Fookuses: Prantsusmaa (mai 2016) by Eesti Päevalehe

Mai 2016

Fookuses: Prantsusmaa

Kihla- ja abielusõrmused Saksamaalt, Prantsusmaalt, Inglismaalt või Põhjamaadest! Või eelistate hoopis erilisi sõrmuseid Indiast – see kõik on Kuldkroonis võimalik. Samas saame valmistada Teile ka kõige ulmelisema ehte teie enda disaini järgi! Oma valiku täiustamiseks oleme rännanud mööda ilma, leidmaks head tootevalikut, mis vastaks ka kõige nõudlikuma kliendi vajadustele. Sõrmused süsinikust, eluaegse garantiiga ning tasuta iga-aastase hooldusega, ka see on võimalik. Meie mudelite valik küündib tuhandeteni. Tänu 20-aastasele kogemusele ehete, kihla- ja abielusõrmuste alal on meil tekkinud kindlad partnerid, kelle kvaliteedis võib alati kindel olla.

MEIE KROONIME TEIE HEA MAITSE Tule veendu selles ka sina! www.kuldkroon.ee info@kuldkroon.ee

Prantsuse abielusõrmustele soodustus -30% Tihti öeldakse, et kihla- või abielusõrmuse valikul tuleb eelkõige lähtuda hinnast. Et palju plaanite ehtele kulutada. Meie soovitame siiski lähtuda toote disainist. Leida just see sõrmus, mis teid täielikult rahuldab. Seejärel saame kaaluda, kuidas valitud ehe ka eelarvega kokku sobiks. Et saame sama sõrmust pakkuda väga erinevast materjalist (kuld prooviga 375/-, 585/- ja 750/-. Palladium prooviga 500/- ja 950/- ning plaatina prooviga 600/- ja 950/-. Erineva väärismetalli valik võib sõrmuse hinda mõjutada kuni 3,5 korda. Toome siin lihtsa näite ühe ilma kivideta abielusõrmusele: Kui see sõrmus kullast prooviga 585/- (kõige levinum valik) maksab näiteks 100 € siis vastavalt 15.oktoobril väärismetallide maailmaturu hinnavõrdlusele saaks sama sõrmuse kullast prooviga 375/- 60,- € ja prooviga 750/- hinnaga 145,- €. Sama sõrmuse saaks palladiumist prooviga 500/- hinnaga 60,- € ja prooviga 950/hinnaga 105,- €. Sama sõrmuse plaatinast saaks prooviga 600/- hinnaga 135,- ja prooviga 950/- hinnaga 210,-. Seega sama sõrmuse hind võib olla kas hinnaga 210,- või 60,- € sõltuvalt valitud väärismetallist. Arvestada tuöeb, et väärismetallide maailmaturu hinnad kõiguvad pidevalt ja toodud näide on vaid ühe hetke seisuga. Väike hinnavahe tuleb ka valge- ja kollase kulla valikust. Kahjuks kasutavad Eesti kullassepad valgest kullast toodete valmistamiseks sulamis enamasti niklit, mis võib allergikutel põhjustada probleeme. Meie tootjad kasutavad sulamis eranditult pallaadiumi, mis puhas plaatina rühma väärimetall. Kui aga tuua lisaks ka tihti naise abielusõrmuses kasutatavate teemantite hinna kõikumised sõltuvalt puhtusest ja värvist, võime saada veelgi suurem hinna erisuse. Seega, head kihlujad ja abiellujad! Esmane valik tehke ikka toote disaini järgi! Kuldkroon OÜ kasutab tarnijatena vaid tootjaid ning ei kasuta vahendajaid või hulgimüüjaid. Teemantid tarnime otse Antwerpeni teemantibörsi liikmetelt. Seega saama alati pakkuda parima hinna!

JUHTKIRI

Romantika, hea veini ja armastuse maa Prantsusmaale mõeldes tulevad kõigepealt silme ette punane vein, suurejoonelisus, elegants, uhke toit, Eiffeli torn, Pariis. Muidugi ka imeline ja kõlalt lummav prantsuse keel, mis kõlab kui armunute kudrutamine Seine’i kaldakohvikus. Pariisi ja pariislaste ning Prantsusmaa tundmaõppimiseks jääks ilmselt isegi aastast väheks. Seepärast ongi appi tulnud see eriväljaanne, kus fookuses on seekord Prantsusmaa. Kõige parem ühe riigi ja tema elanike elu vaatamiseks ning nägemiseks on kahtlemata ise seal elada, miks mitte ka õppida või töötada. Ei suuda kahjuks ka see trükis anda kõigest ülevaadet, killuke siit ja veidi sealt aga peaks tekitama huvi ise lähemalt uudistada, mida endast kujutab Prantsusmaa. Ja kui ei jõua kogu Prantsusmaad tundma õppida, siis parafraseerides õpetaja Lauri, kes soovitas Tootsil kasvõi pool õppetükkidest selgeks saada, et Pariisi, just Prantsusmaa omasse, võiks iga eestlane oma elu jooksul ikka minna. Nuusutamaks seda õhustikku, osa saama romantikast ja suurlinna melust, ööde salapärast ja varajaste hommikute lõhnadest. Tellige kohvi ja sarvesaiu ning jälgige möödakäijaid. Sööge hommikusööki iga päev erinevates linnaosades, sest just kohvi ja sarvesaiakeste lõhn on see, mis tekitab tõelise Prantsusmaal olemise tunde. Võite ju endale lubada, et ei külasta oma esimesel Pariisis käigul muuseume, aga Louvre’it ei ole küll võimalik vältida. Pühendage üks päev muuseumidele ja sukelduge kunstilabürintide seiklustesse. Pariisis on ka palju ebaharilikke muuseume, nii et lõpetage oma päev näiteks mängulisemates reklaami-, erootika- ja moemuuseumides. Prantsusmaa üllatab. Teada-tuntud marsruutide asemel valige vähemtuntud kohti. Kui tahate lõbutseda koos tõeliste pariislastega, võiksite külastada väikeseid baare ja klubisid, mis asuvad turistilõksudest kaugemal. Ühes laulus öeldakse, et “Pariis on maailma kuninganna”, ja ühes teises, et “Pariis on nagu blond naine”. Pariis on väga modernne linn oma rikka arhitektuuri ja erilise kultuuriõhkkonnaga. Prantsusmaalt on pärit mitmed kuulsad inimesed. Me kõik teame Claude Monet’ maale või lugenud Jules Verne’i raamatut “Reis maakera südamesse”. Lastekirjanik Charles Perrault’ muinasjutud on aidanud magama jääda paljudel lastel üle maailma. Meelde tulevad Coco Chaneli loodud moerõivaid, jalgpallur Zinedine Zidane’i põnevad mängud, David Guetta muusika. Unustada ei tohi ka Prantsusmaa eripalgelisi regioone väikeste linnade ja küladega ning teedega, mis kõik viivad Pariisi.

REISIPAKKUMISED REISIBÜROO

Lõunamaa reisid, individuaal ja grupireisid. Soodsad lennuki ja laevapiletid, reisikindlustus. Lisainfo: 644 4744 / 641 8350 / 641 8285 info@mainedd.ee

www.mainedd.ee

VIIBURI KRUIIS 17-19.06; 04-06.08; 23-26.08.2016 / H: 250€ VELIKIJE LUKI - PIHKVA PETSERI KLOOSTER 12-14.08.2016 / H: 240€ LONDON - WINDSORI LOSS 08-11.07.2016 / H: 565€ MAAILMALINN PARIIS 18-21.08.20 / H: 650€ HISPAANIA - PORTUGAL ANDORRA - GIBRALTAR 29.09.2016 / H: 990€

LOODUSKAUNIS HORVAATIA 24.06-1.07.2016 / H: 790€ ITAALIA - KUNST, AJALUGU, VÕRRATU LOODUS 05-14.07.2016 / H: 630€ PÕHJA-SAKSAMAA MEKA RÜGEN 22-28.08.2016 / H: 555€ MEELIKÖITVAD LÄTI LOSSID JA MÕISAD 18-19.06; 10-11.09.2016 / H: 120€ ESKO TALU TEGEMISED SAKU MÕIS JA PRUULIKODA 04.06.2016 / H: 30€ VIHTERPALU MÕIS PADISE KLOOSTER JA MÕIS 02.07; 06.08.2016 / H: 20€

Toimetaja Signe Kalberg

Fookuses: Prantsusmaa

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Andreas Hõlpus, andreas.holpus@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Trükk: Printall

KÕUE JA ROOSNA ALLIKU MÕIS 10.09.2016 / H: 30€ KÕLTSU MÕISAS JA KEILA JOA LOSS 04.09.2016 / H: 20€ MUHUMAA - SAAREMAA - VILSANDI 30-31.07; 03-04.09.2016 / H: 112€ SAAREMAA-MUHUMAA-ABRUKA 03-04.07; 07.08.08.2016 / 112€ ÕITSEV MANILAID - TÕSTAMAA MÕIS JA ROOSIAED 18.06.2016 / H: 65€ LÕÕGASTAV PÄEV KIHNU SAAREL 18.06; 16.07; 13.08; 10.09.2016 / H: 45€ KOHTLA KAEVANDUS - NARVA KINDLUS TOILA ORG 09.07.2016 H:49€ RÄPINA MÕISA AIAD PIUSA KOOPAD-SETOMAA 16-17.07.2016 / H: 98€

