Hobileht Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
August 2018
SISUTURUNDUS 41
Diskreetne erootikakauplus – kaupa igale maitsele, igasse voodisse Erootikakaupluse puhul on kliendile oluline leida midagi võimalikult enda fantaasiatele vastavat ning kauba teekond kaupluse riiulilt koduseinte vahele peaks kulgema mugavalt ja ilma piinlike vahejuhtumiteta. Samas võib tekkida vajadus lisainfo järele, et täiskasvanute mänguasjade vallas ennast harida, selle asemel et piinlikkustundest vale valik teha. Mida täpsemalt pakub Desiree Erootikakaubad ja kuidas lähenetakse uudishimulikule või segaduses kliendile?
D
esiree on kõige kauem Tartus ja Lõuna-Eestis samas kohas tegutsenud erootikapood, mis on algusest peale pannud rõhku soliidsele kaubavalikule ja diskreetsele teenindusele. Klientide teretamine on poes normiks – kuigi see mõjus algusaegadel sisenejatele parajalt ehmatava kogemusena, ei osata täna enam sellest erinevat lähenemist oodata. Poekülastusel on klientidele nagunii vaikivaks eelduseks diskreetsus ning seda toetab ka kaupluse ülesehitus. See on kliendi enda valik, kas ja kui palju ta soovib küsida või müüjaga suhelda. Müüja kellelgi varjuna kannul ei käi ega suru suhtlumist peale, olgugi et seda tervitusega sisenemisel alustatakse. Igal juhul ei jäeta vajaduse korral kedagi ilma asjatundlike nõuanneteta. Kaupluse ligi 100-ruutmeetrilist pinda on selle sopilisuse ja erinevate tasapindade tõttu kiidetud, kuna see loob ühtaegu privaatset mugavust erinevate toodete valimisel kui ka visuaalset suurust. Kuigi pindala poolest leidub Eestis ka suuremaid erootikapoode, siis brändi Beauty Night naiste erootilise pesu valik on Desi-
rees tõenäoliselt kõige suurem ning suureneb ja uueneb veelgi enne jõule ning naistepäeva. Erootilistest leludest annavad tooni sarja Pretty Love tooted, mida iseloomustavad head materjali omadused, moodne disain ja üsna tarbijasõbralik hind. Suur valik libesteid ja kondoome ning pidurdavad ja ergutavad tooted armuelu mugavamaks muutmisel on poes elementaarsed ega vajakski justkui eraldi mainimist. Desireest leiab klient kõik tooted, mida ta erootikakaupluse ja voodielu rikastamisega vaikimisi seostab ning tõenäoliselt ka seda, millest veel kuulnud pole. Eelkirjeldatut ilmestab hästi seik keskealise, eesti keelt soome aktsendiga rääkiva prouaga, kes poest lahkudes kommenteeris: „Nagu oleks Soome koju sattunud – esiteks öeldi tere ja kõik kaubad on ka sellised, mida ma siiani ainult Soomes olen näinud!” Klientide käitumine on aja jooksul muutunud julgemaks ja spontaansemaks. Kui varasemalt tuldi kauplusse alles pärast pikemat julguse kogumist, siis ajapikku on tekkinud üha rohkem lihtsaid uudistajaid, kellel väidetavalt tekkis poe sisu vastu huvi mööda minnes. Üha
