Fookuses: Holland (aprill 2016)

Aprill 2016

Fookuses: Holland

JUHTKIRI

Unustamatu Holland Hollandist rääkides tulevad meelde kahtlemata kõigepealt otsatuna näivad värvilised tulpide põllud, mis võtavad oma iluga sõnatuks. Ehk annab märku lillekasvatuse võimsusest seegi, et 75% kogu maailma lillesibulatest on pärit Hollandist.

Siis tulevad juba tuhanded tuulikud, sajad kanalid, imemaitsev juust ja klobisevad puukingad. Holland on küll suuruselt väike, rohkem kui 16 miljonit inimest mahub elama 41,528 ruutkilomeetrile, mis jaotub 12 provintsi vahel, kuid sisult väga suur. Nimi Nederland ehk “madal maa” viitab sellele, et suur osa Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla. Hollandis on parasvöötmele iseloomulik kliima soojade ja pilviste, kuid sageli vihmasadudega suvega ning suhteliselt leebe talvega.

Hollandi Kuningriik ehk Madalmaade Kuningriik koosneb Hollandist endast ja kuuest Kariibi mere saarest: Aruba ja Hollandi Antillid. Naabriteks on Hollandil Saksamaa ja Belgia ning Põhjameri. 83% rahvastikust moodustavad põlisrahvad – hollandlased ja friislased. Seepärast on riigis kasutusel ka kaks riigikeelt: hollandi ja friisi. Friisi keelt kõneleb ligi 400 000 friisi, kes elavad Hollandi rannikualal ja saartel.

Hollandis näeb ja kogeb arhitektuuri, kultuuri ja kunsti, mida kusagil mujal maailmas näha ei saa. Hollandlased on suured leiutajad. Kui paljud teavad, et nad on leiutanud nii disketi, mikroskoobi kui ka isegi kunstliku südame? Rääkimata tuuleveskitest. Veel tasub teada, et Hollandi riigihümn (Wilhelmus) on maailma vanim, riigi 12. provints – Flevoland – oli varem meri (Zuiderzee) ning hollandlased on Euroopa pikim rahvas.

Holland on koduriigiks paljudele multinatsionaalsetele ettevõtetele nagu Philips, Unilever, Shell, Vopak, AkzoNobel, Heineken. Riik on suuruselt viies kaupade eksportija maailmas, teine põllumajandustoodete osas, välisinvesteeringute poolest aga üheksas.

Kui Amsterdamis punaste laternate tänavad nähtud (või ei pakugi huvi), tulbiväljad imetletud ja tuulikud üle vaadatud (Hollandis on 1048 tuuleveskit ja 108 vesiveskit), siis tasub ehk uudistada kohti, kuhu tavaliselt turistid esimese valikuna ei lähe. Selle trükise lehekülgedelt võib neid ka leida ja teha endale oma nimekiri, mis tuleb tõenäoliselt märksa pikem siin pakutavast.

Olles mereäärne maa, leidub hollandi toitude seas palju mereande. Tavaliselt koosneb tüüpiline hollandi roog lihast, kartulitest ja juurviljadest. Hooajalisteks delikatessideks on asparaagus maikuus ning n-ö uus heeringas, mida nauditakse toorelt. Hooaja esimene heeringasaak äratab alati suurt huvi, sest enamik sellest läheb kuningannale ja tipprestoranid võistlevad endale ülejäägi saamise au eest. Holland on eriti tuntud oma õllekultuuri poolest, püsides maailma õlleeksportijate tipus. Üks asi on lugeda, milline imeline riik on Holland, teine on minna ise ja kõike oma silmaga uudistada. Ja tagasi tulles veenduda, et nii palju jäi avastamata ning seal on midagi sellist, mis ikka ja jälle tagasi kisub.

Toimetaja Signe Kalberg

Fookuses:

Holland

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond.

EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Andreas Hõlpus, andreas.holpus@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Trükk: Printall

Fookuses: Holland | APRILL 2016 3

HOLLANDLASED

Hollandlased on maailma pikim rahvas Eelmisel aastal avaldas ajakiri Science briti teadlaste uuringu, mille kohaselt on hollandlased nüüd ametlikult tunnistatud maailma pikimaks rahvaks.

S

elgub, et hollandlased on viimase 150 aasta jooksul kasvanud 20 sentimeetrit pikemaks ja sel moel napsanud ameeriklastelt au olla kõige pikemad maailmas. Teadlased seostavad seda suuremas osas kasvanud jõukuse, rikkaliku toidulaua ja hea tervishoiuga, kuid värske uuring viitab hoopis inimese evolutsioonile. Nimelt näitab algselt väljaandes Proceedings of the Royal Society B avaldatud uuring, et pikkadel hollandi meestel on keskmiselt rohkem lapsi kui nende lühematel meessoost rahvuskaaslastel ning suurem osa nende lastest jääb ellu.

Need on head uudised, mida hollandlased – ehk siis täpsemalt hollandlased ja friislased, kes on Madalmaade

põlisrahvad ja moodustavad 83% rahvastikust – kõhklematu otsekohesusega kohe kõigile teatavaks teevad. Teiste rahvaste arvates on hollandlaste näol tegemist väga otsekoheste inimestega.

Kohe nii otsekoheste, et aeg-ajalt kõigub see isegi sarkasmist ja küünikast nõretavate eestlaste jaoks solvamise ning solvumise piiril.

Kui su mantel sulle kuidagi ei sobi, siis pole mingit varianti, et hollandlane selle enda teada jätab. Kui sa õpid hollandi keelt ja püüad seda püüdlikult purssida, siis ootab sind ees naerupahvakas või ettepanek inglise keelele üle minna. Samas pole see otsekohesus pelgalt ühesuunaline: kui midagi on ilusat ja hästi, ei jäta nad seda sulle mitte mingil tingimusel ütlemata. See, et tänaval

vastutulija naeratab ja nendib, et sul on ilus mantel (või siis ei naerata ja ütleb, et kole mantel), on täiesti tavaline.

Hollandlased, muide, on tuntud gurmaanidest prantslaste ja oma koduse köögi austajatest sakslaste ning hispaanlaste arvates väga halva maitsega inimesed, kes kunagi köögis üle 20 minuti ei raiska ja kolm korda päevas rahulikult kuivast leivast toituda võivad.

Kas see just nii hull on, aga igatahes isegi hollandlased ise käivad toitu ostmas Saksamaal, sest seal on lihtsalt “rohkem maitset”. Üks on kindel, et tulpide õitsemise aegu ei ole Euroopas ilusamat maad kui Madalmaad ehk Holland. Ning vaatamata sellele, et hollandlased ise end romantikuteks ei pea, kingivad mehed väga meelsasti naistele lilli.

Illustratsioon: Artur Jurin

4 APRILL 2016 | Fookuses: Holland

Renault soovitab

Foto: Shutterstock

Suhtlemine hollandlastega

ehk mida tasub teada

H

ollandlast vihastavad väga stereotüübid: et kõik kannavad puukingi, elavad tuuleveskis, kasvatavad tulpe ja on hommikust õhtuni kanepiuimas. Tegelikult keskmine hollandlane kanepit ei suitsetagi, puukottasid kannavad peamiselt farmerid ja tuuleveskeidki kohtab haruharva.

Mis eestlasele on ebaviisakus ja matslus, see on hollandlasele tavaline otsekohesus.

Hollandlane ehmatab tõsiselt, kui ütled talle, et sa tulid jala. Kõik sõidavad ju ratastega – mida logum, seda ägedam.

Ka ei lähe hollandlane naljalt külla, kui teekond kestab rohkem kui 30 minutit.

Põhjus? Liiga kaugel.

Hollandlane ei kallista, tema teeb kolm õhumusi, alustades paremast põsest.

Kui külla kutsutakse, ära suurt kõhutäit oota. Hollandlane pakub tassi kohvi või teed ja lauale tuuakse poolik pakk küpsiseid. Kui on lahke pererahvas, saad lausa kaks küpsist. Siis viiakse pooltühi pakike jälle köögikappi tagasi. Sest neid on korralikult kasvatatud ja nemad pakuvad külakosti. Ja eeldatakse, et ka külalist on korralikult kasvatatud ning ta ei hakka külas õgima.

Ka ei pea külla minnes muretsema, ega sokid auklikud ole. Toas käiakse ilmast hoolimata välisjalanõudega. Tänavad on puhtad, seega pori tuppa ei tassita.

Hollandlased söövad õhtust vara, nii kella 17–18 ajal. Ja sel ajal ei tasu ootamatult

6 APRILL 2016 | Fookuses: Holland

KASULIKUD KÄIBEFRAASID • “Tere” – “Hallo” • See tervitusviis on kõige lihtsam, siis ei pea kella vaatama ega keelt väänama, et öelda “Goedemorgen!” (tere hommikust), “Goedemiddag!” (tere päevast), “Goedenavond!” (tere õhtust).

• Sama kehtib ka hüvastijätmisel. Lihtne ja suupärane “Doei” (hääldus duui) sobib igas olukorras.

• Ka tänamine on lihtne, kui ütelda lihtsalt “bedankt”. Veelgi viisakam on öelda “Dank je” (tänan sind) või “Dank u” (tänan teid), aga siis peab jälgima, et kogemata vanemat daami ei sinataks või liiga noort inimest ei teietaks.

• Ja kuna hollandlastel on kombeks suvalisel ajal võõrastega vestlema hakata, aitab alati lihtne lause “Ik spreek geen Nederlands” ehk siis “ma ei räägi hollandi keelt”.

• Hollandi keele mõistmisel tuleb kasuks saksa ja prantsuse keele oskus, väga palju on laensõnu ka inglise keelest.

Allikas: Meelike Eenpuu-Villupi isiklikud kogemused

külla minna, sest pererahvas on kimbatuses: miks tuldi sellisel ajal ja pealegi on õhtusöögid alati täpselt inimeste arvu järgi valmistatud. Ükski kartul ega lihapall pole üle.

Kõik, mis on sinu kanda, on ka sinu mure. Kui sul on raske kohver vedada või ei saa lapsevankrit bussi tõstetud, siis see on sinu probleem. Hollandlane on küll viisakas ja tervitab bussijuhti, ent raske kohver on kohvrikandja enda mure. Hollandlane appi ei tule.

Ka ei tee Hollandi mees naistele uksi lahti ega aita mantlit selga. Feminism on oma töö teinud.

Hollandlastel ei ole väga kombeks kardinaid ette tõmmata. Nii on õhtuti tänaval kõndides hea vaadata, mida siis pererahvas teeb või mis programmi televiisorist vaadatakse. Arvatakse, et see komme on pärit Teisest maailmasõjast, kus sakslastel oli vaja näha, ega kodudes juute varjata. Sealtmaalt ollagi jäänud harjumus kardinaid mitte ette tõmmata, sest “ega midagi varjata ole”.

Hollandlased armastavad kõike kiruda, see kohe on nende rahvussport. Nad kiruvad ilma, immigrante, kes nende tööd ära võtavad, naabreid, valitsust, makse ja bürokraatiat. Ometi on hollandlased kui üks õnnelikemaid rahvuseid. Kiruvad oma kirumised ära ja on jälle õnnelikud edasi.

Teiseks rahvusspordiks on tasuta asjade saamine. Hollandlaste sõnul isegi tasuta toit maitseb paremini.

