Reklaamlehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Artur Jurin artur.jurin@lehed.ee, tel 680 4517
APRILL 2013
Ka kiire elutempo juures saad olla kursis oma ettevõtte käekäiguga
www.andmebaas.ee • Andmebaas OÜ loob sulle äritarkvara lahenduse, mis töötab kõikidel Internetivõimelistel seadmetel (arvutid, tahvlid, nutitelefonid...) • Projekti alustame tasuta prototüübi loomisega - ei mingeid kohustusi! • Muudatusi tarkvaras tehakse kiirelt - tundide ja päevade jooksul. • Lahendus ei vaja installeerimist ega kliendipoolse IT-personali tööd - kõige selle eest hoolitseb Andmebaas OÜ. • Tehtud tööd: kliendisuhete haldus, ressursihaldus, pakkumiste/tellimuste koostamine ja analüüs, maanteetranspordi tellimuste haldus, põllumajandusettevõtte masinapargi haldus, ärianalüüsi lahendused jpm. v.t. http://andmebaas.ee/tarkvara/ • Vajadusel liidestame sinu olemasoleva infosüsteemi (ERP, raamatupidamine või muu lahendus).
Uuri lähemalt: www.andmebaas.ee Kodulehelt saad tellida tasuta prototüübi ehk näidislahenduse, mis on koostatud just sinu ettevõtte vajadustest lähtuvalt.
Tallinna osakond: Olari Rätsep Telefon: (+372) 566 51 683 E-post: olari@andmebaas.ee
01. augustist 2011 - 01. juulini 2012 aitas Andmebaas OÜ-l tarkvara arendada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse programm.
Tartu osakond: Gert Laiuste Telefon: (+372) 555 17 171 E-post: gert@andmebaas.ee
2
Ettevõtlusleht
Pank usaldab ettevõtja seniseid töökogemusi Alustav ettevõte saab KredExi garantiil ja ettevõtte omanike käendusel põhineva stardilaenuga lihtsamini kasutada rahastamislahendusi. Signe Kalberg 2013. aasta alguses SEB panga läbiviidud uuringust selgus, et Eestis alustab 70% ettevõtetest äritegevust isiklikest vahenditest, 30% oli kasutanud pere ja sõprade abi, vaid 7 protsenti alustas pangalaenuga. Alati võib aga olla vajadus täiendavate vahendite kaasamiseks.
Kui puudub tagatisvara
Stardilaen on hea võimalus ettevõtlusega alustamiseks ja täiendava kapitali soetamiseks. Alustaval ettevõttel, kellel puudub
tagatisvara või kellelt nõuab vara seadmine tagatiseks liiga palju raha ja aega, on võimalus laenu saada KredExi ja ettevõtte omanike käendusel. „Kui äriplaan on põhjendatud, finantseerimistooted seotud ettevõtte põhitegevusega ja loogilises seoses ärisektoriga, ei ole otseselt piiranguid laenutoodete nimekirjale, mida alla aasta tegutsev ettevõte saab kasutada,” ütleb SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Vaikmäe-Koit. Nii on alustava ettevõtte tegevust rahastatud ka muude laenutoodetega, sealhulgas investeerimis- või käibekapitalilaenuga. „Kuid siis tõstatuvad kindlasti tagatise küsimused, samuti on oluline senine ja planeeritav rahavoog,” märgib Vaikmäe-Koit. Stardilaenu puhul on määravaks omanike senine kogemus ja finantskäitumine. Samavõrra oluline on seegi, kui hästi suudetakse oma tegevust planeerida, millist rahavoogu planeeritakse,
kui põhjendatult ja arusaadavalt on äriplaan kirja pandud. Lisaks on oluline investeeringu iseloom: kas see on seotud põhitegevusega, juba antud käibevahendite, pikaajalise laenu, liisingu või mõne muu finantseerimistootega, milline on projekti üldine riskitase, potentsiaalne täiendav tagatispositsioon jne. Äriplaani tugevuseks on see, kui ettevõttel on ette näidata reaalset äritegevust antud ajavahemiku kohta. Investeeringu saamine sõltub ikkagi konkreetsest projektist ja tegutsemissektorist. Kui tegevus on seotud ettevõtte põhitegevusega ega ole spekulatiivne, siis otseselt piiranguid ei ole. Näiteks on lubatud ka kinnisvara ost tootmisruumideks.