tavalisemad on poes poissmeeste ja tüdrukute õhtuks valmistuvad seltskonnad, kes tutvuvad väikese vimka saatel erootikamaailma toodetega ja avastavad lisaks konkreetsele, valmismõeldud kingisoovile enda jaoks veel muudki huvitavat. Tegelikult ongi kliendid ise klienditeenindajaid kõige paremini harinud, et kõigile küsimustele sobiv ja samas humoorikas vastus anda, nii et tulevikus poleks enam mitte millegi üle üllatuda. Üks vanem meesterahvas, kes ostis kaheksakümnendate alguses Helsingist naisele säravroosad püksikud ning tuli nostalgia tuhina-õhina ajel Desireesse TÄPSELT samasuguseid otsima, on vaid üksik näide sellest, milliste erinevate soovide ja põhjustega klient oma jala Desiree kauplusse tõstab. Teinekord võib poodi sattunud klient olla imestunud ja ärritunud ka väga subjektiivsetel põhjustel, mida klienditeenindaja siiski oskuslikult leevendada proovib. Kaupluse nimest lähtuvalt eeldas kord üks meeskodanik, et leiab poest just Desiree-nimelise nuku – sellise väiksemat kasvu rinnaka blondiini. Soovitud kunstolevuse puudumine mõjus silmnähtavalt ärritavalt. Põgusa dialoogi põhjal kliendi
eelistustest ja nägemustest soovitas müüja siiski nukku nimega Pamela, mis lisaks peaaegu soovitud välimusele sobis kliendile lõplikult siiski ühel tingimusel: „Kui Teie selle vastu pole, et hakkan teda Desireeks kutsuma, siis ma ostan ta.” Klientide soovidele vastu tulles sai tehtud juurde e-pood, mis aitab teenindada ka häbelikumaid tartlasi ning neid, kellele Tartu linn ja Desiree pood lihtsalt liialt kaugeks jäävad. E-poes kaubeldakse samade toodetega, mis tavapoes olemas ja erinevalt teistest sarnastest poodidest puudub Desiree kaupadel saatmiskulu postiautomaatidesse tellimisel. Ebameeldivate üllatuste ja liigse tüli vältimiseks paigaldatakse kõigile – nii tava- kui ka internetipoest ostetud – patareidel töötavatele toodetele tasuta patareid. Ostud pakitakse diskreetsetesse ja mitteläbipaistvatesse pakenditesse. Desirees on tõesti kaupa igale maitsele, igasse voodisse!
www.desirees.ee Tiigi 57, Tartu
42 SISUTURUNDUS
Renard Speed Shop Juhtusin sotsiaalmeedias peale järjekordsele koomilisele videojupile, kuhu olid koondatud parimad palad lastest, kelle käeulatusse oli unustatud juukselõikusmasin. Tekst: Leslie Laasner Fotod: Tõnu Tunnel
S
eal nad siis kenasti suristasid ja kasutasid neid masinaid oma fantaasia ja oskuste järgi, häbenemata lõpptulemust, mis peeglist vastu vaatas. Häbitu uhkustundega demonstreerisid nad vanematele oma kätetööd. Kellel pealagi paljas, kellel kulmud läinud, sakiline tukk, kiilakad laigud kuklal – kuidas masin, fantaasia ja oskused parasjagu lubasid. Vanemate suust kostus hüsteerilist nutu ja hingematva naeru segu, mis meenutas klassikalist avalikkuse reaktsiooni. Isetegemise janu on inimesel sees juba varajases eas ja mõni lõikab omale soengut nii eluaeg. Ei huvita, mida keegi arvab. Siiski otsustab enamik meist, et ägedama lõpptulemuse nimel tasub oma pea siiski juuksuri kätte usaldada ja hea oleks, kui see pole mingi alkohoolikust vana lambapügaja, vaid ikka linna parim heerkutter, kes suudab mängleva kergusega isegi puudli tagumikust Neymari soengu välja blondeerida. Sama kehtib muidugi ka muudes eluvaldkondades. Ärge ise omal enam hambaid parandage, nöögivad isegi profid üksteist, kui oled hambaarsti vahetanud. Keegi ei keela sul ise kodus sushi’t rullida ja need kleepuvad lopergused moodustised, uhkusenaeratus näol, külalistele ette veeretada. Rõõm tegemi-