Seljakotid sobivad nagu valatult ja reisikotid veerevad nagu 천litatult

PÜHAD JA TÄHTPÄEVAD

Riigipühad ja tähtpäevad JAANUAR 1. jaanuar – uus aasta (riigipüha) 6. jaanuar – kolmekuningapäev

JUULI 6. juuli – suhkrupidu ehk Zuikerfeest (liikuv püha), märgib ramadani lõppu

VEEBRUAR 7.–9. veebruar – paastueelne kevadkarneval (liikuv püha, oleneb lihavõtetest) 14. veebruar – valentinipäev

SEPTEMBER 11. september – ohvripüha ehk offerfeest, liikuv püha moslemitel 20. september – väikese printsi päev ehk prinsjesdag, liikuv püha (septembri kolmas teisipäev) 22. september – sügisene pööripäev

MÄRTS 20. märts – kevadine pööripäev 25. märts – suur reede (liikuv püha) 27. märts – ülestõusmispüha, liikuv püha (riigipüha) 28. märts – 1. ülestõusmispüha, liikuv püha (riigipüha) APRILL 1. aprill – naljapäev 27. aprill – kuningapäev, kuningas Willem-Alexanderi sünnipäev (riigipüha) MAI 1. mai – töörahvapüha 4. mai – Teise maailmasõja mälestuspäev 5. mai – vabastamispäev (riigipüha) 5. mai – taevaminemispüha (liikuv püha) 8. mai – emadepäev (mai teine pühapäev) 15. mai – nelipüha, liikuv püha (riigipüha) 16. mai – nelipüha esmaspäev (riigipüha) JUUNI 6. juuni – ramadani algus, liikuv püha 19. juuni – isadepäev (kolmas juuni pühapäev, ei ole ametlik riigipüha) 20. juuni – suvine pööripäev

8 APRILL 2016 | Fookuses: Holland

OKTOOBER 4. oktoober – loomade päev ehk dierendag 31. oktoober – halloween NOVEMBER 11. november – Püha Martini ehk Sint Maarteni päev DETSEMBER 5. detsember – Püha Nikolausi päeva õhtu / Sinterklaas 6. detsember – Püha Nikolausi päev 21. detsember – talvine pööripäev 24. detsember – jõululaupäev 25. detsember – esimene jõulupüha (riigipüha) 26. detsember – teine jõulupüha (riigipüha) 31. detsember – vana-aasta õhtu NB! Kui mõni riiklik püha pühapäevale langeb, näiteks kuningapäev või vabastamispüha, siis teatud piirkondades tähistatakse neid tähtpäevi laupäeval. Seda rangelt usu tõttu: pühapäeva peab pühitsema ning sel päeval ei ole mitte kombeks pidustusi pidada.

HUVITAVAT • Varem tähistati kuningannapäeva 30. aprillil, mil oli üle-eelmise kuninganna Juliana sünnipäev. Tema tütre, järgmise kuninganna Beatrixi sünnipäev on küll 31. jaanuaril, kuid kuningannapäev jäeti samaks: aprillis on pidustusteks ikka parem ilm kui talvises jaanuaris.

• Alates 2013 on Hollandis uus kuningas ja kuningapäev on seega 27. aprillil, Willem-Alexanderi sünnipäeval.

• Sint Maarteni päev on sarnane Eesti oma mardipäevaga, kui lapsed käivad ukselt uksele, laulavad laulu ja küsivad selle eest kommi.

• Sinterklaasi algus tähistab Hollandi lastele kauaoodatud jõuluaega, sel õhtul avatakse kingitusi, mis on kotiga ukse taha jäetud. Tihti aitavad naabrid kaasa, koputades välisuksele ning jättes kõige väiksematele mulje, et Zwarte Piet on just külas käinud. Küll aga on hakatud seda traditsiooni viimasel ajal pisut pelgama: on olnud juhtumeid, kus kingikott enne ukse avamist ära on varastatud.

• Jõululaupäeva Hollandis eriti ei tähistata, esimese jõulupüha hommikul teeb osa küll kingitusi, aga peamiseks kingituste tegemise-jagamise ajaks on ikkagi Sinterklaas. Jõulupühadel käiakse kirikus, peredel külas ning süüakse koos õhtust.

• Vana-aasta õhtul alustatakse ilutulestikuga juba varastel hommikutundidel, sest ametlikult on ilutulestik lubatud vaid paar tundi õhtu jooksul. Nii möödub aasta viimane päev katkematu tärina ja mürtsude saatel. Teised ootavad rahulikult uue aasta saabumise ära ja lähevad alles siis õue ilutulestikku nautima. Õnnetuste vältimiseks on sellel päeval kõik avalikuks kasutamiseks mõeldud prügi- ja pakendikonteinerid lukustatud, nii ei saa vähemalt sinna rakette toppida.

Allikad: http://www.kalender-365.nl/ feestdagen/2016.html http://www.timeanddate.com /holidays/netherlands/

Tallinna Botaanikaaed

Avamine 15. mai Tule koos kell 12:00 perega!

www.botaanikaaed.ee

Ăœle 5000 lilleĂľie.

Tulbifestival 13.-22. mai

HUVITAV HOLLAND

Loodus

Foto: Shutterstock

Rahvastik • Kuigi pindalalt väiksem kui Eesti, on Hollandis ometigi rahvast kümme korda rohkem.

Praegu arvatakse rahvaarvuks olevalt 17 miljonit, neist umbes ühe miljoni moodustavad immigrandid. 4/5 rahvastikust on hollandlased, riik on ahvatlevaks elupaigaks veel sakslastele, türklastele, indoneeslastele, lisaks veel sisserändajatele Surinamest, Marokost, Arubalt ja Antillidelt. Eestlasi elab Hollandis umbes 900.

• Tegelikult pole terve riik üldsegi mitte ülerahvastatud. Peamine osa populatsioonist on koondunud nelja suurema linna (Amsterdam koos Schipholi lennujaama piirkonnaga, Rotterdam, Haag ja Utrecht) ümbruse linnastusse, mida kutsutakse Randstadtiks. Seal elab umbkaudu seitse miljonit inimest. Kõige rahvarohkem linn on pealinn Amsterdam, kus elab umbes 837 000 inimest, järgnevad Rotterdam u 630 000 ja Haag u 515 000 elanikuga.

• Kuigi hollandlased on tuntud oma vabameelsuse poolest, on ometi usk neile samuti oluline. Kristlus on kõige populaarsem usk (1/3 rahvast), kus katoliiklus on kõige levinum, sellele järgneb protestantism. Populaarsuselt järgmine on islam (umbes 5% rahvast), samuti on riigis hinduismi, budismi ja muude väiksemate usulahkude pooldajaid. Kuninglik perekond on ajalooliselt protestantismi reformitud haru järgijad olnud.

• Tavalises Hollandi peres on kaks last. On veel täpselt teadmata, miks on hollandlased kõige pikem rahvus, aga keskmine Hollandi mees on 1,81 m ja naine 1,67 m pikk.

Ka on põhjapiirkondades elavad hollandlased keskmiselt 2 cm pikemad, kui lõunapiirkonna kaasmaalased.

Allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Netherlands, https://et.wikipedia.org/wiki/Holland

Lühidalt ajaloost • Madalmaade kuningriik on üle elanud nii suuri hiilgeaegu kui ka kannatanud teiste veriste vallutajate ikke all. Lühidalt kirjeldavad hollandlasedki oma riigi ajalugu nii, et aastal 1568 algas sõda Hispaaniaga. Madalmaades puhkes ülestõus Hispaania keskvalitsuse vastu ning sõda ise kestis lausa 80 aastat. Sellest ajastust on tuntud Hollandi valitseja, kalvinist Oranje Willem. Siis tuli Napoleon ning muutis Hollandi 1806 oma vasallriigiks, alles 1815 kuulutas Viini kongress Hollandi iseseisvaks kuningriigiks. Riigipeaks said Orange-Nassau dünastia liikmed ning kõik Hollandi edasised valitsejad on olnud samuti sellest dünastiast. Sajand edasi ja juba hakkasid sakslased kimbutama.

• 17. sajand möödus aga Hollandil teisi maid vallutades ning koloniaalimpeeriumi hulka kuulusid Hollandi Antillid, ABC-saared, Indoneesia, Suriname, Tseilon, Lõuna-Aafrika, Kirde-Brasiilia ja isegi New York. Nüüdseks on kunagistest hiilgeaegadest alles jäänud praegune Madalmaade Kuningriik, mille moodustab Holland koos Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteniga.

10 APRILL 2016 | Fookuses: Holland

• Madalmaad ei ole juhuslik nimetus sellele omapärasele riigile. Riik on sõna otseses mõttes madal: pool kogu riigi maa-alast on vaid pisut üle merepinna. Palju merealust pinda on kunstlikult kuivendatud ning nii on riigile juurde tekitatud lausa 17% kogu pindalast. Ka näiteks Amsterdami Schipholi lennujaam asub 3 meetrit allpool merepinda.

• Lame maapind ning palju jõgesid-järvesid tekitas hea transpordilahenduse kanalite näol: kiire ja mugav viis kaupa vedada oli loodud ning Holland oma kanalitega maailmakuulsaks tehtud.

Ka olid kanalid kasulikud Teise maailmasõja ajal, kui tammid maha lammutati ja Holland paljudes kohtades üle ujutati, et takistada sakslaste pealetungi.

• Kuigi maad on vähe, aga rahvast palju, siis meie mõistes metsi, kus jalutamas käia või seeni korjata, eriti ei leidu. Küll aga on Hollandis 20 rahvusparki ning näiteks Waddenzee (ehk Mudameri) on aastast 2009 UNESCO maailmapärandi nimistus. Mudameri on vähese lainetusega, pisut magedama veega populaarne Põhjamere osa, mis eraldab Friisi saari Euroopa mandrist ning IJsselmeerist.

• Ka on Hollandil mitmeid saari, mis populaarsed nii turistide ning ka enda rahva seas. Neist omapäraseim on ilmselt üks Friisi saartest, liivadüünidega Ameland. Nimelt on saar ainus koht Hollandis, kus kasvavad jõhvikad.

Põhjuseks peetakse aastaid tagasi toimunud laevaõnnetust, kus siis jõhvikalastiga laev karidele jooksis.

Foto: Shutterstock

Üks Friisi saartest, liivadüünidega Ameland on ainus koht Hollandis, kus kasvavad jõhvikad.

HUVITAV HOLLAND

Kuninglik pere

Foto: Shutterstock

• Praegune kuningas Willem-Alexander sai troonile 30. aprillil aastal 2013, kui tema ema (nüüd taas printsessi tiitlit kandev) kuninganna Beatrix troonist oma poja kasuks loobus.Ta on Hollandi troonil esimene kuningas üle 123 aasta ning ta on Euroopa noorim kuningas. Hollandis pole üldse kombeks elu lõpuni troonil püsida ning tehakse nalja Walesi printsi Charlesi üle: ta on käinud nii Willem-Alexandri kui ka Beatrixi kroonimisel, kuid on ise endiselt alles kroonprints.

• Amsbergi aadliperekonda kuuluv kuningas abiellus 2002. aastal Argentinast pärit investeerimispankuri Maxima Zorreguietaga, kellest sai nüüd Hollandi kuninganna. Kuningas Willem-Alexandril on kolm tütart, Catharina-Amalia, Alexia ja Ariane, seega järgmine valitseja saab taas kuninganna olema. Praegune kuninganna, alati ilus ja särav Maxima võlus oma sarmi ja kiirelt omandatud hollandi keelega kõik hollandlased ära. Willem-Alexander ja Maxima on oma aktiivse eluviisi ja särtsaka suhtumisega hollandlaste seas äärmiselt populaarsed.

Hollandi kuningas on õppinud Leideni ülikoolis õigusteadust ja ajalugu. Ta on teeninud nii kuninglikes merejõududes kui lendurina kuninglikes õhujõududes.

• Kuninglikku peret tabas 2012. aastal õnnetus, kui Willem-Alexanderi noorem vend prints Friso suusapuhkusel Austrias õnnetult laviini alla jäi. Üle aasta oli prints ajukahjustusega Londoni haiglas ning ta toodi küll Hollandisse, kuid tema elupäevad lõppesid 12. augustil 2013. Kurjad keeled räägivad, et tegu oli eutanaasiaga, sest printsi suri varsti pärast kodumaale toomist.

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Holland

Kuningas Willem-Alexander Claus George Ferdinand van Oranje-Nassau koos kuninganna Maximaga.

Türi 39. Lillelaat toimub 20.-22. mail 2016.a.

Türi Lillelaada kõigi aegade suurim lillede, taimede ja istikute müük!

LiLLeLaada ajakava: Reede, 20. mail laat avatud 9.00-19.00 kell 12.00 Laada pidulik avamine kell 17.00 Tanja Mihhailova kell 10.00-18.00 Üleriigiline kutsevõistlus Noor talunik 2016 Laupäev 21. mail laat avatud 8.00-19.00 viP viievõistlus 11.30-13.00 Laadaprogrammi algus kell 12.00 Üle-eestiline Noorte Muusikaliteater Türi kultuurikeskuse taidluskontsert Lõõtsavägilased kell 17.00 Tanel Padar ja The Sun Pühapäev, 22. mail laat avatud 8.00-15.00 kell 10.00-12.00 igaühe jõukatsumine kõigil võimalus ennast proovile panna kartulite noppimises kell 12.00 Noorteansambel a3 kell 12.45 Reval Wind ja Lenna kuurmaa kell 13.15 Lenna

TÖÖ

Ole valmistunud Hollandis töötamiseks Hollandis elamine ja töötamine on unistuseks paljudele ja kahjuks tulevadki paljud, käed taskus ning lootused suured.

