Fookuses: Eesti (veebruar 2016)

Veebruar 2016

Fookuses: Eesti

www.kia.ee

Uus Optima on kohal.

Kia edasimüüjad Eestis: TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82.

HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5.

VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Valga, Pihlaka 2.

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.

Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,1/132 kuni 10,6/247, maanteel alates 3,7/98 kuni 5,9/138, keskmine alates 4,2/110 kuni 7,5/175.

IMPRESSUM

Armas lugeja!

Sa hoiad käes uue väljaande esimest numbrit, mille nimi juba ise ütleb ühtteist ka selle sisu kohta. Iga kuu hakkab väljaande fookuses olema üks riik, mille puhul on meelde tuletatud juba ammu teada fakte ajaloost, loodusest, rahvastikust, mis ehk tuttavad kohalikele, kuid huvitavad võõrsilt tulnuile. Mõistagi võiks neid fakte tuua välja mitmete lehekülgede kaupa, väljaandes toodud valik on siiski tehtud üsnagi subjektiivselt, aga vast ärgitab see uudishimulikku lugejat ise lisa juurde otsima.

Esimene trükis on Eestimaast. Tunnistagem ausalt, et tegelikult teab ka eestlane ise oma riigist suhteliselt vähe. Muidugi teame, et Eesti riigis elab 1,3 miljonit inimest, aastat, millal rajati Tartusse ülikool, kaua on Eesti olnud iseseisev riik ja küllap on mõnele meelde jäänud viimase aja huvitavaim fakt, et maailma kõrgeim mänd kasvab Veriora vallas. Jah, eestlastel on jälle põhjust uhked olla, et siin on midagi sellist, mida teistel ei ole. Lisaks unikaalsetele soodele-rabadele, jõgedele ja mägedele pakub Eestimaa avastamisrõõmu omadele ja külalistele. Käesolev väljaanne tahab kaasa aidata, et meelde tuletada vaatamisväärsusi, muuseume ja üritusi, mida meie ehk peame endastmõistetavaks, kuid välismaalastelt röövib une ja paneb kadedust tundma. Jällegi tuleb tunnistada, et teha valikut, mida võtta ja mida jätta, on väga raske. Eestimaa on eriline koht, nii nagu on erilised ka teised riigid, kellest hakkame kirjutama edaspidi.

Faktid võivad olla kuivad arvud, kuid nad võivad ka olla üsna kõnekad, kui neisse süüvida. Ühtlasi panevad need faktid ehk mõtlema, mis on nende numbrite taga. Ruutkilomeetrid, hektarid, meetrid, arvud ja nimed, inimeste tegemised ja otsused – see kõik kokku ongi ühe riigi igapäevaelu.

Mida tahetakse ühe riigi puhul veel teada saada? Eks ikka seda, millised on sealsed inimesed, kuidas neid näevad teised ja mis iseloomustab kohalikke vast kõige enam. Meie võime endast arvata mida iganes, kuid vahel on kasulik küsida ka teiste arvamust. Olgu see siis milline tahes. Eluterve rahvas suudab enda üle kui mitte naerda, siis muiata kindlasti.

Riigi teevad tuntuks tema kodanikud. Just need inimesed, kes on andekad sportlased, muusikud, kirjanikud, poliitikud. Neid tuntakse, kiidetakse ja tuntakse siirast uhkust. Eriti siis, kui nende kuulsus ulatub riigi piiridest kaugemale.

Me võime olla uhked, et eestlased on ettevõtlikud, targad, tasakaalukad ja uuendusmeelsed. Nad löövad läbi oma töökuse ja järjekindlusega. Noored inimesed ei pelga ette võtta sellist äritegevust, mis pälvib tunnustust konkurssidel ja pääsevad sellistesse edetabelitesse, kuhu valitakse välja firmad ning inimesed tuhandete seast üle maailma. Ühe väikese rahva ja riigi jaoks on see väga oluline, et noorte hulgas on selliseid äris andekaid inimesi, keda võib uhkusega nimetada tulevikulootuseks.

Igaühel on õigus oma arvamusele, nii riigist kui ka selle inimestest, olgu nad kuulsad või tundmatud. Kui see arvamus tekitas rahulolu ja uhkust, siis on lugemisele kulunud aeg läinud asja ette.

Toimetaja Signe Kalberg

Fookuses: Eesti Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond.

EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Andreas Hõlpus, andreas.holpus@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Trükk: Printall

Fookuses: Eesti | VEEBRUAR 2016 3

HUVITAVAT EESTIMAAST

Ajalugu • Eesti asustuse alguseks loetakse aega umbes 11 000 aastat tagasi.

• Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Kasutusele võeti keraamika, asustus muutus paikseks ja välja kujunes põllundus.

• Pronksiaeg algas u 1800. aastal eKr. Kujunesid juba suuremad püsiasulad, sealhulgas kindlustatud asulad. Tekkis kohalik metallitöötlemine, kinnistusid püsiasustus ja põllundus.

• Rauaaja alguses – u 500 aastat eKr hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja –maakonnad, rajati suuri linnuseid. Levis kristlus.

• Ristisõdijad vallutasid Eesti 13. sajandi alguses.

• 15. ja 16. sajandil hakkasid Eestis kujunema sunnismaisus ja pärisorjus. Kultuuri mõjutas reformatsioon, mille tõttu hakkas kujunema ka eesti kirjakeel.

• Keskaja lõppedes algas 150 aastat kes-

•

•

•

•

•

Loodus

tev sõdade aeg. Toimusid Liivi sõda (1558–1583), Rootsi-Poola sõjad (1600– 1629), Vene-Rootsi sõda (1656–1661) ja Põhjasõda (1700–1721).

17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla, kindlustus luterlus, rajati Gustav Adolfi gümnaasium ja Tartu ülikool.

Põhjasõja järel oli Eesti enam kui 200 aasta vältel (1710–1917) Vene impeeriumi koosseisus. Pärisorjus kestis kuni 1810. aastateni.

1918. aasta 24. veebruaril kuulutati välja Eesti Vabariik, kuid sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon. Seejärel puhkes Vabadussõda (1918–1920), mis lõppes Tartu rahuga 1920. aasta 2. veebruaril.

1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon 1940. aastal. Toimusid massirepressioonid. 1941–1944 oli Eesti Saksamaa võimu all, siis taastus 47 aastat kestnud Nõukogude okupatsioon.

Eesti Vabariigi iseseisvus taastati 1991. aasta 20. augustil, uus põhiseadus hakkas kehtima aasta hiljem.

1918. aasta 24. veebruaril kuulutati välja Eesti Vabariik.

Foto: Arno Mikkor

Rahvastik • Selle aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 311 800 inimest.

• Eelmisel aastal sündis Eestis ligi 14 000 last.

• Välispäritolu rahvastik moodustas 2015. aastal Eesti kogurahvastikust ligi neljandiku.

Kõige rohkem on nende seas venelasi (üle 300 000), järgnevad ukrainlased (ligi 23 000) ja valgevenelased (natuke üle 12 000).

• Eesti ajaloos on olnud kaks kriitilist hetke, kus rahvaarv on langenud u 150 000-ni. Need olid pärast Liivi sõda, katku ja näljahäda ning pärast Põhjasõda.

4 VEEBRUAR 2016 | Fookuses: Eesti

• Eesti kõrgeimad mäed on Suur Munamägi (318 m), Vällamägi (304 m) ja Kerekunnu mägi (296 m), mis paiknevad Haanja kõrgustikus.

• Eesti suurim ja Euroopa pindalalt (353 700 ha) 5. järv Peipsi-Pihkva järv koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärv.

• Järv on piiriks Eesti- ja Venemaa vahel. Eestile kuulub 44% ning Venemaale 56% Peipsi-Pihkva järvest.

• Suuruselt teine on Võrtsjärv (26 930 ha), kolmas Ülemiste järv (942 ha).

• Eesti suurim veehoidla on Narva veehoidla (10 687 ha).

• Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m).

• Eesti pikim jõgi on Võhandu (162 km), järgnevad Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km).

• Suurimad saared on Saaremaa (2673 km 2), Hiiumaa (989 km 2) ja Muhu (200 km2).

• Pool Eestist on kaetud metsaga. Kõige metsasem maakond on Hiiumaa (üle 70% pindalast). Kõige vähem, alla 40% pindalast on metsa Tartumaal.

• Kõige rohkem kasvab mände (30,3%), kuuski (23,4%) ja kaskesid (22,9%).

• Eesti kõrgeim puu, harilik kuusk kasvab Põlvamaal Veriora vallas Ootsipalu hiiglaste orus, kõrgus on 48,6 meetrit.

• Sealsamas kasvav Eesti kõrgeim harilik mänd (46,6 m) on ühtlasi ka maailma kõrgeim mänd.

• Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki.

• Eesti olulisemad energeetilised maavarad on põlevkivi ja turvas.

• Eesti olulisemad ehitusmaavarad on lubjakivi, dolokivi, graniit, liiv, kruus, savi.

• Oluline maavara, mida enam ei kaevandata, on fosforiit.

• Eesti maavarad on ka ravimuda ja mineraalvesi.

Allikad: Vikipeedia, A ja O taskuteatmik, keskkonnaamet, keskkonnaministeerium, statistikaamet

6 OSCARI NOMINENT! PARIM FILM PA RIM L AVA STA JA PARIM STSENA ARIUM PARIM MEESKÕRVALOSA PARIM N AISKÕRVALOSA PA RIM M O N TA A Ž

LOE RIDADE VAHELT TÕES T ISÜNDINUD LUGU SK A NDA A L IS T, MIS RAPUTAS MA AILMA

KINODES 19. VEEBRUARIST WWW.HEAFILM.EE/SPOTLIGHT

FILMIDE

“MAN ON WIRE” JA “SEARCHING FOR SUGAR MAN” PRODUTSENDILT

TERE TULEMAST SUURE TEATRI TELGITAGUSTESSE

SKANDAALID. INTRIIGID. OHVRID. SUUR NÄITEMÄNG.

