (nt soojus, vesi, elekter, prügi), ei tekita eraisikule tulu.
Ettevõtlikkus on elustiil Kaarel Aus, Swedbanki väikeettevõtete panganduse juht Ettevõtet ei saa alustada ilma särava ideeta. Ideest üksi aga paraku ei piisa. Tarvis läheb teadmisi, julgust, pühendumist, tugevat meeskonda, raha ja palju muudki. Ettevõtlikkus on elustiil, mis aitab hakkama saada ka keerulistel aegadel ning majandusteadlaste sõnul (alustades näiteks Joseph Schumpeterist) on just ettevõtlikkus majanduskasvu mootoriks. Swedbank toetab igakülgselt ettevõtluse arengut Eestis. Igapäevaselt pakume mugavaid ja soodsaid pangateenuseid, mis aitavad
kõigi ettevõtete äril edeneda. Lisaks sellele oleme algatanud mitmeid toetustegevusi, et kõik head ideed ellu ärkaksid. Nii süstivad koolinoortesse ettevõtluspisikut Junior Achievement õpilasfirmade programm ning Noored Kooli raames koolidesse saadetud noored, vahvad ja tegusad õpetajad. Säravamad noorteprojektid leiavad ellu viimiseks rahalist toetust Tähed Särama programmist. Usun, et just need algatused aitavad suurendada ettevõtlusaktiivsust ja kasvatavad heaolu meie ümber. Tublimaid, kes ettevõtluse väljakutse vastu võtnud, tunnustame Noore Ettevõtja auhinnaga Rootsi Äriauhindade konkursil. Teeme kõik, et ettevõtluspisik leviks ning oleme koondanud ettevõtlust toetavad projektid kokku märksõna alla Ettevõtluse Leviala. Kui tõuge äri alustamiseks on saadud, on pool võitu juba käes, kuid äri edenemiseks ja kasvamiseks vajab alustav ettevõte ka mugavaid pangateenuseid. Tuge läheb tarvis enamasti kahel suunal – arveldused ja finantseerimine. Just seetõttu pakume alustavale ettevõtjale
Ettevõtluse edenemiseks pakume:
stardipaketti, mis aitab ettevõtte käivitamise faasis arvelduste kulud madalal hoida ning stardilaenu, mis kiirendab ettevõtte arengut. Juba tegutsevale ettevõttele pakume Eesti esinduslikumat pangateenuste assortiid kõigi ettevõtja erinevate vajaduste rahuldamiseks. Hoia sel kevadel ärikliendi internetipanga avalehel silma peal. Valmimas on ettevõtte infoportaal, mis pakub värsket infot, inspiratsiooni ja hüva nõu nii alustavale ettevõtjale kui juba ennast tõestanud äridele. Ettevõtte infoportaalist hakkad leidma pidevalt uuenevaid majandusanalüüse, ekspertide kommentaare, praktikute näpunäiteid ja efektiivseid tööriistu oma äri edukaks juhtimiseks ning kasvatamiseks. Kutsun kõiki ettevõtjaid panga poole pöörduma, et oma ideed ellu viia. Swedbanki ärikliendikonsultandid ning klienditoe töötajad on valmis Sind igakülgselt abistama. Sinu kõnet ja e-kirja oodatakse telefonil 613 2222 või aadressil ariklienditugi@swedbank.ee.
