Haapsalus on hea elada

Haapsalus on hea elada suvi 2013

Reklaamlehe kujundas Eesti Päevalehe AS-i teema- ja erilehtede osakond.

Minu Haapsalu H

aapsalu tuli minu ellu ja südamesse aastaid tagasi noore Rapla koolipoisina.

Esimesed teravad mälestused on mul sellest ajast, mil Rapla noorkorvpallurid käisid Haapsalus laagris. Mällu sööbisid mere eriline lõhn ja linna salapärasus. Ka loss pakkus poisikestele müstikat.

Mäletan Paralepas peetud luuremänge ja kalapüüki promenaadi paadisillal. Haapsalul oli siis ja on ka praegu saladuslikkust ja külgetõmmet.

Aeg-ajalt külastasin ka siin elava onu peret ja nii sain näha suurt Haapsalu juubeli vabaõhuetendust 1979. aastal. Nii kasvaski tolleaegsest armumisest tänane sügav armastus Haapsalu vastu. Ülikooli viimasel kursusel toimunud suunamisel soovisin väga töökohta Haapsalu lähedale. Lobitöö tulemusena saigi minust 1983 Kullamaa haigla arst. Sidemed üha tihenesid, sest rajooni keskhaigla asus Haapsalus.

Kevadel 1985 tutvusin Paldiski sõjaväelaagris Toomas Vilosiusega, kellele oli just pakutud keskhaigla peaarsti kohta. Meie veregrupid sobisid ja nii ta mind Haapsallu oma asetäitjaks sama aasta sügisest kutsuski. 1986 abiellusin ja nüüd olen Maretiga siin elanud 27 aastat. Üks müstiline suunaja minu saatuses on Haapsalu muda.

Tagantjärele mõeldes hakkas see sinkjas mass minu ellu sekkuma juba Kullamaa ajal, sest enne mind oli seal ametis legendaarne Haapsalu peaarst ning mudauurija Madis Martinson. Igatahes, kui 90-ndate alguses tekkisid juba kapitalismi alged, olin ma üks eestvedajatest, et Haapsalu muda ja mudaravi kuulsus jälle ausse tõstetud saaks.

Saatus mängis mulle veel ühe vingerpussi. 1993 sain ma paljudele üllatuslikult (nende seas ka endale) linnapeaks.

Haapsalus on hea elada!

Haapsalu on turvaline – kuritegevus on peaaegu olematu.

Haapsalu on kompaktne – parajalt suures ja väikeses linnas on head tingimused laste kasvatamiseks või vanaduspõlve veetmiseks.

Haapsalus on tugevad koolid – mu tütred ladusid oma haridusele

KOMMENTAAR Tütar Maarja (Valge Daam 2013) väike täiendus isa jutule:

korraliku vundamendi just siinsetes koolides. Ja kuigi ma võin uhke isana mainida, et mu vanem tütar sai magistrikraadi Prantsusmaal, tuli ta aluspõhi ikkagi Haapsalust.

Lisaks tavakoolile said tütred huvikoolides ning -ringides selgeks ka joonistamise ja klaverimängu. Et laste silmaringi laiendamine on Haapsalus taskusõbralik, tegelevad siinsed poisid-tüdrukud siiani mitme erialaga. Muuseas, Haapsalu muusikakoolis ei kehti vanusepiirid – siin saavad pillimängu õppida ka vanemad inimesed.

Haapsalu on lihtne – koolide ja kodu vahemaad on lühikesed.

Siinsetel emadel-isadel pole vaja paika panna väsitavat logistikat, kuidas laps pärast kooli koju saab või huviringi jõuab.

Haapsalu on sportlik – linna spordibaasid on väga kvaliteetsed ja mitmekesised. Kui tahad, saad hommikut alustada hommikuujumisega ja päeva lõpetada tenniseväljakul või jalg- ja korvpalli mängides. Ja vehklemine on endiselt kõrgel tasemel. Minu tavalisse argipäeva mahubki võimalikult palju sporti.

Haapsalus on kohvilõhn – sel suvel avavad vanalinnas uksed mitmed uued söögikohad.

Eriline nauding on Haapsalu suvi!

Ja eriti siis kui on soe ja päike paistab. Hommikul saad minna merre ujuma ja värskena hommikukohvi juua. Meil käibki siin suviti töö ja puhkus käsikäes, sest pärast tööd saad hõlpsasti osa kuurortlinna tegemistest-toimetamistest. Ütlen tõsimeeli, et suvel Haapsalust mujale sõitmine on eriti nukker tegevus.

Vabal õhtupoolikul võtan oma neljajalgse sõbra Nero ja teeme koos ringi peale nii linnusele kui ka promenaadile, sest mulle meeldib jalutada vanalinna tänavatel ja vaadata merd.

Mina olen Haapsalus väga õnnelik ja ma ei kavatse siit kusagile minna. Pigem julgustan kõiki neid siia kolima, kes hindavad mere süles elava linnakese rahu, turvalisust ja kompaktsust. Ja meil pole kunagi igav!

Urmas Sukles Haapsalu linnapea

N

Ja ühel päeval hakkavad need rongid taas sõitma… Foto: Tiit Blaat

Haapsalus on hea puhata ja olla.

Albert seriaalist „Pilvede all”

oorele, eriti lapsele, on Haapsalus üles kasvamine täielik õnnistus! Siin on uskumatult palju võimalusi osaleda erinevates huvikoolides ja -ringides, mida veavad oma ala professionaalid-entusiastid. Ka koolides töötavad õpetajad ja huvijuhid suudavad lastele pakkuda väga mitmekülgseid platvorme enda arendamiseks ning proovilepanekuks – playbackshow’d, lauluvõistlused, teatri- ja muusikalietendused, filmiringid, koolilehed, õpilasomavalitsused, ja mida kõike veel. Ainsad piirangud seab tõesti vaid aeg.

Ka siinne vanas kivihoones tegutsev laste raamatukogu on üks ütlemata õdus paik. Selles majas saavad eluaegse lugemispisiku kõik lapsed (k.a mina), kes kord nina ukse vahelt sisse pistnud. Ja seda ka ajastul, kui mõne põnni n-ö esimese tõsise kirjanduselamuse pakubki iPad või iPhone. Mulle meeldis seal väga pärast tundide lõppu lugemas-olemas käia või lastele suunatud üritustest ja konkurssidest osa võtta.

Ma imetlen südamest Haapsalus elavaid vägevaid inimesi ja nende ambitsioonikaid ettevõtmisi! Neid kordi ju on, mil kogu maailm Haapsallu kokku voorib (Led Zeppelini vokalist ning elav legend Robert Plant andis oma Eesti kontserdid ju ainult Haapsalus) või on siinsete inimeste ettevõtmistest, ennekõike nende power’ist, pahviks löödud.

Tõepoolest, siinne kultuurielu jätkub ka enne ja pärast Augustibluusi, Ameerika autode show’d või Valge Daami aega. Pole siin nii rahulik ja vaikne midagi!

Mu isa ei kirjutanud sellest küll otsesõnu, aga ma olen veendunud, et Haapsalus on ühel inimesel (olgu ta noor või vana) märksa rohkem võimalusi enda arendamiseks ja ka proovilepanekuks kui mõne suurlinna olelusvõitluse keskel (nojah, mu isa pole ju viimastel kümnenditel mujal elanudki, et suudaks seda ehk nii täpselt märgata). Kahtlen sügavalt, kas ma oleks kunagi muusikaga tegeledes nii palju näinud, suutnud ja kogenud, kui oleksin näiteks Tallinnas juba sünnist saati elanud. Ehk läinuks ma pealinna-lapsena mõnda mainekasse laulukoori ja tuuritanud mööda konkursse, aga see pole kaugeltki võrreldav sellega, mis elamusi koduse Haapsalu muusikarahvaga koos jämmimine või õdusas kunstigaleriis sõpradega musitseerimine on suutnud mulle pakkuda.

2 Haapsalus on hea elada

Haapsalus on hea

~106mm x 100mm + 3mm blee

Haapsalus elav Siim Saareväli on linnavolikogu, Suurpõllumeeste kogu, Rotary klubi liige ja mitme firma omanik.

Ta on viie- ja kaheaastase poja isa.

~159mm x 150mm + 3mm blee

Ja te pole kunagi tahtnud Tallinna kolida?

Mitte kunagi! Miks peaksin?

Minu sünnilinn Haapsalu on elamiseks suurepärane koht. Siin elavad ka mu vanemad. Ma ei kujuta ette, kuidas elada väikeste lastega nii närvilises linnas, nagu Tallinn seda on. Pealegi, vanavanemad on lapselaste lähedal õnnelikud ja lapselapsed vanavanemate lähedal ka.

Ja isegi välismaale kolida mitte?