Stardilaenul on ka piirangud
Vaikmäe-Koit ütleb, et otseselt ei ole ükski valdkond eelistatud, kuid stardilaenu puhul on piiranguid – näiteks on välistatud põllumajanduse esmatootmine, jaekauban-
duse käibevahendite finantseerimine jne. Selle loeteluga saab tutvuda KredExi kodulehel. Mis puudutab põllumajandust, siis selles sektoris alustamist toetatakse muudest allikatest ja teiste meetmetega. „Rääkides ettevõtte alustamise finantseerimisest, siis panga vaates on riske lihtsam hinnata traditsioonilistes ärivaldkondades. Kui tegemist on radikaalse innovatsiooniga, siis see on pigem äriinglite ja riskiinvestorite pärusmaa,” sõnab ta. Tegevusala pole hindamisel esmane kriteerium, pigem kaalutakse riske kas omanike kogemusest, ärimudeli või toote ja teenuse, prognooside aspektist. Kõrgema riski tasemega projektide puhul saab riske maandada ettevõtjate enda suurema omaosalusega ja lisatagatistega. Laenu taotlemiseks on vaja esitada viimase majandusaasta aruanne (selle olemasolul) ning käimasoleva majandusaasta viimane vahearuanne. Projekti
Alustaval ettevõtjal on pankade stardilaenu kõrval võimalik saada ka mitmesuguseid riiklikke ja tõukefondide toetusi.
arutelus halduriga võib tõstatuda veel teisigi infonõudeid. Kindlasti on oluline, et kodutöö oleks tehtud ja äriprojekt selgelt ette valmistatud, lisaks annaks
see tõese ülevaate ettevõtte rahavoost, omanike taustast ja projekti riskitasemest. Ka madala riskitaseme ja positiivse rahavooga projekti puhul on olu-
Ettevõtlusleht 3 Foto: Shutterstock
line, et projekti kirjeldus ja pangale esitatud info oleks võimalikult selge ja konkreetne, luues nii eeldused sisukaks dialoogiks ja koostööks.
Oskus hinnata riske
Alustavatel ettevõtetel ei ole üldjuhul ka tagatisi pakkuda, mistõttu ongi KredExi ja SEB pakutav Stardilaen sobiv lahendus. Taga-
tispositsioon sõltub konkreetsest äriprojekti iseloomust ja projekti riski tasemest. Alustava ettevõtte puhul on tihti tagatiseks omanike käendused + KredExi garantii. Kuna Stardilaenu puhul on ettevõtte enda panus eelkõige omanike käenduste näol, siis on adekvaatne ülevaade omanikeringist ja nende taustast väga oluline. Uuringu järgi on ettevõtjate endi suurimaks probleemiks esimesel tegevusaastal klientide leidmine – ligi 50% vastanute hinnangul. Ja see tekitab ka pangalaenu mõttes probleemi – kas prognoositavad ärimahud on reaalsed, mis on ärimahtude saavutamiseks piisav aeg jne. „Kui on ette näidata reaalselt positiivset ettevõtluskogemust ja kvaliteetset know-how’d, on see kindlasti ettevõtte tugevuseks. Nagu ka näiteks omanike või juhtkonna töökogemus samast valdkonnast spetsialistidena või töövõtjatena,” ütleb VaikmäeKoit. Pangal on ka näiteid, kus juba keskeas inimesed, kellel on väga spetsiifilised kogemused ja teadmised, alustavad oma ettevõttega. See pagas, mis eelneva töökogemuse baasil ettevõtlusse kaasa on võtta, julgustab ka võimalikke erinevaid finantseerijaid.
Abi saab mujaltki
Kui äripaani järgi tehtud arvutused näitavad, et ettevõtmine tuleb kasumlik ning kavandatud
tootel või teenusel on unikaalne müügiargument, on puudujäävat finantseeringut võimalik leida riiklike toetuste kaudu. Alustaval ettevõtjal on võimalik saada mitmesuguseid riiklikke ja tõukefondide toetusi. Näiteks kasvutoetus on riiklik toetus alustavatele ettevõtjatele, kes vajavad täiendavaid rahalisi vahendeid kasvava ja eksportiva ettevõtte arendamiseks. Taotlusi võetakse vastu jooksvalt EAS-i e-teeninduses. Kasvutoetust on võimalik kasutada projekti perioodi jooksul põhivara soetamiseks, turundustegevuste läbiviimiseks ja tööjõukulude finantseerimiseks. Uurida tasub ka EL-i tõukefondide ja omavalitsuste pakutavaid toetusmeetmeid, näiteks stardiabi investeeringuteks põhivarasse ja personali koolitamise toetusi. Samuti toetavad alustava ettevõtte kasvu ja äriedukust Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Narvas asuvad ettevõtlusinkubaatorid. Et toetust või stardilaenu saada, tuleb oma elujõuline äriidee panna kirjalikku vormi ehk äriplaani, mille koostamisel on kasutatud just seda äriplaani vormi, mida nõuab toetuse või laenu andja, kelle poole on kavas taotlusega pöörduda. Toetuste ja laenude saamiseks aitavad äriplaani vormistada maakondlikud arenduskeskused (MAK).
