Investeerimine

Investeerimine Erilehe koostas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Reemet Kaldoja, reemet.kaldoja@epl.ee, tel 680 4628

M채rts 2010

Silja Saar Danske Capital AS-i tegevjuht

E

elmise aasta lõpus valmis rahandusministeeriumi ja finantsinspektsiooni ühisel algatusel Eesti elanike finantsalast kirjaoskust puudutav uuring. Etteruttavalt võib rõõmustada vähemalt ühe selle uuringu lõppjärelduse üle – elementaartasemel ei ole finantsalane kirjaoskus Eestis probleem.

Paraku pole uuringu tulemused üdini plekita – muu hulgas joonistusid välja olulised probleemid meie oskustes, hoiakutes ja käitumismustrites pikemaajaliste rahaliste eesmärkide püstitamise ning nende saavutamise püüdega seonduvalt.

Klassikalises mõttes peetakse pikaajaliseks säästmist, mis peab silmas vähemalt mõne-aastast ajahorisonti ning selliseid säästmisplaane, mille eesmärgiks on katta ka pensionieas tekkivaid rahavajadusi.

Eesti puhul saab uuringu järgi sedalaadi pikaajalisteks planeerijateks pidada vaid 7% elanikkonnast, seejuures vaid 2% teadlikeks pensioniks valmistujateks. Vastukaaluks nimetab 30% Eesti elanikest oma rahaasjade planeerimise ajahorisondiks vaid ühte kuud. Kuigi seda võib pidada hirmuäratavalt lühikeseks perioodiks, on see vähemalt lohutus nende faktide kõrvale, mis kinnitavad, et 20% Eesti elanikest ei tegele üldse rahaasjade planeerimisega. Sellele lisandub mitte just rohkem julgust andev 17% – need, kes väidavad oma planeerimise võimeks ühte päeva.

Pilt on Eestis üsna kehv Sama uuringuga esitatud jätkuküsimusele eri rahaliste allikate kohta, millest kavatsetakse vanaduspõlves elatuda, viitab pea 70% vastanutest riiklikule pensionile (I sammas) ning pea pooled II sambast saadavatele maksetele. Üllatuslikult suur osa ehk 31% loodab saada toetust lastelt. Samasse suurusjärku jääb vastanute hulk, kes usuvad end pensionieas töötavat.

Ilustamata võib seda pilti päris kehvaks pidada – meie tegevus(etus), arusaamad ning nendel põhinevad lootused näivad

Ja veel üks oluline tähelepanek sellest uuringust – finantsalaste teadmiste noortele edasiandmise osas kehtib meil üldine ootus, et seda teeksid nende vanemad ja perekond. Seega – see, kuidas meie oma rahaasjadesse suhtume, kui hästi või halvasti me neid korraldame, ei oma mitte üksnes tagajärgi meie endi homsesse, vaid on edasi kanduv meie järeltulijate homsesse.

Kuidas oma rahaasju korda seada, kust leida rahalisi vahendeid, mida tulevikuks kõrvale panna, kuhu oma säästud paigutada jne ei ole küsimused, millele peaks püüdma ainult üksi vastust leida.

Finantsasutused on juba aastaid ette valmistanud nõustajaid nõu andma nii finantsteemadel laiemalt kui ka säästmis- ja investeerimisteemadel kitsamalt. Uuringu järgi kasutab praegu vaid 3% eestimaalastest oma rahaasjade jälgimisel ja planeerimisel nõustajat. Ehk saaksime just isikliku nõustaja kaasabil kõige lihtsamalt ja kiiremini teadlikumaks oma seisust ning oskuslikumaks oma tuleviku väljavaadete kujundajaks.

Ja kiire meil selle teemaga on, sest – teatavasti aeg on raha.

Isiklik nõustaja aitab rahaasjad korda seada

Silja Saar, Danske Capital AS-i tegevjuht

Uuringu järgi kasutab praegu vaid 3% eestimaalastest nõustaja abi.

tuleviku seisukohalt kergelt öeldes naivistlikena. Kuidas teisiti võiks siis nimetada meie ülevalhoitavat ootust tulevikus äraelamiseks piisavast riiklikust pensionist, kui seda ümberlükkavaid kinnitusi oleme kuulnud vähemalt viimased üheksa aastat (pensionireformi algusaastatest) ning eksisteeriv statistika on meile juba nüüd valmis tõestama vanemaealiste rahalise toimetuleku probleeme. Või kuidas peaks nimetama rahalise toe ootamist oma lastelt, kellest peaaegu pooled (sama uuringu andmetel 45% vanusegrupis 18–34 ja 46% vanusegrupis 35–54) on ise sattunud viimase aasta jooksul rahalistesse raskus-

tesse ning kes sellest väljatulekuks on ise sunnitud kas oma kulutusi vähendama või (laenu)abi otsima.

Ja kas kujutelm endast kui äraelamiseks tööga raha teenivast pensionärist ei ole ehk samuti liigoptimistlik.

Seda mitte üksnes võimalike eaga kaasnevate tervisehädade, vaid ka võimalike kõrgete tööpuuduse näitajate tõttu meie pensionile suundumise ajal.