PRANTSLASED

Prantslased on kirglikud armastajad Prantslastele meeldib erineda nii teistest rahvustest kui ka üksteisest. See romaani rahvas armastab kirglikult oma keelt, kultuuri, perekonda ja hästi süüa.

ole mingilgi moel ebatavaline, kui äärelinna kõrtsis tõuseb laua tagant püsti prantslasest sinikrae, et deklameerida keset kära luulet ja tsiteerida Montaigne’i või Montesquieu’d. Või et pärastlõunal koju tõtates on iga kohaliku inimese kaenlas vähemalt kaks bouqette’i ehk krõbeda koorikuga pikka saia. Ja et oma perekondlikele kolmekäigulistele lõuna- ja õhtusöökidele, mille juurde süüakse ära vähemalt kaks bouqette’i, kutsuvad nad harva isegi oma parimaid sõpru, teistest rääkimata. Nad tegelevad oma lastega, avaldavad austust oma vanematele ja eelistavad elada üksteisest mitte kaugemal kui

mõni kilomeeter, on prantslaste kohta öeldud. Nad peavad kõiges oma perekonnaga nõu. Kogu perekond – kolm või neli põlve ja tihti ka nõod – tuleb ilmtingimata kokku pühadeks, pidustusteks ja kolmetunnisele pühapäevasele lõunasöögile. Eesti koolitüdruk Kaisa Potisepp veetis eelmise õppeaasta vahetusõpilasena Pariisi äärelinnas Clamart’is. Ta kirjutas oma kogemusest vahetusõpilaste blogis ja luges muu hulgas üles “20 asja, mis teevad prantslastest prantslased”. Põsemuside, ohtra kallistamise ja pühade söömaaegade kõrval nimetab ta näiteks järgmist: üldine arvamus Prantsus-

maal on, et valge jahu (sai, pasta jne) ei tee paksuks; tänaval käivad nad hõlmad lahti; täiesti tavaline on omada nutitelefoni, milles pole 3G-d; peod lõpevad kella ühe paiku öösel; vaheaegadel sõidab enamik linnast välja; neile teeb teiste rahvuste r-tähe põristamine prantsuse keelt rääkides nalja. “Prantslased on omamoodi, ja võiks öelda, et isegi keskmisemast teravama keelega (sarkasmi kohtab siin palju), aga see ongi see, mis teeb neist prantslased ja nad on tegelikult ülimalt sõbralikud ja uskumatult armsad,” kirjutab Kaisa. Ja mõistagi on prantslased ilusad. Illustratsioon: Artur Jurin

4 MAI 2016 | Fookuses: Prantsusmaa

HUVITAV PRANTSUSMAA

Huvitav ja kasulik teada Foto: Shutterstock

Kas tead? • Prantsusmaal elavad eestlased ja Eesti huvilised kohtuvad kord kuus Pariisis iga kuu esimese neljapäeva õhtul alates kella 19 kohvikus Le Livre (10 rue Saint Martin, 75004 Paris) • Mööda Prantsusmaad reisimiseks soovitatakse kasutada kiirrongi TGV. Näiteks teekond Pariis-Marseilles (775 km) läbitakse 3 tunniga. • Kuigi Prantsusmaal saab poodides ja restoranides tasuda pangakaartidega, peab arvestama asjaoluga, et üldjuhul ei ole kaardimakse võimalik alla 10eurose arve puhul. • Prantslased maksavad televiisorimaksu (Television Tax/ Redevance audiovisuelle) • Seda maksu maksab iga majapidamine, kus on telekas. Iga majapidamine maksab täpselt sama palju, sõltumata telerite arvust. Samuti lähevad arvesse telerid, mis on suvilas või mida kasutatakse vaid DVD vaatamiseks. • Prantsusmaa on külastatuim riik maailmas. Aastas käib seal üle 80 miljoni turisti. • Prantsusmaa on kunagi valitsenud koguni 8% kogu maailma territooriumist. • Aastatel 1748 kuni 1772 olid kartulid Prantsusmaal keelatud. Parlament keelustas kartulite kasvatamise, uskudes, et leepra levis kartulite kaudu. • Pariisi naistel oli 214 aastat keelatud pükse kanda – kuni aastani 2012 välja!

• Pariisi vanim sild on Pont Neuf (Uus sild)(pildil). • Eurotunnel ühendab Inglismaad ja Prantsusmaad. • Prantsuse teadlane Louis Pasteur lõi vaktsiinid paljude haiguste, sealhulgas marutõve vastu. • Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4810 m) asub Prantsuse Alpides. • Koomiksitegelase Astérix lõi prantslane René Goscinny. • EL aitas rahastada maailma kõrgeima silla Millau Bridge’i ehitust, see on 343 meetrit kõrge. Allikad: www.travelonspot.com, europa.eu, http://wiki.gomaailm.ee/wiki/prantsusmaa/

Tuntumad rahvustoidud

Põhifraase prantsuse keeles

• Alsaceí piirkonda iseloomustavad liharoad, pasteedid (hanemaksapasteet), hapukapsas vorsti, kartulite ja sealihaga. • Bordeauxì piirkonda pardikonserv ja angerjad punases veinis, õhukesed pannkoogid ja lambalihapraad. • Burgundiat hautatud veiseliha, kitse- ja lehmapiimajuust, teod küüslauguvõiga, haugiklimbid • Lyoni köögis on aukohal koduselt valmistatud toidud. • Provenceís kalasupp, veiselihaguljašš punase veiniga. • Normandias rupskite, õunaveini ja aedviljade hautis, hautatud merikeel või, muna ja koorekastmega ning austrid. Allikas: cmsimple.e-uni.ee

Enne reisi võiks selgeks õppida mõned prantsuskeelsed väljendid. Eriti kui reisite väljapoole Pariisi mõnda väiksemasse linna või külla. Kohalikud elanikud räägivad seal ainult prantsuse keelt. Jah - Oui Ei - Non Tere hommikust - Bonjour Tere (päeval) - Bonjour Tere (õhtul) - Bonsoir Nägemiseni - Au revoir Palun, olge hea - S’il vous plait Tänan - Merci Meeldiv tutvuda - Enchante Vabandage, andestage - Pardon Ma ei saa aru - Je ne comprendas pas Homseni - A demain

6 MAI 2016 | Fookuses: Prantsusmaa

Prantsusmaa Rahvuslill: võhumõõk Rahvuslind: puna-džunglikana Võidupüha: Le Huit Mai (8. mai) Iseseisvuspäev: Bastille vallutamise päev (14. juuli) Pühakutepäev: 1. november Telefoni kaugvalimiskood Prantsusmaale helistades: 00 33 ja seejärel Prantsusmaa kohalik telefoninumber. Prantsusmaalt helistades: 00 – sihtriigi kood – piirkonna kood – kohalik telefoninumber. Hädaabi numbrid üldine hädaabi number: 112 politsei: 17 tuletõrje: 18 kiirabi: 15 Allikas: http://ec.europa.eu/eures/home. jsp?lang=et” target=”_blank”>

KOOL

Pikad koolipäevad ja palju kodutöid Prantsuse laste koolielu käib sarnaselt Eestiga – kool algab septembris ja lõpeb juunis. Foto: Shutterstock

Pariisi Ülikool, tuntud ka nime all La Sorbonne, loodi juba 12. sajandil.

apsed lähevad Prantsusmaal kooli 6-aastaselt, kooliskäimine on vanuses 6–16 kohustuslik. Algharidust saab viis aastat, kusjuures esimene aasta on nn ettevalmistusaasta – midagi meie lasteaia viimase rühma või kunagise 0-klassi vahepealset. Kuuendast õppeaastast algab keskhariduse omandamine, keskharidus on jaotatud kaheks astmeks. Kõrghariduse omandamist võib alustada 18-aastaselt, seal eristatakse kolme astet. Koole, nii riiklikke kui ka erakoole, koordineerib haridusministeerium. Erakoolidest enamik on katoliku suunitlusega, arvestada tuleb õppemaksuga.

8 MAI 2016 | Fookuses: Prantsusmaa

Kooliaasta algab septembri esimesel nädalal. Õppetööd ei toimu halloween’i paiku (1 nädal oktoobri lõpust novembri alguseni) ja jõulude ajal (2 nädalat detsembri lõpust jaanuarini). Lisaks on veebruaris või märtsi alguses kaks nädalat talvevaheaega, olenevalt kooli asukohast; kaks nädalat kevadvaheaega on aprillis. Kooliaasta lõpeb juuni lõpus. Koolitunnid on aga Prantsusmaal pikad, koolipäev kestab kella 8-st hommikul kuni kella 17–18-ni. Päeva keskel on harilikult ühe-kahetunnine lõunapaus. Vaba aeg on õpilastel nädalavahetustel, nädala sees antakse palju ko-

duseid ülesandeid. Prantsusmaa koolid on keskendunud hariduse andmisele, sotsialiseerumist ning muid huvialategevusi ei peeta niivõrd oluliseks. Koolid võimalusi huvitegevuseks tavaliselt ka ei paku. Prantsusmaal on ligi 60 avalikku ja u 100 eraülikooli. Enamik ülikoolide kursusi on prantsuse keeles. Tuntuimate ülikoolidena võib ehk nimetada Bordeaux’ ja Burgundia, Lille’i, Pariis-Saclay, Pariisi ning Toulouse’i ülikoole. Lisainfo: www.education.gouv.fr Allikad: www.eures.ee; https://www. yfu.ee; https://et.wikipedia.org

ASTROPLAST, Kuliksystem.it, Evoluent kaubam채rkide esindaja Eestis.

