Finants ja Juhtimine MĂ„RTS 2017
Lehe koostas AS Ekspress Meedia. Erilehtede tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Priit Häng, priit.hang@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@ekspressmeedia.ee
2 | FINANTS JA JUHTIMINE
Pensionifondid – hea investeering või kulukas kohustus? Nutikalt fonde valides ja riske hajutades on võimalik pensionieale eelnenud elustandardile veidigi lähemale jõuda. Euroopa ekspertide hinnangul peaks igakuine sissetulek pensionieas olema umbes 65 protsenti pensionieelsest palgast, et senine elustandard säiliks. „Kohustuslik kogumine tagab teatava osa vajaminevast summast, kuid harjumuspärase eluviisi säilitamiseks sellest ei piisa, isegi juhul kui II samba kogumisperiood on pikk. Seetõttu tuleks mõelda täiendavale pensionikogumisele ehk III sambale,” soovitab SEB elu- ja pensionikindlustuse turundusjuht Jaanika Reinmann.
Ta selgitab. Keskmiselt veedab inimene pensionil 20 aastat. Näiteks praegu 35-aastasel inimesel jääb vanaduspensionini 30 aastat. Oletame, et ta teenib Eesti keskmist brutopalka, mis statistikaameti andmetel on 1119 eurot. Sellisel juhul vajaks ta harjumispärase eluviisi jätkamiseks 727 eurot kuus, kui lähtuda 65-protsendisest asendusmäärast. Osa vajaminevast summast tuleb riiklikust vanaduspensionist ja II samba väljamaksetest, mis annavad vaadeldavale tulevasele pensionärile 584 eurot kuus. Igakuisest soovitud pensionist jääb tal seega puudu veel 143 eurot, tõdeb Reinmann. Pealegi, kuigi Euroopa eksperdid on pakkunud välja 65 protsenti, et elustandardit säilitada, räägitakse Skandinaavias pigem 70
või isegi 80 protsendist. Ka Reinmann peab Skandinaavia määra pigem tõenäolisemaks elustandardi tagajaks. „Arvestada tuleb sellegagi, et tulevikus võib riiklik pension väheneda ja inflatsiooni tõttu raha väärtus langeda, mis tähendab, et vajaminev summa on veelgi suurem,” lisab Reinmann.
Iga fondivalitseja portfellis on erineva riskiastmega fondid – riski võtab nii valitseja kui ka klient. Eesmärk ja riskitaluvus Praeguste tööealiste pension koosneb tulevikus riiklikust pensionist, kohustuslikust kogumispensionist ehk II sambast ja täiendavast va-
batahtlikust kogumispensionist ehk III sambast. II sambast saadav summa oleneb kogumisperioodi pikkusest ja igakuisest palgast. Reinmann toob näite. Kui II sambasse kogutakse 40 aastat, siis saadakse keskmise palga ja tootluse puhul umbes 176 eurot igakuist pensionilisa. Kui kogumisperiood on poole lühem ehk 20 aastat, siis saadaks iga kuu umbes 88 eurot. „See paraku ei paranda oluliselt pensionipõlves hakkama saamist,” nendib Reinmann. Millise tempoga II sambasse raha koguneb, seda soovitab Reinmann vaadata oma internetipangast. Kohustusliku kogumispensioni fonde haldavad Eestis AS LHV Varahaldus, AS SEB Varahaldus, Nordea Pensions Estonia AS ja Swedbank Investeerimisfondid AS.
Igakuine sissetulek pensionieas peaks olema u 65% pensionieelsest palgast, et senine elustandard säiliks, ütlevad eksperdid.
FINANTS JA JUHTIMINE | 3 Foto: Shutterstock
II sammas • Pensionifondide vahel on võimalik liikuda kas sissemakseid suunates või pensionifondi osakuid vahetades. • Sissemakseid suunates jäävad senise fondi osakud alles, kuid sissemaksed hakkavad laekuma uude fondi. • Pensionifondi osakute vahetamine tähendab ühe fondi osakute vahetamist uue pensionifondi osakute vastu, kui uued sissemaksed tehakse endiselt vanasse fondi. Vahetada on võimalik nii kõiki fondi osakuid kui ka ainult osa nendest. Samuti on võimalik vahetada osakuid mitmesse erinevasse fondi korraga. Osakuid saab vahetada kuni kolm korda aastas. Aastataguste andmete kohaselt oli Eestis kuus inimest, kellel oli osakuid kõigis kahekümnes fondis. • Kui soovite ühest fondist kogu varaga lahkuda ega soovi sinna enam ka sissemakseid teha, siis tuleb esitada kaks eraldi avaldust osakute vahetamise ja sissemaksete suunamise kohta. Allikas: rahandusministeerium
„Nende kohustus on tegutseda nii, et riigi seatud tingimused fondidele oleksid tagatud. Samuti vastutavad nad õigusaktide täitmise eest,” selgitab rahandusministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Maria Murakas. „See tähendab, et inimene peaks langetama otsuse siiski kindla fondivalitseja kasuks. Iga fondivalitseja portfellis on erineva riskiastmega fondid, mis tähendab seda, et riski võtab nii fondivalitseja kui ka klient. Oleneb, mis on kliendi eesmärk ning milline tema riskitaluvus.” Indeksfonde on neljal fondivalitsejal kokku 23. Aasta tagasi oli fondivalitsejaid viis ja fonde 20, kuid mullu mais võttis LHV Danske panga pensionifondid üle. Peagi ühendatakse kolm Danske fondi LHV omadega ja siis on fonde jälle 20.
da kõrgema riski võtmist, sest sellega võib kaasneda suurem tootlus. Tasub siiski meeles pidada, et kõrgema riskiga fondiga võib teie kogutu väärtus suuremas ulatuses kõikuda,” selgitab Reinmann. 51–65-aastastel tuleks aga finantsasjatundjate hinnangu kohaselt pigem kogutud vara säilitada. „Kui plaanite näiteks lähiaastatel pensionile jääda, siis on mõistlik oma kogutud raha üle viia vähem riskantsesse fondi, sest suurema tootluse asemel tasub nüüd mõelda kogutu säilitamisele,” soovitab ta.