KINODES 26. VEEBRUARIST

EESTLASED Illustratsioon: Artur Jurin

Eestlased – kiirustav, mõtlev ja laulev rahvas Milline on eestlaste olemus, kuidas näevad teda teisest rahvusest inimesed? Kas tõesti on eestlased umbusklikud ja tõrjuvad? Kuhu on kadunud eestlaste huumorimeel?

Kaks lätlast omavahel: „Näe, üks leedulane seisab seal!” „Ei ole leedulane. See on jooksev eestlane.”

Kuidas tuvastada ekstravertset eestlast?

Ta vahib vestluse ajal enda jalanõude asemel sinu omi.

Eestlased armastavad teatris käia rohkem kui teised, miks?

Sest seal on pime ja ei pea rääkima.

6 VEEBRUAR 2016 | Fookuses: Eesti

Kuvand pikameelsest ja aeglasest eestlasest on – eriti lätlastest naabrite seas – visa kaduma. Eestlased isegi on harjunud end vaoshoituks pidama ja selle üle muigama. Eestlased nõustuvad meeleldi, et eestlannad on maailma ilusamad naised, aga ei saa aru, miks nutiseadme-armastuse üle mujal nalja visatakse, sest ise peavad nad seda progressiks.

EESTLASED

EESTLASE ELUOLU • • • •

Keskmine brutokuupalk 2015. aasta septembri lõpu seisuga oli 1045 eurot.

Riiklikult kehtestatud miinimumpalk on 2016. aastal 430 eurot või 2,54 eurot tunnis.

Ostukorvi maksumus ühe inimese kohta 2015. aasta augustis oli 64,09 eurot.

Mõned hinnad: suhkur 0,79 eurot/kg; värske lõhe 1,53 eurot/kg; banaan 1,02 eurot/kg; sealiha 4,81 eurot/kg; leib 1,27 eurot/kg (TNS Emor 2015).

• Kinnisvara: korteri ruutmeetri keskmine hind jaanuaris Tallinnas 1537 eurot, Tartus 1223 eurot, Pärnus 945 eurot, Jõhvis 242 eurot (Ober-Hausi Kinnisvara AS-i andmed).

• 69,5% Eesti leibkondadest elab korteris ja 30,5% väikeelamutes (eramu, paarismaja, kaksikelamu).

• Kõrgharidusega on üle 20-aastaseid eestlasi 34%, keskharidusega 45% ning põhi- ja madalama haridusega 21% rahvastikust, näitavad 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmed.

Allikad: TNS Emor, statistikaamet

Küsides eestlastega suhtlevatelt välismaalastelt, kuidas nad siinset rahvast iseloomustaksid, kostis järgmist: küsides eestlaselt, kuidas tal läheb, vastab ta alati „Kiirelt!”. Eestlane ei oska jalutada, ta tormab; ta räägib samal ajal mobiiliga ning hoiab teise käega tahvelarvutit; nutitelefonid on isegi väikestel eestlastel. Nad (eestla-

sed) söövad suurtes kogustes kartulit.

Nad on enamasti vait (või räägivad mobiiliga); keskealised ja vanemad eestlased peavad kallistamist veidraks. Neil on hea tehniline taip, sarkasmist nõretav huumor ja vähe raha. Nad on tõsised, ei loo kergesti suhteid; kuid nad on truud, sõnapidajad, leidlikud ja väga targad.

EESTLANE ON LAULURAHVAS Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Kolmas üldlaulupidu peeti juba Tallinnas. Nõukogudevastaste meeleavalduste ajajärgu alguses 1988. aastal kogunes kümneid tuhandeid inimesi Tallinna Lauluväljakule isamaalisi laule laulma. Esimest korda nõuti avalikult Eesti iseseisvuse taastamist 11. septembril 1988 toimunud suurüritusel „Eestimaa laul”, kuhu kogunes peaaegu 400 000 inimest. See aeg eestlaste ajaloos sai tuntuks laulva revolutsiooni nime all. 2003. aastal kanti laulu- ja tantsupeo traditsioon Balti riikides UNESCO maailma vaimse ja suulise pärandi nimekirja. Kui 1869. aasta laulupeol osales 845 inimest, siis 2014. aasta peol 33 025 lauljat-tantsijat. Järgmine üldlaulupidu toimub 2019. aastal.

Allikad: vikipeedia, miksike.ee

Fookuses: Eesti | VEEBRUAR 2016 7

EESTLASED Foto: Eero Vabamägi

VABA AEG • 11 tundi ööpäevas kulutab eestlane magamisele, söömisele ja muule isiklikule tegevusele; • 5,5 tundi vaba aja sisustamisele, 3,5 tundi perele ja majapidamistöödele ning 3 tasustatud tööle, näitavad statistikaameti 2010. aasta vabaaja uuringu andmed.

• Suur osa vabast ajast veedetakse arvuti ees, mille populaarsus on kümne aastaga oluliselt kasvanud. 2011. aastal avaldatud Freedom House uuringu kohaselt oli Eesti internetivabaduselt maailmas esimesel kohal.

• 2014. aastal püstitasid eestlased taasiseseisvusaja rekordi kinoskäimises – 2,6 miljonit kinokülastust.

Kinos käies kulutab eestlane keskmiselt 10,9 eurot, sellest kinos kohapeal ligi 8 ja väljaspool kino transpordile ja muule 2,9 eurot.

• Eestlased armastavad teatrit, väikese riigi ja rahvaarvu kohta on kutselisi teatreid üksjagu ja saalid on enamasti täis.

• Kõrgharidusega on üle 20-aastaseid eestlasi 34%, keskharidusega 45% ning põhi- ja madalama haridusega 21% rahvastikust, näitavad 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmed.

Allikad: TNS Emor, Statistikaamet

Umbusk ja vaoshoitus USA-st pärit Tartu ülikooli semiootikatudeng Jason kirjutab ülikooli rahvusvaheliste tudengite blogis, et hakkas eestlaste olemusest aru saama siis, kui märkas nende käitumise sarnasust kassidega. Eestlased ongi inimekvivalent kassidest, leiab ta. Jason kirjutab: „Eestlased on võõraste suhtes väga umbusklikud ning neil on vaja aega, et sinuga kohaneda (nagu kassid –toim.)

On täiesti tavaline, et kursusekaaslane või kolleeg läheneb sulle alles pärast paari nädalat, olles sind eelnevalt üle ruumi kahtlustavalt põrnitsenud. Oma emotsioone nad välja näidata ei armasta. Kuid kui nad su omaks võtavad, siis alatiseks.”

Ameeriklane pani tähele, et eestlastele meeldib olla kas üksinda või väi8 VEEBRUAR 2016 | Fookuses: Eesti

kestes rühmades (nagu kassid – toim.).

Tihtipeale eelistavad eestlased koju jääda või minna välja vaid koos väikese valitud seltskonnaga. Kehalise kontaktiga on nii, et käepigistuse või kerge kallistusega lähenemine on täiesti piisav, edasine on juba ohtlik. „Alkohol mõjub neile kui palderjan kassile – juba väike kogus muudab nad täiesti teiseks inimeseks. Eestlased armastavad piima – poodides on lõputul hulgal piimatooteid,” kirjutab Jason. „Eestlased armastavad tehnoloogiat! Oma riigi nime e-Eesti vääriliselt on paljud kohalikud kas programmeerijad või seotud mõne muu e-teenusega.”

Saksa täpsus ja must huumor Portaalis harilikeestlane.ee võtab eestlase olemuse tabavalt kokku Pärnust

pärit Diana: „Nii ma meid kirjeldan välismaalastele: eestlane on kinnine, aga kui sa kord oled temaga sõbraks saanud, siis oled tema sõber elu lõpuni.

Meile meeldib reegleid jälgida. Saksa täpsusega. Oleme aeglased, aga vaid sellepärast, et meie mõte jookseb alati kümme sammu kuuldud lausest ette.

Seega me lihtsalt mõtleme, mitte ei ole aeglased. Meie huumor on palju mustem ja küünilisem kui teistel rahvastel.

Talvel me „magame” ja suvel „ärkame ellu”. Eestlaste enim kasutatud sõna on „normaalne”. Kui mujal maailmas tahab ühiskonda juhtida 10% ja 90% on mass, siis eestlastel on vastupidi. Kui eestlastel elu halvaks teha, siis nad kehitavad õlgu, panevad kartuli maha ja elavad kuidagi edasi.”

