Üldinfo:
•• Pindala: 41 528 km² •• Rahvaarv: 16,6 miljonit, mis teeb 489 in/km² (veidi vähem kui Vatikanis ja Bangladeshis). Kõige tihedamalt (5000 inimest/km²) on asustatud lääne osa Amsterdami, Haagi ja Rotterdami vahel. •• Pealinn on Amsterdam, valitsus paikneb Haagis (seal on lisaks veel Rahvusvaheline Kohus ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus). •• Hollandis asuvad Europol ja Eurojust peakontorid. •• Ametlikud keeled: hollandi (ja friisi) keel (paljud hollandlased räägivad inglise ja saksa keelt) •• Rahvastik: 83% hollandlased, 17% muud rahvused •• Religioon: 27% roomakatoliku usku, 17% protestante, 6% moslemeid, 1% hinduiste, 1% budiste •• Hollandi kõrgeim punkt on Vaals, 323 meetrit üle merepinna. •• Haldusjaotus: 12 provintsi •• Riigipea: kuninganna Beatrix •• Rahvuslikud pühad: 30. aprill Kuninganna päev, 5. mai Vabanemispäev •• Holland on EL, NATO, OECD ja WTO asutajariik.
Hollandi majandusedu tagavad asukoht ja nutikad lahendused Holland on sama suur (või väike) kui Eesti, ent seal elab ligi 17 miljonit inimest ehk ligi 13 korda rohkem elanikke kui Eestis. Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee
H
ollandit teatakse enamasti tuulikute, tulpide, puukingade ja juustu maana. Modernne Holland on aga midagi palju enamat. See on innovaatiline, paindlik ja edasipürgiv riik nii teaduse kui ka tehnoloogia vallas. Seda ilmestab fakt, et Holland on USA, Suurbritannia ja Saksamaa järel suuruselt neljas IT-lahenduste eksportija. Olude sunnil on hollandlased välja arendanud oskusi, teadmisi ning tehnoloogiad, et toime tulla üha kiirema rahvastiku kasvu, linnastumise ning üleujutustega ja suutnud samal ajal tagada ka jätkuva majandusedu. Vähe on valdkondi, kus Holland poleks maailma plaanis esikümnes või Euroopa viie parima seas. Holland on tuntud oma kaubanduse ja ekspordi ning poliitilise stabiilsuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise poolest. Majandus Alates 16. sajandist on laevandus, kalandus, kaubandus ja pangandus olnud Hollandi juhtivateks majandussektoriteks. Teadmised ja oskused neis valdkondades on aja jooksul aina süvenenud, garanteerides riigile majandusedu. Euroopa suurim sadam Rotterdam on jõukuse peamiseks alustalaks. Olles väravaks Euroopasse ühendab see sadam enam kui 500 miljonit Euroopa tarbijat ülejäänud maailmaga. Amsterdami lähistel asuv Schipholi lennujaam on Euroopa suuruselt neljas ja suurepärane keskus, kust jätkata
lende teistele kontinentidele. See võib olla ka põhjuseks, miks Estonian Air teeb peagi kaks reisi päevas Schipholisse. Hollandi majandus on üks avatumaid maailmas ja kuulub maailma viie suurima eksportija hulka. Poole kogu eksporditavast kaubast moodustab transiitkaup. Euroopas ollakse ekspordimahu poolest Saksamaa ja Prantsusmaa järel napilt kolmandad. Olulisel kohal on keemia- (maailma suurimad keemiatööstusettevõtted asuvad Hollandis), terase-, toiduaine-, masina-, metalli- ja elektroonikatööstus. Peamised ekspordiartiklid on tööpingid, masinad ja transpordivahendid, keemiatooted, väetised ning põllumajandussaadused. Tooni annavad rahvusvahelised Hollandi ettevõtted: Rotterdami sadam, Royal Dutch Shell, Unilever, Heineken, Philips, ABN Amro, Akzo Nobel ja KPMG. Hollandi majanduse teine oluline alus on teenindussektor, kus leiab tööd kolmveerand elanikkonnast. Vaid veerand töötab tööstussektoris. Pangandus on väikese riigi kohta aga mastaapne: Holland on maailma 43 suurima finantskeskuse arvestuses seitsmes.
Kuigi vaid 4% elanikest töötab põllumajanduses, on Madalmaad põllumajandus- ja aiasaaduste ekspordis USA järel teisel kohal. Kogu maa on üles haritud ja pandud karja või vilja kandma. Hollandi farmerite toodang hektarilt on 2,5 korda suurem kui Euroopa Liidu farmerite keskmine. See on innovatsiooni, teaduse ja tehnoloogiate efektiivse kasutamise tulemus. Loodus Suured jõed Rein, Maas ja Schelde on kujundanud delta, milles riik paikneb. On ütlus: „Jumal lõi maailma, aga hollandlased Hollandi”. Nii see mingis mõttes ongi, sest hollandlased on endale mere arvel maad teinud. Hollandi keeles Nederland ehk madal maa viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist on ohustatud üleujutustest. Et allpool mere piiri elavad 11 miljonit elanikku saaks oma jalad kuivana hoida, on ehitatud massiivsed veetõkked, kaitsetammid ja tulvaveebarjäärid. Kõikjal töötavad võimsad veetaset reguleerivad pumbad ja lüüsid. Delta rajatiste ehitamist alustati pärast
Euromax Terminal Rotterdamis allikas: Europe Container Terminals BV, Rotterdam
1953. aasta suurtormi, kui suur osa Zeelandist jäi vee alla. Deltatööde näol on tegu tänapäeva suursaavutusega, mille käigus tegid Hollandi teadlased ära põhjaliku uurimuse ehitus-, vee- ja deltatehnoloogiate vallas. Linnad nagu New Orleans ja Peterburi lõikavad nendest teadmistest praegu kasu. Riigi väiksus on sundinud leidma ka innovaatilisi lahendusi linnaplaneeringu ja logistika tarvis.
