Internetileht Internetilehe toimetas ja kujundas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.
Projektijuht: Artur Jurin, artur.jurin@epl.ee, tel: 680 4517
SUVI 2011
Nutitelefonide revolutsioon toob kiire interneti igaühe taskusse „Parim ja atraktiivseim on kliendile, et ta ei pea nutitelefoni kohe välja ostma, sest selle 10 euro sees on ka järelmaks. Inimesel tuleb korraga välja käia ainult 10 eurot ja ta saab kohe mobiiltelefoni kätte,” kiidab Mailiis Ploomann uue pakkumise soodsat hinda.
Kiiret internetiühendust võimaldavad nutitelefonid on saamas tavapäraseks osaks meie igapäevaelust ning nende kasutajate hulk suureneb iga päevaga. Eesti juhtiv mobiilse interneti pakkuja Elisa on suutnud uue tehnikarevolutsiooni ajal olla õigel ajal õiges kohas ning seda on näha ka ettevõtte tulemustest. Eelmise aasta detsembris läbiviidud TNS Emori turu-uuringute järgi oli Elisa Eesti 2010. aastal suurim kasvaja mobiilse interneti turul, kasvatades oma turuosa koguni 32 protsendini. Teisele kohale platseerus EMT 26% ja kolmandale Tele2 21%-ga. KÕU turuosa oli mobiilse interneti teenuse pakkumisel vähenenud 9%-ni. Nüüdseks on Elisa 3,5G levialaga katnud tervenisti kõik 47 Eesti linna ja seitse maakonda: Harju-, Tartu-, Viljandi-, Järva-, Pärnu-, Lääne- ja Raplamaa. Lisaks on osaliselt kaetud Hiiu-, Saare-, Jõgeva-, Valga-, Põlva-, Võru- ning Ida- ja Lääne-Virumaa. Asumeid on Elisa 3,5G leviga katnud juba üle 2000.
Nutitelefonide võidukäiku alustas iPhone
„IPhone oli see, mis tegi nutitelefonide turul revolutsiooni ja õpetas vanadele olijatele, kuidas tegelikult telefone teha tuleb. Oma hinnaskaalalt on ta jäänud ikkagi üsna kõrgele ning sellepärast ei ole iPhone läinud ka väga massidesse, kuigi tegu on eduka telefoniga. Massidesse on läinud aga Android operatsioonisüsteem – Android oli tegelikult see, mis viis nutitelefonide hinnad alla,” ütleb Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu teemat kommenteerides. „Meie prognoosisime, et umbes 100 eurot võiks olla see psühholoogiline piir, mis võiks avada uksed massiturule, kuigi ka 100 eurot pole odav hind, vanas rahas 1560 krooni, aga Android toob selle lati ikka oluliselt allapoole. Kui me vaatame täna klassikaliste kõnetelefonide hindu, siis põhiliselt need telefonid, mida ostetakse, on hinnavahemikus 30–60 eurot,” lisab Hiiepuu, kelle sõnul langesid odavaimate nutitelefonide hinnad 2010. aasta jooksul umbes viiendiku võrra. Elisa läks Hiiepuu sõnul nutitelefonide revolutsiooniga kiirelt kaasa, tuues välja paketid, kus ühes kuumakses sisalduvad nii nutitelefon, internet kui ka kõneteenus. „Sellised paketid toimivad turul väga edukalt. Tänasel päeval
Levialad ja ühenduskiirused arenevad pidevalt
moodustab nutitelefonide müük meie esinduste müügist peaaegu 40 protsenti ja ma arvan, et selle aasta lõpuks on 50 protsendi piir samuti ületatud,” on Hiiepuu optimistlik. „Nutitelefonid on väga populaarsed ja lähevad hästi kaubaks, sest valik suureneb, hinnad langevad ja inimesed saavad üha enam aru nende eelistest ning kaob tasapisi ka see psühholoogiline barjäär.”
Kasutajateks üha nooremad inimesed
Elisa tootejuhi Mailiis Ploomanni sõnul on nutitelefonide hoogne levik muutnud ka kasutajate keskmist profiili – vaid äriklassi kliendile jõukohasest telefonist on saanud nüüd tavapärane tööriist paljudele. „Varem olid nutitelefonid peamiselt ikkagi äriklassi telefonid ja nende kasutajad olid peamiselt kõrgema sissetulekuga keskealised inimesed. Praegu on kasutajad järjest nooremad, keskmise vanusega umbes 30 ja kasutajate hulgas kasvab järjest ka naiste osakaal,” selgitab Ploomann, kelle sõnul on naisi ja mehi nutitelefonide ostjate seas juba peaaegu võrdselt. „Paljud naised ostavad nutitelefone sellepärast, et see on ilus, ehk nad ostavad peamiselt välimuse pärast. Aga see ei tähenda, et nad ei kasutaks nutitelefonide funktsioone. Kui varem osteti nutitelefone sellepärast, et oli hea ja mugav e-posti lugeda või internetis surfata, siis viimase poole aasta jooksul on näha, et inimesed kasutavad ikka väga palju erinevaid rakendusi,” nendib Mailiis Ploomann.
Erinevad rakendused tõstavad populaarsust
Tootejuhi sõnul ei ole nutitelefon enam lihtsalt internet ja kõne, vaid üha enam leiavad kasutust kõikvõimalikud lisafunktsioonid. „Tänu nutitelefonile kaob inimesel vajadus kaasas kanda mitmesuguseid tehnikavidinaid. „Nutitelefonis on üheskoos kaamera, fotoaparaat, navigatsiooniseade – see on just meeste seas väga populaarne rakendus, väga hea MP3-mängija, lisaks saab
nutitelefoni laadida muusikat ja mänge,” loetleb Mailiis Ploomann nutitelefoni häid võimalusi. „Nooremad kasutavad nutitelefoni mängukonsoolina,” lisab Ploomann. „Kui vaadata globaalselt, mida inimesed täna nutitelefonides kasutavad, siis 60% ulatuses sellest on mängud. Eestis ei ole seda nii detailselt uuritud, kuid arvan, et klientide käitumine meil maailma trendidest väga palju ei erine,” märgib Andrus Hiiepuu. Nutitelefonide meeletule edule on tublisti hoogu lisanud ka sotsiaalmeedia tohutu areng. Mailiis Ploomanni sõnul on sotsiaalmeedia võrgustikud nagu Twitter või Facebook tinginud klientide seas vajaduse pidevalt online olla ja nutitelefonid annavad selleks võimaluse, seda eriti just suvel, kui inimesed pidevalt ringi liiguvad. „Arvan, et nutitelefon ei
tule juurde kui üks lisaseade majap i d ami s e s , v ai d hakkab varsti asendama paljusid olemasolevaid tehnikavidi naid,” prognoosib Ploomann. Andrus Hiiepuu usub, et pidev vajadus üha suuremat edastuskiirust nõudvate teenuste ja rakenduste järele ei kao kuhugi ning seetõttu jääb ka 4G võrk kindlasti vaid üheks verstapostiks mobiilse interneti arengu teel. „Näiteks selleks, et hakata mobiiltelefonidele edastama high definition 3D telepilti, oleks vaja ühenduse kiirust 3 Gbit sekundis. Kui meil oleks juba täna võimalus pakkuda 100 või 1000 korda suuremat kiirus, oleksid kohe olemas ka need, kes võiksid erinevaid teenuseid pakkuda,” nendib Hiiepuu. „Elisa väärtuslubadus on lihtsus ja soodsus. Me pakume turu parimat hinda ja üritame asjad teha nii lihtsaks, kui see on või-
malik. Möödunud aastal võtsime mobiilse interneti MiNT ühendustelt maha igasugused mahupiirangud, kliendil polnud enam vaja lugeda, kui palju mega- või gigabaite ta internetis surfates on ära kasutanud,” sõnab Andrus Hiiepuu. „Tegime mobiilse interneti MiNT teenuse võimalikult lihtsaks ja tõime hinna kordades alla. Hind oli varem umbes 250–300 krooni (u 19€) kandis, meie tõime selle 99 krooni tasandile. Täna pakub Elisa MiNT Lighti pakette kliendile hinnaga 5,93€ kuus. Ka nutipakettide puhul on meil plaan teha paketid võimalikult lihtsaks ja pakkuda ühe flat-rate-hinnaga teenust, mis oleks ühtlasi ka turu parima hinnaga,” lisab Hiiepuu, kelle sõnul on praegu Elisa kõige kuumemakas pakkumiseks 10 euro eest kuus nutitelefon koos selle kasutamiseks vajalike teenustega.
