OKTOOBER 2016 Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond. Toimetaja: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Andreas H천lpus, andreas.holpus@ekspressmeedia.ee
Mikrokrediit kiire ja mugav finantseering v채ikeettev천ttele!
Kiire ja mugav finantseering
Klient valib vastavalt oma vajadusele, kuidas summa kasutusele v천tta
77 000 00 info@citadele.ee www.citadele.ee
Summa 1000 kuni 25 000 eurot
Kiire - vastus 24 tunni jooksul
Mugav - esita taotlus internetis
Vormistatakse arvelduskrediit
Limiit kantakse krediitkaardile
Laen kuni 5-ks aastaks
2
Ettevõtlusleht
Eesti ettevõtja on pigem kogemustega alpinist kui parkuurija
Foto: Rauno Volmar
Kellega ettevõtlusest ka ei räägiks, ühes on kõik ühel meelel – ilma ettevõtlike inimesteta ei saaks toimida ei riik ega omavalitsused. Eesti ettevõtja võib omada ja juhtida ühemehe osaühingut või börsifirmat, maksta palka sadadele töötajatele või käia ettevõtluse kõrvalt tööl, et ära elada ja vajadusel ettevõttessegi panustada. „Eesti ettevõtja peegeldab meie riiki ja elanikke – ta on töökas, uuendusmeelne, vahel natuke pahur, aga kokkuvõttes saame nende üle uhked olla. Eesti ettevõtja on nutikas – väikese
turu tingimustes peavad ettevõtjad olema leidlikud, et naaberriikide ettevõtjatega teiste turgude pärast võistelda,” hindab ettevõtlusminister Liisa Oviir. EVEA tegevdirektor Raivo Altmets küsib intervjuu algul mõtlikult, kuidas mahutada ühe mütsi alla vabal ajal Haapsalu salle kuduv õppejõud ja hakkaja start-upper – aga mõlemad on ju vaieldamatult ettevõtjad.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütleb, et väikese turu tingimustes peavad ettevõtjad olema leidlikud.
„On ettevõtjaid, kes säilitavad meie pärandkultuuri ja on neid, kes on avatud innovatsioonile ning kõigele uuenduslikule. Mõlemaid on Eestile väga vaja,” hindab Altmets. 117 000 erinevat ettevõtet Euroopa Komisjon jagab ettevõtted gruppidesse suuruse järgi. Ühe kuni üheksa töötajaga firmad on mikroettevõtted, väikeettevõtetes töötab alla viiekümne inimese ja keskmistes on kuni 250 inimest. Sealt edasi saab rääkida suurtest ettevõtetest. Eestis on enamik ettevõtteid nende kriteeriumide järgi mikroettevõtted. Mida näitab statistika? Statistikaameti andmetel on Eestis eelmise aasta seisuga 195 suurt ettevõtet, neist ligi 70% Harjumaal. Kokku oli Statistikaameti andmetel 2015. aastal ligi 117 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet, mida on 16 000 võrra enam kui kümme aastat tagasi. Ettevõtetest oli äriühinguid ligi 91 000 ja FIE-sid üle 26 000. Äriühingute arv on aastatega kasvanud, kuid FIE-de hulk järjest väheneb. Enamik (93%) oli alla kümne töötajaga ettevõtted. Tavapäraselt oli kõige enam kaubandusettevõtteid (18%), kuid nende osatähtsus on viimase kümne aastaga vähenenud – 2005. aastal moodustasid kaubandusettevõtted 22% kõikidest ettevõtetest. Samas näiteks info- ja sideettevõtete osatähtsus kasvab – kümme aastat tagasi oli neid ligi 1600 (3% kõikidest ettevõtetest), 2015. aastaks aga üle 5700 (5% kõikidest ettevõtetest). Üle poole ettevõtjatest asub Harjumaal ja pealinnas – kümme aastat tagasi 52%, kuid 2015. aastal juba 54% ettevõtete koguarvust. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõmbab suurt numbrit tublisti väiksemaks ning eelistab rääkida ettevõtetest, mis maksavad igal kuul tööjõumakse ning deklareerivad
