Finants ja Juhtimine MĂ„RTS 2016
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Andreas HĂľlpus, andreas.holpus@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@ekspressmeedia.ee
2 | FINANTS JA JUHTIMINE Erinevad aktsiad • Aktsionäridele antava hääleõiguse reguleerimiseks võib ettevõte välja lasta erineva klassi aktsiaid. Need jagunevad liht- ja eelisaktsiateks ning märgistatakse tähtedega (A-, B-, C-seeria aktsiad). • Erineva klassi aktsiad annavad aktsionäridele erinevad õigused: näiteks A-seeria aktsia võib anda omanikule ühe hääle, B-seeria kolm häält, Cseeria eelisaktsia ühe hääle. • Lihtaktsia (Common Stock) on kõige tavalisem aktsia, mille omanik saab tulu aktsiahinna tõusust ja dividendidest. Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, kuid kasumi jaotamisel ja ettevõtte likvideerimisel saavad lihtaktsiate omanikud oma osa alles viimasena. • Eelisaktsia (Preffered Stock) omanik saab lihtaktsia omanikega võrreldes erinevad õigused. Nimetus eelisaktsia tuleb sellest, et kasumi jaotamise ja ettevõtte pankroti korral tehakse nende omanikele väljamaksed enne tavalisi aktsionäre. Tavaliselt on neil fikseeritud dividendid ning seetõttu väiksem võiduvõimalus, kuid ka väiksem risk. Eelisaktsia ei anna aktsionärile hääleõigust, kuid tagab selle omanikule võrreldes lihtaktsiate omanikega eelisõiguse saada osa kasumist või ettevõtte tegevuse lõpetamisel osa alles jäävast varast enne lihtaktsionäre. Allikas: LHV
Aktsiatega kauplemine • Eesti Väärtpaberite Keskregistris oli 1. märtsi 2016 seisuga kehtivaid väärtpaberikontosid kokku 108 108, millest eraisikutele kuulub 94 432 kontot. • Eestlased eelistavad investeerida Tallinna Börsil või siinsetel lähibörsidel noteeritud ettevõtete aktsiatesse. Eesti turul avalikult kaubeldavaid eelisaktsiaid praktiliselt pole ja seetõttu on Eesti investori huviorbiidis peamiselt lihtaktsiad. • Investeerimisaktiivsust ja erinevate väärtpaberite populaarsust võrreldes on tulemused riikide lõikes erinevad. Näiteks 2001. aastal oli vaid 8,9%-l sakslastest aktsiaid, Suurbritannias oli sama näitaja 24%. Seevastu austraallastest omas aktsiaid ligikaudu 40%. • USA-s on majapidamiste finantsvaradest mahu poolest suurima osakaaluga meie mõistes kogumispension (retirement accounts) – 32%, millele järgnevad aktsiad – 17,6%, investeerimisfondide osakud (va rahaturufondid) – 14,7% ning alles seejärel tulevad hoiused (transaction accounts) – 13,2%. Allikad: LHV ja Eesti Väärtpaberite Keskregister
Aktsiaturu ABC ehk Kuidas Oskar ostab aktsiaid Eraisikust investorile on aktsiad ühed parimad investeerimisvahendid, sest nende omanikuks võib saada igaüks. 60-ndates Oskar otsustas oma vaba raha paigutada aktsiatesse. Palju tal seda raha polnud, vaid mõni tuhat eurot, kuid mõningate firmade aktsiaid omava väimehe eeskujul leidis Oskar, et miks mitte proovida. Koguks pensionipõlveks lisa ja oleks naabrimehele uhke öelda, et jälgib aktsiaturgu ja investeerib aktsiatesse. Teeks, kui teaks, kuidas. Millest alustada? LHV investeerimisõpik ütleb, et kõige lihtsam viis aktsiaid osta on võtta ühendust maakleriga. Selleks võib kasutada pankade pakutavaid lahendusi või teiste maakleriteenuseid osutavate firmade vahendust. Maakleriga suhtlemine on koos tehnoloogia arenguga muutunud lihtsamaks: kui varem oli vaja minna kontorisse või väheEestis on vaid üks väärtpaberibörs, kus saab aktsiatega kaubelda. malt sinna helistada, siis nüüd on järjest enam hakatud praktiseerima orderi edastamist online ehk käibel olevate väärtpaberitega endale osa ettevõtte tegutsemiinterneti teel. Tehingute tegemi- kaubeldakse järelturul. Väärt- sega seotud riskist. Kui asjad läne on lihtne ning investeerimist paberite järelturu võib jaotada hevad hästi ja kasum kasvab, võivõib alustada ka väikeste