MAI 2016 Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Andreas H천lpus, andreas.holpus@ekspressmeedia.ee
2
Ettevõtlusleht
Kes juhivad Eesti ettevõtteid?
Foto: Shutterstock
Enamasti on ta mees, 30–50-aastane eestlane, valdavalt kõrghariduse ja hea tervisega. Jumalat ta ei usu. Poliitikauuringute keskus Praxis sai hiljuti valmis huvitava ja Eestis uudse uuringu mitmekesisusest Eesti ettevõtetes (Kupts, M., Rell M. “Uuring mitmekesisusest Eesti ettevõtetes”. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis 2015). Mõte oli välja selgitada, kas ja mille poolest erinevad üksteisest juhatuse liikmed ning kuidas on erinevuste olemasolu või puudumine seotud majandustulemustega. Vaadeldi tunnuseid, nagu juhatuse liikme sugu, vanus, rahvus, tervis, usk (“kas olete usklik”? Vastus: jah/ei). Kõige selle taustal joonistus välja üpris üksikasjalik pilt inimestest, kes vastutavad Eestis ettevõtete käekäigu eest. Näiteks pole meil ühtegi 80-aastast või vanemat ettevõtte juhatu-
se liiget ning 70–79-aastaseid on kaks protsenti 77 709-st. Või et juhatuse liikmed on meil sama usuleiged kui eesti rahvas tervikuna; et aktiivses tööeas pole neil suuri terviseprobleeme, küll aga tulevad need aastate edenedes. Kes on need 77 709 inimest? Kinnitust leidis taas kord tõsiasi, et Eesti ettevõtete juhatustes on mehi rohkem kui naisi. Praxise uuritud valimis oli ettevõtete juhatuse 77 709 liikmest 70% mehed ja 30% naised, rahvastikus tervikuna on naisi veidi üle poole. Valimisse kuulusid kõik 2012. aastal tegutsenud Eesti äriettevõtted, kus oli kaks või enam juhatuse liiget ja kelle kasumi või käibe
kohta leidus infot – kokku oli selliseid 38 514. 45%-s ettevõtetes on juhatuses nii mehi kui ka naisi. Ettevõtteid juhivad meil pigem keskealised inimesed – juhatuse liikmetest 61% on vanuses 30–49 ning naiste ja meeste osas siin olulist erinevust pole. Ühtegi üle 80-aastast juh-
Ühtegi üle 80-aastast juhatuse liiget Eestis teadaolevalt pole. ti meil ette näidata ei ole ning varasema kümnendiku jooksul sündinuid on juhtide seas vaid 2%. Kõige rohkem on kahju sellest, et tegusaid kogemustega 50–59-aastaseid on Praxise tu-
Eestis on juhatuse liikmete seas mehi rohkem kui naisi.
lemuste põhjal ka juhtide seas vaid 16%. Niisiis ei erine juhid üldisest töötajaskonnast – selles vanuses libisevad ohjad käest, näitavad ka töötukassa numbrid. Juhid on meil igati haritud inimesed: 59% on juhatuse liikmete seas neid, kellel on kõrgharidus ja 36% juhtidest on üldkesk- või kutsekeskharidusega. Kõrgharidusega naisi on aga naisjuhtide seltskonnas koguni 70%. Võrdlevalt toovad uuringu autorid Miko Kupts ja Mari Rell välja, et kogu rahvastikust on kõrgharidusega vaid kolmandik. Nii nelja protsendi jagu on neidki, kes juhatavad
ettevõtet põhihariduse või veelgi vähemaga. Kõrgem haridus, kõrgem amet “Kui vaadelda haridustaset koos rahvusega, siis võib välja tuua, et kõrgharitute osakaal on teistest rahvustest juhatuse liikmete seas mõnevõrra kõrgem (65%) võrreldes eestlastest juhatuse liikmetega (57%),” kirjutavad Kupts ja Rell uuringu aruandes. Rahvusest rääkides: kui kogu rahvastikus on eestlaste osakaal 68%, siis juhatuse liikmete seas on see näitaja 78%, ilmneb statistikaameti andmetest ja au-
