M채rts 2016
Fookuses: Soome
www.kia.ee
Uus Optima on kohal.
Kia edasimüüjad Eestis: TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Valga, Pihlaka 2.
Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,1/132 kuni 10,6/247, maanteel alates 3,7/98 kuni 5,9/138, keskmine alates 4,2/110 kuni 7,5/175.
JUHTKIRI
Topime nina naabrite ellu Eestlased ja soomlased on Läänemere kaldal elanud naabritena mitu tuhat aastat. Elanud üle sõdu ja näljahädasid, kaitsnud oma kodumaad ning hoidnud kokku rasketel aegadel. Kui eestlased on laulnud, siis soomlased tantsinud. Sensuaalne tango ja karm soomlane – kooslus, mis sunnib mõtlema, et küllap on selles pealtnäha rahulikus ja endassetõmbunud naabris selliseid üllatusi, mida pealiskaudsel vaatamisel ei märkagi. Millised on meie naabrid? Igaüks, kes vaatab siin soomlastest tehtud joonistust, võib seda omatahtsi täiendada, sest paljudel eestlastel on Soomes oma sõber või tuttav. Mõnel on see sõprus kestnud aastakümneid, teisel lühemat aega, aga küll on mõnus patsutada naabrile õlale ja öelda: “Hea, et sa olemas oled!” Soomlased on üks rahulik ja aus rahvas Soome lahe põhjakaldal. Mis iganes ta otsustab ette võtta, teeb ta seda hingega – tantsib tangot ja jenkat, kuulab rasket rokki, suvel kipub oma mökki’sse kuskil järve kaldal, aga neid järvesid on Soomes ju 187 888. Meie naaber armastab suusatamist ja sauna. XVIII sajandi lõpul reisis Itaalia maadeavastaja ja helilooja Giuseppe Acerbi Rootsi ning Soome kaudu põhja. Hilisemates reisikirjeldustes on Acerbi värvikalt üles tähendanud ühe saunapildi: “Soomlaste kummalisim komme on saunaskäimine. Igal talupojal on oma maa peal väike saun. Selles on üksainus väike ruum, mille tagaseinas on kuhi kive, mida kuumutatakse kuni õhkumiseni. Neile heidetakse siis vett, kuni ruumis olijad kaovad tihedasse auru. Ühes tagumises seinas asetseb lava, mille kõrgemal korral on kuumus eriti suur. Mehed ja naised pesevad koos ega häbene sugugi.” Kui Acerbi tahtis ise sellises saunas pesta, oli kuumus talle talumatu. “Kogu aja, mis soomlased saunas viibivad, hõõruvad nad lakkamatult oma keha või peksavad seda kasevihtadega. Talvel tulevad nad ihualasti välja ja vähkrevad lumes 20−30° pakase juures. Imelik on, kuidas inimene harjumuse varal võib kannatada suurimaid vastandeid. Ja soomlased ise väidavad, et nende elujõud saab saunast samapalju värskendust kui toidust ja unest,” täheldas Acerbi. Üks tüüpiline soomlane armastab rahu, veeta palju aega pere keskel. Ebaausust soomlane ei salli. Soomlased on abivalmis rahvas. Suur tänu ühele armsale soomlannale, Soome suursaatkonna pressinõunikule Hannele Valkeeniemile, kelle abita Soomemaast kirjutamine oleks olnud märksa aeganõudvam ja keerulisem. Meile meeldib oma naabrite üle nalja visata, neid tögada ning vahel ka kiruda. Aga me teame, et naaber ei saa pahaseks, sest me oleme Põhjamaa rahvas, kel on palju ühist ja samas ka erinevat. Just seda ühist ja erinevat püüabki käesolev väljaanne lugejale pakkuda, et oleks nii avastamis- kui ka äratundmisrõõmu.
Toimetaja Signe Kalberg
Fookuses:
Soome
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Andreas Hõlpus, andreas.holpus@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Trükk: Printall
Fookuses: Soome | MÄRTS 2016 3
HUVITAVAT SOOMEMAAST
Huvitav ajalugu
Foto: Shutterstock
Helsingi rajati 1550. aastal Tallinnale konkurentsi pakkumiseks.
• Soome eelajalooline aeg algas umbes 10 000 aastat tagasi, kui viimane jääaeg oli lõppemas. Esimesed inimesed saabusid Soome lõunaossa Baltikumist, põhjaossa Lääne-Euroopast ja idaossa Uurali mäestikust ja Siberist. • Ristiusk kinnistus Lääne-Soomes umbes 1150-ndail ja Ida-Soomes 1300-ndail. Soomlased ja saamid kujunesid sel territooriumil sinna eelajaloo vältel rännanud rahvastest kumbki omaks rahvuseks. • Maa jäi kahe kultuuripinna mõjusfääri. Rootsi tahtis kinnistada oma mõju ning katoliku usku Lääne- ja Lõuna-Soomes, Novgorod laiendas samal ajal omavõimupiire ja levitas ortodoksiat Karjalas. • 13. sajandil tugevdasid ristiretked rootslaste positsioone Edela-Soomes sedavõrd, et rajati Turu linn, mis hakkas toimima halduskeskusena. Rootsi jätkas võimupiiride laiendamist Hämes ja rajas Karjalas Viiburi. • Kui novgorodlased tulid ehitusjärgus olevat Viiburi linnust piirama, sai alguse aastakümneid kestnud sõda, mis lõppes 1323. aastal Pähkinäsaari rahuga. Karjala jagati Rootsi ja Novgorodi vahel ära. Rahu sõlmimisega pandi paika ka riikidevaheline piir. • Vähehaaval kinnistas Rootsi oma võimu Soomes. 1362 anti Soomele õigus osaleda kuningavalimistel (varem valisid kuningat ainult Rootsi piiskopid ja kõrgemad kohturingkonnad), mis tähendas maa tunnustamist Rootsi riigi võrdväärse osana. 4 MÄRTS 2016 | Fookuses: Soome
•
•
•
•
•
•
Üle saja aasta – 1397 kuni 1523 – kuulus Soome Rootsi riigi osana Kalmari uniooni. Sel perioodil ehitati Soome mitmeid kindlusi ning kaubanduse edendamiseks rajati Ulvila, Porvoo, Rauma ja Naantali linn. Piiblitõlgetega pandi alus soome kirjakeelele ja kirjandusele. Sisemaa asustamine jätkus ja 1550. aastal rajati Tallinnale konkurentsi pakkumiseks Helsingi. 16. sajandil oli Rootsi ja Venemaa vahel mitmeid sõjalisi konflikte. Rootsi üritas nihutada idapiiri ning vallutada Karjala ja Ingerimaa. 1570. aasta vallutusretkede ajal algas 25-aastane sõda, mis lõppes aastal 1595 Täyssinä rahuga, millega Rootsi loovutas vallutatud Ingerimaa ja Käkisalmi lääni, ent sai endale Narva linna. Paraku ei toonud sõja lõppemine talupoegadele kergendust, sest sõjaväsimus ja talupoegade rahulolematus kurnamisega tõi järgmisel aastal kaasa kaheaastase Nuiasõja. Niisuguse nime sai sõda seetõttu, et talupoegade peamisteks relvadeks olid nuiad. Aadelkond surus selle sõja maha. 17. sajandil oli Soome Rootsi võimu all. Soome valitsust juhtis Per Brahe (1637– 1640 ning 1648–1654). Tema ajal tehti Soomes suuri muudatusi ning elamistingimused paranesid tunduvalt: rajati maanteid, sisse seati postiteenus ning asutati Turu Akadeemia, kus koolitati vaimulikke, ametnikke, arste ja ohvitsere. Peagi saabusid soomlastele rasked ajad.
•
•
•
•
•
Ränkadel ikaldusaastatel (1695–1697) räsis Soomet vikatimees. Hinnanguliselt suri nälga ja haigustesse peaaegu kolmandik soomlasest. Uus aastasada algas Põhjasõjaga (1700– 1721), millega Rootsi kaotas oma suurriigi positsiooni. Soomes valitses sõja ajal ja pärast vaherahu Vene okupatsioon, mida kutsuti suureks vihaks (isoviha). Okupatsioon jätkus Rootsi ja Venemaa vahelise kübarasõjaga (1741–1743), millega Rootsi kaotas veelgi alasid. Venelased okupeerisid taas Soome ning seda ajajärku kutsutakse väikeseks vihaks (pikkuviha). 18. sajandi lõpuosas ja uue alguses edenes Soome majanduselu jõudsalt, arenes tööstus ja rajati uusi linnu, sealhulgas Tampere. Rahvusvahelistel-poliitilistel põhjustel katkesid sidemed Rootsiga. Kui Rootsi keeldus Napolen I ja Aleksander I vahel sõlmitud Tilsiti rahulepingu tingimusi täitmas, puhkes uus Vene-Rootsi sõda, mis kestis 1808–1809. Venemaa võitis ja Rootsi kaotas idapoolsed läänid, mis liideti Venemaaga. Nende seas ka Soome, millest sai Venemaa autonoomne suurvürstiriik. Sellega lõppes enam kui 650 aastat kestnud ülemvõim ning Soome liikus iseseisvuse poole. Aleksander I lubas Soomel säilitada Rootsi-aegsed seadused, luteri usu ja mitmed eriõigused. Aastal 1812 sai Soome endale uue pealinna Helsingi – nimelt taipasid venelased, et Helsingit on lihtsam valvata kui Turut. 1865 sai Soome oma raha – marga.
HUVITAVAT SOOMEMAAST Foto: Shutterstock
98 aastat iseseisvust • 20. sajand oli Soome iseseisvumise aeg. Aastal 1917 sai Soome iseseisvaks. Sellele vaatamata oli 20. sajandi esimene pool sõdade aeg. Aasta pärast sõltumatust algas kodusõda, mille vastasleerides olid punased töölisväed ja valged kodanlased ning mis lõppes valgete võiduga. • Aastatel 1939–1940 võitles Soome Talvesõjas Nõukogude Liidu vastu. Märtsis lõppes sõda Moskva rahuga, mille järgi pidi Soome loobuma osast aladest Karjalas, Sallas ja Kuusamos ning pidi andma Nõukogude Liidu sõjaväebaasi kasutusse Hanko sõjaväebaasi. Kui Saksamaa ründas Nõukogude Liitu, kisti Soome nn Jätkusõtta, mis kestis kolm aastat ja kus sõditi sakslaste poolel. Venelaste suurrünnak 1944. aastal lõppes soomlastele kaotusega. Sõlmiti Moskvaga vaherahu, mille käigus pidi Soome loobuma Petsamost ja andma Hanko asemel 50 aastaks Nõukogude sõjaväebaasidele Porkkala. Aastatel 1944–1945 toimus Lapi sõda, mille käigus taanduvad Saksa väed Lapimaad põletasid ja laastasid. • Lisaks Petsamole ja Porkkalale nõudis Moskva Soomega vaherahu sõlmides kohest sõjakuulutamist relvavennale Saksamaale, Saksa vägede välja kihutamist Põhja-Soomest, Soome sõjaaegsete juhtide kui sõjakurjategijate kohtu alla andmist ja 300 miljoni USA dollari suurust kontributsiooni. • Lõplik rahu sõlmiti 1947 Pariisis. • Aastatel 1946–1956, mil presidendiks oli Paasikivi, pandi alus välispoliitilisele suunale, mis põhines realiteetide arvestamisel suhetes Nõukogude Liiduga. • 1948 sõlmiti NSV Liiduga sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise leping, mis kehtis 1992. aastani. Kontributsioonid tasus Soome 1952. aastaks, Porkkala saadi tagasi 1955, samal aastal ühines Soome ka ÜRO-ga ja Põhjamaade Nõukoguga.