Ettevõtlusleht 3 reaalset käivet. Selliseid on Eestis 50 000. Selles, et valdavalt on Eesti ettevõtted Euroopa mõistes mikrod – kuni 10 töötajat, on ta statistikutega kindlalt ühel meelel. „Peamiselt tegutsevad Eesti ettevõtjad tööstus- ja kaubandusvaldkondades ning jõudsalt on kasvanud ka teenusettevõtete arv. Üle poole Eestis registreeritud ettevõtetest asuvad Harjumaal, sh Tallinnas, kuid nagu tavaliselt ikka, on paljude tegevus üle-eestiline,” märgib Mait Palts. „Umbes samasugune jaotus, nagu statistiliselt üle Eesti, joonistub välja ka Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni liikmeskonnast,” nõustub EVEA tegevdirektor Raivo Altmets. Kogemused ja vastutus „Eesti ettevõtlus on tegelikult veel väga noor, saame ju rääkida ainult veerandsajandist. Võrreldes Skandinaavia või LääneEuroopa riikidega oleme sisuliselt veel start-up staadiumis. Aga seda uhkemad saame olla, sest meie ärikultuur on hea, ettevõtted suudavad eksportida ja maine ei jää „vanadele” riikidele enam alla,” arutleb Liisa Oviir. Mait Paltsi hinnangul on meie ettevõtjad enamasti iseõppijad ning majandusteooria põhitõed on sageli omandatud
kogemuste kaudu. „Eesti ettevõtja on pigem kogemustega alpinist kui parkuurija,” võrdleb ta. „Alati ei lähe kõik ülesmäge ning majanduskriisid on muutnud meid ettevaatlikemaks. Kuigi ettevõtjad on visad ja siht on üles, ollakse siiski teadlikud sellestki, et ettevaatamatusest tekkinud kukkumine võib kurvalt lõppeda. Ettevõtja riskib enamasti ühel või teisel moel ikka oma rahaga ning see muudab ettevaatlikuks, sest vastutus on suur. Seda suuremaks muutub
tus ka kriitilisust. „Pidev efektiivsuse otsimine sunnib keskenduma põhitegevusele. Siit ka ettevõtja suurim mure – kasvav bürokraatia. Iga töötund mõne aruande või loataotluse täitmiseks tähendab kaotatud aega tootmiselt või müügilt. Need on aga tegevused, millest ettevõtja teenib tulu, maksab palgad ja maksud. Seepärast tervitavad ettevõtjad kõike, mis aitavad bürokraatiat vähendada ning suhtuvad äärmiselt negatiivselt kõigesse, mis seda juurde
Meie ettevõtjad on enamasti iseõppijad ning majandusteooria põhitõed on sageli omandatud kogemuste kaudu. vastutus, kui sul on ka töötajad ja kohustused klientide ees. Eesti ettevõtja mõistab, et kohustusi tuleb täita,” räägib Palts. Ettevõtlik meel vajab vabadust Eesti ettevõtjate kõrgele vastutusmäärale viitab ka Raivo Altmets. „Valdav osa ettevõtjatest on parim osa Eestist,” ütleb ta veendunult ning selgitab, et ettevõtjad on oma rollist ühiskonnas ja vastutusest nii iseenda, oma töötajate kui ka riigi ees teadlikud ning pingutavad palju, et sellega toime tulla. Samas suurendab see vastu-
toodavad,” hindab Mait Palts ja lisab: „Ettevõtjad mõistavad, et maksud vajavad maksmist, kuid ei salli, kui maksutulude ümberjagamine toimub arusaamatult või riigi sekkumist ettevõtlusesse suurendavalt. Näited riigikapitalismi kasvust ei aita kindlasti ettevõtjaid juurde tekitada ega pane kedagi rohkem pingutama. Vastupidi. Ettevõtlust edendada ja majandust kasvatada aitab suurem vabadus enda tegevuse üle ise otsustada ning tehtu eest vastutada. Eesti ettevõtja ei ole kunagi soovinud, et riik tema eest otsustaks, käsiks ja keelaks. Las-