KUULSAD INIMESED

Pühad ja tähtpäevad Riigipühad ja puhkepäevad 2016. aastal 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 25. märts – suur reede 27. märts –1. ülestõusmispüha 1. mai – kevadpüha 15. mai – nelipühade 1. püha 23. juuni – võidupüha 24. juuni – jaanipäev 20. august – taasiseseisvumispäev 24. detsember – jõululaupäev 25. detsember – esimene jõulupüha 26. detsember – teine jõulupüha, tabanipäev Riiklikud tähtpäevad 2016. aastal 14. märts – emakeelepäev 8. mai – emadepäev 4. juuni – Eesti lipu päev 14. juuni – leinapäev 23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev 11. september – vanavanemate päev 22. september – vastupanuvõitluse päev 15. oktoober – hõimupäev 2. november – hingedepäev 13. november – isadepäev 16. november – taassünnipäev Muud tähtpäevad rahvaja kirikukalendrist 2016 22. veebruar − peetripäev 24. veebruar − madisepäev 8. märts − naistepäev 12. märts − korjusepäev 20. märts − palmipuudepüha 25. märts − suur reede, paastumaarjapäev 26. märts − vaikne laupäev 27. märts – 1. ülestõusmispüha 28. märts – 2. ülestõusmispüha 29. märts – 3. ülestõusmispüha 1. aprill − karjalaskepäev 14. aprill − künnipäev 10 VEEBRUAR 2016 | Fookuses: Eesti

23. aprill − jüripäev 1. mai − kevadpüha, volbripäev 5. mai − taevaminemispüha 15. mai − 1. nelipüha 16. mai − 2. nelipüha 25. mai − urbanipäev

1. juuni − lastekaitsepäev 27. juuni − seitsmemagajapäev 29. juuni − suvine peetripäev 2. juuli − heinamaarjapäev 10. juuli − seitsmevennapäev 13. juuli − karusepäev 20. juuli − eliapäev 22. juuli − madlipäev 25. juuli − jaagupipäev 26. juuli − annepäev 29. juuli − olevipäev 10. august − lauritsapäev 15. august − rukkimaarjapäev 23. august − kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäev 24. august − pärtlipäev 1. september − teadmistepäev 8. september − ussimaarjapäev 11. september − vanavanemate päev 21. september − madisepäev 29. september − mihklipäev 9. oktoober − lõikustänupüha 14. oktoober − kolletamispäev 15. oktoober − hõimupäev 18. oktoober − luukapäev 28. oktoober − simunapäev 31. oktoober − usupuhastuspüha 1. november − pühakutepäev 2. november − hingedepäev 10. november − mardipäev 16. november − taassünni päev 25. november − kadripäev 26. november − kodanikupäev 27. november − 1. advent, kirikuaasta algus 30. november − andresepäev 4. detsember − 2. advent 6. detsember − nigulapäev 11. detsember − 3. advent 13. detsember − luutsinapäev 18. detsember − 4. advent 21. detsember − toomapäev 27. detsember − johannesepäev 28. detsember − süütalastepäev 31. detsember − vana-aasta

KUULSAD INIMESED Foto: Andres Putting

Uus talent – Kelly Sildaru 17. veebruaril 14-aastaseks saanud Kelly Sildaru kuulub praegu maailma 10–15 parima pargisõitja hulka ja on läbi ajaloo noorim talviste X-Mängude võitja. Aspenis X-Mängudel kuldmedali võitnud Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane Kelly Sildaru sai isegi kutse 24. veebruaril toimuvale vabariigi presidendi vastuvõtule, kuid peab sellest tiheda võistlusgraafiku tõttu loobuma.

Kelly Sildaru on paljulubav freestyle-suusataja, kes võistlustel on osalenud alates viiendast eluaastast. Kelly alustas suusatamisega kaheaastaselt, tema treeneriks on isa Tõnis. Kelly sai kiiresti tuntuks üle maailma. Ta osales suusafilmides, teda hakkasid toetama suursponsorid ja nüüdseks sooritab ta trikke, mida ükski naine maailmas pole siiani suutnud. Lumehooajal reisib Kelly Ameerika, Aasia ja Euroopa vahet. Kõik see on kordades rohkem, kui ükski vigursuusataja sellises vanuses on saavutanud. Kelly lemmiktoidud on praekartul ja pannkoogid.

Allikad: www.redbull.com, Delfi

Foto: Tiit Blaat

Kaidi Ruusalepp vallutab maailma Tallinna börsi endise juhi Kaidi Ruusalepa loodud idufirma Funderbeam püüdleb selle poole, et saada omamoodi idufirmade börsiks. Firma võimaldab investoritel ja ettevõtjatel idufirmasid avastada, võrrelda ja analüüsida. Funderbeamis on ühendatud idufirmade ja investorite andmestik, sündikaatinvesteeringud ja järelturukauplemine teevad varase faasi investeeringud vabamaks. See oleks sama, kui ülemaailmne viisarežiim kaoks ja kulukas bürokraatia asendataks töökindla automaatikaga, mis teeb planeedi avatuks.

Väiksena tahtis Põlvast pärit Kaidi saada ema eeskujul poemüüjaks. Seejärel tahtis saada kas treeneriks või spordiarstiks. Keskkooli lõpus tekkis aga suurem huvi juura vastu. Kaidi on lõpetanud Majandusõiguse ja Poliitika Instituudis majandusõiguse ning Tartu Ülikoolis õigusteaduse eriala ning TÜ majandusteaduskonna strateegilise juhtimise magistrantuuri.

Eesti meistritiitleid orienteerumises annab kokku lugeda ning viimased töökohad on olnud tippjuhiametid. Orienteerumisoskus ja külm närv on aidanud tal edukalt toime tulla finants- ja majanduselus. Veel õpingute kõrvalt töötas ta aastaid riigikantseleis infosüsteemide osakonnas, kus algul oli kirjas mittekoosseisulisena, sest riigiametnikuks tohib saada 21-aastaselt. Tema oli aga alles 20. Riigikantseleis pidi ta kohe hakkama digitaalallkirja seadust välja töötama, mis oli noorele inimesele suur väljakutse. Mõned aastad hiljem kutsuti teda juba kogumispensioni reformi käivitama. Kui Kaidi 2005. aastal börsijuhiks sai, polnud ta aga veel 30-aastanegi.

Allikad: Äripäev, www.pensionikeskus.ee

12 VEEBRUAR 2016 | Fookuses: Eesti

KUULSAD INIMESED

Eesti mõjukaim poliitik – Marju Lauristin

Foto: Tanel Meos

Eesti Päevalehe, Delfi, Maalehe ja Turu-uuringute AS-i ühiselt läbi viidud uuringus nimetasid küsitletud inimesed Eesti mõjukaimaks poliitikuks Euroopa Parlamendi saadiku, sotsiaalteadlase ja sotsiaaldemokraadi Marju Lauristini. Ta sündis 7. aprillil 1940. Lõpetas Tartu Ülikooli 1966. aastal ajakirjanduse ja sotsioloogia erialadel.

Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Lauristin oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige, Eesti Yliõpilaste Seltsi „Veljesto” vilistlane. Ta oli aastatel 1992 kuni 1994 Mart Laari valitsuse sotsiaalminister. Marju Lauristini on autasustatud Riigivapi III klassi teenetemärgiga, Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhinnaga, Riigivapi II klassi teenetemärgiga, Aadu Luukase missioonipreemiaga.

Allikas: Delfi

Paul Keres – Igavene Teine Foto: sport.err.ee

7. jaanuaril möödus 100 aastat Eesti 20. sajandi sportlaseks valitud male suurmeistri Paul Kerese sünnist. Rahvusvaheline maleföderatsioon FIDE otsustas nimetada alanud 2016. aasta Paul Kerese aastaks.

Paul Keres sündis Narvas, aga veetis oma lapsepõlve- ja noorusaastad Pärnus.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta Tartu Ülikoolis matemaatikat. Keres mängis aastatel 1935–1975 23 riigis 67 rahvusvahelisel turniiril ja sai 29. korral esikoha või jagas seda. Oli 1930.–60. aastail peamisi maailmameistritiitli pretendente.

Kui vaba Eesti muutus Nõukogude Liidu osaks, oli sellega määratud ära ka Paul Kerese saatus. Kui maletaja proovis 1944. aastal Eestist perega lahkuda, varjas ta ka luuregruppide liikmeid ja tegi neile võltsdokumente. Tema saatus oleks võinud olla 25+5 või veel midagi hullemat. Kuid NSV Liidul oli teda vaja. Väidetavalt takistas nõukogude võim pärast teist maailmasõda Keresel Alehhiniga maailmameistrimatši üle läbirääkimisi pidamast. 1948. aastal toimunud male maailmameistrivõistlused võitis Mihhail Botvinnik, Keres tuli kolmandaks. Teist korda luhtus tal tiitlimatš 1959. aastal, mil ta pidi loovutama selle Riias Mihhail Talile. Kerese võitlus maailmameistritiitli nimel kestis kuni 1963. aastani, mil ta pidi leppima MMi kandidaatide turniiril Curacaos taas teise kohaga. Nii sai malelegendi hüüdnimeks Igavene Teine.

Paul Keres on innustanud mitut maletajate põlvkonda. Tema loomingulised saavutused ning püsikindel spordieetika on mõjutanud kogu malemaailma. 1969. aastast on Tallinnas korraldatud temanimelist rahvusvahelist maleturniiri, 1976. aastast Kerese mälestusturniiri. Paul Keres suri 59aastaselt 5. juunil 1975 Helsingis infarkti ja ta on maetud Metsakalmistule Kuulsuste künkale Georg Otsa kõrvale.

Allikas: www.kuulutaja.ee

Arvo Pärt ja tintinnabuli 11. septembril 1935 Paides sündinud Arvo Pärt on üks neid heliloojaid maailmas, kelle looming on oluliselt muutnud meie arusaamist muusikast. 1968. aastal loobus ta kõigist seni kasutatud stiilidest, tehnikatest ja väljendusvahenditest ning lakkas komponeerimast. Sellest otsusest sai alguse üks muusikaloo viljakamaid kriise ja radikaalsemaid autoristiili pöördeid.