Hollandi riigikord •• Madalmaad on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea kuninganna Beatrix täidab peamiselt esindusülesandeid, täidesaatvat ja seadusandlikku võimu teostavad valitsus ja parlament. •• Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Ülemkojas (Esimene Koda) on 75 saadikut ja alamkojas (Teine Koda) on 150 liiget. Alamkoda valitakse üldvalimistel iga nelja aasta tagant. •• Kuninganna Beatrix on Hollandi riigipea 1980. aastast. Kui kuninganna sureb või loobub troonist, on tema järglaseks vanim poeg prints Willem-Alexander. Prints on abielus printsess Máximaga ja neil on kolm tütart: printsess Catarina-Amalia, printsess Alexia ja printsess Ariane. •• Hollandi lipuvärvideks on horisontaalselt punane, valge ja sinine. Oranž on Hollandi kuningliku perekonna värv, esindab rahvuslikku identiteeti ja just sel põhjusel riietuvad Hollandi spordifännid tihti oranži. Mõne spordisündmuse ajal nakatuvad hollandlased n-ö oranži palavikku ja terve riik muutub seda värvi.
Kommentaar
Madalmaad on suuruselt kolmas välisinvestor Eestis
Argo Kangro, ajutine asjur Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Haagis
2
008. aastal külastas Eestit kuninganna Beatrix. Riigivisiit sümboliseerib alati häid suhteid. Poliitilised kontaktid on tihedad, viimati kohtusid välisministrid 2010. detsembris Haagis ja 2011. septembris Muhumaal. Eesti-Hollandi kultuuri- ja majandussuhted ulatuvad tagasi juba Hansa Liidu aega. Näiteks, võib leida mitme Amsterdami kiriku konstruktsioonides Eesti puitu. Vähem teatakse seda, et Hollandi köögivili kasvab suuresti Eestist pärit turbal. Majandussuhted on samuti head: Holland on Eesti suuruselt kolmas välisinvestor (Rootsi ja Soome järel) ja üks tähtsamaid kaubanduspartnereid. Samal ajal
on just kaubandussuhetes enim kasutamata potentsiaali. Vastastikku läbikäimist soodustab väga hea lennuühendus (alates märtsist 14 korda nädalas). Eesti ettevõtjad võiksid julgemalt Madalmaade poole vaadata. Eestil ja Hollandil on sarnased vaated EL-i eelarveprotsessi, digitaalse siseturu ja Euroopa patendi osas. Lisaks sotsiaalse mudeli kaitse, avalike teenuste ja energia teemadel on Holland valmis EL-i raames tegema mõttekaaslastega tihedamat koostööd. Holland on toetanud euro tutvustamist Eestis ja Eesti kandidatuuri IT-agentuuri asukohamaaks. Eesti ja Holland kuuluvad koos internetivabadust edendavate riikide juhtgruppi. Mullu detsembris toimus Haagis kõrgetasemeline internetivabadusele pühendatud konverents, kus minister Urmas Paet oli üks peakõnelejaid. See taaskinnistas meie positiivset e-riigi kuvandit. Üliõpilaste seas on Madalmaad populaarne õppimiskoht ja näiteks Groningeni ülikoolis on võimalik õppida eesti keelt. Sarnast on meil hollandlastega üllatavalt palju. Näiteks tööeetika, pragmaatiline mõttelaad ning looduslähedus. Õppida oleks neilt ettevõtlikkust ning sedagi, kuidas oma asendit paremini kasutada.
2
Hollandi suursaadik: mõtleme euro kriisi osas sarnaselt Hollandi saadik Eestis Maurits Jochems räägib Hollandi-Eesti suhetest ning selgitab, kuidas euroala kriis omapärasel, ent positiivsel moel Eestit Madalmaades ja mujalgi laiemalt tutvustab. isegi kurikuulus oma liberaalsuse poolest. Oleme eestlaste kombel üpris tõsised ja usaldusväärsed, võib-olla veidi otsekohasemad – mõni ütleks, ebaviisakamad. Mõnes maapiirkonnas, kus kristluse kultuur on tugevam, on inimesed konservatiivsemad. Amsterdami ja Rotterdami piirkonnad (Lääne-Holland) olid vanasti majandusmootoriks. Lõunaosa, Brabanti ja Limburgi provintsid, iseäranis esimene, arenevad praegu väga kiiresti. Huvitav on see, et põhjaosa, mis on põllumajanduslikult aktiivsem, on aina enam huvitunud majanduslikest suhetest Skandinaavia ja Baltimaadega.
