Hambaleht Sügis 2012
Erilehe kujundas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Margit Laasnurm, 680 4629, margit.laasnurm@epl.ee
Hambalehte toetavad: Dental Export, Foorumi hambakliinik, hambakliinik Vagodent.
Suhkruvaba närimiskummi närimine on kasulik Wrigley selgitab, millist kasu toob suhkruvaba närimiskummi närimine, kui see liita suuhügieeni eest hoolitsemise igapäevasesse rutiini. Seda Sa muidugi juba tead, et suhkruvaba närimiskummi närimine ergutab süljeeritust ja see toimib suu loomuliku kaitsemehhanismina. Või ehk kasutadki Sa närimiskummi regulaarselt, eriti pärast söömist ja joomist, kuid Sul polnud aimugi, kui palju sülge närimine tegelikult tekitab? Vastus: sülje kogus on tavaolekust 10 korda suurem! Suhkruvaba närimiskummi närimise kasulikkuse teaduslik põhjendus on tegelikult üsna lihtne: suurenenud süljeeritus aitab neutraliseerida hambakatuhapet, uhub välja toiduosakesed, soodustab hambaemaili remineraliseerumist ja leevendab ka kuiva suu tunnet. Samuti kinnitavad üle kogu maailma läbiviidud uuringud veenvalt, et kui suhkruvaba närimiskummi närida igapäevase suuhügieeni hoolitsemise osana, parandab see suu ja hammaste tervist.
Hambakatuhappe neutraliseerimine Suhkruvaba närimiskummi närimine 20 minuti jooksul pärast söömist ja joomist aitab kaasa hambakatu optimaalse pH-taseme taastumisele suus. Hambakatu pHtase tõuseb, kuna närimine suurendab süljevoolust ja tõstab suu vesinikkarbonaadi sisaldust ja aluselisust. Sülje mõju hambakatu pH neutraliseerimisele näitas dr Robert Stephan juba 1940. aastal, kui ta mõõtis hambakatu happelisuse muutusi pärast suhkru tarbimist. Suhu paigaldatud antimonist mikro-elektroodide abil jälgis ta hambakatu pH-taseme muutust peale suu loputamist sahharoosiga. Tulemused märkis ta graafikusse, mida me tänapäeval tunneme Stephan‘i kõverana. Stephan‘i kõver (vt allpool) näitab hambakatu pHtaseme järsku langust, millele järgneb
Pärast närimiskummi närimist
Hambakatu pH tase
Närimise Enne ajal närimiskummi närimist
Ilma närimiskummita
aeglane tõus, kuni see jõuab neutraaloleku pH-tasemeni.
Leevendus suukuivuse vastu
Hambaemaili remineraliseerumine
Süljevooluse ergutamine suhkruvaba närimiskummi närimisega võib toimida olulise kaitsemehhanismina hammaste tervishoius ja peale selle võib see pakkuda leevendust suukuivusest põhjustatud ebamugavustunde vastu. Suukuivuse all kannatavatel patsientidel suurendab närimiskummi närimine süljevoolust.
Uuringud näitavad, et süljeerituse ergutamine suhkruvaba närimiskummi närimisega pärast süsivesiku- ja suhkrusisaldusega toidu söömist hoiab ära hambakatu pH-taseme languse, kuid kuna suurem süljehulk tõstab mineraale taastavate ioonide hulka suus, soodustab see ka hambaemaili remineraliseerumist.
Potentsiaalne demineraliseerumise tsoon
Eesti Hambaarstide Liit soovitab suhkruvaba närimiskummi Orbit Aeg(min)
2 • HAMBALEHT Foto: Meisi Volt
3Shape Triose skanneri kasutamine on nii arstile kui ka patsiendile märksa mugavam.
