Investeerimine Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, III korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Artur Jurin, artur.jurin@lehed.ee, 680 4517
KALJUKINDLALT KÕRGEMALE DNB HOIUS.
Otsid raha paigutamiseks parimat paika? Sinu raha stabiilne ja kindel kasv on tagatud DNB tähtajalise hoiusega. Konsulteerige meie asjatundjatega ja üle 60 000 euro suurusele hoiusele küsige pakkumist telefonil 686 8526 või hoiusta@dnb.ee. Täpsem info www.dnb.ee. HOIUSEINTRESSID
3 kuud 6 kuud 9 kuud 12 kuud
EUR 1,60% 1,80% 1,90% 2,00%
NOK 1,60% 1,80% 1,90% 2,00%
Põhjamaine pank DNB on Norra suurim finantsgrupp, mille aktsiad on noteeritud Oslo börsil. DNB grupi suurim omanik on 34% ulatuses Norra riik.
kevad 2012
Investeerimine
2
Kas teha lapsi, kasvatada maarjakaske või osta hoopis kinnisvara ja põllumaad? Küsisime viielt arvamusliidrilt, kuhu tasub tuleviku kindlustamiseks investeerida, et tagada muretu pensionipõlv. Erilehtede toimetus
Andres Arrak majandusteadlane Väga lühike vastus oleks – tehke lapsi või kasvatage maarjakaske! S.t lapsed on ühiskondlik kokkulepe – kui soovid pensioni saada, siis tuleb ka maksumaksjaid juurde toota. Kui need tegemata… Pensionipõlve kindlustamiseks on põhimõtteliselt kaks teed: a) oma tulude kasvatamine – saad rohkem palka, maksad rohkem makse, saad rohkem pensioni; b) oma tulevaste pensionikulude kahandamine – ela ahjuküttega korteris, oma väikest maalappi, kust saad lepavõsa ahjukütteks ning kus on porgandipeenar ja kasvuhoone. Maarjakask ei ole naljaks öeldud, seda „sammast” saab igal aastal sentimeetriga üle mõõta (mu naabrimees teeb ja mina kadedusega vaatan pealt) ja seda ei söö inflatsioon. Niisiis tõsiselt – ära tassi oma raskelt teenitud raha ilma mööda laiali (arututele turismireisidele), vaid pane see millessegi käegakatsutavasse, mille väärtus ajaga
ei kahane ja soovitavalt kasvab: tükk maad ja metsa, kinnisvara (õiges kohas), mõni kuldmünt, mõni rariteet (kunst või raamat). Ja meeles tuleb pidada: ei võida see, kellel on surres rohkem asju. Aga tänane varakeskealine ilmselt ei suuda väga pikalt ette mõelda. Kahjuks! Aastas kolmneli reisi Hurgadasse on rohutirtsulik käitumine, aga vaja oleks sipelga mõtlemist.
ja kes on nõus muretu vanaduspõlve nimel tegema natuke ka maatööd, peaks selline variant sobima. Võin omast käest öelda, et isegi labidaga pole mingi probleem näiteks endale kartulimaa kaevata ja kartul valmis kasvatada, tuleb lihtsalt natuke tööd teha.
Sirje Potisepp Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Olari Taal ettevõtja ja poliitik Usun, et muretu vanaduspõlve tagab inimestele eelkõige võimalikult suur sõltumatus suurtest muutustest nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil. Arvan, et kui tahad riskivaba ja muretut vanaduspõlve, siis muretse endale tükike maad, ehita sinna maja, mis oleks paraja suurusega, ökonoomne ja ökoloogiline, ja ela seal. Muretu vanaduspõlve tagamiseks tuleks olla sõltumatu suurtest ja prognoosimatutest muutustest. Neile, kellele meeldib maaelu
Mul on raske inimestele midagi soovitada, sest investeeringud sõltuvad ikka rahalistest võimalustest ja inimeste prioriteetidest. Ma olen tasapisi oma pere jaoks investeeringuid teinud – nii laste haridusse kui ka kinnisvarasse. Kuna raha investeeringuteks pole eriti olnud, siis investeeringud haridusse, hobidesse, maailma nägemisse ja mugavasse kodusse on meie jaoks olnud olulised. Kel võimalus, võiks kindlasti mõelda investeerimisele ja nii ka oma vanaduspõlve kindlustada, sest riigi inimväärsele ja õiglasele pensionile kahjuks ei saa veel mitmekümned aastad loota.