torite arvutustest. Niisiis juhivad ettevõtteid eestlased. Teiste rahvuste esindajaid on juhtide seas 23%, sh venelasi 17% ning muude rahvuste esindajaid 6%. Tervelt 91%-s ettevõtetes on juhatuses kas ainult eestlased või ainult muust rahvusest inimesed, seega kõigest 9%s ettevõtetes on juhatuses eestlased koos teise rahvuse esindajaga. Oma tervisliku seisundi üle juhid suurt kurta ei saa. Pikaajalised, igapäevast (töö)elu takistavad terviseprobleemid ilmnevad neil hilisemas eas. Neid ettevõtteid, kus juhatuse liikmete seas on keegi, kes teistest
Ettevõtlusleht 3 tervise poolest selgelt eristub, on alla kolmandiku. Sama vähe on ettevõtteid, kus juhatusest keegi tunnistab, et on usklik. Erinevad liikmed ja majandustulemused Kui ettevõtet veab juhatus, mille liikmed erinevad oma vanuse ja soo poolest, on sel positiivne seos ettevõtte kasumimarginaaliga, leiti uuringus. “Nendel ettevõtetel, kus ettevõtete juhatus koosneb mõlema soo esindajatest, on kasumimarginaal 1,3 protsendipunkti kõrgem võrreldes ettevõtetega, kus juhatus koosneb ainult ühe soo esindajatest,” kirjutavad
autorid. “Ettevõtetes, kus esineb juhatuse tasandil vanuseline mitmekesisus, on kasumimarginaal 2,3 protsendipunkti kõrgem kui neis ettevõtetes, kus juhatus on vanuse mõttes homogeenne. Sealjuures valimis oli keskmise ettevõtte kasumimarginaal 10%. Juhatuse mitmekesisuse ning käibe ja kasumi suuruse vahel oli valdavalt negatiivne seos.” Ühtset seisukohta mitmekesisuse ja ettevõtte majandusnäitajate vahelise seose oodatavast mõju suurusest ja suunast empiirilistes töödes pole, osutavad uuringu autorid. “Esineb seisukohti, mis toetavad väidet, et mit-
mekesisus mõjub ettevõtte tegevusele positiivselt. Kuid leidub ka vastupidiseid väiteid, mille kohaselt on mitmekesisus konfliktide allikaks, mis pärsib ettevõtte igapäevast normaalset toimimist,” kirjutavad nad. Eesti ettevõtetes pole varem mitmekesisust uuritud. Uuringu tugevuseks võib pidada väga paljude erinevate andmete kasutamist: Äriregistri andmed ühendati rahva ja eluruumide loenduse andmetega, analüüsiti ligi 25 000 ettevõtte juhatuse andmeid. Loe rohkem: www.praxis.ee Agne Narusk
Mitmekesisus ettevõttes + Mitmekesisemad meeskonnad on väidetavalt loovamad ning innovaatilisemad, sest erineva taustaga inimesed võivad näha asju teise nurga alt ning jõuda seeläbi rohkemate lahenduste ja ideedeni, leidub viiteid informatsiooni- ja otsustusteooriast. - Samas on välja toodud, et mitmekesise meeskonna otsustusprotsess võib olla oluliselt aja- ja ressursikulukam kui homogeensetes meeskondades. + Sarnasuse tajumine muudab inimeste teineteisesse suhtumise positiivsemaks. - Samas erisused aga võivad takistada integratsiooni töökeskkonda ja tuua kaasa kõrgema lahkumisriski, juhitakse psühholoogiaalases kirjanduses tähelepanu mitmekesisuse võimalikule negatiivsele mõjule.
+ On leitud, et mida rohkem on erineva taustaga töötajaid, seda raskem on nende jagamine selgelt piiritletud rühmadesse, mis muudab kommunikatsiooni avatumaks ja kergendab erineva taustaga inimeste kaasamist. Leitakse, et mitmekesisusest tuleneva negatiivse mõju vähendamiseks on vaja mitmekesisust suurendada. Ennekõike sõltub mitmekesisuse ja ettevõtte edukuse vaheline seos ettevõtte strateegiast, ettevõttes valitsevast kultuurist ning üldisest suhtumisest mitmekesisuse temaatikasse ning mitmekesisuse teadlikkust juhtimisest. Miko Kupts ja Mari Rell, Poliitikauuringute keskus Praxis (Kupts, M., Rell M. “Uuring mitmekesisusest Eesti ettevõtetes”. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis 2015).