Kust raha küsida? ** Maaelu arendamiseks võib toetusi saada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (pria.ee) või Maaelu Edendamise Sihtasutuselt (mes.ee). ** Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetab alustavaid ettevõtjaid stardi- ja kasvutoetuse programmi raames. ** Töötukassa annab ettevõtluse alustamise toetust (tootukassa.ee) vähemalt 18-aastasele töötuna arvelevõetud inimesele, kellel on kas ettevõtluskogemus või kes on läbinud vastava ettevalmistuse (ette võtluskoolitus või majandusharidus). ** Toetusmeetmeid pakuvad ka EL-i tõukefondid ja omavalitsused, näiteks stardiabi investeeringuteks põhivarasse ja personali koolitamise toetusi (vt EL-i tõukefondide toetused (eesti.ee)). ** Samuti toetavad alustava ettevõtte kasvu ja äriedukust Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Narvas asuvad ettevõtlusinkubaatorid. ** Kui äriplaan ei vasta tingimustele, mille on seadnud ettevõtluse tugi süsteemi kuuluvad organisatsioonid, võib kaaluda laenu võtmist pangast. ** Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus (KredEx) toetab ette võtjaid stardilaenu (kredex.ee) võtmisel oma garantiiga kuni 75% laenu põhisummast. ** KredEx-i toetusega stardilaene väljastavad Krediidipank (krediidipank.ee), Versobank Pank (marfinbank.ee), SEB Pank (seb.ee), Swedbank (swedbank.ee) ja Nordea Pank (nordea.ee). Allikad: EAS, Swedbank
Kasvutoetus ** Kasvutoetus on riiklik toetus alustavatele ettevõtjatele, kes vajavad täiendavad rahalisi vahendeid kasvava ja eksportiva ettevõtte arenda miseks. ** Programmi oodatavaks tulemuseks on tekkinud ettevõtete müügi käi vitamine eksportturgudel ja tulemuste saavutamine äriplaanis kirjel datud viisil. ** Kasvutoetust on oodatud taotlema jätkusuutlik ja kasvupotentsiaaliga alustav ettevõtja: - kelle tooted/teenused on suunatud ekspordile, - kes loob keskmisest kõrgema valdkondliku töötasuga töökohti, - kelle ärimudel on koduturul tõestatud, - kelle toode või teenus on ettevõtte laienemiseks ja kasvuks valmis. ** Kasvutoetust on võimalik taotleda kuni on 32 000 eurot. Toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 50% ja omafinantseering vähemalt 50%. Allikas: EAS
4
Ettevõtlusleht
Ootamatuid väljaminekuid aitab katta arvelduskrediit Foto: Shutterstock
Arvelduskrediit on lühiajaline rahastamisvahend, mis kindlustab ettevõtetele katkematuks majanduslikuks tegevuseks vajaliku rahasumma. Signe Kalberg Muude teenuste seas pakuvad pangad ja krediidiasutused ettevõtetele ka arvelduskrediidi teenust, mis võib päästa ettevõtte ootamatult tabanud rahahädast. Tuleb aga arvestada, et pangad ja krediidiasutused kergekäeliselt arvelduskrediiti välja ei anna, taotlejale esitatavad nõuded ja tagatised on sarnased muude laenudega. „Arvelduskrediiti võiks ettevõtjad tõesti kasutada rohkem, seni aga on olnud laenud populaarsemad,” tunnistab Krediidipanga kommunikatsioonijuht Allan Soon. „Kõnesolev toode sobib näiteks sesoonse tegevu-
Arvelduskrediit võimaldab ettevõttel minna konto saldoga miinusesse ja kasutada kokkulepitud limiidi piires lisaraha.
sega äridele, kuna intressi tuleb maksta ainult kasutuses oleva summa eest,” lisab ta.