Ei! Alati võib tunduda, et seal on parem, kus meid ei ole. Aga enamik mu sõpru ja kõik lähedased elavad Eestis. Elamine eestikeelses keskkonnas on luksus. Ja kes meid sinna välismaale nii väga ootabki?

Reisimine on vahva ja sõita saab igale poole.

Naise võtsite Tallinnast. Tema on ka rahul?

Loomulikult. Ta on Läänemaa juurtega, nii et muidugi meeldib talle siin. Ta on väiksema lapsega kodus, aga veab ühtlasi meie kohvik-restorani projekti. Avasime äsja linna peatänaval Hapsal Dietrichi, mis järgib XX saj esimese poole

Haapsalu ja toonase Dietrichi kohviku joont.

Mis teeb Haapsalust elamisväärse linna? Peale selle, et olete siin harjunud?

Haapsalus elamine ja töötamine on efektiivne. Kõik asub käe-jala juures, lapse lasteaeda viimine võtab viis minutit. Vajalikud toimingud saab põhimõtteliselt jalgsi ära ajada, pool aastat saab siin rahulikult ainult jalgrattaga liigelda. Ja muide, meil pole lasteaiakohtadega probleeme.

Minu meelest väljendab linna elamisväärsust väga selgelt lihtne moto, moodsas keeles slogan: „Haapsalus on hea”. Haapsalul on hea aura. Kõige selgemalt on seda tunda võib-olla promenaadil ja muidugi lossiõues – ju tajusid seda ka piiskopi kaaskondlased, kes pärast seda, kui leedulased Saare-Lääne piiskopkonna keskuse Pärnus maha põletasid, Eesti läänerannikut pidi seilates oma n-ö pealinnale uut paika otsisid.

Muide, kas pole Haapsalu hea aura „süüdi” selleski, et filmitegijad nii sageli meie kauni ajaloolise

Siim Saareväli tunneb end koos perega koduses Haapsalus väga hästi.

Foto: Arvo Tarmula pitspuitmaja-linnakese üles on leidnud? Siin on filmitud mitmed mängufilmid, populaarne teleseriaal „Pilvede all”. Suvel hakkab ETV siin üles võtma laste detektiivfilmi.

Olen ka seda usku, et Haapsalu kui kuurortlinna maine paraneks veelgi, kui rongid uuesti käima hakkaks. Seda vajavad ennekõike Läänemaa elanikud väga.

väga hea kool. Tean, sest olen seal ise õppinud. Arvan, et isegi parem kui riigieksamite põhjal koostatud järjestuse alusel võiks arvata, kuigi tal on ka selles olnud väga kõrge koht, enamasti esimese kolmekümne sees. Sest Haapsalus ei saa valida õpilasi nii, nagu Tallinnas seda tehakse.

Te ei arva, et lapsed saaksid Tallinna eliitkoolist parema hariduse?

Ei. Haapsalu gümnaasium on

Aga noored ju lahkuvad?

Töökohti pole. Mul on tuttavaid, kes käivad siit iga päev Tallinna tööle, kuigi see on aja-

mahukas ja kallis. Tean inimesi, kes koliksid töökoha olemasolul Haapsallu hommepäev.

Olete linnavolikogu liige. On töökohtade loomine ka volikogu teema?

Volikogu ei saa kahjuks töökohti luua. Linnavalitsuse võimalused ettevõtjale tingimusi luua ei ole märkimisväärsed. Nii et eriti teretulnud on noored ettevõtjad, kes tulevad siia ja loovad ise töökohti.

Minu meelest on selliseid Haapsallu ka juurde tulemas.

Mis teile siin kõige rohkem meeldib?

Saan lastega palju koos olla.

Täna õhtul kavatseme poistega kuursaali juurde jalg- ja tõukerattaga sõitma minna. See meeldib neile väga. Neile meeldib ka piiskopilossi muuseumis käia, kus saab ajaloolist mõõgavõitlust pidada.

Vahel vaidleme, kas minna laste mänguväljakule Aafrika randa või piiskopilossi müüri äärde – viimane oli vähemalt rajamise hetkel Eesti ägedaim laste mängupark.

Ene Pa jula

Haapsalu võlu on selles, et siin olles saab soovi korral tunda nii väärikat rahu ja aja kulgu kui ka väikelinna elu tempokamat rütmi. Hea paik kõigile, kes seda oskavad hinnata.

Toomas Väljataga, kirjastaja

Eesti kuulsaim neitsi elab Haapsalus

ja müügitöös minnakse sageli üle piiri. Haapsalus on suudetud hoida stiilipuhtust ja on tõeline õnn, et linnuses ei toimeta sametkuue alt välkuvate teksapükstega vampiirid.

H

Valget Daami näeb ka talvel On loomulik, et väikese linnuse muutmine tasulise muuseumi osaks põhjustas kohalikes palju paksu verd. Võin mürki võtta, et päris mitu torisejat ei olnud ise mitte kunagi selles linnuse osas käinud. Kui oleksin linnapea, kingiksin uutele linnaelanikele kindlasti muuseumipiletid. Lahtiste uste päevadel ja muuseumiöödel saavad kõik sisse ilma rahata. Mitmed seni avastamata trepid ja käigud avanevad aga mitmeks põnevaks nädalaks neile, kes osalevad vabatahtlikena Valge Daami etendustes.

1979 tähistas Haapsalu väga suurejooneliselt oma 700. sünnipäeva ja esimest korda mängiti vabaõhu-

aapsalu piiskopilinnuses on ruumi mitte ainult inimestele, vaid ka fantaasiale.

Andku mulle kõik maailma ajaloolased andeks, aga minu lapsepõlves 1970-ndate algupoolel ei olnud Haapsalu piiskopilinnust olemas.

Oli varemetes lossipark, kus peeti vahel laulupidusid ning miitinguid, suvel sai hea õnne korral jäätist ja müüri taga Krahviaias karusselliga sõita. Olime sõpradega kindlad, et peavärava kõrvalt vahihoone aseme juurest viib salakäik Uuemõisa, ja pahased, et rumalad täiskasvanud ei vaevunud selle esimest kinnivarisenud juppi lahti kaevama.

Kui kohalikus lehes avaldati vist

ühel 1980-ga algaval aastal joonised linnuse renoveerimise kavaga, siis mõtlesin esiti: „Oo, kui äge” ja siis, et ega seda nüüd päriselt küll uskuda ei saa. 1990-ndatel väikese linnuse katusealustel terrassidel esimestel Augustibluusi kontsertidel, öökino seanssidel või keskajapäevadel linnuse kõrtsis head-paremat maitstes oli väga mõnus meenutada „aga siin oli ju auk” ja „siin kasvas müüri sees puu”. Toomkiriku ukse ees ja kellatorni jalamil, kus mu lapsepõlves asus majake, kuhu mindi ainult maailma suurima hädaga, on nüüd suurepärase akustikaga teatritegemise koht. Kõledad võlvkeldrid on sisustatud, paljud küsimused

Eesti kõige ägedam laste mängupark asub Haapsalus piiskopilossi müüri ääres. Foto: Arvo Tarmula „aga mis seal augus võis küll olla?” on saanud vastuse.

Olen juba kuus aastat veetnud suurema osa ajast Haapsalust ja Eestist eemal. Seda uhkem tunne on lugeda, kuidas emad-isad üle ilma

kiidavad taevani piiskopilinnuse lasteparki. Mis seal siis nii erilist on? Ega vist muud polegi, kui et seal on ruumi mitte ainult inimestele, vaid ka fantaasiale. Ajalooliste objektide interaktiivseks muutmisel

etendust „Haapsalu legend”. Kümne aastaga kulusid repliigid „Olev, mu ainuke!” ja „Stefan on siga!” ilmselt pähe neilegi, kes etendusel kunagi ei käinud. Eestis pole teist sama elujõulist teatritraditsiooni – Valge Daami lugu on mängitud nüüdseks tosinas eri versioonis üle 30 aasta.

Seda traditsiooni poleks olemas, kui poleks neid kümneid vahvaid inimesi, kes teevad oma osa tasuta, südamega ja hästi. Valge Daam on nagu ürgema, kes oma lapsi, keda kool või töö Haapsalust eemale viib, ikka kokku toob.

Mida öelda külastajale, kes seisab mõnel augusti täiskuuööl lausvihmas käärkambri akna all ja on pahane, kui daami ei olegi? Tuleb kolida Haapsallu – siis näeb teda talvepäikesega iga päev. Et linnusevallid on parim paik kelgutamiseks, teavad lapsed nüüdseks vist juba sajandeid.

Anneli Aken

Haapsalus on hea elada 3

Haapsalus on aasta läbi sisukas kultuurielu Haapsalu linnagalerii on kõrgelt hinnatud ja Kuurordi vilgas kohvikuelu siinseid näitusi külastatakse kõikjalt Eestis.