Lainela puhkeküla kaunis Käsmus pakub suurepärast võimalust korraldada
FIRMAÜRITUSI JA SUVEPÄEVI Majutame ligi 200 inimest nii mugavustega kui ka tavatubades. Puhkekülas on saun, suur ja väike saal, kohvik ja palliplatsid.
HEA KOOLITUS
Milleks Outlook on tegelikult mõeldud? E-kirjade vahetamine ja koosolekute planeerimine moodustavad ainult killukese Outlooki võimalustest, ütleb aja- ja projektijuhtimise koolitaja Kristjan Otsmann (pildil). Otsmann kirjeldab oma blogis www.selgepilt.ee lemmiktöövõtteid, mida ta Outlookis kasutab ja koolitustel ette näitab. Neist kaks siin. Kategoriseerimine asendab katalooge Kuidas eristada siis erinevate tööde ja tegemistega seotud kirju? Hea lahenduse pakuvad sildid, mida Outlookis kutsutakse kategooriateks. Otsmann ise on teinud kategooriad iga kliendi ja protsessi jaoks. Ta toob järgmise näite. “Kui olen saatnud kliendile pakkumise ning klient kiidab selle heaks, teen nii: 1. Loen kliendi kirja läbi. 2. Lisan kirjale kategooria kliendi nimega ning teisegi nimega “Müük”. 3. Vastan kliendile kohe, sest see võtab aega mõne minuti. Vastuses palun
saata oma assistendile koolitusel osalejate nimekirja ning pakun välja mõned intervjuude ajad osalejatega koolitusvajaduse täpsustamiseks. Saadetud kirjale lisan ennast koopia saajaks, selleks, et mulle jääks jälg maha: selle asjaga on pall kliendi poolel. 4. Kuna minu järgmine tegevus on visandada koolituse ajakava, kuid see võtab aega poolest tunnist tunnini, loon kirjast tööülesande ja ajastan selle näiteks järgmiseks esmaspäevaks. 5. Tõstan kirja arhiivikausta. Selline töövoog on kiire, tõhus ja tulemuslik,” selgitab Otsmann. Jaga oma kalendrit kolleegidega Kui ettevõttes on kasutusel Microsoft Exchange, saab oma kalendrit jagada kolleegidega. Selleks tuleb hiirega minna kalendri vaate vasakus veerus oma kalendri nimele ning klõpsata paremat nuppu. Valid “Share my calendar” ning sisestad inimeste nimed, kellega jagad kalendrit. Saad valida, kas
Foto: Ilmar Saabas
teised näevad ainult su hõivatust või ka seda, mis su kalendris täpsemalt kirjas. “Kogemus näitab, et täpsema info jagamisest on rohkem kasu, sest siis ei kutsu inimesed sind nii sageli koosolekule selleks ajaks, mis sul on teisteks tegevusteks planeeritud,” kirjutab Otsmann. “Kui soovid mõne sündmuse sisu teiste ees salajas hoida, võid vastava sündmuse oma arvutis avada ja klõpsata tegumiribal tabaluku pilti. Siis näevad teised selle sündmuse sisu asemel teksti “Private appointment”.” Vaata rohkem: www.selgepilt.ee EPL Ettevõtlusleht tutvustab “Hea koolituse” rubriigis koolitusi, mis võiks ettevõtjatele huvi pakkuda.
Raamatupidamisteenus väikefiRmadele majandusaasta aRuannete koostamine maksukonsultatsioonid
Oleme võõrustanud ka paari tuhandet inimest korraga.