Superservice on Itaalia ergonoomiliste kontoritoolide esindaja Eestis. Vaata: http://kuliksystem.it/en/products/home.html

HUVITAV PRANTSUSMAA

Ajalugu • Prantsusmaa on ainus Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni ning seda on aegade jooksul mõjutanud arvukad erinevad kultuurid. • Esimesed inimtegevuse jäljed Prantsusmaa aladel ulatuvad aega 2 miljonit aastat eKr. Umbes 40 000 aastat eKr elasid seal Homo sapiens’id rändavate küttide ja korilastena. • Umbes 6000 aastat eKr, pärast jääaja lõppu, toimus eluviisi oluline muutus, kui inimesed jäid paikseks ning hakkasid kasvatama kariloomi ja põllukultuure. • Rooma vallutas Prantsusmaa lõunaserva aastatel 125–121 eKr, Julius Caesar võttis ülejäänud osa Rooma kontrolli alla Gallia sõdade käigus aastail 58–51 eKr. Gallia provints kosus, ehitati välja teedevõrk, linnadesse rajati ühiskondlikke hooneid – terme ja amfiteatreid, ehitati suuri villasid. Barbarite sissetungide käigus 4. ja 5. sajandil purustati suur osa Rooma pärandist. Siiski asub Gallia-Rooma muistiseid kõikjal Prantsusmaal, suurem osa neist on Provence’is. • Rooma riigi kokkuvarisemine 5. sajandil tõi kaasa rahutu aja ning vallutused. Pikalt oli kirik ainus jätkusuutlik institutsioon. • Gooti stiil, mida kehastavad kõrgustesse pürgivad katedraalid, sündis 12. sajandil. Konkureerivad Prantsuse ja Burgundia õukonnad muutusid moe ja etiketi eeskujuks kogu Euroopale. • Saja-aastane sõda (1337–1453), kus vastamisi olid Prantsusmaa territooriumi kontrollimise nimel Inglismaa ja Prantsusmaa, laastas riiki, lisa andis nälg ja katk. Aastail 1429–30 koondas nooruke Jeanne d’Arc Prantsuse jõud ning inglased tõrjuti välja. • Renessansiajal (Prantsusmaa tungis Itaaliasse 1494) Prantsusmaa kosus ja puhkes õitsele. • Järgnes Louis XIV toretsev valitsusaeg, rajati Euroopa kuulsaim ehitis Versailles, kuid selle maksumus ja Louis XIV lõputud sõ-

•

jad osutusid riigile kulukaks ning põhjustasid tema valitsusaja lõpuks üldise näljahäda. 1789. aasta revolutsioon tegi lõpu absoluutsele monarhiale. Moto “Vabadus, võrdsus, vendlus” all avaldasid uus vabariik ja selle reformid kaugeleulatuvat mõju tervele Euroopale. Kaks põlvkonda Napoleone valitses riiki aastatel 1800–1870. Napoleon Bonaparte ehk Napoleon I laiendas riiki Lääne-Euroopa arvel, tema vennapoja Napoleon III valitsemise ajal Prantsusmaa moderniseerus ja algas maa industrialiseerumine. Kümmekond aastat enne Esimest maailmasõda on prantslaste mällu sööbinud kui belle epoque, märkides kuldset ajastut. Poliitiliselt oli see rahutu aeg: töölisliikumine, organiseeritud sotsialistlik liikumine ja Dreyfusi afäär (Prantsuse armee kaptenit, juuti Alfred Dreyfusi süüdistati 1894. aastal spionaažis; väidetavalt oli Dreyfus edastanud Prantsusmaa sõjasaladusi Saksa saatkonnale Pariisis; Dreyfus mõisteti eluks ajaks vangi), mis jagas maa kahte leeri: vasakpoolsed ja antisemiitlikud parempoolsed. Uued avastused, näiteks elekter ja vaktsineerimine muutsid elu kõikide jaoks paremaks. Kultuurielu õitses ning seda muutsid sellised uued voolud, nagu impressionism ja art nouveau, Gustave Flauberti ja Émilie Zola realistlikud romaanid, kabaree ja kankaan ning filmikunsti sünd 1895. Prantsuse poliitikat 19. sajandi lõpul ja 20. algul märgistas rivaliteet Saksamaaga. 1914. aastal puhkenud I maailmasõda laastas Prantsusmaad. Teise maailmasõja ajal okupeerisid riiki sakslased, kuniks maa 1944. aastal vabastati. Pärast 1950. aastaid on Prantsuse ühiskonna tavapärane alus kõvasti muutunud. Paljud talupidajad pankrotti läinud, vanad tööstusettevõtted alla käinud, kuid teenindus ja kõrgtehnoloogiaga seotud töökohtade hulk on tohutult kasvanud.

Louis XIV toretseval valitsusajal rajati Euroopa kuulsaim ehitis Versailles.

Rahvastik Pindala: 543 965 km2 (ilma meretaguste piirkondadeta) Rahvaarv: 60 144 000 Rahvastiku tihedus: 109 elanikku/km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvastik: prantslased (93,6%), muud (6,4%) Linnaelanikke: 76% Haldusjaotus: 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks, lisaks kuulub riigi koosseisu neli meretagust departemangu ja neli meretagust territooriumi.

Foto: Shutterstock 10 MAI 2016 | Fookuses: Prantsusmaa

Allikad: Silmaringi reisijuht. Prantsusmaa, miksike.ee, euroinfo.ee

HUVITAV PRANTSUSMAA

Loodus • Prantsusmaast enamik kuulub lehtmetsavööndisse, lõunaosas vahemerelise taimkatte vööndisse, mägedes (Püreneed ja Alpid) aga esineb kõrgusvööndilisus. • Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne. • Prantsusmaa on uhke Euroopa kõrgeima mäetipu, Alpides asuva 4810 meetri kõrguse Mont Blanci üle. 3200 kilomeetri pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. • Kogu Prantsusmaa pinnast on metsade all veerand. Metsa on rohkem säilinud mäestikes – nõlvade alumises osas leht- ja segametsad, kõrgemal okasmetsad. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela- ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud – Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmassiivis on 1200–1800 meetri kõrgusi mäetippe. • Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhône. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. • Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandri-

line idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d’Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Lõuna-Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahetpidamata puhuda le mistral, külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100 kilomeetrini tunnis. Prantsusmaa on uhke Euroopa kõrgeima mäetipu, Alpides asuva 4810 meetri kõrguse Mont Blanci üle.

Foto: Shutterstock

TÖÖ

Tööturg eeldab korralikku kohaliku keele oskust

Prantslaste hea toidu lembus ja kohvikukultuur tähendab arvestataval hulgal töökohti toitlustuses ja teeninduses üle terve riigi.

Prantsusmaa on tuntud kui riik, kus on 35-tunnine töönädal ja 11-kuuline puhkeaasta. See-eest tööturule sisenevad noored saavad teistest märkimisväärselt vähem palka.

rantsusmaad iseloomustab kõrge töökultuur ja kvalifitseeritud tööjõud, kuid samal ajal ka Euroopa keskmisest suurem töötus ja tööturu jäikus, bürokraatia ning keeruline maksusüsteem. 2015. aasta jaanuaris oli töötuse määr 10,3%; noorte töötus vanuses 15–24 eluaastat (kuigi tööle tohib seal minna alles 16-aastaselt) oli 23,8%. Kes peab plaani Euroopa suurimasse riiki tööle minna, peaks endale aegsasti selgeks tegema prantsuse tavad. Ilma hea

keeleoskuseta on ametlikku tööd peaaegu võimatu leida – kõikides, ka välismaa ettevõtetes on Prantsusmaal suhtluskeeleks prantsuse keel. Lisaks ootab prantslasest tööandja tööotsijalt vähemalt minimaalseid teadmisi Prantsusmaa kultuurist ja prantslaste töökultuurist, kindlasti suutlikkust teisi abistada ja teha koostööd tiimijuhiga. Alates 2008. aasta suvest ei vaja Eesti kodanikud Prantsusmaal töötamiseks tööluba. Riigis viibimise ja sotsiaalsete

Foto: Shutterstock

Prantsuse Auto

• Hooldustööd • Mootorite remont • Käigukastide remont • Veermiku remont • Pidurite remont • Torsioonivedrustusega tagasildade taastamine Prantsuse Auto OÜ Männiku tee 104c, 11216 Tallinn Tel +372 505 9004 info@prantsuseauto.ee

TÖÖ garantiide tingimusi reguleerivad Prantsusmaa ja/või Euroopa Liidu (EL) seadused. Kuid tööluba vajavad seal nii alalise kui ka tähtajalise Eesti elamisloaga kolmandate riikide kodanikud ja alalise ning tähtajalise Eesti elamisloaga määratlemata kodakondsusega isikud. Selleks on vajalik esmalt endale leida tulevane tööandja, kes peab ise ühendust võtma kohaliku Direccte’i (www.direccte.gouv.fr, s.o piirkondlik ettevõtluse, konkurentsi, tarbimise, töö ja tööhõive direktoraat) välismaise tööjõu osakonnaga.