Stardiks alustavale ettevõtjale
Liikuvale ettevõtjale
Ärikliendi internetipank ja eriti mugav mobiilipank
•
Internetipangas 6 kuud siseriiklikud euromaksed ja Euroopa maksed tasuta
•
•
Vajalikud pangateenused käeulatuses
•
•
Deebetkaart 6 kuud kuuhooldustasuta
Sõlmides kuni 30.06.2012 liisingulepingu koos kaskokindlustusega saad liisingu intressiga alates Euribor + 2,49%
Soodsad ja kiired pangasisesed maksed – enamik Sinu klientidest ja koostööpartneritest on just siin arveldamas
•
Kaardimakseterminal 3 kuud tasuta
•
•
•
Stardilaen koostöös KredExiga (alustavale või kuni 3 aastat tegutsenud ettevõtjale)
Liisingulepinguga saad ka isikliku finantsnõustaja, kes aitab nii liisingu kui kõigi teiste pangatoimingutega
Ligipääs mitmele töötajale – mõni hoiab pilgu peal ainult saabuvatel maksetel, teine teostab ka makseid
•
•
•
Tasuta 100 visiitkaarti ja ettevõtte tempel ning 35% allahindlust esimese ostu puhul (v.a tehnikatooted) kauplusest Officeday
Eeliste pakett „Sinu auto heaks“ koos kasulike soodustustega äriasjade ajamiseks
Võimalus muuta mõne klikiga deebetkaardi tingimusi või taotleda makseterminali
•
Maksete aktsepteerimine, kus iganes asud, otse telefonist
•
Äripäeva tasuta 1 kuu tellimus
Teenuseid pakuvad Swedbank AS, Swedbank Liising AS ja Swedbank P&C Insurance AS. Tutvuge teenuste tingimustega www.swedbank.ee/business, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.
3
4
Ettevõtlusleht
Pealinna kimbutab vabade bürooruumide nappus
Vabade pindade vähesus võimaldas nõutud büroomajade omanikel mullu üüre tõsta, pakkumishinnad on osas büroomajades kasvanud ka tänavu. Andres Teder ERI Kinnisvara tegevjuht Eelmine aasta tõi Tallinna büroopindade turule positiivseid trende – nõudlus uue büroopinna järele suurenes ja kuna viimase aastaga uusi büroohooneid pole juurde ehitatud, siis langes paljudes A-klassi büroomajades vabade pindade osatähtsus 2–5 protsendini. See on aga omakorda võimaldanud nõutud büroomajade omanikel möödunud aasta jooksul üüre tõsta ja ruumide pakkumishinnad on osades büroomajades kasvanud ka sel aastal. Turu aktiivsuse tõusu tingimustes alustas ERI Kinnisvara eelmise aasta lõpul mõjukamate büroomajade pakkumishindade ja vabade büroopindade jälgimist. Valim hõlmas 15 büroomaja, väljaüüritav pind on kokku 121 527 m2. Vastavalt A-kvaliteediklass, A- ja B-asukohas. Jälgimise põhjal saame esile tuua järgmised trendid: 1) 15 büroomaja pakkumiste arv on 2011. detsembri algusega
võrreldes langenud 29 protsenti, 42-lt 30-le; 2) kui detsembri alguses on valitud büroode keskmiseks hõivamata olekuks 7,1 protsenti, siis praeguseks ajaks on see langenud 5,35 protsendini; 3) pakkumishinnad on sel aastal suurema vaba pinnaga büroomajades jäänud samaks, kuid vaadeldud büroomajadest kolmes on ka sel aastal pakkumishinnad tõusnud u 20 protsenti; 4) mitmes jälgitavas büroomajas, nagu näiteks Delta Plaza, Marienthali keskus, üüripakkumised puuduvad; 5) A-kvaliteediklassi büroo keskmine pakkumishind A-asukohas on 12–17,5 €/m2, neist kalleim on Metro Plaza (Viru väljak 2); 6) A-kvaliteediklassi büroo keskmine pakkumishind B-asukohas on 7–13 €/m2. Kõik kulud ühes üürihinnas Ühe kindla uute pindade üürnike grupi moodustavad olemasolevad üürnikud, kellele büroomajade omanikud võimaldasid majanduslanguse tingimustes pinda vähendada ja kes nüüd tingimuste paranedes on taas suuremale pinnale laienemas. Osa neist pole siiski enam olemasolevast hoonest vajalikku pinda leidnud ja on seda kinnisvaraturul otsimas. Kui proovida üüripinna otsijaid üldistada, siis A-kva-
