Hambaleht

Hambaleht

Veebruar 2014

Reklaamlehe kujundas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Margit Laasnurm, 680 4629, margit.laasnurm@epl.ee

Hambalehte toetavad: Viru Hambakliinik, Merimetsa Hambakliinik, Ortodontiakeskus, Nordic Hambakliinik, Anu Paju Hambaravi

Täisteenus hambaravi spetsialistidelt - hambaravi - juureravi - hambaravi mikroskoobi abil - suukirurgia - igemehaiguste ravi

- röntgendiagnostika - hambaimplantatsioon - ortodontiline ravi - proteesimine

NAERATUS ON KÕIGILE! Viru Hambakliinik OÜ Hobujaama 4 Tallinn tel 6602302 www.viruhambakliinik.ee

2 • HAMBALEHT Foto: Merimetsa Hambakliinik

Dr Anna Strezeva sõnul tuleb hambaarsti või suuhügienisti külastada korrapäraselt.

Tervete hammastega terve elu Meile kõigile on teada fakt, et haigusi on parem ennetada kui ravida. Hambaravi ei ole siinkohal erand.

Oluline on meeles pidada, et oma hammaste ja suuõõne tervise heaks saame väga palju ise ära teha: õiged profülaktilised võtted ja hambasõbralik tervisekäitumine on tõhusad peaaegu kõikide hambahaiguste ennetamisel ning nende järgimine sõltub vaid meie enda motivatsioonist.

Ebapiisava hügieeni tulemusena koguneb suuõõnde bakteriterohke hambakatt, mis on aluseks paljudele suuõõne haigustele. Sagedamad haigused on hambakaaries ja igemepõletik, mis võivad õigeaegse ravi puudumisel põhjustada tõsiseid tüsistusi ning vajada kallihinnalist ravi. Elementaarsed hügieenivõtted on aga kättesaadavad meile kõigile ega nõua suuri kulutusi. Selleks on vaja vaid pehmete harjastega hambaharja, fluoriide sisaldavat hambapastat ja hambaniiti või hambavaheharju. Hambad peavad saama puhastatud kõikidelt pindadelt.

Igemehaiguste vältimiseks on eriti oluline, et puhastatud saaks ka igemevagudesse kogunev katt.

Selleks peab jälgima, et hambahari asetseks pesemisel igemete suhtes 45-kraadise nurga all. Et ka

kõige hoolsama pesemise ajal ei ulatu hambahari kitsastesse hambavahedesse, tuleb hambavahede puhastamiseks kasutada lisaks hambaniiti või hambavaheharja.

Aeg-ajalt peaks harjaga või spetsiaalse keelekaabitsaga puhastama ka keelt, sest suur osa bakteritest pesitseb just seal. Lapsevanematel on tähtis meeles pidada, et bakterid hakkavad hammast ründama niipea, kui see suhu lõikub, mistõttu tuleb laste hammaste pesemist alustada alates

Mida sagedamini tarvitame magusat toitu, seda sagedamini toimuvad meie suuõõnes kahjulikud protsessid. esimese hamba suhulõikumisest.

Esialgu vee ja harjaga ning hiljem, kui laps oskab sülitada, tuleb kasutada ka fluoriide sisaldavat hambapastat.

Neid lihtsaid hügieenivõtteid igapäevaselt järgides kindlustame endale ja oma lähedastele puhta suuõõne, mille tunnused on sile-

dad, katust puhtad hambad, roosad mitteveritsevad igemed ja värske hingeõhk.

Hügieenist ainult ei piisa

Paljud inimesed on väga hea arusaamaga, et bakterid on meie hammaste vaenlased, ja on teadlikud õigetest hügieenivõtetest.

Kiputakse aga unustama, et ainult hügieenist sageli ei piisa. Hambasõbralikul dieedil on samuti oluline roll hambahaiguste ennetamises ning õigest toitumisest kinnipidamine aitab oluliselt vähendada suu- ja hambahaigustesse haigestumise riski. Suuõõne tervise seisukohalt on soovitatav vähendada süsivesikute- ja tärkliserikast toitu.