Aastal 1976 sündis neist pingelistest otsingutest täiesti uus ja originaalne muusikaline keel, millele Pärt andis nimeks tintinnabuli (tintinnabulum – ladina keeles „kelluke”). Seda võib defineerida kui unikaalset tehnikat, mis n-ö raku tasandil sulandab meloodiahääle ja kolmkõlahääle üheks lahutamatuks tervikuks. Tekib omalaadne häälte kaksainsus. Ühtlasi on see ka maailmavaade, helilooja väga isiklik ja sügavalt läbi tunnetatud eluhoiak, mille aluseks on kristlikud väärtused, religioosne praktika ning tõe, ilu ja puhtuse otsingud.

1980. aasta jaanuaris oli Arvo Pärt koos abikaasa Nora ja nende kahe pojaga sunnitud emigreeruma Viini. Aasta hiljem koliti Berliini. 2010. aastast elab Pärt püsivalt Eestis. Samal aastal asutati Arvo ja Nora Pärdi algatusel Laulasmaale Arvo Pärdi Keskus, mille eesmärk on helilooja isikuarhiivi loomine ning mille töös helilooja ja tema perekond ka ise osaleb.

Allikas: www.arvopart.ee

Foto: Siim Lõvi

Fookuses: Eesti | VEEBRUAR 2016 13

MAJANDUS

Foto: Priit Simson

Skype programmi üheks autoriks on Jaan Tallinn.

Eesti firmad paistavad silma ka mujal maailmas Kuigi eestlastest kaasasutajad müüsid oma osaluse Skype’is juba 11 aastat tagasi, peetakse seda tänaseni „Eesti omaks”. Uued firmad aga vallutavad maailma.

S

kype on IP-kõnedel põhinev internetitelefoni P2P-võrgustik, mille programmi autoriteks on Jaan Tallinn, Ahti Heinla, ja Priit Kasesalu. Eestlastel oli algul ettevõtte ärinimeks osaühing Lewis Group, mis asutati 20. juulil 2004. Nüüd on ärinimeks Skype Technologies OÜ.

Kõik teavad, et Skype’i kasutajad saavad üksteisega tasuta rääkida, klientidevahelised ühendused on krüpteeritud. Skype’il on ka tasuline teenus, mis võimaldab kasutajatel helistada tavatelefonidele (SkypeOut) ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt (SkypeIn) ja kõneposti. Samuti saab saata SMS-e ning pidada videokõnesid.

Alates 13. oktoobrist 2011 kuulub Skype Technologies OÜ Luksemburgis registreeritud valdusfirma Skype Global S.a.r.l. kaudu emaettevõttele Microsoft Corporation.

Skype Technologies tegeleb peamiselt tarkvaraarendusega, teenides kogu müügitulu Microsoft Grupi ettevõtete vahelistest tehingutest. Skype’i peakorter asub Luksemburgis, kontorid on Londonis, Tallinnas, Tartus, Prahas ja San Joses.

Soodsa tasuga rahaülekanded Kes ei teaks eestlaste uueks Skype’iks peetud TransferWise’i? Taavet Hinrikuse ja Kristo Käärmanni loodud idufirma võimaldab teha rahvusvahelisi valuutaülekandeid iga kord teenustasu või konverteerimise eest pangale suurt lõivu maksmata. TransferWise võimaldab teha odavaid rahvusvahelisi rahaülekandeid 39 riigis. Keskmise ülekande suurus on 1500 naela ning mahud kasvavad 23– 30 protsenti kuus. TransferWise on kaasanud 25 miljonit dollarit sellistelt investoritelt nagu Richard Branson, Prantsusmaa ettevõtja Xavier Niel. TransferWise investoriteks on ka PayPali kaasasutajad Max Levchin ja Peter Thiel.

Playtech – 17-aastane edulugu Maailma parimaks tunnistatud rahaliste panustega online-mängude platvormi IMS arendatakse Eestis. IMS (Information Management System) on Playtechi mängutooteid ja kümneid erinevaid teenuseid ühendav tarkvaraplatvorm. IMS on Playtechi lahendust kasutavate mängu-

operaatorettevõtete põhiinfosüsteemiks.

Selle abil jälgitakse nii maksete laekumist ja töötlemist kui ka klientide reaktsiooni turundussõnumitele ning uutele pakkumistele. Kaetud on nii petuskeemide automaatne avastamine ja blokeerimine kui ka erinevate riikide seadustest tulenevad kitsendused ja ettekirjutused. Samuti raporteerimine riiklikesse instantsidesse tagamaks kohalike seaduste põhine maksulaekumine.

Playtech Estonia oli ettevõtte esimene ning ainuke arenduskeskus kuni 2006. aastani, praeguseks on Playtech laienenud 13 erinevasse riiki, 27 erinevasse keskusesse, hõlmates enda alla ligi 3800 töötajat. Ettevõtte peakontor asub Suurbritannias Mani saarel, kuid vanimaks ning üheks suurimaks keskuseks on siiski Tartu kontor.

Alates 2004. aastast kuulub Playtechi portfooliosse kaubamärk Videobet, mis on keskendunud tarkvara arendamisele mänguterminalide ning nende haldamiseks vajalike rakenduste jaoks.

Allikad: www.ituudised.ee, www. playtech.ee, vikipeedia, majandus24 Fookuses: Eesti | VEEBRUAR 2016 15

KUULSAD INIMESED

Virtuaalne inseneribüroo ja müügitööks vajalik tarkvara

Foto: Eero Vabamägi

Kui virtuaalne inseneribüroo ühendab tuhandeid insenere üle maailma, siis Pipedrive on loodud müügiproffidelt müügiproffidele.

Hardi Meybaum (pildil) lõi koos Indrek Naruskiga GrabCAD-i veebikeskkonna, kus registreeritud kasutajatel on vaba ligipääs rohkem kui 1 miljonile CAD-failile.

G

rabCAD on tuntud nimi paljudele inseneridele. Ja mitte ainult neile, ka tootmisettevõtetele pakutakse virtuaalset inseneriteenust 2D-joonistest 3D-modelleerimise ning müügimaterjalidesse fotorealistlike tootepiltide tootmiseni. Tellimusi täitvad insenerid on maailma eri riikides laiali ning alati on sobivas ajavööndis vajalike oskuste ning sobiva tunnihinnaga insener või joonestaja, kes töö ära teeb.

Indrek Naruski ja Hardi Meybaumi loodud ettevõte arendab

Taluturul müüakse Eestimaal kasvatatud ja kohalikust toorainest toodetud kaupa.

Lõunakeskuse Taluturg Tartus Pärnu Keskuse Taluturg koos kohvikuga Ruuni Taluturg Tartus Rüütli tänava alguses www.taluturg.ee

Eesti talust otse turule!

Kõik maitsva toidu valmistamiseks meilt!

16 VEEBRUAR 2016 | Fookuses: Eesti

MAJANDUS nii-öelda kõik ühes veebikeskkonda, milleta insenerid, projekteerijad ja disainerid tulevikus naljalt läbi ei saa. See saab neile olema ühtlasi nii hädavajalik tööriist kui ka primaarne erialane vestluskeskkond. Kõigepealt käivitus veebi kaudu CAD-jooniste tellimise teenus. See töötab imelihtsalt – teed käega paberile skitsi ja skaneerid selle arvutisse. Seejärel lähed GrabCAD.com-i veebilehele, laadid joonise seal üles, täpsustad, mida soovid, saad hinnapakkumise ning võidki tellimuse paari klikiga esitada. Kolme tööpäeva jooksul saadetakse sulle 2D- või 3D-joonis koos arvega. Seejuures toetab teenus erinevaid CAD­i tarkvarasid, faile saab konverteerida ühest CAD-i programmist teise jne. Kes CAD-i töid on firmalt tellinud, hindavad enim tellimuse esitamise mugavust, töö valmimise kiirust ning soodsat hinda. Klientuur kasvab praegu ilma reklaamita, seni on kõik tellimused tulnud väljastpoolt Eestit, näiteks Aasiast ja USA-st.

Hardi Meybaum ja Indrek Narusk asutasid 2007. aastal teadus- ja arendusfirma Futeq, mis tegeleb tootearenduse, disaini ja inseneritöödega. Peamisteks

klientideks on ettevõtted, kel endal inse2010. aastal ühendasid nad jõud anneri- ning tootmisressurss puudub, kuid dekate arendajatega, et luua Pipedrive – vajavad siiski sellealast teenust. Futeqist lihtne, kuid võimas müügitöö juhtimise tööriist, mis pakub müügijuhtimistarkarenes välja GrabCAD, mis 2009. aasvara väikestele ja keskmise suutal liitus Arengufondi äriinkurusega firmadele. Pipedrive baatoriga. Nüüdseks on tarkon loodud müügiproffidelt varaettevõtte GrabCAD Kuskilt ei müügiproffidele ja eristub platvormi registreeriselle poolest, et tarkvara tud kasutajate arv ületaolnud võtta keskmes on nn müügitoru nud rekordilise 2,6 miljotarkvara. protsess, mis annab müüni piiri. GrabCAD-i veebigist hea ülevaate ning tagab keskkonnas on registreeriselle, et olulised tehingud ei tud kasutajatel vaba ligipääs jääks toppama. rohkem kui 1 miljonile CAD-failiFirma kahes kontoris Tallinnas ja le. GrabCAD-i failikogu sisaldab kõikvõimalikke CAD-faile kõikidest tööstusha- Menlo Parkis Californias töötab 70 inimest ning ettevõttel on rohkem kui 10 rudest.