Kui vaja on lisaraha
Arvelduskrediit võimaldab ettevõttel minna konto saldoga miinusesse ja kasutada kokkulepitud limiidi piires lisaraha. Sisuliselt on tegu lühiajalise laenuga käibevahendite finantseerimiseks,
millega ettevõte saab katta ootamatuid väljaminekuid, paindlikult reageerida väiksemale müügikasvule ja sobib ka Euroopa Liidu tõukefondidest toetatavate projektide sildfinantseerimiseks. „Arvelduskrediidiga saab kaitsta end võimalike viivituste eest klientidele väljastatud arvete laekumistel, samuti kasutada ära sooduspakkumisi toodete/teenuste
hankimisel,” loetleb Soon laenu kasutamise erinevaid võimalusi. Kuna intressi makstakse ainult summalt, mida tegelikult kasutatakse, siis on võimalik tagasimakse suurust reguleerida. Üheseid nõudeid pankadel ja krediidiasutustele arvelduskrediidi väljastamiseks pole, erinevad on ka laenusummad ja tähtajad. Nii on näiteks Krediidipan-
gal kuni aastase arvelduskrediidi miinimumlimiidiks 3000 eurot või selle ekvivalent välisvaluutas. Ettevõte võib igal ajal teha laenu välja- ja tagasimakseid laenulimiidi piires ning iga üksikut tehingut ei ole vaja Krediidipangaga eraldi kooskõlastada. Swedbanki pakutava, samuti kuni aastase arvelduskrediidi miinimumlimiit on 2000 eurot või selle ekvivalent muus valuutas. Laenu intressimäär oleneb laenuvõtja suutlikkusest laenu tagasi maksta. Pank rakendab kohustistasu kasutamata limiidi summalt kuni 2% summast. Credit Pro AS pakub ettevõtetele 2000 – 15 000 euro suurust arvelduskrediiti. Kui pangad on seadnud lepingu pikkuseks aasta, siis Credit Pro AS-is võib lepingu sõlmida ajavahemikule 6 kuust kuni 36 kuuni. Laenu tarbimismaks on 0,1% kalendripäeva eest, kasutamata limiidi maks algab 0,2% -st kuus. Laen tuleb ära kasutada 7 kalendripäeva jooksul.
Laen nõuab tagatist
Soon märgib, et Krediidipank annab arvelduskrediiti vaid Eesti Vabariigis registreeritud äriühingule ja äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjale. Arvelduskrediidi taotleja peab olema korralik ja seaduskuulelik. See tähendab, et äriühingu omakapital peab vastama seaduses kehtestatud nõuetele, tal ei tohi
olla olnud maksehäireid Krediidipanga ja Krediidipanga Liisingu ees. Üks nõue on seegi, et laenutaotleja peab olema taotlemisele eelnenud 6 kuud arveldanud kas Krediidipangas või mõnes muus pangas. Tuleb aga arvestada, et arvelduskrediidi taotleja peab laenule andma ka tagatise. Swedbank tunnistab tagatisena hüpoteeki. Kui sellest jääb väheseks, siis võib ettevõte teha lisatagatisena kommertspandi põhivara või muu vallasvara peale, kuid pank võib tunnistada kõlblikuks ka käenduse. Lisatagatist saab kuni 75% ulatuses taotleda ka KredExilt, põllumajandusettevõte saab lisatagatist kuni 75% ulatuses taotleda Maaelu Edendamise Sihtasutuselt. Ka Krediidipank soovib tagatisena näha hüpoteeki, mis seatud hoonestatud kinnistule, korteriomandile või hoonestusõigusele. Lisatagatiseks võib olla kommertspant põhivarale ja muule vallasvarale; KredExi või MES-i käendus või transpordivahendi registerpant, eraisiku või juriidilise isiku käendus või siis tähtajalise hoiuse pant. Arvesse tuleks võtta, et arvelduskrediit on lühiajaline ning seetõttu reeglina kõrgema intressiga. Seetõttu ongi ettevõtetel suuremate ja püsivamate summade puhul mõistlikum kasutada muid finantseerimisallikaid, näiteks pikaajalisi laene või võlakirju.
SOOVID OMA MEESKONNA TULEMUSLIKKUST MITMEKORDISTADA? • meeskonnatöö • praktiline ajajuhtimine • müük küsimustega • ärimudel ja meie äri • edukas teenindusmeeskond • toimetulek raske kliendiga • esitlusoskuste praktikum
Võta ühendust ene@hal.ee, 5017220, www.hal.ee
looduskaunis Oxforellis! r a n i m e s v i r e e v M o ti
Oxforelli Puhkekeskuses sobib korraldada seminare, koolitusi ja konverentse.
Seminariruumis on projektor, pabertahvel markeritega, magnettahvel ja ekraan. Meil saab nautida värskendavaid kohvipause ja rikkalikku toidulauda.
Valida on nelja erineva hubase ruumi vahel: • Seminariruum, kuhu mahub kuni 100 • Jahimaja kaminasaal, kuhu mahub kuni 30 • Saunamaja kaminasaal, kuhu mahub kuni 15 • Peamaja II korrus, kuhu mahub 10–15
inimest inimest inimest inimest
Pärast väsitavat nõupidamist on soovi korral võimalik nautida saunamõnusid, kümblustünni, aktiivset tegevust ja erinevaid maitsvaid hõrgutisi!