Selline toit on bakterite kasvuks soodne keskkond, soodustades sellega oluliselt kaariese ja igemehaiguste tekke riski. Seejuures peab meeles pidama, et hammastele ei ole niivõrd kahjulik süsivesikute hulk, vaid see, kui tihti satuvad suhkrud meie suuõõnde.

Suhkrute sattumisel suuõõnde toimuvad kohe muutused meie suuõõne keskkonnas: bakterite toimel muunduvad suhkrud hapeteks, mis hakkavad hambaemaili

lahustama. Mida sagedamini tarvitame magusat toitu, seda sagedamini toimuvad meie suuõõnes kahjulikud protsessid. Parim viis selle olukorra vältimiseks on asendada maiustused naturaalsete puuviljade ja marjadega. Magusate mahlade ja limonaadide asemel juua aga puhast vett. Kõige hambasõbralikumate toiduainete hulka kuuluvad juustud, valge liha, pähklid ja piim. Nendes toiduainetes on rohkelt kaltsiumi ja fosforimineraale, millel on meie hammastele hambaaukude eest kaitsev toime. Samuti on kasulik süüa krõmpsuvaid puu- ja juurvilju, nagu porgand, õunad ja pirnid.

Neis sisaldub rohkelt vett, mis neutraliseerib nende happelisust ning need stimuleerivad süljevoolu, millel omakorda on happeid puhverdav ja hambaid puhastav toime. Tugevalt happelisi tsitruselisi peaks sööma koos teiste toitudega, et vähendada neis sisalduvate hapete lahustavat toimet. Tuleb meeles pidada, et iga toiduaine sisaldab peidetud kujul suhkruid, mis aitavad bakterite elutegevusele kaasa ja soodustavad hammastes kaariese

teket. Sage söömine põhjustab kestvat happerünnakut, mistõttu hammaste kaitsmiseks tuleks jätta söögikordade vahele vähemalt kolme-neljatunniseid pause. Pauside ajal ainsaks tarbitavaks joogiks peaks olema vesi.

Külasta korrapäraselt hambaarsti

Vaatamata hambaarstide ennetustööle on kahjuks endiselt suur hulk patsiente, kelle jaoks on hambavalu ainus põhjus hambaarsti poole pöördumiseks. Selleks hetkeks on aga hambahaigus jõudnud enamasti sellisesse staadiumisse, kus kiiret, lihtsat ja odavat lahendust ei ole võimalik pakkuda. Et hoida suuõõs tervena, on oluline regulaarselt külastada hambaarsti või suuhügienisti.

Rutiinne kontrollvisiit koosneb enamasti kahest osast: suuõõne vaatlus ja kontroll ning puhastus.

Selle käigus:

• kontrollitakse hambaid tekkivate hambaaukude suhtes; • riskipinnad kaetakse vajadusel fluoriide sisaldava lakiga; • tuvastatakse varakult igemepõletik ning antakse soovitusi selle koduseks ennetuseks ja raviks; • eemaldatakse hambakivi ja -katt, mis soodustavad hambaaukude ja igemehaiguste teket; • õpetatakse ja tuletatakse meelde õigeid hügieenivõtteid.

Sellises kontrollis peaks käima kaks korda aastas. See hõlbustab elementaarse koduse hügieeni hoidmist ja võimaldab tuvastada kõiki suuõõne muutusi varakult, ennetades nende arenemist tõsisteks probleemideks. Hambasõbraliku tervisekäitumisega ja aegsate hambaarsti külastustega on võimalik hoida suuõõs tervena, kindlustada endale ilus naeratus ja säästa kallihinnalise ravi pealt raha.

Artikli autor dr Anna Strezeva töötab Merimetsa hambakliinikus Paldiski mnt 68a.

Tema juurde vastuvõtule saab registreeruda telefonil 640 5500 või e-posti teel: info@mhk.ee.