tes ettevõtja loovusel lennata, sünnitame uusi maailma vallutavaid ideid.” Maaettevõtja säilitab kogukonna Ettevõtjate panusest ja olulisusest kogukonnale räägivad meeleldi ka omavalitsuste juhid – Tallinnast Saaremaa, Narva ja Missoni. Kui on ettevõtjaid, kes suudavad iseendale tööd anda, sealt edasi juba ehk ka teistele, on lootust, et kogukond jääb püsima ning areng on tagatud. „Suurtest linnadest eemal on väikeettevõtlus praktiliselt ainus võimalus enesele ise töökoht luua ja sissetulekut teenida,” märgib Kose vallavanem Merle Pussak ning lisab: „Väikeettevõtlus maal ei pea tekitama uusi miljonäre. Palju suurem maaettevõtluse väärtus on see, kui võimaldab peredel maapiirkonda elama jääda ning laseb tekkida kohalikul elujõulisel kogukonnal.” Sama sõnumi edastas Põlvas õpilastega kohtudes startup ettevõtja, Funderbeami asutaja ja tegevjuht, Kaidi Ruusalepp: „Alati ei pea ettevõte vallutama maailma, koduküla kohvik on ettevõtlikkuse mõistes samaväärne,” kinnitab ta. Anne-Mari Alver
Milline on edukas Eesti ettevõte? Vastab EAS-i kommunikatsioonijuht Priit Pruul: “Edukat Eesti ettevõtet tiivustab ambitsioon, pidev arenemise soov ja uute võimaluste otsimine oma toodete ja teenuste arendamiseks. See on samas kohanemisvõimeline ja julgeb õigel hetkel olulisi otsuseid vastu võtta. Edukas ettevõte usub sellesse, millega tegeleb ja mõtleb globaalselt. See on tunnustatud kodus ja konkurentsivõimeline välismaal. Parim ettevõte on aus ning õiglane partner ja tööandja. Edukus ei pruugi alati tähendada aasta-aastalt suurenevaid kasuminumbreid, vaid ka sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist ühiskonnas. Meil on Eestis mitmeid eesrindlikke ettevõtteid, mis mängivad Eesti elus olulist rolli ja on paljudele teistele nii era- kui ka avalikus sektoris suunanäitajad. Need ettevõtted vajavad tunnustamist ja esile tõstmist, motiveerimist ja toetamist, et nende ambitsioonid võtaksid veelgi võimsamaid dimensioone. Edukast ettevõttest sõltub see, kuidas läheb Eesti majandusel.”
Mida saab riik ettevõtjate heaks teha? Vastab ettevõtlusminister Liisa Oviir. Ettevõtlusministrina on minu üks olulisemaid prioriteete seista selle eest, et Eesti ettevõtlus kasvaks jõudsalt, et meie eksport suureneks aga ka, et töökohti ja ettevõtjaid oleks üleriigiliselt. Riigil on oluline tagada, et inimesed saaksid ja tahaksid ettevõtlusega tegeleda – mõistlik, arusaadav ja toetav maksusüsteem, juurdepääs finantsvahenditele, tööjõu koolitamine ja harimine, halduskoormuse vähendamine jne. Eesti on võtnud endale eesmärgiks saavutada lisandväärtuse kiire kasvu – jõuda 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Teenindussektoris on Eesti seatud kursil, kuid tööstussektori arengut takistavad olulised kitsaskohad – kvalifitseeritud oskustööliste puudus, vähenev eksport, investeeringute ning teaduse ja arenduse kulutuste langemine. Nende probleemidega tegelemiseks oleme välja töötanud tööstuspoliitika strateegia. Peale selle oleme viinud ellu programmi „Work in Estonia”, mis toob Eestisse juurde ja tagasi kvalifitseeritud tööjõudu.