000 maksvat klienti üle maailma. PipedPipedrive’i keskmes rive on kaasanud 4,1 miljoni dollari eest on müügitoru protsess investeeringuid firmadelt Storm VentuPipedrive’i asutajate taust on tihedalt res, Rembrandt Venture Partners, TMT seotud müügitööga. Pipedrive kasvas Investments (kes on muuhulgas ka Taxify välja koolitusfirmast Vain & Partnerid ja VitalFieldsi investor) ja ingelinvestorining firma kasvades koges meeskond telt nagu Taavet Hinrikus (TransferWise’i puudusi, mis esinesid olemasolevates kaasasutaja) ja Andy McLoughlin (eduka CRM-tarkvarades. Kuskilt ei olnud võt- tehnoloogiafirma Huddle asutaja). ta tarkvara, millega lihtsalt oma müügiAllikad: www.äripäev.ee, Delfi Forte, w3.ee toru juhtida.

Jätkub vastuvõtt

Fookuses: Eesti | VEEBRUAR 2016 17

MAJANDUS

Noored ihkavad tööle infotehnoloogia firmasse Infotehnoloogia sektori firmad moodustavad noorema põlvkonna TOP 20 ihaldusväärseimatest ettevõtetest koguni 45%. CV Keskuse uuring selgitas välja Eesti hinnatuimad tööandjad. Ettevõtteks, kus tööotsijad enim töötada sooviksid, valiti ülekaalukalt (9,3% vastanuist) Eesti Energia. Lisaks Eesti Energiale hinnati esikolmikusse Skype Technologies OÜ ning AS Eesti Telekom.15–29aastased Eesti tööotsijad peavad kõige ihaldusväärsemateks tööandjateks Skype’i ja Transferwise’i, seda tänu inspireerivale

ning innovaatilisele meeskonnale. Edetabelist jäid napilt välja Tartu Ülikool, Kaubamaja AS, Tallinna Lennujaam, AS Baltika ning uued tulijad on Eesti Pank, AS Merko Ehitus Eesti, Eesti Kaitsevägi ning viimati 2013. aastal TOP 20-s olnud AS Tallink Grupp. Ihaldusväärseimate tööandjate sekka hinnati tööotsijate poolt ka riigikogu, kus rekordilised 53,1% hääletanutest pidas valiku põhjuseks töötajate head töötasu. Kokku osales uuringus 5974 vastajat üle Eesti erinevatest töövaldkondadest.

Import-eksport liigub languses Statistikaameti esialgsetel andmetel langes 2015. aasta kokkuvõttes eksport neli protsenti ja import viis protsenti. Eksport olulistele eksportpartneritele (Rootsi, Soome, Leedu, Saksamaa) jäi kas samale tasemele või oli väikese kasvuga. Suurem kaubavahetuse langus iseloomustas SRÜ ja USA turge. Kaupade sissevedu kahanes enamikus riikides. Suurema kasvuga oli import Leedust ja Hiinast.

Enim mõjutasid 2015. aastal ekspordi langust mineraalsed tooted, mille väljavedu kahanes aastaga 18 protsenti. Naftasaaduste eksport oli peaaegu terve aasta languses, mis oli põhjus-

tatud vähenenud nõudlusest välisturgudel ja toodangu odavnemisest. Sama olukord oli masinate ja seadmete väljaveoga, mis langes suurel määral elektriseadmete vähenenud nõudluse tõttu. Olulisematest kaubagruppidest vähenes aastaga veel keemiatoodete, põllumajandustoodete, tekstiili ja tekstiiltoodete ning metalli ja metalltoodete eksport. Eelmisel aastal kasvas puidu, transpordivahendite ja mitmesuguste tööstustoodete eksport.

Impordis oli sarnane olukord. Mineraalseid tooteid toodi sisse 20 protsenti vähem. Impordis olid 2015. aastal olulisematest kaubagruppidest suurema aas-

59,90€ 109,90€

18 VEEBRUAR 2016 | Fookuses: Eesti

EDETABELI TOP 20: 1. Eesti Energia AS 2. Skype Technologies OÜ 3. AS Eesti Telekom 4. Transferwise Ltd Eesti filiaal 5. Swedbank AS 6. AS Tallink Grupp 7. Playtech Estonia OÜ 8. AS LHV Pank 9. SEB Pank AS 10. Riigikogu 11. ABB AS 12. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) 13. Eesti Kaitsevägi 14. Nortal AS 15. Eesti Rahvusringhääling (ERR) 16. Microsoft Estonia OÜ 17. AS Merko Ehitus Eesti 18. Eesti Pank 19. AS Kalev 20. Ericsson Eesti AS Allikas: www.ituudised.ee Foto: Madis Veltman

Mullu näitas kasvu puidu eksport.

tase langusega elektriseadmed, tekstiil ja tekstiiltooted, põllumajanduskaubad ning metall ja metalltooted. Nende kaupade madal nõudlus on tingitud nii nõrgast siseturust kui ka ekspordinõudlusest. Kasvu näitas transpordivahendite, tööstustoodete ning pabertoodete import.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

TULEVIKULOOTUSED

Tulevikulootused

Foto: Hans Lõugas

teenivad tähelepanu

USA majandusajakiri Forbes reastas kümnes valdkonnas 30 edukaimat alla 30-aastast noort inimest. 300 edukaima Euroopa noore seas on ka kolm eestlast.

Nutiseade suhtleb sõidukiga Tööstuse valdkonnast leiab edukate seast 27-aastase Kristjan Maruste, kes on ettevõtte CoModule asutaja. CoModule’i eesmärk on luua Tesla-sarnane tehnoloogia elektrijalgrataste jaoks. Tark- ja riistvara ühendatakse jalgrattaga, et muuta jalgratas vargakindlamaks ja pakkuda omanikule jooksvat infot jalgratta kohta. TTÜ mehaanikamagister Kristjan Maruste on pikka aega vedanud Tallinna tudengivormeli tiimi ning on aktiivne teaduse populariseerija, seda ka koolinoorte hulgas.

Veel enne, kui Forbes tunnustas Marustet ja ta tegemisi, märkas teda Berliinis asuv ärikiirendi Startupbootcamp, kes pakub valitud ettevõtetele tuge ärimudeli lihvimiseks, toote arendamiseks ja turule toomiseks. 2014. aastal osutus väljavalituks Eesti ettevõte High-Mobility, mis arendab autodesse uudset meelelahutus-, navigeerimis-, elektroonikaja seadistussüsteemi, töötades selle nimel, et tulevikus saaks omanik sõiduautoga suhelda telefoni või käekella teel.

Kasulik elektritootjale ja -tarbijale Edukate inimeste hulgas on nimetatud ka teaduse ja tervise valdkonnas TTÜ energia- ja geotehnika doktoranti Madis Uue-

20 VEEBRUAR 2016 | Fookuses: Eesti

maad (26), kes asutas ettevõtte Smart Load Solutions, mis tegeleb elektrivõrgu ülekoormuse vältimiseks lahenduste pakkumisega. Smart Load Solutions valiti 2014. aasta TTÜ Mektory parima ärimudeli konkursi võitjaks. Smart Load Solutions (SLS) loob tuleviku pilveteenust, mis suudab ära kasutada elektriturgude hinna kõikumisi ning seeläbi vähendada oma klientide elektriarveid keskmiselt 20%. Ühendades oma tööstusliku või kodumajapidamise elektriseadme SLSi pilveteenusega, salvestab SLSi teenus seadme andmed enda suurde andmebaasi, masinõpe õpib ära konkreetse seadme karakteristikud ning optimeerimismootor leiab antud karakteristiku ja järgmise päeva hindade põhjal kliendi elektriseadmele kõige optimaalsema aja, millal elektrit tarbida või mitte seda teha.

Skeletoni lahendused ka kosmoses Superkondensaatoreid tootva Skeleton Technologies looja Taavi Madiberk võib uhke olla mitte ainult selle üle, et kuulub 30 säravaima Euroopa noore hulka teaduse ja tervishoiu vallas. Ka ta firma on maailmakuulus. Skeleton Technologies nimetati maailma saja mõjukaima ette-

Kristjan Maruste ja väike moodul, mille sees on kõik ühenduseks vajalik, alates mobiilsest andmesidest kuni Bluetoothini.

võtte hulka, mis töötavad välja innovaatilisi ja puhtaid energialahendusi.

Superkondensaatorid on keskkonnasõbralikud ja kuluefektiivsed energiasalvestid, mis sobivad ülisuurte energiakoguste talletamiseks. Skeleton alustas Eesti teadlaste väljatöötatud patenteeritud superkondensaatorite tootmise arendamist 2009. aastal.

Skeletoni lahendusi kasutatakse nii maa peal, õhus kui ka kosmoses. Pakkudes intelligentseid moodullahendusi transpordi, kosmose-, kaitse- ja mootorsporditööstustele, on firma saavutanud võimeka ettevõtte maine, mille haare ulatub materjalitehnoloogiast terviksüsteemide loomiseni.

Allikad: Delfi Forte, BNS, Forbes

Ă•ppida saab 18 keelt.

Suhtluskeele kursused algavad 7. märtsil, registreeru soodushinnaga www.multilingua.ee

TÖÖ JA ÕPPIMINE

Eestisse tasub tulla tööle ja õppima Foto: Andres Putting

Igal Euroopa Liidu ning Liechtensteini, Norra, Islandi ja Šveitsi kodanikul on Eesti tööturule samasugune vaba juurdepääs nagu Eesti kodanikul, ta võib tööloata tööd otsida ja töötada.

K

üll aga peab ta taotlema elamisõigust, kui tahab riiki jääda kauemaks kui kolm kuud. Selleks tuleb registreerida oma Eesti elukoht rahvastikuregistris (www.politsei. ee/et/teenused/elamisoigused/index. dot). Ka töö lõppedes on tal õigus jääda Eestisse ning saada eestimaalastega võrdset kohtlemist kõiges, mis puudutab töö saamist, töötingimusi ning kõiki teisi sotsiaalseid hüvesid ja maksusoodustusi (kui makse maksti Eestis). Oluline on teada, et korraga saab kindlustatud olla ja makse maksta vaid ühes riigis.