HAMBALEHT • 3

Füsioteraapia hambaravis

Foto: Shutterstock

Füsioterapeut on taastusravi spetsialist, kes taastab või säilitab häiritud liikumis- ja tegevusvõimet. Koostöös hambaarstide, ortodontide ja kirurgidega saab füsioterapeut aidata patsiente, kellel on probleeme lõualiigeste ja näopiirkonna valudega.

Patsientidel, kes kaebavad hamba-, kõrva-, näo- või peavalu, võivad olla täiesti terved hambad, nina, kurk ja kõrvad. Enamikus patsientides tekitab see segadust ja kurvastust. Kus on siis probleem? Sellisel juhul võib põhjuseks olla valu, mis kiirgub hoopis teisest pea või kaela osast. Valu, mis tuleneb lihasest või kõõlusest, nimetatakse müofastsiaalseks valuks.

Müofastsiaalne valu tuleneb trigerpunktidest – ülitundlikest väikestest sõlmekestest, mis asetsevad ülemääraselt pingestunud lihaskoes. Need moodustuvad lihaskiudude kontraktiilsetest elementidest ehk sarkomeeridest, mis on jäänud püsivalt kokkutõmbunud asendisse.

Trigerpunktid tekivad tavaliselt akuutsest või kroonilisest lihase ülekoormusest ja trauma tagajärjel. Krooniline ülekoormus tekib enamasti sundasenditest.

Lõualiigese probleemide puhul võib trigerpunkte tekitada ka liigese kulumisest või diski valest asendist põhjustatud valu, mis suurendab lihaspinget. Vale hingamismuster ja rühihäired põhjustavad lihaste düsbalanssi, mille puhul pinges lihased kaela- ja õla-

vöötmes võivad anda valu ka näoja peapiirkonda.

Lõualiigese probleemide ja näovalude peapõhjuseks peetakse bruksismi. Pidev hammaste kokkusurumine tekitab lihastes ülekoormust. Pikaajaline bruksism võib põhjustada ka mälumislihaste hüpertroofiat, mis võib muuta näokuju. Kaasnevalt võivad patsiendid kogeda lihaste valulikkust ja väsimust.

Füsioterapeut aitab

Müofastsiaalsed trigerpunktid on ühed kõige enam levinud kroonilise valu tekitajad ja üks peamine ajend arsti, füsioterapeudi või massööri poole pöördumisel.

Need võivad moodustuda ükskõik millises skeletilihases üle kogu keha. Trigerpunktide põhjustatud valust ja ebamugavustundest vabanemiseks on vajalik need inaktiveerida, lihaskude lõõgastada ning taastada lihaste normaalne talitlus. Füsioterapeudid kasutavad erinevaid vajutustehnikaid ning meetodeid ülepinges lihaste lõõgastamiseks, venitamiseks ja vajadusel nõrkade lihaste aktiveerimiseks. Trigerpunktide ennetamiseks on vajalik õppida vältima sundasendeid, tegeleda

lihaste tasakaalustamisega ja korrigeerida rühti.

Lisaks müofastsiaalsetele valudele võib füsioterapeudi poole pöörduda ka bruksismi, klikkiva ja valuliku või lukustunud liigesega, pärast lõualuude operatsiooni ning liigese kulumisega. Bruksismi puhul saab füsioterapeut anda soovitusi eneseregulatsiooniks, et vältida liigese koormamist ja reguleerida stressitaset. Tekkinud trigerpunktide puhul saab kasutada pehmekoe manipulatsioone.

Kui lõualiigese diski asend on muutunud ja põhjustab liigeses klikkimist, valulikkust ja raskusi liigutamisel, saab terapeut jällegi aidata lihaste pinge vähendamisega, liigesesisese ruumi suurendamisega ning õpetada harjutusi liikuvusulatuse taastamiseks ja liigese stabiliseerimiseks. Lukustunud liigese puhul on oluline võimalikult kiiresti taastada normaalne biomehaanika ning ära hoida situatsiooni kordumine.