6 MÄRTS 2016 | Fookuses: Soome
Rahvastik • Soome rahvaarv on 5,4 miljonit, kellest umbes miljon elab Suur-Helsingis. Soome on üsna hõredalt asustatud (kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus), rahvastiku enamik elab riigi lõunaosas. • Enamik Soome elanikke (90%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,4%). • Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi ja saami keeltel (Lapi maakon-
na mõnes vallas) on Soomes ametliku keele staatus. • Soomes on viimastel aastatel olnud tõeline beebibuum, kuid 2014. aastast alates on selle hoog hakanud raugema. • Soome statistikaameti teatel hakkas sündimiste arv vähenema 2014. aastal, mil sündis 57 232 last, mis on 902 lapse võrra vähem kui 2013. aastal. • Eelmise aasta 11 kuuga sündis Soomes 50 809 last.
Loodus • 75% Soome riigist on kaetud metsaga (metsamaad on 86%), mis teeb Soomest Euroopa kõige metsarikkama riigi. Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab taiga. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on mänd, kuusk ja kask. • Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki (suurtest imetajatest näiteks pruunkaru, hallhunt ja põder), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind laululuik, metsis ja kassikakk), üle 70 kalaliigi (mageveekaladest näiteks haug ja ahven). • Kaugemal maailmas peetakse Soomet sageli põhjapõtrade kodumaaks. Tegelikult kasvatakse neid Lapis ja seal võib neid kohata lausa sõiduteel. Peremeheta ja looduses iseseisvalt elavaid loomi leidub siiski vähe. • Soome on äärmiselt seenerikas, erinevate hinnangute kohaselt esineb seal vähemalt 5200 seeneliiki. Soomlane ise pole suurem seenesööja, rohkem tuntakse seeni Ida-Soomes ja Karjalas. • Metsamarju hinnatakse kõikjal. Üldpilt on sama, mis Eestiski, kui mõnd marjaliiki leidub rikkalikumalt kui siin. Eriti hinnatakse mesimurakat. • Ligi neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Seetõttu loetakse Soomet Islandi järel teiseks maailma põhjapoolseimaks maaks. • Soome rannajoon on väga liigendatud
ja maa edelaosas laiub ulatuslik ja tihe saarestik. • Soome on madal ja suhteliselt tasane maa: keskmine kõrgus merepinnast ulatub vaid 152 meetrini. Peamise osa Lõuna-Soomest moodustab madalik. Botnia ja Soome lahe rannikut lõhestavad lühikesed ja enamasti vetevaesed jõed. • Sisemaa muutub künklikuks, kuid sealsedki tipud jäävad alla 200 meetri. Arvukad järved paiknevad küngaste vahel – see meenutab Lõuna-Eestit makromastaabis. • Lapimaal ja Põhja-Karjalas kerkib Soomemaa üle 200 meetri ulatuvaks ülanguks. Kõige kõrgem Soome punkt on Halti tipp – 1328 meetrit. • Lõuna-Lapist põhja poole jäävad minimaalse asustuse ja hõreda taimkattega tundraalad. • Soome on järvede maa. Vähemalt 500-ruutmeetriseid järvi on seal umbes 188 000, suurjärvi, mille pindala ulatub üle 200 ruutkilomeetri, on 17. Suuremad on Saimaa, Inari, Päijänne, Oulujärvi. • Vaatamata saarekirjule rannikule leidub Soomes veelgi rohkem järvesaari – umbes 98 000. Suurim neist, Soisalo (1635 km2) asub Kuopio kandis. • Soome loodust iseloomustavad ka graniitkaljud. Allikad: Ruta Rannat, Piret Sulger “Soome”, Essi Mäkela “Soome”, wikipedia, Finnish Forests Association, Õhtuleht
Foto: Shutterstock
PÜHAD JA TÄHTPÄEVAD
Pühad ja tähtpäevad MÄRTS 24. märts − suur neljapäev 25. märts – suur reede 27. märts – 1. ülestõusmispüha 28. märts − 2. ülestõusmispüha ehk lihavõtte-esmaspäev APRILL 9. aprill − soome keele ja Mikael Agricola päev (soovituslik lipupäev) 24. aprill − Ahvenamaa lipu päev 27. aprill − veteranide päev (soovituslik lipupäev) 30. aprill − volbrilaupäev MAI 1. mai − volbripäev (kohustuslik lipupäev) 5. mai − taevaminemispüha 8. mai – emadepäev (kohustuslik lipupäev) 9. mai − Euroopa päev (soovituslik lipupäev) 12. mai − Johan Vilhelm Snellmani ja soomluse päev (soovituslik lipupäev) 15. mai − langenute mälestuspäev, 1. nelipüha (soovituslik lipupäev) JUUNI 4. juuni − Soome Kaitsejõudude lipupäev, marssal C. G. E. Mannerheimi sünniaastapäev (kohustuslik lipupäev) 25. juuni − jaanilaupäev (Soomes
tähistatakse jaanilaupäeva ja jaanipäeva alati nädalavahetusel) 26. juuni − jaanipäev (kohustuslik lipupäev) JUULI 6. juuli − Eino Leino päev ehk luule- ja suvepäev (soovituslik lipupäev) 27. juuli − seitsmemagajapäev (mujal tähistatakse 27. juunil, Soomes üks kuu hiljem) AUGUST 15. august − saami lipu päev OKTOOBER 10. oktoober − soome kirjanduse ja Aleksis Kivi päev (soovituslik lipupäev) 24. oktoober − ÜRO päev (soovituslik lipupäev) NOVEMBER 5. november − kõigi pühakute päev 6. november − rootsi päev (soovituslik lipupäev) 13. november − isadepäev (soovituslik lipupäev) 20. november − laste õiguste päev (soovituslik lipupäev)
8. detsember − muusikapäev, Jean Sibeliuse päev (soovituslik lipupäev) 24. detsember − jõululaupäev 25. detsember – esimene jõulupüha 26. detsember – teine jõulupüha, tabanipäev 2017 JAANUAR 1. jaanuar − uus aasta 6. jaanuar − kolmekuningapäev VEEBRUAR 5. veebruar − Runebergi päev (soovituslik lipupäev) 6. veebruar − saami rahvuspüha (kohustuslik lipupäev) 14. veebruar − valentinipäev 28. veebruar − soome kultuuri ja Kalevala päev (kohustuslik lipupäev) MÄRTS 19. märts − võrdõiguslikkuse ja Minna Canthi päev (soovituslik lipupäev) NB! Mitmed pühad, mida eestlased tähistavad kindlal kuupäeval (jaanipäev, hingede- ehk pühakutepäev), on Soomes liikuvad pühad ja viidud alati laupäevale.
DETSEMBER 6. detsember − iseseisvuspäev (kohustuslik lipupäev)
Snellmani päev viib mõtted Soome margale 12. mail tähistatakse Soomes riikliku tähtpäevana Soome rahvusliku liikumise suurkuju Johan Vilhelm Snellmani päeva, mida kutsutakse alates 1970. aastast ka soomluse päevaks. Johan Vilhelm Snellman (1806−1881) oli Soome rahvusliku ärkamisaja üks suurkujusid, tema mõju Soome ühiskonnale oli XIX sajandil väga suur. Snellman oli aastatel 1856–1863 Hel-
8 MÄRTS 2016 | Fookuses: Soome
singi ülikooli professor. Aastatel 1844−1846 üllitas ta soomekeelset ajalehte Maamiehen Ystävä ja rootsikeelset ajalehte Saima. Aastatel 1863–1868 oli ta senati liige ja juhtis finantsdepartemangu. Tänu Snellmanile sai Soome oma raha. 1865. aastal korraldas Snellman rahareformi, kus võeti käibele Soome mark. Selle auks on Snellmani kuju püstitatud ka Helsingisse Soome Panga hoone ette.
Snellman taotles rahvahariduse ja rahvakultuuri edendamist ning soome keelele rootsi keelega võrdseid õigusi. Ta vastustas skandinavismi ja pooldas Vene keisririiki kuuluva Soome täielikku iseseisvumist. Johan Vilhelm Snellman puhkab Helsingis Hietaniemi kalmistul. Allikas: Vikipeedia
KUHU MINNA?