Hollandlased on korduvalt võitnud päikeseenergial töötavate autode võistlusi. Allikas: Nuon / Jorrit Lousberg
kaugemal. Muus osas oleme üsna sama meelt. Mõlemad kuulume EL-i, NATO-sse, kõigisse neisse klubidesse, mis kindlasti on väikeriikidele olulised. Erimeelsused võivad lähiaastail tekkida kahel EL-is olulisel teemal. Üks on tõukefondid, kus Eesti meelest on võimalik teha mõistlikke kulutusi rohkem kui 2,5 protsendi ulatuses SKP-st, mis on Euroopa Komisjoni soovitatud lagi. Teine aga ühine põllumajanduspoliitika
Erik Aru erik.aru@epl.ee
•• Millega õigupoolest Hollandi saadik Eestis tegeleb? Näiteks aitab kaitsta hollandlaste huve ja aitab Hollandi ettevõtteid, kes juba ajavad või plaanivad ajada äri Eestis. Tuleb hoida suhteid Eesti ja Hollandi valitsuste vahel ja edastada infot siinsete arengute osas. Kuigi põhimäng EL-is toimub Brüsselis, on mõnikord ilmselgelt kasulik rahvusriikidel arutada asju omavahel, enne kui need jõuavad Brüsseli lauale. •• Kui palju hollandlased üldse Eestist teavad? Kuni viimase ajani ei teadnud keskmine hollandlane, kui erinevad on kolm Balti riiki. Nüüd paigutab enamik siin tegutsevaid Hollandi ärimehi eestlased pigem põhjamaalaste hulka. Omapärasel moel aitab ka euroala kriis. Hollandi ajakirjanduses on ilmunud palju artikleid Eestist (ja mitte ainult Hollandi meedias), sest Eestil läheb selles kriisis suhteliselt hästi. Euroopa asjade puhul mõtlevad hollandlased esmajoones sellele, mida Berliinis mõeldakse. Et nüüd on asjad nii keeruliseks läinud, tuntakse huvi ka potentsiaalselt sama meelt olevate riikide vastu, nagu näiteks ka Eesti.
Maurits Jochems
•• Eurokriisi puhul on Eesti ja Hollandi vaated üsna lähedased? Jah. Meie valitsuste analüüs on sarnane – tegu ei ole sedavõrd euro kriisiga, kuivõrd kriisiga, mis on tulenenud mõnede EL riikide eelarve puudujääkidest ja reeglite eiramisest. Sellest on tingitud üllatus ja isegi teatav pahameel nii siin kui ka Hollandis. Teie peate kinni kõigist Maastrichti kriteeriumitest ja hollandlastelgi läheb selles osas päris hästi. •• Kas Hollandi ja Eesti vahel on suuremaid diplomaatilisi erimeelsusi olnud? Ei, minu meelest mitte. Võibolla suhetes teie suure idanaabriga on nüansse, mida võib selgitada vahemaaga. Holland on Venemaast veidi
– hollandlased on nõus, et ei ole päris aus, et rikkamad Hollandi (ja teiste riikide) farmerid saavad hektari kohta rohkem abiraha kui Eesti farmerid. Neid kahte teemat pole aga lihtne lahendada. •• Kirjeldage veidi Hollandit. Amsterdamist kaugemale jõudnud eestlaste sõnul ollakse väiksemates piirkondades üllatavalt konservatiivsed. Tõesti. Holland on kuulus või
•• Kuidas oma vaba aega veedate? Et oleme väike saatkond, pean ma palju lugema ja kirjutama ning minu vaba aeg on piiratud. Hakkasin murdmaasuusatamisega tegelema, lihtsas klassikalises stiilis. Suvel naudin ma pikki õhtuid ja lähen Jõelähtmele, kus on ilus golfirada. Iga päev püüan teha pooletunnise-tunnise jalutuskäigu. Kabulis või Pakistanis, kus viibisin NATO juures töötades, ei olnud mul võimalik vabalt jalutada. Ma tõepoolest hindan Tallinna turvalisust ja rahu. Lisaks käin kultuuriüritustel. Saan palju kutseid kontsertidele ja ooperisse ja olen nende eest tänulik. •• Kui suur on Hollandi kogukond Eestis? Eestis elab sadakond inimest, et aga registreerimine pole kohustuslik, ei ole meil täpset arvu. Hollandi kapitali on Eestis küll palju, ent paljudel ettevõtetel pole siin ühtegi hollandlasest töötajat. Tavaliselt juhivad neid eestlased, mitte hollandlased.
hollandi ajalugu •• Rooma Impeeriumi ajal elasid Reini jõest lõunapool asuval Madalmaade territooriumil germaani hõimud, lõuna pool gaulid. •• Keskajal olid Madalmaad Saksamaa vürstiriikide ja piiskopkondade osa. Maa-ala vallutasid ja ühendasid Hispaania dünastia esindajad 1540. aastal. •• Pärast Filipp II vastast ülestõusu eraldus Madalmaade põhjaosa lõunaosast ja kuulutas 26. juulil 1581 välja iseseisvuse. •• Pärast Kaheksakümneaastast sõda Hispaania vastu (1568–1648) saavutasid Madalmaad lõpliku iseseisvuse. 17. sajandil algas Hollandi kuldaeg, millega kaasnes suur majanduslik ja kultuuriline õitseng. Sellele aitas kaasa edukas kaubavahetus Baltikumi ja teiste regioonidega, kaubad olid pärit peamiselt
Hollandi kolooniatest. •• Alates 1795. aastast langes põhjaosa Prantsusmaa võimu alla, mis lõppes alles pärast Napoleoni kaotust Waterloo lahingus 1815. aastal. •• 1815. aasta Viini kongressi tulemusena moodustati Madalmaade Kuningriik, mis koosnes praegusest Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist. Indoneesia, Suriname (Hollandi Guajaana) ja Hollandi Antillid olid sel ajal kolooniad. •• 1830. a lõi Belgia Madalmaade Ühendkuningriigist lahku ja 1890. lõppes personaalunioon Luksemburgiga. •• Esimeses maailmasõjas jäid hollandlased neutraalseks. •• Teise maailmasõja ajal okupeerisid sakslased Hollandi. Kanada ja teiste liitlasriikide väed vabastasid riigi 1945. aastal.