sum- börsiks ja börsiväliseks turuks. dakse maksta rohkem dividende madega. Infotehnoloogia areng Börs on organiseeritud kauplemis- ning tavaliselt suureneb ka akton muutnud keerulise kauplemis- süsteem, mis kehtestab kindlad siate väärtus. protsessi väga lihtsaks ning are- reeglid ja tagatised emitentidele Kui aga olukord halveneb (olnenud riikides on aktsiakauplemi- (väärtpaberi väljaandja) ja börsil gu põhjuseks firma nõrk juhtimisest kujunemas juba kauplejatele. Eestis ne, nõukogu valed otsused või etrahvuslik spordiala, on üks väärtpaberi- tevõttest sõltumatud tegurid, naVõlakirjadega mida harrastavad nii börs, kuid mõnes vä- gu ebasoodne turuseis vm), võib võrreldes koduperenaised kui lisriigis on ka ükstei- aktsiate väärtus langeda ja firon aktsiad ka pensionärid. Tesega konkureerivaid, ma pankroti korral võivad need riskantsemad hingute tegemine on erakapitalil põhine- koguni väärtusetuks muutuda. ja sobivad mugav ning ligipääs vaid börse. Näiteks Enne investeerimist peab inreaalajas hindadele riskialtimatele Ameerika Ühendrii- vestor läbi mõtlema investeerimisei ole enam vaid valiinvestoritele. gid, kus on nii NYSE, protsessi, mis tähendab strateetud seltskonna jaoks. Nasdaq kui ka AMEX. gia loomist ja eesmärkide seadEt investorid mist. Kindlasti tuleb vastata järgVeidi mõisteid saaksid aktsiaturu kohta ülevaat- mistele küsimustele: Kui pikaks Aktsia esindab väikest osa ettevõt- likku pilti, koostavad börsid akt- ajaks soovitakse investeerida? test ning on omandiõigust tõen- siaturu indeksi. Aktsiaturu indeks Milline on investeeritava sumdav väärtpaber. Olles ettevõtte iseloomustab aktsiate kursi muu- ma suurus? Millistesse varadesaktsionär, on investor äriettevõt- tumist mingi eelmise ajavahemi- se investeerida? Millist tootlust soovitakse saavutada? Kui suurt te kaasomanik ehk aktsionär, kel kuga võrreldes. Väärtpabereid võib osta nii osa varast ollakse valmis kaotaon õigus saada osa ettevõtte kabörsiväliselt kui ka finantsasutus- ma ehk milline on risk? Milline sumist dividendide näol. Võlakirjadega võrreldes on te kaudu, kes vahendavad inves- osa oma tulust tuleb riigile makaktsiad märksa riskantsemad torite vahelisi tehinguid. Sellist sudena tagastada? “Pikaajaline investeerimine väärtpaberid ja sobivad pigem ris- kauplemiskeskkonda nimetatakse kialtimatele investoritele. Aktsia väärtpaberituruks. Väärtpaberi- on mõneti sarnane pikamaajookliigist sõltuvalt annab selle ole- turul kaubeldakse emitentide ehk suga. Pead teadma distantsi pikmasolu investorile õiguse osale- ettevõtete, omavalitsuste ja riigi kust ning omama realistlikke eeldusi oma võimete suhtes. Ka inda aktsionäride koosolekul ja ka- väärtpaberitega. vesteerimist alustades sea endasumi või aktsiaseltsi lõpetamisel le eesmärk ja ajahorisont,” sooMillest siis alustada? allesjäänud vara jaotamisel. Kui ettevõte on emiteerinud Nagu suurema osa asjadega, on ka vitab investeerimispankur Rain aktsiaid, võivad omanikud akt- aktsionäriks olemisel kaks poolt Lõhmus. Kõik need punktid on olulisiaid müüa või vahetada. Juba – aktsiaid ostes võtab aktsionär
Foto: Ilmar Saabas
sed ning investor, kes oma inves- investorile soovitan lihtsat reegteerimisstrateegia on korralikult lit: ära investeeri üksikaktsiatesläbi töötanud, võib ennast tun- se üle kolmandiku oma portfelda turvalisemalt sellest investo- list. Vähemalt 2/3 ulatuses kasurist, kes paigutab oma vara hoo- ta fonde, veel parem indeksiaktletult ja ilma eelteadmisteta. Olu- siaid,” ütleb Lõhmus. line on eesmärk, mis aitab kõhkluse hetkel püsida valitud kur- Kui risk hirmutab sil. Karta on, et neid ikka tuleb. Investeerimispankur Rain LõhLühiajalises plaanis tuleb ar- mus märgib põhjusena, miks inivestada sellega, et aktsiaportfell mesed ei investeeri aktsiatesse, võib mõne aja