P

araku on Madalmaades end tööturule murda üsna keeruline, millele eelneb üksjagu paberite ajamist ja bürokraatiaga võitlemist. Kõik võtab aega, nii paberite ajamine kui ka töö otsimine.

Ideaalis tasub juba eelnevalt keeleõppe ning tööotsingutega varakult pihta hakata, et kohapeal sisseelamine kiiremini läheks.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi elanikele pole Hollandis töötamiseks tööluba vaja. Ometigi tuleb esmalt ennast elukohajärgses valla- või linnavalitsuses ära registreerida. Igal elanikul peab olema ametlik elukoht, selle kohta

Hollandis on vaja abikäsi hooajalistele töödele nii farmides kui ka kasvuhoonetes.

küsitakse ka tõestust (üürileping, tõend, lahutustõend jne) varem elukaaslase kirjalik nõusolek valmis soetada. jne). Dokumentide korda Olulised numbrid ajamine oleneb nii piirHeal õnnele Elukoha registreerimise konnast kui ka ametniku tulemusel saadetakse paari tujust. Foorumites jagalootma jääda nädala jooksul kiri, kus on takse erinevaid kogemuei tasu. kirjas kohalik sotsiaalkindsi, mõned saavad oma aslustuse number ehk BSN jaajamised korda imekii(burgerservicenummer). Vajalik relt, teistelt nõutakse aposasi igal pool, ilma selleta ei saa näitilliga kinnitatud tõendeid. Heal õnnele lootma jääda ei tasu ning tar- teks ametlikku töökohta ega isegi mitte gem on kõik vajalikud dokumendid (nt pangakontot avada. Ja ilma pangakontorahvusvaheline sünnitunnistus, abielu- ta ei saa jälle töökohta.

TÖÖ

Foto: Shutterstock

Hollandlased töötavad keskmiselt 36– 40 tundi nädalas, väga levinud on neljapäevane töönädal, eriti väikelaste emade seas. Miinimumpalk on 1524.60 eurot kuus, 351.85 eurot nädalas, 70.37 eurot päevas ja 8.80eurone tunnitasu töötajatele, kes on 23 ja vanemad.

Keskmine palk täiskohaga tööl on 25 000–30 000 eurot aastas, aga paljud eelistavad osalise koormusega tööd. Hollandlastel ei ole kombeks meeletult tööd rügada ega suurt rikkust taga ajada.

Randstadti piirkonnas on palju ingliskeelseid tööpakkumisi, kus on rohkelt

rahvusvahelisi ettevõtteid ning võima- tunduda lõputu protsess, sest haruharva lused tööd leida paremad. Juba Hollandil saadetakse ka vastus. Isegi jaatava vastuse endal on rahvusvaheliselt tuntud ettevõt- saamine ei tähenda veel, et lähipäevil tööpostile asuda saad. Asjad võtavad teid, nagu näiteks Royal Dutch/Shell Hollandis lihtsalt rohkem aega.

Group, Philips, Heineken, ING Expatica, EURES, XpatJobs.

Group, Booking.com jne. TööVäga com, iamexpat.nl on ühed tuse tase on Hollandis 6,5% levinud on paljudest kohtadest, kus vee(veebruar 2016 andmetel). neljapäevane bilehel informatsioon inglisOskustööliste vajadus on töönädal. keelsetest tööpakkumistest igas riigis, nii ka Hollandis, saadaval on. kuigi pidev võõrtööjõu sissetuSamuti tasub põhjalikult läbi lek on sealgi konkurentsi kõrgeks uurida kohalikud ajalehed, näiteks: viinud. Tehniliste oskuste ja teadmiste• www.telegraaf.nl ga insenerid, IT-spetsialistid, finantsvald• www.nrc.nl konna töötajad, ostu-müügispetsialistid ja • www.volkskrant.nl klienditeenindajad on pidevalt nõutud. Sa• www.ad.nl muti on hooajalistel töödel vaja abikäsi far• www.metrojobs.nl mides ja kasvuhoonetes (nt www.seasonIgal sügisel toimub Amsterdamis alwork.nl). Töö otsimisel aitavad nii tööbürood, kui ka mitmed veebilehed. Peab ole- kakskeelsetele tööotsijatele mess “Bilinma kogu aeg aktiivne, eriti kui ollakse rii- gual People International Recruitment gis uus ja keeleoskus kesine. Paljud ülemu- Fair”, kus siis paljud ettevõtted oma töösed hindavad pealehakkamist ning initsia- pakkumisi esitlevad, samuti õpetataktiivi näitamist, vaja on leida vaid see õige se, kuidas CVd ning motivatsioonikirja inimene, kellele enda huvist märku anda. (viimane on Hollandis sama oluline, kui Samuti tasub meeles pidada, et holland- muljetavaldav CVgi) koostada ning töölased eelistavad e-kirjadele suhtlemist te- vestluseks valmistuda. lefoni teel. Firmadele CVde saatmine võib

Fookuses: Holland | APRILL 2016 13

TÖÖ

Tööotsingul ei piisa vaid inglise keele oskusest Hollandis töötades on vaja osata kohalikku keelt heal suhtlustasandil.

H

ollandlased on uhked oma suurepärase inglise keele oskuse üle ning nende esimene reaktsioon välismaalastega kohtudes on “ära muretse, siin räägivad kõik inglise keelt!”. Jah, räägivad küll, aga tööotsingutel pelgalt inglise keele oskusest ei piisa. Seda eriti väiksemates linnades. Isegi sellistel lihtsatele töökohtadele, nagu kassapidaja või koristaja, eelistatakse neid, kes hollandi keelt heal suhtlustasemel valdavad. Miks peab üks koristaja vabalt hollandi keelt oskama? Selleks, et suhelda nii oma ülemuste kui ka kolleegidega. Saksa ja prantsuse keele oskus ning ülikooli diplom tulevad samuti tööotsimisel kasuks. Ja loomulikult tutvused, ei saa salata.

Hollandi keele õppimine pole Euroopa Liidust tulnutele kohustuslik. Tasuta kur-

14 APRILL 2016 | Fookuses: Holland

suseid leidub, aga nende kohta on vähe informatsiooni ja peab palju kannatust ning pealehakkamist olema, et endale siiski tasuta kursuseid leida. Viimase aja pagulaskriis on kõik vabad kohad keelehuvilistega täitnud ning paraku on eelisjärjekorras need, kellel ELi passi pole. Loomulikult on olemas palju tasulisi keelekursuseid, need maksavad aga tuhandeid eurosid.

Allikad: hhttp://www.expatica.com/ nl/employment/Work-in-the-Netherlands-Finding-a-job_102331.html https://www.justlanded.com/english/ Netherlands/Netherlands-Guide/Jobs/ Working-in-the-Netherlands https://en.wikipedia.org/wiki/List_ of_minimum_wages_by_country

HOLLANDI VÕI FLAAMI KEEL • Hollandi keelt kõneldakse Hollandis, Põhja-Belgias (Flandrias; sealseid murdeid nimetatakse flaami keeleks), Belgia pealinnas Brüsselis, Lääne-Flandria piiri ääres Prantsusmaal, Hollandi Antillidel, Arubal, Surinames ning kohati Indoneesias. Kaks viimast on endised Hollandi kolooniad. Surinames on hollandi keel endiselt riigikeel ja ametlik hariduskeel. Hollandi keelt kõneleb üle 20 miljoni inimese. Afrikaani keel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias, on pärit põhiliselt 16. sajandi hollandi keele murretest ning hollandi ja afrikaani keele kõnelejad saavad suurelt jaolt üksteisest aru.

• “Flaami keel” on väljend, mida kasutatakse Belgias kõneldavate hollandi keele murrete kohta.

Allikas: Vikipeedia

Usaldusväärne Eesti ja Euroopa vaheline kaubavedu. ÜLE 20 AASTA KOGEMUSI.

PEAMISED SIHTKOHAD Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia, Šveits ja Soome.

Vajadusel teostame transporti ka teistesse Euroopa riikidesse.

www.linter.ee tel: +372 738 0338

Hollandi majandus seisab kindlalt jalgadel

Foto: Shutterstock

Holland on kõrgelt arenenud majandusega riik, kus majanduse seisund on stabiilne.

H

olland on üks väheseid riike Euroopas, kes on majandus- ja rahanduskriisi aastatel suutnud säilitada AAA-krediidireitingu (Fitch ja Moody’s AAA; S & P AA+).

Kui 2014. aastal kasvas SKP 0,8%, siis 2016. aastaks prognoositakse kasvuks 2,4%. Hollandi majandus (per capita) oli IMFi andmetel 2013. aastal maailmas suuruselt 13. ja ELis suuruselt teisel kohal. Riigi rahandus on läbinud kasinuskuuri ja ülemäärast eelarvedefitsiiti on suudeldud ohjeldada alates 2012. aastast alla 3% piiri. Holland on ka üks väheseid ELi liikmesriike (koos Eestiga), kelle 2016. aasta eelarvekava oli Euroopa Komisjoni hinnangul täielikult kooskõlas stabiilsus- ja kasvupakti nõuetega.

Inflatsioon oli 2014. aastal 0,3% ja 2016. aastaks prognoositakse inflatsioonitaset 1,1%.

Riigivõlg oli 2014. aastal 67,9% SKPst ja 2016. aastaks on prognoos 64,5%.

Kui kaks aastat tagasi oli töötuse määr Hollandis 7,4%, siis tänavuseks aastaks prognoositakse selleks 6,7%.

Suhteliselt madal tööpuudus on tingitud asjaolust, et Hollandis on palju osalise tööajaga töötajaid (peamiselt naised), samuti on viimastel aastatel kasvanud füüsilisest isikust ettevõtjate arv. Ühtlasi on vähenenud ka töötu abiraha saavate isikute hulk. Hollandis arvutatakse töötu abiraha vastavalt isiku päevapalgale. Esimese kahe kuu jooksul pä-

16 APRILL 2016 | Fookuses: Holland

rast töö kaotamist makstakse 75% päevapalgast, sealt edasi 70% päevapalgast.

Iga töötatud aasta eest lisandub abirahade maksmisele üks kuu – maksimaalselt makstakse abirahasid kolm aastat.

Ekspordi poolest on Holland maailmas viiendal ning Euroopas (Saksamaa ja Prantsusmaa järel) kolmandal kohal. Dominantsel kohal on ka re-eksport (60–70% impordist re-eksporditakse). Hollandis on hästi väljaarendatud sadamate (suurimad Rotterdam ja Amsterdam), lennujaamade ning raudtee- ja maanteevõrk.

Olulisemad ekspordiartiklid on tööpingid, masinad ja transpordivahendid, keemiatooted ja väetised, põllumajandustooted (75% toodangust läheb ekspordiks) – peamiselt lillede näol (aastas eksporditakse keskmiselt 4 mld lillesibulat). Holland on maailma suurim juurvilja eksportöör: värske juurvilja ekspordi poolest on Holland maailmas juhtpositsioonil, puuviljade eksportijate seas kümnendal positsioonil. Juurviljadest veetakse kõige suuremas koguses välja sibulat, millele järgnevad tomat, paprika ja kurk. Puuviljadest eksporditakse kõige rohkem õunu ja pirne. Re-ekspordi osakaal on samuti kasvutrendis: kui kümme aastat tagasi moodustas kolmandatest riikidest pärit puu- ja juurvilja eksport kogu ekspordimahust 34%, siis viimastel aastatel on selle osakaal üle 50%.

Teenuste sektor toodab 2/3 SKPst ja hõivab 2/3 tööjõust. Suur osakaal on siin

transpordil ja laondusel, sh Rotterdami sadamal. Rotterdami sadam on eelkõige transiitsadam, mis võtab vastu ja töötleb suurtes kogustes erinevaid kaupu, mis laevatatakse edasi teistesse sadamatesse.

Tööstusharudest on olulisel kohal keemia-, terase-, toiduainete-, masinaja metalli-, ning elektroonikatööstus.

Tooni annavad rahvusvahelised suurettevõtted nagu Rotterdami sadam, Royal Dutch Shell, Unilever, Heineken, Philips, ABN Amro, Akzo Nobel, KPMG jt.