Minu investeeringud on siiani piirdunud vaid mitmesuguste pensionifondidega. Väärispaberitesse raha paigutades tuleks aga oma investeeringute jälgimisel ja õigesse kohta suunamiseks kasutada spetsialistide abi, sest sellega tuleb lihtsalt tegeleda ja olla vajalike suundade ning infoga kursis.
Janek Mäggi kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja ja konsultant Kuni 30. eluaastani tuleks luua eeldusi raha teenimiseks. Kuni 40. eluaastani tuleb raha teenida ja hiljem vara mahtu säilitada. Alates 50. eluaastast tuleks raha mõistlikult kulutada nii, et surmahetkeks pole rohkem alles, kui lähikondsete hädapäraseks õnnistamiseks vaja. Karta ei tasu madalat teenistust, vaid asjatut raha kaotamist, mõttetute riskide võtmist. Kui USA majandusuudiste hiiglane Forbes korraldas vestlusringi kolme umbes 80-aastase investeerimispankuriga, küsis repor-
ter neilt: „Kui suur peab olema teenistuse protsent, et oleksite valmis investeerima?” Mehed vastasid nagu ühest suust: „Me ei mõtle kunagi sellele, palju me võime teenida. Me mõtleme ainult sellele, kui palju me võime kaotada!” 40. eluaastaks peaks olema kõik laenud makstud – ja siis ei tasu enam uusi võtta. Mida vanemaks saame, seda raskem on neid tagasi maksta. Noortel tasub aga mõelda ainult ettevõtlusele – teha midagi tõesti suurt – ise. See on parim viis eduks, rikkuseks ja muretuks vanaduspõlveks. Pensionifondidesse ei usu mina üldse. On nullilähedane tõenäosus, et minu enda primitiivne talupojamõistus on tömbim kui hästi lipsustatud ja lõhnastatud palgatöölistest noorsandidel, kes käsutavad võõrast, mitte enda raha. Elada tuleb nii, et alati jääb midagi sukasäärde. Ükskõik kui rasked ajad on. Kulutada tuleb pigem vähem, kui teenid. Ja kui kulud on teenistusest suuremad, tuleb lihtsalt teenistust suurendada. Laen ei ole lahendus – see on allakäigutrepp. Ave Nahkur kunstnik Pensionisammastele ma nagunii ei looda, mina soovitan osta võimalikult soodsalt kinnisvara. On
hea, kui on maad, veel parem kui metsaga maad. Mina kulla kokkuostja ei ole, pigem mõtlen ikka kinnisvarale ja olen seda ise ka soetanud. Ma pole äriinimene, aga lihtne loogika ütleb, et maja ja korteri saab ikka välja üürida ja neid saab alati ka müüa. See ei haise ega mädane. Kuigi võib ka mädaneda, kui selle eest ei hoolitse. Hea on seegi, kui on lapsed, nendest võib tulevikus tuge olla, kui nad saavad edukaks. Samas, kui neil nii hästi ei lähe, võib juhtuda, et pead hakkama ise neid toetama. Peab mõtlema kõikidele variantidele. Investeerida haridusse? Seda niikuinii. See on iseenesestmõistetav. Kunsti? Kunst on ebamäärane ja selles osas ei oska mina nõu anda. Ma ei näe sellist tulevikku, et pildid hakkaks kunagi metsikult maksma. Ja maali ostmiseks peab ikka õudne papp olema. Ja mis sa selle maaliga teed? Ma ei näe mõtet! Londonis ja New Yorgis küll, aga Eestis kunsti kokkuostmine ei tööta.