Lähem info: www.lainela.ee lainela.puhkekyla@gmail.com, tel 508 9110
Agne Narusk
www.sinihobu.ee laki 11b, tallinn 12915 tel. 53 458 293 e-post: info@sinihobu.ee
4
Ettevõtlusleht
Regina Kuningas: loomeettevõtlus on eluviis Telliskivi loomelinnakus tegutseb Kangasjuhtme kaubamärgi all Anomal Design OÜ. Ettevõttes valmistatakse isevärki, tekstiilkangaga kaetud juhtmeid, mille abil saab endale kujundada meelepärase olemise ja emotsionaalse fooniga valgusti. Regina Kuningas (31) alustas koos abikaasa Laszlo Zagyvaga (35) oma ettevõtte loomist ajal, mil paar ootas oma esimest last. “Nüüd ajas tagasi vaadates oli see ikka üks pöörane aeg küll,” meenutab Kuningas. “Firma kontor sai sisse seatud meie kodusesse elutuppa ja seal külastasid meid ka esimesed kliendid. Töö käis sõna otseses mõttes ööpäev läbi, kõik tuli ju nullist üles ehitada.” Üsna pea sai selgeks, et elutoas kohe kindlasti jätkata ei saa ja et tuleb midagi muuta. Nii viis edasine tee neid Telliskivi loomelinnakusse. Tõtt-öelda sündis idee kangasjuhtmeid ja lambidetaile tootma hakata hoopis välismaal elades. Esialgu oli plaanis hakata tegema
lihtsalt midagi toredat, mis pakuks rõõmu ja sisustaks aega, mis lapse kõrvalt üle jäi. Ideel oli jumet ning tänaseks on Kangasjuhtme põhimeeskonnas neli inimest, kes kõik on omavahel kauaaegsed sõbrad ja tuttavad. Tõsi, tootmise poolel töötab nüüdseks veel palju toredaid eesti inimesi – alustades keraamikutest ja lõpetades värvijatega. “Alati kui mõnda meie toodet silmitsen, tajun, kui tohutult palju vaeva on kõik need inimesed näinud, et see looming siin oleks,” sõnab Kuningas mõtliku heldimusega.
Jälgivad hoolega jalajälge Kangasjuhtme tooted valmivad keskkonnateadlikult. “Kogu valmis toodangu saadame üle Eesti ja ka välismaale taaskasutatud pakenditega. Telliskivi loomelinnakus on väga palju toredaid poode, kes meile oma kastid ja pakendid annavad,” märgib Kunin-
Loomeettevõtte rajaja ja eestvedaja, igapäevaselt tootmisjuht Regina Kuningas. Foto: Laszlo Zagyva
tust kogunud kaubamärgi Juheko nime all. Kuningas räägib, et euroliidusisese ekspordiga pole neil seni probleeme olnud, ent kaugemale müümine on märksa keerulisem. “Mõni aeg tagasi jamasime kolm kuud tollipaberitega. Tolliametist laiutaEestis alustamine ja ti käsi – nemadki poletegutsemine pole vat kõigega kursis. Lõkindlasti kerge valik – puks aitasid nad meid turg on väike. siiski järjele,” räägib Kuningas. “Asjaga kaasnes võtte tootevalikus on hulganis- siiski viiesaja-leheküljeliste diti erinevaid toone ja kangatüü- rektiivide iseseisev läbitöötape, ka tuuakse maale laias va- mine,” lisab ta kerge muigega. likus disainvalgusteid ja nende Kangasjuhe on välja arendadetaile, mida siinsel turul mui- nud innovatiivse toote – kaabdu väga ei liigu. likujundamise programmi, mil“Tõsi, suure osa oma toodan- le abil saab inimene endale ise gust ekspordime mujale Euroo- kangasjuhtme kujundada. Tupasse,” poetab Kuningas. Ette- leb vaid valida sobivad värvid võttel on mitmes riigis esinda- ja luua oma muster. jad ja tänu neile osaletakse tihti ka suurtel väljapanekutel New Toetuseid Yorgist Berliinini. Rahvusvahe- ei ole seni küsinud lisel turul on nad tun- Toetusi pole Kangasjuhtme jaoks seni kusagilt küsitud, ei EAS-ist ega mujalt. “Oleme küll huvi tundnud, aga taotlusprotsess on tehtud nii keeruliseks, et gas, kes igapäevaselt on tootmisjuhi rollis. Eestis on tema sõnul üllatavalt palju neid inimesi, kes ostavad värvilisi kangasjuhtmeid ja meisterdavad nendest omakorda väga põnevaid valgusteid. Ette-
Ettevõtlusleht 5 Foto: Ilmar Saabas
Kommentaar Toimetulekuks läheb vaja pragmaatilisust
Kangasjuhe administraator Elisabeth Grepp näitab eridisainiga kupleid, mida ettevõtte maale toob.Taamal riiulitel on reas kangast juhtmed, mis valmivad Eestis.