Energiavarustuse poolest on Holland suuremalt jaolt sõltumatu, omades Euroopa mastaabis märkimisväärseid maagaasi maardlaid, mis katavad riigi enda vajadused ning mis võimaldab eksportida ligemale pool aastasest gaasitoodangust.

Hollandi finantssektoris on ligi 300 000 töökohta ning riigi SKPst moodustab finantssektor 7,3%. Keskmine kasv selles sektoris viimase kümnendi lõikes on olnud 7%. Hollandi finantssektori järelevalvet teostab Finantsturgude Järelevalve Amet (AFM) nii hoiuste, investeeringute, laenude kui ka kindlustusteenuste üle. Peale AFMi teostab pangajärelevalvet Hollandi Keskpank. Euroopa Liidu pangandusjärelevalve loomise järel on süsteemsete pankade järelevalve roll alates 2014. a novembrist Euroopa Keskpanga pädevuses.

Allikas: välisministeerium

MAJANDUS

Edukad firmad maa peal ja õhus Esimene rahvusvaheline firma oli 1600. a asutatud Hollandi Ida-India Kompanii.

See tegeles kauplemise ja kaubavedudega üle maailma kõigis Hollandi asumaades, sel firmal oli riigi tunnustega poliitiline võim väga suurel maa-alal Kagu-Aasias, Lõuna-Aafrikas, Hea Lootuse neemest Magalhãesi väinani. Kompaniid enam pole, küll aga on tuntust ja mõjuvõimu teistel firmadel.

E

uroopa suurim naftafirma Royal Dutch Shell on hargmaine Hollandi-Briti juurtega naftakompanii, üks kuuest suuremast mitteriiklikust energiakompaniist. Royal Dutch Shell moodustati 1907. aastal, peakorter asub Haagis, Hollandis, registreeritud kontor Londonis. 2009. aastal luges Fortune Shelli maailma suurimaks ja Forbes maailma suuruselt teiseks korporatsiooniks. Kompanii tegutseb rohkem kui 70 riigis, töötajaid oli 2015. aastal 93 000 ringis ja tulu 265 miljardit dollarit.

Hoolimata odavast naftast ja keerulisest maailmaturust andsid Royal Dutch Shelli aktsionärid aasta alguses ettevõttele heakskiidu osta 51 miljardi dollari eest Suurbritannia nafta- ja gaasitootja BG Group Plc. Tehingu tulemusena sai Shellist maailma suurim veeldatud maagaasi edasimüüja.

Koninklijke Philips Electronics N.V. (rohkem tuntud kui Philips) on üks maailma suurimaid elektroonikaettevõtteid, peakorteriga Amsterdamis. Philipsi asutasid 1891. aastal Gerard Philips ja tema isa pereettevõttena. Olles Zaltbommelis pankur, rahastas Frederik Philips 1892. aastal Eindhovenis tühja, tagasihoidliku tehasehoone ostu ja häälestust. Seal hakkas Philips tootma süsinikust hõõgniidiga lambipirne ja muid elektrotehnilisi tooteid. Tänapäeval asub selles tehasehoones valgusskulptuuride muuseum. Ettevõttes on 119 000 töötajat rohkem kui 60 riigist.

KLM Royal Dutch Airlines on Hollandi rahvuslik lennufirma, peakorteriga Amstelveenis, mis alustas tegevust 7. oktoobril 1919, et teenindada Hollandit ning selle kolooniaid. Praegu on KLM vanim firma, kes opereerib oma orginaalni-

me all. KLM ja partnerid teenindavad 133 sihtkohta 69 riigis viiel kontinendil Amsterdam Schipholi lennujaamast Hollandis.

Alates 2004. aastast on KLM osa Air France-KLMi grupist, mille peakorter asub Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaamas. KLMi tütarettevõtted on KLM Cityhopper, transavia.com ja Martinair.

Online-reisibüroo Booking.com on tõeline majandusime, olles Euroopas omal alal turuliidriks. Kui 2006. aastal pakkus booking.com 27 000 majutust, siis tänasel päeval pakub see 889 280 majutusvõimalust hotellides, kodumajutustes ja apartementides üle kogu maailmas, sealhulgas Foto: Shutterstock

Philipsi Light Tower Eindhovenis, endine tehas, kus toodeti lambipirne, ja hilisem ettevõtte peakorter.

415 201 puhkemaja, 88 515 sihtkohta 224 riigis ja territooriumil. Broneerimine on Hollandi leiutis, mille mõtles 1996. aastal välja arvutiteadlane ja ettevõtja Geert-Jan Bruinsma. Ta mõistis, milline hea idee on ühendada hotellid internetikeskkonnas, et need muutuksid kättesaadavaks võimalikult paljudele inimestele.

Heineken International on Hollandi õlletootmisettevõte, mille asutas 1864. aastal Amsterdamis Gerard Adriaan Heineken. Esialgne pruulikoda Amsterdamis suleti 1988. aastal, sellest tehti muuseum. 2007. aastal oli Heinekenil 119 pruulikoda 65 riigis.

AkzoNobel on maailma juhtiv värvide ja erikemikaalide suurtootja. Kontserni AkzoNobel peakorter asub Amsterdamis, ettevõte tegutseb eri valdkondades, paiknedes rohkem kui 80 riigis ning pakkudes tööd ligi 50 000 inimesele. Kontsernis leidub ettevõtteid, mille tegevusvaldkonda kuuluvad dekoratiivvärvide ja erinevate tööstusvärvide tootmine auto-, lennundus-, laevandus-, mööbli- ning sõjatööstuse tarbeks.

Tooteportfelli kuuluvad sellised tuntud kaubamärke nagu Dulux, Sikkens, International, Interpon ja Eka. Unilever on 1930. aastal asutatud, üks maailma juhtivaid esmatarbe- ja toidukaupade tootjaid, mille esindused ja tütarfirmad tegutsevad rohkem kui 100 riigis. Tarbijad üle maailma ostavad aastas rohkem kui 170 miljardit Unileveri toodet, millega kaubeldakse rohkem kui 180 riigis. Firma 2010. aasta müügikäive oli 44,3 miljardit eurot ning Unileveris töötab üle maailma 167 000 inimest.

Allikad: Wikipedia, Äripäev, Shell, booking.com, AkzoNobel, www.taskutark.ee Fookuses: Holland | APRILL 2016 17

KOOL

Varajane ja valikuterohke koolitee Hollandi koolisüsteem püüab võimalikult palju õpilasele keskenduda, et aru saada, mis on lapse tugevused ning selle järgi ka edasised valikud haridustees teha.

H

ollandi koolisüsteem on eestlasele üsna keeruline mõista.

Kooli minnakse väga noorelt, ometi õpitakse kauem kui meie 12 aastat keskkooli. Peamised õppeasutused on riigikoolid, lisaks veel eri- (usul põhinevad) ja mõned Waldorfi, Montessori ning erakoolid. Hollandi printsessidki käivad tavalises riigikoolis. Õpilaste tulemusi hinnatakse 1–10ni, kus 1 on kõige madalam hinne.

Hollandi laste haridustee algab varakult. Juba nelja-aastaselt asutatakse end kooliteele, seda kohe pärast sünnipäeva.

Nii ei olegi Hollandis meie mõistes esimest koolikella – kooli minnakse aasta läbi, vastavalt sünnipäevale. Küll aga on esimesed paar aastat üsna lasteaia moodi, väga karmi õppimismahtu nii pisikestele veel peale ei suruta, kohal peab aga käima, nagu koolile kohane.

Koolikohustus viieaastasele Koolile eelneb päevahoid ning seal käiakse juba maast madalast: Hollandi emad saavad emapuhkust nautida vaid paar kuud. Koolikohustus algab viiendast eluaastast ning kestab kuni 16. aastaseks saamiseni. Pärast seda tuleb koolis tundides käia vähemalt kahel päeval nädalas ning kohustuslik haridustee on läbitud, kui õpilane on saanud 18 või saavutanud diplomi VWO, HAVO või MBO tasemes.

Algkool kestab kaheksa aastat ehk

siis 12. eluaastani. Hollandi koolides saa õppida inseneriks, kui varasemalt puuduvad klassid, selle asemel on lap- on füüsika kursus tegemata või arssed jaotatud vanuste kaupa gruppidesse tiks ilma ladina ja kreeka keele õppe(4–5aastased on 1.–2. grupp, 12aastased ta. Need tuleb siis uuesti teha, et saaks juba 8. grupp jne). Kaheksandas klassis järgmise taseme õppesse edasi minna. Kõrgkoolis õppimine on tatehakse lastele sobivustest, milsuline, keskmiselt 1950 eule kohaselt langetavad õpetaja rot aastas, aga on võimalik koostöös lapsevanematega Paljudes saada toetuseid ja laenu, otsuse, milline suund edariikides levimis olenevad rahvusest, si valida. nud koduõpet vanusest, perekondlikest VMBO on keskkooli tingimustest ja paljudest Hollandis ei tasemel, praktiline kutseteistest teguritest. õpe kestusega 4 aastat + 4 lubata.

Paljudes riikides levierinevat taset, ettevalmistunud koduõpet Hollandis ei lusega MBO tasemeks, mis on n-ö bata: kõik lapsed peavad elukohakutsekool.

HAVO on kõrgem jätkuõpe, mis järgselt koolis käima. Sama nõue on ka kestab 5 aastat ja selle lõputunnistu- sisserännanute lastega – kes ametlikult sega on võimalik edasi minna õppima riigi elanikena kirjas on, peavad ka kooli HBO taseme koolidesse, nt polüteh- minema, seda isegi siis, kui veel hollannikumid. HBO kraad annab omakorda di keelt ei osata.

Hollandi koolivaheajad on kenasti võimaluse ülikooli õppima minna. terve õppeaasta peale ära jagatud: kuigi VWO on ülikoolieelne õpe, mis on suvevaheaeg kestab vaid 6 nädalat, siis kõigist kolmest kõige kõrgem tase. on teisi, lühemaid vaheaegu üsna tihti.

Kestab 6 aastat ning selle tunnistuseKa on vaheaegade ajad piirkondade kauga on võimalik õppima minna ülikooli. pa erinevad: selleks, et koolivaheajal ei Ülikoolis õppimise tasemed on 3 aastat bakalaureuse õpet, 1–2 aastat ma- oleks kiirteed puhkustele sõitvatest autodest ummikus ega lennujaamad ülegistriõpet ning 4 aastat doktoriõpet. koormatud, on Holland jagatud kolmeks piirkonnaks.

Tasuline kõrgharidus Kui Eestis saab ülikooli õppima minna Allikas: en.wikipedia.org/wiki/ iga keskharidusega tudeng, siis HollanEducation_in_the_Netherlands dis on see pisut keerulisem. Näiteks ei

59,90€ 109,90€

18 APRILL 2016 | Fookuses: Holland

Reklaamartikkel

Uued trendid iluteenindajate õppes Eesti Iluteenindajate Erakool pöörab üha rohkem tähelepanu sellele, et õpilaste tulevased kliendid võimalikult kaua noored ja kaunid välja näeksid.

Aprill on hea kuu kõigi nende jaoks, kes on plaaninud mõnd iluteeninduse eriala õppima minna, kuid pole seda senimaani veel teinud. Nüüd on aeg unistused ellu viia ja endale meelepärane kursus välja valida.

Eesti Iluteeninduse Erakoolis saab õppida nii päevases kui ka kaugõppes.

Jätkub vastuvõtt ametiõppe juuksurite ja kosmeetikute kursusele, kus parimate spetsialistide juhendamisel ja kaunis praktikabaasis harjutades saavad selgeks kõik töösaladused.

Kaugõpe on hea võimalus nende jaoks, kes tahavad (uue) ameti selgeks saada töö ja pere kõrvalt.

Kel on aga õppimiseks aega vähem, ent kellele iluvaldkond siiski huvi pakub, saab valida mõne meelepärase lühema kursuse. Koolidirektor Aimar Karu sõnul on kõige populaarsemad mitut eriala õpetavad kursused, kus saab selgeks põhitõed nii maniküüri, pediküüri, jumestuse, ripsmepikenduste kui ka depilatsiooni kohta.

Samas on kursus piisavalt põhjalik, et uute teadmistega mõnes ilusalongis kiiresti tööd leida.

Nooruslik välimus ilma skalpellita Aimar Karu sõnul käib ilumaailm muu maailma ja ühiskondliku eluga üsna ühte jalga. Kui demograafias on probleemiks rahva vananemine, siis üksikisiku tasandil tähendab see muu hulgas seda, et iluteenindajalt abiga püütakse võimalikult kaua noor ja kaunis välja näha.