Vali isiklik nõustaja Kuigi oma mõtetes võime tõesti loota meie jaoks sobivaima stsenaariumi realiseerumisele, aitab meid tegelikkuses edasi siiski vaid see, kui suudame oma mõtetes liikuda eri

stsenaariumide vahel – ka nende, mis nii perspektiivikad ei tundu, kuid mille võimalikkusesse võiksime kriisis kogetu najal ometigi uskuda.

Vähem tähtis pole liikuda viimaks ka oma mõtetelt tegudele. Tean oma kogemusest, et enamik rahaasju mitteplaneerijatest ja mittesäästjatest põhjendavat oma passiivsust praeguste rahaasjade niigi pingelise seisuga ning säästmisvõimaluste puudumisega – ütleb ju vanasõnagi, et kivist vett välja ei pigista. Paradoksaalselt kehtib aga paljudel juhtudel kibe tõde – kui me ei suuda oma rahamuresid lahendada lühiajalises ajaplaanis, siis pikaajaliselt pole meil lootustki.

Danske Capital on rah vusvaheline varahaldusettevõte, mis kuulub ühte Põhjamaade suuremasse finantskontserni – Danske Bank Group. Eri riikides töötab Danske Capitalis üle 530 inimese, nende hulgas rohkem kui 120 investeerimisprofessionaali. Danske Capital haldab pensionija investeerimisfondide ning institutsionaalsete ja eraklientide varasid enam kui 73 miljardi euro väärtuses. Eestis tegutseb Danske Capital AS 1995. aastast.

Eestis seostatakse Danske Capitali tegevust suures osas just Sampo pensionifondide valitsemisega.

NB! Isiklikuks nõustamiseks registreeri end aadressil www.minupension.ee.

Foto: Rene Suurkaev

SEB investeerimisfondide valikust leiab igaüks sobiva

SEB Varahalduse juhatuse liige Ülle Mathiesen

V

ajame kõik kindlustunnet tulevikuks ja peame seetõttu looma varusid, et koolitada lapsi, veeta rahulikult pensionipõlve või olla valmis ettenägematuteks olukordadeks. Mõned koguvad sääste sukasäärde, suurem osa aga hoiab raha pangas kas harilikul arvelduskontol või tähtajalisel hoiusel. Paraku kahandab inflatsioon sel moel hoitud raha väärtust iga päevaga.

SEB Varahalduse juhatuse liige Ülle Mathiesen soovitab kõigil, kel on soov ja vajadus raha säästa, mõelda sellele, et nende sääst oleks suurema tootlusega, kui on inflatsioon. „Ennustame 2011. aastaks Eestis neljaprotsendilist inflatsiooni,” ütleb ta. „Kui võrrelda oodatavat inflatsiooni määra tähtajalistele hoiustele pakutava intressiga, mis näiteks üheaastase tähtaja puhul jääb 1,5 protsendi kanti, siis on selge, et kui soovitakse raha koguda pikemat aega kui üks aasta, peaks mõtlema mõne muu toote peale. Hea võimaluse selleks annavad investeerimisfondid ja me julgustaksime inimesi rohkem neid kasutama. Fondide kaudu raha kogumiseks pole vaja suuri summasid, investeerida tasub ja saab ka 30 euro kaupa.”

Jaota raha kolmeks osaks Raha kõrvalepanemisel tuleks alati mõelda, kas kogumise eesmärk on lühi- või pikaajaline ning kas kõrvalepandav rahasumma on mõeldud igapäevaelus ettetulevate plaaniväliste kulutuste katteks või on seda ületavas osas. Keskmine rahakoguja võiks jaotada oma säästetavad vahendid osadeks. „Enim on levinud raha jagamine kolmeks,” selgitab Mathiesen. „Esimene osa sellest on n-ö ootamatuste leevendamiseks mõeldud raha, mis peab olema kiiresti kättesaadav ja seetõttu võiks seda paigutada lühikese tähtajaga hoiustesse või madala riskiga inves-

teerimisfondidesse. Teine osa peaks olema mahult kõige suurem ning paigutatud mõõduka riskiga, kolmas osa aga oleks siis tulu teenimise ja riski võtmise portfell. Viimase osa puhul tuleks olla valmis taluma ka ajutisi tagasilööke tootluses.”

Kasuta mugavat lahendust SEB pakutavatest investeerimisfondidest on nii algajale kui ka kogemustega investorile mugavad mitut varaklassi kombineerivad strateegiafondid (deLuxe Multi Asset), mille eesmärk on kasvatada vara väärtust, investeerides seda eri turgudele ja mitmesugustesse varaklassidesse – aktsiad, võlakirjad, kinnisvara, valuutad ja toormed. Varaklasside kombineerimine aitab hajutada riske ja reageerida paindlikult turumuutustele. „Kui ootame, et lähiajal peaksid aktsiad minema langusesse, loobutakse nendest ja valitakse asemele näiteks võlakirjad või toormed,” selgitab Mathiesen. „Eesmärk on saavutada investeeringu kavandatavas horisondis positiivne tootlus. Samas jääb nende fondide keskmine tulusus üksikinvesteeringutest või ainult ühele spetsiifilisele turule keskendunud fondidest mõnevõrra maha, kuid on selle kompenseerimiseks ka väiksema riskiga.”