Kaks aastat tagasi oli Elisa esimene operaator, kes võttis kasutusele uudse UMTS900 tehnoloogia ja hakkas 3,5G võrku rajama ka maapiirkondadesse. Eelmise aasta kevadel tehti aga kardinaalne muudatus mobiilse interneti hindades. Elisa MINT-i pakettides on hinnad püsiinternetist soodsamad. Näiteks 2 Mbit/s kiirust võimaldav MINT-i pakett maksab kliendile kõigest 5.93 eurot, lisaks saab klient kaasa ka tasuta netipulga. Pärast uute MiNT-i pakettide turuletoomist on mobiilse interneti kasutusmahud kasvanud Elisas 15 korda. „Me hakkasime UMTS900võrgu loomisega esimesena tegelema ning meil on selles osas olnud umbes aastane edumaa. Väga paljud inimesed, maainimesed, kellel seni väga muid võimalusi polnudki, saavad nii-öelda üle hüpata fiksühendusest — nende esimene internet ongi mobiilne internet,” selgitab Hiiepuu, kelle sõnul käib levialade arendamine pidevalt suure hooga edasi. EMT on küll välja hõiganud, et on kogu Eestimaa katnud 3,5G võrguga, kuid on teinud seda kahjuks ennatlikult. Selle aasta aprillikuu lõpus viis Elisa läbi üle-eestilised mõõtmised, mis näitasid, et EMT on katnud Eestimaast 79% ja Elisa 73%. Elisa kavatseb kõik maakonnad 3,5G leviga katta korralikult ning rõhub kvaliteedile. Aprillikuus läbi viidud mõõtmistulemuste järgi on Elisal EMT-st suurem 3,5G leviala neljas maakonnas: Harju-, Järva-, Pärnu- ning Viljandimaal. Samuti oli Elisal EMT-st kiirem mobiilse interneti teenus 3,5G levialades. Elisa keskmine allalaadimiskiirus 3,5G võrgus oli mõõtmistulemuste järgi 2,7 Mbit/s ja EMT-l 2,4 Mbit/s. Tippkiirused küündisid Elisal 16 Mbit/s ja EMT-l 12,8 Mbit/s. „Kui täna on pisut üle 10% eestimaalastel mobiilne internet, siis on ainult aja küsimus, kui mobiilne internet saab olema umbes 98% eestlastest, nagu praegu on 98% eestlastest mobiili kõneteenuse kasutajad,” arvab Hiiepuu.
Internetileht
2
Tele2 alustas esimesena soodsa interneti pakkumist Baltimaades Neile, kes sageli Eesti-Läti-Leedu vahet sõidavad, on pidevaks probleemiks kõrged mobiilse interneti hinnad väljaspool Eestit. Esimese mobiilsideoperaatorina hakkas Tele2 pakkuma ühtselt soodsa hinnaga mobiilset internetti kõikides Balti riikides. On teada-tuntud tõde, et nutitelefonide omanikel on Eesti mobiilivõrgust lahkudes „kohustuseks” piiril oma telefoni andmeside kinni panna, vastasel juhul ootab koju tagasi naastes ees arve andmeside eest, mis võib tõsiselt telefoniomanikku üllatada. Ja seda mitte just meeldivalt. Neile, kes sageli tööasjus naaberriiki külastavad ja kohapeal internetti vajavad, on olnud siiani ainsateks võimalusteks tööasju ajada see, et leida mõni kohalik traadita internetivõrk, liituda kohaliku mobiilside operaatori andmesidepaketiga või leppida enam kui 3-eurose MB hinnaga.
PRO49 Balti nutitelefonidele
Tele2, mis on esindatud kokku 11 riigis Euroopas ja Aasias, tegi esimese mobiilsideoperaatorina oma klientide elu selles suhtes lihtsamaks. Tele2 toote- ja turundusjuhi Katrin Aroni sõnul reisivad inimesed nii töö- kui ka eraasjus iga aastaga üha rohkem ning kuna interneti kasutamine on muutunud igapäevaseks, siis tuntakse sellest puudust ka välismaal. Ka reisil soovitakse kursis olla uudistega, lugeda e-posti, jagada muljeid oma pere, sõprade ja töökaaslastega ning otsida internetist infot. Koduvõrku tahetakse eest leida ka koduriigist eemal olles, et ilma suuri arveid kartmata jätkata oma tavapärast teenusekasutust. „Klientide tagasiside ja interneti kasutusharjumuste analüüs näitas, et kõige rohkem tuntakse mobiilse interneti kasutamisest ja soodsatest hindadest puudust just lähivälismaal – Lätis ja Leedus,” nentis Aron. Seega otsustati esimese sammuna tuua turule soodne internetipakett just Baltimaades kasutamiseks. Ostes paketi PRO49 Balti, on andmeside hind kõigis kolmes riigis 1 MB kohta tavapärase 3,2 euro asemel vaid 0,12 eurot. Ehk ligi 27 korda soodsam. PRO49 Balti paketi miinimumhinnaks on 5,95 eurot, mille sisse mahub 50 MB andmesidet. Kui maht ületab 50 MB, jätkub soodne hind ilma, et andmeside kiirus alaneks. Lihtsalt iga MB eest lisandub arvele 0,12 eurot. PRO49 Balti pakett on sobilik neile, kes kasutavad andmesidet nutitelefoni kaudu, ehk nii andmeside kui ka kõnepakett liidetakse ühele telefonikaardile. Oluline on selle paketi puhul vaid jälgida, et Lätis või Leedus asudes tuleb telefonist määrata käsitsi operaatoriks Tele2, vastasel juhul võib telefon end automaatselt sisse logida mõnda teise mobiilsidevõrku, kus soodushinnad ei kehti.