Palk ja tööaeg Töönädala pikkus Prantsusmaal on 35 tundi, tööd võib teha ka rohkem, kuid mitte üle 48 tunni nädalas. Tööpäeva pikkus ei või ületada 10 tundi. Maksimaalsed töötunnid alla 18-aastasel on 8 tundi päevas (alla 16-aastasel 7 tundi päevas, koolivaheajal). Noored ei või töötada ilma puhkepausita järjest rohkem kui 4,5 tundi. Ametlik puhkepäev riigis on pühapäev. Prantsusmaal on minimaalseks töötamise vanuseks 16 aastat. Erandlikel ja rangelt reguleeritud juhtudel on lubatud alla 16-aastase töötamine perefirmas või siis koolivaheaegadel.

Siis võib vähemalt 13aastasena teha kergemaid töid farmis, reklaami ja modellinduse valdkonnas, osaleda õpipoisi kursusel. Ületundide eest tuleb töötajale lisaraha maksta. Esimesed 8 ületundi nädalas (s.o 36.–43. töötund) makstakse juurde 25% töötaja tunnitasust, iga järgmise ületunni eest 50%. Ületundide eest võib võtta ka lisapuhkepäeva nädalas. Ka öötöö kompenseeritakse kas rahas või lisapuhkepäevaga. Selle aasta algusest on 35-tunnise töönädala puhul miinimumpalgaks 9,67 eurot tunnis ja 1466,62 eurot kuus (bruto). Noortele töötajatele on lubatud maksta ka vähem: 16–17-aastane, kel on erialast töökogemust vähem kui kuus kuud, saab vaid 80% miinimumpalgast ja 17–18-aastasele võib maksta samal tingimusel 90% miinimumpalgast. Keskmine palk on valdkonniti väga erinev. Kollektiivlepingutega on sätestatud erinevad miinimumpalga määrad tulenevalt töötaja kvalifikatsioonist, mis ei tohi olla riigi miinimumpalgast madalamad. Tavaliselt makstakse töötasu üks kord kuus ning palk laekub pangakontole – kui palk ületab 1500 eurot, on palga kandmine panka kohustuslik.

TÖÖ Puhkust saab iga töötatud kuu eest 2,5 päeva ja seda saab hakata kasutama juba pärast kuuajalist tööl käimist. Kuid Prantsusmaal on veel üks huvitav puhkuse liik, mida ehk meil võiks nimetada loominguliseks puhkuseks: töötajal on õigus võtta 11 kuuks nn puhkeaasta, samuti saab puhkust isikliku äri loomiseks või kui on näiteks vaja vaadata haige lapse järele. Prantsuse seadusandlus võimaldab jääda koju vanematel, kel on vajadus hooldada kas puudega last, õnnetuse tagajärjel kannatada saanud või raskelt haiget last. Mõistagi koos toetuste süsteemiga.

Kuidas tööd leida? Info vabadest töökohtadest liigub peamiselt tutvusringkonna kaudu, isiklike kontaktide olemasolu Prantsusmaal on töö leidmisel suureks eeliseks. Tavaliselt on tööotsija esimene käik riikliku tööhõiveameti Pole Emploi kontorisse, mille esindused on enamikus linnades olemas, aadressid leiab telefonikataloogist (“Pages Blanches”) või internetist www.pole-emploi.fr (samalt aadressilt näeb ka tööpakkumisi). Pole Emploi ülesandeks on registreerida ja nõusta-

da tööotsijaid. Kuid arvele saab end seal võtta alles siis, kui on olemas elukoht. Madalama ja kesktasandi töökohti tasub otsida ajalehekuulutustest. Paljudes päevalehtedes, nagu Le Monde ja Le Figaro ning nädalalehtedes nagu L’Express, Le Point, L’Expansion, Le Nouvel Economiste, L’Usine Nouvelle ja L’Observateur jt on tööpakkumisi üksjagu. Kindlasti tasub uurida ka piirkondliku lehe kuulutuste osa. Tööpakkumised on üleval ka aadressil: www.press-directory.com. Agentuuride kontaktid on kirjas ärikataloogis nn kollastel lehtedel (www. pagesjaunes.fr) või nende kodulehtedel (nt www.cadremploi.fr; www.cadresonline.fr jt). Ka ajutise töö vahendusfirmad on

Prantsusmaal väga levinud. Nende kontaktid leiab samuti ärikataloogist või siis ajutise töö vahendusfirmade liidu kodulehelt www.prisme.eu. Hea on teada sedagi, et prantslased ei pea imelikuks ka ise otse ettevõtete poole pöörduda, et tööd küsida. Kõige sagedamini pöördutakse isiklikult suurettevõtete poole, kuid ka keskmiste ja väikeettevõtete poole. Aadressid leiab taas ärikataloogidest, nagu “Pages Jaunes” (www.pagesjaunes.fr), “GO”, “Kompass” või “Téléxport”. Neid saab kasutada suuremates raamatukogudes või Pole Emploi kontorites, mõnikord on need ka laserplaadi kujul. Paljud head ametlikud tööpakkumised jõuavad ka Euroopa EURESe portaali (www.eures.europa.eu).

KASULIKUD INFOALLIKAD: Prantsusmaa tööhõiveamet Pole-Emploi: www.pole-emploi.fr Välismaalaste vastuvõtt ja migratsioonialane nõustamine OFII: www.ofii.fr Rahvusvaheline migratsiooniamet (äriviisade, töölubade taotlemine): www.immigration.gouv.fr Välisministeerium: www.diplomatie.gouv.fr/en/ Ametlik info riigi ja teenuste kohta: www.service-public.fr Eestikeelne info Prantsusmaal elamisest ja töötamisest Eureses: www.eures.ee

Kuumad sihtkohad

Elrado Fashion toob teieni põnevad Prantsusmaa disainehted! www.elradofashion.com

Türgi alates 159.Bulgaaria alates 285.Rhodosele alates 244 .Lase fantaasial lennata ja tee oma unistused teoks!

Elrado Fashioni eesmärgiks on pakkuda oma klientidele kõige ilusamaid, stiilsemaid, parima hinnaga ja kvaliteediga, igale maitsele sobivaid ehteid. e-mail: info@elradofashion.com telefon: +372 58 118 362 www.elradofashion.com

14 MAI 2016 | Fookuses: Prantsusmaa

Fantaasia Reisid OÜ www.fantaasiareisid.ee info@fantaasiareisid.ee Tel: 551 6798, 513 7798, 512 1112

MAJANDUS

Kõrge töökultuur, tootlikkus ja heal tasemel tööjõud Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal pärast USA-d, Jaapanit, Hiinat ja Saksamaad.

rantsusmaa majanduse tugevaks küljeks võib pidada laiapõhjalist tööstusbaasi: väga konkurentsivõimeline on farmaatsiatööstus (Euroopa suurim, maailmas kolmandal positsioonil), aga ka lennuki-, tuuma-, keemia- ja toiduainetööstus. Põhiline äritegevus on koondunud neljateistkümnesse tõmbekeskusesse, mis annavad 51% riigi SKP-st. Olulisemad metropolid on Pariis, Lyon ja Marseille. Riigi ettevõtluskeskkonda iseloomustab madal inflatsioonitase, kõrge töökultuur ja tootlikus ning kvalifitseeritud tööjõud. Samuti hindavad ettevõtjad Prantsusmaa keskset asendit (oma 65 miljoni elanikuga on see suuruselt teine turg Euroopas), head kommunikatsioonivõrku ja soodsat elektri hinda. Majanduse kitsaskohaks võib pida-

da Euroopa keskmisest suuremat töötust ja tööturu jäikust. Samuti ettevõtete eelistust keskenduda eelkõige siseturule ning eksportijate orienteeritust traditsioonilistele ja aeglaselt kasvavatele turgudele. Mõnikord ka liigset bürokraatiat ning keerulist maksusüsteemi.