Riskida või säilitada
Vabatahtlikult oli kogumispensioni II sambaga võimalik liituda 1942.–1982. aastal sündinud inimestel kuni 2010. aasta oktoobri lõpuni. Kes kord juba liitunud, need hiljem enam loobuda ei saa.
II sambaga liitumine on kohustuslik neile, kes on sündinud 1983. aastal või hiljem. Kui noor ei ole endale pensionifondi valinud hiljemalt 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuariks ega enne tööle või praktikale asumist, loosib Eesti Väärtpaberikeskus talle fondi konservatiivsete pensionifondide hulgast. „Samas kui pensionini jääb enam kui 40 aastat, tasub endale ise sobiv fond valida ja kaalu-
Eesti neljal fondivalitsejal on kokku 20 indeksfondi, kõigis on osakuid kuuel inimesel.
III sammas kui investeering Täiendava kogumispensioni teeb soodsaks tulumaksutagastus. Ühtlasi saab III sambasse kogutud raha vajaduse korral enne
pensionipõlve välja võtta, kuigi sel juhul tuleb summalt tasuda tulumaksu – kas 10 või 20 protsenti, olenevalt väljavõtja vanusest ja veel mõnest asjaolust. „Ka päris noortele soovitame jõudumööda kolmanda sambaga liituda. Mida varem alustada, seda rohkem on lõpuks kolmandas sambas seda osa, mida investeering on positiivse tootlusega juurde teeninud,” selgitab Reinmann. Ta lisab, et üle tasuks vaadata ka alternatiivsed sissetulekuallikad pensionieas: kas tervis lubab veel mõned aastad töötamist jätkata ning samal ajal ka raha koguda; kas on kinnisvara, kus ise ei elata ja mida on võimalik müüa või välja üürida; kas tööandja on nõus panustama töötaja pensionikogumisse jne. Rahandusministeerium soovitab pensioni kohta infot otsida kõigepealt Pensionikeskuse lehelt www.pensionikeskus.ee. Seda lehte haldab Eesti Väärtpaberikeskus, mille käivitajana oli 1994. aastal seitsme Eesti kommertspanga, Eesti Panga ja Hüvitusfondi kõrval ka rahandusministeerium ise. „Seal on ajakohane ning igati sõltumatu info. Muu hulgas tasude, nende võrdluse, fondivalitsejate ja muu kohta,” kinnitab Maria Murakas. Vivika Veski
4 | FINANTS JA JUHTIMINE
Hoiu-laenuühistutest on saanud maainimeste oma rahaasutused Maapiirkonna elanikele ja ettevõtetele on finantsasutusena sageli partneriks kohalikud hoiulaenuühistud, mis oma liikmetele laenu annavad ja raha hoiustavad. „Meie laenuraha toel on rajatud üks autoremonditöökoda VastseKuustes, samuti üks transpordiettevõte ja mööbliäri. Üks kasvatab teravilja, üks tegeleb lihaveistega,” loetleb Kambja hoiulaenuühistu (HLÜ) juhataja Linda Sossi, mille jaoks on ettevõtjad ühistult laenu saanud. Kambja HLÜ pani õla alla ka Tartu liikluslinnakule, millele pangad ei tahtnud laenu anda, kuid ühistu hinnangul tundus ettevõtmisel jumet olevat. „Väga põnev asutus tuli, ajad on neil juba maiks broneeritud,” märgib Sossi, et ettevõtte usaldamine on end õigustanud.
„Kalandus, metsandus, käsitöö, transport jne,” loetleb sarnaselt Kambja HLÜ juhatajaga laenuraha valdkondi Leie hoiulaenuühistu juhatuse liige Mati Toomsalu. Võrreldes varasema ajaga – Leie tegutseb 23. ja Kambja 25. aastat – on põllumajanduse osakaal laenajate seas kahanema hakanud, ehkki maapiirkonnas võiks eeldada, et just põllumajandus tooni annab. „Põllumehi oli kümme aastat tagasi rohkem, kuid nüüd on põllumehed jõukamaks saanud, ettevõtted suuremaks muutunud ja neile makstakse ka igasugu toetusi,” põhjendab Toomsalu. „Oleme laenu andnud põllumajanduse, metsanduse, puiduja autotranspordiettevõtetele,” täiendab nimekirja Kehtna hoiulaenuühistu juhatuse esimees Heili Kaljuste. Niisamuti laenavad ühistud raha eraisikutele. Laenatakse nii küttepuude ostuks kui ka kodu re-
mondiks või sisustuse soetamiseks. „Kolm eraisikut on ehitanud elumaja meie laenude toel,” märgib Linda Sossi. Laenu intressimäär jääb 10–17% vahemikku ja sõltub laenusummast, laenata saab kuni kümneks aastaks. Intressi tasutakse laenujäägilt.