E

esti üks tuntumaid tele- ja raadiokommentaatoreid Aarne Rannamäe on ühes „Rahva teenrite” saates väitnud, et Haapsalus toimub küll vägevaid suveüritusi, aga alates septembrist langeb linnake koomasse ega ärka enne jaanipäeva. Kas nii ongi? „Rannamäe poolt vaadates ilmselt küll. Samas on tähelepanuväärne, et Haapsalu-teema sellises saates üldse esile kerkib. Tavaliselt seal väikelinnadest ei räägita. Olgu öeldud, et Haapsalus elatakse ka talvel sisukat kultuurielu, mis ei peagi alati üle riigi silma paistma,” ütleb Haapsalu kultuurikeskuse direktor Gülnar Murumägi.

Gülnar pole sünnipärane läänlane. Mere süles asuvasse Haapsallu kolis ta 1982. aastal ja pole seda otsust kunagi kahetsenud.

Haapsalu kunstielu Haapsalu kultuurikeskuse non-profit linnagalerii on kõrgelt hinnatud ja siinseid näitusi külastatakse palju.

Siin ei küsita raha kunstnikelt ega külastajatelt ja kultuuriministeeriumilt saadav galeriitoetus võimaldab ots otsaga kokku tulla. „Meie kuraator Agur Kruusing on väga

professionaalne. Tema kureeritud näitustel on alati väljas parim, mis Eesti kunstnikel praegu pakkuda on,” rõhutab Gülnar. Linnagalerii on lahti ka teatrietenduste, kontsertide ja teiste kultuuriürituste ajal.

Galerii oleks võib-olla olemata, kui poleks olnud Gülnarit. 1980ndate lõpus korraldas ta kultuurikeskuses näitusi, aga et sealsed võimalused olid kasinad, otsustas ta ühel hetkel teisele tööle minna. Kultuurikeskuse tollane direktriss Rutt Holm soovis aga, et Gülnar paigale jääks. Kuigi praeguse galerii ruumi oleks saanud teisiti kasutada, tehti Gülnari pärast sinna paik kunstinäituste korraldamiseks. Linnagalerii avati 1991 ja läks maksma 28 000 rubla. „Raha eraldati tänu tollasele maavanemale Andres Lipstokile.

Meil on üldse otsustajatega vedanud, nii maakonnas kui ka linnas.

Raske on teha õiget otsust, eriti kui see on riskidega seotud. Polnud kerge asuda ühel ajal korrastama promenaadi ja remontima kultuurikeskust, aga õnneks seda tehti.”

Ja kuigi mõned ütlevad, et maja on nii väikese linna jaoks liiga suur, Gülnar ise nii ei arva. „Meil on väga

Wiigi kohvik Suur–Lossi 25

Ehte Maja kohvik UUS

Ehte 8

Kuursaali suvekohvik Promenaadi 1

Rootsituru kohvik Karja 3

grillbaar Aed UUS Ehte 6

Talumehe kõrts UUS Karja 2

puhvet APTEK UUS

Pizza Grande

Karja 1

Karja 4

õlle– ja kohvituba Hermannuse Maja

raamatupood–kohvik Haapsalu Raamat UUS Karja 6

Karja 1a

Müüriääre kohvik

kohvik Hapsal Dietrich UUS

Karja 7

Karja 10

restoran Kärme Küülik UUS

Anni kohvik

Karja 5

Kalda 2

Gambrino baar

Saue õllebaar

Karja 12

Karja 20

restoran ja õllekelder Central

Graafika: Lauri Oja (Lääne Elu)

Karja 21

restoran ja kohvik Grand Holm Marina

restoran ja kohvik Soffa

Westmeri 3

Posti 1

Rondo kohvik

Restoran Jahta UUS

Posti 7

Kultuurimaja kohvik

Holmi 14

Posti 3

funktsionaalne hoone. Vahel on meil viis üritust korraga, mis üksteist ei sega. Ja inimestele meeldib meie majas käia.”

Gülnari järgmine teostamist ootav mõte on aiakeraamika ja -skulptuuri väligalerii kultuurikeskuse siseõue.

Teater, muusika, kino Eesti kultuurimaastikul on Haapsalul oma kindel koht. Suurürituste (Vanamuusika festival, Viiulimängud, Augustibluus, Valge Daami Aeg) kõrval on veel kaks, mis toovad Haapsalu üle Eesti ja ka rahvusvaheliselt pildile – igal aastal juunis toimuv Haapsalu graafilise disaini festival ja Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival (HÕFF), mis tänavu aprillis toimus juba kaheksandat korda.

Samuti hindab Gülnar kõrgelt võimalust kultuurikeskuses filme näidata, sest inimesed on selle tänulikult vastu võtnud. Kahjuks pole kultuurikeskusel veel digiaparatuuri, aga see on täiesti omaette teema. „Kui teatrist rääkida, siis sel hooajal oli meil 28 külalisetendust. See pole muidugi mingi kelkimist väärt arv, sest Tallinnas on võib-olla igal õhtul 28 etendust, aga midagi ikka.”

Tema unistus on, et Haapsallu hakkaks oma etendusi tooma ka Tallinna

Linnateater või Draamateater. Septembriks on kokkulepe Tartu Uue Teatriga, mis toob siia ühe „Ird, K” etenduse. Sel kevadel mängiti Haapsalus Theatrumi lavastust „Ma olen tuul”, kusjuures ka selle proovid tehti Haapsalu kultuurikeskuse laval.

Suvemuusika kontserte korraldab kultuurikeskus koostöös Eesti Kontserdiga Haapsalu kirikutes ja kuursaalis. Et nüüd on olemas korralik kontsertklaver, loob see eeldused tipp-pianistide vastuvõtuks. „Restaureerisime vana „Estonia” kontsertklaveri, mis soetati Haapsalu kultuurimaja avamisel 1975.”

Klaver on juba järele proovitud ja pianist Irina Zahharenkova kontsert tõi täismaja.

Kaks korda on Haapsalus korraldatud ka Uue Tantsu Festivali. Veel ei teata, kas see jääb ka kestma ja kas see jätkub Haapsalus, aga Gülnari sõnul tehakse kõik, et neile siin meeldiks.

Ja lisab veel vastuseks Aarne Rannamäele, et tegelikult on just vaikus ja rahu see, mida haapsallased hindavad ning mille pärast nad siin elavad. See, kui tänavad pimedal ajal varakult tühjenevad, ei tähenda, et inimesed on välja surnud. Pigem saavad nad osa mõnest näitusest, teatri-, kino- või kontserdiõhtust. „Meie oleme siin õnnelikud!”

Ene Pajula

Sündisin-kasvasin Haapsalus – seega on see mu kodulinn.

Kasvatasin siin ka oma lapsed üles. Nad on oma järgmistes tegemistes olnud õnnelikud ja rahul.

Loodan, et ka lapselapsed saavad oma tulevikuks Haapsalust positiivse süsti. Kui nii läheb, siis ongi kõik hästi vähemalt minu ja mu perekonna tarvis.

Andres Lipstok, TTÜ rektori nõunik

Pühendusega pargipingid – südamlikud iludused

H

aapsalu alustas eelmisel suvel omalaadse ettevõtmisega, mis sobitub suurepäraselt linna romantilise miljööga – müüma hakati imeilusaid valgeid roostevabast terasest pühendustahvliga pargipinke.

Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul on pühendusega pinkide idee ellukutsujaks linnas suvekodu pidav Toomas Väljataga. Mees ise sai mõtte Inglismaalt, kus sarnaseid pühendusega pinke avaliku ruumi kaunistamiseks suhteliselt palju kasutatakse – nendega on ääristatud nii pargialleed kui ka rannapromenaadid.

2012 suve alguses tellis linn uued pargipingid ja kaardistas kogu senise pinkide võrgustiku. Pärast linnapinkide kokkulugemist selgus, et kauneid valgeid istumiskohti mahub

Foto: Egon Erkmann

romantilise kuurortlinna tänavatele, parkidesse ja haljasaladele veel. „Praegu on linnas üle saja pingi ja tulevikus võikski need kõik pühendusega olla,” ütleb Sukles.

Uudne ja huvitav projekt leidis

kohe kõlapinda ja suurema reklaamita saabusid esimesed tellimused.

Suve lõpuks osteti juba tosin pinki.

Tõuke pühendusega pinkide kuulsusele andis telesaade „Ringvaade”.

Saate ilmumisele järgnenud nädalal

telliti üle kümne pingi.

Täna on pühendusega valged pingid linna üks vaatamisväärsusi ja inimesed avastavad meeleldi lugusid, mida need jutustavad. Pingid tervitavad uudistajaid promenaadil, kultuurimaja ees ja mitmel pool linnapildis.