•• 1945–1949 sai Indoneesiast sõltumatu ja suveräänne riik. •• 1949. a oli Holland üks NATO asutajariike. •• 1951. a oli Holland nende riikide hulgas, kes panid aluse Euroopa Söeja Teraseühendusele, millest kasvas välja Euroopa Liit. •• 1975 novembris sai Surinamest sõltumatu ja suveräänne riik. •• 2010. a oktoobris kaotati Hollandi Antillid iseseisva haldusüksusena, Curaçao ja St. Maarten said samasuguse isevalitsuse kuningriigi sees, nagu on Arubal alates 1986. aastast. Ülejäänud saared Bonaire, St. Eustacius ja Saba on Madalmaade Kuningriigi osana kohaliku omavalitsuse üksuse staatuses. Saarte koondnimeks on Kariibi Madalmaad. Koostanud: Kaire Talviste
Hollandi Kuningriigi Suursaatkond Eestis •• Maurits R. Jochems on Hollandi suursaadik Eestis alates 2010. aasta oktoobrist. •• Saatkonnas on neli töötajat, lisaks suursaadikule tema eestlasest assistent, üks hollandlasest konsulaartöötaja ja eestlasest majandus- ja kaubandusatašee. •• Kaitseatašee paikneb Haagis ja külastab Eestit vähemalt neli korda aastas. •• Põllumajandusatašee paikneb Varssavis ja külastab Eestit paar korda aastas.
Hollandi ja Eesti suhted läbi ajaloo: •• 14. sajandil jõudsid Eestisse Hansa Liidu kaudu esimesed hollandi kaupmehed. •• 1597 kujundas Mustpeade vennaskonna hoone moodsa fassaadi Arent Passer, ehitusmeister ja kujur Haagist. •• Hollandi kodumajade eeskujust lähtuvat klassikalist „kainet” barokki võib näha Lai 17 ja Pikk 28 (praegu paikneb seal Rootsi suursaatkond) hoonete juures. Maal ehitati mõisate juurde juba 17. sajandil koonilise kivist korpusega tuuleveskeid, mida nimetatakse Hollandi veskiteks. •• 17. sajandil kasvas kaubavahetus Hollandiga, mistõttu rääkisid paljud Tallinna suurkaupmehed hollandi keelt. 1617-1624 oli Tallinna sadamasse saabunud laevadest 165 Amsterdamist ja vaid 95 Lübeckist. •• Hollandi-sõbralik tsaar Peeter I palkas Hollandist meremehi ja ehitusmeistreid. Tallinna lasi tsaar neil 1714. aastal rajada vana kaubasadama kõrvale Vene sõjasadama ning seda teenindava Admiraliteedi. Kadrioru lossiparki rajati hollandipärased sillakestega kanalid. •• Peterburi rajamine 1703. aastal osutus tugevaks hoobiks Tallinna kui kaubalinna tähtsusele. Samal ajal kasvas kaubavahetuses hollandlastega Narva olulisus. •• Hollandi suurim aurulaevade ehitamise kompanii avas 1871.a teeninduskeskuse, pärast TallinnPeterburgi rautee lõpetamist. •• 5. märtsil 1921. a tunnustas Holland Eesti Vabariiki. •• 1924. aasta juunist hakkas kehtima viisavabadus Eesti Vabariigi kodanikele läbisõidul Hollandist. Mõne aja pärast sõlmiti ka ajutine kaubandusleping. •• Pärast Nõukogude Liidu okupatsiooni tunnustas Holland Eesti Vabariiki uuesti 2. septembril 1991. Allikas: „Hollandi suursaatkond Eestis”, tekst Jüri Kuuskemaa
3
Hollandi ärimehed ergutavad eestlasi sisenema rahvusvahelisele turule Eestis tegutsevad hollandi ärimehed kiidavad Eesti maksusüsteemi, miinuseks peavad aga väikest siseturgu.
Eestis tegutsevad hollandlased •• Toidupanga asutaja ja juht Piet Boerefijn.
Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee •• Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor Arno Pijpers.