Foto: Tiit Blaat
4
Ettevõtlusleht
Ettevõtja võlu – näha, kuidas idee saab reaalsuseks Eesti kosmeetikatoodete firma JOIK omanik ja tegevjuht Eva-Maria Õunapuu on hea näide sellest, kuidas tekkinud probleemile lahendust otsides võib lõpuks jõuda välja eduka ettevõtjani, kes ekspordib oma tooteid paljudele turgudele. Kunagi juristina leiba teeninud Eva-Maria Õunapuu ei suutnud kümmekond aastat tagasi endale meelepäraseid lõhnaküünlaid leida ning seeläbi leidis hoopis teistsuguse lahenduse – hakkas neid ise valmistama. Tasapisi lisandusid tootmisse ka kosmeetikatooted. Naturaalset ja käsitsi valmistatud kosmeetikat too-
tev ettevõte on viimastel aastatel tublisti kasvanud ja vallutanud kaugeid Aasia turge. Teie tee ettevõtjana algas juhusest, kui te ei leidnud turult meeldivaid lõhnaküünlaid. Kas te enne seda pidasite ka plaani, et kunagi hakkan kindlasti ettevõtjaks? Sellist kindlat plaani otseselt ei olnud, küll aga tundsin juba varem, et ettevõtjaelu võiks mulle sobida. Tahtsin midagi ise üles ehitada. Kas te sel otsuse vastuvõtmise hetkel ei kartnud kõikvõimalikke takistusi ja riske, mis võivad teel ees oodata? Hirm ebaõnnestumise ees? Ei, ma ei kartnud ebaõnnestumist. Loomulikult mõtlesin, et ettevõtmine võib ka läbi kukkuda, kuid see ei hoidnud mind kuidagi tagasi. Mõtlesin, et kui ka peaks asi ebaõnnestuma, küllap leian siis uue palgatöö, kuhu minna.
Kas igaüks võib hakata ettevõtjaks või eeldab see siiski mingeid vajalikke iseloomuomadusi? Kindlasti võib põhimõtteliselt igaüks ettevõtjaks hakata, mingeid erilisi iseloomuomadusi ei ole vaja. Kuid tõsi, et on inimesi, kellele ettevõtjaks olemine sobib paremini kui teistele. Kindlasti on vaja teatavat julgust, pealehakkamist, iseseisvust, valmidust riske võtta, järjepidevust ja tugevat töötahet. Väga palju oleneb ka valdkonnast, kus tegutseda. Mis on üldse ettevõtjaks olemise võlud? Kindlasti on ettevõtjaks olemises oma võlu – näha, kuidas idee saab reaalsuseks, ise otsustada ja vastutada, teha (enamasti) seda, mis on sulle tõesti huvitav, nautida protsessi. Usun, et paljud ettevõtjad ei vaatle ettevõtjaks olemist tööna, vaid loominguna. Ettevõtja peab sageli tegema
valikuid halva ja väga halva variandi vahel ning tihti ka ebapopulaarseid otsuseid. Mis on olnud teil selle aja jooksul kõige raskemad otsused ja valikud? Ma ei tea, kas ettevõtja elu on nii kehv, et peab valima halva ja veel halvema vahel. Mina ei ole seda kogenud – pigem on kogemused olnud positiivsed. Üks asi, mida tuleb kindlasti meeles pidada, on see, et on suur erinevus, kas olla üksikettevõtja, nagu ka mina algusaastatel, või siis ka tööandja teistele. Viimasega kaasneb kindlasti oluliselt suurem vastutus. Väljakutsetest rääkides, kõige keerulisem ongi ehk asjaolu, et ettevõtja, eriti väikeettevõtja, peab olema ekspert väga erinevates valdkondades. Te olete ettevõtjana valinud ka ühe raskema tee – tootmise. Ja muidugi eksportimise. Kas ei oleks olnud kergem midagi vahendada? Ma ei oska sellele vastata, kas oleks kergem või mitte. Oma as-