„See on teema, millega tegeleb kogu maailma ilutööstus ja millega tegelevad ka Eesti iluteenindajad,” arutleb Aimar Karu ning lubab, et kool käib trendidega kaasas ning tagab õpilastele väljaõppe, millest reaalses tööelus ka kasu on. „Paljude inimeste jaoks on hea välimuse säilimine väga tähtis, kuid ilulõikused tunduvad vastuvõetamatud. Just sellepärast töötavad teadlased laborites selle kallal, et leida leebemaid ja meeldivamaid viise vananemise vastu võitlemiseks. Nende töö on edukas: praegu on olemas juba palju võimalusi, kus hooldusvahendite ja teraapiate kombineerimine annab ilukirurgiaga sarnase efekti. Ka meie kosmeetikud õpivad tegema paljusid hooldusi, et tagada naha nooruslik välimus pikemaks ajaks,” selgitab Aimar Karu. Ent välimust ei ohusta üksnes vanadus — kauni naha võib rikkuda ka mõni õnnetus. Kriitilisematel juhtudel on vaja taastavat kirurgiat, kergemate tagajärgede puhul võib abi olla kosmeetikust. Soomes ja Rootsis korvab sellised hooldused kindlustus, sest need on inimese elukvaliteedi jaoks sageli sama tähtsad kui mistahes muu taastusravi. „Püüame tuua Eestisse maailma parimad vahendid ja tehnikad, et meie õpilased oskaksid neid hiljem oma klientide ilu heaks kasutada,” lubab koolijuht.

Soodsad võimalused klientidele Eesti Iluteeninduse Erakool on tuntud oma suurepäraste praktikavõimaluste

poolest. Õppesalongid asuvad Tallinna vanalinna ja sadama vahel ning neis käib palju nii kohalikke kui ka reisilt tulijaid. Sõbraliku hinnaga iluhooldus on lausa üks põhjuseid, miks Tallinna kruiisile minnakse. Õpilaste jaoks tähendab see väga head võimalust puutuda kokku erinevate naha- ja juuksetüüpidega, lisaks klienditeenindusele esitatavate nõudmistega, võõrkeelte praktiseerimisest rääkimata.

Klientide jaoks aga tähendab õppesalongi külastus väga head teenindust kesklinnas ning pealinna tavahindadest märksa soodsamaid iluteenuseid.

Asume Tallinna kesklinnas aadressil Lootsi 10, reisisadama D-terminali vahetus läheduses (seistes Lootsi tänaval näoga mere poole, jääb Norde Centrum vasakut ja Kochi Aidad paremat kätt). Autoga tulles ei pea Kochi Aitade külastaja parkimise pärast muretsema — avaras valvega sisehoovis on parkimine klientidele parkimiskellaga kaks tundi tasuta. Õpilastele on eraldi tasuta parkimiskohad.

Kes eelistab kasutada ühissõidukit, see jõuab meie juurde kõige mugavamalt bussiga number 2 või 20, väljudes peatuses „Reisisadam D-Terminal”. Viru keskusest ja Tallinna Kaubamajast asume kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel.

Lisainfo kursuste ja teenuste kohta: www.iluteeninduskool.ee või tel 641 2214 Kosmeetiku õpilased praktikakeskuses. Õppida on tore!

Tel 686 4083

HOLLANDI ERILINE

Hollandlaste toidulaud -

heeringas, õunakook ja muud hõrgutised Hollandlaste toiduvalik on sama lihtne ja otsekohene, nagu hollandlased isegi.

Palju on piimatooteid, samuti värsket köögivilja liha ning kalaga. Mis aga on need tüüpilised road, mida Hollandis kindlasti proovida tasuks?

Foto: Shutterstock

H

ollandipärane lõunasöök on üllatuslikult hunnik võileibu mitmesuguste katetega, näiteks juustu, singi ja erinevate võileivamääretega. Magusamate suutäite jaoks on aga Hagelslag. See on šokolaadipuistest saiakate. Tibatillukesi ning tüütult veerevad šokolaadikuulikesi või -laaste hoiab söömise ajal maha pudenemast lihtsalt teine saiaviil. Topelt ei kärise, hoopis maitseb paremini!

Stamppot on pudruks tambitud (kuid mitte püreeks) keedetud kartuli ja juurvilja segu (lehtkapsas, hapukapsas, spinat, brokoli jne), lisatud praetud pekikuubikud ning roog serveeritakse koos rookworst’iga, meenutab sardelli. Olenevalt soovist lisatakse ka kastet. Sarnane roog hutspot on tehtud keedetud kartulitest, sibulatest ja porgandist. Mõlemad road on eriti populaarsed talvel ning näiteks väliüritustel.

Hollandse Nieuwe on värske heeringas, mida on võimalik saada vaid kevadel esimeste kalapüükide saagina ning kevadisi heeringasaake tähistatakse lausa heeringafestivalidega.

Värsket heeringat serveeritakse hakitud valge sibulaga.

Gouda juust on omale tuntud maine saavutanud paljudes riikides. Kollase värvusega lehmapiimast valmistatud juust on saadaval nii nelja nädala kui ka lausa 12 kuu vanusena. Ikka igale maitsele midagi. Samuti lisatakse maitsevarjundite andmiseks juustule näiteks sinepit, pestot jm.

Frikandel on tuntud snäkk, mida võib kirjeldada kui hakklihast tehtud hotdog. Vorst on frititud ning serveeritakse enamasti toore tükeldatud val-

Stamppot.

ge sibula ja karriketšupi või majoneesiga, paljud eelistavad veel tomatiketšupit, sinepit või lausa õunapüreed.

Appelmoos ehk õunapüree on tüüpiliseks lisandiks paljude toitude juures, enamasti lihatoitudel. Seega ärge imestage, kui korraliku prae juurde pakutakse nii salatit kui ka meie mõistes õunamoosi.

Sest maitseb sama magusalt kui mooski.

Kruidnoten on maiustused, mida oodatakse terve aasta. Umbes septembri alguses hakatakse poodides neid Sinterklaasi pidustuste aegseid, piparkoogimaitselisi ja küpsisesarnaseid maiustusi müüma. Maiused on saadaval nii ehedalt kui ka valge, tumeda või piimašokolaadiga kaetult.

Oliebol on traditsiooniline vana-aasta küpsetis: 31. detsembril küpsetatakse seda rahumeeli oma kodutänavatel, pakutakse möödakäijatele müügiks ja loomulikult ei puudu need ka õhtuselt peolaualt. Neid Hollandi sõõrikuteks kutsutud küpsetisi valmistatakse jahust, munadest, pärmist, soolast, piimast, küpsetuspulbrist

ning enamasti ka rosinatest. Maiused küpsetatakse õlis, nagu nimigi ütleb, ja serveeritakse rohke tuhksuhkruga.

Bitterballen on vürtsikamat tüüpi kroketid või frititud kartulikuulid, mille sisu moodustavad veise- või vasikaliha, puljongi, või, jahu, peterselli, soola ja pipra segu. Frititud snäkid, mis on populaarsed kergeteks suupisteteks pidulaual ning juurde serveeritakse väikeses kausikeses sinepit. Õllesõpradele on Holland loomulikult suurepäraseks asupaigaks. Amstel, Grolsch ja Heineken on kolm kõige populaarsemat õllemarki. Kuigi näiteks Amsterdami lähedusest pärit hollandlased eelistavad tihti midagi kangemat, näiteks Hertog Jan’i õlut ja keelduvad tavalist Heinekeni joomast.

Aga koogid? Õunakook ehk appeltaart ei puudu üheltki pidulaualt ning loomulikult serveeritakse seda hollandlaste suure lemmiku, vahukoorega.

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/ Fookuses: Holland | APRILL 2016 21

KUHU MINNA?

Holland kutsub

vaatama ja kuulama APRILL • Näitus “Portrait Gallery of the Golden Age” (Hermitage, Amsterdam) 31. märts – 29. aprill • Näitus “New Realism: The Gaze of Science” (Amsterdam Science Park) 1.–30. aprill • Tulbifestival Amsterdamis 20.–24. aprill • Rahvusvaheline kammermuusika festival Haagis 21. aprill – 21. mai • Festival “Kevadlumi” Amsterdamis 23. aprill • The Vamps (Heineken Music Hall, Amsterdam) • Mariah Carey (Ziggo Dome, Amsterdam) • Celine Cairo (Theater de Meervaart, Amsterdam) • Gerald Clayton trio Rotterdamis 23.–24. aprill • Mess “Capital Cars & Classics” (Kromhouthal, Amsterdam) • Rahvusvaheline kammermuusika festival Haagis • “Best of Musical” (Theater Zuidplein, Rotterdam) 24. aprill • Omer Avital kvintett (Bimhuis, Amsterdam) • Gerald Clayton trio (North Sea Jazz Club, Amsterdam) 26. aprill • Grant-Lee Philips (Bitterzoet, Amsterdam) • Benjamin Clementine & RCO (Het Koninklijk Concertgebouw Amsterdam) • Festival “Life I Live” Haagis 28. aprill • Giovanni Guidi Trio (Bimhuis, Amsterdam) • Blues Caravan – The Blue Sisters (North Sea Jazz Club, Amsterdam) 22 APRILL 2016 | Fookuses: Holland

• Allen Stone (Paradiso, Amsterdam) 29. aprill • Manic Street Preachers (Paradiso, Amsterdam) • Pulcinella kammerorkester (Cultureel Centrum De Duif, Amsterdam) • Bettye LaVette (North Sea Jazz Club, Amsterdam) 30. aprill • Amsterdami ooperi koor (De Duif, Amsterdam) • Rahvusvaheline džässipäev (Tobacco Theater, Amsterdam) 30. aprill – 1. mai • Rahvusvahelised džässipäevad Haagis 30. aprill – 12. juuni • “Jaapani aiad” (Clingendael Park, Haag) MAI • Näitus “Portrait Gallery of the Golden Age” (Hermitage, Amsterdam) 1. mai • Luigeturg ehk elustiililaat Haagis 2. mai • Melanie Martinez (Melkweg, Amsterdam) • Janet Jackson (Ziggo Dome, Amsterdam) 2.–8. mai • Näitus “Secret love, sexual diversity in China” (Tropenmuseum, Amsterdam) 3.–16. mai • North Sea regatt Haagis 4. mai • Hollandi filharmooniaorkester (Muziekgebouw aan ‘t IJ, Amsterdam) 5. mai • “Liberation Festival” Haagis 6. mai • Andrew Bird (Paradiso, Amsterdam) kuni 7. mai • Näitus “Vincent’s Passion

for Pipe Smoking” (Pipe Museum, Amsterdam) 7. mai • Talu- ja toiduturg Rotterdamis 8. mai • Vanessa Carlton (Melkweg, Amsterdam) • “EuroSong Travestival” (Club The Winston Kingdom, Amsterdam) 9. mai • David Duchovny (Melkweg, Amsterdam) 12. mai • Dave Liebman & Richie Beirach Duo (Bimhuis, Amsterdam) 14. mai • Kontsert “The Elvis” (Melkweg, Amsterdam) • Rod Stewart (Ziggo Dome, Amsterdam) • Kontsert “Back 2 the 90’s” (Rotterdam Ahoy) kuni 14. mai • Näitus “Rembrandt’s Naked Truth” (Rembrandthuis, Amsterdam) kuni 15. mai • Näitus “Berlage, Godfather of Dutch Design” (Beurs van Berlage, Amsterdam) • Näitus “Ilja Meefout 1,2 1,2” (Melkweg, Amsterdam) 18. mai • Amsterdam Sinfonietta – “Chopin in Boheme” (Muziekgebouw aan ‘t IJ, Amsterdam) • Ebo Taylor & Jimi Tenor (North Sea Jazz Club, Amsterdam) 19. mai • Kontsert “Stravinski in Paradiso” (Paradiso, Amsterdam) 21. mai • Talu- ja toiduturg Rotterdamis 22. mai • Grigori Sokolov (Het Koninklijk Concertgebouw, Amsterdam)

kuni 22. mai • Näitus “DWDD Pop-Up Museum” (Allan Pierson Museum, Amsterdam) • Näitus “Andy Warhol” (Jan van der Togt Museum, Amsterdam) • Näitus “Breitner: Girl in Kimono” (Rijksmuseum, Amsterdam) 24. mai • Bryan Adams (Ziggo Dome, Amsterdam) 25. mai • Il Divo (Ziggo Dome, Amsterdam) 27. mai • Travis (Melkweg, Amsterdam) kuni 29. mai • Näitus “Spanish Masters from the Hermitage” (Hermitage, Amsterdam) JUUNI • Näitus “Portrait Gallery of the Golden Age” (Hermitage, Amsterdam) 1., 3., 4., 6. juuni • Adele (Ziggo Dome, Amsterdam) kuni 5. juuni • Näitus “Une Femme” (Huis Marseille – Museum voor Fotografie, Amsterdam) 4. juuni • KadeRock Haagis 9.–11. juuni • Simone! (DeLaMar Theater, Amsterdam) 10.–19. juuni • Klassikalise muusika festival Haagis 17. juuni • Rihanna (Amsterdam ArenA) kuni 19. juuni • Näitus “Easy Virtue” Van Goghi muuseum Amsterdamis 19. juuni • Pianist Yuja Wang (Het Koninklijk Concertgebouw, Amsterdam)