HLÜ juht: „Pole me ühegi inimese raha ära kaotanud. Mõistlik majandamine tagab selle.” Ainult oma liikmetele Kes laenata soovib, peab ühtlasi astuma hoiu-laenuühistu liikmeks, tasudes sissemaksu ja osamaksu. Viimati mainitu saab laenaja hiljem, kui ta ühistu ridadest lahkub, endale tagasi. Näiteks Kehtna hoiu-laenuühistu on sätestanud sisseastumismaksuks 10 eurot ning osa-
maksuks 5% laenusummast, kuid mitte vähem kui 40 eurot füüsilise isiku ja 400 eurot juriidilise isiku puhul. Mõlemad tasud tuleb enne laenu väljastamist kanda hoiu-laenuühistu arvele. Kambja küsib sisseastumismaksuna füüsiliselt isikult 6 ja juriidiliselt 10 eurot, osamaksu alammäär on vastavalt 32 ja 64 eurot. Leiel on vastavad arvud 6 ja 100 ning 30 ja 100 eurot. Tasuda tuleb ka lepingutasu. Kui nüüd keegi peaks arvama, et kui pank jutule ei võta, siis küllap hoiu-laenuühistust igal juhul laenu saab, siis nii see ei ole, sest hoiu-laenuühistud vaatavad hoolega, kellele laenu väljastavad. „Ilma tagatiseta ei anna me ühtegi laenu,” kinnitab Mati Toomsalu. Taustauuringul mängib rolli ka naabrivalve ja kohalik meedia, kuna valdavalt on laenajateks hoiulaenuühistu ümbruskonnas asuvad ettevõtted ja asutused. Niisamuti hinnatakse sissetulekute
Kehtna hoiu-laenuühistu pearaamatupidaja Maie Liiv (vasakul) ja juhatuse esimees Heili Kaljuste.
suurust, varasemat maksekäitumist ja muid aspekte, mida pangadki laenamisel oluliseks peavad. Kaljuste rõhutab just sotsiaalset kontrolli. „Tunneme, teame, näeme laenajate ettevõtmisi,” märgib ta. Kui väiksemate summade laenamisel piisab kahest käendajast, siis suuremad (3000–4000 eurot ja sealt edasi) vajavad tagatiseks
kinnisvara. „Ettevõtete puhul oleme garantiisid ka kasutanud, vaadates majandusaasta aruannet ja see on töötanud,” täpsustab Toomsalu. Autot või muud liikuvat vara tagatisena ei tunnistata. „Oleme seda teinud, aga pole efektne, sest auto võib homme mingil põhjusel „ära aurata”,” tõdeb Leie hoiulaenuühistu juhatuse liige.
FINANTS JA JUHTIMINE | 5 Foto: Kristiina Viiron
kaotanud,” tõdeb Toomsalu. „Mõistlik majandamine tagab selle.” Kõik kolm loos esindatud ühistut kuuluvad ka hoiu-laenuühistute liitu, mis ühendab tugevamaid ja pikaajalisemaid hoiu-laenuühistuid. Ka hoiustamiseks tuleb olla hoiu-laenuühistu liige vähemalt miinimum osakapitaliga. Ühtlasi tähendab see, et iga ühistu laenuvõtja või hoiustaja on laenuühistu omanik, kel igaühel on sõltumata kapitaliosalusest üks hääl. See annab õiguse kaasa rääkida ühises otsustusprotsessis, ühistu juhtimises ning tulevaste kasumite jagamistes. Muidugi peavad kohustused hoiu-laenuühistu ees sealjuures täidetud olema.
Vaja oleks teisigi teenuseid
Ühistujuhtide kinnitusel n-ö hapusid laene palju ette ei tule, aga seda ka öelda ei saa, et keegi üldse jänni ei jää. Siis vaadatakse, mis teha saab: anda maksepuhkust, pikendada tagasimaksmise aega, pöörduda käendajate poole või realiseerida tagatis. Kõik kolm juhti kinnitavad: hoiu-laenuühistud on paindlikud. See tähendab ühtlasi seda, et laenu on võimalik tagasi maksta ka ennetähtaegselt, kartmata lepingumuutmisest tulenevaid trahve. Makstes laenu varem tagasi, muutub laen laenajale odavamaks, sest intress tasutakse ju laenujäägilt.
Raha ühistusse hoiule Teine peamine, mahult samaväärne hoiu-laenuühistute tegevus on ühistuliikmete raha tähtajaline hoiustamine, sealjuures pakuvad ühistud reeglina suurtest kommertspankadest kõrgemat intressi. Kõrgemaks jääb see summa ka pärast tulumaksu tasumist – hoiulaenuühistute hoiuste intressidelt tuleb tõepoolest tasuda tulumaksu, pangahoiuste intressidelt hakatakse seda võtma tuleval aastal. Seega, hoiustades raha näiteks Kehtna hoiu-laenuühis-
tus, kus makstakse tähtajaliselt hoiuselt 4% intressi, jääb netointressimääraks 3,2%. „Lepingu pikendamisel jääb kehtima lepingu sõlmimisel kehtinud intressimäär, juhul kui see pole vahepeal tõusnud,” selgitab Kaljuste. Leie maksab hoiuselt Toomsalu sõnul 4–6% intressi, Kambjas on ena-
Iga sularahatehing tähendab ettevõttele suuremat kui kolmeeurost kahjumit. miku hoiuste intress 5,5%, tulumaks maha arvata. Küsimusele, kuidas on hoiused tagatud, ühest vastust anda ei saagi, sest erinevalt pangahoiustest, millele kehtib 100 000 euro ulatuses riiklik tagatis, puudub see hoiu-laenuühistu hoiustel. Kehtna hoiulaenuühistu kuulub SA Hoiu-Laenuühistute Hoiuste Tagamise Fondi, kes tagab hoiused 20 000 euro ulatuses. Leie ja Kambja kinnitavad, et nende usaldusväärsuse pandiks on pikaajaline stabiilne tegutsemine. „Pole me ühegi inimese raha ära
Olulised näitajad • Leie HLÜ: 526 liiget, enamik on eraisikud Kolga-Jaani ümbruskonnast. Laenuportfell 740 000 eurot. Ettevõtete osa laenuportfellist on 111 000 eurot. Hoiusteportfell 748 000 eurot. • Kambja HLÜ: 780 liiget, valdavalt Kambja kandi eraisikud. Ettevõtteid on ühistuliikmete seas 25. Laenuportfell 1 994 000 eurot. Ettevõtete osa laenuportfellist on 334 000 eurot. Hoiusteportfell on 1,3 miljonit. • Kehtna HLÜ: 270 liiget, suuremalt jaolt Kehtna ümbruse elanikud. Juriidilisi isikuid on nende seas 25. Laenuportfell 688 111 eurot, ettevõtete osa sellest 410 611 eurot. Hoiusteportfell 186 382 eurot. • Laenuandmiseks kasutavad HLÜ-d osanike raha, aga ka Maaelu Edendamise Sihtasutusest laenatud raha. • Äriregistris on registreeritud 17 tegutsevat hoiu-laenuühistut, neist kahel on finantsinspektsiooni väljastatud makseteenuste tegevusluba. Eesti hoiu-laenuühistute liitu kuulub seitse ühistut. Viis neist kuulub omakorda ka hoiu-laenuühistute tagamise fondi.