pärast näidata mii- kartust aktsiainvesteeringuga nust. Tõenäoliselt nii juhtubki. kaasneva riski ees. Rohkem kui Just siis ei tohi paanikasse sat- ahnus mõjutab investeerimisottuda. Paanika on pikaajalise in- suste tegemist kartus võtta etvestori jaoks kindlaim viis raha te midagi sellist, mida võib hiljem kahetseda. kaotada. Lõhmus soovitab veidi arvuAlgaja investor võiks alustada investeerimisfondidest, sest üksik- tada. “Eesti pankades oli 2011. aktsia on alati seotud suure riski- aasta alguses tähtajalisi hoiuseid ga. Kuigi maailmas pole ühtki lõ- 3,8 miljardit eurot. 6% juures puni kindlat aktsiat, on aktsiate- kasvab see summa 30 aastaga 22 miljardiks euroks. ga tegelemine, nenKui mäletate, on de uurimine, firmade Paanika on aktsiate pikaajaline käekäigule kaasaelatootlus olnud kespikaajalise mine õpetlik ja põkeltläbi 12% aasnev. Ehk õnnestub investori jaoks tas. Sellise tootluenne teisi märgata kindlaim viis se juures kasvab saka järgmist suurt raha kaotada. ma summa 30 aasvõitjat. taga 115,3 miljarÜksikaktsiatesse investeerimise risk väheneb, kui diks euroks. Vahe on 3,8 miljarportfellis on aktsiaid üle 30 ning di eurose alginvesteeringu juutingimata erinevatelt tegevusala- res “kõigest” 93 miljardit eurot. delt. Riski saab vähendada veelgi, Sinu jaoks isiklikult võib see täkui kasutada investeeringu ajalist hendada vahet 100 000 eurot,” hajutamist – osta aktsiat mitte selgitab ta. korraga, vaid mitmes osas, erineSigne Kalberg vatel ajahetkedel. “Pikaajalisele
4 | FINANTS JA JUHTIMINE
Naisinvestor armastab sotsiaalset pangandust ja kinnisvara Kaks aastat tagasi novembris teeb Pelgulinna gümnaasiumi õpetaja Kristi Saare Facebookis üleskutse: investeerimishuvilised naised, andke endast teada, vahetame kogemusi. Vaid mõne päevaga koondus muljetavaldav hulk naisi: 3. novembril 2014 lõi Kristi sotsiaalmeedias ametliku naisinvestorite grupi ja juba 15. novembril toimus klubi esimene reaalne kokkusaamine. Tänaseks on klubil liikmeid veidi üle 3500. “Erinevaid investeerimiskoolitusi ja -üritusi külastades oli näha, et naisi on neil pidevalt alla 20 protsendi,” tõi Kristi Saare välja peamise põhjuse, miks ta sotsiaalmeedia vahendusel uurida võttis, et kus on naised-investeerijad. “Investeerimist peetakse ikka rohkem meestemaailmaks. Vaadates erinevate investeerimisportaalide statistikat, rikaste edetabelit ja meediakajastust, ei paista välja, et Eesti naine investeeriks – näiteks Bondoras oli siis, kui mina alustasin, naisinvestoreid umbes 10 protsenti.” Naised on vestlustes välja too-
nud, et investeerimismaailma sisenemine algajana on hirmutav, märkis Kristi Saare. Kuid mitte tema enda jaoks, kes ta alati selle teema vastu on huvi tundnud. Tänaseks Kristi Saare, investeerimismaailma on tal investeeringud kõiükssarvik – naine, noor ja õpetaja. Foto: erakogu gis kolmes põhilises investeerimisinstrumendis, nagu ühisrahastus, aktsiad ja üürikinnisvara. Ta se, et uurida, millised investorid ütleb enda kohta, et on kui ükssar- nad on ja millesse eelistatakse invik investeerimismaailmas: naine, vesteerida. “Nagu arvata oli, on klubis koos noor ja õpetaja. Mitte ükski neist kolmest ei vasta Tõelise Investori üpriski erineva kogemusega naiportreele. Aga kes ja kus on öel- sed,” rääkis Kristi Saare. “Jaotus on nud, et rahaga peavad tegelema enam-vähem sarnane sellega, mis mehed? Mitte keegi, mitte kuskil. tuli välja 2015. aasta alguse küsiEelmise aasta lõpus viisid klu- mustikus. Umbes 25% naisi kogubilised enda keskel läbi küsitlu- vad veel raha ja tarkust, et inves-
teerima hakata, umbes 30% on väga uusi alustajaid, kes teevad alles esimesi samme. Sealt edasi 25% naisi on veidi pikemalt asjaga tegelenud ning 15% ligi on pikemaajalise kogemusega naisi, kellel on ka suuremad investeerimisportfellid.”