Suusisene skanner teeb arsti ja patsiendi elu lihtsamaks Hambaarsti juures käimine pole enam ammu valulik ja piinarikas kogemus – tänapäevane meditsiinitehnika on selle olulise visiidi muutnud patsiendile võimalikult valutuks ning arstile töö tegemise võimalikult täpseks ja mugavaks. Ka hambajäljendite võtmine ei eelda enam tüütut ootamist, metall-lusikas suus, sest uus tehnoloogia võimaldab seda teha digitaalselt ja senisest märksa kiiremini. Dental Export on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb hambalaboritele arvuti abil erinevate toodete tootmisega. Ettevõte on praegusel kujul tegutsenud 2009. aastast, kuigi baas, millele firma loodi, pärineb juba 2000. aastate algusest. Põhiliselt toodab firma püsirestauratsioonide tarvis nii karkasse kui ka anatoomilisi kroone, sildu, individuaalseid abutmente implantaatide peale ja veel palju hambaravi ning hammaste proteesimisega seonduvat. Eelmisest aastast alates on Dental Export 3Shape 3D-tarkvara ja skannerite edasimüüja Imes-Icore CNC-freesmasinatele ja muudele toodetele. Täiesti uus skanner Sellel aastal jõudis tänu Dental
Exportile Eesti turule aga päris uus hambaarstidele mõeldud suusisene skanner 3Shape Trios. Tänu sellele targale masinale kaob arstil vajadus võtta patsiendi suust klassikalist jäljendit – arst võtab digitaalse jäljendi ja saadab selle otse laborisse, mis teeb töö lõpptulemuse täpsemaks ja valmimistähtaja pisut lühemaks. „Tehnoloogias iseenesest pole midagi uut, analoogseid tooteid on turul varemgi olnud, aga uus on see, et see on oluliselt täpsem ja kiirem kui varasemad mudelid. Samuti ei ole arstil enam vaja patsiendile suhu lasta kontrastainet, mis hammaste pinnad ära matistaks, sest aparaat skaneerib läikivaid pindasid samuti väga hästi,” selgitab Dental Exporti esindaja Rauno Luiv, kelle sõnul võetakse
skanner juba sel sügisel ka ortodontiakliinikus kasutusele. Patsiendi jaoks tähendab uute tehnoloogiliste võimaluste kasutuselevõtt seda, et ta peab lühemat aega hambaarsti toolil istuma ja arstil puudub vajadus teda tagasi kutsuda. Kui tavapärase jäljendi võtmisel topitakse patsiendi suhu suur ja ebamugav metall-lusikas, siis 3Shape Triose skanneri kasutamine on nii arstile kui ka patsiendile märksa mugavam. Kui tavajäljendi puhul pidi arst jäljendiga ilmnenud probleemide korral patsiendi tagasi kutsuma, siis suusisese skanneri puhul on selliste murede esile kerkimine pea võimatu. Kergus ja kiirus Arsti vaatenurgast on 3Shape Triose skannerit kergem käes hoida, sest püstoli osa kaalub poole kilo ringis võrreldes varasemate mudelitega, mille puhul võis püstol kaaluda kuni poolteist kilo. Uue põlvkonna skanner on ka oluliselt kiirem. Kui mõnel konkureerival aparaadil kulub pool tundi ainuüksi ühe lõua – alumise või ülemise – „pildistamiseks”, siis 3Shape Trios suudab umbes kümne minutiga mõlemad lõuad väga täpselt ära skaneerida. Arst näeb ekraani peal kohe tulemuse ära ja saab selle järgi hinnata, kas on vaja veel mingeid muudatusi. Tavaliste jäljenditega