Pangakontorid asuvad üksnes keskustes ning sularahaautomaadid ja postkontorid enamasti suuremates asulates, seepärast oleks tarvis, et hoiu-laenuühistud saaks osutada ka makseteenuseid. Ühena kahest makseasutuse litsentsi omavast hoiu-laenuühistust on see olemas Kambjal, ent ettevõttele läheb sularaha väljamakse teenuse osutamine väga kalliks. „Tegime seda, sest Kambjast 15 kilomeetri raadiuses pole ühtegi sularahaautomaati,” tõdeb Sossi ja lisab, et paraku maal ilma sularahata toime ei tule – ei lähe ju piimamehele või maasikamüüjale pangakaarti pakkuma. Iga sularahatehing aga tähendab Sossi ütlust mööda ettevõttele suuremat kui kolmeeurost kahjumit. „Kuna meil on makseasutuse litsents, oleme finantsinspektsiooni järelevalve all ja selle tasu on 0,22% meie kogubilansist, kuigi rahasiire on vaid meie kõrvaltegevus,” selgitab Sossi, mis teenuse nii kalliks teeb. Möödunud aastal tuli järelevalve tasu hinnaks 4.39 eurot ühe sularahatehingu kohta. Kuna enamasti võtavad ühistu kaudu sularaha välja pensionärid, ei ole ühistu neilt rohkem tasu küsinud kui üks euro. Seega tuli mullu ühistul 3.39 eurot teenuse osutamise eest n-ö peale maksta. „Oleme teinud rahandusministeeriumile mitu palvekirja, et me maksaksime järelevalvetasu teenuse mahu eest,” ütleb Sossi ja lisab, et on mõelnud ka teenuse osutamise lõpetada, kui senised tingimused kestma jäävad. Ka Heili Kaljuste kinnitab vajadust makseasutuse litsentsi järele, sest iseäranis just vanemad inimesed tahaksid sularaha välja võtta. Kuna aga litsents on nii kallis, pole Kehtna HLÜ seda taotlenud. Leie HLÜ-l on sõlmitud leping Krediidipangaga ja nii saab HLÜ sularaha inimestele väljastada. „Inimene peab ise pangast kandma raha meie kontole või tuleb meile ja tehakse ülekanne,” selgitab Mati Toomsalu, kuidas koostöö toimib. Artikkel ilmus tänavu jaanuaris Eesti Päevalehe lisalehes Ettevõtlus. Kristiina Viiron
Saaremaa Hoiu-Laenuühistu Hoiustamine ja laenamine pole kunagi olnud lihtsam ja tulusam!
Saarlased oskavad rahaga ümber käia. Kes saarlasele raha hoida annab, võib enam kui kindel olla, et see raha on alles ka pärast hoiustamist. Mis veel parem - seda on veel rohkem kui hoiule anti! See tähendab, et saarlastel on raha ka laenu andmiseks. Küsi julgelt!
6 | FINANTS JA JUHTIMINE
Krüptoraha on Eestis lubatud ja üha leviv nähtus Krüptoraha saadab asjatult ebakindel ja sageli lausa kriminaalne maine. Tegelikkus on sootuks proosalisem. Krüptoraha on digitaalne sularaha – ei midagi enamat ega vähemat. Kõik sularaha olulisemad omadused avalduvad ka krüptoraha juures. Sarnaselt sularahaga on krüptoraha anonüümne „esitajaväärtpaber”, mille abil on võimalik soetada kaupu ja teenuseid. Ainus erinevus on, et ühel juhul on raha trükitud paberile, teisel aga iPhone’i kõvakettale.