Sotsiaalpangandus, ühisrahastus, kinnisvara 2,2% vastanutest võis ette näidata 250 000 euro ulatuses investeeringuid. Kõige rohkem oli neid, kelle investeeringud jäid 2500–25000 euro vahele. “Kui alustajad pole veel investeeringuteni jõudnud, siis edasijõudnute hulgas on ka neid, kes on juba finantsvabaduse saavutanud ja elavadki oma investeeringutest,” kommenteeris Saare. “Mitteüllatuslikult on väiksemate portfellide hulgas rohkem ühisrahastuse investeeringuid ning mida suuremaks portfell kasvab, seda rohkem on seal aktsiaid ja kinnisvara.” Kuid ühtset eelistuste toppi
Uks investeerimismaailma Loe teemast rohkem: Finantsinspektsioon: www.fi.ee; Rahafoorum. ee; Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik”: http://roosaare. com/blog/; www.tarkinvestor. ee; http://rahateebraha.ee/; www.investeerimisklubi.ee; http://naisinvestoriteklubi.ee/; http://kristiinvesteerib.ee. Kuula: http://investeerimisraadio.eu
välja ei joonistu. Siiski, tipud olid veidi ette ennustatavad – sotsiaalpangandus, ühisrahastus, kinnisvara üürimine, Balti börs ja oma ettevõtte, nentis Kristi küsitlustulemusi vaadates. Ligi pooled küsitlusele vastajatest olid investeerinud teerimisest. “Oleme teinud üritusotsiaalsesse pangandusse (nt Bon- si nii päris algajatele kui ka edasidora, Omaraha), kümne protsendi jõudnutele, aktiivseid osalejaid on jagu vähem oli neid, kes olid raha alati 50 inimese ümber, klubilistepaigutanud kinnisvara ühisrahas- le lisaks tuleb ka juhuslikke kuutusse (nt Crowdestate, Estateguru) lajaid. Hooaja jooksul on üritusja umbes 35 protsenti oli neid, kes tel 400–500 aktiivset osalejat. Iniinvesteerinud kinnismestel on omad lemvarasse (üürimine). mikteemad, kes eeKes ja kus on Naisinvestorite listab loengut kinnisöelnud, et klubi liikmeks saada varast, kes huvitub rahaga peavad on lihtne: piisab, kui ettevõtlusest,” räätegelema ühined selle Facebookis Kristi Saare, kes, mehed? Mitte ki grupiga. Edasi saad muide, lisaks inglise jälgida arutelusid, jakeegi, mitte keelele õpetab kooligada kogemusi, küsikuskil. lastele ka majanduda nõu, osaleda kõise põhitõdesid. Klugil klubiüritustel. Et biüritustel on ta koei tekiks hirmu, nagu oleks inves- hanud ka oma endisi õpilasi: “Jäteerimismaailm midagi sellist, mil- relikult olen suutnud teema vastu le kohta öelda, ah mis mina, tava- huvi äratada,” nendib ta. line inimene siia ronin. Viimati kogunesid klubilised selleks, et kuuAgne Narusk lata loengut võlakirjadesse inves-
FINANTS JA JUHTIMINE | 5
Pangateenustest enamik on jõudnud nutitelefoni Uute teenuste arendamisel mõtlevad pangad esmajoones nende mobiilirakenduse kättesaadavusele. Eesti suuremad pangad on Androidi ja iOS-i operatsioonisüsteemiga nutitelefonidele loonud spetsiaalsed mobiilirakendused, mille kaudu on kättesaadav kogu pangateenuste valik. Mõned pangad pakuvad mobiilipanga kasutamise võimalust ka Windowsi jm operatsioonisüsteemidega nutitelefonide omanikele. Swedbanki digitaalsete teenuste osakonna juhi Agnes Oidsalu sõnul on nende jaoks loodud internetipanga mobiilisõbralik veebiversioon, mille abil avaneb ligipääs olulisematele ja enimkasutatavatele pangateenustele – ülevaade rahaasjadest, tehingute tegemine. Nuputelefonide kasutajad pääsevad pangaga suhtlema telefonipanga või spetsiaalsete mobiiliteenuste kaudu – kiirteated, saldo mobiilis ja mobiilimakse.