KUHU MINNA? 25.–26. juuni • Festival “Viva Brasil” Amsterdamis 29. juuni • Hollandi rahvusooper 50. juubelihooaja kontsert Amsterdami kuninglikus ooperimajas 30. juuni – 31. juuli • Festival “Amsterdam Roots” (Park Frankendael) JUULI • Näitus “Portrait Gallery of the Golden Age” (Hermitage, Amsterdam) 1. juuli • Hollandi rahvusooper 50. juubelihooaja kontsert Amsterdami kuninglikus ooperimajas 1. juuli – 31. juuli • Festival “Pitch” (Westergasfabriek, Amsterdam) 1. juuli – 31. august • Festival “Robeco SummerNights” (Het Koninklijk Concertgebouw, Amsterdam)

kuni 10. juuli • Maailma parimate pressifotode näitus (De Nieuwe Kerk, Amsterdam) 16. juuli • Beyoncé (Amsterdam ArenA) 23. juuli • Colombia kultuurifestival (Rhone Congres & Party Centre, Amsterdam) 28. juuli • David Gilmour Haagis 30. juuli • Festival “C.R.A.F.T. “ (NDSM-werf, Amsterdam) kuni 31. juuli • Näitus “Made in Amsterdam” Amsterdamis AUGUST • Näitus “Portrait Gallery of the Golden Age” (Hermitage, Amsterdam) 1.–31. august • Festival “Loveland” (Sloterpark, Amsterdam) • Värske muusika festival “Appelsap” (Flevopark, Amsterdam)

KRUIISIREISID

REISIBÜROO

GOTLANDI KRUIIS 17-19.07; 24-26.07; 07-09.08.2016 / H: 214€ MIAMI - KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA / 04-15.12.2016 H: 3499€ LAPPENRANNA - SAIMA KANAL -VIIBURI KRUIIS 17-19.06; 04-06.08; 23-26.08.2016 / H: 250€

KAUGREISID

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki-ja laevapiletid, reisikindlustus.

Grupireisid vastavalt tellimusele Lisainfo: tel 644 4744 / 641 8285 Rüütli 14, Tallinn 10130 info@mainedd.ee

www.mainedd.ee

HAWAII SAARED 12-20.11.2016 / H: 3199€ USA LÄÄNERANNIK 24.09-08.10.2016 / H: 3599€ ALASKA - VANCOUVER KAMLOOPS - TRACY ARMY FJORDID - COLUMBUSE JÄÄLIUSTIK 18-31.07.2016 / H: 4555€ KUUBA – KARIIBIMERE PÄRL CANCUN - MEXICO CITY 20.11-03.12.2016 H: 3220€ AUSTRAALIA – UUS–MEREMAA 13-28.11.2016 H: 4589€ ARGENTIINA – BRASIILIA 29.10-09.11.2016 H: 3999€

IDAMAA REISID VIETNAMI KAUNID PAIGAD 27.10-07.11.2016 H: 1999€ LOODUSKAUNIS VIETNAM JA SALAPÄRANE KAMBODZA 15-28.04.2017 H: 2899€

12.–13. august • Rahvusvaheline ilutulestikufestival Scheveningenis 13. august • Festival “Vitamine Z” (Tolhuistuin, Amsterdam) 14. august • Festival “Latin Village” (LatinVillage, Amsterdam) 17.–20. august • Festival “Haarlem Jazz & More” Amsterdamis 19.–20. august • Rahvusvaheline ilutulestikufestival Scheveningenis kuni 28. august • Näitus “Living in the Amsterdam School” (Stedelijk Museum, Amsterdam) • Näitus “Portrait Gallery of the Golden Age” (Hermitage, Amsterdam) SEPTEMBER 4. september • Festival “Noorderpark” Amsterdamis

HONG KONG - MACAU TAIWAN - FILIPIINID 17-30.10.1016; 21.05-03.06.2017 / H: 2999€ INDONEESIA - JAAVA - BALI SULAWESI - SINGAPUR 15-27.10.2016 / H: 2890€

EUROOPA REISID HISPAANIA - PORTUGAL ANDORRA - GIBRALTAR 29.09-10.10.2016 H: 990€ ITAALIA – KUNST, AJALUGU JA VÕRRATU LOODUS 05-14.07.2016 H: 630€ LOODUSKAUNIS HORVAATIA 24.06-01.07.2015 H: 790€ PÕHJA SAKSAMAA MEKA RÜGEN - VALGETE KALJUDE SAAR 22-28.08.2016 / H: 555€ SOOME PÕNEVAD PAIGAD PORVOO - IMATRA KOSK SAVONLINNA 01-03.07.2016 / H: 232€ KÜTKESTAV PÕHJA POOLA 17-22.07.2016 H: 470€ LÕUNA POOLA - VARSSAV KRAKOV - ZAKOPANE 04-09.09.2016 H: 399€ VELIKIJE LUKI - PIHKVA PETSERI KLOOSTER 12-14.08.2016 H: 240€ PETERBURI – PETERHOF KROONLINN KEVADÕITES 13-15.05.2016 H: 189€

• Amsterdami džässifestival (Amsterdam ArenA) 11. september • Festival “Forró Amsterdam” 21. september – 22. oktoober • Festival “Just Peace” Haagis kuni 25. september • Näitus “World War Two Today” (Verzetsmuseum, Amsterdam) 27. september – 1. oktoober • Kammermuusika festival “Seitse silda” Amsterdamis 30. september – 1. oktoober • Oktoberfest Haagis OKTOOBER • Näitus “Portrait Gallery of the Golden Age” (Hermitage, Amsterdam) 2. oktoober • Luigeturg ehk elustiililaat Haagis

SIGULDA TAIME JA LILLELAAT 30.04.2016 / H: 29€ MEELIKÖITVAD PÕHJA-LÄTI LOSSID JA MÕISAD 18-19.06; 10-11.09.2016 H: 120€ SOTIMAA - INGLISMAA LONDON / 29.07-06.08.2016 H: 1099€

EESTI REISID VIHTERPALU MÕIS – PADISE KLOOSTER JA MÕIS 02.07; 06.08.2016 H: 20€ ROMANTILINE KÕLTSU MÕIS JA KEILA JOA LOSS 14.05; 02.07; 04.09.2016 H: 20€ KÕUE -JA ROOSNA ALLIKU MÕIS / 21.05; 10.09.2016 H: 30€ ESKO TALU TEGEMISED SAKU MÕIS JA PRUULIKODA 04.06; 23.07; 17.09.2016 H: 30€ PAKRI SAARED JA PALDISKI 05.07.2016 H: 36€ PÄIKSELINE VORMSI 11.06; 17.07; 14.08.2016 H: 44€ LÕÕGASTAV PÄEV KIHNU SAAREL 18.06; 16.07; 13.08; 10.09.2016 H: 85€ SAAREMAA - MUHUMAA ABRUKA - GOODKAARMA SEEBIKODA 03-04.07; 07-08.08.2016 H: 112€

MUHUMAA - SAAREMAA VILSANDI 30-31.07; 03-04.09.2016 H: 112€ RUHNU SAARELE 15-17.06; 06-08.07.2016 H: 168€ ÕITSEV MANILAID TÕSTAMAA MÕIS JA ROOSI AED / 19.06.2016 H: 65€ RÄPINA MÕISA AIAD – PIUSA KOOPAD - SETO KUNINGRIIK 16-17.07; 13-14.08.2016 H: 98€ KOHTLA KAEVANDUS NARVA KINDLUS - TOILA ORG 09.07; 04.09.2016 H: 49€

LINNAPUHKUS LONDON - WINDSORI LOSS 06-09.05; 08-11.07.2016 H: 565€ MAAILMALINN PARIIS 12-15.05; 18-21.08.2016 H: 650€ DUBAI – ABU DHABI ARAABIA ÜHENDEMIRAADID 05-12.11.2016 H: 1399€ ANTIIKNE ROOMA 10-13.06.2016 H: 650€ VIIN - SUURSUGUNE UNELMATE LINN JA SUVEÖÖ KONTSERT / 25- 27.05.2016 H: 620€ RODODENRONITE ÕITES HANSALINN BREMEN 20-23.05.2016 H: 385€

KUULSAD INIMESED

Kuulsaid hollandlasi tuntakse kogu maailmas

M

aailma kunstiajaFoto: Shutterstock lugu poleks midagi ilma Van Goghi ja Rembrandtita. Postimpressionist Vincent van Gogh lõpetas enda elu juba 37aastaselt, varem oli ta vihahoos endalt kõrvagi ära lõiganud, ometi suutis ta elu jooksul umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd valmis teha.

See-eest Rembrandt, kaks sajandit varem, saavutas tuntuse juba oma eluajal, olles Euroopa kuulsamaid maalikunstnikke. “Öine vahtkond” (1642) on tema tuntuim töö, ometi kadus varasem edu sama kiirelt, kui tuli: pillava elustiiliga edukas kunstnik lõpetas pankrotis.

Admiral Michiel de Ruyter on hollandlaste au ja uhkus. Kui 17. sajandil noort Hollandi Vabariiki nii Inglismaa, Prantsusmaa kui ka Saksamaa ründasid ning Foto: Shutterstock riik ise alles kodusõjas vaevles, oli vaid üks mees, kes kõigele sellele lõpu sai teha: admiral Ruyter ja tema laevastik. Kui aastal 2004 valiti Hollandis kõige kuulsamat hollandlast, sai admiral de Ruyter selles nimekirjas auväärse seitsmenda koha.

De Ruyter on maetud Amsterdami Nieuwe Kerki kirikusse ning see on omamoodi turismimagnetiks saanud.

Famke Janssen on Amstelveenis sündinud näitleja, stsenarist, režissöör ja endine modell, kelle tuntumad filmirollid hõlmavad kassahitte “GoldenEye”, “X-Men” seeria ja “Taken” ning selle järjed. Oma Famke hollandlannaliku pika kasvu Janssen. tõttu on tema jalanumber samuti muljetavaldav, nr 42, 24 APRILL 2016 | Fookuses: Holland

ja seetõttu on talle mitmete filmide jaoks tehtud spetsiaalsed jalanõud. Janssen on taimetoitlane ning elab New Yorgis.

Anita Doth ja Ray Slijngaard on mõlemad sündinud Amsterdamis ning kogesid oma kiiret, kõrget ja lühikeseks jäänud teknotähelendu Hollandi-Belgia bändis nimega 2 Unlimited varastel 90ndatel. Nende tuntumad hitid on “No Limit” ja “Get ready for this”. Aastal 1996 teatasid Doth ja Slijngaard bändi laialiminekust.

Kümmekond aastat hiljem hakati taas vaikselt koos esinema. Alles 30. märtsil 2013 esineti taaskord koos ametlikult bändinime 2 Unlimited all Belgias AntwerAdmiral penis.

Michiel de Ruyter.

Sonja Bakker on Hollandi koduperenaiste ja ülekaaluliste õnnistus. Kirjanik ning kaalulangetamise konsultant kogus suure populaarsuse oma raamatuga “Bereik je ideale gewicht!”, mida aastatel 2005–2006 müüdi 400 000 eksemplari. Bakkeri meetod on lihtne: kaalulangus tuleb, kui terve nädalamenüü on rangelt paigas.