Väliskaubandus Prantsusmaa on maailma kuues eksportija ja eksportivate ettevõtete arv on pidevas tõusutrendis. Samas on ekspordimaastik väga kontsentreerunud: 71,5% koguekspordist teostab vaid tuhat ettevõtet. 60% riigi ekspordist on suunatud EL-i riikidesse. Peamised sihtkohad on naaberriigid Saksamaa, Itaalia, Belgia, Hispaania ja Ühendkuningriik. Esikümnesse mahuvad veel USA, Hiina ja Venemaa. Olulisemad ekspordiartiklid on ma-

sinad ja seadmed, keemia- ja parfümeeriatooted, toiduained ning ravimid. Enamik välisinvesteeringuid (61%) on tulnud Euroopa Liidust. Saksa välisinvestorid paigutasid raha peamiselt Prantsuse taastuvenergia sektorisse, plastmasstoodete tootmisse ja keemiatööstusesse. Britid investeerisid konsultatsioonija äriteenustesse. Põhja-Ameerika päritolu investeeringutest läks suurim osa IT-, inseneritööstuse valdkonda. Forbesi andmeil on 500 maailma suurima hargmaise ettevõtte hulgas Prantsuse ettevõtteid 31: sh Total, Axa, BNP Paribas, Carrefour, GDF Suez, Crédit Agricole, Electricité de France, Société Générale jne. Allikas: http://www.ambafrance-ee.org

Foto: Shutterstock

EESTI JA PRANTSUSMAA

Foto: Shutterstock

Prantsumaa majanduses on Lyon üks olulisi metropole. 16 MAI 2016 | Fookuses: Prantsusmaa

Eesti on Prantsusmaal tuntud kui liberaalse majandussüsteemiga ning IT-le orienteeritud riik. Prantsuse ettevõtjad pöörduvad saatkonda peamiselt Eesti investeerimiskliimat ja alustatava ettevõttega seotud asjaajamist puudutavate päringutega. Valdkondadest tuntakse enim huvi puitehitiste, pelletite, plast- ja metallitoodete ning toiduainetest kalatoodete tarnimise vastu. Samuti uuritakse IT-alase koostöö kohta. Peamiseks takistuseks koostöö sujumisel saab tihtilugu keeleprobleem – Prantsuse väikeettevõtjad ei suhtle eriti inglise keeles. Eesti ettevõtjate seas on järjest populaarsemad Prantsusmaa kaubandus- ja tööstusmessid. Neist tuntumad on transpordi ja logistika mess SITL Europe, toiduainetööstusmess SIAL, kaitsetööstusmess Eurosatory, Pariisi moenädal, Anger’i puitmajade mess jne 2015. a tõusis Prantsusmaa Eestile 14. kaubanduspartneriks osatähtsusega 1,8% (kogukäive ligi 464 mln eurot), kuigi kaubavahetus vähenes ligi 5%. Ekspordipartnerite seas oli Prantsusmaa 13. kohal, seejuures kasvas eksport võrreldes 2014. a ligi 10%. Impordipartnerite hulgas oli Prantsusmaa 14. kohal, import vähenes võrreldes 2014. a üle 15%. Äriregistris oli 02.04.2015 seisuga registreeritud ligi 130 Prantsusmaa osalusega Eesti ettevõtet. Suurimad on Saint-Gobain Ehitustooted, Eolane Tallinn AS, Antalis (hulgimüük), Lemoine Estonia, OÜ Baltikit (puidutooted), DPD Eesti (posti- ja kulleriteenus), CMA CGM Estonia (veoste ekspedeerimine) ja Pernod Ricard Estonia (alkoholi hulgimüük). Allikas: välisministeerium

MAJANDUS

Foto: Shutterstock

Tuntud Prantsumaa firma on Alstom, mis toodab kiirronge.

Kosmeetika, autod ja palju muud huvitavat Kes ei teaks maailmakuulsat kosmeetikafirmat L’Oréal või Prantsuse autosid Peugeot ja Renault. Ravimifirma Sanofi tooteid on tarvitanud ja kasutavad ka tulevikus paljud eestlased.

rantsusmaa majanduse kõige olulisemad sektorid on avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus ning tööstus. Kuid tõenäoliselt on just tööstus see, mille toodang on Prantsusmaa teinud tuntuks üle maailma ning firmad viinud maailma suurimate sekka. Näiteks Peugeot ja Renault, mis asuvad maailma autotootjate hulgas vastavalt viiendal ja seitsmendal kohal: nüüd nad arendavad elektriautosid. Riigi on tuntuks teinud ka Vinci ja Bouyges, maailma suurimad ehitusfirmad. Samuti Airbus, mis on suuruselt teine lennukitootja maailmas; see on EADSi kontserni tütarfirma, kus osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Hispaania ja Prantsusmaa. Tuntud on Alstom, mis toodab kiirronge (TGV) ja rajab elektrijaamu. Energiakompanii Total on suurima käibega ettevõte Prantsusmaal ning suuruselt seitsmes naftatootja maailmas. Maailma suurim tuumareaktorite tootja Areva asub samuti Prantsusmaal. Areva on seotud näiteks Soomes kolmanda põlvkonna reaktori EPR ehitusega. Eestis on esindatud Veolia tütarfirma Dalkia, kellele kuulub hakkpuitu ja turvast põletav Väo elektrijaam. Väga edukad on Prantsuse luksuskaupade tootjad: maailma esikümnes on neid koguni neli. Ja suurimaks maailmas

on Prantsuse luksuskaupade kontsern LVMH. Maailma suurim kosmeetikatoodete tootja on muidugi L’Oréal, mille kosmeetikatooted on ka eestlannade käekotis aukohal. Eestis on esindatud ka suur Prantsuse ettevõte Saint-Gobain, kellel on autoklaaside tehas Elvas. Tervise ja farmaatsia valdkonnas on ravimifirma Sanofi maailma ravimitootjate hulgas viiendal kohal; Sanofi on ka Tallinnas esindatud.

”Elevandid” annavad tööd miljonitele Vaatamata sellele, mida mõned arvavad, on Prantsuse suurfirmades vähem töötajaid kui keskmistes ja väikefirmades. Suurfirmades, mida prantslased kutsuvad elevantideks, töötab kokku kaheksa miljonit inimest. Keskmistes ettevõtetes, mida kutsutakse gasellideks, töötab umbes seitse miljonit inimest, ja väikefirmades on neli miljonit töötajat. Väikefirmasid kutsuvad prantslased hiirteks. Peale selle on Prantsusmaal veel neli miljonit FIE-t. Praegu pööratakse Prantsusmaal suurt tähelepanu just “gasellidele” ja “hiirtele”. Miks? Sest ühest küljest tuleb neilt kuuskümmend protsenti (60%) Prantsusmaa SKP-st, aga teisest küljest võiks neid olla rohkem.

Prantsusmaal on viimastel aastatel rakendatud mitmeid meetmeid, et aidata keskmisi ja väikefirmasid. Esiteks on igas Prantsuse departemangus loodud riikliku krediidi vahemehe ametikoht, kes aitab keskmistel ja väikefirmadel taotleda pankadelt laenu või finantseerimist, Teiseks on loodud riikliku allhangete vahemehe ametikoht. Ja kolmandaks on olemas riiklik süsteem OSEO, mis aitab keskmistel- ja väikefirmadel finantseerida oma projekte, saada pangalaenu ja annab garantii, et firmad saaksid pangalt laenu. Kõik kolm süsteemi on kättesaadavad internetis ja enam pole vaja täita tonnide viisi pabereid. Prantsusmaal, on veel üks riiklik süsteem, mis soodustab ettevõtlust. Ettevõtlusvormi “Auto-entrepreneur” alusel võivad kõik Prantsuse kodanikud (töötud, töötajad, ametnikud, pensionärid) luua väga lihtsalt miniettevõtte, et saada lisasissetulekut ja saada esimese kolme aasta jooksul maksuvabastusi. Nad maksavad ainult kolmteist protsenti (13%) käibest. Praeguseks on registreeritud üle viiesaja tuhande sellise ettevõtja. Allikas: http://www.ambafrance-ee.org Fookuses: Prantsusmaa | MAI 2016 17

PRANTSUSMAA ERILINE Foto: Shutterstock

Tsikaad laseb kuuldavale seda õiget suvehäält Tsikaad (cigale) on Provence’i ametlik putukas, ja te näete tema kujutisi kõikjal. Kõike seda hoolimata tõsiasjast, et cigale ei ole eriti ilus olevus – ennemini nagu suur raudrüüs kärbes kui midagi muud. Kuid pilli üle ei tohiks kunagi otsustada tema välimuse järgi, ja cigale pole kuulus mitte selle poolest, mida te näete, vaid selle poolest, mida te kuulete, sest tema laseb kuuldavale seda õiget suvehäält. Täiest jõust saagivad cigale’id lasevad kuuldavale korduvat läbitungivat heli, midagi tsirtsu ja kriiksu vahepealset, tuhmilt metalset, kriipivat koorilaulu. Cigale on kuuldav kraadiklaas. Te ei kuule temast piuksugi enne, kui temperatuur on jõudnud 72 °F (22,22 °C). Siis pannakse ta justkui sisselülitamisega käima ning ta hakkab esinema või õigem oleks öelda, et isane hakkab esinema. Tekst: Peter Mayle “Provence. Väike välimääraja”, kirjastus Varrak 2007

Foto: Emmanuel Valentin / phototheque.france.fr

Tsikaad toob otsekohe meelde pika, kuuma ja õnneliku suve.