Soome pakub vaatamist ja kuulamist MÄRTS 18. märts 2016 − 31. detsember 2020 • Näitus “Stories Of Finnish Art” Ateneumis 23. märts • Ennio Morricone Hartwall Arenal kuni 24. märts • Oulu muusikafestival 26. märts • Lihavõttelõkked Seurasaaril APRILL 4. aprill • Mariah Carey Hartwall Arenal 20.−26. aprill • Espoo “April Jazz” 21. aprill • Adam Lambert Hartwall Arenal 22.−24. aprill • Helsingi kohvifestival Kaablitehases 23. aprill • Soome popstaar Antti Tuisku Hartwall Arenal 25. aprill • Janet Jackson Hartwall Arenal MAI 4.−8. mai • Vaasa koorifestival 6.−15. mai • Suur tsirkusefestival Helsingis 7. mai • Mumford & Sons Hartwall Arenal kuni 8. mai • Auguste Rodin Ateneumis 7. mai − 7. august • Näitus “Tom of Finland” Helsingi kunstihallis 9.−14. mai • “Mukamas 2016” − Tampere rahvusvaheline nukuteatri festival 10 MÄRTS 2016 | Fookuses: Soome
kuni 15. mai • Näitus “Japanomania” Ateneumis 17.−22. mai • “Dance Current” – Tampere moodsa tantsu festival 19.−22. mai • Linnafestival “Armas Helsingi” 23. mai − 2. juuni • Rahvusvaheline balletikonkurss Helsingis 28.−29. mai • Festival “World Village” Helsingi Kaisaniemi pargis JUUNI 2. juuni − 25. august • Espoo oreliöö ja aariafestival 3. juuni • “5 Seconds of Summer” Hartwall Arenal 4. juuni − 14. august • Orivesi suvefestivalid 5.−11. juuni • Festival “VocalEspoo” 7.−12. juuni • Riihimäki suvekontserdid 7.−18. juuni • Naantali muusikafestival 8.−12. juuni • Festival “Pispala Schottische” 9.−12. juuni • Salo laste laululinn 9. juuni − 9. oktoober • Alice Neel Ateneumis 10. juuni • Rokkiv Helsingi: Uriah Heep, Deep Purple Kaisaniemi pargis 10.−19. juuni • Ilmajoki muusikafestival 11. juuni − 14. august • Salmela kunstikeskus, Mäntyharju 12. juuni • Helsingi päev
12. juuni − 31. august • Mänttä kunstifestival 13.−19. juuni • “Vekara-Varkaus” − laste suvefestival 14. juuni • “Muse − Drones World Tour” Hartwall Arenal 15.−18. juuni • Iitti muusikafestival 15.−19. juuni • Sodankylä kesköösuve filmifestival 15.−21. juuni • Kuopio tantsufestival 16.−19. Juuni • “Helsingi maitsed” − söögi- ja joogifestival 17.−18. juuni • Zapashny Brothers & Great Moscow Circus Hartwall Arenal • Festival “Sideways” Helsingis 17.−19. juuni • Inkoo festival “Meri ja muusika” 18. juuni • Helsingi sambakarneval 24. juuni • Jaanilõkked Seurasaaril 27. juuni − 2. juuli • Haapavesi rahvamuusikafestival • Mikkeli muusikafestival 27. juuni − 3. juuli • Helsinki Pride 2016 28. juuni − 3. juuli • Ruovesi muusika 29. juuni − 3. juuli • “Avanti!” − suvehelid Porvoos • “Jutajaiset” – multikunsti- ja folkloorifestival Rovaniemis • Järvenpää festival “Lakeside Blues” • Kuhmo etnomuusikafestival
30. juuni − 3. juuli • Tornio/Haparanda festival “Kalottjazz & Blues” JUULI 1.−3. juuli • Festival “Tuska Open Air Metal” Suvilahtis 2.−9. juuli • Sysmä suvehelid 3. juuli • Neil Young Hartwall Arenal 5.−10. juuli • Viitasaari muusikaaeg • Ikaalineni akordionifestival 6.−10. juuli • Kajaani festival “Sõnad ja muusika” • Seinäjoki tangofestival 8.−10. juuli • Turu “Ruisrock” 8. juuli − 6. august • Savonlinna ooperifestival 8.−10. juuli • Taalintehdase festival “Baltic Jazz” 9.−17. juuli • Pori džässifestival 10.−15. juuli • Hanko muusikafestival 10.−23. juuli • Kuhmo kammermuusikafestival 11.−16. juuli • Helsingi CUP 2016 11.−17. juuli • Kaustineni rahvamuusikafestival 12.−17. juuli • Jyväskylä festival • Kimito saare muusikafestival 15.−17. juuli • Joensuu “Ilosaarirock” • Hankasalmi festival “Kihveli Soikoon” 16.−24. juuli • Kangasniemi muusikafestival
23.−30. juuli • Sastamala gregoriaanid – vanamuusikapäevad • Uusikaupunki Crusellmuusika festival 24.−27. juuli • Pyhäjärvi täiskuutantsufestival 24.−30. juuli • Järvenpää/Tuusula “Meie festival” 26.−31. juuli • Lohtaja kirikumuusikafestival 27.−30. juuli • Helsingi õllefestival 27. juuli − 4. august • Korsholmi muusikafestival 28.−31. juuli • Kotka merefestival • Valkeakoski festival “Workers’ Music” AUGUST 1.−7. august • Tampere teatrifestival
2.−6. august • Rauma festival “Festivo Music” 3.−7. august • Mänttä muusikafestival 4.−7. august • Hämeenlinna kunstifestival “Hippalot” lastele • Ekenäsi suvekontserdid 4.−28. august • Oulu augustifestival 5.−6. august • Tehnomuusikafestival Kyläsaaris 7.−14. august • BRQ Vantaa 8.−14. august • Lahti orelifestival 11.−14. august • LuostoClassic 11.−20. august • Turu muusikafestival 12.−14. august • Flow-festival Suvilahtis 13. august • Helsingi maraton
18.−20. august • Toidufestival − Soome delikatessid Helsingis 18.−21. august • Turu Jazz 19. august − 4. september • Helsingi festival 2016 26. august − 4. september • Satasoitto muusikafestival SEPTEMBER 1.−11. september • Helsingi disaininädal 8.−10. september • Sibeliuse festival Loviisas 8.−11. september • Sibeliuse festival Lahtis 15.−25. september • Filmifestival “Armastus ja anarhia” Helsingis 26.−27. september • Justin Bieber Hartwall Arenal
OKTOOBER 2.−8. oktoober • Suur heeringaturg Helsingis 7. oktoober • The Cure Hartwall Arenal 31. oktoober − 20. november • Oulaineni muusikanädal NOVEMBER • Joensuu festival “Rokumentti” 3.−6. november • Tampere festival “Jazz Happening” 8.−13. november • Festival “Etnosoi” Helsingis 20. november • Jõuluturu avamine Aleksanderinkatul Allikad: www.festivals.fi; Hartwall Arena; www.visithelsinki.fi
SOOMLASED
Soomlane: rahumeelne sauna-, heavy metali ja kohvisõber Soomlased (suomalaiset) on Soome suurim põlisrahvus. Maailmas elab 6,5–7 miljonit soomlast, neist Soomes 4,86 miljonit (89,6% elanikkonnast).
O
ma lõunanaabritest eestlastega seovad neid mitmed ühised nimetajad – saunaarmastus, mobiiltelefonide lembus, Hesburger, Hella Wuolijoki, Saaremaa valss, sarnased jooned ajaloost, rääkimata sarnasest keelest. Kuid palju on ka erinevusi. Näiteks see, et soomlaste kalendris nn punaseid päevi on palju rohkem kui eestlastel, sest peetakse rohkem kirikupühi. Ehk siis soomlased on usu ja kirikuga seotud rohkem kui usuleiged lõunanaabrid –
suurem osa soomlastest on luterlased, vähesel määral on ka õigeusklikke.
Milline on soomlane? Kui paluda eestlastel kirjeldada soomlast, joonistub välja midagi sellist: jässakas ja heledapäine prillidega tegelane, kes kannab tosse ja joob palju kohvi, armastab saunas leili visata, ei ütle ära õllest ja kangemastki kraamist, kannab vööl pussnuga, vaikib või vastab kiitvalt: “Jo!”, elu tuleb sisse siis, kui kuuleb tangot või rasket rokki; armastab kala püüda ja üksinduses oma
SOOMLASED JA EVANGEELNE LUTERLUS Soomes on levinuim usk evangeelne luterlus. Soomlased ei ole väga usklik rahvas. Kultuuris järgitakse siiski tänapäevani mitmeid kristlikke kombeid. Tööelus ilmneb usu mõju mitmete töötajatele antavate vabade päevadena. Kristlikud pühad, nagu jõulud ja lihavõtted, on riiklikud pühad. Usulised kombetalitused või rituaalid ei kuulu Soome töökoha juurde. Mõnes töökollektiivis on organiseeritud palvetamiskoht, kui töötajad on seda soovinud. Reeglina sellist praktikat töökohtadel ei ole. Kui töötaja soovib keset tööpäeva pidada näiteks palvehetke, peab ta seda tegema töökohas kokku lepitud tavapäraste pauside raames. Usust märku andvad välised märgid, nagu pearätikud, on Soomes lubatud, kuid tuleb täita töökohtadel kehtivaid riietumisreegleid. Selle põhjuseks on tööohutuse ja tööhügieeni reeglid. Allikas: www.infopankki.fi
SOOMLASED Illustratsioon: Artur Jurin
Fotokroom ja toonitud klaasid
-30% Kontaktläätsede eripakkumine
39€
(3 paari läätsesid+nägemiskontroll+hooldusvahend)
Tasuta nägemiskontroll optometristilt! * Pakkumine kehtib raamide ja klaaside koosostul kuni aprilli lõpuni.
Tallinn Foorum Äritänav, Narva mnt. 5, tel. 66 40 440; Ravi 14, tel.64 64 433; Sikupilli Kaubanduskeskus, Tartu mnt 87, tel 58 50 9313; Tondi Selver, Tammsaare tee 62, tel. 67 73 766 MaaRdu nurga 1, tel. 58 509 305 TaRTu Eedeni Kaubanduskeskus, Kalda tee 1, tel. 73 80 113 HaaPSalu Haapsalu Kaubanduskeskus, Tallinna mnt.1, tel. 61 50 598 / JõHvi Keskväljak 6, tel. 33 56 110 / KoHTlaJÄRvE Keskallee 4, tel. 33 44 058 naRva Tallinna mnt. 8, tel. 35 73 064; Fama outlet, Tallinna mnt.19C, tel. 356 6660
www.lensoptika.ee
Kontaktläätsede E-pood: www.weblens.ee
SOOMLASED
OLULISED ASJAD, MIDA PEAB SOOMLASTEGA SUHELDES ARVESTAMA: SOOMLASTEL ON RAHVUSLIKUD EMOTIKONID Eelmise aasta novembris andis Soome välisministeerium välja emotikonid, mis iseloomustavad soomlasi kõige paremini – rohkem kui 30 allalaaditavat emotikoni näitavad, millised on “päris” soomlased. Nagu arvata võib, kujutavad esimesed neli emotikoni meest saunas, naist saunas ja Nokia 3310 telefoni (nutitelefonide eelse ajastu lemmik) ja peaga vehkijat, mis viitab soomlaste hardrock’i ja heavy metal’i armastusele. Soome välisministeeriumi teatel on Soome maailmas esimene riik, kus on oma rahvusemotikonid, need pandi üles ka interneti koos 13 keeles avaldatud kommentaaridega. Soome meediaväljaanded küsisid soomlastelt, kuidas neile nende rahvusemotikonid meeldivad. 75 protsenti vastanutest pidas neid õnnestunuteks.
• Soomlased tahavad vaikust ja rahu. Seda nii tööl kui ka näiteks ühissõidukis. Üle bussi mobiiltelefoniga rääkimine on ebaviisakas, sellega segad teisi. • Soomlased täidavad seadusi. Seadus on ühiskondlik kokkulepe ja siin ei arutata, kuidas sellest mööda nihverdada või asju omakasupüüdlikult tõlgendada. Sellepärast ei küsitagi sooduspiletit ostes rongijaamas vm dokumenti. • Inimeste individuaalne ruumi- ja ajataju oli täiesti teistsugune. Tihe trügimine järjekorras on soomlasele vastuvõtmatu. • Soomes tervitatakse üksteist nii, et seda on kuulda. Tervitatakse üksteist mitu korda päevas, alati, kui uuesti kohtutakse. Ruumi sisenedes ei oota soomlane tutvustamist, vaid ütleb kõva häälega oma nime ja annab kätt. Kätt annab ta kõigile, keda esimest korda kohtab. • Milleks raisata sõnu, kui saab ilma. • Jõuluvana on päriselt olemas. Elab Soomes. Allikad: Merike Mikk “Tahan Soome elama!”; Sirje Kiin “Kultuurierinevusi tuleb tundma õppida, mitte karta”, internetiväljaanne Vaba Eesti Sõna. 10.08.2015
mökki’s ehk suvekodus aega veeta, liigub teiste rahvuste esindajate (leedukad, venelased jt) arvates punktist A punkti B veel aeglasemalt kui eestlane. Eestis elav soomlanna Pia Ruotsala iseloomustab oma rahvuskaaslasi nii: “Üks tüüpiline soomlane on vaikne, aus, mõistev, mõistlik, tagasihoidlik, melan-
hoolne, taktitundeline, isamaaline ja sööb lõunat kell 11–12. Soomlane arvab, et kõiki peab kohtlema võrdselt ja hindab väga kõrgelt näiteks Soome võrdset koolisüsteemi. Soomlane kaldub pigem masendusse ja talle sobib minoorne muusika. Soomlase talitamist suunavad kristlikud väärtused.
KUULSAD INIMESED
Soome teevad tuntuks tema inimesed Carl Gustav Emil Mannerheim – marssal, Soome kaitsejõudude juht Teises maailmasõjas, rahvakangelane ja nimetatud Soome päästjaks, kes alustas oma karjääri Tsaari-Venemaa armees. Pärast Teist maailmasõda oli ka Soome president. Hääletatud meedias kõige suuremaks soomlaseks.
Alisa Pauliina Vainio
Foto: Ilta-Sanomat
Urho Kaleva Kekkonen – ikooniline riigijuht, kahekordne peaminister ja kõige pikemat aega ametis olnud president (1956–1981). Märtsis 1964 külastas ta mitteametlikult Eestit. Pidas siis eestikeelse kõne Tartu ülikoolis, käis Kääriku spordibaasis suusatamas. Visiidi parim tulemus oli aasta hiljem avatud regulaarne laevaliin Tallinna ja Helsingi vahel. Martti Oiva Kalevi Ahtisaari – Soome diplomaat ja poliitik, Soome president 1994–2000. Pikaajalise töö eest rahuvahendaja ja rahvusvaheliste konfliktide lepitajana sai ta 2008. aastal Nobeli rahuauhinna. Johan Julius Christian Sibelius, hüüdnimi Janne – Soome klassikalise muusika helilooja. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Kõigi aegade suurima soomlase valimisel 2004. aastal sai ta 8. koha. Foto: Shutterstock
Esa-Pekka Salonen
Esa-Pekka Salonen – rahvusvaheliselt tuntud dirigent ja klassikalise muusika autor, kes õppis 1973–1980 Sibeliuse Akadeemias metsasarve, kompositsiooni ja orkestrijuhtimist. 1984–1995 oli ta Rootsi Raadio sümfooniaorkestri peadirigent. 1992–2008 oli ta Los Angelese sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht. 2008. aastast on ta Londoni Filharmooniaorkestri peadirigent.