on tööprotsess selline, et arst võtab jäljendi ja saadab laborisse. Labor valab mudelid välja ja alles siis ilmnevad vead. Kui viga selgub alles laboris, tuleb patsient uuesti tagasi kutsuda, uued jäljendid võtta ja need uuesti laborisse saata – see kõik pikendab tööperioodi. Patsient peab edasi-tagasi käima arsti vahet, ja see on mõlemale osapoolele ebamugav. Ainulaadsus Aparaat näitab arstile ära selle, kas ta on piisavalt prepareerinud patsiendi hambaid, et sinna oleks võimalik peale teha ilus kroon või sild ja näitab sildade puhul ära ka köntide paralleelsuse. 3Shape Triose skanner pakub võimaluse, et kui patsiendil on aega natuke rohkem kliinikus oodata, siis on võimalik laboriga kokku leppida ja sinna sama skanneri peale kuvada lahendus, mis laborist krooni või silla näol tuleks. See võimaldab kahepoolset tagasisidet laboriga, mis on teadaolevalt seni Eestis täiesti ainulaadne võimalus. Kui patsiendil ei ole aega, siis arst saab arst loomulikult ka iseseisvalt laborile krooni sobivuse kohta tagasisidet anda. Tihti on nii, et kui me oleme saanud selle krooni valmis ja saadame selle arstile, siis pärast patsiendile suhu proovimist saadab ta selle tagasi, sest on vaja mingeid muudatusi
teha, sest hammas päris hästi patsiendi oma hammaste vahele ei sobi. Kasutajaliides on hästi kasutajasõbralik ja kõiki toiminguid on võimalik juhtida lisaseadmeid kasutamata otse puutetundlikult ekraanilt. Laboril ei ole 3Shape Triost kasutava hambaarstiga koostöö tegemiseks vaja riistvara uuendada, tuleb soetada vaid üks väike tarkvarajupp, mis võimaldab hambaarsti saadetavaid faile vastu võtta. „Võrreldes konkurentidega on see suur eelis, sest enamik praegu turul olevatest skanneritest on n-ö kinnised süsteemid, kus sa oledki seotud kas ühe konkreetse laboriga või ühe konkreetse tarkvaratootjaga. Valikud on üsna piiratud,” selgitab Luiv. Ajutiste proteeside kontseptsioon Moodsa aparatuuri kasutamine võimaldab üksiku krooni valmistada vähem kui nädalaga. Suuremate tööde puhul tuleb arvestada pisut pikema tööajaga, aga igal juhul on patsiendil kahe-kolme nädala pärast juba uued hambad suus, kui tegu pole just implantaadi raviga, mille puhul tuleb igemete paranemist tihti väga pikka aega oodata. Üsna uue tootena on Dental Export turule toomas ka digitaalsete ajutiste proteeside kontsept-
siooni. Esimese skaneerimise tulemusena „kaardistatakse” patsiendi suu ning esialgu prepareeritakse hambad digitaalselt ning ehitatakse peale ka digitaalsel kujul ajutised proteesid. Selle põhjal valmistatakse laboris juba ajutine restauratsioon, mille saab patsiendile suhu kinnitada pärast seda, kui arst on hambad ka füüsilisel kujul ära prepareerinud. Patsient saab sellisel juhul harjuma hakata selle lahendusega, mis talle lõpuks valmib. Praegusel juhul valmistab arst ajutised proteesid ise kohapeal komposiitmaterjalist, et patsient ei peaks söömisest loobuma, aga uue tehnoloogia abil saab selle välja freesida spetsiaalsest ülitugevast plastist. Ajutine restauratsioon saadetakse arstile välja vähem kui nädalaga, mille järel kutsub arst patsiendi tagasi, prepareerib hambad ära ja skaneerib uuesti. Pärast seda uut skaneeringut saab arst ajutise lahenduse suhu tsementeerida ja saata uue digitaalse jäljendi hambalaborisse, mis teeb selle põhjal valmis lõpliku restauratsiooni. See kinnitatakse suhu spetsiaalse tsemendiga, mille hilisem eemaldamine ei põhjusta patsiendile mingeid piinasid ega valusid. „Et inimese naeratus on väga oluline, on ju hea, kui tal oleks ilus naeratus juba ka proteeside valmistamise ajal,” nendib Rauno Luiv.