Osteoartriidi ja -ortroosiga patsientide taastusravi peamine osa on liigeseliikuvuse ja lihasjõu säilitamine.

Nele Pihla füsioterapeut Foto: Shutterstock

Lõualiigese probleemide puhul võib trigerpunkte tekitada ka liigese kulumisest või diski valest asendist põhjustatud valu, mis suurendab lihaspinget.

Uneapnoe kestmisel arenevad pikaajalisest öisest hapnikupuudusest tähelepanuhäired ja keskendumisraskused.

Uneapnoe saab alguse lapseeas

Uneapnoe ehk unelämbustõbi on ülemiste hingamisteede (ninaneelust kuni alaneeluni) osaline või täielik sulgus une ajal.

Mehed on uneapnoest rohkem ohustatud kui naised. Haigus võib alata igas vanuses ja oluline on pärilikkus – ühes peres võib olla mitmel põlvkonnal probleeme uneaegse hingamisega. Sagedasti võib uneapnoe esimest sümptomit, norskamist, täheldada juba varases lapseeas.

Lapseeas on uneapnoele tüüpiline norskamine, raskendatud uneaegne hingamine, rahutu uni, korduvad öised ärkamised, liigne higistamine, öine voodimärgamine ja hommikused peavalud.

Uneapnoe kestmisel arenevad pikaajalisest öisest hapnikupuudusest tähelepanuhäired, keskendumisraskused ja probleemid edasijõudmisega koolis. Norskamist ei ole siiani peetud haiguslikuks ega ohtlikuks nähtuseks, kuid norskavatel lastel on leitud halvemaid tulemusi õppetöös ka siis, kui unelämbustõbe ei kaasne.

Uneapnoe kestmisega võivad areneda süsteemsed muutused kehas, nagu vererõhu tõus ja südame rütmihäired.

Uneapnoe teket soodustavad suulae suurenenud mandlid ja adenoid ninaneelus, ninahingamise häire, üla- ja/või alalõua puudulikkus, ortodontilised ja näolõualuude arenguhäired ning lõtv ülemiste hingamisteede lihaskond. Mida väiksem on ninaneelu ja suuneelu maht, seda suurema tõenäosusega hingamistee uneajal sulgub.

Pikaajaline ninahingamise häire viib suuhingamisele, mis soodustab lõualuude arenguhäire kujunemist. Ninahingamise takistuse põhjuseks on tavaliselt kestev nohu (allergiline või mitteallergiline), adenoid ninaneelus, kohevad alumised ninakarbikud,

viltune ninavahesein jt. Ninahingamise takistuse põhjus tuleb välja selgitada ja ravida, sest ninahingamise takistust leevendatakse või asendatakse see automaatselt suuhingamisega.

Uneapnoe haigetel võib keel olla suurem ja lõdvem, liikuda neelamise ajal ette hammaste vahele.

Et suu on avatud, ei arenda keel vajalikku negatiivset rõhku kõvasuulaele, mistõttu kõvasuulagi kujuneb kõrgeks ja kitsaks; kompensatoorselt jääb ninaõõne maht väiksemaks ja häirub ninahingamine.

Uneuuringust on kasu

On leitud, et aastaid kestval suuhingamisel tekib lame väike nina ja lühike ülahuul; sest pea asend on suuhingamise puhul suunaga alla, siis kujuneb alalõug väikeseks ja tahapoole hoidvaks. Tüüpiline on alalõua ja kaela vahelise nurga lamenemine. Samuti muudab ettepoole hoidev pea ebasoodsaks lülisamba asendi, mis võib omakorda viia rühihäirete kujunemisele.

Uneapnoe raskust süvendab ülekaal, mil liigne rasvkude koguneb kaela piirkonna nahaaluskoesse, ladestudes ka limaskesta alla ja lihaste vahele – tagajärjeks on rasvkoe väline surve hingamisteedele.