Oxforell Puhkekeskus • Toominga tn 1, Kose-Uuemõisa • Telefon/faks 675 1214 GSM 53 285 577 • info@oxforell.ee • www.oxforell.ee
Ettevõtlusleht 5
Hästi koostatud leping võib
aidata võla kiiremini kätte saada Foto: Shutterstock
Tüüpiliselt lahendatakse võlgnevusi maakohtus, ent kiiremini ja odavamalt võivad asjad sujuda vahekohtus. Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee Lex Legis õigusabi vanemjuristi Sigrid Keskküla meelest pole Eesti ärikultuur ja eetika täiesti mannetud, ent probleeme on palju. „Ma soovitan kõikidel ettevõtjatel lepinguid oskuslikult koostada. Kuid eks võlad on meil igapäevaseks nähtuseks ja on väga tihedalt seotud majandusliku olukorraga, mis paratamatult mõjutab maksejõuetust või -jõudu.” Millest soovitaksite alustada, kui ettevõttele on jäädud võlgu? Kõik algab lepingust, kus peaks kokku leppima kauba või teenuste eest tasumise korra, maksetähtajad ning millised on õiguskaitsevahendid makse tasumisega viivitamise ning muude lepingurikkumiste korral. Lisaks saab lepingute täitmist tagada pandi, käenduse, käsiraha, garantii või omandireservatsiooniga, mis tähendab seda, et omand asjale ei lähe enne üle, kui selle eest on täielikult tasutud. Lepingus peaks ära tooma viivise määra ja leppetrahvi suuruse lepingu rikkumiste eest. Viimast saab nõuda ainult siis, kui see on lepingus kirjas. Kuidas vaidlusi lahendada? Oluline on kokku leppida ka vaidluste lahendamise kord. Tüüpiliselt lahendatakse vaidlused maakohtus, kuid alternatiiviks on sageli kiirem ja odavam vahekohus. Vahekohtu otsus pööratakse koheselt täitmisele. Kui on sõlmitud korrektne leping, siis esmalt võib võlgnikule saata kirjaliku meeldetuletuse. Juba esimese nädala jooksul võiks võlgniku või tema esindaja poole pöörduda, et välja selgitada arve maksmata jätmise põhjused. Kui mõjuvat põhjust maksmisega viivitamiseks pole, siis ei ole vaja võlgnikule maksetingimuste osas järeleandmisi ega allahindlust teha. Kui lepingupool hoolimata korduvatest lubadustest, meeldetuletustest jne ei täida lepingut, võib lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Kui suured on inkassofirma või-
Kõik algab lepingust, kus peaks kokku leppima kauba või teenuste eest tasumise korra, maksetähtajad ja ka käitumine võlgnevuse korral.
malused ja voli võla väljanõudmisel? Kui nõue on selge, sissenõutav, vastunõudeid ega vaidlusi pole, võib ettevõtja ise või inkassofirma abiga püüda võlgnikult võlga kätte saada. Inkassofirmasid ei tasu alahinnata, nad tegutsevad üldjuhul võlausaldaja volituse alusel. Siinjuures on oluline silmas pidada nõude aegumistähtaega.
võlgnike liigset kahjustamist. Maksehäireregister on heaks informatsiooni allikaks ja selles nimekirjas olemine võib oluliselt mõjutada ettevõtte mainet. Registrit kasutavad riigiasutused, pangad, ettevõtjad, tellijad jne, et kontrollida isiku tausta. Vaevalt, et maksehäireregistris arvel olevale isikule keegi laenu, toetust jms annab. Juhul, kui annab, siis võtab ta sellega riski.
Millised on aegumistähtajad? Kui nõue tuleneb tehingust, siis üldjuhul on nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Seadus näeb ette ka pikemaid aegumistähtaegu. Näiteks aegumistähtaeg töövõtulepingust tulenevate nõuete osas ehitisele on viis aastat ja kohustuse tahtlikust rikkumisest tulenevatele nõuetele on aegumistähtaeg kümme aastat jne. Keerulisemate õigusvaidluste korral on mõistlik siiski inkassofirmadele eelistada professionaalseid õigusteenuse pakkujaid.
Kust tasub veel teavet otsida? Kindlasti tasub tutvuda ka Ametlike Teadaannetega, kust muu hulgas saab teavet algatatud likvideerimis-, pankroti- ja täitemenetluste kohta. Ettevõtte võlaseisu saab kõige kiiremini uurida Krediidiinfo andmebaasidest, maksuvõlgade kohta saab teavet Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.