Juba tellitud pinkide hulgast leiab ka kuulsatele inimestele pühendatud istumiskohti, nt F. J. Wiedemann, Johan Pitka, Heljo Talmet, Linnart Mäll.

Siltidelt leiab ka pühendusi vanematele, vanavanematele ja romantilisi armastusavaldusi kallimale. Oma pingi on tellinud ka kohalik käimisklubi, lähiajal avab pingi Haapsalu Rotary Klubi. Pühendusega pinki saab tellida Haapsalu linnavalitsusest.

Tõnu Parbus

Haapsalus avati kunagises aadlielamus hooldekodu.

Kümmekond aastat tühjalt seisnud De la Gardie krahviloss on renoveeritud õendus-hoolduskeskuseks, kus on eluruume 34 hoolealusele. Toad on 1- ja 2-kohalised ja paiknevad kahel korrusel, majas on lift.

Hind alates 22 eurot ööpäev.

Taas elule avatud ühiskodu asub Haapsalu tuiksoonel: lossipark, vanalinn, ilus rannapromenaad, kultuurimaja ja raamatukogu on kõik kohe käepärast.

Rohkem teavet tingimuste, võimaluste ja vabade kohtade kohta www.salmh.ee/hooldekodu/ või Tiina Rohi tel 5750 1504, 472 5903

4 Haapsalus on hea elada

Haapsalul on väge Luksemburgist Haapsallu kolinud noor pere naudib siin iga hetke.

K

aheksa aastat Luxembourgis elanud Kairi Mesipuu, Arno Altoja ja nende poeg Joosep otsustasid mõne aasta eest, et soovivad kodumaale kolida. Proovisid siin-seal ja leidsid, et parim koht Eestis elamiseks on Haapsalu. Veebruaris pakkis pere kotid, nüüdseks on Kairi ja Arno Haapsalus maja- ja firmaomanikud, Joosep aga Tõrukese lasteaia kasvandik.

Luxembourgis töötasid Kairi ja Arno Euroopa Komisjoni ametnikena – tõlkija ja tõlkeassistent.

Joosep käis ingliskeelses eelkoolis, mis on Luksemburgis neljandast eluaastast kohustuslik. Algus oli väga raske – poiss ei saanud kasvatajaist aru, kasvatajad temast.

Nii otsustatigi, et kui Joosepil jõuab kätte kooliaeg, kolitakse Eestisse. „Ja endal oli ka koduigatsus suur,” lisab Kairi.

Pere asus otsima kohta, kus on meri lähedal ja stressivaba elu. „Kui Google Street View tuli, olime otsustanud: Haapsalu on see koht,” räägib

Kairi lõbusa loo uue kodulinna leiust.

Et kindel olla, prooviti nädala kaupa elada nii Pärnus kui ka Haapsalus, nii suvel kui ka talvel. Kaalukausiks sai mere lähedus. „Pärnu rand on maailma parim, aga linn tundus natuke suur,” räägib Kairi.

Pärnu kesklinnas pole merd tunda, aga Haapsalus südalinnast Ehte tänavale vaadates on seda koguni näha. „Meri on siin igal pool,” lisab Kairi heldinult.

Kui Kairi haapsallasest vaarisa välja arvata, siis perel linnaga varasemat seost ei ole. Kairi sündis Tallinnas, Arno Rootsis, kuhu tema eestlasest isa sõja ajal põgenes.

Välismaal töötades kogutud säästud pani pere vanalinnas asuva vana puumaja ostu ja renoveerimise alla. Esimene valik oli maja päris piiskopilinnuse ligidal, aga kui tehing juba peaaegu tehtud, helistas omanik ja vabandas nuttes: ta ei suuda ikkagi ära kolida. „Haapsalu hoiab inimesi kinni, mingi väega!” ütleb Kairi ja mõlemad kinnitavad,

Arno ja Kairi oma koduma ja ees, kus praegu käib veel suur remont. Foto: Arvo Tarmula et saavad majaomanikust täiesti aru ja nad suhtlevad omavahel siiani.

Lasteaeda kahe minutiga Tööd otsides avastasid Kairi ja Arno oma üllatuseks, et Haapsalus tõlkebürood pole. Nii sündis nende kodumajja registreeritud ettevõte ja valida on viie keele vahel.

Esialgu oli Tallinna lasteaiakohtade puudusest teadlik pere mures: kas Joosep ikka saab Haapsalus koha? Sai. Täpselt sellest kuupäe-

vast, kui sooviti. Tõrukese lasteaeda ei suuda pere ära kiita. „Nad hindavad Eesti rahvakultuuri. Juba esimestel päevadel ilmus laps koju lõnganukk Lembituga,” räägib Kairi õnnelikuna. Sügisest alustab poiss Haapsalu Linna Algkoolis, vanematele jäi avatud uste päevadel silma direktori ja õpetaja pühendumus ning hea alguse metoodika. „Haapsalus on loosung ka: lasteja noortesõbralik linn. Ja on, täiesti tuntavalt. Siin on loodud kõik tingi-

mused,” lisab Kairi.

Kui Luxembourgis tuli lapse eelkooli viimiseks sõita kolme bussiga, siis Haapsalus kestab jalutuskäik kaks minutit. Autot perel polegi, sest nii on hea.

Arno ja Kairi ootavad pikisilmi oma esimesi Valge Daami päevi ja Läänemaa tantsupidu. Kultuurist Haapsalus puudu ei tule. „Kultuurikeskus ongi siin kultuuri keskus – käin seal verd andmas, kinos, raamatukogus,” ütleb Arno.

Küsimusele, millest nad puudust tunnevad, mis on suurlinnas ja Haapsalus mitte, kehitavad mõlemad õlgu. „Haapsalus on spekter, mida näiteks laps ise teha saab, palju laiem – õues mängida või ise poes osta.

Kairi ja Arno meelest pole Haapsalus ka talviti sugugi kehvem kui suvel. „Jääs meri on väga ilus, samuti lumme mattunud linn,” kinnitab Arno.

Madiken Kütt

Haapsallu tulles ja siin olles on tunne, nagu oleksid vanaema juures – turvaline ja mõnus.

Oled teretulnud, armastatud, hoitud. Aga see vanaema peidab endas ka kelmikaid krutskeid, paraja annuse kultuurset õhku, mõnusalt kvaliteetset linnapilti ja atmosfääri, Siim Sukles, EOK peasekretär mida saab täiel rinnal nautida.

Haapsalus püsid pikalt ärksana Haapsalu äratab eakamates loomingulisuse ja suure tahtmise tegutseda.

P

ärast aktiivseid tööaastaid mõnes suuremas linnas ja laste suureks kasvatamist ihkab hing vaiksemat elukeskkonda.

Nii leiavad need, kes otsustavad suurlinnatolmu jalgelt pühkida ja pisut vanemas eas või pensionipõlves hoopis kuurortlinna kolida. Üks, mida Haapsallu tulnud üksmeelselt esile tõstavad, on siinne vaikus ja rahu. Ja muidugi meri. „Mingis vanuses, kus oled elus kõike näinud, on suurepärane elada imeilusas linnas, kus on oma rütm ja rahu,” ütleb Tartus logopeedi ametit pidanud ja mullu sügisel Haapsallu kolinud Mare Rannast.

Põhjusi, miks Haapsallu otsustatakse kolida, võib olla mitmeid, näiteks soov pöörduda tagasi juurte juurde. Just nii oli see Rannasti puhul, kellele Haapsalu oli sünnija suvelinn. „Nostalgia, aga mitte

ainult. Olen siia alati igatsenud.”

Naine tunnistab, et kolimine oli mõneti saatus, kuid Tartus elatud aastate jooksul tundis ta ikka merest ja Läänemaa inimestest puudust.

Pensionärist kunstnik Hillar Tatar puutus siin elavate sugulaste kaudu varemgi Haapsaluga kokku.

Tallinnas tegutsenud kunstniku tihedamad sidemed Läänemaaga said alguse 30 aastat tagasi, mil ta soetas Haapsalu lähedale suvekodu. „Siis hakkas Läänemaa mulle meeldima. Siin on looduslähedane olemine, saastevaba – nii mõtte kui ka õhu mõttes.”

Lõpliku otsuse Tallinnast ära kolida tegi Tatar paarkümmend aastat tagasi, pärast viibimist New Yorgis ja tööd Kalev Mark Kostabi ateljees. „Siis märkasin, et Tallinn on haige inimene,” ütleb Tatar,

Pensionipõlve pidav meremees Jüri Vendla kolis Haapsallu kaheksa aastat tagasi ja pole seda otsust kordagi kahetsenud. Foto: Tiiu Kammiste

täpsustades, et armastab linnu võrrelda inimestega, kellel on süda, kopsud ja maks.