Büroopindade (A-klass) keskmised üürihinnad (lisanduvad käibemaks ja kõrvalkulud): Büroo-pindade üürihinnad €/m2
2005
Kesklinn
11–17 10–17 10–18
Kesklinna ümbrus
8–10
Allikas: ERI Kinnisvara
2006 9–11
2007 9–13
Ettevõtlusleht Foto: Pindi Kinnisvara
riske ettevaatlikult ja esimesed majanduslanguse järgsed uued hooned ehitatakse siiski olemasolevate laienduste või realiseerimata ehitusõigustena. Ära saab märkida siin Tallinna Teadusparki Tehnopol kerkivad Tehnopol I (üldpind 12 000 m2) ja Mehhatroonikumi (8300 m2) ärimajad, millisest Tehnopol I on endale juba üürnikud leidnud. Ülemiste Tehnopolis alustati Lõõtsa 8 kolmiktorni esimese etapi ehitust. Kolmiktornis on kokku u 24 000 m² pinda. Nagu juba eeltoodute nimigi ütleb, loodetakse ja panustatakse uutes majades lisaks uue pinna pakkumisele firmade vahel tekkivasse ja juba tekkinud koostoimesse.
Mustamäe teel asuvas Marienthali büroomajas puuduvad üüripakkumised. liteediklassi otsivad suurima osakaaluga näiteks IT- ja reklaamifirmad, advokaadibürood ja meditsiiniettevõtted, tavapärane pind on 150–200 m2. B-klassi üüripinda on otsimas ehitus- ja projekteerimisfirmad, ka müügiesindust otsivad firmad. Endiselt on väga oluline majanduslanguse ajal esilekerkinud kõrvalkulude suurus. Ja oluliseks pole muutunud mitte ainult suurus, vaid ka kulude koosseis ehk milline osa neist jääb üürniku ja mis majaomaniku kanda. Seetõttu on sel aastal paljude üürnike jaoks populaarseks osutunud mõnede majaomanike pakutav B-klassi nn kõik-
hinnas-üür. See tähendab, et näiteks 6 €/m2 üür sisaldab lisaks üürile ka kütet, vett, elektrit (kui üürnikul ei ole suuri elektritarbijaid). Endisest enam pööratakse tähelepanu ka büroode projektlahendusele, eriti loomuliku valguse osakaalule. Just loomuliku valguse väike osakaal on põhjuseks, miks mitmetes büroomajades on vabu pindasid rohkem kui teistes. Kuna vabade büroopindade hulk on vähenenud ja üürihinnad on kasvanud, siis on see paljusid arendajaid pannud mõtlema uute hoonete püstitamise peale. Kuid sarnaselt elamispindade turul toimunuga võetakse ka siin
Kallis hind pärsib uute büroode ehitust Lähiaastatel hakatakse üha rohkem rekonstrueerima B-klassi ja turule mittesobivaid (nt planeeringuvead jms) A-klassi ärihooneid, et vastata büroopindade suhtes tekkinud üldlevinud ootustele. Ehkki esimeste uute kavandatavate büroohoonete valmimistähtajaks on teatatud 2013. aasta, ei ole lähima paari aasta jooksul olulist uute büroode pakkumist ette näha. Põhjuseks on üha kallinev ehitushind, mis ei võimalda ehitustegevust veel alustada. Samuti pole kindel, kas välja kuulutatud projektid ikka valmivad lubatud tähtajaks. Lähiaastatel võib ennustada survet üürihinna kasvule, kuna pakkumiste arv ei kasva vastastikuses seoses nõudlusega. Arendajate huvi uute büroohoonete ehituse vastu peaks praeguseid ehitushindu arvestades suurenema siis, kui keskmine üürihind jõuab 12 €/ m² tasemele.