HAMBALEHT • 3
Ravi hambaimplantaatidega
Dr Kristo Ivanov Foorumi hambakliiniku peaarst SA TÜK suukirurgia osakond, arst-õppejõud Hambaarstide vastuvõtule saabuvad tihti inimesed, kellele valmistab suurimat muret kaotatud hamba või hammaste asendamine. Tõden väga heal meelel, et moodsad ravikontseptsioonid ja nende rakendamine on Eestis sama hästi levinud kui mujal maailmas. Samuti on meie hambaarstide seas piisavalt arste, kes suudavad pakkuda muu maailma tippspetsialistide tasemega võrreldavat ravi. Järgnevalt tutvustan lähemalt ravi hambaimplantaatidega – see kummutab müüdi, et olles kord oma hambad kaotanud, on ööseks veeklaasi käivad kunsthambad ainus lahendus. Tänapäeval see enam õnneks nii pole... Parimaks võimaluseks asendada puuduvat hammast (hambaid) on hambaimplantaadid. Oma olemu-
patsiendiga kooskõlastades iga arst ise. Kui implantaat on luustunud, valmistatakse sinna peale arsti ja tehniku koostöö tulemusena tehishammas ehk kroon.
selt on implantaadid tehishamba juured, mis võimaldavad koesõbralikku ja usaldusväärset hamba asendamist. Et Eestis tegeleb hambaimplantaatidega päris suur hulk hambaarste, parodontolooge ja lõualuukirurge, soovitan konsultatsioonis käia mitmes kohas. Nii leitakse endale sobivaim variant, kus raviplaani ellu viia. •• Kuidas tehakse kindlaks, kas just Sina oled sobiv patsient hambaimplantatsiooniks? Hambaarsti vastuvõtul hindab arst patsiendi suuõõne hetkeolukorda. Kas üldse on võimalik puuduvaid hambaid implantaatidega asendada? Hinnatakse nii pehmete- kui ka kõvakudede mahtu – selle piisav olemasolu on implantaadi paigaldamisel väga tähtis eeldus. Uuringuks kasutatakse visuaalset vaatlust. Veelgi tähtsamal kohal on aga olukorra hindamisel röntgeni, tänapäeval ka 3D-röntgeni ja kompuutertomograafia kasutamine. Viimased aitavad hinnata anatoomiliselt tähtsate piirkondade täpset asukohta – see on vajalik implantaadikruvi asetuse määramisel. Eelnev põhjalik analüüs on eelduseks hea lõpptulemuse saavutamisel. Nagu igal pool meditsiinis, on ka hambaravis oht tüsistuste tekkeks, kuid põhjalik eeltöö või-
Dr Kristo Ivanov lõikusel maldab need riskid miinimumini viia. Riskidest konkreetse patsiendi puhul räägib iga arst oma vastuvõtul, aga tegelikult karta pole vaja. •• Kuidas asendatakse hammas implantaadiga? Protseduur tehakse kohaliku tuimastuse all täiesti steriilsetes tingimustes. Operatsiooni käigus puuritakse lõualuu sisse varem planeeritud pikkuses „augud”, kuhu kruvitakse implantaadikruvi – see jäetakse sinna luustuma kolmeks kuni kuueks kuuks. Paranemisperiood sõltub suuresti luu olukorrast ja operatsiooni käigust. Kui eelpool kirjeldasin pikemalt puuduva hamba asendamist implantaadiga, siis sarnast protseduuri saab teha ka kohe pärast hamba
eemaldamist. Uuringutes näidatud edukusprotsent pikas perspektiivis ei erine nendel kahel juhul, kuid siingi on võimalik, et alati ei õnnestu pärast hamba eemaldamist kohe implantaati asetada (nt ulatuslikud luudefektid jne, mis vajavad pikemat paranemisaega või siis eelnevat luuplastikat). Teine visiit arsti juurde on umbes nädala möödudes, mil eemaldatakse operatsioonijärgsed õmblused. Implantaadi luustumisele kuluv aeg on arstide seas kuum debatiteema, varieerudes umbes kahest kuust poole aastani. Viimaste uuringute põhjal peaks luustumine toimuma juba kolme kuu möödudes. Seega kohtutakse patsiendiga taas kas kolme või enama kuu pärast – selle visiidi määrab
“Premium Gold”
Hambapasta PREMIUM GOLD kullaga. 99,9% puhtusega söödava kullaga valgendav hamba-pasta. Ennetab kaariese teket ja paradontoosi ning teisi igemehaigusi, eemaldab hambakatu, võitleb hambakiviga.