Bitcoin algatas krüptoraha revolutsiooni Krüptoraha ja bitcoin on paljuski sünonüümid. Et mõista, mis asi on krüptoraha, tuleb esiteks teha selgeks, mis on bitcoin. Vabavaral põhinev bitcoin’i platvorm võimaldab kasutajatel kaubelda väärtusühikutega ilma tsentraalse kontrollita (peer-to-peer). Tehinguid kontrollib automaatselt arvutisõlmede võrgustik ja kinnitatud tehingud kantakse avalikku registrisse. Nagu arvata võib, on registrisse kantavate arveldusühiku-
Foto: Shutterstock
Krüptoraha võidukäik tugineb tehnoloogilisele innovatsioonile.
te nimeks bitcoin. Registrit ennast nimetatakse plokiahelaks (blockchain). Tulemus on tänapäevaste vahendite juures häkkimatu arveldussüsteem, kuhu jäädvustatud tehingute kehtivuse peale võib n-ö lahjat mürki võtta. Teine oluline innovatsioon bitcoin’i juures on uute arveldusühikute loomise mehhanism. Uusi bitcoin’e jagab süsteem nimelt auhindadena isikutele, kes on plokiahela tehingute kinnitamiseks ja kontrollimiseks panustanud arvutusressurssi. Sellist kinnitamise ja kontrollimi-
Krüptorahaga kauplemisel tasub olla hoolikas Krüptoraha on perspektiivikas majandusharu, mis peaks pakkuma huvi nii investorile kui ka tavakasutajale. Krüptorahasse investeerimisel ja igapäevasel kasutamisel soovitab Rauno Kinkar silmas pidada järgmisi nõuandeid: • Osta krüptoraha üksnes usaldusväärselt ühingult, kellele on väljastatud kehtiv tegevusluba. Eesti esimene ametliku tegevusloaga krüptoraha vahendaja on Coinmarket (https://coinmarket.ee). • Krüptoraha soetamisel veendu, et tegemist on usaldusväärse krüptorahaga. Usaldusväärsuse garantiiks on krüptoraha suur turuvõimsus ja avatud lähtekood. Erinevate krüptorahade majandusnäitajaid saab võrrelda aadressil https://coinmarketcap.com/. • Täiendavat infot krüptoraha ohtude ja potentsiaali kohta leiab Eesti Krüptoraha Liidu koduleheküljelt.
se tegevust nimetatakse tabavalt kaevandamiseks. Plokiahela kaudu on tagatud, et keegi (isegi mitte bitcoin’i looja Satoshi Nakamoto) ei saa endale bitcoin’e juurde trükkida. Ainukene viis luua uusi bitcoin’e on kulukas ja aeganõudev „kaevandamine”. Praeguseks on krüptoraha turul sadu kui mitte tuhandeid konkurente, kuid bitcoin on veel kaheksa aastat pärast loomist valdkonna vaieldamatu liider. Kõikide kaubeldavate bitcoin’ide turuväärtus on artikli kirjutamise seisuga 15 638 346 030 eurot (st veidi enam kui viisteist ja pool miljardit eurot).
Krüptoraha on Eestis lubatud ja lugupeetav Krüptoraha kasutamine rahaliste kohustuste täitmiseks ja krüptoraha vahetamine kehtiva vääringu vastu (või vastupidi) on Eesti Vabariigis lubatud ja üha leviv nähtus. Õiguslik regulatsioon Eesti Vabariigis on üldjoontes piisav ja asjakohane, et tagada krüptorahaga kaubitsemise võimalikkus ja ohutus. Toon välja kaks olulist õiguslikku nüanssi, mida hoida kuklasagaras krüptoraha soetamisel ja kasutamisel.
Esiteks, krüptoraha (sh bitcoin) on Eesti õiguse kontekstis „alternatiivne maksevahend” ja isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuse käigus ostab, müüb või vahendab alternatiivseid maksevahendeid, peab olema Rahapesu andmebüroo väljastatud tegevusluba. Teiseks, krüptorahaga (sh bitcoin’iga) kauplemine on käibemaksuvaba. Maksu- ja tolliamet on õigesti selgitanud, et sarnaselt traditsiooniliste valuutade vahetustehingutega on käibemaksust vabastatud ka krüptoraha (sh bitcoin’i) vahetamine traditsioonilise valuuta vastu ja vastupidi. Krüptoraha võidukäik tugineb tehnoloogilisele innovatsioonile (plokiahel), mille kasutusvaldkond on hoomamatult suurem kui erinevad digitaalse sularaha lahendused. Tehnoloogiat on laialdaselt ja edukalt rakendatud nii avalikus kui ka erasektoris. Näiteks käivitati 2016. aasta suvel Eesti X-tee kasutajatele plokiaheldustehnoloogial põhinev ajatempliteenus (KSI blockchain), mis võimaldab X-tee liikmetel oma andmeid plokiahelate abil kaitsta. Rauno Kinkar, Advokaadibüroo LEXTAL, advokaat
8 | FINANTS JA JUHTIMINE
Eestlased usuvad kinnisvara kasulikkusesse Lihtne lisaraha teenimine algab oma eluaseme ajutisest väljaüürimisest. Kel võimalik, ostab korteri või mitu lisaks, et nendega üüritulu teenida. Kõige turvalisem tuleviku kindlustamise viis on Eesti elanike hinnangul investeerimine kinnisvarasse, näitas kolme aasta eest tehtud Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse uuring. Selgus, et enam kui pooled ehk 55% Eesti elanikest on kindlama tuleviku nimel valmis raha säästma. Ja neile, kellel on võimalik säästa, tundub kõige tulusam paigutada raha just kinnisvarasse (47%). Teised säästude investeerimise võimalused, näiteks raha paigutamine panka või fondidesse, aktsiate ostmine, pensionisambad, olid palju vähem populaarsed. Ka eelmise aasta SEB pensionivalmiduse uuring näitas, et paljud inimesed näevad oma pensionipõlve kindlustamise võimalusena kinnisvara üürimist või müüki. Investori ja raamatu „Rikkaks saamise õpik” autor Jaak Roosaare hinnangul on kinnisvara üks turvalisemaid investeerimisvõimalusi, kui oled turuga hästi kursis.