Uneapnoe kahtlusel tuleb pöörduda unemeditsiinilise ettevalmistusega kõrva-nina-kurguarsti poole, kes hindab hingamisteede seisundit ninas, nina-, suu- ja alaneelus ning otsustab uneuuringu läbiviimise vajaduse. Uneapnoe kahtluse korral on möödapääsmatu unemeditsiini arsti, ortodondi ja füsioterapeudi meeskonnatöö. Eesmärgiks on hinnata varases lapseeas (vanus 3–6) hingamisteede, näolõualuude ja lihaskonna

arengut. Uneapnoe ravi hilisemas elueas ei pruugi olla piisavalt efektiivne. Ka esineb hilinenud ravi puhul rohkem juhte, kus hoolimata ravist tekib uneapnoe taas.

Uneaegsete hingamishäirete diagnostikas on kuldstandardiks polüsomnograafiline uuring ehk uneuuring. Uneuuring võimaldab hinnata hingamishäirete sagedust ja raskust, näidates kas hingamishäirega kaasneb olulisi hapnikusisalduse langusi kehas ning häireid une struktuuris. Uneuuringu käigus registreeritakse unefaasid, mille alusel saab otsustada, kas patsiendil on piisavalt sügavat und, mille jooksul peaks toimuma organismi väljapuhkamine.

Aastaid kestva uneapnoe puhul võib pideva hapniku ainevahetuse häire ja sügava une osakaalu vähenemise tõttu langeda üldine elukvaliteet ja kujuneda välja uneapnoe hilistüsistused – südame-veresoonkonna- ja ainevahetushaigused (näiteks diabeet).

Heisl Vaher MD Kõrva-nina-kurguarst, unemeditsiini arst Tallinna Ortodontiakeskus Pärnu mnt 139e/2 tel 677 6800 tallinn@ortodontia.ee

Tartu Ortodontiakeskus J. Kuperjanovi 70 tel 740 1756 tartu@ortodontia.ee www.ortodontia.ee

4 • HAMBALEHT Foto: Shutterstock

Tarkusehammaste eemaldamise vajalikkuse määrab arst mahu korralikult suhu ning sellest tingitult tekivad korduvad põletikud hammast ümbritsevates kudedes.

Kaariesekahjustusega tarkusehambad Dr Kristo Ivanov Nordic Hambakliiniku peaarst, restauratiivse hambaravi eriarst, Tartu ülikooli arst-õppejõud

Mis on tarkusehambad?

Täiskasvanutel on kuni 32 hammast. Tarkusehambad lõikuvad suhu kõige hiljem hambakaare viimasteks hammasteks ehk kolmandateks purihammasteks.

Suhulõikumise aeg on enamasti 16–25 aasta vanuselt. 84 protsendil 20-aastastest patsientidest on alumised tarkusehambad peetunud ehk retineerunud – hambal ei ole suhu lõikumiseks piisavalt ruumi.

Tarkusehambad tuleb eemaldada: juhul kui tarkusehambad ei

Kui patsiendil on suus kõik hambad, ei ole tänapäeval näidustatud tarkusehammaste ravi, sest kord juba kaariesest haaratud tarkusehambad viitavad sellele, et patsient ei pääse neid hambaharjaga korralikult nagunii puhastama – sellisel juhul on suure tõenäosusega tulemus see, et hammas tuleb varem või hiljem eemaldada. Ka on täidisega hammas oluliselt nõrgem ning hamba eemaldamisel rakendatavale jõule see enam vastu eipea – suure tõenäosusega murdub hammas ning olukord on raskem nii patsiendile kui ka arstile.

Mõningatel juhtudel ei pea arst tarkusehammaste eemaldamist vajalikuks. Näiteks kui eeshambad puuduvad ning tarkusehambaid saab kasutada proteeti-

listel töödel tugihammastena. Ka viimasel juhul on korrektse hügieeni tagamiseks ning sellest johtuvalt nende tervise säilitamisesse esmatähtis ligipääsetavus tarkusehammastele.

Samuti ei ole näidustatud täielikult suhulõikunud, tervete ja hea ligipääsetavusega tarkusehammaste eemaldamine.