sest on tihti suurem kui lõpptulemuse esteetiline väärtus. Külalised kannatavad ära, keegi EMOsse ilmselt ei satu. Me ei räägigi siin maitsest, see pole lihtsalt see koht. Mõni aasta tagasi plahvatas maailmas caferacer’ite tõeline buumipomm. See nähtus on eksisteerinud tegelikult aastakümneid, aga tõeline stokkmootorrataste massihävituslitakas saabus suhteliselt hiljuti ja selle lööklaine äärealadele jääb ka Eesti. Täpselt nagu arusaam, et ainus joodav õlu pole laager ja ämbrist, ei pea mootorratas olema stokk ja kole nagu maja katuselt alla visatud kombain. Just see valdkond meenus mulle, kui vaatasin seda laste videot, sest meenub kohe mõni fantaasiarikas pill, kui keegi on üritanud, keel suunurgas, oma mootorrattast midagi Batmobile’i ja tuulehaugi vahepealset meisterdada. Mis tegelikult on huvitav. Inimene ei tohiks kunagi häbeneda oma eneseväljendusoskust, ükskõik kui koomiline, hea või halb see
lõpptulemus teistele tundub. Olgu selleks siis mõni laul, luuletus, maal või miks mitte ise disainitud bike. Meeldib, anna kuuma. Kui vaatan neid rippuvaid nahknarmaid väikesekubatuurilise Suzuki lenksu otsas, siis ma saan teada, et sinu hinges laiub Metsik Lääs, aga hetkel sul ei ole võimalik oma unistust lihtsalt muudmoodi realiseerida, kui lõikad vanast jopest natuke ribasid ja tõmbad nipukaga lenksu otsa. Või siis need kleepsust leegid, diivanipadja moodi iste, multifilmist inspireeritud sumps või laualambist tehtud (hea mõte tegelikult) esituli, need on kõik fine ja räägivad autorist palju. Aga mõnikord võib oma risu lükata sisse maja uksest, mille kohale on kirjutatud täiusliku fondiga “RENARD”, sest siis hakkavad juhtuma tõelised imed ja sind vaadatakse hiljem seltskonnas nagu superstaarisaate žüriiliiget. Mees jagab matsu. Nüüd räägime maitsest. See on see koht. On olemas selline õhkõrn joon. Piir, mis lahutab kahte väga lähedalseisvat, aga erinevat maailma. Käsitöö ja kunst. Värvimine ja maalimine. Remont ja restaureerimine. Renard on see teine maailm, kui su enda tehtud sushi, jopest lõi-
gatud narmad ja ise lõigatud soeng viskavad ühel päeval lihtsalt kopa ette. Vaata neid kokasaateid palju tahad, aga ise tehtud asjadel on ikka isetehtud maitse. Ja just maitse osas on Renard nagu Jamie Oliveri kokaraamatu esikaas. Ainult natuke korrektsem. Ilus. Motojumal ise teab, mida need mehed kõike näinud on, kui sinu vana Yamaha mootorisse vaatavad. Köögis öeldakse, et sitast saia ei tee, aga Renardi garaažis tõestatakse vastupidist. Fakt on see, et selle maja uksest pole iial välja veerenud midagi koledat, mille kohta võiks öelda «pähh, isetehtud». Vastupidi, iga ratas on sünnipäraselt Instagrami-staar ja instafaktor siin maailmas on hetkel sama oluline kui rabast hispaanlase lastud raketi leidmine. Kas su rattal on lõpuks Rizoma peeglid või kooliköögist varastatud kokatädi kulbid, mis on peegliks poleeritud, ei oma samas tähtsust, sest see kõik on sobitatud kokku nii maitsekalt, et sa limpsid pärast igat sõitu oma sõrmi. Renardi maja ongi maast laeni head maitset täis. Olgu selleks siis garaaž-stuudios värskelt valminud caferacer, kõrvaltoas, One Sixty köögis küpsenud burks, ribi, steik või ülakorruse poest leitud stiilne kiiver ja kinnas. Pane nüüd need kalapulgad sügavkülma tagasi, pühi tolm oma seeria-Hondalt ja sõida Renardisse! Kevadel oled nagu uuesti sündinud ja enam ise juukseid lõigata ei taha.