Kuhu postkaardiäri ilma nendeta jõuaks? Lõputud read, määratud põllud – kord suursugune ehitis tagaplaanil, kord mitte; kord esiplaanil säravalt naeratav farmer – lavendel on Provence’i lipp. Lavendlile on pühendatud muuseum (Coustellet’s), selle auks korraldatakse laatasid ja festivale ning on olemas Apellation d’Origine Contrôlée, et eristada parimat saagiosa vähem lõhnavatest liikidest. Täiesti sobivalt postkaarditaimele võib Provence’i lavendlit näha tema täies ilus põhiliste turismikuude – juuli ja augusti – keskel. Õitsemisajad sõltuvad kõrgusest: mida madalam põld, seda varem ta õitseb. See tähendab, et lavendlisõltlased võivad alustada Luberoni mäejalamitelt juuli algul ja liikuda üles Plateau de Valenso’le augustikuu keskpaigaks, muinasjutulised vaibad nende ees lahti rullumas. Veel tükk aega pärast seda, kui värv on tuhmunud, säilitab lavendel oma hõngu.

Lõputud read, määratud põllud – kord suursugune ehitis tagaplaanil, kord mitte.

18 aastat usaldusväärset töökogemust!

18 MAI 2016 | Fookuses: Prantsusmaa

Tekst: Peter Mayle “Provence. Väike välimääraja”, kirjastus Varrak 2007

Tuntud prantsuse impressionistide maalid siidist r채tikutel Pariisist inspireeritud ehted ja aksessuaarid

SOLARISE KESKUSES

www.kanela.ee

Renault soovitab

PRANTSUSMAA ERILINE Saint-Émilioni linnamüüride tagant algavad kohe kuulsad viinamäed. Foto: Shutterstock

Saint-Émilion on veinisõprade sõber Akvitaaniasse jääv linnake (elanikke 2000 ringis) on omale nime saanud Bretagne’ist pärit mungalt, kes siia rändas ja endale kalju sisse koopa uuristas. Munk Emilian elas koopas kuni oma elu lõpuni. Tema töö võtsid üle teised mungad, kes jätkasid keeruliste käikude ja katakombide kaevamist ning lõpuks ehitasid ka kuulsa Saint-Émilioni maa-aluse kiriku, mis tänaseni linna ilmestab. Kiriku kellatornist saab võrratule ümbruskonnale ise pilgu peale heita. Munakivisillutisega üsna tüüpilises keskaegses väikelinnas keerleb peaaegu kõik veini ümber ja pole ka ime, sest Saint-Émilioni veinid on üle ilma kuulsad. Viinamäed algavad kohe linnamüüri tagant. Lisaks veinipoodidele tasub uudistada väga väärika ajalooga linnakese hooneid ja kitsukesi tänavaid. Kindlasti võtke reis ette lähedusse jäävatesse ja väga kuulsatesse kohalikesse veinimõisatesse. Figeac, Cheval Blanc ja Ausone on vaid mõned neist. Allikas: Marko Pajuste “Prantsusmaa. Normandia randadest Provence’i nõlvadeni”

Vézelay on üks ilusamaid Prantsusmaa külasid

Künka otsas asuva Vézelay külakese peamine tõmbenumber on kloostrikirik. Seto leelo on kantud UNESCO inimkonna

Foto: Shutterstock

vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse. Foto: Kristiina Sokk

Burgundias asuvas Vézelay külakeses elab üksnes 500 inimest, kuid ometi on see pisike koht turistide üks meelispaiku. Põhjusteks on ühe ilusaima küla tiitel ning majesteetlik romaani stiilis kloostrikirik, mis paistab Vézelay’sse sõitjale juba kilomeetrite kauguselt kätte. Palverändurid hakkasid Vézelay’d hordidena ründama pärast seda, kui siia toodi Püha Maarja Magdaleena väidetavad säilmed. Ent hiljem leiti Provence’is veel üks Maarja Magdaleena haud ja külakese tähtsus hakkas vaikselt kaduma. Vézelay Ste-Madeleine’i basiilika on üks suuremaid kloostrikirikuid Prantsusmaal, kus on säilinud suurepärased romaani skulptuurid ja gooti kooriosa. Samuti väärivad põhjalikumat tähelepanu pikihoone sammaste kapiteelidel hea kompositsioonitunnetusega, realistlikult ja emotsionaalselt modelleeritud skulptuurid. Küla keskaegsed müürid on enamikus alles ning kõrgelt müüriservalt avaneb võimas vaade kaugele üle oru. Allikas: Marko Pajuste “Prantsusmaa. Normandia randadest Provence’i nõlvadeni”

Fookuses: Prantsusmaa | MAI 2016 21

Näitused, festivalid, kontserdid kuni 5. juuni • “Amedeo Modigliani, A Retrospective” (LilleVilleneuve d’Asq) kuni 10. juuli • “Yoko Ono: Lumière” (Lyon) kuni 29. august • Picasso “A Genuis without a Pedestal” (Marseille) kuni 26. juuni • “10 ans du musée du quai Branly” (Pariis) kuni 18. juuni • “Monumenta 2016” (Pariis) • kuni 28. august • “Picasso. Sculpture” (Pariis) suvi 2016 • “Picasso” (Rodez) kuni 23. jaanuar 2017 • “Rembrandt”(Pariis) • “René Magritte, The Treachery of Images” (Pompidou keskus, Pariis) kuni 6. märts • “Matisse in Black and White” (Lyon) Festivalid ja kontserdid Pariisis 1. mai – 30. september • Parkide ja aedade muusika 27. mai – 1. juuni • Festival “Villette Sonique” kuni 31. mai • Festival “Jazz à SaintGermain-des-Prés” 1.–10. juuni • Pariisi avatud aiad (külalistele avatakse üle 2300 aia) 1. juuni – 30. september • Festival “Les Pestacles” 4. juuni • Karneval “Troopiline Pariis” 4.–5. juuni • Festival “We love green” 22 MAI 2016 | Fookuses: Prantsusmaa

9.–10. juuni • Adele 11. juuni – 31. juuli • Pariisi džässifestival 18. juuni – 14. juuli • Festival “Chopin à Paris” 18. juuni – 17. september • Purskkaevude öine sõu (Versailles) 20. juuni – 23. august • Festival “Pariisi rannad” 24.–26. juuni • Festival “Solidays” 24. juuni – 7. juuli • Céline Dion 26. juuni – 17. juuli • Festival “Les siestes électroniques” 27. juuni – 31. august • Festival “Fête des Tuileries” 28. juuni – 16. juuli • Festival “Les Etés de la Danse (Summers of Dance)” 10. juuli – 20. august • Muusikafestival “Paris quartier d’été” 13. juuli – 21. august • Vabaõhukino 20.–23. juuli • Festival “Fnac Live” 29. juuli – 14. august • Kuuvalgusekino 6. august – 18. september • Festival “Classique au vert” 20. august – 10. september • Teatrifestival 26.–28. august • Festival “Rock en Seine” 28. august – 11. oktoober • Festival “At the Bois de Boulogne”

1.–15. september • Festival “Jazz at La Villette” kuni 23. september • Suur vaateratas (Place de la Concorde) 3. september – 9. oktoober • Festival “Ile de France” 3.–10. september • Pariisi disaininädal kuni 30. september • Festival “Musique côté jardins” kuni 30. oktoober • Muusikaline purskkaevude sõu (Versailles) Festivalid ja kontserdid Avignonis 3.–5. juuni • Avatud aedade aeg “The Colours of the Garden” 21. juuni • Muusikapäev “The Fête de la Musique” 30. juuni – 3. august • Avignoni džässifestival 6.–24. juuli • Avignoni teatrifestival 9.–27. juuli • Laste teatrifestival “Maison Pour Tous Monclar” 7.–30. juuli • Kultuurifestival “Off” 21.–24. juuli • Muusikafestival “Resonance” 10. august – 2. oktoober • Helide ja valguse sõu 27. august • Veinifestival 3.–4. september • Festival autosõpradele 10.–11. september • Keskaja päevad 17.–18. september • Tasuta muuseumide, kirikute, näituste päev

24.–25. september • Prantsusmaa suurim loomafestival “Animo & Nature” 14.–15. oktoober • Avignoni bluusifestival 29.–30. oktoober • Euroopa suurim mänguasjade turg 29. oktoober – 4. november • Lauamängude festival 17. november • Veinifestival Festivalid ja kontserdid Nice’is 26.–29. mai • Monaco F1 Gp 2016 27. mai • Kyle Eastwood Band 29. mai • Maroon 5 • Kyle Eastwood Band 5. juuni – 29. august • Eva Barto & Emmanuelle Lainé 11. juuni • Liane Foly 16.–17. juuni • Holistiliste aedade pidu 23.–24. juuni • Festival “Les Nuits Carrees” 12. juuli • Antony ja Johnsons 13.–18. juuli • Džässifestival 15. juuli • Elton John • Rihanna 16.–20. juuli • Džässifestival 20. juuli • Tom Jones 24. juuli • Christophe Willem

KUHU MINNA? 12. august • Herve Vilard • Värvilise suve festival 13. august • Kontsert “Crossover Summer at Jardin de L’olivaie” 18. august • ABBA Stars 26. august • The Glory Gospel Singers 8. november • Michel Polnareff 9. oktoober • Ben Harper & The Innocent Criminals 18. november • Pascal Obispo 25.–28. november • Monte-Carlo gastronoomiafestival Festivalid ja kontserdid Aix-en-Provence’is 28.–29. mai • “Bach, kantaat BWV 150” 30. mai • Eddy Mitchell – Big Band 3.–5. juuni • III rahvusvaheline tattoofestival