Säästetavad vahendid on mõistlik jaotada osadeks.

Strateegiafondid sobivad just neile, kellel endal pole aega või tahtmist oma rahapaigutuste peale iga päev mõelda ja pidevalt tehinguid teha. SEB pakub praegu kolme eri riskitasemega strateegiafondi, mis võimaldavad vastavalt ka veidi erinevat tootlust.

Kõige konservatiivsema lähenemisega on neist fond SEB deLuxe Multi Asset Defensive, mis paigutab vara mitmesugustesse raha- ja intressiinstrumentidesse, nagu võlakirjad, kulla ja teiste toormetega seotud väärtpaberitesse ning hedge- ehk riskimaandusfondidesse. See fond sobib eelkõige ettevaatlikule kliendile, kes eelistab väikest riski võimalikule suuremale tootlusele. „Eri varaklasse kombineerivate strateegiafondide puhul jälgitakse väga hoolega riske,” rõhutab Mathiesen. „Oleme seadnud eesmärgiks, et kaks madalama riskiklassiga fondi ei kaotaks aasta perspektiivis üle 2% väärtusest. Kõige riskantsema fondi puhul ei tohiks kaotus ületada 10%.”

Põhireegel on, et mida rohkem riski võtta, seda suurem peaks olema ajaline varu ehk investeerimisperiood. Soovituslik investeerimisperiood on fondide puhul erinev ning sellega peaks enne investeerimisotsuse langetamist kindlasti arvestama.

Traditsioonilised aktsiafondid SEB avalikus fondivalikus on paarkümmend aktsiafondi, mis on omakorda kas globaalsed, regionaalsed või sektorifondid. Globaalsed fondid paigutavad raha üle maailma ning fondi suurimat tulu tõotavate aktsiate valikul arvestatakse valitsevaid makrotrende.

Regionaalsetest fondidest pakub SEB nelja Ida-Euroopa suunalist fondi ning viit Euroopa suunitlusega fondi.

On ka arenevate turgude fonde ja Põhja-Ameerika fond. Teadlikum

investor aga võib valida hoopis näiteks mõne sektorifondi. „Pakume kolme meditsiini- ja farmaatsiasektori fondi, millest üks on Ida-Euroopa kallakuga ja teised globaalsemad. Samuti on meil tehnoloogiafond, mille paigutused tehakse innovaatilise tehnoloogiaga ettevõtetesse,” selgitab Mathiesen.

Fondijuht jälgib iga päev arenguid finantsturgudel ja paigutab vastavalt tootluse ootustele fondi varasid ümber – ostab ja müüb aktsiaid.

Fondi raha paigutav klient ei pea seetõttu ise pidevalt finantsmaailma jälgimisele ja analüüsimisele aega kulutama. Fondi kaudu investeerimine on enamasti ka rahaliselt soodsam: fondiväliselt läheks paljude väikesemahuliste aktsiatehingute sooritamine tehingutasude tõttu üsna kulukaks. Samuti võimaldab juba väikese rahasumma paigutamine fondi osaleda eri ettevõtte koondportfelli hinnaliikumises ja saavutada seeläbi võrreldes mõne üksiku otseinvesteeringutega oluliselt paremat riskide hajutamist.

Alternatiivfondid Investeerimismaailma areng on olnud viimasel kümnendil väga kiire.

Traditsiooniliste varaklasside nagu aktsiad ja võlakirjad kõrval on ka portfelliinvestorid hakanud üha rohkem võimalusi otsima nn alternatiivsetest varadest nagu toormed, kinnisvaraja riskimaandusfondid, riskikapital.

SEB pakub oma klientidele samuti võimalust investeerida eri alternatiivsetesse varadesse läbi spetsialiseeritud fondide. Et eri varaklasside hinnaliikumine on sageli erisuunaline, on alternatiivfondid eelkõige heaks traditsiooniliste investeeringute tasakaalustajaks ja stabiliseerijaks. „Oleme Eestis esimesena toonud turule hedge- ehk riskimaandusfondidesse investeeriva fondi (SEB Key Select), mille osakuid lastakse välja

Mida rohkem riski võtta, seda suurem peaks olema ajaline varu. ja ostetakse tagasi igapäevaselt.

Märkimisväärne on, et üldjuhul on hedge-fondide osakutega tehinguid võimalik teha kas kord kuus, kvartalis või isegi pikema intervalliga. Senini on hedge-fondidesse investeerimine olnud tavakliendile raskesti kättesaadav tulenevalt kõrgetest minimaalse nõutava paigutuse suurusest. Lisaks tasub mainida ka fondi, mis paigutab oma vara mittenoteeritud ettevõtete aktsiatesse (SEB Listed Private Equity),” ütleb Mathiesen.

Mathieseni sõnul teenivad alternatiivfondid riski hajutamise eesmärki: kui ühel investeeringul läheb halvasti, peaks teisel minema hästi, ja neid võib soovitada strateegiafondidele lisaks.