KEPIKÕND 43
Kepikõnd sobib kõigile Kepikõnd on suurepärane hobi, kus saab nautida ühtaegu nii värsket õhku kui ka ilusaid jalutusradu ning saada korralik treeningkoormus, mis on jõukohane igaühele. Tasub vaid haarata kaasa paar käimiskeppe, panna jalga mugavad jalanõud ja asuda kõndima. Tekst: Merje Aus Foto: Shutterstock
E
esti Kepikõnni Liidu sõnul on kepikõnd tervislik viis sportimiseks, sest liigestel lasuv koormus jääb oluliselt väiksemaks kui joostes ja hüpates. Küll aga ei tähenda see, et treeningkoormus jääks väikeseks – kepikõnd tõstab tavalise käimisega võrreldes energiakulu, arendab vastupidavust ja suurendab organismi hapnikutarbimise võimet umbes 58% rohkem kui tavaline kõndimine. Samuti kulutatakse kepikõndi tehes võrreldes tavalise käimisega 46% rohkem energiat. Tunnipikkuse jalutuskäigu energiakulu on 70 kg kaaluva inimese puhul ligi 250 kcal, kepikõnni puhul aga 400 kcal. Kepikõnnitreener Rene Meimer kiidab, et kepikõnd on ääretult ka-
sulik liikumisharrastus, mis annab tavakõnniga võrreldes tunduvalt suurema koormuse, sest töötavad ka käed. Kepikõnd sobib kõigile, ent kogenud treener paneb südamele, et suuremate tervisehädade korral, näiteks pärast südameoperatsiooni, tuleks konsulteerida arstiga. Kui varasem kogemus puudub, soovitab ta alguses käia mõne juhendaja juures või tutvuda õppematerjalidega, et teha kindlaks, et kepid on õige pikkusega ning kepikõndi tehakse õige tehnikaga, et sellest oleks maksimaalselt kasu. Peale selle on oluline õige pinnas – asfaldil kõndimine ei ole kõige parem, soovitatavad on pehmed pinnased, näiteks mõnel looduskaunil terviserajal või mererannas.
Õige tehnika Põhiline, mida silmas pidada • Käiakse vahelduvalt vastaskäsi-vastasjalg, kere veidi ettepoole kallutatud. • Samm on veidi pikem kui tavalisel kõnnil. • Kepid on igas faasis umbes 45-kraadise nurga all diagonaalselt taha suunatud. • Kepp asetub maha alati koos vastasjala kannaga. • Jalgade töö juures jälgi loomulikku kõnnitehnikat, kus jalg astub üle kanna, rullub üle labajala ja varvas lõpetab tõuke. • Hookäsi ees on nabajoonest madalamal, käetõuge lõpeb puusast tahapoole. • Kepp tuleb selja tagant ette tuua käepide ees, mitte kepiots ees. NB! Kepi nurk maapinna suhtes jääb muutmatuks kogu sammutsükli vältel! Allikas: Eesti Kepikõnni Liit
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Mario Kull, mario.kull@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: Printall
SELTSKONNATANTSU ÕPE Helen Klandorfi juhendamisel Revalia Tantsukoolis Oled oodatud koos kallima või sõbraga tantsusamme õppima! Uued algajate tantsukursused paaridele ja eratunnid üksikutele tantsuhuvilistele juba septembrist
PIRITAL, MURASTES JA VANAMÕISAS! Pulmatantsu õpe pruutpaaridele
KALASTAMINE
Võimlemisklubi
Fotod: Sven
A rbet
ootab lapsi ilu-, rühm-, ja tantsulisse võimlemisse ning akrobaatikasse. Daamidele pakume tervisevõimlemist.
Meie treeningud toimuvad: KESKLINNAS, LASNAMÄEL, HAABERSTIS, PÄÄSKÜLAS, MUSTAMÄEL, PÜÜNSIS,
Lihtne käsiõng
püüab pühapäeval suurepäraselt
JÜRIS JA SAKUS Kuigi särjepüügiks ei ole tarvis teab mis supervarustust, on siiski möödas ajad, kui kalale mindi pelgalt pihlakast lõigatud õngeridvaga.