Baltimaade Internet arvutikasutajale
Neile, kes käivad Lätis ja Leedus sagedamini ning vajavad suuremat andmesidemahtu, on Tele2 välja töötanud teise paketi, Baltimaade Internet. Selle paketiga on andmeside hind vaid 0,01 eurot ehk üks eurosent MB kohta. Selle paketi miinimumarve on 28,95 eurot ning sinna sisse mahub koguni 3 GB andmesidet. Siingi ei muutu aga 3 GB ületamisel andmeside kiirus, lihtsalt iga MB eest tuleb lisaks maksta 0,01 eurot. Baltimaade Interneti paketi puhul on tegemist eraldi SIM-kaardiga, mis on spetsiaalselt mõeldud kasutamiseks sisseehitatud modemiga arvutis või siis andmeside modemis. Katrin Aron nentis, et Baltimaade katmine ühtse soodsa internetiga on alles esimene samm, tulevikus soovitakse seda võimalust
laiendada ka Venemaale ja Euroopa riikidesse. “Tele2 on rahvusvaheline ettevõte ning koostöö teiste Tele2 riikidega lubab meil oma klientidele pakkuda parima hinnaga teenuseid ka välisriikides,” ütles Aron.
Tasub end kursis hoida
Pakettidega saab liituda igas Tele2 esinduses või intern e t i t e e l Te l e 2 e-poes. Eriti soovitab Tele2 just mugavat liitumist uues e-poes, kuna sel juhul saadetakse SIM-kaart ja modem kliendile koju või kontorisse. Katrin Aroni sõnul tasub kõikidel klientidel aeg-ajalt käia Tele2 kodulehel tutvumas uute pakettide ja hinnakirjadega, sest need muutuvad üsna sageli ning reeglina ikka soodsamaks. „Eesti mobiilside teenuste kasutajad on väga soodsas olukorras, sest tiheda konkurentsi tõttu on meie teenusehinnad ühed madalamad kogu maailmas,” nentis Aron.
Internetileht
4
Elioni hüperkiire internetiga avanevad piiramatud võimalused Iga päev tuleb turule uusi veebipõhiseid rakendusi ja teenuseid, mis teevad inimeste elu mugavamaks või aitavad lihtsalt mõnusalt aega veeta. Enamik neist eeldab aga sujuvaks toimimiseks väga kiiret internetti ja seda suudab nii praegu kui ka tulevikus pakkuda kõige paremal moel tulevikuinternet ehk valguskaablil põhinevad ühendused. Elion alustas tulevikuinterneti arendamisega neli aastat tagasi. Projekt kannab nimetust „Kiud koju” ning kestab aastani 2015. Projekti raames ühendatakse igal aastal keskmiselt 50 000 kodu ja kontorit moodsa valguskaablivõrguga. Esimeste linnadena on valguskaablivõrgu ehitamist alustatud Tallinnas ja Tartus, Kuressaares, Põlvas, Põltsamaal ja Keilas, samuti Laagri alevikus.
Miks on vaja tulevikuinternetti?
Uus tehnoloogia loob eelkõige eeldused tulevikuteenuste kasutuselevõtuks ning tõstab oluliselt teenuste kvaliteeti. Praegu pakub Elion hüperkiiret ehk kuni 100 Mbit/s kiirusega internetti ja kõrgresolutsiooniga digitelevisiooni (HDTV) enamikus suuremates Eesti linnades. Hüperkiire internetiühenduse kasutamine on praegu võimalik suuremates korrusmajades ning eramajade piirkonnad lisanduvad järk-järgult järgnevate aastate jooksul. Valguskaabli võrguga ühendatud majapidamistele tähendab uus kaabel seda, et järgmise paari-kolmekümne aasta jooksul pole vaja oma võrguga midagi
ette võtta. Seega võib Elioni tulevikuinternetiga liitudes kindel olla, et paarikümne aasta jooksul internetikiirus tulevikuteenuste kasutamisel takistuseks ei tule.
Elioni eKodu – noppekanalid ja võimalus tellida vaid internetti
Alates juunikuust hakkab Elion pakkuma eKodu. Mis see on? See on mugav ja lihtne viis panna kokku valik just nendest teenustest, mida oma kodus vajad. Igal inimesel on võimalus valida, kui kiiret internetti soovitakse kasutama hakata, milliseid telekanaleid vaadatakse ning missuguseid mugavusteenuseid lisaks juurde valitakse. Internetikiirused algavad kuni 5 Mbit/s ja lõppevad hüperkiire internetiga kuni 100 Mbit/s. Uue võimalusena pakub Elion eKodu raames tellida ainult internetiühendust. Siiamaani pakkus Elion internetti koos televisiooniga, kuid klientide soovidele vastu tulles on Elion nüüdsest kõik teenused ükshaaval valitavaks teinud. Lisaks saab eKodu raames valida, milliseid telekanaleid soovitakse vaadata, tehes valikuid ka üksikute telekanalite hulgast.
eKoduga saab liituda juunikuus ja see on väga lihtne. Kõige mugavam viis on seda teha veebis aadressil elion.ee.
Ühispakkumine – kasuta kiiret internetti igal pool ja igal ajal
Esimest korda saab tellida internetilahenduse, mis katab täielikult kõikide klientide vajadused. Ühes pakkumises on koos Elioni kuni 100 Mbit/s kiirusega koduinternet ja EMT kõikjal kasutatav mobiilne internet. Mobiilne internet sobib
Kiire ja stabiilne internet igal pool
kasutamiseks, kui oled kodust eemal: reisil, suvekodus, pikkadel sõitudel Eestimaa maanteedel. Koos on soodsam ja kiirem: Elioni kliendile on EMT mobiilne internet alati parema kiiruse ja hinnaga võrreldes tavapakkumisega. Tellida saab Elioni või EMT poodidest. Elioni klientidel on nüüdsest rohkem vabadust valida ja vabadus oma valikuid nautida! Lisainfo: www.elion.ee, klienditeenindus tel 165 või Elioni pood.