Mika Häkkinen – Soome endine vormel 1 sõitja, kes on kahekordne vormel 1 maailmameister, tiitlid pärinevad aastatest 1998 ja 1999. Aastal 1998 valiti ta Soome aasta sportlaseks. Aastatel 2005–2007 võistles ta Saksamaa sarjas DTM. Häkkinen teatas motospordist loobumisest 4. novembril 2007. Paavo Nurmi – Turus aastal 1897 sündinud ja Helsingis 1973. aastal surnud Soome kergejõustiklane, kes domineeris pikamaajooksu distantsidel alates 1920. aastast. Teda on nimetatud ka “lendavaks soomlaseks”, üheksakordne olümpiamedalist. 16 MÄRTS 2016 | Fookuses: Soome
Tulevikulootus Alisa Pauliina Vainio – äsja aasta noore tippsportlase tiitli pälvinud pikamaajooksja, kes on püstitanud mitmeid rekordeid. Näiteks võitis ta pronksmedali alla 20-aastaste Euroopa meistrivõistlustel Eskilstunas. Iluuisutamisega hakkas tegelema kolmeaastaselt, tegelenud ka võimlemise ja saalihokiga. Ületas Rio de Janeiro maratoni ajapiiri, aga ei saa osaleda, kuna on vaid 18-aastane. Mika Waltari – rahvusvahelise läbimurde teinud kirjanik ja tõlkija. Tema rahvusvaheliselt kõige tuntum teos on 1945. aastal ilmunud romaan “Sinuhe”. Kasutas ka pseudonüüme Kristian Korppi, Leo Rainio, Leo Arne ja Nauticus. Tove Jansson – soomerootsi kirjanik, raamatuillustraator, paljude koomiksite autor ning kunstnik. Tema loodud on kuulsad Muumitrollid. Tove Jansson kirjutas oma esimese muumiraamatu 1945. aastal. Kirjastaja keeldus kasutamast nime Muumid, kuna arvas, et see võiks lugejaid segadusse ajada ning kasutas selle asemel sõnaühendit “Väikesed trollid”. Esimene raamat erilist tähelepanu ei pälvinud, kuid juba järgmised tõid autorile kuulsuse. Antti Juhani Herlin – tippjuht, KONE juhatuse esimees. Ta on Soome rikkaim mees. Ajakiri Forbes paigutas ta 2010. aasta märtsis maailma rikkaimate inimeste nimekirjas 773. kohale. Allikad: Vikipeedia, Postimees
MAJANDUS
Soome pika ajalooga firmad on kuulsad üle maailma Kes ei teaks Soome kuulsat Nokiat või Fiskarsi kvaliteetseid kodu,- aia- ja vabaajatööriistu – pika traditsiooniga firmad on alati olnud majanduse tugitalad. Nokia alustas kummirehvidest Nokia on siiamaani väga tuntud, kuigi enam pole ta maailma tipus mobiiltelefonide tootjana. Nokia valdkond on olnud väga lai, firma alustas kummirehvide tootjana. Nokia asutati aastal 1865, kui kaevandusinsener Fredrik Idestam ja poliitik Leo Mechelin rajasid Tampere lähedale Tammerkoski kärestikule saeveski. 1868 rajas Idestam Tamperest 15 km kaugusele lääne suunas Nokia linna lähedale teise vesiveski. See asus Nokianvirta jõel, mille võimsus oli suurem. 1871 reorganiseerisid Idestam ja Mechelin selle ettevõtte aktsiaseltsiks ja andsid firmale nimeks Nokia, mis püsib tänapäevani. 1898 asutatud Soome Kummitehas, mis tootis kalosse ja teisi kummitooteid, rajas
20. sajandi algul Nokia linna lähedale oma tehased ja asus oma tooteid müüma Nokia nime all. Pärast Esimese maailmasõja lõppu sattus Nokia AS suurde rahapuudusse ja selleks, et tootmiseks edaspidigi elektrit saada, omandas kummitehas elektrijaama. 1912 asutatud Soome Kaablitehas tootis telefoni-, telegraafi- ja elektrijuhtmeid ja sai aluseks Nokia hilisemale tegevusele juhtmete ja elektroonika tootmise vallas. 1922 omandas kummitehas ka kaablitehase. Kolm ettevõtet liitusid alles 1967. aastal. See tootis paberit, autode ja jalgrataste rehve, jalanõusid, kummisaapaid, sidekaableid, telereid ja muud koduelektroonikat, personaalarvuteid, elektrigeneraatoreid, kondensaatoreid, plasti, alumii-
niumi, keemilisi aineid ning sõjaväevarustust, näiteks gaasimaske ja sideseadmeid. Alates 1983 hakkas Nokia tarnima Soome sõjaväele digitaalseid kantavaid krüpteeritud tekstipõhiseid sideseadmeid Sanomalaite M 90, mis sai sõjaväes populaarseks ja mis paljudest nimetatud toodetest kõige rohkem sarnanes mobiiltelefonidega. BusinessWeek hindas 2007. aastal Nokia kaubamärgi hinnalt maailma viiendaks väärtusega 25 miljardit eurot. Pärast iPhone’i turuletulekut 2007. aastal jäi Nokia nutitelefonide turul hätta ja ettevõtte aktsiate turuväärtus kahanes paari aasta jooksul ligi kolm korda. Nokia müüs oma telefoniäri 2014. aastal Microsoftile. Allikas: Vikipeedia
Fiskars – tipptasemel disain 1649. aastal asutatud Fiskars on vanim ettevõte Soomes, ühtlasi ka ülemaailmne juhtiv kaubamärgiga kodu-, aia- ja vabaajatööriistade tarnija.
M
illiseid Fiskarsi tooteid on ligi 50 aasta jooksul müüdud üle miljardi? Õige vastus: oranži käepidemega kääre. Kõik sai alguse aastal 1649, kui Peter Thorwöstele anti eesõigus seada Fiskarsi külas sisse kõrgahi ja sepikoda. Fiskarsis valmistati rauast ka naelu, traati, nuge, kõplaid, rattaid ja muid asju. 1832. aastal rajati Fiskarsisse Soome esimene söögiriistade valmistamise tehas, et laiendada tootevalikut kahvlitega ja varsti maailma lemmikuks saanud kääridega. Fiskars oli taas esimene, kui 1837. aastal rajati külla masinatsehh ja alustati maailma ühtede esimeste auruvedurite tootmist. 21. sajandil on Fiskars keskendunud kasvule mitmete tuntud kaubamärki-
de soetamise kaudu. Fiskarsi tooted on üle ilma tuntud oma funktsionaalsuse ja tipptasemel disaini poolest. Vabaajatoodete ettevõte Gerber Legendary Blades, mis osteti tagasi 1987. aastal, tugevnes Silva ostmisega 2006. aastal. Iittala ost 2007. aastal tugevdas Fiskarsi positsiooni köögitarvete valdkonnas, sellal kui Leborgne tugevdas korporatsiooni aiatööriistaäri. Royal Copenhageni omandamine 2013. aastal täiendas Fiskarsi sööginõusid peene käsitsi maalitud portselaniga ning tugevdas ettevõtet Põhjamaades ja Aasias. Firma 2013. aastal registreeritud netokäive oli 799 miljonit eurot, firmas töötab umbes 4100 inimest rohkem kui 20 riigis. Allikas: www.fiskars.com
Foto: Fiskars
1967. aastal muutis Fiskars maailma arusaama kääridest. Fookuses: Soome | MÄRTS 2016 17
kiire NiNg uSalduSväärNe eeSti ja Soome vaheliNe traNSPort aaStaSt 1999
Norex SyStemS tere tulemaSt meie klieNtide Sekka! Pakume vedusi üle Euroopa alates 1999. aastast. Vedusid teostame nii pakiautoga, tagaluuktõstukiga veoautoga kui ka poolhaagisega. Oleme koostöös kümnete rahulolevate klientidega ning meie jaoks on oluline nii väike kui ka suurklient – iga klient on kuningas.
MEiE tEEnusEd:
liiNivedu Pakivedu Projektivedu ekSPreSSvedu Vaata lähEMalt:
www.norexsystems.ee Võta MEiEga ühEndust: laki 9a 10621 tallinn norexsystems@norexsystems.ee telefon +372 65 07 961
MAJANDUS
Rahvusvaheline tuntus tuleb visa tööga
Soome firmade eripära on pikk ajalugu, head töötajad ning maailmas hinnatud toodete ja teenuste tippkvaliteet.
Foto: Vaisala
S
oomes on üks tehnoloogiafirma, kellel on üle maailma väga palju kasutajaid. Kahe päeva jooksul keskmiselt 6 miljardit inimest ehk pea terve maailma populatsioon. See on KONE, mille liftidega sõidavad ka eestlased maast taeva poole. Kone Oyj (ametlikult KONE) on 1910. aastal asutatud Soome päritolu rahvusvaheline lifte ja eskalaatoreid tootev ja hooldav ettevõte. Ettevõte tegutseb ligikaudu 50 riigis, peakorter asub Espoos Soomes. Firma on suuruselt neljas liftitootja maailmas ja maailma juhtiv eskalaatorite tootja. Samuti pakutakse hooldusteenuseid ja moderniseerimislahendusi. 2013. aastal oli KONE netokäive 6,9 miljardit eurot.
Vaisala mõõdab ilma Soome mainekamate ettevõtete hulka kuuluv Vaisala arendab, toodab ja turustab tooteid ning teenuseid, mis mõeldud keskkonna- ja tööstuslikeks mõõtmisteks. Firma klientideks on seetõttu näiteks riiklik meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistus, lennuamet, kaitsevägi, teedeametid.Vaisala Groupil on kontoreid lisaks Soomele USA-s, Suurbritannias, Kanadas, Prantsusmaal, Saksamaal, Hiinas, Indias, Rootsis, Malaisias, Lõuna-Koreas, Brasiilias, Araabia Ühendemiraatides, Jaapanis ja Austraalias. Mullu oli firmas 1588 töötajat ja netokäive 318,5 miljonit eurot. Vaisala teenindab kliente rohkem kui 140 riigis.
F-Secure – infoturbe tarkavara looja Firma on rahvusvahelisel turul edukalt läbi löönud ja Põhjamaade suurim infoturbe tarkavara tootja, kelle juhatajad
Vaisalas valmistatakse ka GPS-sonde.
on usinasti esinemas rahvusvaheliselt küberkaitse asjatundjana. F-Secure on kaitsnud üle 25 aasta kümneid miljoneid inimesi ja paljusid firmasid üle maailma digitaalsete ohtude, näiteks küberrünnakute eest. Tarkvara edasimüüjaid on firmal üle 6000 ja enam kui 40 riigis. F-Secure’i peakorter asub Helsingis. Eestis pakub Telia F-Secure’i tarkvaral põhinevat tasulist arvutikaitse teenust kodukasutajatele.