H
ollandlane Martin Breuer tuli esimest korda Eestisse 1992. aastal puhkama ja nüüd on Eestist saanud tema uus kodumaa. Koos Imre Sooäärega avas ta 1996. aastal restaureeritud Pädaste mõisas hotelli. Viis tärni annavad tunnistust sellest, et eesmärk rajada üks Baltikumi kaunimaid luksushotelle õnnestus täiel määral. Naftasaaduste hoiustamise ja ümberlaadimisega tegeleva Vopak EOSi juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer elab Eestis 1994. aastast. Enne siia pidama jäämist elas Belgias sündinud hollandlane veel Roomas, Šveitsis, Suurbritannias, Austraalias, Nigeerias, Hong Kongis ja teisteski kohtades. Ettevõtete Kraver AS ja Sphagnum products B.V. juht Nick A. van de Griendt impordib Eestist turvast ja on ühtlasi Eesti Vabariigi aukonsul Zwolles. Esimest korda oli ta Eestis juba 1984. aastal kui Vene kütuseministeerium pakkus talle turvast müügiks. Parima turba leidis ta Eestist. Vähem tähtis polnud ka asukoht – eksportimiseks otsis van de Griendt sadama lähedust. Algus polnud lihtne Eestis äri ajamine on Breuerile olnud rahuldust pakkuv, ent mitte alati lihtne. Seda põhjendab ta kultuuride erinevusega. Kui hollandlased on väga otsekohesed, kohati lausa ebaviisakad, siis eestlased on Breueri meelest reserveeritumad ja üldiselt mitte parimad suhtlejad. Selgelt torkab talle silma seegi, et ärieetika pole Eesti ühiskonnas veel
Martin Breuer
sügavaid juuri jõudnud kasvatada. „Ma ei pea siinkohal silmas ebaausust, vaid üldist käitumisjuhendit. Selle kujunemine võtab aga aega, võib-olla põlvkonna või kaks,” selgitab ta. Van de Griendt meenutab, et algusaegadel oli eestlastel inglise keelega raskusi ja need raskused pole veel täielikult seljatatud. Et asjad oleks kõikidele osapooltele üheselt selged, kasutab ta Tallinna audiitorite ja advokaadibüroode abi. Sama soovitab ta ka teistele Hollandi ettevõtjatele. „Madalmaades on tugev kohvikultuur ja firmat külastades pakutakse esimese asjana kohvi. Kui kohv on laual, võib ärijutt alata,” selgitab van de Griendt. Eestis ei pakuta aga praegugi veel igal pool kohvi. „Hollandlased tahavad äris olla otsekohesed ja kiired, Eestis on sageli tunda usaldamatust.” Lugtmeijer näeb Eestis rohkem ettevõtlikkust, kui Hollandis, kus tema meelest suur osa ühiskonnast loodab, et riik tagab mõistliku elustandardi. „Eestlased on loomu poolest rohkem motiveeritud enda eest hoolitsema ja see ergutab minu nägemuses ettevõtlust,” lisab ta. Tugevused ja nõrkused Ärimehed peavad Eesti majanduse
Schipholi lennujaam Amsterdamis on regulaarselt Euroopa parima viie lennujaama nimistus.
Nick A. van de Griendt
tugevuseks paindlikkust ja et oluliste inimestega saab kiiresti ühendust. Häälestatus on mobiilne ja valitsus saab ning tegutseb kiiresti. Nii Breuer kui ka van de Griendt peavad oluliseks Eesti lihtsat maksusüsteemi, mis on õiglane, läbipaistev ja lihtne mõista. „Tugevad ettevõtted võivad kasumi maksuvabalt oma ettevõttesse investeerida. Madalmaade süsteem, kus ettevõtted on maksustatud ja see maks jaotatakse subsiidiumitena nõrgematele ettevõtetele, ei ole tulevikku vaadates just parim lahendus,” arvab van de Griendt. Nii Hollandi kui Eesti majanduste tugevuseks on strateegiliselt hea asukoht, ühes suure tagamaaga.
„Hollandlased varustavad kaupadega Rotterdami sadama kaudu Euroopat. Eesti ekspordib Venemaa naftat ülejäänud maailmale,” võrdleb van de Griendt. „Venemaa turg on suure potentsiaaliga ja noored peaks oma vene keele kallal rohkem vaeva nägema,” soovitab ta. Sama meelt on Breuer. „Kui ma teeksin Hollandi pinnalt sarnase võrdluse, siis Rotterdami sadam ei oleks maailma üks juhtivamaid, kui meil poleks selja taga Saksamaad.” Ka Lugtmeijer näeb Eestis võimalust globaalse logistikasektori kasvatamiseks kaugemate turgudega. Eesti eelisena nimetab ta veel vaba ruumi olemasolu – Eesti on Hollandist suurem ja rahvaarvult enam kui 12 korda väiksem. Eesti majanduse suurimaks nõrkuseks peavad Hollandi ärimehed väikest koduturgu, mistõttu on jätkuv rahvusvahelistumine Eesti jaoks nii tähtis. Hollandi töötus ja inflatsioon on üsna madalad, samas on Eestis need siiski veel väljakutseks. Madalmaade tugevaim sektor on teenindus ja ka Eesti võib selles vallas saavutada veel märkimisväärset kasvu, arvab Lugtmeijer.
Arnout Lugtmeijer
Martin Breuer on ka Eesti Välisinvesteerijate Nõukogu esimees (FICE), esindades 80% kõikidest välisinvesteeringutest Eestis. „Eestil on välisinvesteerijate seas hea maine, ent võitlus välisinvesteeringutele on tõsine. Seepärast peab Eesti jätkama välisinvesteeringutele soodsa keskkonna loomise kõrval ka pingutusi, et meelitada siia enam välismaiseid talente.”
neda Hollandi turule, peaks olema hästi ettevalmistatud ja tundma turgu. „Potentsiaalsetele Hollandi ärimeestele on lihtne läheneda. Vanade poiste koostöövõrgustik, mida kohtate ehk teistes riikides, pole Hollandis äri tegemisel kuigi oluline,” julgustab Breuer. Kui toode on õige ja seda toetavad tugiteenused on hästi läbi mõeldud on Hollandi äri vastuvõtlik. Breuer hoiatab, et rahvusvahelisse ärisse suundumine pole lihtne ja esimesel korral võib see ebaõnnestuda. Oluline on mitte alla anda, sest vaid protsessi käigus saab vajalikke kogemusi.