tavatööde kõrvalt ei ole suutnud sellesse süveneda,” ütleb Kuningas. “Tahame ikka keskenduda oma tööle, mitte toetuste saamisele. Meie ambitsioonid ei ole ka olnud sellised, et toetuste najal kiiresti kasvada,” sõnab ta. Telliskivi loomelinnakut hindavad Kangasjuhtme inimesed kõrgelt – siin olevat nii energiat kui ka inimesi. “Siin on äärmiselt hea energia ja töötamine polegi justkui töö, vaid puhas rõõm,” märgib Kuningas ja li-
sab, et eks neid loomelinnaku tegevusi, kuhu neid seni kaasatud, on ka üksjagu olnud. Hea asukoha tõttu leiavad neid kergesti üles ka turistid. Nii Kuningas kui ka tema abikaasa on lõpetanud Eestis kunstiakadeemia. “Meis mõlemas on selge soov ise midagi luua ja meid ümbritsevat maailma ilusamaks muuta,” ütleb Kuningas. Loomeettevõttega alustamine ja Eestis tegutsemine ei ole Kuninga sõnul kindlasti ker-
ge valik – kohalik turg on väike, sobilikke tööstuspartnereid leida aga keeruline. “Oluline on luua tugev meeskond. Meie suur sümpaatia kuulub kindlasti neile loomeettevõtetele, kes raskustest olenemata toodavad oma tooted Eestis,” räägib Kuningas. Loomeettevõte ei ole tema sõnul kaugeltki mitte lihtsalt töö: “See on palju enam, see on eluviis!” Kairi Oja
Raimo Matvere, Telliskivi loomelinnaku sisujuht: Minu jaoks iseloomustab loomeettevõtlust, eriti mikrofirmade tasandil, ennekõike kirg oma tegevuse vastu. Uudsete vaatenurkade leidmine mingis valdkonnas, kus on lahendamist vajavad probleemid või kus on võimalik lihtsate vahenditega innovatsiooni luua. Või siis lihtsalt uudsel viisil inimeste tuju, heaolu, eluviisi vms parandada. Üldiselt ei kohta loomevaldkonnas nn tülpinud nägudega tükitöölisi, vaid inimesi, kes on võtnud riski. Neil on tugev eneseusk ja ka kõrged nõudmised endale, samas siis ka koostööpartneritele – antud juhul näiteks Telliskivile –, mis on igati põhjendatud ning loogiline. Telliskivi loomelinnaku alla on koondunud ühtekokku paarsada loomeettevõtet. Tihtilugu on üks renditud tuba kolme-nelja lauaga, kus igaühe taga tegutseb erinev ettevõte. Loomeettevõtete hulka üldse on Eestis väga keeruline hinnata, sest piir on väga õhuke, mida me üldse loomeettevõtteks saame pidada. Meil siin on kaunis arvestatav hulk disainiettevõtteid: graafiline disain, teenusedisain, veebidisain, on mitu arhitektuuribürood ja teleproduktsiooni ettevõtteid ka üsna mitu. Siis on kolm teatrit või teatri- ja etenduskunstiga laiemalt tegelevat ühendust, mitu suurt festivalikorraldajat. Eraldi võib välja tuua rõivadisaini ja -tootmisega seotud suuna, neid ettevõtteid on siin ligi kümmekond. Fotostuudioid ja fotograafe on samuti päris mitmeid. Loomelinnak ei ole inkubaator ega kiirendi, meil pole konkreetset programmi, mille peab läbima, või toetusmeetmeid. Ent me saame kommertspindade renditulu arvel pakkuda loomestuudiotele paremaid tingimusi. Jätkusuutlikud ja selgete eesmärkide ning sihtidega toimetavad loomeettevõtted on enamasti ka finantsiliselt tublid ning ei ehmu numbrite ees. Seega kindlasti ei pea see klišee, et loomeinimesed kipuvad pragmaatilisusega hätta jääma, sada protsenti paika.