Tasuta wifi levialad üle terve Eesti Suvi on aeg, mil palju reisitakse ja ringi liigutakse. Enam ei ole uudis, et internetist on saanud esmatarbekaup. Seetõttu soovib Elion pakkuda oma klientidele head ja kvaliteetset internetti ka väljaspool kodu ringi liikudes. Elioni klientidele on tasuta interneti ligipääs rohkem kui 500 wifi võrgu levialas üle terve Eesti. Kõik Elioni wifi piirkonnad on märgistatud vastava kleebisega. Tasuta interneti kasutamise võimalus on olemas Swedbanki kontorites, Neste A24, Statoili, Alexela, Olerexi tanklates ja mitmel pool mujal avalikes kohtades üle terve Eesti. Avaliku wifi levialade loetelu mujal Eestis koos aadressidega leiad www.elion.ee/wifi
Elioni traadita internet on parim võimalus kasutada kiiret ning kvaliteetset püsiühendust ka seal, kuhu ei ole võimalik kaabliga ühendust luua. Traadita internet levib õhu teel, kuid tagab alati stabiilse ja kiire ühenduse. Elioni traadita internet kasutab levimiseks raadiolainetel põhinevat Wi-MAX-tehnoloogiat. See tähendab, et internet jõuab kliendini õhu kaudu ning ühtegi kaablit hoones olema ei pea. Enne teenusega liitumist viib Elioni spetsialist kliendi juures läbi levimõõtmise ning kui levi tugevus on piisav, paigaldatakse kliendi koju internet. Kui tavapäraste traadita interneti teenuste puhul langeb ühenduskiirus vastavalt kasutajate arvule, siis Elioni traadita internetti see ei mõjuta ning ühendus on alati sama kvaliteetne. Elioni traadita interneti kiireim allalaadimiskiirus on kuni 6 Mbit/s ning see võimaldab teha hõlpsasti kõiki peamisi vajalikke toiminguid internetis. Lisainfo traadita interneti kohta aadressil: www.elion.ee/traadita
Internetileht
5
Kõu tõi turule Tasuta Kõu ja Happy Hour`i Eesti Energia pakutav traadita mobiilne internetiühendus Kõu on hoolimata eri mobiilsideoperaatorite pakutavast tugevast konkurentsist endiselt üsna populaarne. Mis võiks olla selle põhjuseks, selgitab Kõu projektijuht Ingrid Hakkaja. „Kõu peamine eelis, mis on olnud ja mida viimase kahe aasta jooksul tehtud erinevad testid on ka tõestanud, on see, et maapiirkonnas, kus on kuppelmaastikud, metsad, toimib Kõu ühendus vastupidiselt mitmetele konkureerivatele mobiilse interneti ühendustele väga hästi ja stabiilselt,” ütleb Hakkaja. Liikuv inimene ja maapiirkonnas elav inimene on need, kes kasutavad Kõu teenust.” Mõne aja eest, kui mobiilset internetiteenust pakkuvad firmad tegid suuri hinnaalandusi, otsustasid mõned Kõu kliendid lepingud lõpetada. Põhjuseks on Ingrid Hakkaja arvates asjaolu, et algne kuutasu hind on see, mis on kliendile silmaga nähtav ja mille järgi tihtipeale otsus langetatakse. „Mõne aja möödudes said kampaaniad läbi ning m-interneti pakettidele kehtestati mahupiirangud või mõistliku kasutamise printsiip ja siis liikus kliente meile ka tagasi, kuna Kõu teenusel pole piirangut. See on kliendi jaoks
kõige parem võimalus, sest olenemata sellest, mitu megabaiti või gigabaiti klient kuus internetist alla laeb, ei muutu sellest tema kuutasu arve,” ütleb Hakkaja.
Paketid Kõu24 ja Kõu36
„Kõu24 on mõeldud kliendile, kes ei soovi internetiseadet kohe välja osta või järelmaksuga soetada. 24 kuu pikkuse lepingu sõlmimisel saab klient internetiseadme kõigest 6 sendi eest ning maksab edaspidi vaid teenuse kasutamise eest tavalisest pisut kõrgemat tasu,” selgitab Hakkaja, kelle sõnul võib lõppemas olevale masule tagasi vaadates öelda, et Kõu24 on olnud üsna edukas pakett. Pakett Kõu36 on aga mõeldud kliendile, kellel ei ole sülearvutit või kelle sülearvuti on juba nii vana ja väsinud, et vajab välja vahetamist. Klient saab ühtse paketina väikese, 10,2-tollise ekraaniga sülearvuti ning kliendi soovi järgi kas koduseadme või USB-seadme.
„Klient sõlmib tähtajalise, 36 kuu pikkuse lepingu ning maksab ühtset kuutasu, mille sees on tal olemas nii arvuti, internetiühenduseks vajalik seade kui ka ühendus ise. Seega kolm võimalust ühe paketiga. Lepingu tähtaja lõppedes saab klient arvuti ja internetiseadme endale ning peab edaspidi tasuma vaid internetiteenuse kasutamise eest,” täpsustab Hakkaja.
Tasuta internet kõigile Kõu seadme omanikele
Kõigile endistele Kõu klientidele, kes omavad Kõu seadet, pakub firma tasuta piiratud internetiteenuse kasutamise võimalust. Ehk kõigil, kes on lõpetanud eelnevalt oma Kõu lepingu, on sellest hoolimata võimalik kasutada kõiki erinevaid riigiportaale (Maksu- ja tolliamet, Politsei, Riigi Teataja, E-riigi portaal, PRIA, Pensionikeskus, e-Õigus, e-Kool, ID.ee jt) ja internetipanku (Swedbank, SEB, Sampo pank, Nordea pank, Krediidi-
pank) ning Google’i-põhist elektronposti. Lisaks on Kõu seadme omanikel võimalik iga päev tund aega täiesti tasuta piiranguteta internetti kasutada. Hakkaja sõnul tingis sellise käigu soov endistele klientidele vastu tulla. „Algselt alustasimegi pankade teenuste poole pealt, et klient saaks panga kaudu tasuda oma arveid. Klientide soovil sai teenust täiustatud uute portaalide valikuga ning lõpuks kujuneski välja praegune tasuta Kõu pakett, mida kliendid kasutavad,” selgitab Hakkaja. „Lisaks on lõunaajal, kella 12.00 ja 13.00 vahel olemas ka teenus Happy Hour – millega on kõigile Kõu seadmete omanikele kättesaadavad absoluutselt kõik võimalused, mida Kõu annab,” lisab projektijuht. Kui tasuta Kõu abiga on võimalik kasutada ainult riigiportaale, pangateenuseid ja e-posti, siis Happy Hour võimaldab igale soovijale täiesti tasuta tund aega internetis sur-
Kõu on kindlam lahendus, mis ühendab su netti kõikjal üle Eesti. Kõu internet ja sülearvuti vaid 31.82 € kuus. Pole tähtis, kas asud linnas, külas, rabas või metsatukas, sest Kõu internet jõuab välkkiirelt igasse kodumaa nurka. Uuri lähemalt klienditelefonilt 1545, kodulehelt energia.ee, või meie klienditeenindustest
energia.ee
fata. Seda saavad kasutada kõik kliendid, kes omavad Kõu seadet. Happy Houri ajaks ühendavad oma seadme kas USB-pulga või võrgukaabliga arvuti külge ja saavadki iga päev tunnikese tasuta internetti kasutada. Seadme võib osta järelturult, kas mõnest oksjoniportaalist või kuulutustelehest ning eelnevat lepingut ei pea Ingrid Hakkaja kinnitusel tasuta teenuste kasutamiseks omama. „Happy Houri sünnilugu on selline, et 2010. aasta jaanipäeva ajal otsustati pakkuda pikkade pühade ajal Kõu seadmete omanikele võimalust maailma asjadega kursis olemiseks. Aga kuna huvi sellise teenuse vastu oli täiesti olemas, pikendasime seda sügiseni ning sel jaanipäeval saab Happy Hour juba aastaseks.”