Gigant UPM-Kymmene UPM-Kymmene kontsern on üks maailma juhtivamaid metsatööstusettevõtteid. Metsa- ja puidutööstusgigandi juured ulatuvad 18. sajandi saetööstusesse, praegu on aga firma tõusvaks alaks biokütus. UPMi põhitooted on trükipaber, etiketimaterjal ja puidutööstuse tooted. Ettevõttel on tootmisüksusi 14 riigis, toodangut turustatakse peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Eestis kuulub UPMi kontserni Otepää vineeritehas (UPM-Kymmene Otepää AS). Kontsernis töötab 19 600 inimest, müügitulu 10,1 miljardit eurot, müügivõrk toimib kuuel kontinendil, aktsionäre 86 000.
Fazer teeb suu magusaks Fazeri sinine šokolaad on üks soomluse tunnistusi. Fazer Grupp on pereettevõte, millele pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas oma esimese kohviku Helsinkis. Kuid hoolimata kohvikute menukusest kujunesid Fazeri renomee aluseks maiustused. Karl Fazer oli õppinud nende valmis-
tamist Euroopa kuulsaimates kondiitrifirmades ja need peegeldasid kõiki ta kutseoskusi. Tööstuslikult hakkas Fazer maiustusi valmistama 1897. aastal. Ta ehitas Helsingis Punavuorel kommivabriku samale krundile, kus asus ta venna Max Fazeri hulgifirma. Karl Fazer mõistis hästi disaini tähtsust ning valdas ka reklaami- ja turustuskunsti. Helsingi trammidel võis Fazeri reklaame näha juba 19. sajandi lõpuaastatel. Kaubandusnõuniku tiitli pälvinud Karl Fazer suri 1932. aasta sügisel 66-aastasena. Fazer on perefirma tänaseni – suguvõsa liikmeid töötab ettevõttes juba neljandat põlve. Täna on grupi tooteportfellis valmistoidud, maiustused, pagari- ja kondiitritooted ning mis pakub ka toitlustamisteenuseid. Fazeri tooteid eksporditakse enam kui 40 riiki ja ettevõtte esindused asuvad kaheksas riigis.
Suunto – suurim spordikellade tootja Suunto Oy on ettevõte, mis toodab ja turustab sportkellasid, kompasse ja täppisinstrumente. Peakorter asub Vantaas, firma annab tööd enam kui 300 inimesele kogu maailmas ning tooteid müüakse enam kui 100 riigis. Suunto on maailma suurim spordikellade tootja, kelle trumpideks on treeningu täpne mõõtmine ja analüüs ning unikaalne disain. Maailma tippmärk ja turuliider omas valdkonnas. Allikas: Vikipeedia Fookuses: Soome | MÄRTS 2016 21
???
Töötamine Soomes –
lepingud ja seaduse tundmine EL-i riigi kodanik võib Soomes töötada, tegutseda ettevõtjana või õppida. Samas peab arvestama, et edukaks tööle kandideerimiseks on vajalik soome või rootsi keele oskus, mida eeldab ka enamik tööandjaid.
K
ehtiva passi või muu ametliku isikut tõendava dokumendiga võib riigis elada kolm kuud ilma registreerimistunnistuseta (pärast seda tuleb pöörduda elukohajärgsesse politseijaoskonda, kust saab nii elamisloa kui ka soome isikukoodi). Ka tööd võib tulla otsima kuni kolmeks kuuks, Soome riik töötuhüvitist tulijale ei maksa. Kui tal on kodumaal õigus töötushüvitisele, saab seda ajutiselt edasi maksta ka Soomes. Töötushüvitise ületoomiseks tuleb kasutada blanketti E303 või U2, mille saab Eestis töötukassast (vt. www.tootukassa.ee). Väljastpoolt EL-i tööle tulija vajab elamisluba. Enne elamisloa saamist tuleb leida töökoht, alles siis saab taotleda elamisluba. Seda tuleb teha enne riiki asumist. Loa tüüp sõltub sellest, millist tööd hakkab tulija tegema.
gad, tööajad, puhkused, haigusaja palgad ja töölepingu ülesütlemise tingimused. Tööandja peab lisaks kokkulepitud palgale maksma töötaja eest pensionikindlustust ja teisi kohustuslikke makse, korraldama töötajale töötervishoiuteenuse osutamise. Kui Soome tullakse tööle töövahendusfirma kaudu, on tegemist renditöötajaga. Renditöötajal on tööleping töövahendajaga, vaatamata tegelikule töö tegemise kohale. Siis maksab palka, puhkusetasu ja ületunniraha töövahendaja. Kui töötajat rentiv ettevõte on välisettevõte, saab temast lähetatud töötaja. Lähetatud töötaja kohta kehtib terve hulk Soome töölepingutes olevaid tingimusi, mis käsitlevad miinimumtöötasu, tasu ületundide eest ja iga-aastast puhkust. Neid reguleerib lähetatud töötajate seadus.
Töötajaid kaitseb kollektiivleping
• Võrdne kohtlemine – igal töötajal on nii tööle kandideerimisel kui ka töökohal õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele. • Tööleping – tekib siis, kui töötaja ja tööandja lepivad kokku töö tegemises ja selle eest makstavas palgas ning muudes soodustustes ja tingimustes. Töösuhte tingimused määratakse kindlaks tööseadusandluse ja kollektiivlepinguga. Tööleping on mõlemale poolele siduv.
Töötajate õigused ja kohustused on paika pandud tööseadusandluse ja kollektiivlepingutega. Töötajate ja tööandjate liidud peavad omavahelisi läbirääkimisi ja lepivad kokku kutseala põhistes kollektiivlepingute tingimustes. Oma kollektiivleping on ehitusvaldkonna, merenduse, hariduse, transporditöötajatel jne. Seadusandlus ja kollektiivleping määravad kindlaks miinimumpal22 MÄRTS 2016 | Fookuses: Soome
Olulised märksõnad:
• Ametiühingud – Soomes on ametialane organiseerumine tavaline ja väga levinud, igaüks võib astuda ametiühingu liikmeks ja erandina jääb silma pigem sinna mittekuulumine. Ametiühingul on suur roll, ühing püüab kaitsta oma liikmete tööalaseid huve, kaasa räägitakse näiteks kollektiivlepingute sõlmimisel, saamata töötasu väljanõudmisel jne. • Töökaitse – tööandja kohustus on hoolitseda oma töötajate ohutuse eest. Töökaitseamet (Työsuojeluhallinto) teostab järelevalvet, et töökohtadel täidetaks seadusest tulenevaid tööohutusnõudeid. On terve rida valdkondi, kuhu Soomes ei saa tööle minna ilma, et poleks läbitud tööohutuskoolitust ja saadud sealt Soome tööohutustunnistust (nn roheline kaart ehk työturvallisuuskortti). Kõik tööturvalisuskoolituse läbinud registreeritakse Soome tööohutuskeskuses. Nn rohelise kaardi koolitusi korraldatakse ka Eestis. • Töötuskaitse – kui Soomes alaliselt elav isik jääb töötuks, on tal õigus saada töötuskaitset (työttömyysturva). • Pension – välismaalane, kes on Soomes piisavalt kaua elanud, võib saada vanadus- või töövõimetuspensioni. • Maksustamine – Soomes töötades tuleb mõistagi maksta makse. Riigis kehtivat astmelist tulumaksu ko-
TÖÖ haldatakse neile, kes elavad Soomes üle kuue kuu. Alla selle Soomes viibiva töötaja palgast peetakse kinni 35% tuluallikamaksu (lähdevero). Palgasaaja või ettevõtja vajab tulumaksukaarti (verokortti), mille saab maksubüroost. • Töötervishoid – igal tööandjal on kohustus organiseerida oma töötajatele ennetavaid töötervishoiu teenuseid. • Vanemapuhkused – kui perre sünnib laps, võib ema või isa jääda seaduse järgi koju last hoidma. Kui laps saab 9-kuuseks, lõpeb tasustatud puhkus ja lapse 3-aastaseks saamiseni on õigus olla töölt palgata puhkusel. Üldjuhul on vanemapuhkused (neid on riigis nelja liiki) palgata puhkused. Kas selle aja eest töökoht tasu maksab või mitte, sõltub kollektiivlepingust. Lapsega kodus olijale maksab riigi sotsiaalkindlustusamet ehk Kela peretoetusi ehk vanemapäevaraha ja koduhoiu toetust. Vanemapuhkuse lõppedes on töötajal õigus naasta kas samale või samalaadsele töökohale. Raseda töölepingut lõpetada ei tohi ning teda ei tohi
raseduse tõttu diskrimineerida. Soomes tunnevad tööandjad ja töötajad vanemapuhkusi ja nende kasutamine on väga levinud. • Töötunnistus – kui töötaja töösuhe lõpeb, on tal õigus saada tööandjalt kirjalik töötunnistus (työtodistus, kui ta seda soovib). Töötunnistusel on kirjas töösuhte kestus ja tööülesanded. Kohustus töötunnistus väljastada on tööandjal veel ka kümne aasta jooksul pärast töösuhte lõppemist. Sellest hiljem ainult juhul, kui see ei põhjusta tööandjale liigseid raskusi. Kui töötaja soovib saada töötunnistusele oma tööoskuste ja käitumise hinnangut, peab tööandja selle edastama ka viie aasta jooksul pärast töösuhte lõppemist. Tööandjad peavad andma töötajale uue töötunnistuse, kui töötaja töötunnistus kaob või saab kahjustada. Tööandja, kes tahtlikult või hoolimatusest ei väljasta töötunnistust, rikub sellega töölepinguseadust. Vaata rohkem: www.infopankki.fi; www.te-palvelut.fi
RAMMI KOOLITUS OÜ on loodud eesmärgiga pakkuda tööohutusalaseid-, euroopa tööohutuspassi-, rohelise kaardi-, tõstukitejuhi-, tellingupaigaldaja-, kraanakäitaja-, troppija-, hüdrotõstukijuhi koolitusi. Koolitatu saab loa, mis kehtib Eestis. Läbides lisaks täiendkoolituse saab loa, mis kehtib Soomes, Rootsis, Norras. Kõiki koolitusi saab tellida ettevõttesse vastavalt Teile sobival ajal ja kokkuleppehinnaga. Tegutseme Tartus Aleksandri 8, II korrus ja Tallinnas Masina 22.
Kontakt: Ilmar Rammi tel +372 5394 0539, +372 509 8350 www.kaardikoolitus.eu ekoolitus@hot.ee
ÕPPIMINE
Põhjalik ja läbimõeldud
haridussüsteem
Soome haridussüsteem koosneb 9-aastasest kohustuslikust põhiharidusest, millele eelneb üheaastane vabatahtlik eelharidus (nagu eesti eelkool – toim.). Põhiharidusele järgneb keskharidus, mis jaguneb gümnaasiumi- ja kutseõppeks. Kõrgharidust annavad ülikoolid ja polütehnikumid. Haridus on Soomes tasuta kõikidel haridustasemetel.
L
apsed lähevad eelkooli üldjuhul 6-aastaselt ja põhikooli 7-aastaselt. Põhikool koosneb alamastmest (alakoulu) ja ülemastmest (yläkoulu). Alamastmes on 1.–6. klass ja ülemastmes 7.–9. klass. Kool algab augustis ja lõpeb mai lõpus või juuni alguses. Juunis ja juulis on suvevaheaeg.