Mida rakendused pakuvad? Nordea panga online-kanalite müügi- ja arendusjuht Baltikumis Hendrik Rannamets tõdeb, et nende kliendid väärtustavad funktsiooni “Mäleta mind” ja võimalust püsiparooliga sisse logida. “See annab kliendile väga kiire juurdepääsu oma rahaasjadele – sisse logitakse enda määratud neljakohalise PIN-koodiga,” räägib Ran-
Suur mobiilipanga kasutajate arv seab panga teenusearendusele kõrgemad ootused. namets ja lisab, et positiivset tagasisidet annavad kliendid ka sularahaautomaatide ja pangakontorite asukoha kuvamiste viimaste uuenduste kohta. Nordea on ka üks väheseid panku, millel on spetsiaalne mobiilirakendus iPadi tahvelarvutitele. SEB Balti divisjoni e-pangandu-
se juhi Ragnar Toomla sõnul on neil kogu internetipangas olev funktsionaalsus viidud ka mobiilipanka. “Lisaks tavapärastele maksetele ja kontoinfole saab vaadata väärtpaberiportfelli seisu ning teha väärtpaberitehinguid, samuti saab teavet laenude, liisingu ja kindlustuse kohta,” ütleb Toomla. Enamasti saab mobiilipankades ka limiite vaadata-muuta, kaarti blokeerida jne. LHV panga kommunikatsioonijuht Priit Rum ütleb, et nende mobiilipank erineb teistest Eestis tegutsevate pankade mobiilirakendustest maksete tegemise lihtsuse poolest. Mobiilipank peab meeles varasemad maksed ja pakub maksekorraldust täites juba ette sobivad andmed. “LHV mobiilipangas saab teha ainsana Eestis ka TransferWise’i makseid ehk valuutavahetusega välismakseid,” räägib Rum.
Kiire asjaajamine Swedbanki mobiilipanga kasutajate arv on Agnes Oidsalu kinnitusel Eesti suurim ja see asjaolu seab panga teenusearendusele ka kõrgemad ootused. Nii on Swedbank
Foto: LHV
Statistikat • Swedbank – allalaadimiste arv ulatub üle veerand miljoni. Mobiilipanka kasutab enam kui 150 000 inimest. Unikaalsete kasutajate arv kuus on umbes 110 000. • SEB – mobiilipanga rakendust on alla laaditud 173 000 korral. Kõige populaarsem on Androidi platvorm. Üks klient kasutab mobiilipanka 4,2 korda kuus. • LHV – mobiilipangal oli veebruari statistika põhjal u 6000 kasutajat, igaüks neist kasutas kuu jooksul mobiilipanka keskmiselt 15 korda. • Nordea – üle 50% internetipanga kasutajatest on alla laadinud ka mobiilipanga rakenduse ning ligi pool neist kasutab mobiilipanka regulaarselt. Keskmiselt kasutab klient mobiilipanka kaheksa korda kuus. Allikad: Swedbank, SEB, LHV, Nordea
LHV mobiilipangas saab teha ka TransferWise’i makseid ehk valuutavahetusega välismakseid.