Annie M. G. Schmidt tutvustas maailmale väikest tinistamishuvilist mehikest Viplalat (hollandipäraselt Wiplala). Tema sulest on ilmunud veel lasteraamatute sari tegelastega “Jip ja Janneke” ning illustraatori Fiep Westendorpi loodud lihtsad, kuid lapselikult siirad tegelaskujud on siiani hollandlaste lemmikud. Sarja on tõlgitud näiteks hiina ja isegi ladina keelde. Ega ilmaasjata kirjanikku Hollandi lastekirjanduse kuningannaks kutsuta.

Allikas: Vikipeedia

HOLLANDI ERILINE

Hollandi tuuleveski hoidis jalgealuse kuivana

Hollandis on 1048 tuuleveskit ja 108 vesiveskit.

Amsterdami lähedal asuv Hollandi suurim lennujaam rajati kuivendatud järve põhjale – siin sagivad reisijad asuvad tegelikult neli meetrit allpool merepinda. Siiski pole põhjust karta, et lennureisist võiks saada merereis. Pumbajaamad ehk tublide tuulikute järeltulijad töötavad ööpäev läbi, et hoida jalgealust kuivana.

Tuulikud on hollandlaste leiutis. Esimene kuivendamiseks mõeldud tuuleveski ehitati XV saj alguses. Hiljem kasutati selliseid veskeid mitme Amsterdami lähedal asuva järve kuivendamiseks. XVII saj oli Hollandis ligikaudu 10 000 tuulikut.

Umbes 300 aastat tagasi muutusid Hollandi tuuleveskid väga populaarseks ja kuningriigist viidi ehitiste osi välja lastitäite viisi. Lisaks sellele otsisid välismaalased Hollandist tööjõudu, kes oskaks tuuleveskeid kavandada, ehitada ja korras hoida ka Baltimaades, Hispaanias, Iirimaal, Inglismaal, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal. XVIII saj keskpaigaks jäi tuuleveski osi nii väheks, et asjasse pidi sekkuma valitsus. 1752. aasta veebruaris keelustati Hollandi tuuleveskite eksportimine.

Allikas: wol.jw.org

Foto: mediabank.iamsterdam.com

PÕNEVAD RAAMATUD REISILE KAASA!

Emily St John Mandel

Miranda July

JAAM ÜKSTEIST

ESIMENE PAHA MEES

Varraku püsikliendile on kõik kirjastuse raamatud 10% soodsamad!

26 APRILL 2016 | Fookuses: Holland

Michael Punke

Delphine Coulin

MEES, KES JÄI ELLU

SAMBA PRANTSUSMAAL

Tule Varraku püsikliendiks!

HOLLANDI ERILINE Igal aastal pannakse Keukenhofis mulda seitse miljonit kevadlillesibulat.

Foto: Holland Media Bank

Keukenhof ja tulbipalavik Keukenhofi (tõlkes köögiaed) ajalugu viib meid tagasi XV sajandisse, kui Teylingeni lossi emand Jacqueline of Bavaria oma hiiglaslikes valdustes enda pere tarbeks puu- ja köögivilju kasvatas.

Pärast emanda surma asusid maastikuarhitektid David Zocher ja tema poeg Louis Paul uute lossiomanike palvel kavandama-kujundama inglise stiilis maastikku. Tõeline lillemöll läks lahti 1950ndate alguses, kui park esimest korda külastajatele avati.

Igal aastal panevad nobenäpud Keukenhofis mulda seitse miljonit kevadlillesibulat, mis ajavad külastajate ilu- ja lõhnameeled lõplikult sassi 32 ha suurusel lilleväljal. Kõige rohkem on muidugi tulpe ja nartsisse, kuid silm haarab ka muud.

Kui plaanite Keukenhofi külastuse ette võtta, varuge selleks kindlasti terve päev. Keukenhof on sel kevadel avatud 16. maini.

Omal käel tasub ette võtta ka reis hiiglaslike tulbipõldude imetlemiseks mujal Hollandis ja käia Amsterdamis tulbimuuseumis. XVII saj Amsterdamis vallandunud tulbihullus ei näita tänapäeval õnneks veel mingeid vaibumise märke.

Allikas: www.keukenhof.nl

Puukabjad ja puukingagolf

Puukingagolf või farmerigolf kogub tuntust kõikjal Euroopas.

Foto: Terje Lepp

“Hollandi ääretud vesised lagendikud kanalite, tuulikute, kapsaväljadega ja hüatsindipõldudega. Inimesed puukapjadega, tütarlapsed nagu suured nukud.” Nii algab reisikiri Hollandist, mis ilmus 1929. aastal ajalehes Sakala. Loo autor peab puukapjade all silmas puukingi, mis on Hollandi üks suurimaid tunnusmärke tuulikute, tulpide, kanalite või juustu kõrval. Madalmaades on puukingi armastatud juba aastasadu ning algselt ei lükatud neid jala otsa ilu ega lõbu pärast, vaid praktilisel eesmärgil. Vesise maa puhul on puukotad asendamatud.

Hollandlaste suurt armastust puukingade vastu väljendab ka puukingagolf (boerengolf või ka farmerigolf). Omapärase mängu leiutas juustufarmer Peter Weenink 1999. aastal. Lõbus mäng võitis kohe rahva jäägitu armastuse nii Hollandis kui ka mujal Euroopas, sest puukingagolf klassivahesid ei tunnista. Golfiväljakuks sobib ebatasane karjamaa, kus mustvalge lehmakari võib vabalt lisapublikuks olla. Kui sobivat pallisuurust auku ei ole, tuleb see endal kaevata. Mängimiseks võib kasutada meelepärast palli ning taeva poole tõstetakse kepp, mille otsas on puuking.

Allikas: www.farmersgolf.com

Fookuses: Holland | APRILL 2016 27

HOLLANDI ERILINE Amsterdamis on veeteid enam kui sada kilomeetrit.

Foto: mediabank.iamsterdam.com

Kanalid ja kanalimajad Amsterdam tekkis XIII sajandil kalurikülana. Et linna ümbrus oli soine, ehitati kanalite süsteem välja juba algusaastatel. Praegu on linnas veeteid enam kui sada kilomeetrit ning üle tuhande silla-sillakese.

Et kaupmeestel oli maad vähe ja linn rajati pehmele-märjale pinnasele, toestati majad algselt puuvaiadega ning ehitati kõrgustesse.

Sageli on majal kuus-seitse korrust ja suuremate vahele on lükitud õige tillukesi. Amsterdamist leiab ka elamu, mida kutsutakse Euroopa väikseimaks majaks. Hoone laius on 2,2 ja sügavus 5 meetrit.

Kõige maalilisemaks peetakse kanaliteringi, mille moodustavad Singel, Herengracht, Keizersgracht ning Prinsengracht – need kanalid ümbritsevad kogu vanalinna.

Kui seista aga Keizersgrachti ja Reguliersgrachti nurgal asuval sillal, võib näha korraga 15 silda.

Kanalid pole Hollandis üksnes vee ärajuhtimiseks ja kaupade transportimiseks, vaid ka elukohaks. Et elamumaad napib, võetakse appi kanalimajad. Ainuüksi Amsterdamis on neid üle kahe ja poole tuhande.

Allikad: www.reisimaailm.ee, Wikipedia

Punaste laternate tänav Holland on kuulus legaliseeritud prostitutsiooni poolest ja enamik lõbunaisi reklaamib oma kehavõlusid piirkonnas, mis jääb Amsterdami vanalinna sisse Nieuwmarkti ümbrusse. See linnaosa on kohalikele ja külastajatele teenuseid pakkunud juba sajandeid. Tänu kitsastele tänavatele, vanadele ehitistele, õhku paiskuvale muusikale, kergele kanepisuitsule ja kanalitele on sellel piirkonnal oma eriline võlu. Siinsed pubid, kohvikud ja kohvipoed aitavad kiusatuse tekkele omakorda kaasa. Kindlasti tasub uudistada kuulsaid sekssõude pakkujaid nagu Casa Rosso ja Banana Bar. Kuigi tänapäeval valgustavad punaste laternate asemel pisikesi steriilseid aknataguseid tube pigem roosad neoonlambid, meelitavad needki ligi suurel hulgal huvilisi. Enamik selles piirkonnas jalutajaid on lihtsalt uudistavad turistid, kes tahavad seal toimuvast sotti saada. Siiski näeb hea tava ette, et lõbunaisi pildistada ei tohi. Roosad aknad ja temaatilised poed moodustavad huvitava kontrasti ning õhtuti on melule vaatamata selles piirkonnas üsna turvaline ringi jalutada.

Allikad: www.sabasaba.nl, gomaailm.ee

28 APRILL 2016 | Fookuses: Holland

Seto leelo on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse.

Foto: Kristiina Sokk

Teater Casa Rosso – punaste laternate asemele on tulnud roosad neoonlambid.

Foto: Shutterstock

HOLLANDI ERILINE

Giethoorn – Hollandi Veneetsia

Liikumine ja liiklus käib Giethoornis peamiselt veetee kaudu.

Foto: Meelike Eenpuu-Villup

Hollandi Veneetsiaks (ka Põhjamaade Veneetsiaks) nimetatud Giethoorn on väike küla Overijsseli provintsis. Varem oli see koht lausa autovaba, puudusid isegi autoteed, nüüd ikka mõned masinad on saanud loa ringi sõita. Ka jalgrattateed on alles hiljuti lisatud. Peamine liikumine ja liiklus käib ikkagi veetee kaudu. Mitmed ja mitmed kanalid viivad lõpuks järvedeni, mis on tekkinud turba kaevandamise tagajärjel.

Giethoorn sai esmase kuulsuse Hollandi filmitegija Bert Haanstra komöödia “Fanfare” filmimispaigana. Nüüdseks on koht järkjärgult populaarseks saamas turistide seas. Eriti armastavad seda paika Hiina turistid: aastas käib seda imeilusat külakest uudistamas 150 000–200 000 hiinlast. Giethoornis elab kõigest 2620 elanikku, ometi on paadiga sõidetavaid kanaleid kokku lausa 90 kilomeetri jagu ning sildu selles külas muljetavaldav arv, 180.

Päikesepaistelisel päeval on kanalid paatidest tulvil ning paadilaenutustel on käed-jalad tööd täis. Kõigile, ka algajatele antakse kiire väljaõpe, kuidas mootorpaadiga sõita ja romantiline ning rahulik tunnike või paar võib alata. Giethoornis puudub tüüpiline turismimagnetiga kaasnev lärm ja kiirustamine, peamisteks helideks on mootorpaadi põrin ja möödaujuvate partide prääksumine.

Allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Giethoorn, http://giethoorntourism.com/

Madalmaade kõige kuulsama tüdruku leiab Haagist

Madalmaade Mona Lisa Foto: Holland Media Bank

Kui Delfti linnas sündinud Johannes Vermeer varases keskeas 1675. aastal mulda sängitati, ei osanud ta uneski arvata, et kord tunglevad tema maalide ees miljonid turistid. Või et tema ühe kuulsama maali põhjal vändatud raamat või film nopib ülisuurt menu. Oma kõige kuulsama teose “Tütarlaps pärlkõrvarõngaga” (hollandi keeles “Meisje met de parel”) maalis Vermeer aastatel 1665–1667. Madalmaade Mona Lisaks kutsutava töö keskmeks on pärlkõrvarõngast kandev noor tütarlaps.

Vermeer oma elu ajal suurt edu ei saavutanud. Ta sai küll maalijate gildi vanemaks, kuid elas vaatamata rikkale ämmale suhteliselt vaestes oludes nagu enamik tolle aja kunstnikke. Tema elust ja naisest on suhteliselt vähe teada, aga ajalooallikate kinnitusel sündis Vermeeri perre 14 last.

Hollandi armeeohvitser ja kunstikollektsionäär Arnoldus Andries des Tombe omandas Vermeeri kuulsaima teose 1881. aastal oksjonilt ning pärandas selle 1902. aastal kuninglikule maaligaleriile Mauritshuisis Haagis – seal saab kaunist tütarlast ja tema kõrvarõngast tänini vaadata.

Allikas: Wikipedia

Fookuses: Holland | APRILL 2016 29

HOLLANDI ERILINE Volendam.

Volendam – maalilise miljööga kaluriküla

Foto: Shutterstock

Mereäärse riigi puhul ei saa kuidagi üle ega ümber veest. Põhja-Hollandi provintsis, Edam-Volendami vallas on asula nimega Volendam, mis peaks just tõelise kaluriküla tunnetuse tekitama. Kuigi selles suures külas elab lausa 21 000 elanikku, on külarahvas väga uhke oma erilise päritolu üle. Isegi Volendamis räägitav hollandi keele murre on eriline, pisut taani keele sarnane.