“Apatite 3.0”
Valgendav hambapasta, mis ei kahjusta hammaste emaili.
•• Millest sõltub edukas ravi implantaatidega? Rääkida saab kolmest olulisest tegurist, mis viivad kõiki osapooli rahuldava tulemuseni. Esiteks on vaja head arsti, kel on kogemusi töös implantaatidega. Teiseks arstide seas väga populaarne lause: „Töö on tellija materjalist” – ehk siis piisava luu ja pehme koe olemasolu, mis implantaadikruvi toestaks. Kolmas ja mitte vähem tähtis – patsiendi hea suuhügieen. Kui nendega on kõik korras, on ka eeldused heaks lõpptulemuseks. Võib-olla on oluline lisada, et näiteks suitsetajatel, kes teevad rohkem kui kümme sigaretti päevas, on tõestatud suurem risk implantaatide mitteluustumisele. Sel juhul võetakse operatsioon ette patsiendi oma riisikol ja arst ei saa eduka lõpptulemi eest vastutada. Kuigi üldiselt on edukusprotsent ravis implantaatidega uuringute andmetel kõvasti üle 90, esineb siiski juhuseid, kus implantaat ei luustu.
mus. Väga oluline on meeles pidada, et meditsiinis ei saa juttu olla garantiidest, rääkida saab vaid prognoosist. Kui arst teeb tööd südamega ja ta täiendab end pidevalt erialaselt, ja patsient järgib korralikult arsti ettekirjutatud režiimi, on kõik eeldused püsivaks tulemuseks. Kuid – nagu mul on ikka tavaks öelda – südamelõikuse läbinud patsiendile ei anna keegi garantiid, et nüüd elab ta selle südamega saja-aastaseks. Sama on hammastega – elus võib juhtuda kõike, mida ka parima tahtmise juures ei oska ette näha. •• Kui esihambad asendatakse implantaatidega, kas siis käin kuni pool aastat hammasteta? Kindlasti mitte. Esteetiliselt tähtsates piirkondades kasutatakse implantaadi luustumise perioodil ajutist proteesi. Seega pole muretsemiseks põhjust, et kedagi kabinetist hammasteta välja saadetakse.
•• Kas implantaatidele on garantii? See on kõige sagedasem küsi-
“Naturaalne hõbe”
Hõbedaga hambapasta kaitseb igemehaiguste eest ja kõrvaldab suust ebameeldiva lõhna.
BioDent Basic
Valmistatud oliivi-lehtedest ja kummeli-ekstraktist. Hambapastal on tervendav mõju tundlikele igemetele ja aitab säilitada loomulikku suu mikrofloorat.
Orgaaniline hambapasta
Orgaaniline hamba-pasta, antiseptiline (greipfruudi- ja puu pojengiekstraktidega), ei sisalda naa- triumlaurüüsulfaati (asendatud kookoseekstraktiga).
BioDent Vital
Biodent Vital on tehtud looduslikest mürri, rohelise tee ja oliivilehtede ekstraktidest, hoiab hambad ja igemed korras ning aitab säilitada loomulikku suu mikrofloorat.