Ta on soovitanud alustada millestki väikesest, millesse saab investeerida ka enda olemasolevat raha, sest 100% laenu võtta pole mõistlik. Paljud ei tule selle peale, et ka näiteks ajutiselt oma kodu väljaüürimine või elamisest ühe toa üürile andmine on investeering kinnisvarasse. Väike, aga siiski algus. Roosaare on öelnud, et kinnisvarasse investeerimise puhul peab paika ütlus, et mida vähem kapitali, seda rohkem pead panustama oma aega. „Kinnisvaral on üks hea omadus, mida ei morjenda kinnisvarabuumid ega -krahhid. Nimelt saab kinnisvara kasutamise eest üüri küsida. Üür on just selline sissetulek, mis sobib ideaalselt finantsvabaduse saavutamiseks: ise võid olla aasta aega puhkusel, kuid üürnikelt laekub raha rahulikult sinu pangakontole,” kirjutas Roosaare mõne aasta eest Õpetajate Lehe lugejatele investeerimist õpetades. Üüritulu teenimisel on kõige mõistlikum teha seda äriühingu kaudu, sest eraisikute tulud on maksustatavad ja ei võimalda maha arvestada erinevaid kinnisvara haldamiseks tehtavaid kulutusi, nagu remont, võlgade sissenõudmine jms.
Mida teha müügirahaga?
Foto: Shutterstock
Kinnisvara müümise eelis on see, et korraga saab kätte suurema rahasumma. Samas tasub alati enne mõelda, kas müügist saadav summa tasub kogu seda ettevõtmist ära. Ka sedagi, kuidas müügist saadavat raha kasutada – kas näiteks leida selle asemele mõni muu
Maja, kus ise elatakse, viib raha välja, mitte ei too sisse – see pole investeering.
investeering, et raha väärtus inflatsiooni tõttu ei langeks? Kes huvitub oma pensionipõlve kindlustamisest, peaks välja arvutama, kui kaua on võimalik müügiraha abil ära elada. Kui osta kinnisvara laenuga, tuleb arvestada selliste lisakuludega nagu tagasimaksed, kodukindlustus jt. Ühtlasi sellega,
et korter amortiseerub ja mingil hetkel on vaja raha, et seda remontida ja kaasajastada. Asjatundjad on öelnud, et üürikorter vajab värskendusremonti keskmiselt iga 5–7 aasta järel, vahel sagedamini. Domus Kinnisvara kutseline hindaja Kristjan Gross on ettevõtte ajaveebis kirjutanud, et inves-
teeringult võib tulu saada kahte moodi – vara väärtuse kasv ja/või igakuine üüritulu. Mõlemal juhul on vara asukoht määrava tähtsusega. Kui maapiirkonna väikeasula on elanikest tühjaks jooksmas, pole mõtet vara väärtuse kasvu ootuses sinna korterit osta. Ka on kinnisvara kui pikaajaline investeering mõjutatav demograafiast. Näiteks Tartus tehtud elanikkonna uuringus prognoositakse elanikkonna kasvu ainult viide linnaossa. Seega tuleks eelistada sellist asukohta, kus vara müümine ja väljaüürimine oleksid ka pikemas perspektiivis likviidsed. „Püüa aru saada, kui suur on eeldatav investeeringu tootlus, tulusus. See on oluline peamiselt kahes punktis: a) kui pikk on investeeringu tasuvusaeg ehk millal teenid tehtud kulud tasa, b) kui suur on investeeringust saadav kasu, andes võimaluse võrrelda
Iga kinnisvara pole investeering Rahaasju selgitavas portaalis minuraha.ee saab lähemalt uurida „Finantsaabitsat”, mis muu olulise kõrval selgitab, mis teeb kinnisvarast investeeringu: „Inimesed peavad sageli investeeringuks seda kinnisvara, mille nad on endale koduks soetanud, olgu siis laenuga või ilma. See on ekslik arvamus – kinnisvara, kus ise elatakse, ei too mitte raha sisse, vaid viib välja, eriti laenuga ostetud kinnisvara. Tõsi, kui juba noorena suurt korterit või maja ostes on plaan pensioniikka jõudes see maha müüa, väiksemale pinnale kolida ning vahelt teenitud rahast pensionipõlves elada, võib seda investeeringuna käsitleda. Sõna otseses mõttes on kinnisvarainvesteering see, kui ostad kinnisvara väljaüürimise või kallima edasimüümise eesmärgil.” Loe lähemalt „Finantsaabitsast”, lk 98–101
alternatiivsete investeeringutega. Ehk mida lühem on tasuvusaeg, seda kiiremini teenid paigutatud raha tagasi ja hakkad teenima kasumit,” kirjutas Gross. Agne Narusk
10 | FINANTS JA JUHTIMINE
Eesmärgi- ja tulemuskeskne juhtimine teoorias ning praktikas „Selleks et eesmärki saavutada, on vaja muuta see
konkreetseks ja mõõdetavaks. Kõik, mis on mõõdetav, on ka saavutatav”. Bill Hewlett, Hewlett-Packardi kaasasutaja Eesmärkide sõnastamine ja oskus nendega tööd teha on väga vajalikud kompetentsid ja praktika igale juhile ning ettevõttele. Kõige suuremaid raskusi sel teemal olen näinud just töötajate tasandil. Töötajad, kes ei pruugi igapäevaselt olla seotud n-ö suure pildiga ja näevad „lõuendit” väga lähedalt, liigagi lähedalt, kogevad tihtipeale suuri raskusi eesmärkide püstitamisel. Ja siit saavad alguse tulemuste juhtimise esimesed käärid.