Töötuks jäädes on põhimõtteliselt kaks võimalust: taotleda hüvitist Eestis või minna tagasi koju ning teha seda seal. Aga võimalik on asju ajada ka teistpidi: näiteks Saksamaal töötuks jäänud Saksa kodaniku ja sealse hüvitise saajana tulla tööd otsima hoopis Eestisse ning kanda oma hüvitise väljamaksmine siia üle. Et Eestisse tööle tulla väljastpoolt eelnimetatud riike, tuleb siinselt politsei- ja piirivalveametilt taotleda luba pikemaajaliseks riiki jäämiseks ja luba siin töötamiseks. Kusjuures tööloa saamine on võimalik üksnes juhul, kui on selge, et Eestist sellele ametikohale kedagi ei leia. Seda peab kinnitama tööandja, kes on valmis inimest väljast palkama.

Koolisüsteem ja haridus Eesti lapsed lähevad kooli 7-aastaselt. Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab mai lõpuni või juuni alguseni. Õppeaja pikkus on vähemalt 175 õppepäeva ehk 35 nädalat. Sellesse jääb sügis-, jõulu- ja kevadvaheaeg, lisaks peaaegu

Eestis algab kool 1. septembril.

VAJALIKUD LINGID Töötamine: • www.eures.ee/eng/ • http://skillspanorama.cedefop.europa.eu/en • www.workinestonia.com • www.cv.ee • www.cvkeskus.ee • www.tootukassa.ee/eng/content/looking-job • http://ec.europa.eu/social/ • www.eestipank.ee/en/publication/labour-market-review/2014/ Õppimine: • www.hm.ee/en/activities/higher-education • http://archimedes.ee/enic/ – Estonian ENIC/NARIC • www.riigiteataja.ee – vajalik seadusandlus • www.hm.ee – ülevaade Eesti haridussüsteemist ja õppimisvõimalustest, õppeasutuste kontaktid

kolm kuud kestev suvevaheaeg. Kolmeks astmeks jagatud põhiharidus (1.–9. klass) on kohustuslik. Pärast seda on võimalik õppima minna gümnaasiumi või kutseõppeasutusse. Õppemaksu üldhariduskoolis pole, välja arvatud eraõppeasutustes. Lasteaias tuleb arvestada piirkonniti erineva kohatasu ja söögirahaga. Paljud lapsevanemad eelistavad aasta enne kooli algust panna lapsi eelkooli, kuid see on vabatahtlik ning tasuline.

Eesti koolides õpitakse-õpetatakse valdavalt riigikeeles, kuni põhikooli lõpuni saab vajadusel õppida ka vene keeles. Vene õppekeelega koolis on eesti keel tunniplaanis alates 1. klassist.

Gümnaasiumis on kõikide koolide õppekeel eesti keel. Erandeid saab teha üksnes vabariigi valitsus. Enamikus Eesti gümnaasiumides on kogu aineõpe eesti keeles, arvukuselt teisel kohal on koolid, kus 60% aineõppest on eesti ja 40% vene keeles. Kõikidel üldhariduse tasemetel toimub õppetöö – sõltumata keelest – ühtse õppekava alusel.

Eestis on võimalik õppetööd läbi viia ka rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni (IBO) õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava järgi. Need õppekavad on eeskätt mõeldud Eestis välislähetuses olevate ametnike ja spetsialistide lastele. IBO õppekava rakendavad Eestis Tallinna inglise kolledž, Tartu Miina Härma gümnaasium, Audentese erakool ja Eesti rahvusvaheline kool Tallinnas.

Euroopa Koolide põhikirja konventsiooni alusel tegutseb Eestis Tallinna Euroopa kool; riikidevaheliste lepingute alusel tegutsevad saksa keele süvaõppega Kadrioru saksa gümnaasium ja Eesti-Soome kombineeritud õppekaval töötav Tallinna soome kool.

Kutseõpe ja kõrgharidus on Eestis tasemeõppena tasuta, välja arvatud eraõppeasutustes. Rahvaülikoolide kursused on Eestis tasulised, nagu on valdavalt kogu tasemeõppest väljapoole jääv täiskasvanuharidus (v.a mõned euroraha toel korraldatud programmid).

Fookuses: Eesti | VEEBRUAR 2016 23

EESTI ERILINE

Suitsusaunas on eriline õhk Suitsusaunad on levinud peamiselt Lõuna-Eestis, saartel ning ka põhjarannikul, tänapäeval on neid alles ja tarvitusel kõige enam Võru ja Põlva maakonnas. Esimesed kirjalikud teated pärinevad Jõelähtme kihelkonnast XIII saj algusest. XVIII ja XIX saj olid suitsusaunad väga levinud, seejärel hakkas linnastumise mõjul suitsusauna kombestik hääbuma.

Suitsusauna pärandit ohustab tänapäeval ennekõike saunahoonete ümber ehitamine korstnaga ehk n-ö puhtaks saunaks. Seda tehakse eri põhjustel. Sageli nimetatakse ajapuudust, sest suitsusauna kütmine võtab aega ligi pool päeva. Samuti nõuab kütmine kogemusi ja päris palju teadmisi.

Siiski − suitsusauna kui hoone kadumisega ei ole enam võimalik ega tarvidust edasi anda teadmisi ning oskusi, mis on suitsusaunaga seotud.

2014. aastal kanti Pariisis toimuval UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja.

Allikad: Kati Taal, Külli Eichenbaum; www.rahvakultuur.ee

Euroopa pikim jäätee on Eestis Üsna hiljuti sattus Eesti BBC huviorbiiti Euroopa pikima, 25kilomeetrise jääteega Mandri-Eesti ja Hiiumaa vahel. Kui eestlased ja eelkõige saareelanikud peavad jääteed korraliku talve puhul enesestmõistetavaks, siis muu maailm näeb selles ülimat äärmuslikkust.

Kui oled isegi kordki elus sõitnud kümneid kilomeetreid mööda lagedat jäävälja, kannad isegi kaasas sellega kaasnevat põnevust.

Jäätee on vist ka ainus tee, kus autoga liigeldes ei tohi kinnitada turvavööd, et vajadusel oleks võimalik kiiresti autost välja hüpata.

Ametlikke jääteid on loodud Hiiumaa ja Mandri-Eesti (tüüpiline marsruut Sarve-Rohuküla, u 25 km), Hiiumaa ja Saaremaa (Tärkma-Jõiste, u 15 km), Muhu ja Mandri-Eesti (Kuivastu-Virtsu, u 10 km), Vormsi ja Mandri-Eesti (Sviby-Rohuküla, u 12 km), Kihnu ja Mandri-Eesti (u 15 km), Manilaiu ja Mandri-Eesti (1–2 km), samuti Haapsalu ja Noarootsi vahele (3 km). Jääteid on rajatud ka Peipsi järvel Laaksaarelt Piirissaarele.

KAS TEADSID? Teadaolevalt kõige pikem Eestist alguse saanud jäätee rajati 1323. aastal Saaremaa ja Lübecki vahele.

Allikad: eestisaared.ee; et.wikipedia.org

Foto: Tiit Blaat

Euroopa pikim, 25kilomeetrine jäätee on mandri-Eesti ja Hiiumaa vahel.

Eestis on maailmas ainulaadne nukuFoto: Terje Lepp kunsti muuseum.

Ainulaadne nukukunsti muuseum maailmas 2010. aastal avati Eesti nuku- ja noorsooteatri kõrvalhoones maailmas ainulaadne nukukunsti muuseum.

NUKU keskuse põhiosa moodustab teatrinukkude muuseum, mis tutvustab nuku, sõna ja pildi kaudu külastajale nii Eesti kui ka maailma nukuteatrikunsti ajalugu.

Muuseumis on veel maailma nukkude tuba, samuti Eesti nukuteatri ajalugu käsitlevad väljapanekuid. Eesti riikliku nukuteatri asutaja Ferdinand Veike kambrikesse on kogutud vanameistri teatritee olulisemad nukud ja elulooline materjal. Julgemate külastajate närve kõditab õuduste kelder. Muuseumi keldrikorrusel asub imetabane pildimasin videoekraani ja 160 värvilise nupuga, kuhu videoarhiivina talletatakse nukuteatris läbi aegade töötanud inimeste hääled, rollid, laulud ja mõtted.

Lisaks ringkäigule muuseumis pakub NUKU muuseum võimalust osaleda nukumeisterdamise õpitubades, kus lapsed saavad juhendaja käe all valmistada endale varju-, näpu-, varras- ja marionettnukke ning vahvaid lavategelasi Klaabusid. Ja kindlasti uudistage suure menu osaliseks saanud Auruteatrit.

Allikas: NUKU muuseum

Fookuses: Eesti | VEEBRUAR 2016 25

EESTI ERILINE

Samovarimuuseum päästab palvela

Ainulaadses samovarimuuseumis on 60 samovari.

Foto: Rein Sikk

Konkursil Aasta Kodu valis Eestimaa rahvas 2015. aastal oma lemmikuks Peipsi veeres Kaseküla ridakülas asuva perekond Kookmaa kodu. Võidutiitliga pärjatud kodu perenaine Veronika on lisaks lapsepõlvemaadele rajatud kaunile kodule puhunud hinge sisse ka samovarimuuseumile.

Idee sünnist kuni muuseumi avamiseni kulus seitse kuud.