Tatar tunnistab, et Haapsalu kõrval oli kaalukausil ka Kuressaare, kuid ta leidis siiski, et maismaal on ikka kindlam ja pääseb vajadusel ka paremini liikuma.

Loomingulisuse ärataja Kaheksandat aastat siin elav Jüri Vendla on pensionipõlve pidav meremees, kellel polnud enne pealinnast äratulekut Haapsaluga mingeid sidemeid. „Et olen ise merega seotud, mängis see põhirolli,” nimetab ta väikelinna tulemise põhjusi.

Kõik kolm kinnitavad, et vastuvõtt ja sisseelamine uude keskkonda kulgesid probleemideta. „Raske pole olnud, sest inimesed on väga lahked,” räägib Rannast. Haapsalu vanalinna imeilusa maja ehitanud Jüri Vendla kinnitab, et näiteks ehitusasju ajades ei löödud kusagil ust nina all kinni. Üks, mida siia kolinud üksmeelselt esile tõstavad, on just väikelinna vaikus ja rahu. Kui sellele lisada idülliline puumajade ja käänuliste tänavatega vanalinn, siis on Haapsalu

suurepärane koht loomingulistele inimestele. „Väikelinnas saab hästi loomingut teha. Olen seda oma näitustega tõestanud,” ütleb Tatar.

Ka Vendla võttis kirjutas just Haapsalus valmis kaks raamatut: ühe eestlaste unustatud merereisidest ja teise Norras elavast kaptenist Ants Lepsonist.

Rannast leiab, et just eakamatele oleks Haapsalu elamiseks kena koht, sest siin on palju väikesi maju ja aiakesi, kus saab toimetada. „Mida kauem inimene liigub ja tegutseb, seda rohkem ta jõudu juurde saab.”

Haapsalu on ju teadagi sedasorti linn, kus suvel õilmitseb kirev kuurordielu, talvel on aga puhkeaeg.

Tatar võrdleb talvist Haapsalut varahommikul ärganud inimesega – pisut unine. Kunstiinimesena igatseks ta talvisel ajal rohkem elavat muusikat, klassikalisi filme ja operette. Kõik kolm kinnitavad, et on oma valikuga rahul. „Mina küll ei kahetse ja ma ei tea ka kedagi teist endasarnast, kes kahetseks,” ütleb Vendla. „Kui peaksin uuesti valima, valiksin ikka Haapsalu,” usub ka Tatar.

Kaire Reiljan

Haapsalus on hea elada 5

Kuidas Heini mudavannis käis /…/ Toormuda võtmisega tutvusin juba paar päeva varemalt. Näen, kaks meest lootsikuga lahel ja kougivad midagi merepõhjast. Aerutan sõudepaadiga vaatama. Meestel pika varrega villkapad käes ja tõstavad rohekas-halli muda lootsikusse.

Elavaid ja surnud vesiputukaid, põhjarohtu, kivikesi ja teokarpe: kõiki kihutatakse kasti ja veetakse supelmajja. /…/ Viidi mind tuppa, kus kaks vanni. Ühes muda, teises puhas vesi, loputamiseks. Vanninaine tuletab korduvalt meele, ma mingu ikka mudavanni enne. „Oli siin üks asjamees, ma teen vanni ilusti valmis.

Muda kraaditud ja kõik, mõtlen, inimene läheb sisse, pärast lähen vaatama, härra istub puhtavee vannis! Tema arvanud, et see teine vann ikkagi liig kuum ja räpane kah.” „Te olete vististi ammugi siin ametis,” küsitlen vanninaist. „Oi-jah. On ikka siin vürste vannitatud ja paruneile muda pükstesse podistatud.

Ega siin anta armu kellelegi, muud kui mutta, ikka mutta!” /…/ Vanni pannakse kümme pange muda.

Muda võetakse põrandasse tehtud luugist. Vanni põhjas ootab inimest paks mudakord nagu vees leotatud kuum kasuk. Kui sõrmega mängled sind ümbritsevas mudas, siis hakkab pihku teokarpe, mis võivad olla mitusada aastat vanad ja purunevad nüüd, nagu õrnemad klaaspärlid.

Taas tunned taimi ja mererohu jäänuseid, mis põimuvad ümber sõrme, soojad justkui elavad ussikesed. Ikka raskemalt vajud mutta. Mõnus soojus paitab sääri ja selg turjaga, kus hommikuti rögiseb reuma, hakkab tõmblevalt tukslema. Varsti levib nõrgestav rammestus kehas. Silm kipub vägisi kinni. Seda aga ei tohi ette tulla. Selle järele valvatakse.

Palju’s inimesele vaja, kui suu vajub mutta, ongi valmis. Õde ütleb, et mõnd ravialust, kel süda eriti nõrk, ei lastagi igakord vanni. /…/ Mudavannist tõustes oled justnagu mõni notsu, kes püherdanud küla vahel porilombis. Aga vaevu oled laskunud puhtavee vanni, kui kaob viimane mudakübe ja sa väl-

PARIM SPAA PARIM PUHKUS Fra Mare Thalasso SPA Ranna tee 2, Haapsalu www.framare.ee

jud varsti vannitoast, puhtana kui pulmapoiss. Ootetoas lebades saab lähemalt tundma õppida ravialuseid ja supelvõõraid. Tähelepanu väärib nähe, et naised, need alalised vestlusvärtnad, siin vaikivad. Nad on enamasti kehalt väga rasked ja väljuvad vannist äärmiselt väsinuina. Kui ikka laskub kuschetile, võtab oma räti või lina peale ja juba magabki. Ühele tõugatakse külge… „Proua, prouake! Te olete maganud juba kolm tundi. Aeg oleks tõusta.” Ärkab siis hetkeks lihav maadam, haigutab heledalt huiates ja keerab nohisedes teisele küljele. /…/ Vannide jaoskonnast ilmub teenija toetusel vana, vana prouake. Lumivalge juus, kortsunud pales paar punast laiku, käed värisevad. Samas ruttab mööda noor neid, värske ja painduv nagu hirv, kes jõge läbistades hüppab lillestunud kaldale. Kõik otsivad siit pikendust ja püsi elule ja ilule..

Päevaleht, 1930 (kirjaviis muutmata).

Suur tänu Läänemaa Muuseumile

Haapsalu – kodune kuurort aastast 1805

H

aapsalu kuurorti peetakse Eesti vanimaks ühtejärge tegutsenud mudaraviasutuseks. Kuurordi alguseks võib pidada aastat 1805, mil apteeker Franz Heinrich Brasche ehitas Haapsallu ujuva supeltelgi.

Suured teened eesti mudaravi arendamisel on Haapsalus tegutsenud kreisiarstil dr Carl Abraham Hunniusel (1797–1851), kelle initsiatiivil ehitati aastal 1825 Haapsalu Eeslahe kaldale väike mudaravila.

1845 valmis teine ravila Tagalahe äärde. Vanemat ravilat tuntakse Bergfeldti mudaravila, teist dr Arroneti mudaravila nime all.

1845. aastal suvitas Haapsalus u 300 sissesõitnut, 1850. aastal u 950, 1859. aastal u 2000, 1881 aastal u 3000. Kuurort saavutas kõrgpunkti XX saj algul, mil rajati raudteeühendus Keila-Haapsalu vahel.

1938 valmis suur moodne sanatooriumihoone Sadama tänava ääres – kindral Laidoneri nim Eesti Punase Risti sanatoorium.

Ravialustest moodustasid enamiku Eesti elanikud, välismaalastest olid esikohal soomlased ja rootslased.

Foto: Repro

Pärast maailmasõja lõppu ja Eesti okupeerimist korraldati sanatoorne tegevus ümber Nõukogude seaduste järgi, kus Haapsalu sanatooriumi patsientidest moodustasid enamiku mujalt NL-ist saabunud ravialused.

1990-ndate algul alustati Haapsalu mudaravi traditsioonide taastamisega. 1994 kevadel asus tegutsema uuenenud sanatoorium Laine, endise Bergfeldti ravila krundile tekkis samanimeline väike mudaravila, Paralepa mändide alla ehitati ravi- ja puhkekompleks Fra Mare. Haapsalu on teavitanud end kuurortlinnana ja jätkab seda teed.

Allikas: Läänemaa Muuseum

6 Haapsalus ja Läänemaal on hea elada

15 aastat Tallinna Ülikooli Haapsalus Haapsalu südames tegutseb juba 15. aastat Tallinna Ülikooli üks kolledžitest, pakkudes kõrgharidust õppijatele üle Eesti. Õppejõududest umbes poole moodustavad Tallinna Ülikooli õppejõud, samuti õpetavad tudengeid oma ala parimad praktikud – erialaspetsialistid Eestist ja välismaalt. Kolledži viiest erialast neli on rakenduskõrghariduslikud, seega moodustavad suure osa õppetööst praktikad.