universaalsetele pangateenustele lisaks loonud oma äppi mõned nutikad lahendused, mis teevad kliendi elu mugavamaks. Näiteks “kiire kontojääk” – mobiilirakenduses saab seadistada kontod (nii arveldus- kui ka krediitkaardikontod), mille jääki näeb nutitelefonis kiiresti, ilma sisse logimata. Piisab, kui telefoni raputada või näpuga ekraanil libistada. Samast saab alustada ka krediitkaardi tagasimakset. Androidiga seadmetele saab mobiilipangast väljapoole telefoniek-
raanile seadistada täiendava kiire kontojäägi vidina (widget). Selle abil saab näiteks poes kassasabas kontojääki vaadata, kontrollida palga või muu tähtsa makse laekumist. Mugavad lisalahendused on ka “raha küsimine” ja “lihtne makse”. Esimene on abiks ühiste kulude (nt restoraniarve, kingitus vms) jagamisel. Esmalt tuleb sisestada makse summa, siis valida laekumise konto ja lisada makse selgitus. Seejärel tuleb otsustada, kuidas teade saata (kas küsida raha e-posti,
SMSi või Messengeri kaudu), valida oma telefonist soovitud maksja ja saata teade. Teate saaja saab makselingi, millele klõpsates avaneb eeltäidetud maksekorraldus. Praktiline ja kiire “lihtne makse” on telefonis mugav siis, kui sageli tuleb teha väikseid, kuni 30-euroseid ülekandeid määratud saajatele – piisab paarist näpuliigutusest, makse kinnitamiseks pole vaja sisse logida ega koodi sisestada. Vilve Torn
TALLINNA INNOVATSIOONIPÄEV 2016 PROGRAMM 8.30-9.15 9.15-9.40
Registreerimine, hommikukohv + Expo ala külastamine Avasõnad Tallinna linna ja päeva moderaatori Kalev Kaarna poolt
I SESSIOON 9.40-10.00 10.00-10.20 10.20-10.40 10.40-11.00 11.00-11.20
Inimene kui innovatsiooni tööriist Kristjan Po� (Tallinna Ülikool) Kasutajakeskne tootearendus Markko Karu (Markko Karu Design) Tooteinnovatsiooni näide: Jälle üks jalgra�a leiutaja? Ardo Kaurit (Ampler Bikes) Protsessiinnovatsiooni näide: Eesti parimat hotelli müüb robot Ain Käpp (TallinnHotels) Turundusinnovatsiooni näide: Eesti loodus globaalse luksustootena, Marek Tabur (Vestige Verdant)
INNOVATSIOON POLE RAKETITEADUS
Tallinna innovatsioonipäeva fookuses on mõ�ed ja teod, mis ärgitaksid muutustele. Konverentsialal toimub ka mini-EXPO, kus säravad e�evõ�ed/idufirmad tutvustavad innovaatilisi tooteid ja teenuseid.
INNOVATSIOONIPAEV.TALLINN.EE
14.30-14.50 Töökeskkond innustab innovatsiooni, Kairi Pauskar (Transferwise) 14.50-15.10 Kuidas visualiseerimine aitab protsesse lihtsustada? Kati Orav (Creativity Catcher) 15.10-15.20 Päeva kokkuvõte, lõpusõnad (moderaator Kalev Kaarna)
Osalustasu 25 eurot. Innovatsioonipäeva korraldaja:
11.20-11.40 Teenuseinnovatsiooni näide: Traditsioonilised teenused muutuste tuules / Erki Hendrikson (TransferFast) 11.40-12.00 Prototron aitab uuenduslikud ideed vormi valada / Siim Lepisk (Prototron) ja Madis Uuemaa (Sma� Load Solutions) 12.00-12.50 Lõuna + Expo ala külastamine
II SESSIOON 12.50-13.10 Uuendusmeelsuse müüdid ja paradoksid / Kalev Kaarna (Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER)
13.10-14.30 Paneeldiskussioon: Kas Eestis on innovatsiooni liiga vähe või liiga palju? Arutlevad: Olav Osolin (Kolm Karu), Yrjö Ojasaar (Solon Pa�ners), Ma�in Goroško (Tehnopol Sta�up Inkubaator)
21. aprill SpaceX, Keevise 6
6 | FINANTS JA JUHTIMINE
Kas uued juhid kasvavad seest või värvatakse väljast? Kaardid enda jaoks - miks mitte. Kaardid ettevõtte personaliosakonnas - ei kujuta hästi ette. Foto: Shutterstock
Esoteerikale toetub otsustaval hetkel üha rohkem juhte Avalikult keegi horoskoopi, feng shui’d, kristalle taskus või kaardimoori külastamist ei tunnista – harvad erandid välja arvata –, ometi otsib üha rohkem ärimehi ja -naisi tuge ebateadustest, kinnitavad ka teadjamehed. Eestis tegutsev suurpank valib ühte osakonda uut töötajat. Elulookirjeldusi on tulnud saja ringis, sõelale on jäänud mõnikümmend. Kuidas edasi, ohkab personaliosakonna töötaja nõutult. Lihtne, ütleb selle osakonna juhataja, kuhu uut töötajat vajatakse. Ta trükib sõelale jäänud avaldused välja ja jagab need kahte virna: ühes need, kes horoskoobi järgi tema tähtkujuga ei sobi, ja teise need, kes sobivad. Viimasesse jäi alles päris vähe kandidaate, edasi minna oli lihtne. Hiljem väitis osakonnajuhataja, et kui horoskoop kõrvale jätta, osutus töökoha saaja ikkagi kõige paremaks. Ma ei tea, kuidas juhiameti pidajatele endile, kuid minu jaoks süütas see kolleegi räägitud lugu hiljutisest personalivalikust mainekas ettevõttes punase häirelambi. Üks asi on see, kui tippjuht kujundab oma kabineti feng shui põhimõtete järgi või hoiab ridikülis sobilikku kristallkuulikest, teine asi on see, kui tema “kolmas silm” sekkub otseselt ettevõtet puudutavatesse otsustesse. Kõik ettevõtjad küsivad enne tähtsaid tehinguid nõu, vastab mu selleteemalisele küsimusele Eestis väga tuntud teadjamees, kes kliendisuhte konfidentsiaalsusele viidates ei taha, et me tema nime selles kontekstis ära toome. Nagu ka tuntud naisselgeltnägija. Isegi mitte see mees, kes alati oma nimel ühiskondlikes asjades sõna võtab, ei taha sel teemal avalikult rääkida. Miks? Sest nõuküsijad ärimaailmast rõhutavad, et nende pöördumisi tuleb suures saladuses hoida. Kui mina ütlen, et jah, palju ärimehi ja juhte käib mu juures, siis ei tule rohkem keegi,
ütleb intervjuu andnud selgeltnägija. “Meil on väga kriitiline suhtumine kõigesse, mida ei mõisteta, seepärast inimesed kardavad avalikult tunnistada, mis neile tuge ja jõudu annab,” ütleb ta. Ilmselt on selles omajagu tõde.