Eelkool ja põhikool Eelkoolis õpivad lapsed mängu kaudu matemaatikat, kodulugu ja loodusõpetust ning kunsti ja kultuuri. Eelkooli organiseerivad omavalitsused, tihti pakutakse seda teenust ka päevahoiu ruumides, nii et lapse ei pea mujale minema. Eelkoolis käies lasteaiakohast loobuma ei pea. Laps, kelle emakeel ei ole soome või rootsi keel, õpib seda võõrkeelena. Lisaks võib ta õppida oma emakeelt, kui omavalitsus organiseerib keeleõppe. Eelkoolis saab laps ka oma usundile vastavat või kultuuriloolist õpet. Alamastme kooli saab laps minna kas lähimasse nn kodukooli, kohtade olemasolul mujale kooli või siis mõne kallakuga (kunst, keeled, muusika, erimetoodika vms) kooli, mis enamasti on tasulised erakoolid (vt www.yksityiskoulut.fi/jasenkoulut). Soomes on mitu rahvusvahelist kooli (vt ka Helsingi Euroopa Kool www.esh. fi/index.php/en). Mõnes koolis on õppekeeleks soome keele asemel mõni teine 24 MÄRTS 2016 | Fookuses: Soome
keel, nt Saksa Koolis toimub õppetöö saksa keeles. Võõrkeelsed koolid on suuremates linnades. Ka tavalistes põhikoolides võib olla osaliselt võõrkeelseid klasse. Kui lapse või noore emakeel pole soome või rootsi keel, võib ta saada põhikooliks ettevalmistavat õpet (keeleõpe + mõned õppeained). Ettevalmistava õppe kestus on üldjuhul aasta. Seejärel läheb õpilane tavaklassi. Muukeelne laps võib õppida teise keelena ehk S2 keelena (S2-kieli) ka soome või rootsi keelt, kui tema soome või rootsi keele oskus ei ole emakeele tasemel. Keeleõppe ja emakeelse abi korraldab omavalitsus. Üks huvitav nähtus Soomes on kymppiluokka ehk niinimetatud kümnes klass, kus õpilased saavad aasta jooksul oma hindeid parandada ja mõelda, milline õppesuund neile edaspidiseks huvi pakuks.
Gümnaasium ja kutseõpe Kui kohustuslik põhiharidus käes, on kaks võimalust – kutseõpe või gümnaasium. Viimased on kutseõppega võrreldes teoreetilisemad. Väga populaarsed on erikallakuga gümnaasiumid, kuhu on päris raske pääseda. Neile, kes soovid enne parandada oma soome või rootsi keele oskust, on mõeldud õppekohad aastases gümnaasiumiks ettevalmistavas koolituses ehk LUVA-s. Selle eduka läbimise järel võib taotleda gümnaasiumikohta.
Noored õpivad gümnaasiumi päevaõppes või kaugõppes, täiskasvanud saavad mõlemat teha täiskasvanute gümnaasiumis. Viimases on võimalik õppida ka soome keelt. Muukeelne õpilane peab ühe lõpueksamina kindlasti tegema soome või rootsi keele kui teise keele eksami. Kutsehariduse esimene verstapost on väga praktilise suunitlusega baaskutseõpe, mis annab teatud kutsekvalifikatsiooni. Kui see on läbitud, saab minna lisakutseõppesse. Kutseõppesse saab kandideerida põhikooli või gümnaasiumi baasil või täiskasvanute kutseõppesse.
Kõrgharidus Soomes on 20 riiklikku ülikooli (yliopisto) ja 26 polütehnikumi (ammattikorkeakoulu), mida rahastatakse suures osas riigieelarvest. Ülikoolid annavad bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi. Kõik õppeprogrammid vastavad Euroopa hindamisstandarditele. Polütehnikumid annavad kutsehariduse või rakendusliku kõrghariduse (bakalaureuse- ja magistrikraadi). Soomes pakuvad ülikoolid ligi 160 ingliskeelset magistriprogrammi ja polütehnikumid 99 ingliskeelset bakalaureuse programmi. Eesti üliõpilaste kogukond moodustab suuruselt kolmanda välistudengite grupi kraadiõppes. Ülikoolid valivad üliõpilasi iseseisvalt ja igal koolil on oma sisseastumiseksamid ning -nõuded.
ÕPPIMINE Soomes on kohaliku keele oskamine vajalik igal elualal. Foto: Shutterstock
Kui töötad Soomes, oska ka keelt Soome keele kursuseid välismaalastele korraldavad Soomes erinevad asutused: ülikoolide keelekeskused, suveülikoolid, avatud ülikool; täiskasvanute hariduskeskused, rahvaülikoolid, täiskasvanute gümnaasiumid, keelekoolid, tööhõiveametid ja omavalitsused. Esmalt tasub võimalusi uurida koolist või omavalitsusest. Kursused on väga erineva pikkusega ja enamasti tasulised. Soome keele õpe internetis: http://donnerwetter.kielikeskus.helsinki.fi/FinnishForForeigners/parts-index.htm; www.infopankki.fi/; www.uuno.tamk.fi/; http://www.bbc.co.uk/languages/ other/quickfix/finnish.shtml (soome keele põhiväljendid). Rohkem infot: www.studyinfinland.fi; www.infopankki.fi/et-EE/Haridus/ (selgitused välismaalastele, soome keele kursused üle Soome); www.minedu.fi/OPM (haridusministeerium); https:// opintopolku.fi/wp/fi (kõrgharidussüsteem, soome keele õppimise võimalused); http://universityadmissions.fi (ülikooli sisseastumine); www.oph.fi/english/education/pre-primary_education (eelkool); https://studyinfo.fi/wp2/en (teave kutse- ja kõrgharidusest).
ÕPPIMINE
Ema tööle või kooli, laps päevahoidu Kui laps on u üheksa kuud vana ning vanema lapsehoolduspuhkus lõpeb, on võimalik hoida last kodus tema 3-aastaseks saamiseni (sotsiaalkindlustusamet ehk Kela maksab kodushoiu toetust) või panna ta päevahoidu. Kohta saab taotleda vallast, kus elatakse, ja seda tuleb teha vähemalt neli kuud varem (kui vanemad saavad ootamatult töö- või õppimiskoha, antakse lasteaiakoht kahe nädalaga). Päevahoiukohta saab taotleda lasteaeda (päiväkoti), rühmapere päevahoidu (ryhmäperhepäivähoito) või perepäevahoidu (perhepäivähoito). Päevakodudes (meie mõistes lasteaias) on rühmas enamasti 12 –21 last (sõltub laste vanusest ja hoidjate arvust) ja 3–4 hoidjat. Rühmapere päevahoius on 2–3 hoidjat, iga hoidja kohta tohib olla neli last. Perepäevahoius võib hoidjal korraga olla neli last + üks algkooliealine laps, hoidja hoiab lapsi oma või mõne rühmalapse kodus. Osa lasteaedu ja perepäevahoidjaid pakub lapsehoidu ööpäev läbi, kui see on vajalik vanemate töö või õpingute tõttu. Omavalitsuse päevahoiutasu suurus oleneb pere sissetulekutest ja sellest, kui kaua laps päevahoius viibib. Kui lapse emakeel pole soome keel, toetatakse päevahoius last soome või rootsi keele õppimisel. Mõnes Soome piirkonnas on päevakodusid, kus räägitakse mõnda muud keelt kui soome või rootsi keelt. On ka erapäevahoiud, neisse taotletakse lapsele kohta otse päeva- või rühmapäevakodust. Samuti võib ise otsida eraperepäevahoidja, kes hoiab lapsi kodus, või palgata hoidja oma koju. Viimasel juhul tuleb lapsevanemal tegeleda ka tööandja kohustustega (vt: http://www.infopankki.fi/et/elu-soomes/too-ja-ettev-tlus/tooandja-igused-ja-kohustused). Pere võib palgata hoidja koju ka koos teise perega. Erapäevahoiu tegevuse järele valvab samuti vald. Perel on võimalik taotleda erapäevahoiu toetust juhul, kui erahoidjal on valla heakskiit. Toetus makstakse otse hoidja kontole. Mannerheimi Lastekaitseliidu kohalike ühenduste kaudu saab leida lapsele koju ajutise hoidja. See lastehoiuabi on tasuline.
Täiskasvanutele pakutakse kutseõpet Täiskasvanute kutseõppesse võib Soomes astuda igaüks, kel pole keelebarjääri. Täiskasvanute kutseharidus on kutsebaasharidus, kutseharidus ja spetsiaalkutseharidus. Koolitusel võetakse arvesse kohataotleja varasem haridus ning tööl või ettevõtjana saadud oskused. Üks variant on õppelepinguga töökohapõhine õpe – töötad oma erialasel tööl ja läbid õppe töö kõrvalt. Nii võib samamoodi baaskutsehariduse saada, nagu ainult kutsekoolis õppides. Kuid selleks vajad sa esmalt töökohta, edasi tuleb pöörduda oma piirkonna õppelepingubüroo poole. Tööandja maksab sel ajal vähemalt praktikatasule vastavat töötasu. Oma olemasolevaid kutseoskusi saab enne tööturule sisenedes tõendada kompetentsipõhise kutseeksamiga. Sel moel võib saada baaskutsehariduse, kutsehariduse või spetsiaalkutsehariduse. Kaks viimast annavad teatud kutsekvalifikatsiooni, seda tõendava dokumendi saamiseks tuleb alati teha kutseeksam. See variant sobib hästi ka siis, kui kutseharidus on saadud teises riigis ja soovitakse seda Soome kutseharidusega võrdsustada. Kompetentsipõhiseid kutseeksameid pakuvad kutsekoolid ja täiskasvanute kutsekoolid. Mõned tööandjad koolitavad endale ise inimesi ja garanteerivad, et õpingud lõpetanud inimene saab nende juures tööd. Nii teevad näiteks paljud transpordiettevõtted jt.