Foto: Aron Urb
6
Ettevõtlusleht Ülikoolid õpetavad ettevõtlust Viis ülikooli pakuvad alates maikuust ettevõtlusõppe programmi raames tasuta koolitusi õpetajatele, õppejõududele, mentoritele ja teistele spetsialistidele, kes korraldavad ja viivad läbi ettevõtlusõpet. “Ettevõtliku mõtteviisi ja hoiaku kujundamine on vajalik kõikidel, olenemata east ja ametist,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna programmijuht Kristi Ploom. “Oluline on alustada juba koolieas ning selleks, et õpetajate töö paremini vilja kannaks, tuleb ka õpetajatel ennast täiendada ja arendada.” Ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet toetavaid koolitusi viivad läbi Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool, Tallinna ülikool, Estonian Business School ning Mainori ettevõtluskõrgkool. Sel kevadel toimub kümme erinevat koolitust, kuhu on kaasatud ka ettevõtjad. Agne Narusk
Ettevõtte suurus määrab aastaaruande tüübi Kuidas jaotuvad Eesti ettevõtted mikro-, väike-, keskmisteks ja suurettevõtjateks ning milliseid raamatupidamise aastaaruandeid nad peavad esitama, selgitasid BDO Eesti vandeaudiitorid Ree Teinberg ja Liina Oolup raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis RMP.ee. Selle aasta 1. jaanuaril jõustus uus raamatupidamise seadus. Selle järgi jaotatakse ettevõtteid nii:
hendatud aastaaruanne, täismahus raamatupidamise aastaaruanne.
Mikroettevõtja See on osaühing, kelle näitajad aruandeaasta bilansipäeval peavad vastama kõikidele järgmistele tingimustele: • varad < 175 000 eurot, • kohustused ≤ omakapital, • müügitulu tulu < 50 000 eurot, Peab olema üks osanik, kes on ka juhatuse liige. Nõutav aruande tüüp: mikroettevõtja lühendatud aastaaruanne. Muud võimalikud aruande tüübid: väikeettevõtja lü-
Väikeettevõtja Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval võib vaid üks ületada järgmisi tingimusi: • varad 4 000 000 eurot, • müügitulu 8 000 000 eurot, • keskmine töötajate arv 50 inimest. Nõutav aruande tüüp: väikeettevõtja lühendatud aastaaruanne. Muud võimalikud aruande tüübid: täismahus raamatupidamise aastaaruanne.
Foto: Sven Arbet Seda, kui mitmekesine on Eestis mikroettevõtlus, näeb kõige paremini laatadel. Pilt on tehtud aasta eest Luige laadal.
Keskmise suurusega ettevõtja Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval võib vaid üks ületada järgmisi tingimusi: • varad 20 000 000 eurot, • müügitulu 40 000 000 eurot, • keskmine töötajate arv 250 inimest. Nõutav aruande tüüp: täis-
mahus raamatupidamise aastaaruanne. Teisi võimalikke aruande tüüpe keskmise suurusega ettevõtja kasutada ei saa. Suurettevõtja Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval ületavad vähemalt kaks järgmisi tingimusi: • varad 20 000 000 eurot, • müügitulu 40 000 000 eurot,
Ettevõtted ja töötajad Statistikaameti andmetel tegutses Eestis 2015. aastal: • 195 ettevõtet, kus oli 250 või enam töötajat; • 50-249 töötajat oli 1200 ettevõttes; • 10-49 töötajat oli palgal 6281 ettevõttes. • Vähem kui kümme töötajat oli 109 722 ettevõttes.
• keskmine töötajate arv 250 inimest. Nõutav aruande tüüp: täismahus raamatupidamise aastaaruanne. Teisi võimalikke aruande tüüpe suurettevõtja kasutada ei saa. Loe rohkem: www.bdo.ee/kasulik-info/ Agne Narusk
Ettevõtlusleht 7
Bondkick viib kokku raha ja vajaduse – igaüks võib hakata investoriks Aprilli alguses avalikkusele esitletud ühisrahastusportaal Bondkick on võtnud eesmärgiks murda seniseid tabusid finantsmaailma keerukuse kohta. Igaüks võib hakata investoriks ja ettevõtted on saanud võimaluse vajalikuks rahasüstiks. Ettevõtte karismaatiline tegevjuht Valentin Ivanov (pildil) räägib, et seljataga on kaks aastat suurt tööd, mille tulemusel on loodud keskkond, kus saavad kokku ettevõtted, kes vajavad laenu, et edasi areneda ja laieneda, ning investorid, kes soovivad oma investeeringutega teenida. Ta rõhutab, et Bondkick on ärirahastusplatvorm ettevõtetele, mitte eraisikute rahastamiseks. Investorid võivad aga olla nii eraisikud kui ka ettevõtted.