Tarkusehammaste eemaldamise vajalikkuse määrab siiski arst, kes sõltuvalt patsiendi hammaste ja lõualuude anatoomiast räägib vastuvõtul igaühele individuaalselt ka eemaldamise ajal tekkida võivatest komplikatsioonidest.

Kuidas toimub tarkusehamba eemaldamine?

Esmalt hinnatakse röntgenilt hambakrooni ja -juurte kuju ning viimaste asetsemist ülalõuas põskkoopa ja alalõuas alalõuanärvi suhtes.

Hamba eemaldamise tehnika sõltub sellest, kas tarkusehammas on suhu lõikunud täielikult,

mittetäielikult või osaliselt. Kui hammas on suhu lõikunud täielikult, ei erine see mis tahes hamba eemaldamisest.

Visiidi alguses tehakse tuimestav süst ning hammas tõmmatakse välja. Kui hammas ei ole aga täielikult lõikunud, lõigatakse hammast kattev ige lahti ning hamba eemaldamiseks

tehakse puuriga ruumi. Visiidi lõpus tehakse haavale õmblused ning antibiootikumiravi vajalikkuse määrab arst. Visiidi lõpus annab arst nõu haava hooldamiseks pärast hamba eemaldamist. Komplitseeritumatel juhtudel suunab hambaarst patsiendi näo-lõualuukirurgi vastuvõtule.

Nordic Hambakliinik Narva mnt 5, Tallinn Tel 623 2302 www.nhk.ee

Ortodont aitab saavutada ilusat naeratust Anu Paju Hambaravi ootab profülaktilisele konsultatsioonile, lastele on see tasuta.

Väike Kaur Erich ajab püüdlikult suu pärani, kuid arst palub selle hoopis kinni panna. Natuke hirmu paistab suures hambaarstitoolis istuva väikemehe näost ka, kuid see kaob kiiresti, kui doktor Riina Einblau tal suuri tumedaid prille passitada lubab. Kaur Erich elab nelja-aastase poisi aktiivset elu ja nii pole kukkumised, kriimud-muhud harvad. Viimane põrutusega lõppenud rattasõit pani ema Helena muretsema, kas lapse esihammaste ja lõualuuga on kõik korras. Nii tulid ema ja poeg ortodondi konsultatsioonile.

Anu Paju Hambaravis võtab neid vastu doktor Riina Einblau, kes on väikeseid ja suuri patsiente aidanud üle kümne aasta.

Ta on lõpetanud Helsingi ülikooli, The International Institute for Oral Healthi ortodontia eriala 2001. aastal.

Aktiivses eas lapsed satuvadki sageli just õnnetuste järel ortodondi vastuvõtule, nendib ta. Ent

Foto: Terje Lepp

iga aastaga tuleb ka profülaktilisele konsultatsioonile üha rohkem lapsi – vanemate teadlikkus on oluliselt tõusnud. Lapsevanemad teavad, et tänapäeval on paljud probleemid ennetatavad või ravitavad, osatakse ja julgetakse küsida ning võimalusi uurida.

Moodne breketravi on kergem

Ortodont jälgib ja aitab

Millal peab lapsega ortodondi vastuvõtule tulema? Kindlasti siis, kui on näha või lapsevanem kahtlustab, et alalõug ulatub liiga ette. Näiteks kui suletud suus pole esihambad kenasti tagumise hambarea ees. Mida paljud emad-isad ei tea, on see, et ortodondilt saab abi ka logopeediliste probleemide korral. Näiteks siis, kui õige r-hääliku saamiseks tuleb harjutada keelt uude asendisse, seda saab edukalt teha spetsiaalset abivahendit kapet kasutades. Ortodondid teevad logopeedidega tihedat ja tulemuslikku koostööd.