A-klassi büroo vakants, %
KADAKA PST 49A
Müüa või üürida 1999.a. valminud ning hiljuti renoveeritud ärihoone aktiivse Kadaka pst ääres! Kinnistu suurus 902 m² Hoone pindala 182 m² Müügihind
250 000 eur (+km) Üürihind
1638 eur/kuu+km TATARI 20
Müüa erinevad äripinnad Tatari 20 hoone soklikorrusel. Äripinnad vahemikus 31-51 m². Müügihind
1200 eur/m²
Võimalik osta ka koos üürilepingutega!
BREMENI KÄIK 1
Üürile anda eksklusiivne büroopind vanalinnas Bremeni käik 1 (II ja III korrus)! Äripinna suurus 382 m² ja üürihind
16 eur/m²
NARVA MNT 174A
20%
Müüa korterelamu arendusprojekt Narva mnt 174a, Tallinn. Kinnistu 6284 m² Planeeritud netopind 5778,2 m², s.h. korterid 4423,1 m²
15%
10%
280 000 eur
5%
0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Ruth Tõniste Tel 501 22 78
2008
2009
2010
2011
2012
11–20
7–11
7–11
10–14
11–14
10–14
6–10
6–10
6–11
7–11
ruth.toniste@remax.ee Mul on alati aega Teie ja Teie soovitatud kliendi jaoks!
www.remax-central.ee
5
6
Ettevõtlusleht
IT professionaalne kasutamine tagab edu Kuigi suur osa arvutikasutajatest saab enda hinnangul oma töökorraldusega kenasti hakkama, näitavad testitulemused, et u 35% arvutikasutajatest vajab arvuti algõpet või baaskoolitust. Tallinna Arvutikool loodi 19 aastat tagasi ja praeguseks on temast saanud Eestis üks suurematest arvuti- ja juhtimiskoolitusfirmadest, kus koolitab üle 20 koolitaja-eksperdi. Lisaks on projektidesse kaasatud eri valdkondade tunnustatud eksperdid. Äripäeva koolitusfirmade TOP-is on Tallinna Arvutikool olnud aastaid edukamate koolitusfirmade hulgas. Kooli eesmärk on olla ettevõtetele ja asutustele professionaalne partner töötajate juhtimis- ja arvutialaste teadmiste arendamisel ning suurte koolitusprojektide juhtimisel. Praktiline elu näitab, et IT professionaalne kasutamine on igihaljas teema: kui mingile soovitud tasemele on jõutud, siis selgub, et on juba uued tehnoloogilised lahendused ja võimalused, uued e-riigi lahendused, uued nõudmised e-koostöö korraldamisel. Sageli tundub, et mida rohkem IT valdkonnas sees oled ja võimalusi õpid, seda rohkem
Foto: erakogu
hakkad aru saama, kui väikest IT osa sa tegelikult tajud. Arvutialast oskustaset tuleks testida Väga paljudes ametikirjeldustes on arvutioskuste kohal kirjas ainul, et nõutakse arvutikasutamise oskust. Mida see tähendab? Millist tarkvara ja millisel oskustasemel peaks oskama kasutada? „Oskustaset saab lihtsalt testida mitmesuguste elektroonsete testidega. Uue töötaja töölevõtmisel soovitan alati anda ka mõne praktilise ülesande arvutil (teksti trükkida, tabelit täita) – selle tegevuse jälgimine annab päris hea pildi sellest, kuidas töötaja arvutikasutamisega tegelikult toime tuleb,” ütles Arvo Saat, Tallinna Arvutikooli direktor, e-töökorralduse, personalijuhtimise ja ajajuhtimise koolitaja-ekspert. Ta lisas, et juhid ootavad töötajatelt koostöövalmidust, operatiivsust, efektiivsust jms, mida peab aitama olemasoleva tarkvara ja infosüsteemi oskuslik kasutamine. Infosüsteemid aga muutuvad kiiresti ja arvutitarkvara uute versioonidega kaasneb palju uusi võimalusi. Aga tavakasutajal on kõike seda raske vastu võtta, sest ta peab muutma harjumuspärast tööprotsessi. „Suur