Kõik teevad, keegi ei tunnista Helistame 16 juhile ja ettevõtjale. Mitte tippudele, vaid keskastme juhtidele ja paarile juhatuse esimehele ning mõnele väikeettevõtjale, erinevatelt elualadelt, enamik töötab pealinnas. Tulemused on hämmastavad. Kaheksa alla 35-aastast juhti tunnistas, et loevad alati enne tähtsaid nõupidamisi horoskoopi, et “valmis olla”. Neli naisettevõtjat laseb endale regulaarselt kaarte panna. Paar inimest laseb koostada astroloogilisi kaarte, et selgeks teha, millal on tehinguteks parim aeg. Kahel küsitletul on n-ö oma selgeltnägija, kellele nad helistavad “väga tihti”. “Mulle tundub, et esoteerika võiks olla rikaste lõbu, sest sellesse teemasse sügavuti minnes tekib väärkujutelm, et asjad hakkavad iseenesest hästi minema. See omakorda tekitab “küll läheb” ellusuhtumise ja pragmaatilisus ning reaalsustaju kaob tagaplaanile,” on kirjutanud blogis koolitaja Andro Kullerkupp. Kust jookseb piir? Kas nädalaks ühiskonnast eemaldumine ja vaikuses mediteerimine enne tähtsat suurostu on okei? Aga selgeltnägija külastamine sama asja pärast ei ole okei? Kas suure üleeuroopalise ettevõtte personaliotsused horoskoobi põhjal on okei? Aga väikefirmas? Agne Narusk
Sõltub sellest, mida tahetakse saavutada, ütleb Dreamleaderi partner ja koolitaja Lia Ratnik. Kui on oluline, et juhid kannaksid edasi organisatsiooni kultuuri ja juhtimiskultuuri DNA-d, on otstarbekas järelkasvu leida organisatsioonist seest. Kui eesmärk on muutus, vajatakse selleks tihti n-ö värsket verd ja juhtide värbamisel pööratakse pilgud väljapoole. Mõned aastad tagasi maailmas edukate ettevõtete seas läbiviidud uuring näitas, et jätkusuutlikud ja kestvalt head tulemust saavutavad ettevõtted värbavad 70–90% juhtidest organisatsioonist seest, viitas juhtimiskoolitaja. Kuidas liidripotentsiaali ära tunda? Lia Ratnik: “Potentsiaali äratundmine ja talentide märkamine on vastutusrikas ülesanne. Tihti sünnib otsus talendijuhtimise protsessis intuitsiooni ja sisetunnet usaldades, ilma et otsuse tegijad oskaks oma valikuid argumenteeritult ja veenvalt põhjendada. Ennustamine on riskantne tegevus. Siiski on viimaste aastakümnete uuringute ja kogemuste analüüs talendijuhtimises loonud teadmised, mida on võimalik potentsiaali hindamiseks ja edukuse ennustamiseks ära kasutada. Oluline on märkida, et tipptulemused praegusel ametikohal ei pruugi ennustada tulevikupotentsiaali. Tippsaavutused ühel alal ei ole käsitletavad püsiva isiksuseomadusena. Võime saavutada suurepäraseid tulemusi ei pruugi olla ülekantav ühest valdkonnast teise. Pigem on see kirjeldatav õnneliku olukorrana, kus inimese võimed ja käesoleva töökoha nõudmised on väga heas kooskõlas. See olukord kestab niikaua, kuni säilib tasakaal ja väljakutsed on jõukohased ega muutu liiga raskeks.” Seega jõuline isiklik ambitsioon võib tegelikult olla märk juhipotentsiaalist? “Minu eesmärk on saada peadirektoriks!” Kuigi sellise väljaütlemise taga võib aimata potentsiaali, tuleks otsuste lange-
Liidripotentsiaali ennustavad käitumised Suurepärane juht teab, kuidas leida, luua ja siduda organisatsiooniga tõeliselt häid tegijaid, ütles Lia Ratnik. Foto: Shutterstock
tamisel tähelepanu pöörata ka võimalikele ohukohtadele. Ülitugeva isikliku ambitsiooniga inimestele võib olla iseloomulik edu saavutamine teiste või grupi arvel. Keskendudes tugevalt ainult omaenese karjäärile, on oht, et nad jäävad pimedaks muude oluliste faktorite puhul. Üliambitsioonikad inimesed võivad kergesti osutuda liigse enesekindluse ja puuduliku eneseanalüüsi ohvriteks.