Kui kõik on korras – seda võiks kindlasti lapse hambaarstilt küsida –, on mõistlik esimest korda lapsega ortodonti külastada 7–8-aastaselt profülaktiliseks läbivaatuseks ja lõualuudest panoraamröntgenipildi tegemiseks. Siis saab kindlaks teha, kas lapsel on kõik tulevased hambad olemas. Hüpodontiat ehk

Kaur Erich (4) passitab valguse eest kaitsvaid prille, ortodont Riina Einblau vaatab üle tema hambad. osa jäävhammaste puudumist esineb tänapäeval üsna palju. Päris kindlasti tuleb röntgenipilti tegema tulla siis, kui 8-aastasel lapsel pole hammaste vahetumine veel alanud. Ka siis, kui jäävhammas hakkab kasvama piimahamba kõrvalt ja viimane ei kavatsegi loksuma hakata.

Enne kui kiuslik piimahammas tuimastusega eemaldada, tuleb veenduda, et kõik hambaalged ikka tõepoolest olemas on, selgitab dr Einblau. Kui esihammaste vahe tundub ebaloomulikult suur või jääb vahe alles ka pärast silmahammaste vahetumist, tuleb kindlasti teha

röntgenipilt esihammastest ja uurida välja põhjus, miks vahe ei sulgu.

Dr Einblau soovitab kindlasti koostööd teha oma lapse hambaarstiga, kes vajadusel või kahtluse tekkides suunab lapse ortodondi juurde. Vastuvõtule võib tulla ka saatekirjata. Laste esmase konsultatsiooni eest tasub haigekassa, ravivahendid tuleb (mõningate eranditega) muretseda oma raha eest. Raskete hambumusanomaaliatega laste ortodontilise ravi hüvitab haigekassa piirmäärade ulatuses.

Kui kõik on normi piires, võiks järgmine visiit ortodondi juurde olla 10–11-aastaselt. Õigeaegne ja kontrollitud piimahammaste eemaldamine aitab ka ilma järgneva ravita või vähese ortodontilise raviga saavutada kenad hambakaared. Dr Einblau sõnul on 10–13-aastased lapsed tublid hambapesijad ja korralikud patsiendid. 14–15-aastastel väheneb koostöövalmidus tunduvalt.

Breketravi hakatakse vajadusel tegema siis, kui enamik jäävhambaid on juba suus ning laps oskab hambaid ise põhjalikult puhastada. Kui breketikandja hammaste eest ebapiisavalt hoolt kannab, on tulemuseks küll sirge hambarida, kuid lootusetult rikutud laiguline hambaemail.

Tänapäeva breketid on kerged ja moodsad, valik suur, võimalusi palju ning tulemused head. N-ö viimane sõna on iselukustuvad breketid, mida pole tarvis nii sageli pingutamas ja kohendamas käia, kujumäluga traadid nihutavad hambad kiiremini õigele kohale. Keskmise raskusastmega probleemi saab kuni kahe -aastase breketraviga korda, raskematel juhtudel määrab ortodont teisigi ravivahen-

deid, nagu välised fiksaatorid jm.

Dr Riina Einblau juhib tähelepanu sellele, et kui on otsustatud ortodontilise raviga alustada, oleks vaja natukene muuta oma väljakujunenud ajakava ja mahutada sinna kontrollvisiidid iga 6–8 nädala tagant. Vahelejäänud visiidid pikendavad ravi kestust.

Pärast ravieesmärgi saavutamist ja säilituskape ehk nn hambapidžaama kandmise ajal käiakse kontrollis 6–12-kuuliste vaheaegadega kahe aasta jooksul.

Kindlasti ei maksa ortodonti karta, haiget ta ei tee. Küll aga aitab lähemale ilusale naeratusele.

Anu Paju Hambaravi Avatud E–R kl 8–20, Patsiente võtavad vastu hambaarstid, ortodont ja füsioterapeut Proteesimise, juureravi, lastehambaravi ja suukirurgia kliinik Asukoht: Pirita perearstikeskuse II korrus, Kloostrimetsa tee 29-203 Tel 606 1677 info@piritahambaravi.ee www.piritahambaravi.ee