Julgelt Hollandi turule Ärimeeste meelest võiks Hollandi ja Eesti koostöö olla sügavam teadmiste, õpilaste ja internide vahetuse osas ning turismi ja ITvaldkondades. Ärimehed, kes soovivad sise-
kasulikud veebiaadressid •• www.netherlandsembassy.ee Hollandi Kuningriigi Suursaatkond Tallinnas •• www.estemb.nl/est - Eesti Vabariigi Suursaatkond Haagis •• www.hollandtrade.com – parim ülevaade kaubandusest •• www.nfia.nl – Madalmaade Välisinvesteeringute agentuur •• www.kvk.nl – Kaubanduskoda (haldab ka äriregistrit) •• www.belastingdienst.nl – Maksu- ja tolliamet •• www.cbs.nl – statistika Madalmaade kohta
Samuti saavad eestlased kolm kuud viisavabalt viibida endistes Hollandi Antillides. Alates 25. märtsist kasvab Estonian Air Tallinna-Amsterdami lendude arv ja iga päev on kaks edasi-tagasi lendu: üks hommikul, teine õhtul.
Amsterdami lennujaamast Schipholist (hääldatakse skiphol) viib veerandtunnine rongisõit otse Amsterdami keskvaksalisse (Centraal Station). Ühendused linnade ja asulate vahel on väga head, ent ülekoormatud. Eelistada tasub rongi.
Rotterdami sadama ümbruses. •• Royal Delft. Tegu on viimase tehasega, mis toodab maailmakuulsaid Delfti siniseid savinõusid. Tehas on rajatud 1653. aastal. Nõusid tehakse ja värvitakse käsitsi. •• Madurodam-Holland. Miniatuurne Holland. Ehitised, turud, kanalid, tuuleveskid, lennujaam, Rotterdami sadam jne on järgi tehtud pisima detailini. Tegu pole staatilise muuseumiga. Tuuleveskid pöörlevad, lennukid maanduvad, laevad sõidavad Amsterdami kanalites, toimuvad paraadid jne. •• Kinderdijk tuulikud. Üksteise lähe-
dal seisavad 19 tuulikut, mis on ehitatud 1740. aastatel suurema veemajandamise süsteemi osana, et luua maad endiste järvede ja merede asemele. •• Euromast. Arhitekt Maaskant disainis selle 1960. aasta Floriadeks. Tegu on siiani ühe Rotterdami olulisema tunnusmärgiga.
Hollandis on muuseume igale maitsele Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee
H
olland on turistide seas populaarne, eriti just juulisaugustis. Seal on suurepärased liivarannad, moodsad linnad, aga ka rohelust ja tuhandeid kilo-
meetreid jalgrattateid, klassikalised ikoonid nagu tulbid, tuuleveskid ja kuulsate kunstnike pärand. Lisaks on Hollandi muuseumide kontsentratsioon maailma suurim. Turism annab Hollandis tööd 400 000 inimesele. Amsterdam on populaarsuselt viies turismieesmärk Euroopas,
kus käib aastas üle 4 miljoni rahvusvahelise külastaja. Tänavu keskendutakse Hollandi turisminduses n-ö rohelistele aspektidele „Holland Naturally” ürituste raames. Aasta suursündmuseks on iga kümne aasta tagant toimuv Floriade aiandus- ja vaba-
Mõned populaarsemaD sihtkohaD Hollandis •• Amsterdami kanalid. Amsterdami risti-rästi läbivad kanalid ei ole looduslikud. Kanalid kaevasid 17. sajandil kaupmehed, et oleks kergem kaupu kanalimajadesse toimetada. Kanalid ümbritsevad vanalinna ning neid ühendavad sajad sillad. Amsterdami keskpunktiks on Dami väljak, ning väljakul asuv kuningaloss. Seal on arvukalt muuseume: Rijksmuseum (Riiklik Kunstimuuseum), Van Gogh muuseum, Rembrandthuis (Rembrandti majamuuseum), Stedelijk Museum (kaasaegse ja moodsa kunsti
muuseum) ja Anne Franki maja. •• Deltapark Neeltje Jans. Delta Rajatiste park tutvustab hollandlaste suhet veega. Teadmistele lisaks saab nautida veeparki, mänguala, paadisõite, merelõvide etendusi ja näha, kuidas töötab orkaanisimulaator. •• Zaanse Schans ja Volendam. Kaks väga originaalset Hollandi küla, mis kajastavad Hollandi elu ja ajalugu. •• Keukenhof. Maailmakuulus teemapark, kus eri paviljonides on näha ühtekokku 7 miljonit lille. •• Spido. Pakub aasta läbi sadamareise
Keukenhofi lillepark Allikas: Keukenhof
ajamess, mis toimub seekord Venlo linnas. EAS-i toel osaleb tänavu seal ka Puitmajaliit. Eesti kodanikud saavad Hollandisse ilma viisata. Juhul kui soovitakse seal elada, töötada või õppida, tuleb oma riigis viibimine registreerida kolme kuu jooksul.