Tellimine ja sulgemine on lihtne ning mugav
Klient, kellel pole aega või võimalust minna klienditeenindusse Kõu seadet ostma, saab selle telefoni teel koju tellida. Klient otsustab, kas soovib internetiühendust koos seadme ja arvutiga või lihtsalt seadet, ning valitud tehnika saadetakse talle koju. Ta hakkab maksma teenuse eest vastavalt sellele, millal leping kehtima hakkab. Koduseadme puhul ei ole tarvis absoluutselt mingit seadistamist, see ühendatakse lihtsalt võrgukaabli või wifiga arvuti külge ja interneti kasutamine võib alata. USB-seadme puhul on küll vaja installimist, aga seade teeb selle ise umbes pooleteise minutiga ära. Vajadusel, kui mõni klient jääbki hätta,
Liitumiseks helista lühinumbril
on olemas infotelefon, mis alati tehnilise toe poole pealt klienti aitab. Projektijuhi sõnul on paljud Kõu kliendid talveks üldse ühendusest loobunud, kuna kasutavad seda peamiselt näiteks ainult suvilas ning kevade saabudes on võimalik neil antud ühendus taas avada. Peatatud teenuse eest kuutasu maksma ei pea. Samal ajal saab Kõu Happy Houri ja tasuta Kõu teenuseid loomulikult ikka kasutada. Kui kliendil tekib soov saada Kõu ühendust, siis on see ainult telefonikõne kaugusel – üks kõne telefonil 1545 ja teenus avatakse taas.
Tulevikus uued arengud
2011. aasta jooksul on projektijuhi sõnul Kõu ühenduse parandamiseks plaanis paigaldada täiendavalt 12 uut tugijaama, millest kolm on juba töös – Puka, Otepää ja Koosa tugijaam. Kliendid saavad juba praegu nautida kiiremat ja stabiilsemat internetiühendust. Hakkaja sõnul on jaamade lisamisega internetiühenduse kvaliteet tõusnud ja ühe tugijaama piires mahub nüüd ka rohkem kasutajaid internetis surfama. Kohe-kohe on lisandumas Laeva tugijaam, mis teenindab Jõgeva ja Tartumaa piirkonda. „Teised tugijaamad on kavas paigaldada vastavalt jooksvale planeeringule. Kui on näha, et kusagil on nii-öelda kitsam koht, siis vastavalt klientide soovidele ning vajadustele lisatakse piirkonda uusi tugijaamu,” selgitab Kõu projektijuht.
Internetileht
6
Suveks maakoju, internet taskus Kui veel mõne aasta eest said tööinimesed minna suvel maakoju vaid nädalavahetusel või korralise puhkuse ajal, siis nüüd võivad peaaegu kõik, kes saavad endale lubada kodukontoris töötamist, lubada ühtlasi ka internetiseeritud maakodukontorit. Tõnu Tramm whatcar.ee Viimastel aastatel on kõik mobiilsideoperaatorid panustanud kiire 3,5G võrgu arendusse ning enamik Eestist on algaval suvel juba kiire internetiga kaetud. Ainsana võib tekkida probleeme nendel, kelle maakodu asub suurematest asulatest või maanteedest liiga kaugel, ehk kohtades, kuhu 3,5G internet veel jõudnud ei ole. Selliseid kohti, kus mobiilside üldse ei levi, Eestis ilmselt enam naljalt ei leia. Tavalises mobiilivõrgus jääb interneti allalaadimiskiirus 256 kbit/s juurde, mis
on normaalseks töötegemiseks pisut napivõitu, kuid 3,5G võrgus võib nautida kuni 21,6 mbit/s allalaadimiskiirust. Tõsi, reaalselt esineb sellist kiirust siiski harva, kuid mis tahes võrgus, mis tahes mobiiltelefoniga peaks 2–5 mbit/s vahele jääv allalaadimiskiirus olema kättesaadava kõikjal 3,5G võrgus. See on juba püsiühendusega internetiga täiesti võrreldav kiirus.
Foto: iStockphoto
Nutitelefoniga mobiilse interneti kasutamise üks peamisi eeldusi on andmesidepaketiga SIM-kaardi olemasolu. Vastasel juhul peab maksma iga MB eest hinda, mis kuu kokkuvõttes võib ulatuda sadadesse eurodesse ja nutitelefoni ostes ei ole seda mõtet enne sissegi lülitada, kui vastav teenus pole aktiviseeritud. Nendele, kes mobiilset kontorit kasutavad, piisab täiesti sellisest andmesidepaketist, millega on 2–3 GB kuus maksimumkiirusega, sealt edasi alandatakse lihtsalt kiirust 256 kbit/s ilma lisaraha küsimata. Kes ei kasuta mobiilset internetti pidevalt ja teeb seda vaid meilide lugemiseks ja saatmiseks, võib vabalt saada kuus hakkama ka 500 MB andmemahuga. Igatahes tasub enne lepingu sõlmimist võrrelda erinevate operaatorite teenuste hindu ja selle raha eest pakutavat andmesidemahtu ning täpsemaid tingimusi. Ja kindlasti ärge unustage nutitelefoniga välismaale minnes andmeside funktsiooni välja lülitamast! Seal need paketid enam ei kehti.
Hotspot’iga nutitelefon
Kõige lihtsam ja mugavam viis tekitada maakodus, autos või kas või mererannas kohalik wifi võrk, on soetada omale wifi hotspotfunktsiooniga nutitelefon. Sellisel juhul piisab internetivõrgu tekitamiseks vaid paarist nupuvajutusest ning see ei nõua ka mingeid lisaseadistusi oma sülearvutis. Nutitelefoniga wifi võrgu tekitamisest on hakatud kõvema häälega rääkima alles hiljaaegu, ehkki tegelikult on see võimalus saadaval olnud juba üsna pikka aega. Asi lihtsalt selles, et varem pakkusid seda võimalust üksnes Android operatsioonisüsteemiga telefonid, kuid Google’i tagasihoidlik turunduspoliitika jättis selle teadmise vaid asjatundlikumatele Androidi-fännidele. Nüüd, mil Apple andis mõni aeg tagasi välja uue i-Phone’i tarkvaraversiooni iOS 4.3, leidis koos temaga kaasnenud wifi hotspot funktsioon rahva seas märksa laiemat kõlapinda. Uut
Millist andmesidepaketti valida?