Kolledž toetab üliõpilaste sportlikku eluviisi. Mitmel korral nädalas toimuvad tudengitele korv- ja võrkpallitreeningud, üliõpilassõbraliku hinnaga saab kasutada Haapsalu veekeskuse teenuseid. Viie minuti jalutuskäigu kaugusel asub korralik ühiselamu. Üliõpilased ise toovad esile aktiivset tudengielu: aasta läbi toimub palju huvitavaid üritusi, nt jõulupidu, spordipäev, kolledžipulm, pubiralli.

KÄSITÖÖTEHNOLOOGIAD JA DISAIN 3 a rakenduskõrgharidusõpe. Tsükliõpe, õppetöö toimub üle nädala.

Tasuta õppekohti: 15 Selle eriala puhul on tegemist ainulaadse rakendusliku suunitlusega käsitööd ja disaini siduva õppekavaga Eestis. Ühendatud on muistne ja moodne, traditsioonid ja tänapäevased tehnoloogiad, alalhoidlikkus ja ettevõtlikkus.

Eriala iseloomustab paindlik ja vaheldusrikkaid ülesandeid pak-

KLASSIÕPETAJA haridustehnoloogia kõrvalerialaga 5 a integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe.

Päevaõpe. Tasuta õppekohti: 15 Klassiõpetaja eriala on viimastel aastatel läbi teinud olulise uuenduse. Sügisest 2013 seotakse eriala õpingud tihedalt nn nutiõpetajale vajalike pädevuste omandamisega – õpetatakse multimeediumi disaini, mobiilse ja mängupõhise õppe

rakendamise võimalusi jpm, mis aitab õpetamist huvitavamakstõhusamaks muuta.

Klassiõpetaja õpe hõlmab ka palju praktikat. Lisaks Eesti koolidele on kõikidel soovijatel võimalus sooritada praktikaid välismaal.

RAKENDUSINFORMAATIKA multimeediumi suunaga 3 a rakenduskõrgharidusõpe. Päevaõpe. Tasuta õppekohti: 18 Multimeediumi suunaga rakendusinformaatika eriala annab laialdased IKT baasteadmised ja on kindlustanud vilistlaste kõrge tööle rakenduvuse.

Enamasti seotakse õppe- ja praktiline töö reaalsete ülesannete

lahendamisega. Rakendusinformaatika üliõpilased valmistavad juba õpingute ajal tellimustöödena erinevatele ettevõtetele kodulehekülgi, teevad kujundus- ja programmeerimistöid, koostavad e-keskkondi jne.

TERVISEJUHT 3 a rakenduskõrgharidusõpe. Õppetöö toimub tsükliõppe vormis, valdavalt E–T, 4–6 päeva kuus. Tasuta õppekohti: 23

LIIKLUSOHUTUS 3 a rakenduskõrgharidusõpe. Õppetöö toimub tsükliõppe vormis, valdavalt E–T, 4–6 päeva kuus. Tasuta õppekohti: 20 Ainsana Eestis saab TLÜ Haapsalu kolledžis õppida liiklusohutuse eriala, mis võimaldab omandada oskused, kujundamaks liiklusohutusega seotud hoiakuid ja käitumist. Samuti saab teadmisi liikluskeskkonna-alasest planeerimisest ning omandatakse mootorsõidukijuhi õpetaja pädevusi.

Eriala on välja töötatud koostöös

Norra ja Soome partneritega, kellega toimub jätkuv koostöö õppekavaarenduses. Õpingute jooksul osalevad üliõpilased aktiivselt riiklike teavituskampaaniate ettevalmistamises ja läbiviimises, nt liiklusohutusalased teabepäevad, noortefoorumid jms. Toimuvad ka rahvusvahelised erialaseminarid, mis rikastavad auditoorset õppetööd.

Õppida ei ole hilja!

Täiskasvanuna koolipinki Täiskasvanud õppijate õppekorraldus toimub tsükliõppe vormis – koolis tuleb käia viis päeva kuus, ülejäänud ajal toimub iseseisev õppetöö. Õppimine kutsekoolis on tasuta. Kaugemalt pärit õppijad saavad majutuse kooli õpilaskodus ja toetust transpordikulude hüvitamiseks. Tublimatele õpilastele on ette nähtud õppetoetus.

Vanusepiirangut kutseõppes pole – vajalikud oskused võid omandada igas eas. Need, kellel on varasem õpi- või töökogemus antud valdkonnas, võivad taotleda õppeainete ülekandmist.

Täiskasvanud õppijatelt oodatakse keskhariduse olemasolu.

Osal erialadel peaks põhihariduse korral olema vanust vähemalt 25 aastat.

Meistrioskused kutsekoolist Uue erialana täiskasvanud õppijatele avame sügisel ehituspuusepa õppe. Õppekava põhisisuks on hoonete puitkonstruktsioonide ehitamine, kuid puusepaoskused tulevad kasuks ka aiarajatiste, piirdetarade ja puidust treppide ehitamisel.

Kinnisvara hoolduse erialal õpitakse, kuidas toimub ehitiste, tehnosüsteemide ning kruntide hooldamine ja korrashoid. Need on vajalikud oskused ka igale korteriühistu esimehele.

Kui maja valmis, siis tuleb see sisustada. Tislerioskusi saab õppida puidutöö tundides. Vana mööbli taastamise kohta õpitakse palju kasulikku mööblirestaureerimise ja sadulsepatöö erialal.

Sadulsepa kutse sisaldab oskusi valmistada või restaureerida pehmet mööblit. Õpitakse tundma

Eriala sobib kõigile, kes on huvitatud rahvatervise korraldamisest ja juhtimisest üksikisiku, organisatsiooni, paikkonna või riigi tasemel.

Lisaks annab õppekava võimaluse spetsialiseeruda liikumis- ja toitumisnõustajaks. Õppeprotsess on tihedalt seo-

pehmendusmaterjalide töötlemist, karkasside ettevalmistamist, vedrustus- ja polsterdustöid.

Käsitööhuvilised naised saavad oma oskusi arendada tekstiilitöö erialal, sidudes käsitöötoodete valmistamise Eesti tekstiilipärandiga. Õppetöö käigus õpitakse erinevaid käsitöötehnikaid – silmuskudumist, heegeldamist, tik-

kimist, kangakudumist ja viltimist.

Selgeks saavad nii Haapsalu salli kui ka kõlavöö kudumine.

Huvitud turismindusest?

Maaturismi ettevõtluse eriala annab palju kasulikke teadmisi turismimajanduse arendamiseks maal ja oma ettevõtte loomiseks. Õppekavasse kuuluvad

tud kolledži juurde vastloodud Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni kompetentsikeskusega.

Praktikabaasidena kasutatakse tervisekeskuseid, spaasid, puhkeja spordibaase ning teisi rahvatervisega tegelevaid asutusi ja ettevõtteid.

Dokumentide esitamine 2013: 28.06–09.07 infosüsteemis SAIS www.sais.ee 03.07–08.07 (v.a 7. juuli) vastuvõtulaudades TLÜ Haapsalu Kolledžis Lihula mnt 12 ja Tallinna Ülikoolis Narva mnt 25 Telefon: 472 0240, e-post: kolledz@hk.tlu.ee, www.hk.tlu.ee või leia meid Facebookist!

Haapsalu Kolledž maaturismi ja maamajutuse, klienditeeninduse, majanduse ja ettevõtluse, aga ka personali-, projekti- ja kvaliteedijuhtimisega seotud õppeained.

Loodusturismi korralduse erialal omandatud teadmisi võib kasutada aga kas või matkaraja loomiseks oma kodukohas. Õpitakse tundma loodust ja seda vahendama ning giiditöö, matkamise ja turismikorralduse aluseid.

Kui tekkis aga mõte, et soovid pakkuda ka majutust või korraldada toitlustust, siis saad täiendada ennast majutusteenuste korralduse või toitlustusteeninduse erialal. Saadakse teadmisi majutusettevõtte juhtimisest ja töökorraldusest ning toiduvalmistamisest.

Elu lendab – iga aeg on õige hetk Haapsalu Kutsehariduskeskus on regionaalne koolituskeskus, kus õpib üle 700 õppija. 45% õppijatest on Läänemaalt, 33% Harjumaalt ja 8% Hiiumaalt. Peaaegu pooled kutsekoolis õppijatest on täiskasvanud õppijad, kellel on võimalik erialaseid oskusi omandada kokku 14 erialal. Põhikooli lõpetanud noored saavad valida kuue eriala vahel, lisaks on koolis loodud tingimused erivajadustega inimestele.

kuv õppetöö. Sageli puututakse õpingute käigus kokku tegutsevatest ettevõtetest pärit reaalsete tellimustöödega – üliõpilased on välja töötanud uusi tootelahendusi OÜ-le Kiili Betoon, AS-ile Top Marine jt. Samuti osaletakse erialamessidel-näitustel nii Eestis kui ka välismaal.