Fondidesse on mõttekas raha koguda regulaarselt Raha kogumiseks investeerimisfondide kaudu pole vaja tingimata suuri summasid. Lihtne moodus inimesele, kes tahab kindla perioodi tagant suunata mingi summa oma rahast meelepärasesse investeerimisfondi, on sõlmida fondsäästmise leping.

Sisuliselt on tegemist kogumise püsikorraldusega, kus saab valida summa, kuupäeva ja sageduse, millal arvelduskontolt raha fondidesse

kantakse. Vähim summa on 30 eurot makse kohta ja maksete sagedus on vabalt valitav. Fondsäästmise kaudu saab osta kõiki SEB Varahalduse pakkumises olevaid fonde, v.a II samba pensionifondid, ning tehingud sooritatakse teenustasuta.

Uuenev fondivalik SEB Varahaldus on Baltikumi suurim investeeringute juhtimisega tegelev ettevõte. „Meie ülesanne on pakkuda SEB kõigile klientidele üle kogu maailma kompetentset varahaldusteenust Ida-Euroopa aktsiate ning võlakirjade osas ja vahendada Eesti klientidele parimat ning uuenduslikku osa SEB teiste riikide fondide näol. SEB Grupis valitsetakse ligikaudu 200 investeerimisfondi, millest Eesti investeerimishuvilistel on praegu võimalik valida 40 fondi vahel.

Täiendame pidevalt oma fondide valikut, et pakkuda klientidele järjest paremaid investeerimisvõimalusi.”

SEB Varahalduse hallatavate varade maht ületab 2 miljardit eurot, millest suurima osakaaluga on eelkõige rahvusvaheliselt turustatavad Ida-Euroopa suunalised aktsiafondid mahuga 1,6 miljardit eurot. „Ida-Euroopa suunalised fondid olid 2010. aastal väga populaarsed.

Nende fondide mahud kasvasid aastaga 45%. Selle aasta algus on kinnitanud jätkuvat investorite huvi selle regiooni ja meie tublide fondijuhtide vastu,” lisab Mathiesen.

Lisainfot SEB Varahalduse investeerimisfondide (sh tingimuste ja prospektide) kohta saab www.seb.ee/ fondid Samas on võimalik soovi korral ühendust võtta SEB Panga erakliendihalduriga, kes aitab leida igaühele sobivaima lahenduse.

Milleks ja kuhu projekti eelarvest raha kaob?

I

nvesteerimisprojektid muutuvad pidevalt keerukamateks ning vajadus jälgida, mida rahaga tehakse, muutub järjest tähtsamaks. Kõikide projektide puhul jälgitakse raha liikumist.

Palju mingi lepingu järgi on raha lepingupartnerile makstud ja palju veel on maksmata. Tavapärane on see, et seda teevad raamatupidajad. Kas see on aga ainus ja kõige õigem tee?

Investeeringud on tihti nii suured või keerulised, et ühest projektijuhist ei piisa. Projekt jaotatakse osadeks ja seda juhitakse samuti osade kaupa. Koos sellega tekib ka olukord, kus projekti juhtimisega otseselt mitte seotud inimene ei suuda aru saada detailsest kulude jaotusest projektis. Ilma süsteemse lähenemiseta ei saa tihti projektijuht ise ka täpselt aru, mis projektis tegelikult toimub. Kahjuks ei taha paljud projektijuhid seda endale veel tunnistada. Nii tekibki olukord, kus raamatupidajad ei suuda arveid õigetele eelarveridadele ära jaotada ja konkreetse projektiga siduda. Vaja läheb projektijuhi ja järelevalve abi ning teadmisi – milline on tööosa, kellelt on mingi töö tellitud ning kas see töö, mille eest arve koostati, on ka 100% ulatuses teostatud. Lisaks peab keegi kontrollima, kas töö on tehtud lepingu tingimuste kohaselt või on toimunud ka mingeid muudatusi. Seda ei suuda teha raamatupidajad, sest neil pole selleks piisavalt informatsiooni.

Investor vajab ülevaadet, millises rahalises seisus projekt parajasti on.

Meil on selle kõige tarbeks kasutusel eraldi tarkvara – www. eelarve.com Eelarve.com annab kiire ülevaate projekti hetke finantsseisust, vabadest vahenditest ja eelarve kitsaskohtadest. Saame anda investorile infot selle kohta, kuidas projekt areneb. Lihtsalt kinnitusest, et „meil läheb hästi”, tavaliselt ei piisa. Igas projektis on paratamatult oma kitsaskohad ja probleemid, mis on seotud tehniliste küsimustega, ning kindlasti ka rahaga. Probleemide lahendamiseks oleme loonud keskkonna, kus kogu projekti puudutav info on ühes kohas ja projektijuhi poolt hallatav ning sealne teave on ka investorile kättesaadav.

Kontroll lepingute täitmise ja raha liikumise üle Et saada ülevaadet, mis projektis toimub, on vaja süstemaatiliselt lepingute täitmist. Jälgida tuleb ka projekti eelarvet. Võrrelda sõlmitud lepinguid eelarvega. Jälgida lepingute täitmist. See tähendab akteerimise ja arveldamise süsteemset kontrollimist. Ainult lepingu maksegraafiku jälgimisest pole kasu, vaid võrrelda tuleb akteerimist tegelikult tehtud tööde mahtudega. Võrrelda lepingus kokku lepitud tegevustega. Lahendada tuleb nii lisa- kui ka muudatustöödega tekkivad probleemid.