Huvi vanausuliste traditsioonide ja ka toiduretseptide vastu tekkis naisel juba aastaid tagasi, kuid ühel pildistamisel polnud tal käepärast ühtegi samovari. „Hakkasin samovare otsima. Kõigepealt küsisin oma sugulaste käest, kas keegi tahaks seda ära anda. Keegi polnud nõus, kõikidele on need kingitud või pärandatud, tegemist on esemega, mis on peres aukohal ja mida päritakse nagu maja. Kui peres on neli last ja kaks samovari, siis just viimane on suurem pärandus kui maja. Samovar võrdub lugupidamise ja kõrgeima austusega. Otsisin edasi ja leidsin siiski mitu samovari. Ei suutnud otsustada, mida võtta ja mida mitte, ning ostsin kõik ära,” rääkis naine.

Naine sai kogusse esimesed neli samovari ja siis tuli hasart. Nii sündis ainulaadne samovarimuuseum, millele Kasepää vald vajalikud ruumid andis. Praegu on Veronika kogus 60 samovari. Samovarimuuseumi tulu läheb kohaliku Kükita palvela renoveerimiseks.

Allikas: www.vooremaa.ee

Telli Eesti suurim toiduajakiri

Oma Maitse

endale või sõbrale kingituseks!

Igale tellijale kingituseks

12 silikoonist muffinivormi kaupluselt Bon Appetit.

Võidad hinnas

55%!

4 kuu hind 12.90!

Telli www.ajakirjad24.ee/omamaitse_sobrapaev või tel 666 2233.

Pakkumine kehtib kuni 29.02.2016.

EESTI ERILINE

Tuhande aastase ajalooga seto leelo

Seto leelo on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse.

Foto: Kristiina Sokk

Seto mitmehäälne laulutraditsioon ehk leelo on rohkem kui tuhande aastase ajalooga mitmehäälne traditsionaalne laul, mis on sündinud ja säilinud spetsiifilistes ajaloolistes ning sotsiaalsetes oludes.

Seto koorilaulule on iseloomulik eeslaulja ja koori vaheldumine: tavaliselt laulab eeslaulja värsi ning koor liitub rea lõpusilpidel eeslauljaga ja kordab sama värssi. Samas leidub laule, kus koor kogu värssi ei korda (hähkämine). Koori ja eeslaulja värss on sageli nii muusikaliselt kui ka tekstiliselt natuke erinev.

Esitus sõltus kontekstist. Vabas õhus ja suuremas seltskonnas kõlas laul teisiti kui tubaste tööde juures. Teatud laulud pidid kaugele kostma (nt hällülaul, mäehääl) ja neid lauldi tõenäoliselt intensiivsemalt ja valjemalt. Setod peavad uute laulutekstide loomise oskust ja spontaanset improviseerimist olulisimaks kriteeriumiks, mis näitab lauliku osavust ja kompetentsust. Tõelise seto laulu hinnatavamaid omadusi on selle ajakajalisus ja see, et laulu tekst sünnib laulmise hetkel. Headeks laulikuteks peetakse neid, kes suudavad improviseerida. Setode laulmine või vaikimine oli traditsiooniliselt seotud kirikukalendriga. Paastude ja pühade tsükkel, aga ka perioodilised talutööd jagasid aastaringi laulurikkamateks ja lauluvaesemateks perioodideks.

2009. aastal kanti seto leelo UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse.

Allikas: laul.setomaa.ee

Avatud ka 24. veebruaril!

KUULSAD INIMESED

Eesti on maailmas kolmandal kohal soode ja rabade rohkuselt.

Foto: Andres Putting

Rappa saab minna peaaegu kõikjal Eesti on maailmas kolmandal kohal soode ja rabade rohkuselt. Rappa saab Eestis minna peaaegu kõikjal, kuid siit üks sõbralik soovitus. Kui tahad nautida maalilisi laugastikke, puhata kõrvu ja närve linnamürast ning nuusutada kosutavaid rabalõhnu, siis vali koht, kuhu on ehitatud laudtee. Neid leidub paljudes Eestimaa rabades (vaata RMK kodulehelt) ja enamasti on laudtee planeeritud nii, et uudistaja näeb liikudes erisuguseid soomaastikke.

Kui lähed marjule või muu erisooviga, siis omapäi seigeldes austa raba iseolemist – püüa liikuda endast võimalikult vähe jälgi jättes. Siis säästab raba ka sind.

Viis soovitust: Kakerdaja raba − paljude loodusemeeste ja loodusfotograafide meelest Eesti üks ilusaim raba. Seda läbib laudtee, millel pikkust 4−5 kilomeetrit.

Pääsküla rabarada − üks väheseid, mis asub linnas. Raja pikkus on 4,5 km. Leidub puhkekohti pinkidega, kuid lõket teha ei tohi.

Viru raba − välisturistide seas ilmselt tuntuim. Läbi raba tagumise parklani kulgev matkarada on 3,5 km pikk (algusse tagasi 7 km), kuid edasi-tagasi vaid vaatetornini jalutades jääb teekond alla nelja kilomeetri, sobib ka lastele.

Valgejärve matkarada − teekond on omapärasem, kuid tüüpilist rabamaastikku vähem. Kogu teekond on 6−7 km pikk. Järveotsa järve juures on autoparkla ja piknikukoht.

Paukjärve ja Kõnnu Suursoo matkarada − Põhja-Kõrvemaa on pühapäevamatkamise klassika. Ümber raba viib kümnekilomeetrine ring.

Allikad: www.loodusajakiri.ee; reisijuht.delfi.ee

EESTI ERILINE

Kiviõli tuhamäed Üldtuntud lood põlevkivi avastamisest jutustavad talumehest, kellel põlevkivist ehitatud saunaahi koos puudega ära põles. Teadlaste tähelepanu äratas põlevkivi juba XVIII saj lõpus. Eristamaks Eesti põlevkivi maailma teistest põlevkividest nimetatakse seda kukersiidiks: nimi tuleb Kukruse mõisa saksakeelsest nimest Kuckers ja ristiisaks peetakse vene paleobotaanikut Mihhail Zalesskit.

Koos põlevkivitööstuse rajamisega Ida-Virumaale hakati 1922. aastast alates ka Kiviõli esimest poolkoksimäge kasvatama. Teine mägi hakkas kerkima 1950ndatel. Kui 1967. aasta torm esimesele mäele ehitatud transpordirajatised purustas, lõpetati jäätmete ladustamine. Selleks hetkeks oli ligi 100 meetrit kõrge mäe otsa kuhjatud 6,2 mln tonni tööstusjäätmeid. Teine mägi suleti 1990ndatel.

2013. aastal avati ühest tuhamäest kujundatud maailmatasemel tervise-, suusa-, moto-, ratta- ja seiklussporditegevusi ning rahvusvahelisi suurvõistlusi pakkuv paik. Sel aastal peeti sealkandis ka juba 12. korda talvist tuhamägede tantsupidu.

Allikas: www.tuhamagi.ee

Sel aastal peeti Kiviõlis 12. korda talvist tuhamägede tantsupidu.

Foto: Sergei Stepanov

EESTI ERILINE

Tallinna vanalinn ja tema tornid

Leia kaardi abil üles siinsed vahi- ja kaitsetornid. Kaart: linnamuuseum

Alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Tallinna vanalinn oskab ikka ja jälle üllatada. Kui sulle tundubki vahel, et kõik tänavad ning võlvialused on läbi käidud, jagub ikkagi avastamisrõõmu. Pane oma teadmised proovile ja leia kaardi abil üles siinsed vahi- ja kaitsetornid. Veel enam, õpi neid ka nimepidi tundma.

1. Nunnavärav 2. Nunnatorn 3. Saunatorn 4. Kuldjala torn 5. Nunnadetagune torn 6. Loewenschede torn 7. Lippe torn 8. Köismäe torn 9. Plate torn 10. Eppingi torn 11. Grusbeke-tagune torn 12. Renteni torn 13. Wulfardi-tagune torn 14. Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga 15. Stoltingi torn 16. Hattorpe-tagune torn 17. torn Vana vene kiriku juures

18. Väike Rannavärav 19. Bremeni torn 20. Munkadetagune torn 21. Hellemani torn 22. Viru värav Suure zwingeriga 23. Hinke torn 24. Kuraditorn 25. Karjavärav 26. Assauwe torn 27. Harju värav 28. Kitsetorn 29. Kiek in de Kök 30. Megede torn 31. Tallitorn 32. Lühikese jala värav 33. Pika jala värav 34. Seegitagune torn 35. Saunatagune torn 36. ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga 37. linnuse I eeskaitseala 38. ordulinnus väravaehitise, Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga 39. ordulinnuse asula ringmüür värava (Kellatorni) ja u 13 müüritorniga 40. Sadamatorn Allikas: Tallinna Linnamuuseum

EESTI ERILINE

Baltimaade kõrgeim juga Eestis on kokkuleppeline piir, kust veelangu hakatakse joaks nimetama, võetud 1 m. Joastiku puhul on see 1,5 m. Balti klindil on neile tingimustele vastavaid veelange 32 ja 29 neist asuvad Põhja-Eestis. Viimastest vaid kuus (Keila, Vääna, Jägala, Nõmmeveski, Joaveski, Narva) on arvestamisväärse vooluhulgaga jõgedel. Ülejäänud 23 rõõmustavad meid väikejõgedel ja ojadel-kuivenduskraavidel.

Põhja-Eesti klindi viis tähelepanuväärset juga ja joastikku: 1. Narva juga – läänepoolne Kreenholmi astang on kuni 60 m lai ning 6,5 m kõrge, idapoolne Joala astang kuni 110 m lai ning 6,5 m kõrge.