Hollandis: 16.–25. märts kunsti- ja antiigimess TEFAF, www.tefaf.com Eestis: 20. aprillist kuni mai lõpuni Tallinna botaanikaaias Eesti esimene tulbifestival.
4
Liberaalsed ja sportlikud hollandlased Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee
Traditsioonilised Hollandi toidud: •• Hutspot: keedetud ja purustatud kartulid, porgandid ja liha •• Snert: hernesupp vorstikestega, mida serveeritakse peekoni, juustu või võiga. Talvine toit, mis annab energiat. •• Stamppot: samuti talveroog juurviljade, kartulite ja lihaga kokkusegatud ühes potis •• Haring: kõige populaarsem kala Hollandis on heeringas. Söö seda kakukese peal sibulate või marineeritud kurkidega. •• Frikandel: pikk, nahata, tume lihavorst, mida süüakse kuumalt •• Kroket ja bitterballen: läbiküpsetatud liharaguu leivaraasukestest koorikuga •• Stroopwafel: iirisega küpsis
H
ollandlased on loomingulised, pragmaatilised, otsekohesed ja ausad. Nad on tuntud tolerantsuse poolest, mida ilmestavad järgmised faktid. Naised said Hollandis hääletusõiguse juba 1919. aastal. 1970. seadustati abort, 2000. aastal sai prostitutsioonist ametlik elukutse, 2001 seadustas Holland esimese riigina samasooliste abielu ja 2002 legaliseeriti eutanaasia. Hollandi valitsus on kujundanud kontrollitud uimastipoliitika, mis tolereerib väikeses koguses kanepi suitsetamist. Nn Coffeeshopid võivad müüa vaid viis grammi kanepit ühele inimesele päevas. Nutikas arhitektuur Madalmaad on üks tihedamini asustatud riike Euroopas, mis nõuab enam leidlikkust nii hoonete kui ka infrastruktuuri rajamisel. Kõige tähtsamad ja ajaloolisemad monumendid on UNESCO pärandi nimekirjas, nagu näiteks Amsterdami kanalid, Kinderdijki ja Woudagemaali pumbajaamad. Igas linnas on näha ajalooliste hoonete kõrval maailmakuulsat modernset arhitektuuri nagu näiteks UNESCO Rietveld Schröderi maja Utrechtis, Delta rajatised ja Erasmuse sild. Spordisõbrad Hollandlased armastavad ka sporti ja on selles üsna edukad. Rahvusvahelist edu on saavutanud nii jalgpalli rahvuslik meeskond kui ka klubid. Rahvuslik meeskond Oranje võitis Euroopa meistrivõistlused 1988. aastal ja tuli Maailma meistrivõistlustel kolmel korral teiseks (1974, 1978, 2010). Tšempionite liiga on ühtlasi võitnud kolm Madalmaade klubi (Ajax, Feijenoord ja PSV). Jalgpall pole
Tuntud hollandlased: •• Jalgpallurid: Marco van Basten, Wesley Sneijder, Robin van Persie •• Jalgpalli treenerid: Johan Cruijff, Guus Hiddink ja Arno Pijpers •• Doutzen Kroes, modell ja näitleja •• DJ-d Tiesto, Armin van Buuren •• Disainerid Viktor ja Rolf
Hollandi jalgpallikoondis.
ainus populaarne spordiala Hollandis. Ka kiiruisutamises, ujumises ja maahokis võidetakse regulaarselt medaleid ja meistrivõistlusi. Hollandi meeskond võitis mullu maailma meistrivõistlused pesapallis. Armastavad juustu Kuigi iga hollandlane sööb keskmiselt aastas üle 14 kilo juustu on nende menüüs enamatki kui vaid kuulsad juustusordid Gouda ja Edam. Erinevalt eestlastest söövad hollandlased ühe sooja toidukorra päevas. Õhtusöök serveeritakse 18–20 vahel, kuigi vanem generatsioon sööb kuuma toitu keskpäeva paiku. Hommiku- ja lõunasöök koosneb peamiselt leivast. Leiba süüakse magusate ja soolaste katetega nagu näiteks juust, külm liha, šokolaadi puiste või pähklivõi. Sel põhjusel võtavad paljud hollandlased oma võileivad tööle ja kooli kaasa.
Kuulus juustuturg.
Hollandis on jalgratas levinud liiklusvahend.