Et lepinguid, akte, arveid ja nende lisasid oleks mugav hallata, on mõistlik neid ka jälgimissüsteemis digikujul hoida ja vajadusel vaadata. Ei pea ju alati minema

Ahti Väin

riiuli juurde ja kaustast otsima lepingut, kui finantsjälgimissüsteemist leiab selle hetkega üles.

Tihti on projektid rahvusvahelised ja siis võimaldab jälgimissüsteem ka välisinvestoritele ligipääsu alginfole ning seda reaalajas. Kui sisestate süsteemi lepingu põhiparameetrid (digitaalkoopia, algus, lõpp, maksumus jne), siis on ka informatsiooni hilisem kasutamine imelihtne.

Finantsjälgimine annab investorile kindlustunde, et tema investeeritud raha läheb kontrollitult ja sihtotstarbeliselt arendatavasse projekti. Näiteks selleks, et raha kulutamisest ülevaadet saada, tehakse keerulisi aruandeid EAS-i finantseeritavatele projektidele.

Analoogset, kuid mitte nii bürokraatlikku ülevaadet soovib aga saada oma raha kulutamisest tegelikult iga investor.

Finantsjälgimine on tänapäeval järjest tähtsamaks muutuv teema.

Masu on sundinud meid kõiki raha teistmoodi lugema ja euro tulek on toonud meile veel suurema vajaduse oma raha kulutamise kohta ülevaadet saada.

OÜ Ahti Väin Konsult Mustamäe tee 55 10621 Tallinn III korrus, tuba 321 tel 6776 760 info@projektipank.ee www.projektipank.ee

Hoiu-laenuühistu, kui usaldusväärne hoiukoht säästudele

E

liidrid pikemat aega püüdnud jätta muljet, nagu oleksid hoiu-laenuühistud ajaloolised rahaasutused, millel meie moodsas ühiskonnas kohta ei ole. See on harimatu või tahtlikult väär väide. Tõsi on küll see, et mitmetes Euroopa maades, sealhulgas meie naabruses Skandinaavias ja Soomes on ühistud asendunud ühistuliste pankadega. Samal ajal on aga oma hoiu-laenuühistu Ameerika Ühendriikide Valge Maja personalil, ÜRO ja Maailmapanga peakorterites...

L

Arutuid riske ei võeta Et kasumitaotlus pole ühistu esmajärguline ülesanne, siis peavad tema tegevuskulud katma ennekõike ühistu opereerimise kulud.

Eesti praegust pangandusmaastikku silmas pidades on tähtis teada sedagi, et hoiu-laenuühistutes hoiustatud ning laenatud raha, nii nagu ka sellelt teenitud kasvik ei lähe ühistu liikmeskonna elu- ja tegevuspiirkonnast välja. See on kapital, mis töötab alati üksnes Eesti elanike ning Eesti elu edenemise hüvanguks. Eesti kaks võõramaist pangahiidu seevastu on teeninud meie säästude hoidmisest ja neid kasutades hiigelkasu. Selle

kõige võrra oleme meie praegu vaesemad. Ühistute eripära tingib seda, et hea tava järgi rakendatud hoiu-laenuühistud ei saa võtta arutuid riske nagu muud krediidi- ja finantseerimisasutused. Ühistu laenujuht või laenukomitee ei saa preemiaid selle eest, et ta rohkem laenulepinguid sõlmib. Nii nagu seda teevad kommertspangad. Selletõttu ühistud on jätkusuutlikud ka rasketes majandusoludes ning peaaegu pankrotikindlad. Probleemsete laenude osakaal meie hoiu-laenuühistute laenuportfellis jääb tänaseski kriisijärgses olukorras kaks korda väiksemaks kui pankades. On ühistuid, kus nn halbu laene ei ole pikemat aega ette tulnudki! Oht tekib üksnes siis, kui liikmed muutuvad ükskõikseiks oma raha saatuse suhtes ning lakkavad osalemast ühistu juhtimises.

Eestis on pangandusala arvamus-

LÜ

Usaldusväärsed ühistud Eestis toimetab äriregistri andmeil küll paarkümmend hoiu-laenuühistu nime kandvat asutust, kuid usaldust

on lihtsad ja kiired. Iga klienti koheldakse kui oma inimest.

Mainitud üheksa Eesti Hoiu-Laenuühistute Liitu kuuluva ühistu kontaktandmed leiab soovija veebilt www.hoiu-laenu.ee.

EH

esti hoiu-laenuühistud ei torka end aina reklaamivate pankade vahel eriti silma.

Ometi on need hoiu-laenuühistud, kes läinud kümnenditel jalad alla said, ajapikku kosusid ja jõhkras konkurentsis ellu jäid, osutunud oma liikmetele truudeks ja kasulikeks partneriteks.