Mida on vaja wifi võrgu tekitamiseks autos? 4.3 op-süsteemi saab paigaldada pea kõikidele i-Phone’i nutitelefonidele, välja arvatud kõige vanemale i-Phone 2G-le. Teada aga on, et Apple’i telefonid ei ole just väga odavad, mistõttu on soodsaim võimalus tekitada wifi võrk, kus iganes te ka ei asuks, endiselt Android 2.2 operatsioonisüsteemiga varustatud nutitelefonid. Kui varem oli see versioon peal vaid kallimatel telefonidel, nagu näteks HTC Desire jt, mille hinnad jäid vanas rahas u 7000–8000 krooni piirimaile, siis läinud aasta lõpus tegi Google väikese „jõulukingituse”, lastes vahetult enne jõule välja wifi hotspot’i toetava 2.2
tarkvara ka odavamatele telefonidele. Sellest hetkest alates on võimalik võtta juhtmevaba internetivõrk endaga kõikjale kaasa ka selliste telefonidega, mille hinnad jäävad paarisaja euro piiresse. Loomulikult eeldab nutitelefoni kasutamine (eriti wifi ruuterina) piisava mahuga andmesidepaketi olemasolu oma telefoni SIM-kaardil, vastasel juhul kasvaksid telefoniarved müstilistesse kõrgustesse. Teiseks tuleb arvestada, et telefon peab wifi ruuterina töötamise ajal olema sisuliselt kogu aeg seinas, sest energiat nõuab „ruuteriamet” nutifonidelt päris kõvasti.
Nutitelefoniga autosse wifi võrgu tekitamiseks pole tarvis muud kui telefoni autolaadijat. 3G ruuteri puhul peab autos olema aga lisaks ka ruuteri toide. Selleks on mitu võimalust: kas osta eraldi sigaretisüütajasse käiv toitejuhe, sobitada see mõne telefoni autolaadijaga (nt Airlive 3G ruuter ühildub ühega Nokia autolaadijatest) või siis osta autosse inverter, mis muundab 12 V 230 voldiks. Viimase eeliseks pikemal sõidul on see, et selle kaudu saab samal ajal ka sülearvutit laadida. Inverterid ei ole väga kallid, lihtsamad neist maksavad alla 50 euro.
3G ruuter
Teine võimalus püstida maakoju mobiilne wifi võrk, ta pisut statsionaarsem — nimelt kasutada juhtmevaba 3G ruuterit. Selle variandi eeliseks on, et ta ei sõltu absoluutselt sellest, millist mobiiltelefoni kasutatakse või kas see üleüldse
on olemas. Hinnavahemikku 50–100 eurot jäävate väiksemate 3G ruuterite kasutamiseks on tarvis vaid eraldi andmesidetoega SIM-kaarti ja voolu ruuteri toiteks. See teeb tema kasutamise küll näiteks autos pisut keerulisemaks, kuid maakoju sobib suurepäraselt.
Internetileht
7
Internetist saab pereliige „Mulle meeldiks suvekodusse minna, aga…” 14-aastane Liis viskub dramaatiliselt elutoa diivanile ja kaevub patjadesse. „Aga ma olen seal oma sõprade jaoks nagu surnud! Seal pole ju internetti!” „Ära jonni,” pahandab isa Toomas. „Minul on internetti palju rohkem vaja, kõik need tööasjad ajada ja puha, aga saan hakkama. Mis siis sinul viga?” „Sina! Sina käid päeval linnas tööl või sõidad autoga vallamaja juurde wifisse. Aga mina? Vallamajja on neetud 20 kilomeetrit! Miks ei võiks meil endal maal internet olla?” Elu muutvateks otsusteks pole enamasti palju vaja ning praegu saigi pere jaoks murdepunktiks Liisi küsimus. Tõepoolest, miks mitte? Pereisa Toomas on asjalik mees. Enne otsustamist tegi ta endale väga põhjalikult selgeks, millist mobiilset internetti valida.
Mis levib?
Esimese asjana uuris Toomas kõikide mobiilsideoperaatorite levialakaarte, et näha, millise pakkuja mobiilne internet nende maakodus levib ja millised on kiirused ja sagedused. Ta nägi, et EMT kiire 3,5G katab terve Eesti ning nende maakodu piirkonnas on kasutusel 900 MHz sagedus. Viimane teadmine on oluline järgmistes sammudes, eeskätt netipulga valikul.
Milline on meie pere internetikasutus?
Järgmiseks viis Toomas läbi pereliikmete ristküsitluse, mida keegi internetis teha tahab. Selgus, et Liis vajab eluks Facebooki ja gmaili, ema Marika loeks uudisteportaale ja aiandusfoorumit ning Toomas ise tunneb enim puudust e-postil silma peal hoidmisest. Nende vajaduste katmiseks oleks piisanud EMT interneti paketist S (vaata
Milline netipulk valida?
Arvutisse pistetavad netipulgad on pealtnäha ühesugused, kuid võimaldavad erinevaid kiiruseid ning Toomas jälgis, et netipulga piirkiirus ei oleks väiksem kui valitud paketi oma. Pole ju mõtet sõita kiirteel aeglase masinaga, mis lubatud kiiruseni küündida ei suuda! Lisaks teadis Toomas, et tahab netipulka, mis toetaks nii
maakodus levivat 900 MHZ kui ka linnas olevat 2100 MHz sagedust: ettemõtlev pereisa teadis, et kord kasutatav mugavus jääb kasutusele ka edaspidi, nii et kindlasti hakkavad nad kaasavõetavat internetti kasutama ka pärast suve tagasi linna kolides. Tõttöelda oligi liikuva tööga Toomas üsna tüdinud ka wifi levialade otsimisest, kui väljaspool kontorit oli kiiresti vaja mõni e-kiri saata või internetist andmeid kontrollida. Nüüd tegi juba ette tuju heaks teadmine, et edaspidi on tal ka töösõitudel oma internet alati kaasas.
Hea siselevi
Toomas suhtus väga tähelepanelikult ka sellesse, et levialakaartidel on esitatud levi välitingimustes (ei saa ju operaatorid tulla seda mõõtma inimeste kodudesse laua taha või tugitooli, kus
EMT internetipaketid Kuutasuline makseviis
EMT Internet S
EMT Internet M
EMT Internet L
EMT Internet XL
EMT Internet4G
Allalaadimiskiirus Üleslaadimiskiirus Andmemaht Kuutasu EUR Kuutasu EEK
kuni 1,5 Mbit/s kuni 384 kbit/s Piiramatu* 5,99 93,72
kuni 4 Mbit/s kuni 1 Mbit/s Piiramatu* 10,94 171,24
kuni 6 Mbit/s kuni 2 Mbit/s Piiramatu* 14,94 233,76
kuni 21,6 Mbit/s kuni 5,7 Mbit/s Piiramatu 24,95 390,35
kuni 100 Mbit/s kuni 50 Mbit/s Piiramatu 34,94 546,76
EMT Internet
Alati Sinuga
Kiire 3,5G EMT Internet katab nüüd kogu Eestimaa ja maksab
1€
kõrvalolevat tabelit), kuid Toomas teadis, et süües kasvab isu, ning otsustas võtta valikust pigem järgmise paketi M, et soovi korral saaks muretult ka mõnda videot vaadata ning et ühendus oleks kiirem. Toomas tegi liitumise õigel ajal: EMT-l oli kampaania, kus 24-kuulise tähtajalise lepingu sõlmimisel sai netipulga tasuta ning internet oli suve lõpuni vaid 1 euro eest kuus.