K Lisainfo • www.piruett.ee • tel. 64 63 659 e-post: piruett@piruett.ee
ui kalalkäik võetakse ette ainult pühapäeval, piisab, kui teha endale nelja-viiemeetrisest ridvast lihtne käsiõng. Kalastustarbeid müüv Pavel Ivanov ütleb, et alguses ei maksa oma püügivahendit teab mis keeruliseks ajada. Samas tasub see ikkagi spetsiaalsest kauplusest soetada, sest nii saab odavalt kvaliteetsetest osistest koosneva riista. Säärane komplekt koos erinevate söötadega võib maksta ainult 40–60 eurot, aga rõõmu pakub kalavetel üksjagu. Juba veidi kogenuma kalastaja käes võivad kõik õnge koostisosad olla peenemad ja väiksemad, ritv aga pikem – vähemalt 6–7 meetrit. Ridva pikkus sõltub ka püügi-
kohast. Väga võsasel kaldal on liiga pika ridvaga ebamugav manööverdada, samuti piisab neljameetrisest ridvast paadiga kalastades. Mida pikem on ritv, seda olulisemaks muutub selle kaal. Edasi – mida kergem on ritv (materjaliks süsinikkiud), seda kallim see on. Pikema ridva eelis on aga see, et selle küljes saab kasutada veelgi peenemat rakendust. Alustamiseks sobib pigem jäigemat sorti ritv. Kui kasutada rulli, peavad sellel tamiili jaoks ka rõngad olema. Mida pikem on ritv, seda painduvam see üldjuhul on. Sellise õngega saab heite teha kiiresti ja täpselt sinna, kuhu soovitakse – kohta, kuhu on varem visatud peibutussööt. Sellise õngega võib va-
KALASTAMINE 45
balt ka paari-kolmekiloseid kalu kaldale vinnata.
Kõik peab omavahel kokku sobima Kõigepealt kinnitab Pavel peanöörile ujuki ja seejärel raskused. Ta soovitab kasutada pigem mitut väikest kui ühte suurt tinakuuli, sest see muudab rakenduse langemise vees stabiilsemaks – see ei vaju põhja nagu Vene kirves. Seejärel tuleb peanööri otsa siduda lihtne silmus lipsu ühendamise jaoks. Lipsude otsa seotakse samasugused silmused – nõnda käib lipsu vahetamine kiiresti. Lipsusid soovitab Pavel Ivanov kodus mõned valmis teha, nii viis-kuus-seitse. Juhuks, kui püügi ajal üks katki läheb või soovitakse proovida teistsugust püügiviisi. Neile võib siduda erinevaid konkse ja kasutada erineva jämedusega tamiili. Varulipsude jaoks on olemas ka spetsiaalsed kokkuvolditavad kaaned või karbid Särjepüügil võiks lipsu pikkus jääda 15–20 cm piiresse, aga näiteks latikaõnge rakendus võib olla ka 70 cm pikkune.
Algaja lihtkäsiõng koosneb õngeridvast, umbes 40 meetrist rullile keritud tamiilist, ujukist, raskustest ja õngekonksuga varustatud lipsudest.
Ujuki raskus peab olema selline, et ujuki keha oleks üleni vee all ja ujuk hulbiks vees sirgelt, vee peale aga jääks vaid umbes pool tiputikust. Väga vale on jätta pool ujukist veepinnale, nagu oleme sageli filmides kalamehi õngitsemas näinud. Väiksema kala võtt jääb selliselt seatud ujuki korral üldse märkamata, suur kala aga sellise poiga ühendatud rakendust lihtsalt ei taha. Jõest, eriti kiire vooluga jõest püüdes tuleks eelistada lamedamat, suurema ja laiema kehaga ujukit. Järvedes sobivad kasutamiseks pikemad ja sirgemad ujukid, näiteks vana hea hanesulg. Pavel eelistab lameda peaga peenest traadist õngekonkse, sest need istuvad vees põhja suhtes horisontaalselt ja haagivad paremini. Põhiline, et konks oleks võimalikult väike püüdmaks kala, keda me tabada tahame. Loomulikult peab konksu suurus ka kasutatava sööda suurusega sobima. Konksude sidumine on peenike töö ja selle jaoks on olemas ka spetsiaalsed abivahendid. Millist sõlme kasutada, on igaühe harjumuse küsimus, kõikvõimalikke sõlmenäidiseid leiab interneti kalastuslehtedelt ja raamatutest. Pavel Ivanov, kes ise peaaegu kõik püütud kalad vette tagasi laseb, ütleb, et särg on püüdjale mõnus ja sportlik kalaliik, mida parema puudumisel ei maksa ära põlata. Iseäranis hea kalapüügi tunnetuse annab särjepüük algajale hobikalastajale.