Huviharidus rahvaülikoolist Soomes saab täiskasvanu harrastusena õppida avatud ülikoolis või avatud kutsekõrgkoolis, suveülikoolis, väärikate ehk eakate ülikoolis, rahvaülikoolis, töörahvaülikoolis ja rahvakoolis. Õppimine nendes on üldjuhul tasuline. Paljud neist pakuvad mujalt riiki tulnutele ka soome ja rootsi keele õpet, aga ka inglise, prantsuse vm keelt. Soome rahvaülikoolides saab isegi kutseharidust omandada. Avatud kõrgkoolides aga võivad loenguid kuulata kõik soovijad ja ka siis, kui pole ette näidata haridust tõendavat diplomit või kvalifikatsiooni. Õpe on neis paindlik, kursustel saab käia päeval, õhtuti või nädalavahetustel või õppida internetis. Üsna sarnased on ka suveülikooli kursused, nimele vaatamata võib seal õppida ka muul ajal. Ühtlasi pakuvad nad kutsealast täiendõpet, tööjõukoolitust, ettevalmistuskursusi gümnaasiumi lõpetajatele, soome keele kursusi jne. Soomes on palju rahvaülikoole ja töörahvaülikoole, kus saab õppida keeli, käsitööd, toiduvalmistamist, maalikunsti, teha käsitööd ja ning tegeleda kehakultuuriga. Kutseõpet nad ei paku, kuid soome keele kursusi välismaalastele korraldavad küll. Lisaks on veel rahvakoolid, mis pakuvad nii hobikursusi kui ka kutseõpet, tehes seda kas lühikursuste või pikkade õppeprogrammidena. Vaata rohkem: https://opintopolku.fi/wp/fi
Soome rahvaülikoolides saab isegi kutseharidust omandada. Foto: Shutterstock
Fookuses: Soome | MÄRTS 2016 27
SOOME ERILINE
Jõuluvana kodu asub loomulikult Soomes
Jõuluvana tegutseb oma kodus aasta läbi. Foto: www.visitfinland.com
Muumidest veelgi kuulsam soomlane on ainult jõuluvana. 200 aastat toimetas jõuluvana koos oma memme ja päkapikkudega rahulikult põhjapoolusel, kuid siis saabus ootamatu pööre. 1927. aastal kuulutas Soome raadio lastesaadete toimetaja Markus Rautio esmakordselt eetris, et jõuluvana kodu asub Lapimaal Korvatunturis. 1960ndatel hakati agaralt asju ajama, et tuua jõuluvana majapidamine üle polaarjoonele Rovaniemi linna kanti. . Jõuluvana koos memme, päkapikkude ja põhjapõtradega elab alaliselt Rovaniemi lähedal Pajakyläs 1985. aastast. 1998. aasta novembris avati kahe kilomeetri kaugusel Rovaniemi lennuväljast ja jõuluvana töökojast jõuluteemaline lõbustuspark − Santapark. Lõbustuspargi rajamiseks lõhati Syväsenvaara graniitkaljusse 200 meetri sügavusele 11 meetri kõrgune ja 33meetrise läbimõõduga koobas. Lõbustuspargi ehitamiseks kulus 41 miljonit marka Jõuluvana saab igal aastal lastelt sadu tuhandeid kirju, kuid postkontoris askeldavate päkapikkude sõnul on rekordite rekord üks Suurbritanniast tulnud kiri. Seal on Exceli-tabelina korralikult kirja pandud 427 kingisoovi koos hindadega, samuti kohad, kust neid kingitusi osta saab. Jõuluvana postkontor asub Pajakyläs Rovaniemis ja talle saab kirjutada ning kingisoovi saata aadressil: Joulupukki. Joulupukin Pääposti, 96930 Napapiiri. Moodsal ajal saab jõuluvanaga ühendust ka e-kirja teel joulupukinpaaposti@posti.fi. Allikad: Jukka Arponen (The Baltic Guide), Õhtuleht, www.publik.ee, www.santaclausvillage.info
Kõik tuleb endal avastada Puukuuri lõunaküljel hakkas lapike maad paljaks minema. Väike My laskis ikka veel liugu. Vahetevahel silmas Muumitroll jää peal tema joonistatud kaheksaid, aga harva teda ennast. Tuu-tiki kraamis supelmajas. Ta küüris kõik punased ja rohelised aknaruudud puhtaks, et esimesel suvisel kärbsel oleks mõnus olla, riputas supelmantlid päikesepaistele ja katsus kummist koduvana lappida. “Nüüd saab supelmajast jälle supelmaja,” ütles ta. “Pärast kui kõik on roheline ja soe ja sa lesid kõhuli paadisilla soojadel laudadel ning kuulad vee loksumist vastu kallast …” “Miks sa seda talvel ei öelnud?” küsis Muumitroll. “See oleks mind lohutanud. Ma ju ütlesin: siin kasvasid õunad. Ja sina kostsid seepeale ainult, et nüüd kasvab siin lumi. Kas sa siis aru ei saanud, et mu meel oli kurb?” Tuu-tiki kehitas õlgu. “Kõik tuleb endal avastada,” ütles ta. “Ja kõigega tuleb üksipäini omal käel hakkama saada.” Naantalis asuvale Muumimaale tasuks minna nii suurtel kui ka väikestel. Mõtlemisainest jagub kuhjaga. Naantali on üks Soome vanimaid linnu. Asula tekkis keskajal birgitiinide kloostri juurde ja sai linnaõigused 1443. aastal. Naantalis asub ka Soome presidendi suveresidents Kultaranta. Teosekatkend: Tove Jansson “Muumitroll”, kirjastus Eesti Raamat 1975
28 MÄRTS 2016 | Fookuses: Soome
Muumipapal on alati tavaks kanda peas UNESCO oma musta kübarat. Seto leelo on kantud inimkonna vaimse kultuuripärandi Foto.esindusnimistusse. www.visitfinland.com Foto: Kristiina Sokk
SOOME ERILINE
Lapimaa ja tema ruska
Ruska kõrgajal on õigesse kohta sattumine täielik õnnemäng. www.visitfinland.com
Põhjapoolsetes piirkondades vahelduvad aastaajad hoopis teistmoodi kui siinsetel laiuskraadidel. Lõuna-Soome tavalise pikkusega sügise sisse mahub Lapimaal tervelt kolm selgelt eristuvat aastaaega: ruska, esimene lumi ja kaamos. Ruska’ks nimetatakse Lapimaal sügisest lehtede kolletumise aega. Tundrakaskede kollased ja punased lehed kannavad nime puuruska. Kõige eredamalt väljendub aga ruska maapinnal. Tundrate Lapimaa levinuim puu on vaevakask, mille põõsastik katab tundurite nõlvu, jõeorge ja soid. Nagu harilikud kased, nii tõmbuvad ka vaevakased maaruska ajal oranžiks, sügavpunaseks ja violetseks. Ühel ajal avaneb pilgule kogu kaskede võimalik värvigamma. Ruska ei ole igal aastal ühesugune. Puuruska ja maaruska ei pruugi ajaliselt kokku langeda. Ruska võib kulgeda ka järk-järgult: algul natuke värvi siin ja seal, siis aga ühtäkki täie rauaga... Ruska’le annavad tõelise hoo sisse esimesed korralikud öökülmad ja seda loodusimet saab olenevalt paikkonnast imetleda augusti viimasest nädalast septembri keskpaigani. Aastate lõikes on erinevused suured ja ruska kõrgajal õigesse kohta sattumine täielik õnnemäng. Kas teadsid − soomlased ütlevad, et kaamos pole pimedus, vaid püsiv videvik. Allikas: Antti Sarasmo (The Baltic Guide)
Lummav Koli rahvuspark Põhja-Karjalas Pielise järve kaljustel kallastel asuva Koli rahvuspargi süngevõitu, kuid lummavad ja ülevad vaated on inimesi aastasadu võlunud. Peaaegu kõik Soome XIX sajandi suurkujud on käinud siinset loodust imetlemas ja ühel või teisel viisil jäädvustamas. Soome looduse pärliks peetavad rahvusmaastikud asuvad Koli vaaradel (piklik kõrgendik, mille suhteline kõrgus on 25–50 m) Koli rahvuspargis, neid tutvustab põhjalikult looduskeskus Ukko. Sarnaselt Eestiga on Koli rahvuspargis samamoodi tehtud palju tööd muististe ja ajaloo kaitseks ning uurimiseks. Näiteks aletegemise taaselustamine või alepõldudel naeri kasvatamine. Ale on Koli rahvuspargi kaitsekorralduse lahutamatu osa. Koli rahvuspargis hakati üle kuue aastakümne jälle alet põletama 1994. aastal. Vana tava õnnestus taaselustada, sest ümbruskonnas elas veel inimesi, kes olid noorpõlves aletamist näinud ja varmad oma kogemusi edasi andma. Rahvuspargis tehakse nii põlismetsa- kui ka lehtmetsaalet, põletades igal aastal mõned umbes hektarisuurused alad. Ale abil taastatakse Kolis piirkonnale omaseid pärandmaastikke. Põldudel kasvatatakse piirkonnas kohastunud põliseid sorte: Koli alenaerist ja -rukist. Seega on alepõllundus oluline ka Soome põllukultuuride geenipangale. Aleringiks (kaskenkierros) nimetatud matkarajalt saab sellele ise pilku heita. Saarterikka Pielise järve ääres asuv Koli mägi on samuti üks järjekordne Soome kauni looduse ime − järvederohke mägine ala, kus miljon aastat tagasi kõrgusid 6000−7000meetrised mäed. Nüüdseks on siinne kõrgeim tipp küll kõvasti väiksemaks kulunud, kuid pakub sellegipoolest võrratuid vaateid.
Koli lummavad ja ülevad vaated on inimesi aastasadu võlunud. Foto: www.visitfinland.com
Allikas: Pille Tomson (Eesti Loodus)
Fookuses: Soome | MÄRTS 2016 29
SOOME ERILINE
Suveks oma mökki Õiget soomlast ja suvekodu ehk kesämökki ei saa keegi mingil moel lahutada. Soome järvede kallastele mahub uhkelt sadu tuhandeid suvilaid ehk mökki’sid. Ka mereranniku ääres mökki omamine on Soomes palju lihtsam kui Eestis. Kui kesksuvi käes, jäävad põhjanaabrite linnad väga vaikseks ja tühjaks, sest pool miljonit mökki’t täituvad igapäevaellu pause ihkavate elanikega (see on kõige parem aeg Soome linnadega tutvumiseks, sest rahvast liigub vähe − toim). Mökki’dest käiakse suviti ka tööle, kui vahemaa vähegi kannatab. Samuti on suvitamiskultuur Soomes väga pikkade traditsioonidega, sest leidub mökki’sid, mis on olnud ühe ja sama pere suvituskohaks ligi sajandi. Suvilate jaoks on parimad paigad Kesk-Soome suurte järvede kallastel, sest ühe õige mökki juurde kuulub teadagi oma järverand saunaga ja isiklik paadisild. Kuna Soomes on liivarandade arv nullilähedane, kõlbavad ujuma minekuks või päikesevannideks suurepäraselt ka lainetest siledaks nühitud kaljuservad. Allikas: Kaie Saar (Saarte Hääl)
Suomenlinna merekindlus − põnevust aasta läbi 1991. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Suomenlinna merekindlus oli sajandite eest üks võimsamaid Euroopas. Sellele pandi alus XVIII sajandi keskpaigas, et kaitsta Rootsi riigipiiri. Asukohaks valiti toona väikese Helsingi linna lähedal meres paiknevad kaljused saared. 1748. a kevadel algasid ehitustööd ja oli aegu, mil kindluse ehitusel töötas ühel ajal umbes 7000 meest. Ehitusmaterjali saadi osaliselt kaljusid lõhates kohapealt. Suomenlinna on praegu üks Soome populaarsemaid vaatamisväärsusi, millega tutvub umbes 700 000 külastajat aastas. Merekindlus on ka soomlaste seas väga armastatud grillimis- ja piknikupaik ning siin toimub suviti mitmeid huvitavaid kontserte-vabaõhulavastusi. Ka pruutpaarid on otsustanud paari minna just merekindluse kivimüüride vahel asuvas kirikus. Keskusest leiab ka toredaid söögikohti ja silmaringi aitavad harida põnevad muuseumid. Kas teadsid − Suomenlinnas ei kasutata Soomes tavalist aadressisüsteemi, mille järgi igal majal on tänavanimi ja majanumber. Siin koosnevad aadressid tähest, mis märgib saart, ja selle järgnevast numbrist, mis tähistab maja. Näiteks C83 on Iso-Mustasaari maja number 83. Allikad: The Baltic Guide, www.suomenlinna.fi