Eva-Maria Õunapuule on oma asja tegemine alati huvitavam tide ees, et ja tegemitundunud. pakkuda neine on mulle le head ja kvaliteetlihtsalt alati huviset toodet. tavam tundunud. Tulevikuplaanid seisnevad ettevõtte edasises arendamises. Kindlasti too- Mida julgustavat on teil öelda me igal aastal välja midagi uut tänastele noortele, kes kaaluja huvitavat – töötame selle ni- vad, kas hakata ise midagi temel, et JOIK oleks jätkuvalt tun- gema, minna palgatööle või tud ja armastatud nii Eestis kui hoopis välismaale? Tuleb järgida oma südamehäält, ka välismaal. sest vägisi ettevõtjaks kindlasti Kas Eestis on lihtne ettevõt- ei saa. Kõige olulisem on idee ja ja olla? Kui paljude inimeste soov – kui need on olemas, siis eest teil igapäevaselt vastuta- tasub kindlasti proovida neid ka ettevõtjana ellu viia. Samas, hea da tuleb? JOIK-is töötab täna ligi 20 inimest. spetsialist palgatöötajana pole Loomulikult ei mõtle ma iga päev kindlasti ettevõtjast kuidagi visellele, et ettevõtjana nende eest letsam. Palgatöö kogemus tuleb kuidagi vastutan. Me kõik tee- igal juhul kasuks ka ettevõtjaks me oma igapäevast tööd ja JOIK olemisel. Igaühel on oma tee ning ei ole enam ammu ühe inimese erinevates eluetappides võivad asi, vaid meeskonnatöö. Vastu- sobida erinevad rollid. tus on pigem meie paljude klienMargit Aedla
Toomar Tamsar: Ettevõtlik ellusuhtumine tuleb kasuks kogu elu jooksul Foto: Shutterstock
Edukad ettevõtjad ja tippjuhid käivad koolides õpilastele kogemusi jagamas. Miks nad seda teevad? Programm „Ettevõtlikkus kooli” sai alguse aasta tagasi. Õhinapõhise algatuse kutsusid ellu Eesti Teenusmajanduse Koda, Eesti Tööandjate Keskliit, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA KredEx, StartUp Estonia ja SA Tuleviku Kool. „Ettevõtlikkus kooli” on suunatud põhikoolide lõpetajatele, gümnasistidele ja kutseõppuritele. Koolides käivad rääkimas erinevad edukad ettevõtjad ja tippjuhid, et jagada oma kogemusi ning inspireerida noori ettevõtlikult mõtlema. Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul vajab Eesti ettevõtlikke inimesi ja parim võimalus noortesse sellist suhtumist süstida on isikliku loo rääkimine, seejuures kartmata tunnistada ka raskusi ja eksimusi. „Kogenud ettevõtjate isiklik praktiline kogemus erinevatest
situatsioonidest ja tegevusvaldkondadest on väga väärtuslik. Selle jagamine laia ringi noortega mõjub loodetavasti inspireerivalt nii õpilastele kui ka ettevõtjaile endile. Ja kuigi kõigist ei saa ettevõtjaid – ja ei peagi saama – siis ettevõtlik ellusuhtumine tuleb kasuks kogu elu jooksul,” ütleb Tamsar. Koduküla kohvik ja maailmavallutus Ettevõtlusnädala teisipäeval räägib Põlvamaa gümnaasiumis oma lugu start-up ettevõtja, Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp. Kui küsida noortelt, mis nad pärast kooli teevad, siis „Ma hakkan ettevõtjaks” ei ole just kõige sagedamini kuuldav vastus. Samas on ettevõtja tee üks põnevamaid ja riigi majanduse seisuko-
Kõigist noortest ei saa kindlasti ettevõtjaid, kuid ettevõtlik ellusuhtumine tuleb ikkagi kasuks kogu elu jooksul.