Eestis tegutseb maksehäireregister, millised on seaduslikud alused, et maksehäire seal registreeritakse ja kuivõrd see mõjutab võlgniku edasist tegutsemist? Isikuandmete kaitse seadus lubab maksehäire- ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele inimese enda nõusolekuta. Teiste isikute kaitset kahjulike tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset. Siiski püüab seadus ära hoida ka
Ütleme nii, et meie juhtumi puhul pole võlgnik lasknud end eelnevast heidutada. Ta ei vasta kõnedele, ei vasta e-kirjadele, ei suhtle inkassoga. Mis saab edasi? Eks siis tuleb kohtutee ette võtta. Millised on ettevõtja võimalused kohtu kaudu oma raha tagasi saada? Menetlusviisi valikul tuleb silmas pidada, et avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu, sõltumata sellest, kas esitatakse maksekäsu kiirmenetluse, hagi- või pankrotimenetluse avaldus. Enne riigilõivu tasumist ei tee kohus ühtegi toimingut. Millist menetlusviisi valida?
Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, kus saab hagimenetlusest kiiremini, kohtuistungita ja väiksemate kuludega rahalised nõuded välja mõista. Esitatav nõue ei tohi ületada kindlat piirsummat. Kehtiva seaduse järgi lahendab maksekäsu kiirmenetluse asju Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja. Avaldust ei saa esitada juhul, kui võlgniku suhtes on välja kuulutatud pankrot. Mida ei saa maksekäsu kiirmenetluses nõuda? Maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, avaldust saab esitada üksnes elektrooniliselt www.etoimik.ee. Kui kohtule on vajalik avaldus koos tõenditega esitatud, teeb kohus võlgnikule ettepaneku tasuda võlg makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul. Kui pika aja jooksul võib võlgnik esitada vastuväite? Juhul, kui võlgniku arvates ei ole nõue põhjendatud, on tal õigus esitada makseettepanekule vastuväide 15 päeva jooksul. Kui ta seda ei tee? Kui võlgnik nõutud summat ei tasu või tähtaegselt vastuväidet ei esita, teeb kohus määruse maksekäsu sissenõudmise kohta. Kui võlgnik esitab tähtaja jooksul vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Mille poolest erineb hagime-
netlus maksekäsu kiirmenetlusest? Hagimenetlus on kindlasti kulukam, keerulisem ja aeganõudvam kui maksekäsu kiirmenetlus. Mida suurem on tsiviilasja hind, seda suurem on riigilõiv. Hagiavalduse esitamisel tuleb rahaliste nõuete puhul riigilõivu tasuda ainult põhinõudelt. Hagimenetluse kulud kannab kaotaja, kelle kahjuks otsus tehti. Advokaadile, lepingulisele esindajale (juristile) ja nõustajale kulutatud summad mõistetakse kaotajalt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse sisust peab selguma hageja, antud juhul võlausaldaja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, tõendid, mis neid kinnitavad jne. Kui vastaspoolt esindab menetlust hästi tundev esindaja, võib vaidlus osutuda pikaajaliseks ja see võib kesta aastaid. Mida kujutab endast pankrotimenetlus? Pankrot tähendab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja võiks kaaluda pankrotiavalduse esitamist juhul, kui võlgnikul ei jätku vahendeid kõigi võlausaldajate nõuete täitmiseks või toimub juba kellegi kasuks näiteks kohtuotsuse või -määruse täit-
mine. Pankroti väljakuulutamisega kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid pankrotivaraga ning pankrotipesa hakkab juhtima pankrotihaldur. Millega tuleks pankrotimenetluse puhul arvestada? Pankrotimenetluse puhul peab arvestama asjaoluga, et kui nõudeid on menetluses palju, siis suure tõenäosusega osa neist vaidlustatakse, mis omakorda toob kaasa venivad kohtuprotsessid, muidugi juhul kui pankrotivara seda üldse võimaldab. Samal ajal pole välistatud, et võlausaldaja jääbki oma nõudest (võlast) ilma. Kas kohtusse pöördumine võiks teie meelest olla selles nimekirjas pigem eespool või viimane võimalus? Pigem tasub eelnevalt kohtuväliselt proovida ja kui kuidagi ei õnnestu, siis pöörduda kohtusse. Kui mõttekas on kohtusse pöörduda juhul, kui on teada, et võlgnikul pole raha maksta? Oleneb nõude perspektiivikusest, kuid kui võlglasel ei ole raha võib tal olla muud, näiteks vara või asju või ta on näiteks nõus osutama võlausaldajale teenuseid või loovutama mingi kauba vms.