Netipulgad Huawei E173 netipulk
Lihtne ja käepärane USB-modem annab sulle ligipääsu mobiilse interneti kasutamiseks kuni 7.2 Mbit allalaadimiskiirusega. EMT kliendihind: 37.00 (578,92 EEK) Tavahind: 57.00 (891,86 EEK)
Huawei E1820 netipulk
Lihtsalt kasutatav kiire üleslaadimise kiirusega kuni 5.7 Mbit/s ja kiire allalaadimisega kuni 21.6 Mbit/s tagab juurdepääsu kiirele internetile. EMT kliendihind: 59.00 (923,15 EEK) Tavahind: 89.00 (1392,55 EEK)
internetti tahetakse kasutada!). Kuna eelmisel aastal oli maakodu saanud uued pakettaknad ning maja ja lähima masti vahel kõrgub tihe kuusemets, kahtles Toomas, kas signaal ikka suudab neis tingimustes jõuda maja sisse piisava tugevusega. Pealegi nägi ta ette võimalust, et internetti on vaja tulevikus kasutada rohkem kui ühe arvutiga, nii et mõistlik oleks kohe soetada lahendus, mis võimaldab internetti jagada. Seepärast ostis Toomas lisaks netipulgale ka ruuteri, millega tekitada ühest mobiilsest internetist kodune kõigile kasutatav wifi, ning välist levi maja sisse võimendava antenni koos kaabli ja adapteriga. Antenni paigutas ta maja peal võimalikult kõrgele ning tõi kaabli kuni ruuterini. Nüüd jooksebki kiire mobiilne internet probleemideta ka üksikus metsa vahele peitunud maamajas, mille Toomase pere soetas kunagi just tema vaikuse ja eraldatuse tõttu ning kuhu pole kunagi tulnud isegi tavalist telefoniliini.
Internet kaasas ka välismaal – soodne hind kogu Euroopas
EMT interneti kasuks otsustamisel oli Toomasel ka maakodust kaugemale ulatuv tagamõte. Kuna ta käib tööasjus tihti välismaal, oleks väga mugav mobiilne internet ka sinna kaasa võtta – aga seni oli Toomas tundnud hirmu meediast loetud šokkarvete ees, kus internetikasutus välismaal oli kaasa toonud hiigelsuure kulu. Nüüd aga nägi ta EMT uut andmesidehinnastust, kus hinnad mitte ainult pole ulatuslikult langenud, vaid kus klienti kaitseb ka hinnapiir – Skandinaavia maades, kus Toomas kõige rohkem käib, on arvutiga internetti kasutades kindel tunne, et üle 9.95 euro päevas kulud ei lähe. Soodne hind ja kindla piiriga hind kehtib aga kogu Euroopas! Toomas muheleb mõtte juures, et nüüd saab interneti kaasa võtta ka järgmisel talvel plaanitavale perekondlikule suusareisile – isegi Alpides ei pea Liis nüüd enam sõprade jaoks kadunud olema! Mobiilne internet on tõesti juba nagu pereliige – kõikjal kaasas ja ilma temata enam ei saa! Küsi lähemat teavet EMT tasuta kliendiinfost 123 või astu läbi lähimast EMT esindusest!
Toomase pere investeeringud
kuus
• Netipulk - tasuta • Interneti kuutasu suve lõpuni 1 euro kuus, edasi 10,94 eurot kuus • Ruuter – 115 eurot (ühe kordne kulu) – võimaldab jagada internetti koduse wifivõrguna eri kasutajate vahel • Antenn, kaabel ja adapter – 65 eurot (ühekordne kulu) – võimendab välilevi siseruumidesse
Tulemus: rahulolev pere ja mugavam elu!
Internetileht
8
Tahvelarvuti –
kas mul on seda vaja? Aastal 1989 paisati USA-s turule seade nimega GRIDPad. Kaalu ja suuruse poolest kivist Sumeri kiilkirjatahvlitega sarnanev seade oli varustatud 32 halli tooni abil pilti kuvava 10” LCD-ekraaniga, millele sai pliiatsiga kirjutada. See oli maailma esimene tahvelarvuti. Aastal 2001 kuulutas Microsofti toonane juht Bill Gates revolutsiooni arvutimaailmas. Plaanis oli turule tuua firma uhiuuel, pisut optimeeritud Windows XP operatsioonisüsteemil töötavad tahvelarvutid. Hr Gates arvas, et tarbijad on selleks valmis, aga ta eksis. Mees kõndis oma ajast täpselt kümme aastat eespool. Tema loodetud revolutsioon raputab arvutimaailma aastal 2011. Jah – just nüüd ja praegu.
Milleks mulle tahvelarvuti?
Kui sul praegu arvutitootjana tahvelarvutit ette näidata ei ole, siis oled sa lihtsalt luuser. Kui sa tarbijana tahvelarvutist midagi kuulnud ei ole, siis oled ilmselt koopas elanud. Tere tulemast tagasi! Tahvelarvutid on komeedina olematusest tõusnud ning endale nutitelefonide ja sülearvutite vahele mõnusa pesa teinud. Tahvelarvutite aina kasvav turuosa kahandab üha enam sülearvutite olulist positsiooni arvutimaailmas. Mis paneb üha rohkem inimesi otsustama, et neil on sellist seadet vaja? Tundub ju esmapilgul, nagu oleks tahvelarvuti näol tegemist moeka mängukanniga, millel tõsisem otstarve puudub. Skeptikute sõnul ei saa sellega
teha tööd nagu sülearvutiga ning see ei ole nii mobiilne kui nutitelefon. Neil on õigus. Aga just nendest kahest aspektist tahvelarvuti fenomen toitubki.
Kus ma tahvelarvutit kasutada saan?
Tahvelarvutite üks olulisemaid trumpe on kompaktne vorm ja kerge kaal. Kõik sülearvutiomanikud teavad, et oma nimest hoolimata ei ole seda masinat väga mugav süles hoida. Pikapeale muutub see raskeks ja kuumaks ning ekraan ei ole kunagi selle nurga all, nagu parasjagu vaja. Tahvelarvuti on loodud selleks, et seda diivanil või tugitoolis istudes mugavalt käes või süles hoida. Reklaamipausi ajal on hea diivanilaua pealt tahvelarvuti haarata, et sealt midagi olulist järele vaadata – sülearvuti töövalmis seadmise ajaks on reklaamipaus juba läbi. Muidugi on ka nutitelefon väike, kerge ja alati töövalmis. Selle pisikeselt ekraanilt ei ole aga veebilehti, e-raamatuid või videoid sugugi nii hea vaadata nagu tahvelarvuti suurelt puuteekraanilt. Lisaks on tahvelar vutiga internetis ringi liikumises midagi sõnulseletamatult erilist. Tekib kujutelm, nagu hoiaksid sa veebi-
lehte siinsamas enda käes. See on kummaline tunne – justkui oleks tulevik juba kohale jõudnud.
Mida ma tahvelarvutiga teha saan?