Probleem nr 1 Esmatasandil (töötaja) püstitatud eesmärgid ei ole piisavalt selged ja konkreetsed. Töötaja ei saa aru, mida ja milleks temalt oodatakse. Tal on raske valida ka õigeid tegevusi,
et tulemuseni jõuda. Ta loobub kaasamõtlemisest ja pingutusest.
Probleem nr 2 Eesmärgid ei ole mõõdetavad. Planeerimise faasis ei ole aru saada, kui palju ressurssi tulemuse saamiseks kulub ja milline on igapäevane edukas sooritus. Töötajal pole analüüsi ja edukogemuse võimalust. Arengut ja paremat sooritust ei järgne.
Probleem nr 3 Eesmärgid erinevatel tasanditel ei ole (arusaadavalt) seotud üldiste eesmärkidega. Töötaja ei mõista oma panust ja selle olulisust, tema tegevus pole mõtestatud. Selle tulemusena on töötaja vähe motiveeritud ja tema sooritus jääb kesiseks, samuti tulemus. Töötaja tasemel kvaliteetsete eesmärkide seadmise ja eda-
siste tegevuste planeerimise edukus sõltub sellest, kui hästi teeb oma tööd otsene juht. Siinkohal peetakse silmas juhi tööd eesmärkide kirjeldamisel, ootuste selgitamisel, suunamisel, mõõdikute seadmisel ja töötamisel eesmärkidega kuni soovitud tulemuse saavutamiseni.
Eesmärkide sidumine ja süsteemsus Eesmärgi püstitamine ei ole iseseisva tegevusena vajalik. Eelkõige siis, kui räägime tulemuste juhtimisest organisatsioonis. Eesmärkide püstitamise põhiülesanne on planeerida ning kavandada tegevusi ja tulemusi lähtuvalt organisatsiooni üldistest eesmärkidest ja strateegiast. Seega on ülioluline, et erinevate tasandite eesmärgid oleksid omavahel otseses seoses ja kõrgema astme eesmärk annaks konkreetse sisendi madalama astme eesmärgile. Üks esimesi ja suuremaid vigu, mida eesmärkide püstitamisel tehakse, on leppimine nende üldsõnalisusega. See tähendab,
et kui tundub, et eesmärgile on raske lisada mõõdikuid, siis kirjeldatakse oodatavat tulemust üldistavalt, kasutades sõnu, nagu parem, suurem, rohkem, edukam, rahulolevam jne. Eeldatavalt peitub nende sõnade taga nägemus, mida täpsemalt tulemusena oodatakse, hetkeolukorraga võrreldes. Näiteks praegu toodame päevas 15 ühikut, aga eesmärk on toota rohkem. Järeldame, et ootus on toota näiteks 16 ühikut või isegi enam. See võiks olla selgelt defineeritud ja kirjas eesmärgi mõõdikuna. Raskelt mõõdetavaid eesmärke kirjeldatakse tihtipeale ka superlatiivide abil. Näiteks: olla parim teenuseosutaja; oma valdkonnas parim jne. Selliste eesmärkide puhul on tegemist pigem visiooni osalise dubleerimisega, mis ei pruugi aidata eesmärgi seadjat ega ka ettevõtet oluliselt edasi. Mida siis ikkagi tähendab ettevõttele olla parim? Kas võrreldes kellegagi/millegagi? Piirkondlikult? Valdkonnapõhiselt? Finantsnäitajatelt?
Töötaja tasemel kvaliteetsete eesmärkide seadmise ja edasiste tegevuste planeerimise edukus sõltub sellest, kui hästi teeb oma tööd otsene juht.
Mis kõige olulisem – kui meil ei õnnestu faktide alusel tõestada, et oleme tõesti parimad või oleme teinud rohkem, siis on ka väga raske analüüsida soorituse kitsaskohti ja hinnata edutegureid või neid jooksvalt jälgida.
KVALITEETNE ÕHK NII KOJU KUI KONTORISSE UUE AIRVITAMIN ÕHUPUHASTIGA.
Maaletooja Airvitamin Grupp OÜ Kaupmehe 6, Tallinna kesklinn • tel 642 0093 info@airvitamin.ee, www.airvitamin.ee • Avatud tööpäeviti 9-18
Eesmärkide mõõdetavus Võib siiski väita, et igale eesmärgile on võimalik lisada mõõdikud. Ja oluline on lisada sellised mõõdikud, millele on olemas ligipääs ja kontroll ning mida on võimalik kirjeldada kvalitatiivselt
FINANTS JA JUHTIMINE | 11 Foto: Shutterstock
ja kvantitatiivselt (või vähemalt ühel moel neist kahest). Mõõdetavust aitavad luua järgmised tegurid: Valdkond, spetsiifika määratlemine. Näiteks: müük, kliendisuhted, tootmine, tootearendus vms. Kirjeldus – mis on eesmärgi
sisu ja olemus, miks on see eesmärk oluline ning millise strateegilise eesmärgiga on see seotud. Tähtaeg – soovitavalt kuupäeva täpsusega. Tihti soovitakse tähtaega paigutada perioodi, näiteks teise kvartali jooksul jne. Soovitav on siiski märkida ära kõige hilisem võimalik tähtaeg ja seda kuupäevaliselt. Oodatav tulemus – nii kvalitatiivne (kirjeldav) kui ka kvantitatiivne (numbriline). Kvalitatiivse mõõdiku puhul on võimalik kirjeldada konkreetset olukorda, klienti või tegevust ning kuidas see peab toimima, millised on selle kasutegurid või väljundid, mõjud. Kvantitatiivse mõõdiku puhul räägime konkreetsetest numbritest ja ühikutest. Eesmärke seades on oluline läbi mõelda, mida täpselt soovime sellega saavutada ja mida mõjutada. Mõned näited: Tulemuslikkus – väljundiks suurem kogus, näiteks ühikuid perioodi jooksul. Efektiivsus – väljundiks kiirem tegutsemine, operatiivsem protsess, suurem rahulolu samade ressurssidega jne. Areng, innovatsioon – millegi uue rakendamine, juurutamine, olemasoleva parendamine jne. Personaalne areng – uute oskuste, kompetentside omandamine, hoiakute või käitumise muutumine.