Koolitus Raamatupidamine Äriteenus Esindused Tallinnas ja Tartus
Tööalased koolitused täiskasvanutele! Koolitused nii algajale kui edasijõudnule. Võimalus osaleda nii individuaalkui grupikoolitusel. Soovi korral teeme ka ettevõttes sisekoolitusi. Uuri lähemalt: koolitus@reiting.ee
Täpne raamatupidamine ettevõtetele! Enam kui 140 ettevõtet üle Eesti on usaldanud oma finantsarvestuse meile. Uuri lähemalt: raamatupidamine@reiting.ee
Tõhus abi ettevõtjatele! Ettevõtte asutamine Äriplaanide koostamine ja nõustamine Projektide kirjutamine ja juhtimine Koolitusprojektide koostamine ja juhtimine Väliskülaliste vastuvõtt Suuline ja kirjalik tõlketeenus Ruumide ja tehnika rent Ettevõtete lõpetamine ja restruktureerimine Uuri lähemalt: ari@reiting.ee
Meiega saab ühendust www.reiting.ee või tel 5332 6481 www.facebook.com/reitingkoolitus
6
Ettevõtlusleht Foto: Shutterstock
Koolitusleping võib kaitsta investeeringut töötajasse Kui koolitusel osalemist nõuab töötajalt tööandja, peab ta selle ise kinni maksma. Investeeringu kaitsmisel võib mingil määral võib kasu olla lepingust ja siduvusajast.
teatud kindla aja ettevõttes töötama. Teine varjund on lool siis, kui töötaja ise avaldab soovi oma tööalaseid oskusi mingil kursusel täiendada või/ja tasub tööandja töötaja koolituste eest rohkem, kui seaduse täitmiseks esmavajalik oleks. Mängu tulevad mõisted „mõistlik kulu” ja „lisakulu”, „koolitusleping” ning „siduvusaeg”.
Hanna Hein
Mõistlik kulu ja lisakulu
Kehtiva töölepinguseaduse järgi on töötajale tööalasel koolitusel osalemine kohustuslik. Tööandjale omakorda on seadus õlgadele pannud ettevõtte huvidest lähtuva koolituse tagamise, selle eest maksmise, nagu ka koolituse ajal keskmist töötasu säilitamise. (TLS §15 lg2 p4 ja TLS §28 lg2 p5.) Niisiis: kui töö nõuab töötajalt regulaarset teadmiste täiendamist ja kontrolli, peab töötaja õppima ning tööandja selle eest maksma. Töötajal pole kohustust talle tehtud kulutusi hiljem hüvitada, teda ei saa sundida
Advokaadibüroo Borenius partner Karina Paatsi on oma erialases kirjutises pikemalt peatunud koolituskulude hüvitamise lepingu ja siduvusaja teemal. Ta märgib, et koolituskulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimise oluliseks eelduseks on lisakulutuse tegemine võrreldes mõistlike kuludega (TLS §34). Paatsi selgitab, et ettevõtte huvidest lähtuva koolitusega on tegemist näiteks juhul, kui tööandja soovib võtta kasutusele uue tehnoloogia, uue arvutiprogrammi, kehtestab kõrgendatud keeleoskuse nõude vms, mis eeldab töötajatelt oskuste või
teadmiste täiendamist või uute omandamist. „Kui töötaja koolituse põhjuseks on tööandja enda vajadus, ei saa tööandja nõuda selliste oskuste ja teadmiste omandamist töötaja kulul ega sõlmida selliste kulude hüvitamiseks töötajaga kokkulepet, selliseid koolituskulusid ei loeta lisakulutusteks võrreldes mõistlike kuludega,” kirjutab ta. „Kui aga koolitus ei ole ettevõttele otseselt vajalik, kuid on siiski seotud töötaja töökohustustega või kasulik ettevõtte arengule, võib tööandja sõlmida töötajaga koolituskulude hüvitamise kokkuleppe. Ainsa erandina ei ole lubatud kokkuleppe sõlmimine alaealisega.”
Siduvusaeg
Koolituskulude hüvitamise kokkulepe lubab paika panna, et kulude hüvitamiseks töötab töötaja ettevõttes teatud aja (siduvusaeg). Ning kui töösuhe peaks enne selle aja möödumist lõppema, hüvitab töötaja koolituskulud proportsionaalselt
10 AASTAT KOGEMUST - LEIAME IGALE NUMBRILE KOHA • Raamatupidamisteenused • Majandusaasta aruanded
• Vanade perioodide taastamine • Jooksev raamatupidamine • OÜ, KÜ, MTÜ
Paindlik, leiame sobiva lahenduse kõigile! Uuri lähemalt www.erten.ee või võta ühendust telefonil 527 3923 või e-mailil erten@erten.ee
siduvusaja lõpuni jäänud ajaga. „Kuigi kokkulepe koolituskulude hüvitamise kohta ei hoia töötajat kinni, annab korrektselt koostatud leping tööandjale võimaluse nõuda töötaja käest tagasi osa kuludest, mida tööandja on teinud enne siduvusaja möödumist lahkunud töötaja koolitamiseks,” kirjutab Paatsi. „Kokkuleppe puudumisel ei ole tööandjal alust nõuda töötaja koolitamiseks tehtud lisakulude hüvitamist ning tööandjal puudub igasugune võimalus töötaja koolitamisesse või väljaõppesse tehtud investeeringu kaitseks.” Lahti seletatuna tähendab sedagi, et lahkuva töötaja töötasust niisama, ilma vastava kirjaliku kokkuleppeta, koolitusele kulunud raha maha arvata ei tohi. Korrektselt sõlmitud leping on kirjalik ja allkirjastatud; selles on nimetatud koolituse aeg, korraldaja ning teema ning tööandja poolt tasumisele kuuluv summa. Kirjas peab olema siduvusaeg. Oluline on teada, et siduvusaeg ei muuda tööepingut tähtajaliseks.