Volendami nimi tähendab otsetõlkes “täitetammi”.

Nime saamislugu on Hollandile tüüpiline, on ju tammide rajamise poolest see riik samamoodi kuulus. Volendami alal suubus sajandeid tagasi E või IJe jõgi Zuiderseesse, jõe ääres asus aga Edami asula. Aastal 1357 kaevati Purmermeeri ja Zuidersee vahele ühenduskanal. Vana sadama ette rajati tamm, sadam ise täideti ja peagi asusid kalurid ja talupojad selles paigas elama. Muide, postkaartidelt ja plakatitelt tuntud Hollandi naiste rahvarõivaste teravate nurkade ja paeltega valge müts on ka just Volendamist pärit.

Sellel maalilise miljööga kalurikülal on ka oma traagiline ajalookilluke. Aastal 2001 uusaastapidustuste käigus puhkes kohvikus Het Hemeltje (ehk “väike taevas”) tulekahju, mille tagajärjel hukkus 14 inimest ning umbes 180 sai raskelt vigastada.

Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Volendam, https://en.wikipedia.org/wiki/Volendam

Merealune maa Schokland Kas tahate teada, mis tunne on käia merealusel maal? Just seda saab nautida Schoklandis, kus kunagi laius meri. Nüüdseks on see kõik suur ja lage roheline maa-ala.

Hollandlased on veega võidelnud juba kuus tuhat aastat ja võitlus jätkub. Schokland oli algselt poolsaar, mis aga 15. sajandiks saareks oli muutunud. Pidevalt pealetungiva merevee tõttu tuli saar vahepeal evakueerida, kuid 1940ndatel eraldati maa merest tammidega. Schoklandilt on leitud inimasustuse jälgi juba muinasajast ja nii on see paigake omamoodi pideva loodusega võitlemise sümboliks saanud.

Praegune “saar” on täiesti autentne: alles on varasemal saarel asunud kirik, kirikuõpetaja maja ja paadikuur. Ülejäänud hooned lammutati pärast 1859. aasta evakueerimist, praegused majad, sh muuseum, on aga nende hoonete koopiad.

Nii praeguse saare alalt kui ka väljastpoolt saare piirkonda on leitud rohkem kui 160 arheoloogilist jälge eelajaloolisest elutegevusest ning see on lisanud Schoklandi ka UNESCO maailmapärandite nimekirja. Et pärandit hoida, tuleb endiselt piirkonnal silma peal hoida, et dehüdratsioon ja põllumajandustegevus arheoloogilises piirkonnas kahjustusi ei tekitaks. Nii on saare pinna vajumise ärahoidmiseks ehitatud spetsiaalne puhvertsoon.

Allikas: http://whc.unesco.org/en/list/739

30 APRILL 2016 | Fookuses: Holland

Schokland.

Foto: Meelike SetoEenpuu-Villup leelo on kantud UNESCO inimkonna

vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse.

Foto: Kristiina Sokk

Rahvusvaheline ja eestisisene kolimisteenus!

Peamised sihtkohad: Belgia, Saksamaa, hollanD, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hispaania, USA, Hiina ja Austraalia.

Rahvusvaheline kolimine on suurt tähelepanelikkust ja täpsust nõudev tegevus. Usaldage oma rahvusvaheline kolimine movemaster oÜ professionaalsetesse kätesse.

Pakume kvaliteetset kolimisteenust ja oleme teile usaldusväärne partner, tuginedes oma pikaajalistele kogemustele ja teadmistele rahvusvahelise kolimise vallas. Meil on parim ülemaailmne partnerite võrk, mistõttu saame teid aidata parimal ja majanduslikult kõige mõistlikumal viisil.

Rahvusvahelisel kolimisel on asjatundliku ning kogenud partneri leidmine eriti oluline ja seetõttu on movemaster oÜ teile parim valik.

Meie jaoks ei ole probleem toimetada teie vara kuhu iganes maailma punkti või siis hoopis tagasi Eestisse, sõltuvalt asukohast kas lennu-, maismaatranspordi või merekonteineriga.

usalDa oma kolimine movemasteR oÜ hoolDe! movemaster oÜ / Pärnu mnt 139e/5, tallinn / tel 5400 4000 / info@movemaster.ee

www.movemaster.ee

HOLLANDI ERILINE Einestamine Ctaste restoranis ei meenuta tavalist einestamist vabas õhus ja päevavalgel.

Ctaste restoran

Foto: Shutterstock

Maitseelamused Ctaste restoranist ei meenuta tavalist einestamist.

Kui tavapärane restoranieine on ilus kui kunstiteos, siis selles unikaalses, aastast 2007 tegutsevas restoranis tuleb toitu nautida üksnes maitsemeelte abil. Einestamine toimub täielikus pimeduses, kliendid juhatatakse oma kohtadele pimedate või vaegnägijate teenindajate poolt.

Turvalisuse pärast muretsema ei pea, kõik töötajad on korralikult koolitatud ning annavad oma parima, et omapärane maitseelamus alatiseks meelde jääks. Seda ikka positiivses mõttes. Menüüga saab tutvuda valgusküllases ootesaalis, seejärel üleriided ning käekott riidehoidu ja vaja polegi muud kui uudishimu, usaldust ja avatud meelt.

Kokad on menüüd valmistanud just selliselt, et seda n-ö kinnisilmi nautida saab: värsked ja tervislikud toorained oma lõhna- ja maitsenüanssidega. Sobiv menüü on nii lihasõpradele kui ka taimetoitlastele, samuti on alati võimalik valida üllatusmenüü ja täielikult peakokka usaldada. Samuti ei puudu jookide degusteerimisvõimalused – eksperdi hoolikal juhendamisel toimuvad nii õlle- kui ka šampanja maitsmised. Ctaste restorane leidub veel Antwerpenis, pimedas einestamine on võimalik ka Londonis ja Berliinis. Suurepärane paik oma meelte avamiseks.

Allikas: http://www.ctaste.nl/en/

De Koningshoeveni pruulikoda

Foto: Kristiina Sokk

Õllesõpradel tasub kindlasti külastada mõnda pruulikoda.

Näiteks De Koningshoeveni pruulikoda, mis on Hollandi trappist pruulikoda, asutatud 1884. aastal Koningshoeven Abby kloostriseinte vahel Berkel-Enschotis Tilburgi lähedal. Õlletehase asutamist tingis praktiline vajadus: vaja oli kloostrit ja heategevust rahastada.

Esmane eesmärk muutus kiiresti edukaks äriideeks, tuldi välja oma tootemärgiga Trappist ning vahepeal tehti koostööd isegi Artois’ pruulikojaga. 1980ndatel koostöö aga lõppes ning mungad asusid taas jumala teenimisele lisaks ise õllepruulimisega tegelema.

Aastal 1985 alustati õlle ekspordiga ning 1989 moderniseeriti terve pruulikoda. Munkade kõrge eluea tõttu on nende tööaeg limiteeritud ning kuigi pruulikoda on suures osas modernseks muudetud, on sellel ikka veel algupärase õllepruulimise hõngu säilinud.

Pruulikoja õlled nagu Dubbel, Tripel ja Blond on üsnagi tuntud. Samuti maailma ainus Trappisti valge õlu ehk witbier.

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/De_Koningshoeven_ Brewery

32 APRILL 2016 | Fookuses: Holland

De Koningshoeveni pruulikoda.

Foto: Wikimedia

HOLLANDI ERILINE

Pool linnast kuulub Hollandile, pool Belgiale.

Foto: Shutterstock

Pooleks jagatud linn Baarle-Nassau Kui omapärased riikide piirjooned veel huvi pakuvad, siis tasub Põhja-Brabanti provintsis linna nimega Baarle-Nassau uudistama minna. Väike linn rahvaarvuga umbes 6625 elanikku on kuulus selle poolest, et terve linn on pooleks jagatud. Pool kuulub Hollandile, pool Belgiale. Belgia pool kannab nime Baarle-Hertog ning linn pole mitte harjumuspäraselt pooleks jagatud, vaid ikka stiilis “tükike siit, tükike sealt”.

Poolitatud on tänavad, kohvikud ja poed. Praegu, kui euro on ühine raha, pole poes käimine enam nii suur mure, aga kui vaid hetkeks ette kujutada, kuidas varem elati? Ja miks üldse nii keeruliselt kaks linna tükeldatud on? Enne Euroopa Liidu tulekut oli elu ilmselt üsna tragikoomiline, seda heas mõttes muidugi. Kummaline piirilahendus tuleb tõsiasjast, et aastal 1843 Breda lord ja Brabanti hertsog püüdsid võimalikult võrdselt maavahetuste ja -müügi protsessil kokkulepetele jõuda ning 26 tükikest ära jaotada. Tulemuseks on rauast naelad ja valged ristikesed tänavatel, mis täpselt näitavad, kus kummagi riigi pool on, märgistused on kõikjal nähtaval ning meelitavad turiste nagu võluväel.

Ka tänavapilt on kummaski riigis erinev: majanumbrite stiilid on erinevad, samuti on kõrval oma riigi lipp ära märgitud.

Allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Baarle-Nassau, http://www.amusingplanet.com/2012/11/the-curious-case-of-baarle-nassau-and.html

Hollandi kõrgeim mäetipp Vaalserberg Kui merealusel pinnal käidud, siis on järgmisena hea ettevõtmine riigi kõige kõrgemasse tippu ronida. Vaalserberg on Hollandi kõige kõrgem tipp, kõrgusega 322,7 m üle merepinna. Mägi asub Limburgi provintsis ning oli kuni 2010. aastani ka Madalmaade Kuningriigi kõige kõrgem tipp. Seejärel sai selle tiitli endale Mount Scenery vulkaan, mis asub Hollandi Antillidel.

Vaalserbergi mägi on lisaks veel kolme riigi ristumiskohaks Saksamaa, Hollandi ja Belgia vahel ning selle tipp on nimetatud kui Drielandenpunt (“kolme riigi punkt”, saksa keeles Dreilanderreck ja prantsuse keeles Trois Frontières).

Ajavahemikul 1830–1919 oli mägi lausa nelja riigi ristumiskohaks, piirnedes ka toonase Preisimaaga.

Riigipiiride ristumiskoht on teinud Vaalserbergi üheks oluliseks turistimagnetiks Hollandis. Belgia poolel asub torn (hollandi keeles Boudewijntoren, prantsuse keeles Tour Baudouin), mille tipust saab nautida hingematvaid vaateid kolme riigi maalilistest maastikest.

Teed Vaalserbergi suunal Hollandis nimetatakse samuti nelja risti teeks ehk Viergrenzenweg, märkides ära ka kunagise Preisimaaga piirnemise. Saksamaa Dreiländerweg ja Belgia Route des Trois Bornes teed viitavad Vaalserbergile, kandes üksnes kolme riigi tee nime.

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Vaalserberg

34 APRILL 2016 | Fookuses: Holland

Vaalserbergi mäel on ka kolme riigi ristumiskoht.

Seto leelo on kantud UNESCO inimkonna Foto: Wikimedia vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse.

Foto: Kristiina Sokk

MEIE OLEME 501

KRISTIINE KESKUS ENDLA 45, TALLINN ÜLEMISTE KESKUS SUUR-SÕJAMÄE TEE 4, TALLINN

MUSTAMÄE MUSTAMÄE TEE 29, TALLINN TASKU KESKUS TURU 2, TARTU

LÕUNAKESKUS RINGTEE 75, TARTU LEIAD MEID KA: WWW.LEVIS.EE WWW.FACEBOOK.COM/BEST-BRAND-LEVIS

Sinu turvaline kodusadam!

Uus-Hollandi elurajoon asub Tuukri tänaval – Tallinna südalinnas.

www.uusholland.ee

Olav Leok 505 9898 I Marge Sinimets 511 9390

Ainult aprillis 10 000 € eest Sinu poolt valitud sisustust hinnas! *Vaata täpsemat infot kodulehelt.

Triin Sild 5623 7146 I Elmar Liitmaa 501 8948

Avara vaatega korterid Lasnamäel www.alvarimaja.ee

Janek Saveljev 5333 5522

Kõigi kolme arenduse energiamärgis B

www.pindi.ee

www.rootsiküla.ee