Rauma ja Porvoo imeline puitarhitektuur Põhjalahe rannikul asuv Rauma on üks vanimaid Soome sadamalinnu ning suurim ajaloolise puitarhitektuuriga paik Põhjamaades, kus asub ligikaudu 600 muinasjutuliselt kaunist, põhiliselt eravaldusse kuuluvat puitmaja. Linnakeses on säilinud keskaegne tänavavõrgustik ja XVIII−XIX sajandist pärinev hoonestus. 1991. aastal võeti Rauma vanalinn esimese Soome objektina UNESCO maailmapärandi nimistusse. 1442. aastal linnaõiguse saanud asula on tuntud ka pitsipunumise traditsiooni tõttu. Vana kombestikku hoitakse au sees tänaseni ning pitsivalmistamise saladusi jagavad meistrid oma töötubades kõikidele huvilistele. Alates 1971. aastast peetakse siin iga aasta juulikuus pitsinädalat, kuhu kogunevad pitsimeistrid ja käsitööhuvilised nii kodusest Soomest kui ka kaugemalt. Sel aastal kogunevad pitsisõbrad Raumasse kaunist näputööd imetlema ja seda ise looma 23.−31. juulini. Avastamisrõõmu pakub ka Soome lahe rannikul toretsev Porvoo, mille vanalinn on üks vähestest säilinud XVIII sajandi vanalinnadest. Linn sai omale nime Porvoo jõe ääres asunud linnuse rootsikeelse nime järgi (Borgå tähendab Kindlusejõgi). Linnaõigused sai Porvoo umbes 1380. aastal ja on seega vanuselt teine linn Soomes. Kas teadsid − kunstnike suhtarv elanike kohta on Porvoos Soome suurim. Allikas: Vikipeedia, Eesti Rahvusringhääling 30 MÄRTS 2016 | Fookuses: Soome
6
SOOME ERILINE “Soomlane leiutas sauna, venelane samovari,” kuulutas 1937. aastal Eestis ilmunud piltidega nädalaleht. Foto: www.visitfinland.com
Soomlaste tugevus peitub saunakultuuris Soomlased peavad õigustatult suitsusaunu oma uhkuseks. Näiteks Lapimaale Saariselkässe ehitatud suitsusaun on kuulutatud maailma suurimaks. See mahutab 80 saunalist, sauna kerises on 8 tonni kive ja küdemisele kulub 8 tundi. Soomlased korraldasid ka esimese leiliviskamise maailmameistrivõistluse ja viimastel aastatel on Heinola MM-il osalenud ka eestlased. 110kraadises saunas hakatakse iga 30 sekundi tagant leili viskama, viimane leiliruumi jääja on võitja. Sauna maagilisest väest räägiti ka legendaarse jooksukuulsuse Paavo Nurmi hiilgeaegadel, kui välejalgne sportlane kuldmedaleid noppis ja maailmarekordeid püstitas. Jänkid olid veendunud, et “lendav soomlane” treenib saunas. Sest ainult põrgukuumuses karastunud mees suudab vähem kui pooletunnise vahega võita kahelt erinevalt olümpiadistantsilt kaks kuldmedalit − nii juhtus 1924. aastal. Tänapäeval on Soomes umbes kolm miljonit sauna ja neid ehitatakse järjepanu ka korrusmajade korteritesse. Allikas: Eesti Ekspress, www.digar.ee
KIIRE TARNE GARANTII 2A
OÜ Saaremaa Saunad Mob: 510 7095 saunad@saaremaasaunad.ee www.saaremaasaunad.ee
Suvila MARGO
SOOME ERILINE
Kosed ja suurtööstus Imatra kosk tekkis umbes 4500 a tagasi, kui Saima veemassid Vuoksenniska juures läbi Salpausselkä murdsid. Kose võimsad vood on meelitanud turiste juba rohkem kui 200 aastat ja seda nimetatakse ametlikult Soome vanimaks turismiobjektiks. Kosk tõkestati 1929. aastal, kui valmis esimene hüdroelektrijaam. Tänapäeval näeb kose vaba voogamist ainult suviti spetsiaalsete kosesõude ajal. Soome kultuuripärandi hulka kuuluvaks rahvusmaastikuks on ka Tammerkoski. XVIII sajandiks oli järvi ühendav Tammerkoski muutunud võimsaks hüdroenergia tootjaks ja kuningas Gustav III otsusega rajati Rootsi-Soome kuningriiki uus linn – Tampere. XIX sajandil jõudis Tammerkoski võimsa vetevoo jõud šotlasest masinameistri James Finlaysoni kõrvu, kes otsustas Tamperesse puuvillavabriku rajada. Soome suurimaks tehaseks tõusnud Finlaysoni vabrikukollektiiv elas Tamperes omal ajal otsekui omaette riigis, kus 1850ndatel trükiti vabrikukollektiivile lausa oma raha. Nüüd tegutseb punastest tellistest vabrikuhoonetes vilgas kultuuri- ja ärikeskus. Kindlasti astuge sisse ka XX sajandi algusaastatel ehitatud Tampere Toomkirikusse. Kiriku altarifresko maalis Magnus Enckell, altari kõrval on kunstnik Hugo Simbergi maalid “Haavatud ingel” ja “Surma aed”. Allikad: www.loodusajakiri.ee, www.infopankki.fi, www.kultuuriaken.tartu.ee
Puutõrvast destilleeritud eeterlikku õli sisaldav salv põhineb kookoseõlil. See kõrgekvaliteetne õli aitab nahaprobleemide korral. Toote puhul on arvestatud looduslike ainete kokkusobivusega ja sobivusega õrnale nahale. Tõrvaõlisalvi võib kanda atoopsele ja psoriaasi all kannatavale nahale ning kuivale, ketendavale ja lõhenevale nahale. Suviti ka putukate hammustustele ning nende ennetamiseks.
Saimaa ja Päijänne − oh seda järvede ilu ja võlu Soomet hüütakse tuhande järve maaks, kuid tegelikult on riigis kokku loendatud 187 888 järve. Üle 10 km² pindalaga järvi on Soomes 309. Neist suurim ja kauneim on Järve-Soome süda ehk Saimaa − suuruselt Euroopa neljas looduslik mageveejärv. Samasse vesistusse kuulub ka Kallavesi järv ning nii ulatub Ida-Soomes katkematu veetee Soome lahest kuni Iisalmini. Saimaa ja Kallavesi veed voolavad Vuoksi jõe kaudu Laadoga järve, aga laevaliiklus käib kanali kaudu Lappeenrantast Viiburini. Saimaa on ainulaadne mitmes mõttes. Saari on järves üle 13 000 ja rannajoone pikkus tubli 14 000 kilomeetrit (võrdluseks: maakera ümbermõõt on umbes 40 000 km). 2014. aastal valis Wall Street Journal Saimaa maailma viie kauneima järve hulka. Päijänne on Soome suuruselt teine järv ja selle pindala on 1080 km². Soome järvede sügavaim koht (95,3 m) asub Päijänne põhjaosas Toivakka vallas Rappukallio läheduses. Kas teadsid − Päijänne vesi vahetub täielikult 2,5 aastaga. Allikas: Jukka Arponen (The Baltic Guide), Vikipeedia
Pihka-Pekka on traditsiooniline vaigusalv, mis on valmistatud Lapimaa oskusteavet kasutades. Toorainena kasutatakse ainult puhast kuusevaiku ning soolavaba võid. Pihka-Pekka traditsioonilise retsepti järgi valmistatud vaigusalvi on kasutatud sadu aastaid haavade ja põletushaavade, põletike, nahalöövete ja paksendite ning ekseemide raviks. Pakendi suurus: 30 ml.
Pakendi suurus: 100 ja 200 ml.
Müük: Tervisetoodete esindus Kadaka tee 70c ja kõik hästivarustatud loodustoodete kauplused. Frescon Oy | Esindaja Eestis: Tervisetooted OÜ | Tel. 50 99 863 | www.tervisetoode.ee | info@tervisetoode.ee
SOOME ERILINE
Mämmi on Soomes traditsiooniline lihavõttepühade magustoit. Foto: www.visitfinland.com
Soomlase toidulaud on värviline ja põnev Karjala pirukas (karjalanpiirakka) − väike lahtine pirukas. Traditsiooniliselt küpsetati nende pirukate õhuke koorik hapendamata rukkijahutainast. Põhja- ja Laadoga-Karjalas lisati ka nisujahu. Täidiseks kasutati odratanguputru või kama. XIX sajandil hakati täidisena kasutama kartuli- ja tatraputru, veel hiljem riisi- ja hirsiputru. Tänapäeval valmistatakse neid pirukad kõige sagedamini rukkijahust ja riisi- või porgandipudru täidisega. Mämmi − traditsiooniline lihavõttepühade magustoit, mis sarnaneb meile tuntud leivasupiga, ent on oluliselt tumedam ja rammusam ning tehtud rukkijahust ja linnastest. Seda süüakse tavaliselt vedela vahukoore või vanillikastmega. Lapi juust ehk leibjuust (leipäjuusto) − hamba all mõnusalt kriuksuv juust on pärit saami köögist, kus algselt valmistati seda põhjapõdrapiimast. Grillitult või ahjus üleküpsetatult saab leibjuustust parima desserdi, mida serveeritakse kombekohaselt soojalt koos murakamoosiga. Varem oli see pühaderoog, mida pakuti palgaks ka suvistele heinalistele. Passib hästi salatitesse, suupisteks või juustuvaagnale. Lapimaal pannakse juustutükikesed suure kruusi põhja ja kallatakse peale kuum kohv. Kui kohvitass tühi, süüakse sulanud juustu peale. Väga nauditav kogemus. Lagrits ja salmiaak − soomlasi iseloomustab lagritsalembus ja seda lisatakse nii kommidesse, jäätisesse kui ka likööridesse. Maitselt korraga magus ja soolane salmiaak ehk salmiakki aga meeldib sulle või mitte − vahepealset varianti pole. Kalapirukas (kalakukko) − traditsiooniline kalaroog on pärit Soome Savo maakonnast. Kaladest kasutatakse eelkõige rääbist, aga ka räime, lõhe, ahvenat. Soola- või suitsupekk lisab maitset ja mahlasust. Pannkook (pannukakku) − suures ahjuvormis valminud küpsetis. Maksavorm (maksalaatikko) − Saarioineni toidutehas tõi maksavormi 1960ndatel soomlaste lauale ja õpetas terve Soome seda rooga sööma. Maksavormi võib täiendada omal valikul vürtside ja rosinatega. Serveerida koos pohlakastmega. Allikas: Vikipeedia, Toidutare
Mis on elu mõte? Mina tean − see on tango 6.−10. juulini peetakse Seinäjoel taas tangofestivali. Tango on soomlaste identiteedi sümbol − nagu koorilaul eestlastele ja valss viinlastele. Leidub ainult kolm maad, kus tantsumuusika laulja on rahvuskangelane − Austria, Argentina ja Soome. Soomes levinud vabaõhu tantsulavad lõhuti 1939. aastal valitsuse käsul maha − algas üheksa aastat kestnud tantsukeeld. See keeluaeg sünnitaski kuulamistango − õhtuti koguneti raadiote ette ja kuulati tundide kaupa. Kusjuures − Soome tango on alati minooris ehk pisut nukrakõlaline. Soome tangot kujundas sõjaajal kehtestatud kirjavahetuse tsensuur. Rindekirjades olid keelatud sõnad “surm”, “sõda”, “lahusolek”. Tangosõnades sai aga kõike allteksti kaudu väljendada. Ka kontsertbrigaadid mängisid rindel üksnes tangot. Kui 1948. aastal tantsukeeld tühistati, algas midagi pöörast. Soomemaal sõitsid tangobussid − pillid katusel, sõidu ajal magavad pillimehed sees. Lavatanssi-kultuuri kuldsetel aegadel 1950ndatel sündis suurem osa kõige kuulsamaid Soome tangosid, näiteks Toivo Kärki “Hiljainen kylätie” (“Vaikne külatee”) ja “Täysikuu” (“Täiskuu”). Eriti südamelähedaseks muutus Satumaa-tango. Ka täna kõlab soomlaste raadiost palju tangot, vabaõhu tantsulavadel korraldatakse tangopidusid ja tangolaulja Arja Koriseva on noorte jaoks ikka veel estraadikuninganna. Allikas: Heli Vaus (Eesti Päevaleht) 34 MÄRTS 2016 | Fookuses: Soome
Tango on soomlaste identiteedi sümbol. Seto leelo on kantud UNESCO inimkonna Foto: www.visitfinland.com vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse. Foto: Kristiina Sokk