Nii nagu nimigi ütleb, hoiustab ühistu oma liikmete raha. Sama hoiustatavat raha laenatakse teistele liikmetele jälle välja. Muidugi üksnes sellevõrra, et hoiustajad oma raha kätte saaksid, kui seda vajavad. Need on peamised teenused, mida pakutakse. Aga liikmete nimel tehakse ka arveldusi ning antakse nõu, kuidas rahaga otstarbekamalt ümber käia.

Säästude hoiustamine hoiu-laenuühistus on märksa kasulikum kui mistahes kommertspangas, sest

pälvivad ennekõike need üheksa, kes kuuluvad Eesti Hoiu-Laenuühistute Liitu. Need ühistud järgivad ühistuliste rahaasutuste head tava ning on võrreldavad teiste omalaadsetega Leedus, Poolas, Suurbritannias, Iirimaal, USA-s, Kanadas ja veel enam kui 90 riigis üle maailma. Igal pool koguvad ühistud populaarsust. Äsja möödunud masuaeg kinnitas nende usaldusväärsust veelgi. Hoiu-lanuühistute maailmanõukogu (World Council of Credit Unions) statistika kinnitusel ei kaotanud mõõdutundliku laenupraktika tõttu ühegi ühistu ükski liige enda ühistus hoiustatud sääste põhjustel, mis pankasid vapustasid.

Hoiu-laenuühistute ühendorganisatsioon töötabki selle nimel, et liitu kuuluvad ühistud talitaksid kohusetundlikult ennekõike oma liikmete huvides ning järgiksid ausalt finantseerimisasutustele Eesti Vabariigis kehtestatud ja mujal maailmas üldtunnustatud reegleid. Ühistud, kes neid nõudeid ei täida, Eesti HoiuLaenuühistute Liidu liikmete hulka ei kuulu.

Selleks, et hoiu-laenuühistu teenusteid kasutada, tuleb astuda mõne olemasoleva ühistu liikmeks.

Tuleb tasuda sisseastumismaks ja osamaks, mille konkreetne hoiu-laenuühistu on kehtestanud. Toimingud

E Ho esti l i üh aenu uLii istu t te

Andrus Ristkok, Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu juhatuse esimees

ühistu saab maksta hoiuse eest palju kõrgemat intressi. Intress võib olla kordades kõrgem sellele vaatamata, et intressist võetakse maha tulumaks. Erinevalt pankadest, kelle intressid on millegipärast tulumaksuvabad…

Hoiuste kõrgema intressi põhjus on lihtne. Ühistu organisatsioon on napp, selle käitamise kulud minimaalsed; laenud on väikese riskiga, sest neid saavad ainult ühistu enda liikmed, kelle maksevõime on hästi teada. Kõik vähegi suuremad laenud on tagatisega kaetud. Ühistul ei ole investoritest omanikke nagu pankadel, kelle esmahuvi on pangast tingimata kasumit välja võtta.

Pangaklientide tegelikud vajadused lähevad seejuures õige vähe korda.

Majandusettevõttena peab ühistugi enda kulud tuludega vähemasti tasa teenima. Ühistu laenutegevuse tulu läheb aga eeskätt tema enda võimekuse parandamiseks: uute teenuste sissetoomiseks, hoiuseintressi kasvatamiseks, laenuintressi alandamiseks jne. Ja kui ühistu liikmed eelistavad teenitud kasumi dividendideks määrata, siis ka selleks.

E-post: info@hoiu-laenu.ee Tel: 5664 7806

Forexi turg kogub populaarsust Foto: Rene Suurkaev

A

ktsiaostu, tähtajalise hoiuse jms investeerimisvõimaluste kõrval on populaarsust kogumas rahvusvaheline välisvaluutaturg Forex (Foreign Exchange Market), kus kaubeldakse eri valuutapaaridega.

Eesti ainsa Forexil kauplemiseks tegevusluba omava investeerimisühingu Admiral Markets AS-i nõukogu liikme Dimitri Lausi sõnul on Forexi turul iga riigi valuuta samasugune kaup nagu kuld, nafta või maagaas.

Ka Forexi turul käib kauplemine samal põhimõttel nagu turul ikka: osta odavalt ja müüa kallilt – kui ühe valuuta kurss läheb alla, siis teise oma tõuseb. Valuutakursside pidev muutmine annabki võimaluse kasumi teenimiseks. Krahhitaolised langused on Forexil võimatud, sest iga osavõtja saab teenida nii tõusude kui ka languste pealt.

Suuremate kauplemiskogustega paistavad välja USA dollar (USD), Euroopa Liidu valuuta (EUR), Jaapani jeen (JPY), Inglise nael (GBP) ning Šveitsi frank (CHF).

Lausi kinnitusel ei nõua valuutaturul kauplemine Admiral Marketsi vahendusel suurt algkapitali. „Võib alustada ka näiteks 100 dollariga, aga suurema summa puhul on muidugi võimalik teenida suuremaid kasumeid,” märgib Laus.

Kauplemine Forexi turul on üks nendest tegevustest, kus päeva kasum ühe tehingu eest võib ületada esmase investeeringu, sest tehingute sooritamisel võib kasutada võimendust ehk krediidiõlga.

Perspektiivne võimalus Võrreldes aktsiaturuga on Forexi turg paindlik ja võimaldab konto omanikul endal tehinguid teha.