Kuulsad hollandlased läbi ajaloo: Kuulsad kunstnikud: •• Jheronimus Bosch (1450–1516) •• Frans Hals (1583–1666) •• Rembrandt van Rijn (1606–1669) •• Jan Steen (1626–1679) •• Johannes Vermeer (1632–1675) •• Vincent van Gogh (1853–1890) Maadeavastajad: •• Willem Barentsz (1550–1597) tegi mitmeid ekspeditsioone Arktika vetesse ja avastas Spitsbergeni. •• Abel Tasman (1603–1659), meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetas esimesena ümber Austraalia. Avastas Tasmaania, Uus-Meremaa ja Tonga. Muu: •• Alfred Henry Heineken (1923–2002), õllepruulija •• Anne Frank (1929–1945), juu-
ditar, kes pidas Teise maailmasõja ajalt päevikut. •• Anton Philips (1874–1951), Royal Philips Electronicsi asutaja •• Mata Hari (1876–1917), spioon •• Peter Stuyvesant, (1592–1672), New Yorgi kuberner •• Desiderius Erasmus (1466–1536), renessansiajastu humanist, preester, õpetlane ja kirjanik Kas teadsid, et: •• Hollandlased on keskmiselt maailma kõige pikemad inimesed. •• Hollandlased on suured leiutajad. Nad on leiutanud disketi, mikroskoobi, tuuleveskid ja kunstliku südame. •• Igal hollandlasel on jalgratas. Jalgrattaid on Hollandis isegi kaks korda rohkem kui autosid. Riigis on 29 000 km pikkuses jalgrattateid. •• Hollandis on endiselt tuhatkond töötavat vanaaegset tuuleveskit. •• Amsterdamis on üle 1200 silla. •• Madalmaades on umbes 1,5 miljonit lehma, kes toodavad 10 miljardit liitrit piima aastas. •• Madalmaad on kõige tihedamini asustatud riik Euroopas ja rahvaarvu poolest kaheksas EL-is. •• Holland on ELi-s teisel kohal suurima sissetulekuga elaniku kohta. •• Madalmaad on EL-i suuruselt kolmas eksportija ja maailma mastaabis seitsmes. •• Eesti keeles on sadu sõnu, mis kõlavad sarnaselt hollandi keelega. Leksikograaf Udo Uibo sõnul on raske tõmmata piiri hollandi ja alamsaksa keele vahele ja täpselt öelda, kust need sõnad on meile jõudnud. Mõningad sarnased sõnad on: kelder, klinker, kroonlühter, kiikama, klaas, klooster, latt, liim, liist, tamm (pais jõe peal), tangid, tantsima, till (taim), tina, tool, toos (topsik), toppima, treima, trumm jne. Palju on tulnud meile ka merendusega seotud sõnu: laadima, last, lekkima, madrus, tross jne.
Eestis on Madalmaade kunsti tõelisi aardeid Kadrioru lossi väliskunstimuuseumis saab Madalmaade kunstist põneva ülevaate. Vilve Torn vilve.torn@epl.ee
E
esti vanimad (15. saj lõpp – 16. saj algus) ja väärtuslikemad Madalmaade kunsti näited – hansalinna Tallinna hiliskeskaegsed altariretaablid – on hoiul Eesti kunstimuuseumi filiaalis Niguliste muuseumis. Uuemad kunstitööd väliskunstimuuseumis Kadrioru lossis ja Mikkeli muuseumis. Madalmaade püsiekspositsioon on Kadrioru lossis 2010. aastast. 102 maalist ja 313 graafilisest lehest koosneva kogu ajalugu ulatub Eestis 1920-ndate algusesse. Tõelised aarded Üks vanimaid kunstimuuseumis arvele võetud maale on Pieter Breughel noorema (1564–1638)
„Pruudi saatmine kirikusse” ja „Andide toomine pruutpaarile”. Väliskunstimuuseumi kuraatori, Madalmaade kunsti uurija Greta Koppeli sõnul koosnes talupojapulma kujutav sari algselt viiest või kuuest maalist, millest on üles leitud kaks. Maali „Kiri magavale sõdurile” kandis lõuendile ilmselt Caspar Netscher (1635–1684), kuid täit kindlust selles pole. Netscher oli Hollandi olustikužanri tuntuima meistri Gerard Terborchi andekaim õpilane. Magava sõduri kõrvalt leiab külastaja Adriaen van Ostade (1610–1685) vaskplaadile tehtud töö „Perekonnastseen”. Kui Ostade loomingut on vahepeal 900 maalini paisutatud, siis flaami maalikunstniku Hans van Essenilt (1589
– surnud 1642 või 1648) on teada vaid viis tööd, neist signeeritud vaid kaks. Eesti kogus olev umbes 1620. aastast pärinev „Natüürmort homaariga” kannab kunstniku monogrammi ja on seetõttu eriti väärtuslik.
Lasteportreede paari „Tüdruk kukega” ja „Poiss hanega” autoriks on Jacob Gerritsz Cuyp (1594–1651). Need väliskunstimuuseumi maalide variandid leiab ka Louvre’ist.
Madalmaade kunsti saab näha: •• 4. märtsini on väliskunstimuuseumis avatud näitus „Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge”. Töid on põhjust seostada kuulsate kunstnike Hieronymus Boschi (1450–1516) ja Pieter Bruegel vanema (1526/30–1569) loominguga. •• 4. mai – 26. august Kumu suures saalis „Romantiku pilguga. Hollandi ja Belgia 19. sajandi
maalikunst Rademakeri kogust”. •• Põnevaid avastusi pakuvad ka Tallinna linnamuuseum, raekoda ja toomkirik. Samuti Tartu ülikooli kunstimuuseum ja raamatukogu. •• Tänavu ilmub mahukas kataloog „Madalmaade kunst Kadrioru muuseumis”, mille põhjalikku uurimistööd aitas rahastada Hollandi suursaatkond Eestis.
20 aastat Hollandi Suursaatkonnal taasiseseisvunud Eestis. Eriväljaande rahastas Hollandi Suursaatkond.
Jacob Gerritsz Cuyp. Poiss hanega. U 1650. Õli, puu Kadrioru kunstimuuseum, Eesti kunstimuuseum