Juhtimiskoolitus Suur-Sõjamäe 10a saalis. osa arvutikasutajatest saab enda hinnangul oma töökorraldusega kenasti hakkama, aga testitulemused näitavad, et u 35% arvutikasutajatest vajab arvuti algõpet või baaskoolitust, sest kasutades ainult piiratud funktsionaalsust, tekitab iga uus olukord tööseisaku või ajakao,” sõnas Saat. Enesekesksed teadmised ja oskused on hädavajalikud, aga
väga raskelt tuleb arusaam, et see on alles alg- ja baastase, millele saab rajada tõsisemaid koostöövorme. Efektiivselt toimivas organisatsioonis, koostöögrupis, projektirühmas hinnatakse eelkõige koostööoskusi, mis omakorda sisaldab palju erinevaid spetsiifilisi oskusi, teadmisi ja kogemust. Siin on oluline inimeste hoiakute kujundamine:
kuidas „minast” saab „meie”, kuidas arvestada teiste inimeste eripära, kuidas seada ühtseid eesmärke ja leida optimaalsed lahendused nendeni jõudmiseks, kuidas koostöögruppi juhtida, jaotada rollid, delegeerida ja palju muud. „Koostöö arendamine on pidev ja ilmselt lõputu protsess, sest inimesed, koostöögrupid, vajadused ja võimalused muutuvad ajas,” selgitas Saat.
Tallinna Arvutikool pakub: •• Juhtimis- ja IT-alased avatud ja sisekoolitused Tallinnas, Tartus ning üle Eesti ettevõtetes kohapeal mobiilsete sülearvutiklassidega •• Koolitusprojektide juhtimine •• MS Office 2010/2007/2003 ja OpenOffice kõikidele tasemetele •• IT-konsultatsioonid: MS Outlooki juurutamine, ISKE rakendamine ja audit, turvaanalüüs •• Projektijuhtimine, IT-valdkonna juhtimine ning planeerimine •• Ajajuhtimine, e-posti ja tööülesannete efektiivne korraldamine (MS Outlooki baasil) •• Koolitusvajaduste kaardistamine ja kasutajaoskuste e-testimine •• Arvutiklasside, koolitusruumide ja sülearvutiklasside rent koolitusteks ja projektideks •• Töötukassa koolituspartner
Tallinna Arvutikool Suur-Sõjamäe 10a, 11415 Tallinn Tel: 617 7344 www.akoolitus.ee arvutikool@akoolitus.ee
Uus ja kasutatud kvaliteetne kontorimööbel soodsa hinnaga! Laki 5, Tallinn tel 650 1090 brk@brk.ee www.brk.ee
BÜROOMÖÖBLI R E A L I S E E R I M I S K E S K U S
Ettevõtlusleht
Hansa Konverentsid – uuendusmeelne ja kindel Head ettevõttesisesed koolitused on oskuste, soovide ja vajaduste sümbioos ning nende aluseks on kliendi soovid ja teenuse pakkuja oskused. Hansa Konverentside meeskonnal on viie aasta pikkune kogemus Eesti koolitus- ja konverentsiturul. Noorel turul on see piisav aeg, et kujuneks välja professionaalne meeskond, kes suudab pakkuda innovaatilisi ja häid ideid ning sujuvat korraldust. „Viis aastat on andnud meile unikaalse kogemuse, millele tuginedes saame anda oma klientidele soovitusi ja ettepanekuid, olles kindel ja uuendusmeelne koostööpartner koolitusturul oma äri edendamisel,” ütles Hansa Konverentside OÜ koolitusjuht Kaia Kitsnik. Hansa Konverentsid pakuvad avalikke koolitusi, seminare ja konverentse täiskasvanute koolitusturul. Et tagada kliendi rahulolu, selleks on firmal välja pakkuda professionaalseid lektoreid ja kvaliteetset korraldustööd, kus rõhk on kliendi mugavusel ja heaolul. Kitsniku sõnul peab Hansa Konverentsid väga oluliseks pikaajalisi positiivseid kliendisuhteid, selle nimel ollakse valmis omalt poolt pakkuma professionaalset