Tipptulemused praegusel ametikohal ei pruugi ennustada tulevikupotentsiaali. Vastukaaluks võib tuua hulga näiteid, kus edukad tippjuhid räägivad olukordadest, kus nad pikalt kaalusid ametikõrgenduse vastuvõtmist, pühendades aega kõigi asjaolude ja oma tegelike võimete kaalumisele. Sageli toovad nad näiteid pakkumiste tagasilükkamisest, mis ei olnud kooskõlas nende võimetega. Nad ootasid pigem ära väljakutsed, mis andsid võimaluse õnnestumiseks ja parimaks eneseteostuseks. Oluline on asetada küps kaalutlemine ambitsioonikusest ettepoole.”
Samas, see, et inimesel on juhiomadused, ei tähenda veel, et ta tegelikult on valmis sellesse rolli asuma? “Töötajate potentsiaali analüüsides on juhtidel oluline endale esitada kolm järgnevat küsimust, mis on samaväärselt olulised nii lühi- kui ka pikaajalist perspektiivi hinnates. Esiteks, kas nad on valmis? Kas kandidaadil on piisavalt oskusi, teadmisi ja kogemusi, mida nõuab järgmine ametikoht? Valmisolekut saab toetada, kasutades ära koolitus- ja arendusvõimalused ning tööalased kogemused. Valmisolek loob aluse tulemuslikule tegutsemisele. Kas neil on piisavalt tahet? Kas inimene soovib oma karjääri edendada? Kas organisatsioon on valmis kohanema töötaja vajadusi arvestades? Organisatsioonid peaksid siinkohal arvestama, et üha enam inimesi eelistab töö ja eraelu tasakaalu ülemäärase karjäärile keskendumise asemel. Kolmandaks, kas neil on piisavalt võimekust? Kas kandidaadil on sobivad isiksuseomadused, mida nõuab uus väljakutse? Osa neist omadustest on sünnipärase, osa arendatavad erinevate meetoditega.” Agne Narusk
Mis peaks tulevast juhti iseloomustama Raamist väljas mõtlemine: üldistamisoskus; oskus luua ootamatuid, kuid kasulikke seoseid; loov mõtlemine, laiemate probleemide tunnetamine ja pikaajalise perspektiivi nägemine; keeruliste teemade lihtsustamine, uudishimu ja valmisolek õppida; tunneb huvi enama vastu, kui tema roll tavapäraselt ette näeb; võtab vastu uusi ja väljakutseid esitavaid rolle; võtab riske uute asjade proovimisel; lai silmaring ja huvi ümbritseva vastu; teistest arusaamine ja empaatia; kuulab hoolikalt ega torma tegema järeldusi teiste inimeste ja nende motiivide kohta; on motiveeritud teisi mõistma; kohtleb teisi lugupidamisega; näeb teistes pigem positiivset kui vigu ja puudujääke; toob kaaslastes esile parima. Emotsionaalne tasakaal: säilitab emotsionaalse tasakaalu ka keerulistes situatsioonides; saab üle ja õpib oma vigadest; ei süüdista teisi; otsib ise tagasisidet, analüüsib seda ja teeb enda jaoks järeldusi; keskendub sellele, mis on grupile tervikuna parim (ei näe kõiki teemasid personaalse karjääri võtmes). Lia Ratnik