hast pehmelt öeldes hädavajalik. Seega see vähene, mida meie – ettevõtjad – teha saame, on innustada. Ma olen ise Põlvast pärit ja muidugi ma valin oma kodukooli, kus lugu rääkida, sest ei ole vahet, kust sa pärit oled – elus on kõik võimalik!” selgitab Kaidi Ruusalepp ning lisab, et kui talle oleks oleks kooli ajal antud
võimalus kuulata lihast ja luust ettevõtjat, siis see oleks paljud hirmud varem maha võtnud ja näidanud ettevõtlust kui võimalust, mitte kui suurt riski. „Alati ei pea ettevõte vallutama maailma, koduküla kohvik on mõistes samaväärne ettevõtlikkuse. Peaasi, et noored julgeks proovida ja et nad an-
naksid endale võimaluse,” on Ruusalepp veendunud. Jumalale meelepärane tegevus Tarkvara ja ärikonsultatsioonide firma Nortal juht Priit Alamäe on rõõmuga valmis nii õpilastega kohtuma kui ka selle vajalikkust põhjendama: „Osalen
selles initsiatiivis, sest tegemist on selgelt jumalale meelepärase tegevusega. Ettevõtlikkust ei ole võimalik õpetada ega kasvatada, seda saab ainult inspireerida. Tegutsevate ettevõtjate noortele näitamine võiks olla üks osa sellest inspiratsioonist.” Kunda ühisgümnaasiumi huvijuhi Katre Saare sõnul on õpilastele kohalike ettevõtjatega kohtumine huvitav ja kasulik, sest ettevõtjad saavad oma kogemuse jagamisega anda koolis õpetatavale lisamõõtme ja luua uusi seoseid. „Eriti hea meel on, kui õpilastega tuleb kohtuma kohaliku ettevõtte juht. See kannab ühtlasi sõnumit, et noored on alati tagasi oodatud, ennast teostada saab väga hästi ka Virumaal, mitte ainult Tallinnas või maailma metropolides,” ütleb Saar. Kunda Üühisgümnaasiumis kohtub õpilastega Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe. Anne-Mari Alver
Riiul ”Light” alates
Arhiivikarp
Tugirist ja tugevad küljeplaadidtagavad stabiilsuse
80,- €
19,- € + KM
Laminaadist lükandustega arhiivikapp alates
+ KM
275,- € + KM
Metallist arhiivikapp alates
220,- € + KM
Saadaval uus kataloog! PALJU ÜLLATAVALT ALO OG AJ SUU R KAT
™
Riiul Light alates
€ 80,vaata lk.80-81
Arhiivikapp vaata lk.72-73
ted.ee 270 • ajtoo
AJ pakub juba 40 aastat parimaid sisustuslahendusi töökohtade kujundamisest kuni montaazini. Pikaajalised kogemused muudavad meid oma ala asjatundjateks. Meie valikus on üle 15 000 toote kontorisse, kooli, lattu ja tööstusele. Vaata ajtooted.ee
s 2016 • 6000 LOOG • Sügi SUUR KATA
Muudame arhiveerimise lihtsaks
Diivanilaud vaata lk.205
Hindadele
dd 1
AJ-01-001.in
aks!
lisandub käibem
600 0 270 •
ajtooted.ee 2016-09-08
11:23:31
6
Ettevõtlusleht
Puhtad otsused ja selge ettevõtluskeskkond
Foto: Shutterstock
Eesti on auditeerimise teemadel teedrajav riik, kellest teised eeskuju võtavad, selgub vestluses Audiitorkogu juhi Märt-Martin Arenguga. Kuidas Eesti audiitoritel läheb? Eestis on kokku üle 350 vandeaudiitori, kellest umbes 250 on erialaselt aktiivsed. Teenust pakkuvaid audiitorbüroosid on 150. Eesti seaduste järgi on kõik vandeaudiitorid ka Audiitorkogu liikmed. Võiks öelda, et meil läheb hästi, sest audiitorteenuste turg kasvab Eesti majandusest oluliselt kiiremini. “Piruka suurus” pole aastaga oluliselt muutunud: 2015. a juulist 2016. a juunini allkirjastasid audiitorid 11 081 aruannet (eelmisel perioodil 11 086), neist auditi aruandeid 7137 (+ 1,3%). Audiitorettevõtjate audiitorteenuste aastane kogukäive oli 26,2 miljonit eurot, auditi käive 21,6 miljonit. Suurim käibe kasv oli väikestel ja keskmistel audiitorettevõtetel. Kuidas hindate Eestit kui auditeerimise keskkonda?
Eesti on selles valdkonnas mitmes mõttes teedrajav riik, kellest ka teised eeskuju võtavad. Nii näiteks on 2010. aastal meil maailmas esimesena auditeerimise alternatiivina väiksematele ettevõtetele rakendatud ülevaatuse kontseptsioon tekitanud lätlastes nii suurt vaimustust, et ka nemad on selle äsja oma seadustesse üle võtnud. Meie seadusandlus ja auditeerimise tase, sealhulgas Eesti oma auditi tarkvara E-dok, on eeskujuks ka Leedule ja Gruusiale. Auditi või ülevaatuse läbimine on kindlale tasemele jõudnud ettevõtjate jaoks kohustuslik. Kas see on neile ka kasulik? Ma julgen väita, et isegi väga. Oleme Audiitorkogu positsiooni ühiskonnas mõtestanud kolmnurgana, mille nurgad tähistavad audiitoreid, ettevõtjaid ja ava-
likkust. Ettevõtjate ja avalikkuse huvi on suuresti seotud, sest audiitori töö vahendusel suureneb ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus, millest võidavad kõik majanduselus osalejad, tavainimesest suurettevõtteni. Ettevõtja võib küll mõelda, et ta tunneb ise oma firmat kõige paremini, milleks talle audiitori arvamus, ent samas ta ise tahab küll saada usaldusväärset infot
Audiitor on ettevõtjale üks kolmest olulisest A-st arsti ja advokaadi kõrval, kes teab tema saladusi. konkurentide, koostööpartnerite ja üldse kogu oma valdkonnas toimuva kohta. Selle usaldusväärsuse loob auditeerimisvõi ülevaatuskohustus.