“ChitoMedi”
Funktsionaalne valgen-dav hambapasta kitosaaniga. Valgendav ja tervendav, ennetab kaariese teket, kaitseb paradontoosi ja igemehaiguste eest.
“NanoSilver”
Aitab ära hoida ja vähendada hammaste lagunemist, gingiviiti, hambakatu ja halva hingeõhu teket.
Hambaharjad “Süsi ja Kuld” ning “Silver”
Üliõhukesed ja õrnad harjased puhastavad hambakatu raskesti ligipääsetavatest kohtadest, kus võivad tekkida igemehaigused ja samuti kaitseb igemekahjustuste eest.
Interval OÜ, Tallinn, Katusepapi 20, telefon: 60 60 940, www.interval.ee, info@interval.ee
4 • HAMBALEHT
Miks eesti hambaarstid Soome tööle lähevad? Foto: EPL-i arhiiv
Eva Vakra hambakliiniku Vagodent asutajaliige Vastus pole ainult Soomes teenitavas palgas, mis on tõepoolest kaks-kolm korda suurem Eesti hambaarstide töötasust. Peale raha on ka sealsed töötingimused oluliselt inimlikumad – alustades sellest, et soome patsient austab arsti ja aktsepteerib tema raviplaani. Soome patsient ei arva, et arst koostab raviplaani isiklikku kasu silmas pidades, vaid ikka patsiendile parimat tulemust soovides. Soome patsient on õnnelik, kui ta pääseb ravile riiklikusse hambaraviasutusse (neid Eestis ei eksisteerigi, kui välja arvata kinnipeetavate ja ajateenistujate hambaravi). Soome riiklikus hambaravis valitseb arsti juurde pääsemiseks sama olukord kui Eesti meditsiini eriarstiabis – see on kuudepikkune järjekord. Ka erakliinikus suhtub sealne patsient arsti kui inimesse, kes tema heaks töötab, mitte vastupidi. Patsient usaldab arsti ja see kergendab oluliselt tööd. •• Soome patsient on aastakümneid kursis hambaravi hindadega ja ta ei arva, et kõrged hinnad (keskmiselt kaks korda kõrgemad hinnad kui Eestis) on hambaarsti põhjendamatu rikastumise aluseks. Sellest hinnavahest tulebki eri riikide erinev arstipalk, sest töövahendid on täna nii Soomes kui ka Eestis samad. •• Soome ajakirjandus ja meedia ei tümita hambaarste, nagu teeb seda liialt sageli Eesti meedia. Nii olid näiteks Kirsti Timmeri ja Alari Kivisaare sarkastilised märkused saates „Omakohus” täiesti lubamatud ja ületasid kõrgelt hea maitse piiri. Päris kindlasti ei suple Eesti hambaarstid rikkuses ja päris suur hulk minu kolleege elab Tallinna plokkmajade täiesti tavalistes korterites. •• Eesti Päevalehe 21. septembri arstide streigile pühendatud artiklis on ära toodud tervishoiusektori keskmised palgad, samas ka hambaraviasutuste palgad. Ma olen ühe Eesti vanima hambakliiniku Vagodent asutajaliige 1991. aastast ja sama asutuse juhatuse liige tänini. Olen tegelenud nimetatud kliiniku majandamisega algusest peale ja sestap tean väga täpselt, milline sisu on sellistel statistilistel tabelitel. Nendest tulpdiagrammidest, mis palganumbreid punase värviga välja toovad, ei saa ükski lugeja teada, millise hinnaga see palk on teenitud (st mitu tundi kuus on selle palga saamiseks tööd tehtud, kas see on tehtud ühes või mitmes raviasutuses samal ajal töötades ja lisatööd tehes). Kokkuvõttes on siis ikkagi ületunnid ka hambaarstidel.