4.–29. juuni • Kultuurifestival 21.–23. juuli • Muusikafestival “Zik Zac” 31. juuli • Veinifestival Sündmused mujal Prantsusmaal kuni 2. november 2016 • Rahvusvaheline aiandusfestival • (Chaumont-sur-Loire) 11.–12. juuni • Euroopa suurim keskajafestival (Provins) 28. juuni – 13. juuli • Džässifestival (Vienne) 1.–3. juuli • Festival “Garorock” (Marmande) 4. juuli – 25. september • Rahvusvaheline fotograafiafestival (Arles) 9. juuli – 6. august • Vanamuusikafestival (Orange) 10.–13. juuli • Festival “Estivoce” (Pigna) 13.–14. juuli • Prantsusmaa vanim ja

ilusaim keskajafestival (Cordes-sur-Ciel) 14.–18. juuli • Roosipäevad • (Doué-la-Fontaine) 14.–24. juuli • Džässifestival • (Juan-les-Pins) 16.–23. juuli • Džässifestival (Souillac) 19.–24. juuli • Cornwall festival (Quimper) 29.–31. juuli • Festival “Les Escales” (Saint-Nazaire) 29. juuli – 15. august • Džässifestival (Marciac) 5.–7. august • Maailmalõpufestival (Crozon) 10.–15. august • Maailmakultuurifestival (Montoire-sur-le-Loir) • Folkloorifestival • (Confolens) 16.–20. august • Džässifestival • (Ramatuelle) 18.–13. august • St. Louis’ festival (Sète)

19.–30. august • Romantilise muusika festival (La Côte• Saint-André) september–oktoober • Muusikafestival (Strasbourg) 10.–11. september • Keskajafestival • (Crémieu) 15.–18. september • Akordionimuusikafestival (Tulle) 5.–9. oktoober • Džässifestival kahe linna vahel (La Rochelle) oktoober • Piprafestival (Espelette) Allikad ja lisainfo: http:// eventful.com; http://www. france-voyage.com; http:// www.aixenprovencetourism. com; http://www.avignontourisme.com; http:// en.convention.parisinfo.com; http://en.visitparisregion.com; http://en.parisinfo.com

Visby erireisid väljuvad Tallinnast D-terminalist kell 22:00 järgmistel kuupäevadel - 03.07., 31.07 ja 07.08.2016. Eestisse tagasi jõuame ülejärgmisel päeval kell 12:50. Maalilised majakesed, kummituslikud keskaegsed varemed ning arvukad kohvikud. Gotlandi ekskursioonil möödutakse sellistest kohtadest nagu Bro, Tingstäde, Lärbro ja Fårösund. Praamiga sõidetakse Fårö saarele, kus tehakse väike paus Fårö kiriku juures. Vaadatakse müstilisi kivisambaid/raukasid. Võimalusel peatutakse 200 eri taimega ürdiaias, kus saab head-paremat kaasa osta. Kohtume talumehega, kes tuleb spetsiaalselt kohale oma luiskude ja käiakividega! Heast Gotlandi liivakivist luisk on parim suveniir, mis saarelt võimalik kaasa tuua. Ekskursioon lõpeb umbes kell 16:30, peale mida on soovi korral võimalik omal käel ringi jalutada. Ekskursioon sisaldab lõunapausi toeka võileivaga. Eesti Päevalehe lugeja soodushind ühele reisijale alates 229 € Rühmajuhile, kus vähemalt 12 rühmaliiget, on reisijapilet 190€ Hind sisaldab reisijapiletit, eestikeelse giidi/rühmajuhi teenust ning kahte hommiku- ja ühte õhtusööki Rootsi laua restoranis koos karastusjookidega. Õhtusöögil pakutakse lisaks alkohoolseid jooke.

Meeldivaid reisielamusi soovides Tour Operator OÜ E-R 9:00-17:00 tel. +372 5898 2838 e-post: reisitellimused@gmail.com koduleht: www.reisitellimused.com

PRANTSUSMAA ERILINE Foto: Shutterstock

Jõekanjon on väga populaarne aktiivse puhkuse nautijate seas.

Valguse ja värvide pillerkaar kuninglikus kabelis Kauneid vitraažaknaid on maailmas väga palju. Neist ilusamate sekka arvatakse sageli Prantsusmaal Pariisi kesklinnas Cité saare lääneosas asuva Püha kabeli ehk Sainte-Chapelle’i vitraažaknad. XIII sajandi esimesel poolel ehitatud kuninglik kabel on tervikuna gooti arhitektuuri üks väljapaistvamaid ehitisi. Arhitektuuripärli väljapaistvama osa moodustavad XIII sajandi keskel loodud 15 kitsast ja kõrget vitraažakent, mis piiravad hoone löövi ja apsiidi, ning XV sajandi viimasel kümnendil lääneseina lisatud suur ja kirev rosett-vitraažaken. Seejuures on vitraažaknaid luues järgitud kindlat ikonograafilist programmi. Neid aknaid peetakse ka üheks kõige paremini säilinud (peaaegu kaks kolmandikku vitraažakendest on väidetavalt autentsed) algsel kohal olevate vitraažakende kogumiks. Kabeli kõikides vitraažakendes domineerivad sinine ja punane. Et vitraažaknad paiknevad tihedalt üksteise kõrval, jätab hoone seest väga kerge ja õhulise mulje. Kuningliku kabeli vitraažakende ilust ja hiilgusest täielikult osa saamiseks on otstarbekas külastada kabelit päikeselisel päeval.

24 MAI 2016 | Fookuses: Prantsusmaa

Verdoni jõekanjon on Euroopa üks ilusamaid Verdoni jõekanjon (Les Gorges du Verdon) asub Prantsusmaa kaguosas Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonna keskosas Alpes-de-Haute-Provence’i departemangus. Sageli peetakse seda Euroopa üheks ilusamaks. Kanjon on u 21 km pikk ja 250–700 m sügav. Verdoni kanjoni kõige muljetavaldavam osa jääb Castellane’i ja Moustiers-Sainte-Marie linna vahele. Seal on jõgi läbi lubjakivi uuristunud nii, et kanjoni sügavus on kohati 700 m. Mitmel pool on kuristiku seinad peaaegu vertikaalsed. Mõnel pool aga lausa negatiivse kaldega. Samas on kanjonis mitmel pool kohti, kus teerada mööda saab kuristiku servalt põhja laskuda. Kanjon on väga populaarne aktiivse puhkuse nautijate seas – org pakub mitmekülgseid võimalusi jalgsi-, paadi- kanuu- või kajakimatkadeks, vesijalgrattal sõiduks, kalapüügiks. Kanjoni ääres leidub ka hulgaliselt (looduslikke) vaateplatvorme ja kämpinguplatse. Mitmel pool leidub kanjonis looduslikke koopaid. Verdoni jõekanjon on väga menukas paik ka mägironijate seas. Allikas: www.reisiguru.ee

Sainte-Chapelle rajati Louis IX Püha korraldusel Jeesuse reliikviate hoiustamiseks. Seto leelo on kantud UNESCO inimkonna Foto: Shutterstock

vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse. Foto: Kristiina Sokk

PRANTSUSMAA ERILINE Koduselt armas Malmaisoni loss asub Pariisi külje all. Foto: Shutterstock

Malmaisoni ja Vaux-le-Vicomte’i loss Väike ja äärmiselt õdus XVII sajandist pärit Malmaisoni loss asub Pariisist kümmekond kilomeetrit läänes. XIX sajandi algul kuulus imekaunis loss Napoleon Bonaparte’i esimesele abikaasale Joséphine’ile. Perfektselt rekonstrueeritud lossi ampiirstiilis sisustus on selline, nagu see oli Napoleoni ajal. Samuti leiab siit palju omanikele kuulunud esemeid. Malmaison on üks väheseid losse, milles tajud, et siin tõepoolest elati ja et selle elanikel oli siin mõnus – see oli nende kodu. Maja ümbritseb tagasihoidlik, kuid väga kodune ja armas park. Umbes 50 km kaugusele Pariisist jääb Vaux-leVicomte’i loss, mille kavandamise juures olid kõik XVI saj korüfeed. Tulemus on vaimustav ning 1661. aastal Louis XIV rahandusministri Nicolas Fouquet’ tarbeks valminud loss on üks prantsuse baroki kaunimaid meistriteoseid. Lossipark on hiljem Versaille’sse kujundatud kuulsa pargi prototüüp ning ületab nii mõnegi meelest viimast. Allikas: Marko Pajuste “Prantsusmaa. Normandia randadest Provence’i nõlvadeni”

VABADUS MITTE SÕLTUDA

Kasutades reisimiseks automaja ei sõltu sa oma teekonnal millestki. Ise valid oma tee, ise koostad oma reisiplaani ning oled ise enda peremees. Tänu sellele sõidad kuhu tahad ja millal tahad. Kasvõi homme ja Prantsusmaale.

www.automaja.ee

PRANTSUSMAA ERILINE Antiik-Rooma ajal ehitatud sillakompleksi ehitati oletuste kohaselt 15 aastat. Foto: Shutterstock