Audiitori töö vahendusel suureneb ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus.
Mis juhtuks, kui auditeerimiskohustust üldse ei oleks? Ettevõtete tegutsemiskulud oleksid märgatavalt kõrgemad. Nii igapäevane kaubavahetus kui ka näiteks laenuvõtmine eeldaksid pidevalt oma tegutsemise läbipaistvuse tõendamist, samal ajal poleks usaldusväärset tõendamisstandardit. Laenuraha oleks raskem saada, hinnad oleksid sellega seoses ilmselt kõrgemad, investeeritaks vähem ja kokkuvõttes kannataks majanduskeskkond.
suhtlust. Audiitor on ettevõtjale üks kolmest olulisest A-st arsti ja advokaadi kõrval, kes teab tema saladusi, seepärast peaks ettevõttejuhi ja audiitori vahel olema inimlik kontakt ja meeldiv suhtlus. Teiseks tuleks läbi mõelda, milleks audiitorit täpselt vaja on. Kas piisabki pelgalt majandusaasta aruande ülevaatamisest ja hindamisest või on ettevõte jõudnud faasi, kus vajatakse varsti juba ka erinevaid maksu- ja ärikonsultatsioone.
Mida ettevõtja audiitorit valides silmas peaks pidama? Miski ei asenda näost näkku
Mis suhtlemist raskendab? Audiitor on oma tegevuses sõltumatu ja mõned tema ettekir-
jutused või märkused võivad ettevõtjale mitte meeldida – näiteks soovitus hinnata varasid alla või avaldada rohkem infot. Eestis on peaaegu iga viies auditi otsus n-ö “mitte puhas”, mida arenenud Lääne-Euroopa riikides naljalt ei kohta. Seal tähendaks märkus audiitori otsuses üsna tõenäolist telefonikõnet pangast ja laenuintressi tõusu ning sügavat arusaamatust koostööpartnerite ja suurklientide hulgas. Siiski on Eestis nn “puhaste otsuste” osakaal iga aastaga 1–2% võrra tõusnud ja jõudis 2014. aasta majandusaasta aruannete osas 83%-ni. Anne-Mari Alver
Ettevõtlusleht 7
Firmaautode erakasutuse maksustamine lihtsamaks! Foto: Shutterstock
Rahandusministeerium on välja töötanud ettepaneku, mis lihtsustab sõiduautode eratarbeks kasutamise maksustamist ja vähendab oluliselt ettevõtjatele siiani kehtinud bürokraatiat. Praegune erisoodustuse süsteem tekitab probleeme kahel põhjusel. Esiteks ei arvesta kilomeetripõhine lähenemine töötaja saadava hüve tegeliku väärtusega. Nii kalli kui ka odava auto puhul makstakse makse absoluutsummas ühepalju. Kui aga töötaja ostaks ise auto, tähendaks talle kalli auto ostmine suuremat maksukoormust kui odava auto ostmine, kuna töötaja teenitud tulu on proportsionaalselt maksustatud, erinevalt erisoodustusest, millel on kindlasummaline (ingl lump sum) maks. Teiseks on kehtiv kilomeetrite arvestuse praktika halduslikult problemaatiline. Sõidupäevikute süsteem on levinud avaliku arvamuse kohaselt halduslikult koormav ning ei pruugi ka maksuvaidlustes anda adekvaatset infot.