Samuti töötatakse mitmes raviasutuses paralleelselt. Soomes puudub üldjuhul praktika, et arst teeb korrapäraselt ületunde või töötab mitmes raviasutuses korraga. Jätan kõrvale üldmeditsiini, mille majandamises ei pea ma ennast pädevaks kaasa rääkima, aga hambaravi majandamise valude ja vaevadega olen väga hästi kursis. Eesti noor hambaarst töötab enamasti ülekoormusega, et oma eluasemelaenu, autoliisingu ja laste koolitamisega toime tulla. Ja kui ta on alustanud iseseisvat praksist, tuleb tal esmalt tasuda pangalaen, et üldse endale töökoht luua. Samas olukorras on enamik noori peresid, kes lõpetanud ülikooli mistahes muul erialal, ainult et töökoha loomiseks ei pea enamik ülikoolilõpetajaid pangalaenu võtma. Noored hambaarstide perekonnad võtavad eluasemelaenu, vanemad kolleegid elavad enamasti sotsialismiajast pärinevates korterites, mis nad oma abikaasade töökohtade kaudu ENSV tingimustes said või oma vanematelt-vanavanematelt pärisid. •• Hambaravi on Eesti Vabariigis suureks probleemiks enamikule vabariigi kodanikest, kes on ületanud haigekassa tasustatava vanusepiiri – 19 aastat. Vaieldamatult on hambaravi arved suured, muuseas ka arstidele endale, sest ka arstid peavad teenuse eest maksma. Tasuta lõunaid ei ole ja iseendale hambaraviteenust arst osutada ei saa. Pensionäride proteesitoetusest (ka endise hambaarsti) ei piisa isegi mitte ühe hambakrooni taastamiseks. Inimestel pole kerge meie arveid maksta, aga raviasutust majandada ei ole samuti kerge – meditsiinis ei ole võimalik kasutada odavat tööjõudu ja müüa kasumiga mit tek valiteetset kaupa –parimaks indikaatoriks on ju patsientuur – kui ta saab ebakvaliteetset ja põhjendamatult kallist teenust, vahetab ta raviasutust. Kui hambaarstile makstakse palka vähem kui muudes kliinikutes, vahetab ta töökohta. Esialgu ehk Eestis. Edasi võtab Soome Vabariik kahel käel vastu igas vanuseklassis hambaarste, ja siiani piiramatul hulgal. •• Tsitaat H. Kaio ja K. Vainküla
Soome ajakirjandus ja meedia ei tümita hambaarste, nagu teeb seda liiga sageli Eesti meedia.
Keegi ei taha, et kõik meie hambaarstid Soome tööle läheksid ja siia jääks vaid hädaabi.
artiklist Eesti Ekspressis 23. augustil 2012. „Suurematele erakliinikutele toovad raha turistid, arsti kuulus nimi või soodne leping haigekassaga.” Suurematele erakliinikutele toovad tõepoolest raha nende kliinikute kliendid (vastavalt võlaõigusseadusele ei räägita enam patsientidest, vaid tõepoolest klientidest) ja seda mitte suurematele erakliinikutele, vaid absoluutselt kõikidele raviasutustele. See võib olla hambaravikabinet, kus töötab ainult üks arst. Raha laekub ikka ainult kliendilt. Haigekassa tasub kliendi arve seaduses ettenähtud korras. Arst ei saa endale tekitada mingisugust põhjendamatut n-ö soodsat lepingut, vaid see leping on asendamatuks abiks kuni 19-aastastele, alla kolmeaastaste laste emadele, rasedatele ja pensionäridele. Kindlasti mitte rikastumise allikas hambakliinikule. •• Eesti Vabariigis on kasu-