46 VÕIDUSÕIT
Sirje Potisepp: osavõtu kõrval on tähtis ka võit! Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp on tuntud ka autorallisportlasena. Temaga rallist rääkides jäävad muu hulgas kõlama õpetussõnad: sõitke tasakesi, aga nii, et saate esimeseks! Mitte kunagi ei ole tähtis, kui mitme sekundiga võidate. Tähtis on, kes võidab. Tekst: Sigrid Sõrmus Foto: Daisy Lappard, Sirje Potisepa erakogust
S
Sirje Potisepp: mulle hullult meeldis sõita, tegelikult ka.
irje, kuidas te rallini jõudsite? Mulle on kogu elu meeldinud autod ja tehnika ning u 20 aastat tagasi Saaremaa äripäevadele sõites sain läbi juhuse tuttavaks Eesti ühe omal ajal tuntuma sprinteri Priit Uusiga. Vaatasin, et üks auto hakkas ees lubatust kiiremini sõitma ja lihtsalt võtsin talle sappa. Pärast selgus, et olime läinud samasse kohta ja edasi kutsus ta mind juba naisterallile. Ütles, et tule aga sõitma, pakkus kaardilugejat, autot. Nii see läkski. Millisest inimesest saab rallisõitja? Minu eripärad on pragmaatilisus, julgus. Alalhoiuinstinkt aitab ka kindlasti. Rallit ei tohi kunagi enne lõpetada, kui see on tegelikult lõppenud. See õpetab kannatlikkust ja tõmbab emotsionaalset poolt maha. Emotsioonidega tegelikult rallit ei võideta. Kindlasti tuleb ka arvestada sellega, et ei saa
minna füüsikaga vastuollu. Lisaks on mul alati olnud tahe võita. Ma ei viitsi hommikul pool viis üles tõusta, et olla näiteks naisteklassi viimane või lihtsalt käia sõitmas. Kasuks tuleb ka huvi teh-
nika vastu, minul peab auto olema korras alati mitte 100%, vaid 200% – ma ei katkestanud 15 aasta jooksul mitte kordagi võistlust sellepärast, et mul oleks auto tehniliselt üles öelnud. Ka peab ta-
juma, et autos on meeskonnatöö – mul on kõik kaardilugejad osanud minu omapäradega hästi arvestada. Millised on teie ilusaimad mälestused seoses ralliga? Võtsime kunagi kaardilugeja Kairiga vastu otsuse igal juhul püsida esikolmikus. Nissan Micra ajast kutsuti mind igaveseks kolmandaks, kui läksin võimsamate masinate peale, siis igaveseks teiseks. Viimastel aastatel oli mulle juba raske vastu saada. Aga kõige ilusam ongi see, et mulle hullult meeldis sõita, tegelikult ka. Ühtlasi on rallisõit andnud mulle väga suure tutvusringkonna. Kas rallisõit röövib palju raha ja ühist aega perega? Pereliikmed peavad olema äärmiselt kannatlikud. Minu stiil oli see, et kui võtsin hooaja ette, siis tegin ka tõsiselt kõik hooaja sõidud kaasa. See tähendab, et väga harva on nädalavahetusel kaks päeva vaba. Kulukuse poolelt tuleb vahet teha, kas sõita profirallit või rahvarallit. Profiralli on kahtlemata kümme korda kulukam, aga rahvarallis sõltub jällegi, millisel tasemel sa olla tahad. Mina läksin ju alati võitma, sõitsin ainult kõige paremate profirehvidega. Mind kutsuti ka profirallisse, arutasime seda ideed kodus, aga kindel eitav otsus tuli siis, kui mu kümneaastane poeg tuli paar päeva hiljem minu juurde ja teatas: “Tead, ema, ma mõtlesin ... tead, see ralli on ikka ohtlik ka. Ära ikka mine.”