Et selgitada maksustamise ebavõrdsust eraisiku ja juriidilise isiku vahel, toome näite maksustamise erinevusest samale autole tehtava kulutuse juures. Vahe on vaid kulutaja õiguslikus staatuses. Kui eraisik kulutab ühes kuus autole näiteks 500 eurot, on tema maksukohustus järgmine: 500 x 20/80 = 125 eurot tulumaksu. (500 + 125) x 33% = 206 eurot sotsiaalmaksu. 500 x 20/120 = 83 eurot käibemaksu. Kokku on eraisiku maksukohustus 414 eurot (jättes lihtsustuse eesmärgil kõrvale töötuskindlustusmakse). Juriidiline isik, kes kulutab autole 500 eurot, maksab erisoodustuselt makse maksimaalselt 211 eurot.
Tegevus puudub, aga autod on Eestis on firmaautode maksustamisega seotud ka kindlad spetsiifilised majanduslikud moonutused. Näiteks viitab Eesti Panga uuring, et ettevõtlusega tegelevate ja tavaliste leibkonda-
de tulud ja tarbimine on väga erinevalt kajastatud. Täiendavalt on maksu- ja tolliameti 2013. aasta andmete järgi 5700 ettevõtet ilma sisulise tegevuseta, kuid nende arvel on ligi 7000 autot ehk kümnendik kõigist firmaautodest. Ettevõte-
tesse ostetakse eraisikutega võrreldes keskmiselt ligi 30% kallimaid kasutatud autosid ning ligi 70% kallimaid uusi autosid. Samuti on hetkel problemaatiline firmaautode kajastumine maksudeklaratsioonidel. Üldse kajastub käibedeklaratsioonidel firmaautosid 66 000, kuid liikluskindlustusregistri ja liiklusregistri andmetel peaks aktiivkasutuses olevaid autosid olema umbes 75 000. Seega on osa autosid maksustamise mõttes „kadunud”. Täpne autode arv, millelt erisoodustust makstakse, pole teada, kuid on selge, et käärid on siin suured. Selliste eripärade üheks põhjuseks on juba mainitud maksustamise ebavõrdsus. Süsteem muutub lihtsamaks Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt asendub kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär auto võimsusest sõltuva arvestusega ning kilovati hinnaks määratakse 1,96 eurot. Seega kujuneb erisoodustuse maksukohustuseks (tulu- ja sotsiaalmaks) 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Uue süsteemi järgi on maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalam keskmise ning väiksema võimsusega autode puhul, mis moodustavad ca 70% ette-
võtte sõiduautodest. Sõiduautode puhul, mis on vanemad kui viis aastat, hakatakse rakendama lisaks kordajat 0,75, et võtta arvesse auto turuhinna langust. Kuna sõidupäeviku pidamine on ettevõtjale ajamahukas ning maksuhaldurile raskesti kontrollitav, soovime kaotada nii erasõitude tarbeks sõidupäeviku pidamise kohustuse kui ka töötaja võimaluse tööandjale firmaautoga tehtud erasõite hüvitada. Jääb kehtima kohustus pidada sõidupäevikut vaid ettevõtluse tarbeks kasutatavate sõiduautode puhul, sest nende puhul esineb suurim maksurisk. Kaubikute (N1) osas on ettepanek võimaldada ettevõtetel vabatahtlikult kasutada sama kilovatipõhist erisoodustuse arvestuse alust, kui kaubik on segakasutuses. Hetkel kehtib neile turupõhine omatarbe ja töötajale antava hüve maksustamine, mis võib olla maksuarvestuslikult keeruline ja koormav. Muudatuste järgselt on firmaautode erisoodustuse süsteem lihtsam – kaob arvestuse pidamine ning erisoodustuse alus oleks kõigile selge ning üheselt mõistetav ning mitte manipuleeritav; õiglasem. Risto Kaarna rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna peaspetsialist
ALD AUTOMOTIVE’I MOBIILSUSLAHENDUSED
MEIE ARVATES OLE TE AINUL A ADNE. MEIL ON SUUR KOGEMUSTEPAGAS LIISINGLAHENDUSTE P A K K U M I S E L . A I TA M E T E I D I G A L S A M M U L . ALDAUTOMOTIVE.COM