Pont du Gard – kõige kõrgem Vana-Rooma akvedukt Lõuna-Prantsusmaal Languedoc-Roussilloni piirkonnas asuv Pont du Gard kuulub maailma kõige tuntumate ja tunnustatumate sildade hulka. See Gardoni jõge ületav sild on tegelikult sillakompleks, mis koosneb kolmest teineteise peal asuvast kaarsillast, millest kõige kõrgem kannab veekanalit. Kompleks ehitati 19. aastal eKr. Pont du Gard on kõige kõrgem Vana-Rooma akvedukt ehk sildveejuhe. Sageli peetakse seda ka kõige paremini säilinud Vana-Rooma akveduktiks. Tänapäeval on Pont du Gardi ülemise silla pikkus 275 m (kunagi 360 m); keskmise silla pikkus 242 m ja alumise silla pikkus 142 m. Silla maksimaalne laius on 6,4 m (kõige alumisel sillal) ja maksimaalne kõrgus jõe tavalisest tasemest 48,8 m (kõige ülemisel sillal). Turistidele on akvedukt huvi pakkunud juba sajandeid. Alates 1985. aastast kuulub sillakompleks UNESCO maailmapärandi nimistusse. Pont du Gard kuulub tänapäeval ka Prantsusmaa kõige populaarsemate huviväärsuste hulka. Aastas külastab seda umbes 1,4 miljonit turisti. Allikas: www.reisiguru.ee

Mont-Saint-Michel on ainulaadne nähtus kogu maailmas

Mont-Saint-Michel on tohutu kolmetasandiline kompleks. Foto: Shutterstock

Mont-Saint-Michel on täiesti ainulaadne nähtus kõigi Prantsusmaa ja ehk ka kogu maailma mälestiste seas. Normandia ja Bretagne’i strateegilisel piiril asuvale saarele ehitas 708. aastal tagasihoidliku palvela Püha Aubert. Hiljem kerkis siia benediktiinlaste klooster, mille hiilgeaeg jäi XII–XIII sajandisse. Palverändurid rändasid siia kaugelt kokku Püha Miikaeli austamiseks. Klooster oli keskajal oluline vaimuelu keskus ning Saja-aastase sõja ajal kujunes võimsast MontSt-Michelist vastupanu ja lootuse sümbol. Pärast revolutsiooni sai kloostrist mõneks ajaks vangla. Veel tänapäevalgi elab saarel väike benediktiini kogukond, kuid Mont-St-Michel on nüüd peamiselt turismiobjekt – siin käib ligi miljon külastajat aastas. Saart ühendab mandriga tamm ning tänapäeval saab saarele kuiva jalaga. Mont-St-Micheli tasub vältida turismihooaja kõrgperioodil, religioossete pühade või prantslaste rahvuslike tähtpäevade ajal. Siis muudab rahvamass saare kitsastel tänavatel liikumise võimatuks. Allikas: Marko Pajuste “Prantsusmaa. Normandia randadest Provence’i nõlvadeni”

Fookuses: Prantsusmaa | MAI 2016 27

PRANTSUSMAA ERILINE Loire’i oru pärli tiitlit kannab õigusega Chenonceau loss. Foto: Shutterstock

Loire’i org ja muinasjutulossid Loire on Prantsusmaa pikim jõgi (1020 km). Jõe maaliline org on täis pikitud kauneid, sageli nagu muinasjuturaamatu lehekülgedelt pärit maalilisi losse ehk château’sid. Siinseid losse ja rohelusse uppuvaid vaikseid aedu, samuti jahipidamiseks justkui loodud metsi armastasid Prantsusmaa kuningad ja aristokraadid mõnel ajajärgul palju enam kui kitsaste ja räpaste tänavatega Pariisi, kus tuli pealegi tihti ette rahutusi ja mässukaitseid. Tours’ist idas Loire’i mõlemal kaldal laiuvas linnakeses asub üks kuulsamaid Loire’i oru losse, renessansiaegsete lisanditega hilisgooti Château d’Amboise, mille kaunistamisse on panustanud ka Leonardo Da Vinci. Oru suurimaks turismimagnetiks peetakse aga Blois’ lossi ja kuni XVI sajandi lõpuni oli Blois tegelikult Prantsusmaa teine pealinn. Paljude teiste iluduste kõrval tasuks kindlasti sihikule võtta ka Chenonceau loss, mida kutsutakse Loire’i oru pärliks. Loss on ehitatud otse Cher’i jõe kohale ning kaldaga ühendab lossi keskset ehitist kitsas sild. Loire’i viljakas org on ka veinihuviliste ja gurmaanide paradiis. Allikas: Marko Pajuste “Prantsusmaa. Normandia randadest Provence’i nõlvadeni”

Hapukapsad suitsuheeringaga ja esmaklassiline vein Haut-Rhin’i departemangu keskus Colmar asub Strasbourgist 68 km kaugusel kagus. Esmakordselt on linna nimetatud Karl Suure Saksi sõdade kroonikas. Tänane Colmar on suurim raudteejaam liinil Strasbourgist Mulhouse’i ja Baselisse ning ühendatud nende kolme linnaga ka kanali kaudu. Colmari maaliline vanalinn oma paljude purskkaevude, iidsete kirikute ja renessanss-stiilis kaunite elamutega on teinud linnast olulise turismikeskuse. XIII sajandist pärinevas kloostris asuvas Underlindeni muuseumis saab näha XVI sajandist pärit Isenheimi altarit, saksa religioosse maali meistri Matthias Grünewaldi šedöövrit. Siiakanti sattudes pakub kindlasti äratundmisrõõmu Alsace’i köök, kus on au sees nii seakoot kui ka hapukapsad. Tõsi, hapukapsaste puhul ollakse Alsace’is leidlikumad kui Eestis: tavaliselt serveeritakse neid eri sorti vorstide ja singilõikudega, kuid ka näiteks mereandide või suitsuheeringaga. Ning kapsaid hautatakse alati valge veiniga. Allikas: Marko Pajuste “Prantsusmaa. Normandia randadest Provence’i nõlvadeni”

28 MAI 2016 | Fookuses: Prantsusmaa

Colmar on tore segu Saksamaast ja Prantsusmaast. Foto: Shutterstock

PRANTSUSMAA ERILINE

Euroopa kõrgeim liivaluide asub Prantsusmaal

Pyla düüni peetakse Prantsusmaa üheks huvitavamaks ja populaarsemaks looduslikuks vaatamisväärsuseks. Foto: Shutterstock

Pyla düün (la Dune du Pyla, la Dune du Pilat) asub Prantsusmaa edelaosas Atlandi ookeani ääres. Edela-Prantsusmaa suurim linn Bordeaux jääb düünist linnulennult vähem kui 50 km kaugusele kirdesse. Düüni kubatuur on umbes 60 miljonit m³. Põhja-lõuna suunal on liivaluide u 2,7 km pikk, ida-lääne suunal u 500 m lai ja merepinnast kuni 107 m kõrge. Kõrguselt on tegemist Euroopa kõige kõrgema liivaluitega. Düüni kalle on suhteliselt järsk ja selle kuju muutub – tugevad tuuled võivad liivaluite kõrgust suurendada või vähendada. Pyla düün on turistide seas väga populaarne – igal aastal külastab seda Euroopa suurimat liivaluidet enam kui miljon turisti. Tegemist on Prantsusmaa ühe kõige huvitavama ja populaarseima loodusliku vaatamisväärsusega. Pyla düün on paik, kus paljudel meist vallanduvad tugevad emotsioonid. Sellele aitavad kaasa tipust avanevad vaated, düüni enda n-ö tühjus, mere lähedus ning teatud kellaaegadel ilmnevad imelised valguse ja värvide mängud. Pyla düüni võib külastada aasta läbi. Allikas: www.reisiguru.ee

Arles’i amfiteater sai inspiratsiooni Rooma Colosseumist Arles – aasta läbi nauditav vahemereline kliima, kaunid rannad vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel, palju ajaloolist imetlusväärselt hästi säilinud arhitektuuri, huvitav segu prantsuse ja oksitaani kultuurist ning väga külalislahked inimesed. Pole kuigivõrd imekspandav, et tolles maalilises paigas, mis asub Prantsusmaa lõunaosas Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône’i departemangus, valmis kuulsal maalikunstnikul Vincent van Goghil aastatel 1888–1889 enam kui 300 maali ja joonistust. Arles’i peamised vaatamisväärsused on seotud piirkonna kireva ajalooga. Linna asutasid VI saj eKr kreeklased, teistel andmetel hoopis liguurid. Hiljem oli ala keltide, foiniiklaste ja seejärel roomlaste valduses. Roomlaste võimu ajast pärinevad ka linna kuulsaimad ehitised – linnamüür, antiikteater, areen-amfiteater, võidukaar jne. Suvel toimuvad Arles’i amfiteatris kontserdid ja härjavõitlusetendused, ellu kutsutakse kunagised võitlusstseenid ning etendatakse näidendeid. Allikas: www.reisiguru.ee

30 MAI 2016 | Fookuses: Prantsusmaa

Rooma võimu ajal ehitatud amfiteater on väga hästi säilinud. Foto: Shutterstock