2. Jägala juga − Eesti pidevalt voolavatest jugadest võimsaim: kuni 60 m laiuse ja 8 m kõrguse veelangu vooluhulk on keskmiselt 12,8 m3/s (kevadise suurvee aegu kuni 200 m3/s).

3. Keila juga − kõrgus 6 m, laius kuni 60 m ning vooluhulk keskmiselt 6,5 m3/s (maksimaalselt kuni 150 m3/s).

4. Valaste juga − umbes 30 m kõrgune (sõltuvalt vooluhulgast 26–32 m) juga on nii Eesti kui ka Baltimaade kõrgeim. Esmakordselt mainiti juga 1852. aastal.

5. Joaveski joastik − asub Lahemaa klindilõigul Loobu jõel Allikas: keskkonnaministeeriumi materjal „Põhja-Eesti klint − Eesti looduse sümbol”

Baltimaade kõrgeim on Valaste juga.

Foto: Andres Putting

KUHU MINNA

Kuhu minna VEEBRUAR 25.−27. veebruar

• Järvi akadeemia Pärnus, Paides ja Tartus 25. veebruar

• Veera Brežneva „Good Day” Nordea kontserdimajas 26.−27. veebruar

• Dima Bilan „33” Nordea ja Jõhvi kontserdimajas 27.−28. veebruar

• Tallinn motor-show Saku suurhallis

25.−26. märts • Suure reede kontsert. Aavo Pärdi „Passio” Niguliste muuseumiskontserdisaalis ja Tartu Pauluse kirikus 29. märts • Eesti-Serbia maavõistlus jalgpallis A. Le Coq Arenal 30. märts • Eros Ramazzotti Saku suurhallis • Filipp Kirkorov Tondiraba jäähallis 31. märts − 2. aprill • Tallinn Music Week

27. veebruar

• Viljandi kalapidu Viljandi järvel MÄRTS 4. märts

• Gregorian. Hüvastijätutuur Nordea kontserdimajas 5. märts

• Eesti Laul 2016 Saku suurhallis • 5. talvine laulupidu „Jää hääl” Toilas 5.−7. märts

• Kontserdisari „Kirikupühad Maarjamaal. Agnus Dei” Tartus, Narvas, Tallinnas 7.−13. märts • Curly Stringsi kevadtuur 10. märts • Hurts − Surrender Tour 2016 Saku suurhallis 11.−12. märts • Peterburi riiklik jääballett Nordea kontserdimajas 11. märts • Leedu riiklik sümfooniaorkester Estonia kontserdisaalis 12. märts − 21. mai • Muusikakevad Vihula mõisas 22. märts • Ewert and The Two Dragons Saku suurhallis 24. märts • Eesti-Norra maavõistlus jalgpallis A. Le Coq Arenal

32 VEEBRUAR 2016 | Fookuses: Eesti

APRILL 1.−2. aprill • Tallinn Craft Beer Weekend 2016 Noblessneri sadamas 6. aprill • Mariah Carey Saku suurhallis 7.−16. aprill • Eesti muusika päevad 2016 8. aprill • Eesti heliloojad Berliinis − Tobias, Pärt Reinvere Estonia kontserdisaalis 9. aprill • Läti rahvusorkester Estonia kontserdisaalis 13.−16. aprill • Tütarlastekoor Ellerhein.

Eesti rahvusmeeskoor. Eesti kooriklassika 16.−17. aprill • 5. rahvusvaheline noorte laulu- ja tantsufestival „Piirilinna rütmid” Valgas ja Valkas 18. aprill • Baltic Sea Philarmonic, dirigent Kristjan Järvi Estonia kontserdisaalis 20. aprill • Klassikatähed 2016 galakontsert Estonia kontserdisaalis 21.-23. aprill • Maamess 2016 Tartu messikeskuses

22. aprill − 1. mai • Jazzkaar 2016 23. aprill • Janet Jackson Saku suurhallis 29. aprill • Rahvusvahelise tantsupäeva gala.

Tiit Härm 70 rahvusooperis Estonia MAI 5. mai • Helsingi ülikooli sümfooniaorkester Estonia kontserdisaalis 11.−12. mai • Moskva Novaja Opera sümfooniaorkestri kontserdid 13. mai • ERSO 89. hooaja lõppkontsert Estonia kontserdisaalis 17. mai • Mihhail Turetski koor Nordea kontserdimajas 20. – 22. mai • Türi lillelaat 28. mai • Tuulekala festival Hiiumaal 28.-29. mai • Aia- ja lillepäevad Jänedal 29. mai • Tallinna balletikool 70 − juubeligala rahvusooperis Estonia JUUNI 2.−9. juuni • Kaunid kontserdid Käsmus 3. juuni − 18. august • Muusikal „Viiuldaja katusel” rahvusooperis Estonia 4. juuni • Toto Cutugno Haapsalu Piiskopilinnuses • „5 Seconds of Summer” Saku suurhallis 5. juuni • Queen & Adam Lambert Tallinna lauluväljakul • Orava tantsupidu Kuusalu valla staadionil

KUHU MINNA? 4.-5. juuni • Hansalaat Viljandis 12. juuni • II Eesti naiste tantsupidu „Mehe lugu” Jõgeva staadionil 16. juuni − 25. august • Muusikasuvi Antoniuse õues 17.−23. juuni • XIX Suure-Jaani muusikafestival 25. juuni • Seto XIV leelopäev „Naane − naasekõnõ” Värskas 30. juuni − 2. juuli • XX Muhu tulevikumuusikafestival „Ju jääb” JUULI 1. juuli • Tantsõvalnaja Volna Tallinna lauluväljakul 1.−2. juuli • Hard Rocki laager Vana-Vigalas • Retrobest festival „A wonderful world of retro music” Pühajärve pargis 1.−15. juuli • XXIV Rapla kirikumuusika festival 2. juuli • Retropol Italofest Viljandi lauluväljakul • Eestimaa V võimlemispidu „Hingelind” Kalevi keskstaadionil

6.−9. juuli • Õllesummer Tallinna lauluväljakul 11.−17. juuli • Pärnu muusikafestival 15. juuli • Right Said Fred / East 17 Tartu lauluväljakul 15.−16. juuli • American Beauty Car Show Haapsalu lossihoovis 16. juuli • Samantha Fox / LondonBeat Elva lauluväljal 23.−24. juuli • Joogafestival Haapsalus 28.−31. juuli • XXIV pärimusmuusika festival Viljandis 30.-31. juuli • Eesti Talupäevad Jänedal AUGUST 5.−6. august • Intsikurmu festival • Leigo järvemuusika 12.−14. august • Viru Folk 13.−21. august • Birgitta festival Pirita kloostri varemetes 26.−27. august • „We love the 90’s” Tallinna lauluväljakul

SEPTEMBER 13. september • Max Raabe „A night in Berlin” Nordea kontserdimajas OKTOOBER 7. oktoober • Eesti-Venemaa maavõistlus jalgpallis A. Le Coq Arenal 8. oktoober • Lõikuspüha põllumajandusmuuseumis Tartumaal 10. oktoober • Eesti-Kreeka maavõistlus jalgpallis A. Le Coq Arenal 16. oktoober • Sacred Chant Concert. Snatam Kaur and Friends Nordea kontserdimajas 29. oktoober • Royal Ballet Gala Nordea kontserdimajas NOVEMBER 1.−27. november • XX Pöff 10.-13. november • Mardilaat Saku suurhallis Allikad: Piletilevi, Puhka Eestis, laadakalender

Andmed 6. veebruari seisuga. Toimetus ei vastuta hilisemate muudatuste eest.

Foto: Ago Tammik

Leigo järvemuusika toob kokku igas vanuses muusikahuvilised.

34 VEEBRUAR 2016 | Fookuses: Eesti

Hops – Väike Roosa Õllepood Järve keskuse I korrusel tel 601 5400 hops@hops.ee www.hops.ee Väike Roosa Õllepood

Müügil üle 500 õllemargi, sh üle 100 Eesti käsitööõlle.

Esindatud on suur osa Eesti väiketootjaid, lisaks väga hea importõllede valik.

Peale õlle on saadaval ka üle 50 siidri, millest enamikku suurtest poodidest ei leia.

Lai valik kinketooteid klaasidega.

Võimalik tellida õllekoolitusi ja degustatsioone.

Suuremate koguste puhul küsi eraldi pakkumist.

Võimalus tellida üle 20 eri vaadiõlle suuremateks üritusteks.

H

ops on väike, aga valiku poolest tubli

sidega ja ilma. Olemasolevast valikust saab soe­

õllepood, kus pakutakse üle 500 õlle­

tada endale ka oma lemmikõlle tootja klaasi.

margi, lisaks naturaalseid siidreid

Eestis toimuva õllerevolutsiooni tulemu­

põhiliselt Inglismaalt, aga ka Eestist. Õlle­

sel on Hopsis müügil ligi 100 kodumaist käsi­

valik katab pea kõik maailmas eksisteerivad

tööõlut. Nende valik ajas pidevalt muutub, sest

stiilid – endale sobiva leiab kindlasti ka kõige

praeguseks tegutseb Eestis koos nn mustlas­

nõudlikum õllesõber. Igas supermarketis pa­

pruulijatega juba üle 40 tootja.

kutavat massikaupa Hopsist ei saa.

Hopsis on rõhku pandud ka kinketoodetele, saadaval on mitmesugused komplektid klaa­

Hopsi kaudu saab tellida ka õllekoolitusi ja degustatsioone ning suurematele üritustele vahvat vaadiõlut koos vajalike seadmetega.

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.