Küsimus, mida ilmselt on kõige rohkem esitatud: kas Teie juurde tulevad need ettevõtted, kes ei saa pangast laenu? Mitte ainult. Ettevõtted võtavad laenu nii pankadest kui ka mujalt. Pangast laenu võtmine on pikk ja keeruline, palju on vaja esitada kõikvõimalikke dokumente. Klientidena näeme eelkõige neid ettevõtteid, kelle jaoks täna laenuvõtmine on kas liiga kallis või aeganõudev ja keeruline. Lisaks ettevõtetele saavad meie juures investori-
telt raha küsida ka korteriühistud. Pakkuda on erinevaid laenutooteid. Stardilaen on hea võimalus alustavale ettevõttele vajaliku kapitali otsimiseks. Investeerimislaen sobib aga põhivara soetamiseks, ärikinnisvaralaen sobib ettevõttele vajaliku kinnisvara soetamiseks. Laen korteriühistule võimaldab leida vägagi vajalikku täiendavat kapitali ehitus- ja renoveerimistöödeks. Millised on nõudmised laenutaotlejatele? See oleneb mitmest aspektist, eelkõige ettevõtte ajaloost, vanusest. Näiteks alustavad ettevõtted ei saagi kõiki teenuseid kasutada ja peavad pakkuma palju tagatisi. Kontrollime lisaks ettevõtetele ka eraisikute tausta,
kes laenu taotleva ettevõttega on seotud, ettevõtte makseajalugu ja ka seda, kas tegemist on reaalselt tegutseva ettevõttega või riiulifirmaga. Juhul kui laenutaotleja kontrolli läbib, saab juba iga investor ise otsustada, kas tema jaoks on näitajad piisavalt head, et laenu anda. Täna on Bondkick portaali kaudu võimalik taotleda rahastust Eesti ettevõtetel, lähitulevikus saavad investorid teha investeeringuid ka teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtetesse. Laenu tagastamisel on mitmeid erinevaid võimalusi – võib tasuda igakuiselt intresse või hoopis laenuperioodi lõpus tasuda kõik, nii intressid kui ka laen korraga. Selline lahendus sobib näiteks kinnisvara projektidele, kus suurem summa vabaneb alles projekti lõpus. Tavapärases olukorras võimaldavad pangad taolisi finantsinstrumente ainult erandkorras ja üksikutele valitud ettevõtetele.
Kes on võimalikud investorid? Igaüks, kel on tahtmist oma raha kasulikumalt tööle panna, võib investoriks hakata. Juba täna on oodatud investorid kogu Euroopast investeerima Eesti ettevõtetesse. Olemas on hästi mõistetavad erinevad tööriistad, mis annavad laenutaotlejast kiiresti ülevaate. Kuidas investoriks saab? Esmalt soovitame külastada meie kodulehte, tutvuda meie toodetega. Kui tekib huvi, siis saab ennast registreerida, misjärel läbib inimene ID-kontrolli, sõlmitakse leping ja saab oma kontole raha kanda ning võibki minna tutvuma laenutaotlustega. Sealjuures tasub silmas pidada, et laenutaotlustesse investeerimine on võimalik nii eraisiku- kui ka ettevõttena. Laenutaotlusi on kahte tüüpi – lihtsam on tavalist tüüpi taotlus, kus ettevõte märgib, palju laenu soovib saada ja millist intressi maksab. Keerulisem, aga män-
gulisem on oksjon, kus iga investor märgib ise, millise summa ja millise intressiga on ta nõus mängu panema. Oksjoni jooksul selgub, kuidas saadakse laenusumma kokku minimaalsete kuludega. Ütlesite, et plaanite turule jääda väga pikaks ajaks, millised on tulevikuplaanid? Portaali arendamine jätkub. Kindlasti lisame mitmesuguseid artikleid ja õppematerjali investoritele, kes saavad ennast sel moel harida ja paremini investeerida. Samuti on kavas luua põnevaid tööriistu, mis aitavad inimestel otsuseid langetada ja kokkuvõttes paremini teenida. Veel sel aastal soovime avada oma teenuse laenutaotluste esitamiseks ka Suurbritannia ja Hispaania ettevõtetele. Vaata lisa: www.bondkick.com