Töö arvuti ees või taga Et tulla toime ettevõtte raamatupidamisega või oled kimpus arvutioskustega – siis aitavad sind majandusarvestuse või arvuti ja arvutivõrkude erialad. Majandusarvestuse erialal õpitakse finantsraamatupidamist, maksude ja kulude arvestamist ning ettevõtte rahandust ja finantsanalüüsi.

Arvutiõppe läbimine annab oskused töötamiseks arvutitehniku,

süsteemiadministraatori või võrguspetsialistina.

Hoolid inimestest?

Elanikkond vananeb ja tulevikus on veelgi kasvamas hooldustöötajate vajadus. Kui vajad täiendavaid oskusi eakate või haigete hooldamiseks, võid koolis omandada hooldustöötaja kutse. Õpingute käigus õpitakse tundma inimese arengut ja psühholoogiat, tervishoiu aluseid, eakate ja erivajadustega inimeste hoolekannet ning lastekaitset.

Põhikooli lõpetanud õpilasi ootame õppima arvuteid ja arvutivõrke, ehitusviimistlust, majutusteenindust, tisleritööd, üldehitust, kokandust. Lihtsustatud õppekavaga või põhihariduseta noored saavad õppida kodumajandust, üldehitust ja abikoka eriala.

Dokumentide vastuvõtt alates 25. juunist 2013 Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitajate tee 3 90401 Uuemõisa, Läänemaa www.hkhk.edu.ee kool@hkhk.edu.ee telefon 666 1740

Haapsalus ja Läänemaal on hea elada 7

Ridala – kõva tegija aastast 1215 R

idalat on mainitud esmakordselt 1215, kui ristsõdijad sinna rüüsteretke tegid. Taani hindamisraamatus ja Henriku Liivimaa kroonikas on nime Rotelewich ja Rotalia kasutatud ka kogu Läänemaa kohta. See annab tunnistust, et muinasaja lõpul on Ridala olnud

üks Läänemaa suuremaid ja tähtsamaid kihelkondi.

Täna asub Ridala vald Lääne maakonnas ja ümbritseb rõngasvallana maakonnakeskust Haapsalut. Peale Haapsalu on vallal ühispiir Taebla, Oru ja Martna vallaga.

Ridala valla pindala on 253,4 km² ning põhja-, lääne- ja lõunapiiriks on meri.

Valla koosseisu kuulub ka 78 saart, suurim on Tauksi.

Ridala vallas on 56 küla ja 2 alevikku, kus elab 3412 elanikku (seisuga 1. jaanuar 2013). Vallas asuvad Uuemõisa las-

teaed-algkool, Ridala lasteaed-põhikool ja Haapsalu Kutsehariduskeskus.

Tähtsamatest teedest läbivad Ridala valda kaks riigimaanteed: Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla põhimaantee ja HaapsaluLaiküla tugimaantee.

Valla territooriumil on ka Rohuküla

sadam, mille kaudu peetakse praamiühendust Vormsi ja Hiiumaaga.

Valda jääb Läänemaa vanim ja kauneim kirik – Maarja-Magdaleenale pühendatud kirik Ridalas.

Lisateave: www.ridala.ee

RIDALA VALLA TÖÖSTUS

RIDALA VALLA HARIDUS JA KULTUUR

Kiltsi tööstuspargi arendus

Lepatriinu mängumaa – üks vahva ja kirju kamp

K

iltsi külas endise sõjaväelinnaku territooriumil on Ridala valla eestvedamisel arendamisel Kiltsi tööstusala rajamise projekt. Kiltsi tööstusala peab pikemas perspektiivis rahuldama piirkonnas väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja välisinvestorite vajadusi, pakkudes neile tänapäevase infrastruktuuriga varustatud tootmispindu.

Asukoht: Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt ääres, Kiltsi külas Ridala vallas Läänemaal Kaugused: Haapsalu (ühendus linnaliini bussiga) – 2 km Tallinn (rahvusvaheline lennujaam, sadam) – 102 km, Paldiski (jäävaba kaubasadam) – 80 km Rohuküla (reisi- ja kaubasadam) – 5 km

summalikud pererühmad asuvad Haapsalus Posti 23 ja Lahe 16 ja Uuemõisa alevikus. MTÜ juhataja Kristin Veltri sõnul on mängumaa peatähelepanu pööratud mõnusale

kooslusele ja vabale seltskonnale, kellega koos huvitavalt aega veeta.

Ja kuigi algus oli raske, on nüüd mängumaa suutnud end tõestada ja kõiki oma koha vajalikkuses veenda.

Uuemõisa beebiklubis saab aja maha võtta

S

Detailplaneeringu illustreeriv joonis Foto: arhitektibüroo Tõnis Tarbe

Tegemist on endisaegse nõukogude sõjaväelinnaku alaga. Kasutuskõlbmatuks muutunud sõjaväelinnaku hoonete lammutustööd lõpevad 2013 sügiseks. Naabermaaüksusel asuv endine Kiltsi lennuväli on kavas võtta taaskasutusele tsiviillennuväljana. Lennuvälja teenindav taristu jääb osaliselt tööstusalale.

Detailplaneering 45 ha suurusele tööstusalale valmis 2013. Maaalale on kavandatud 29 krunti, sh 15 tootmis- ja äriotstarbelist krunti suurusega 1,2–2,6 ha. Juurdepääsuteed, elekter, veevarustus ja kanalisatsioon ehitatakse välja kruntide piirini prognoositavalt aastaks 2016.

Uuemõisa tööstuspark

U

uemõisa alevikku aastatel 2003–2005 rajatud kaheosaline tööstuspark on leidnud laialdast kasutust ja tekitanud valda arvestatava hulga uusi töökohti. Samuti on tööstusalade taristu väljaehitamine ning uute tootmis- ja ärihoonete püstitamine parandanud oluliselt aleviku ilmet ja heakorda. Uuemõisa alevik on üks vähestest asulatest, kus elanike arv on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud. Kindlasti on seda kasvu mõjutanud ka omavalitsusepoolne ettevõtluse edendamine tööstusalade arendamisel, luues kaudselt sellega töökohti inimeste elukohtade lähedale.

Praegu on veel vabu tootmis- ja ärikrunte Uuemõisa tööstuspargi põhjaosas.

Asukoht: Vaba krunt 1 – Masti tn 10, Uuemõisa alevik, krundi suurus 9999 m² Vaba krunt 2 – Masti tn 12, Uuemõisa alevik, krundi suurus 9714 m² Kaugused: Haapsalu (ühendus linnaliinibussiga) – 2 km Tallinn (rahvusvaheline lennujaam, sadam) – 98 km Paldiski (jäävaba kaubasadam) –

M

TÜ Lepatriinu Mängumaa asutati 1. juunil 2007 ja tegevusalaks on laste päevahoid, seltskonnaks eeskätt Ridala valla mudilased. Eht sega-

Vaade Uuemõisa tööstuspargi lõunaosale Foto: Helen Koppa

72 km Rohuküla (reisi- ja kaubasadam) – 11 km Vabad krundid asuvad Haapsalu Uksetehase AS-i tootmiskompleksi ja Uuemõisa mõisa peahoone naabruses. Mõisahoones tegutsevad kuueklassiline algkool, lasteaed ja vallavalitsus.

Detailplaneering tööstuspargi põhjaosale on koostatud aastal 2004. Kruntide sihtotstarbed on 100% tootmismaa, ehitusaluse maa lubatud suurus on maksimaalselt 2000 m², ehitiste lubatud kõrgus on

kuni 9 m, krundile lubatud ehitiste koguarv on kuni 3 hoonet.

Mõlemal krundil on vee- ja kanalisatsiooniühendus ning telefoni- ja internetiühendus krundi piirile välja ehitatud. Elektrivõrguga liitumispunkt asub kruntide lähistel alajaamas. Kaugkütte ühenduspunkt asub u 200 m kaugusel.

Ettevalmistusaeg krundi kasutuselevõtuks on u 2 kuud.

Hoonestusõiguse tasu aastas on Masti tn 10 – 1074 €, Masti tn 12 –1043 €.

Tekst: Helen Koppa, abivallavanem

iia tulevad emad oma kõige tillematega, et üheskoos laulda, tantsida ja meisterdada. Mida küll oskab mõnekuune laps? Usun, et nii mõnelegi tundub uskumatu, et selles vanuses on võimalik teatud organiseeritud tegevust läbi viia.