Tahvelarvuti ei ole loodud lauavõi sülearvuti asendamiseks, vaid pigem nende täiendamiseks. Muidugi oleneb kõik sellest, millised on sinu arvutikasutamisharjumused ja -vajadused. Kui sa kasutad arvutit sisu tarbimiseks – veebis surfamiseks, e-kirjade lugemiseks ja saatmiseks, sotsiaalvõrgustikes sõpradega lävimiseks, filmide vaatamiseks, muusika kuulamiseks ja lihtsama tekstitöötluse jaoks –, siis võib täitsa juhtuda, et sul polegi vaja ei sülearvutit ega lauaarvutit. Kõigi eelduste kohaselt saad sa oma toimetused ka tahvelarvuti abil tehtud – ning seda isegi mugavamalt, sõltumata kohast ja tihti isegi ajast. Pisut ekstreemse näitena võib tuua võimaluse kirjutada e-kirja või blogipostitust voodis, segamata ventilaatori undamise ja klahviklõbinaga oma magavat abikaasat. Kui oled intensiivne arvutikasutaja, siis on tahvelarvuti sinu jaoks suurepärane täiendus süleja lauaarvutile. Ekraanil kuvatava klahvistikuga on raske trükkida? Hangi bluetooth-ühendusega juhtmevaba klaviatuur ning võid kirjutada kas või pikka romaani ükskõik kus. Meeldib fotograafia? Paigalda mõne näpuvajutusega tasuta Adobe Photoshop Expressi rakendus ning töötle, halda ja jaga oma fotosid rannas lebades või tugitoolis istudes. Loed raamatuid ja ajalehti või tegeled õppimisega? Tahvelarvu-
tiga saad lugeda peale e-raamatute ka PDF-formaadis raamatuid. Lisaks on suurematel ajalehtedel loodud lausa spetsiaalsed rakendused, mis võimaldavad tellitud ajalehte täismahus tahvelarvuti abil lugeda. Uuringute järgi kasutavad inimesed oma tahvelarvutit eelkõige informatsiooni hankimiseks, e-kirjade haldamiseks, veebis surfamiseks ja mängimiseks. Kui sa praegu arvad, et sind arvutimängud ei köida, siis vaata ette – tahvelarvuti puutetundlikus maailmas on kõik teistmoodi.
Kas ma üldse oskan tahvelarvutit kasutada?
Palju on räägitud, kuidas tahvelarvutid aitavad igapäevases töös ärimehi või fotograafe. Pea täiesti tähelepanuta on jäetud aga fakt, et tahvelarvuti sobib ideaalselt vanematele inimestele ja lastele. Minu vanaisa on juba päris vana ega ole oma elus päris arvutit puutunudki. Pärast pisikest sissejuhatust puutetundlikku navigeerimisse jälgisin ma hämmastusega, kuidas ta juba lugeski uudiseid ja vaatas perepilte, nagu oleks ta seda terve oma elu teinud. Tõepoolest – tahvelarvuti kasutajaliides on niivõrd lihtne. Selles ei ole viiruseid, paljusid aknaid, imepäraste lõppudega failide kuhilaid ja kõiki neid muid asju, mida arvutiajastu põlvkond nii enesestmõistetavana võtab. Kõige lihtsam kogu selle asja juures on aga asjaolu, et kasutajal ei ole vaja mitte mingit muud abivahendit peale oma sõrme. Lastele see meeldib – anna tahvelarvuti kätte ja tundideks on rahu majas.
Seda loomulikult eeldusel, et tahvelarvuteid on sama palju kui lapsi.
Kas tahvelarvutiga naisi saab?
Kindlasti on ka sinul mõni sõber, kes vahetab mobiiltelefone tihedamini kui oma sokke. Olgem ausad – me ei osta tehnikavidinaid ainult nende funktsionaalsuse pärast. Ohhoo-faktor on selliste mobiilsete seadmete puhul väga oluline ja uskuge – tahvelarvutil on seda enam kui küll. Tõmba aga seade välja ja hakka sellel sõrmega uhkelt poognaid vedama – oled kohemaid tähelepanu keskpunktis.
Kas tahvelarvuti on siis tõepoolest nii hea?
Tahvelarvuti on siin, et jääda. Oled sa IT-guru, koduperenaine, õpilane või pensionär – tahvelarvuti meeldib sulle kindlasti. See aitab jõuda informatsioonini lihtsalt, kiirelt ja kõikjal. See on hea meelelahutaja ning suurendab sinu produktiivsust õppimisel ja tööasjade korraldamisel. Tule Photopointi ja proovi ise järele, kui ei usu. Lauri Veerde Photopoint www.photopoint.ee
ViewSonic ViewPad 7 Keskklassi tahvelarvuti, mille trumpideks on suurepärane puuteekraan, kiire graafikaprotsessor ja võimalus tarbida mobiilset internetti sisseehitatud 3G-modemi abil. Klassikalise disainiga tahvelarvuti sobib nii koju kui ka kontorisse. Ekraan: 7” 800 × 480 px, mahutundlik Protsessor: ARM 11, 600 MHz Platvorm: Android 2.2 Lisad: WiFi, Bluetooth, 3G, veebikaamera, fotokaamera Hind Photopointis: 349,00 eurot (5460,66 kr)
Archos 101 Internet Tablet 16GB
A-Link PAD2
Prestigio MultiPad 7070
Kõige õhukesem ja kergem 10” ekraaniga tahvelarvuti maailmas. Suurelt laiekraanilt on hea vaadata veebilehti, fotosid ja e-raamatuid. Võimsa protsessori abil saad kuvada kvaliteetseid HD-formaadis videoid otse suurele teleriekraanile. Ekraan: 10,1” 1024 × 600 px, mahutundlik Protsessor: ARM Cortex A8, 1 GHz Platvorm: Android 2.2 Lisad: WiFi, Bluetooth, HDMI väljund, veebikaamera Hind Photopointis: 349,99 eurot (5476,15 kr)
Tahvelarvuti, millel on küll soodne hind, kuid täpselt seesama funktsionaalsus, mis kallimatel mudelitel. Surfa internetis, loe elektronposti, suhtle sotsiaalvõrgustikes, kuula muusikat, vaata videolõike ja fotosid otse SD-mälukaardilt. Kontoritarkvara toetab levinud failivorme: word, excel, powerpoint ja pdf. Ekraan: 7” 800 × 480 px, vajutustundlik Protsessor: VIA WM 8505, 350 MHz Platvorm: Android 2.1 Lisad: WiFi, G-sensor Hind Photopointis: 119,00 eurot (1861,95 kr)
Kompaktne ja kiire tahvelarvuti, mida on hea kõikjale kaasa võtta. Olemas on kõik arvuti funktsioonid: internet, palju erinevaid programme, fotod, muusika, video ja TV, e-raamatud ja 3D-mängud. Lisaks on võimalik töötada elektronposti ja dokumentidega. Ekraan: 7” 800 × 480 px, mahutundlik Protsessor: ARM Cortex A8, 1 GHz Platvorm: Android 2.2 Lisad: WiFi, Bluetooth, HDMI väljund, veebikaamera Hind Photopointis: 259,00 eurot (4052,47 kr)