Personaalsed eesmärgid Tihti aetakse segi eesmärk (goal, target) ja ülesanne (task). Igapäevaselt kipume tegelema rohkem ülesannete ehk tegevustega. Selle illustreerivaks näiteks võib olla välja kujunenud harjumus igal hommikul vajalikud päevategevused kirja panna, kujuneb n-ö to-do list. Tegevuste nimekirjast on väga tore ridu läbi kriipsutada ja vaadata, kui produktiivseks päev on kujunenud. Mida rohkem läbi kriipsutad, seda positiivsem on hinnang oma tegevusele. To-do list ei ole eesmärk, see on tegevus, mis aitab jõuda eesmärgini. Oluline on meeles pidada, et ka igapäevased tegevused peavad olema seotud konkreetse eesmärgiga. Kahtluse korral esitage oma päevatööde nimekirja vaadates küsimusi, nagu millise eesmärgiga see tegevus on seotud? Kas see tegevus aitab saavutada eesmärgis kirjeldatud tulemusi? Kui te ei oska oma tegevust siduda personaalse või ka üksuse eesmärgiga, siis võib juhtuda, et see ei olegi vajalik tegevus. Või vähemalt mitte teile. Personaalsete eesmärkide seadmisel on mõistlik kasutada sarnast loogikat, nagu on teie ettevõttes kasutusel ka teistel tasanditel. Eesmärk võiks sisaldada valdkonda, kirjeldust, tähtaega ja tulemust. Sama valdkonna eesmärgid peavad olema omava-
hel seotud juhtimistasandite kaudu kuni töötajani välja. Näiteks raamatupidaja puhul võivad ametikohapõhised tegevused olla samad aastast aastasse. Personaalsed eesmärgid võiksid sellisel juhul tavapärasest tegevusest eristuda. Soovitav on vältida igal aastal samade eesmärkide kopeerimist juhul, kui see on juba ametikoha profiilis või ametijuhendis olemas. Eesmärgistamine on süsteemsus ja järjepidevus, mitte ühekordne tegevus. Igal ettevõttel on mõistlik leida just oma ärivaldkonnast ja visioonist lähtuvalt optimaalseim viis eesmärkidega tegelemiseks. Väikesel ettevõttel on oma vajadused ja võimalused, suurel ettevõttel veidi teistsugused. Oluline on juurutada mõtteviisi, mis toetab tulemuskeskset tegutsemist ja eesmärgipärast töötamist. Eesmärkide püstitamisele kuluv ressurss ei tohiks olla suurem, kui on sellest tegevusest saadav kasutegur. Maarit Vabrit-Raadla, SinuLab.ee juhtimistarkvara, partner
Maarit Vabrit-Raadla on tegelenud nii juhtide kui ka organisatsioonide arendamisega, üles ehitanud ja juhtinud väikeettevõtet, töötanud konsultandi ja personalipartnerina. Ta on viinud ellu erinevaid arendusprojekte nii suurtes kui ka väiksemates ettevõtetes.
Eesmärgid ettevõttele ja juhile Soovitused ettevõttele: • juurutage selge ja arusaadav eesmärkide süsteem/mudel; • tehke ettevõtte visioon ja strateegilised suunad töötajatele nähtavaks ja arusaadavaks; • analüüsige kõikide eesmärkide täituvust jooksvalt ja ka perioodi lõpul (kvartal, aasta); • koguge kokku õppetunnid edu ja ebaedu kogemustest, õppige senisest kogemusest. Soovitused otsesele juhile: • enne eesmärkide seadmisega alustamist anna töötajale ülevaade: 1) milline on seotud strateegiline eesmärk, 2) milline on aste üleval pool asuv eesmärk, 3) miks on nimetatud valdkond ettevõttele oluline, 4) millist muutust oodatakse, 5) millist panust töötajalt oodatakse; • juhenda töötajat eesmärkide oluliste kriteeriumite osas – mõõdikud, tähtaeg, oodatav tulemus –, aga ära sõnasta neid tema eest; • ära kopeeri aastast aastasse eesmärke ametijuhendist; • anna tagasisidet eesmärgi kvaliteedi osas – vajalikkus, mõõdetavus; • uuri välja, kas töötaja usub eesmärki – selleks tuleb „suitsutada” välja kõik võimalikud vastuväited ja kahtlused ning nendele ühised argumendid leida; • lepi kokku, millise regulaarsusega eesmärgi täitumist monitoorite.
Hea eesmärk ja mitte-eesmärk Mitte-eesmärk on nt: • järgmisel aastal paremini; • käibekasv; • parandada efektiivsust ja produktiivust; • teenindada kliente parimal moel; • rahulolevad kliendid on väga olulised. Hästi sõnastatud eesmärk on nt: • kasvatada turuosa elektritarvikute sektoris 20% võrreldes eelmise perioodiga; • müügikäibe kasv 10% aastas; • tooteliini nr 1 reklamatsioonide vähendamine 19-lt 8-ni aasta jooksul; • klienditeeninduse rahulolu indeksi kasv kolme punkti võrra.