Seda kaupleja soovil kas või südaööl, sest Forexi turg on avatud 24 tundi ööpäevas ja viiel päeval nädalas.

Otsuse, kas müüa või osta, teeb konto omanik ise, küll aga pakuvad Admiral Marketsi analüütikud oma klientidele pidevalt värsket infot turu olukorra, hindade, samuti mitmesuguste valuuta hindu mõjutavate tegurite kohta, mis aitavad kauplejal otsuseid langetada.

Lausi sõnul saab iga Forexi turul kaupleja ise valida strateegia, kuidas kaubelda – kas ta jälgib hinna muutusi päevas, nädalas või kuus. Kui konto omanikul on palju aega Forexi

Admiral Markets AS-i nõukogu liige Dimitri Laus

turul kauplemiseks, valib ta kiirema muutumisega strateegia ja teeb kiireid otsuseid vastavalt valuuta hinna muutusele.

Laus märgib, et on ka inimesi, kes kauplevad Forexi turul elatise teenimise eesmärgil. Teine osa on need, kes kasutavad Forexi turgu oma vaba raha teenima panekuks. Üha rohkem inimesi leiab, et kauplemine Forexi turul on üsna perspektiivne ning see on ka täiesti mõistetav. Minimaalne

Kauplemisoskust Forexi turul saab kergesti õppida.

töö- ja ajakulu koos piiramatute võimalustega aitavad saavutada varanduslikku iseseisvust ning kindlustunnet homse päeva ees. Õppimine demokontol „Kauplemisoskust Forex turul on võimalik kergesti omandada,” kinnitab Laus.

Kõigile asjast huvitatutele pakub Admiral Markets tasuta koolitust, kus muu hulgas tehakse kõik Forexi turul toimuv läbi demokontol virtuaalrahaga. „Kui see on läbitud, saab asuda reaalse rahaga kauplema.” Lisaks koolitusele on vajalikke kauplemisalaseid teadmisi võimalik omandada Admiral Marketsi raamatutest. Raamatud on kirjutanud reaalselt kauplemisega tegelevad Admiral Marketsi spetsialistid ja autorid on püüdnud edasi anda oma aastatepikkust kauplemiskogemust ja teadmisi finantsturgudest. „Kauplemise alustamisel on inimesel võimalik valida eri kontotüüpide vahel. Näiteks algajatel on võimalus alustada kauplemist väiksema deposiidiga kontoga, koge-

nud kauplejad kasutavad suurema deposiidiga kontot. Samuti kogub üha enam populaarsust kauplemine kullaga. Kuld on väärismetallina kõige populaarsem kauplemisvahend finantsturgudel. Alates 2001. aastast on kuld olnud üks parimaid finantsvahendeid investeerimiseks.

Seda tõestab ka kulla hinna kasv keskmiselt 30% igal aastal.”

Konto avamine ja omamine Admiral Marketsis on kauplejale tasuta, maakleri tasu põhineb spread’il ehk valuuta ostu- ja müügihinna vahes antud ajahetkel. Just see asjaolu eristab Forexi maaklereid oma kolleegidest aktsiaturul, kes saavad tulu klientide komisjonitasudest.

Forexi turul kauplemiseks ei pea inimene olema arvutiga seotud, sest mobiilsed terminalid võimaldavad kaubelda ka nutitelefoni abil.

Litsentseeritud investeerimisühing „Kui inimene on otsustanud valuutaturul kätt proovida, on oluline kauplemisvõimalust otsides valida omale partneriks usaldusväärne inves-

teerimisühing,” rõhutab Laus. „Kõige olulisem kriteerium usaldusväärse partneri valimisel on investeerimisühingu tegevusloa olemasolu. Euroopa Liidu finantsinstrumentide turgude direktiivi järgi (MIFID) peab investeerimisühing tegevusloa saamiseks läbima täieliku finantskontrolli ning esitama iga kuu finantsinspektsioonile aruandeid oma tegevuse kohta,” ütleb Laus.

Nagu juba loo alguses märgitud, on Admiral Markets AS Eestis seni ainuke litsentseeritud investeerimisühing kes osutab kauplemisteenuseid Forex turul.

Kasutades litsentseerimata firma teenuseid, ei ole kauplejal nimetatud firma likvideerimisel õigust riigikaitsele: finantsinspektsiooni, tarbijakaitseameti ning mis kõige tähtsam, tagatisfondi näol. Tagatisfond garanteerib litsentseeritud firma pankroti korral kaupleja isiklike investeeringute tagastamise summas kuni 20 000 eurot.

Admiral Markets AS •• Admiral Markets on juhtiv internetipõhiste kauplemisteenuste osutaja Forex valuutaturul ja teistel finantsturgudel. Ettevõte pakub oma klientidele reaalajas teavet turgude kohta, samuti tarkvara, mis võimaldab kaubelda otse oma arvutist või mobiilsete lahenduste kaudu kõikjal maailmas.

Admiral Markets on rahvusvaheline Investeerimisühing mis on esindatud enam kui 30 riigis maailmas.