Tööandjale on seadus õlgadele pannud ettevõtte huvidest lähtuva koolituse tagamise, selle eest maksmise ja koolituse ajal keskmise töötasu säilitamise.
Ehkki siduvusaja maksimaalne pikkus tohib olla kolm aastat, ei saa mitte iga koolituse puhul nii pikka aega ette näha, rõhutab Paatsi. „Siduvusaja määramisel peab arvestama koolitusele tehtud kulude suurust ning sellest tulenevalt leppima kokku mõistliku pikkusega siduvusaja, siduvusaeg peab olema mõistlikus seoses tööandja kantud koolituskuludega.” Kui töösuhe lõpeb enne siduvusaja möödumist, siis seaduses loetletud juhtudel tekib töötajal kohustus hüvitada teatud osas tööandja poolt kantud koolituskulud. Tuleb märkida, et koolituskulude hüvitamise kokkulepe sõlmimise võimalused on siiski piiratud. Nii ei saa kokkulepet sõlmida
kõikide tööandja poolt finantseeritud koolituste puhul (vt 1. lõik – H. H) ning hüvitamiskohustus sõltub töösuhte lõppemise alusest. Ka töölepinguseadus toob ära mitmed piirangud. Paatsi hinnangul asendab praktikas sageli koolituskulude hüvitamise kokkulepet töötaja töölepingus ära toodud üldine kohustus hüvitada enda koolitamiseks tehtud lisakulud. Sellest siiski ei piisa, sest üldjuhul ei vasta töölepingu üldine sõnastus koolituskulude hüvitamise kokkuleppe sisule seaduses ette nähtud nõuetele. Loe sel teemal rohkem: Karina Paatsi “Millal võib sõlmida töötajaga kokkuleppe koolituskulude hüvitamiseks?”, 30. nov. 2012. http://borenius.ee
Ettevõtlusleht 7
Mercedes-Benzi uus väikekaubik Citan tuleb külla Foto: Silberauto
Mercedes-Benzi uus väikekaubik Citan.
26. – 28. aprillil esitleb Silberauto Mercedes-Benzi uut väikekaubikut Citan viie Bauhofi kaupluse juures üle Eesti. Sel nädalavahetusel reedest pühapäevani on Mercedes-Benz Citaniga võimalik tutvuda Tallinnas Laagri ja Lasnamäe Bauhofi juures ning Pärnu, Tartu ja Rakvere Bauhofi kaupluste esisel. Autot tutvustavad ning küsimustele vastavad Silberauto eksperdid. Registreeruda saab proovisõidule. Citan on värske täiendus Mercedes-Benzi tarbesõidukite perekonnale. Oma klassi ökonoomseim, mugavaim ja turvalisim tarbesõiduk sobib ideaalselt kõikideks töösõitudeks ning pakub tõelist sõidurõõmu nii perega reisides kui nädalavahetuse toimetustel. Uus Citan võitis möödunud tal-
vel oma kategoorias maailma ühe karmima kaubikute talvetesti, Soomes toimunud jõukatsumise Arctic Van Test 2013. Oma klassi mugavaim, turvalisim, väikseima kütusekuluga (keskmine kütusekulu alates 4,3 l/100 km) ja praktilisim kaubik pakub sõidurõõmu aastateks. Citan on saadavas kolmes pikkuses ja kolmes kereversioonis: nii kaubiku, mahtuniversaali kui nende kahe parimaid omadusi ühendava Mixto-versioonina. Kaubiku kaubaruumimaht on kuni 3,8 kuupmeetrit, kandevõime kuni 800 kg. Auto hooldusvälp on märkimisväärselt pikk, kuni 40 000 kilomeetrit või kuni kaks aastat. Garantii on Mercedes-Benzi kvaliteet-tarbesõidukitele omaselt läbisõidupiiranguta. Mercedes-Benz tarbesõidukite ametlikuks maaletoojaks Eestis ja Leedus on AS Silberauto. www.mercedes-benz.ee
Eesti suurim koolituste andmebaas www.koolitused.ee www.facebook.com/Koolitused.ee