Lisaks väga väikestele käivad eraldi rühmas koos ka ühe- ja kaheaastased. Nende tegelused on juba

tunduvalt rohkem n-ö väljapoole suunatud. Märgatakse kaaslasi ja tegutsetakse aktiivselt lihtsate rütmipillidega. Loomulikult on meil ka meisterdamise aeg rahulikumat toimetamist eelistavatele lastele.

Beebiklubi annab emale võimaluse kodust välja tulla ja suhelda, puudutades just lapsega seotud teemasid. Nii saavad emad jagada kogemusi ja õnnestumisi, aga ka

muret-hirme. Samuti vahetatakse siin toiduretsepte, n-ö häid arste ja ravinippe.

Lapsi pole ju tarvis kasvama meelitada, samuti pole tarvis neid üleliia teistest tublimaks treenida. Lapsega on vaja lihtsalt olla. Uuemõisa beebiklubi ongi koht, kus saab aja maha võtta ja mõnusas seltskonnas oma lapsega koos olemist nautida.

Tekst: õpetaja Annely

Ridala mail omab hariduselu traditsioone juba 1787. aastast

R

idala kool on üle elanud mitmeid reorganiseerimisi talurahva- ja mõisakoolist kuni XIX saj keskel avatud vallakoolini.

Praegune, 1. sept 1959 valminud koolihoone sai juurdeehitise aastal 2006 ja Ridala põhikool on jäänud õpilaste arvult maakonna suurimaks põhikooliks.

Koolile on suurt tuntust toonud I kategooria laste-, poiste- ja mudilaskoorid, neli kõrgema kategooria rahvatantsurühma ja kooli sportlased. Ühiseid sisukaid ettevõtmisi on olnud ka sõpruskoolidega Rootsi Kuningriigis ja Soomes.

Selle aasta mais andsid Ridala põhikooli õpilased Läänemere projekti raames ja Kultuurkapitali toel koos Haninge Kommuuni Brandbergi sõpruskooliga ühiskontserdi Haninges.

Ridala kooli tantsurühm koos Rootsi sõpradega. Foto Rein Peek

Läänemere projekt hõlmab kahte valdkonda: rahvatants ja noored muusikud ning õpilaste Läänemere-alased uurimistööd,

rannikuvaatlused, kahe kooli õpilaskonverents jne. Lisateave: www.rpk.edu.ee Tekst: Milve Viigand, Ridala põhikooli direktor

Uuemõisa lasteaed saab kolmeaastaseks

K

aunis mõisahoones asuv Uuemõisa lasteaed saab sügisel juba kolmeaastaseks ja kõik vahvad Vaarikad ja Murakad on saanud vanemakstargemaks. Meist osa on kasvanud koguni nii suureks, et on

alustanud juba kooliteed. Nende kolme aasta jooksul oleme palju mänginud, laulnud, õppinud, sporti teinud, matkamas käinud ja ka pidutsenud. Isegi teatrit teeme. Me oleme nagu päris näitlejad, teeme palju proove ja

kevadel võivad koolilapsed ning meie emad-isad näha muusikali.

Esimesena etendus „Okasroosike”. Usume, et etendus meeldis külalistele, sest kõik plaksutasid ja kiitsid meid. Sel kevadel etendub muusikal „Haldjate lugu”.

Uuemõisa algkool alustas tööd 1. septembril 1994 kolme klassikomplekti ja 46 õpilasega. 1. sept 2010 avati kooli juurde lasteaia osa ja kool kannab uut nime Uuemõisa Lasteaed-Algkool. Lisateave: www.ua.edu.ee

8 Haapsalus ja Läänemaal on hea elada

Läänemaal on võimalik huvitavaid asju kogeda S A Põhja-Läänemaa Turismija Spordiobjektide Halduskeskus loodi 2005. aasta märtsis Riisiperest Rohukülani ulatuva raudteetammile planeeritava Läänemaa Tervisetee projekti ehk rattatee jaoks.

Eelkõige suviti on see turismimagnetiks nii kohalikele kui ka kaugetele. Paraku on talviti olukord keeruline.

Läänemaa Terviseteelt saab põigata kõrvalasulatesse (Turba, Ellamaa, Risti, Palivere, Taebla, Ridala, Uuemõisa jne) ja tutvuda sealsete vaatamisväärsustega.

2010. aastal viidi Läänemaal selle idee põhiselt ellu tervisetee matkade sari. Tutvuti iga omavalitsuse piires tervisetee äärde jäävate võimaluste ja vaatamisväärsustega.

Matkad olid väga populaarsed.

2005. aastal liitus sihtasutuse tegevuste nimekirja Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse arendamine. Paliveres on liikumisradade arendamisega loodud väga head liikumisvõimalused tõsisele sportijale kui ka tavalisele liikujale.

Kes veel ei tea, et ka Läänemaal on „künkaid” – see peab tulema neid kogema.

Viimase viie aastaga on Palivere liikumisrajad silmanähtavalt heasse korda saanud. Oleme soetanud hea rajahooldustehnika, meil on võima-

Fotod: Ülle Lass

Terviseteel toimus viis matka.

Tee ise küll igav, aga tee ääres on palju vaadata... Matka jad Pullapää pangal. lus 1, 2, 3 ja 5 km radade hulgast valida endale sobivaid. 2011 jaanuaris avati valgustatud 1,5 km pikkune suusarada. Meil on kaks mäenõlva lumelauduritele, kelgutajatele ja snowtube´iga sõitjatele. Sel aastal paigaldatakse turvalisuse paremaks tagamiseks ka mäenõlva valgustus.

Sealsamas on orienteerumisrajad, sh MOBO rada – nüüd saab telefoniga orienteeruda. Liikumisradasid kasutatavad aasta läbi jooksjad, rat-

turid, kepikõndijad ja niisama jalutajad. Meil on oma traditsioonilised üritused: Palivere suusamaraton ja Pikajala rattakross.

Projektide toel on tehtud palju koolitusi. Spordisõbra ABC koolituste abiga oli soov anda tarkust just mittesportlastele. Meil on suusatamise õpetust jaganud Raul Olle ja Andrus Veerpalu, kepikõnni ja metsajooksu tarkusi saime Rene Meimerilt, rattasõitja Raido Koda-

Pika jala rattakrossi rada peetakse raskeks. Seda see on. Öelgu veel keegi, et Paliveres pole mäge. nipork õpetas sõitma erineval maastikul ja näitas, kuidas rattakummi kiiresti parandada. Räägiti ka sobivast riietusest.

Koolituste sarja raames toimus suur orienteerumise ja matkamise päev. Orienteerumisõpetaja Arne Kivistikuga õpiti lugema kaarti ja tutvuti orienteerumise põhitõdedega. Ürituse raames oli avatud võistkondlik seiklusrada.

Rada läbiti elektroonilise ajavõ-

tuga. Selle tee julges ette võtta 8 võistkonda. Koos fotoaparaadiga saadeti teele ka seltskond loodusenautlejaid. Loodusmatkajate ülesanne oli muu hulgas ka loodust pildile saada. Fotodest tehti näitus.

Oleme korraldanud ka mitmeid räätsamatku eri aastaaegadel.

Palju huvilisi on alati lumelauakoolitustel.

Sihtasutus on Interreg projekti „Jalgrattateede võrgustiku

arendamine ja edendamine KeskLäänemere piirkonnas” partner.

Projektiga kaardistati Läänemaa matkarajad, väike osa nendest sai „Jalgrattamarsruutide reisijuhi” brošüüri.

Meie ainus miinus on teenindusmaja puudumine. Seega pole meil võimalus majutuda ja puuduvad pesemisvõimalused. Vajadusel ja soovil saab aga poolte kokkuleppel needki organiseerida. Ülalpool kirjeldatud tegevusi saame pakkuda piisava etteteatamise korral kõikidele huvilistele – ettevõtetele, peredele ja sõpruskondadele. Paketid ja hinnad paneme kokku tellija soovide alusel. Tule, ja sa ei pea kahetsema!

Läänemaal on võimalik huvitavaid asju kogeda. Ülle Lass juhatuse liige 22. ja 29. juunil saavad huvilised sõita rattamatkal Palivere terviseradadel.

30. juunil saad oma rattasõidu osavusi näidata Marimetsa Kapp 2013 Pikajala rattakrossil.

Operatiivset infot toimuva kohta ja kontaktid leiad: http://paliverekeskus.eu

LOODUSLIKUD MATERJALID väärtustavad teie kodu

Pakume tooteid paekivist, graniidist, marmorist Külastage meie vastavatud müügiesindust Pärnus Karja tn 4, tel 5349 4247 Ungru Paekivi OÜ Kivikoda, Väike-Ahli, 90446 Ridala vald, Läänemaa E–R 8–17 tel 518 8350, 526 4682