•• Ettevõtte eesmärk on anda oma klientidele parim võimalik kauplemiskogemus, tagades tehingute läbipaistvuse ja vastavuse õigusaktidele. Admiral Markets omab EL-is kehtivat litsentsi investeerimistee nuste osutamiseks, mis tagab ettevõtte tegevuse kooskõlas Euroopa finantsalaste õigusaktidega.

•• Admiral Markets pakub klientidele praktilisi seminare ja koolitusi. Välja on töötatud kavad, et õpetada kauplemisoskusi ning selgitada kauplejatele nende finantsvõimalusi Forexi turul ja teistel finantsturgudel kauplemisel.

Admiral Marketsi teenused Pakutavad teenused võimaldavad kaubelda valuutapaaridega - (Forex Spot), väärismetallide-, aktsiate-, toormefutuuride- ja indeksite CFD-ga.

Olles algaja või professionaalne kaupleja, võib valida kauplemiseks oma võimetele ja vajadustele vastava kontotüübi. Tehke oma valik ja alustage kauplemist juba täna!

ForexBall Alates 2009. aastast korraldab Admiral Markets iga-aastast rahvusvahelist kauplejate võistlust ForexBall. Tegemist on kauplejate – trader’ite omavahelise võistlusega, kus osalejatel tuleb piiratud aja jooksul kaubelda virtuaalse rahaga demokontodel, eesmärgiga t e e n i d a võ i m a l i k u l t s u u r kasum. Edukamad kauplejad võidavad rahalised auhinnad.

Esinduslikud portreefotod annavad ettevõttele hindamatut lisaväärtust I

gapäevatöös tuleb tihti ette olukordi, kus riigi- ja eraettevõtted vajavad nii veebilehtede kui ka trükimaterjalide tarvis esinduslikke portreefotosid. Et aeg on raha, on ilmne, et otsuse langetamisel saab ühel hetkel määravaks fotostuudio asukoht. Samuti mängivad olulist rolli pakutav teenindus ning kvaliteet.

Sel põhjusel on üha enam ettevõtteid valiku teinud Fotoluksi kasuks, sest kesklinnas asuvad fotostuudiod on sõna otseses mõttes käe-jala juures.

ABB AS-i kommunikatsioonispetsialist Sven Sommer ütleb, et nende ettevõte on Fotoluksi teenust kasutanud korporatiivsete fotode tegemisel. „Teadsin ettevõtte professionaalset lähenemist juba varasemast ega pidanud seepärast muretsema detailide pärast. Kõik ettevõtte juhid said üles pildistatud vastavalt sellele, milline nägi välja meie tellimuse lühikirjeldus.

Ent veelgi olulisemaks pean ma tellimuse täitmise paindlikkust – kuna ettevõttes on palju juhte, siis polnud võimalik, et kõik käivad pildistamas lühikese ajavahemiku jooksul. Seepärast pakkus Fotoluks meile välja paindliku lahenduse, tänu millele saime juhtidest kvaliteetse ja mitmekülgse pildipanga.”

Fotoluksi eelised •• Asukoht – stuudiod on käe-jala ulatuses Tallinna kesklinnas.

•• Paindlikkus – stuudiod on pidevalt avatud ja n-ö laskevalmis (nt Viru keskuse stuudio on avatud kl 9–21 ja Solaris kl 10–21). Vajadusel teeme stuudiofotod teie kontoris.

•• Individuaalsus – ettevõtte personali pildistatakse kokkulepitud taustavärvi ja valgusega.

•• Lihtne arveldada – arveldamine käib lepingu kohaselt, kuupõhise koondarvega.

Fotoluksil on Tallinna kesklinnas kolm fotostuudiot: Pärnu mnt 134, Viru keskuses ja Solarise keskuses. Aja jooksul on neist stuudiotest saanud paljude linnaettevõtete jaoks paik, kus on kõige mugavam lasta oma personalist pilte teha.

Fotoluksi stuudioklientide hulka kuuluvad: Helmes AS, ABB AS, Danske Bank AS Eesti filiaal, Evli Securities AS, Trendmark OÜ, Arco Vara AS jt.

Võta stuudioga ühendust: • Solarise stuudio (tel 663 13 19 või solaris@fotoluks.ee) • Viru K. stuudio (tel 610 13 17 või viru@fotoluks.ee) • Pärnu mnt 134 (tel 655 67 48 või pro@fotoluks.ee) Vaata lähemalt - fotoluks.ee

Oleme kasutanud Fotoluksi teenust korporatiivsete fotode tegemisel. Teadsin ettevõtte professionaalset lähenemist juba varasemast ning ei pidanud seepärast muretsema detailide pärast. Kõik ettevõtte juhid said üles pildistatud vastavalt sellele, milline nägi välja meie tellimuse lühikirjeldus. Ent veelgi olulisemaks pean tellimuse täitmise paindlikkust kuna ettevõttes on palju juhte, siis polnud võimalik, et kõik käivad pildistamas lühikese ajavahemiku jooksul. Seepärast pakkus Fotoluks meile välja paindliku lahenduse, tänu millele saime juhtidest kvaliteetse ja mitmekülgse pildipanga.

Sven Sommer ABB AS-i kommunikatsioonispetsialist