Arstid tahavad töötada tänapäevaste vahenditega ja patsiendid ootavad meilt kvaliteeti. miga töötavaid hambakliinikuid (äriregistrist võib kasumiaruandeid lugeda iga inimene, keda see huvitab), kes ei ole sõlminud ja ei soovigi lepingut haigekassaga. Patsientidest neil puudust ei ole. Seal tuleb lapse hambaravi 100% kinni maksta lapsevanemal. Järelikult on inimesi, kellele pole arvete maksmine probleem – muidu valiksid nad ainult haigekassa lepingupartnerid. Jah, klient võib olla ka turist. Sellisel juhul on Eestis osutatud hambaraviteenus puhas kasu Eesti Vabariigile – laekuv raha
jääb ju Eestisse. •• Samas Eesti Ekspressi artiklis on lisatud Margus Järve koostatud Äriregistrist pärinev tabel „Valik erakliinikute 2011. a majandusaruannetest”. Rääkides jälle ainult hambaravist, siis tabelis toodud numbrid on suuresti desorienteerivad ehk sisutud. Sellest tabelist ei ole võimalik näha, kui suure hulga töötajatega (on see arv 2 või 200) on meditsiiniasutus oma kasumi saavutanud. Samas tabelis toodud müügitulu number eurodes on samuti suvaline, sest me ei tea, kas selle müügitulu saavutamiseks on tööd teinud 10 või 100 töötajat. Kasum ei võrdu dividendidega ehk kasum ei ole mitte kunagi otseselt omanikele laekuv raha, sellest tuleb eelkõige oma ettevõtet käigus hoida ja edasi arendada. Kasumi puudumisele järgneb kahjum ja pankrot. Kui 1991. a avatud
hambakliinik Vagodent oleks jäänud toonaste töövahendite juurde ja mitte oma aparatuuri uuendanud, järjepidevalt oma arste koolitanud (koolitused on kõik tasulised), oleksime ammu oma uksed võinud pankroti tõttu kinni panna, sest ära oleksid läinud nii arstid kui ka patsiendid. Arstid tahavad töötada tänapäevaste vahenditega ja patsiendid ootavad meilt täna kvaliteeti, mis 20 aastat vanade töövahenditega kahjuks võimalik ei ole. Ma olen kindel, et keegi ei taha, et kõik meie hambaarstid Soome tööle läheksid ja Eestisse jääks ainult amortiseerunud hädaabi. Tundes väga suurt osa Eesti hambaarstidest võin öelda, et nn rahas supleval erahambaarstil on maksimaalne varandus eluasemelaen (kui ta ei ole pärinud oma vanemate või vanavanemate maja) ja autoliising. Samas olukorras on suur enamik meie kõrgharidusega noori, vahet ei ole, kas ta on lõpetanud arstiteaduskonna või mõne avatud ülikooli. Ainult et arstiõpe kestab kõikidest teistest erialadest kauem. Arstiteaduskonnas on õppekohtadele olnud alati konkurss, seda ei saa õppida kaugõppes või avatud ülikoolis. Järelikult arsti elukutse on kutsumus, mitte eesmärk rikastuda. Arsti ametist on palju tulusamaid ameteid ja pealegi tuleb seal eriala omandamiseks koolis käia ja õppimiseks vaeva näha oluliselt vähem. •• Ajakirjanduse suhtumine arstidesse ajendaski mind seda artiklit kirjutama. Meedia ei tohi inimesi arstide vastu meelestada ja valeteavet levitada. Olen veendunud, et kui meedia üha enam ebaõiget suhtumist sisendab, otsustabki üha rohkem arste Soome tööle minna – seal osatakse arsti vääriliselt hinnata ja arst on õppinud oma elukutset selleks, et ta saaks teha maksimaalse andumusega oma tööd ja mitte tegeleda tõestamisega, et ta ei peta lihtsameelseid inimesi rikastumise eesmärgil. Oma artikli lõpetuseks tahaksin vabandada hambakliinik Vagodent patsientide ees, kes meie arstide tööst lugu peavad ja kellega on meeldiv koostööd teha – nemad usaldavad meid. Omalt poolt oleme kogu kollektiiviga alati püüdnud anda igale patsiendile kõige paremat abi, ja me teeme seda ka edaspidi.