Foto: Kristo Nurmis
nõustamist, et selgitada välja kliendi soovid ja vajadused. „Sõbraliku ja pühendunud meeskonnana oleme alati huvitatud parima lahenduse leidmisest. Aitame koostada just kliendi vajadustest lähtuva programmi alates visuaalse imagoloogia väljatöötamisest kuni ürituse projekti elluviimiseni,” kinnitas ta. Kasutusel on eri stiilid ja tehnika Aastatepikkused kogemused aitavad Hansa Konverentsil välja selgitada klientide koolitusvajadused, viia läbi koolitusprojekte, kus võetakse arvesse organisatsiooni eripära ja arengut. „Meie eesmärk on pakkuda kvaliteetset koolitust, mis lisaks uutele teadmistele võimaldab ettevõttes suurendada tööefektiivsust ja motivatsiooni, arendada meeskonna- ja koostöösuhteid. Soovime, et teie koolituspäev on eesmärgipäraselt püstitatud ja tulemuslik,” ütles Kitsnik. Hansa Konverentside hooleks võib jätta koolituse / konverentsi suhtekorralduse poole ning turundus- ja teavituskampaania, mis sisaldab nii kutsete ja info saatmist kui ka reklaami ja telemarketingi. Suurt tähelepanu pööratakse projekti maine kujun-
Hansa Konverentside uued, interaktiivsed ja praktilised koolitused:
Hansa Konverentsid pakuvad avalikke koolitusi, seminare ja konverentse täiskasvanute koolitusturul. damisele, mis annab tagasisidet projekti edukuse ja jätkusuutlikkuse kohta. Ka koolituse või konverentsi sobivaima toimumiskoha otsimise ja kõik vajalikud ettevalmistused on Hansa Konverentsid valis võtma enda korraldada. Kliendile tähendab see mugavust ja aja kokkuhoidu, kui tema eest organiseeritakse toitlustus, helitehniline teenindamine ja vajaminev esitlustehnika. „Oleme valmis organiseerima eriprog-
ramme, vastuvõtte, näituseid, tootetutvustusi, õhtuseid meelelahutusi ja muid teie soovide kohaseid üritusi,” ütles Kitsnik. 2012. aastal kajastab Hansa Konverentside koolitusportfell teabepäevi päevakohastel seadusemuudatuste teemadel,
korraldab sisekoolitusi, viib läbi tõhusaid praktilisi seminare ja pikemaid ettevõttesiseseid arendusprojekte. Kasutusele on võetud eri stiilid ja tehnikad, kuna suurenenud on klientide nõudlus interaktiivsete ja praktiliste koolituste järele.
• 24. aprillil „Tuleohutuse täiendkoolitus töökoha paremaks korraldamiseks” • 25. aprillil „Käibemaksu- ja tulumaksuseaduse muudatused alates 2012 – päevakajalised teemad maksudest” • 10. mail „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid”, tuleohutuse seaduse täiendkoolitus • 11. mail „Kuidas ise mõjutada oma tulemuslikkust – kuidas saada tagasi kontroll oma tegevuste üle?” • 25. mail „Tõhus ajakasutus – kuidas saavutada vähemaga rohkem?” • 22., 29. augustil ja 5. septembril „Arvestuse Fööniks – Kontsern”, kolmeosaline konsolideerimise kursus” • 18.–19. septembril „Sissejuhatus coaching’usse – kuidas rakendada coaching’ut ettevõtluse edendamisel” • 21. septembril „7 sammu edu poole”, interaktiivne praktiline koolituspäev • 21.–23. septembril „Koolitaja koolitus ärikoolitajale”, I moodul OTUMKa õppeprogramm Kontakt: Hansa Konverentsid www.hansakonverentsid.ee hansa@hansakonverentsid.ee Tel: +372 682 5539
7