Investeerimine
3
Kinnisvara investeerimisel tuleb riskid läbi kaaluda Foto: Marko Mumm
Ehkki kinnisvaraturule investeerimiseks on aeg soodne ja aastaid deposiidikontodel seisnud miljardid eurod ootavad uut väljundit, tuleb ka kinnisvara soetades pöörata tähelepanu võimalikele riskidele. Peep Sooman Pindi Kinnisvara juhatuse liige Riskide ignoreerimisel võib vara uus omanik avastada, et kiirelt saabuva kasumi asemel tuleb silmitsi seista hulga probleemidega, mis võib soetatud vara väärtust suisa kahandada. Pole tähtis, kas tegemist on elu- või äripinnaga, riskid on neil üldjoontes sarnased. Et investor saaks teha targa otsuse, toome esile mõned rohkem levinud valupunktid, mille kontrollimine on igal juhul enne tehingu sooritamist vajalik ja enamikule ka jõukohane. Naabririsk. Ehkki esmapilgul näib probleem olevat vaid korterite puhul, laieneb see ka mis tahes muule varale. On väga raske kontrollida, kes naabriks tulevikus hakkab ja millega ta tegeleb. Äärmuslikul juhul hangeldab naaber salaviina või narkootikumidega, paremal juhul armastab kõrval asuva korteri peretütar õhtuti klaverit klimberdada. Elust enesest on võetud näide, kus täielikku vaikust ja igasuguse vibratsiooni puudumist vajav laserraviettevõte oli hädas
korrus allpool tegutseva firmaga, kes alustas ümberehitustöid. Lahendus: ehkki 100% garantiid on võimatu saada, tuleb vestelda võimalikult paljude piirkonna elanike ja seal tegutsevate ettevõtjatega. Ühistu-/halduririsk. Paljud kortermajade ühistud on sisuliselt teovõimetud, sest majaelanike seas ei ole vastava kvalifikatsiooniga inimesi, ja nii püüab iga kasumist lugupidav ehitusettevõte järjepanu ühistul nahka ülisuurte remondiarvetega üle kõrvade tõmmata. Samuti ei suudeta kontrollida ülekäte läinud ühistujuhatuste liikmeid, kes majaelanike arvel endale isegi leiva lauale ostavad. Lahendus: ühistu tegevuse hindamiseks tuleb tellida audit. Alles ostuhuvi faasis on seda raske teha, kuid hoonega seotud isikute intervjueerimine annab mingisugusegi aimuse, kui pädev ühistu juhatus üldse on.
takse kokku uued kulurühmad, näiteks renoveerimislaen. Kuna kommunaalkulude suurus on üha aktuaalsem nii elu- kui ka ärihoonetes ja liiga kõrged kommunaalkulud mõjutavad reaalselt vara edasimüügiväärtust, siis enne tehingu sooritamist tuleb teha korralik eeltöö. Lahendus: kõikvõimalikud kommunaalteenuste lepingud tuleb üle kontrollida. Sarnaselt naabririskiga on hädavajalik suhelda võimalikult paljude objektiga seotud isikutega.
Kommunaalarvete risk. Kommunaalkulude kontrollimine on elementaarne, kuid isegi sellisel juhul jääb risk, et kortermaja järgmisel üldkoosolekul lepi-
Seisukorra risk. Ehituses on suur hulk töid, mida nimetatakse kaetud töödeks ja nende kvaliteedi kontrollimine on väga raske. Oht sattuda „ülevärvitud
Sofi OÜ pakub sotsiaalset investeerimisvõimalust liisingulepingutesse Sofi OÜ tutvustab klientidele võimalust investeerida liisingulepingutesse, pakkudes nõnda paindlike tingimuste kaudu soodsaid tehinguid nii investorile kui ka liisinguvõtjale. Sofi juhataja Ergo Themase kinnitusel huvilisi ja rahulolevaid kliente jagub. Kaua olete autode liisingulepingutesse investeerimise võimalust pakkunud ning kuidas on investorid teenuse vastu võtnud? Sotsiaalse finantseerimise teenuseid arendav Sofi pakub juba aastajagu uudse lahendusena investoritele võimalust oma raha paigutada turvalistesse liisingulepingutesse. Meie soov on teha inimestevahelised tehingud võimalikult lihtsaks, turvaliseks ja ühtviisi kasulikuks mõlemale osapoolele ning seda oleme siiani suutnud edukalt teha. Miks võiks investor just Sofi liisingulepingutesse raha paigutada? Meie kaudu raha paigutades võib kindel olla, et nii investor kui ka liisinguvõtja on saanud tema jaoks kõige sobivama pakkumise. Sofi teenus on kiire, turvaline ja lihtne. Eesmärgiks on kokku viia sobiva pakkumise tegija ja teenuse vajaja. Siiani oleme suutnud lubatut täita – tegutsemisaja jooksul ei ole veel ühtegi liisingulepingut katkestatud, mis tõestab Sofi
liisinguvõtjate usaldusväärsust. Investor saab meilt kaasa teadmise, et tema raha on kaitstud ning pakutavad tingimused on soodsamad kui panga kaudu investeerides. Investor määrab ise investeerimise tingimused: lepingu pikkuse, lepingus sisalduva vara väärtuse ja muud tingimused ning saadavate intresside suuruse. Sofi sellesse ei sekku. Iga tehtud investeering on investori jaoks tagatud konkreetse sõidukiga, mis sarnaselt tavaliisinguga on kogu liisinguperioodi investori tagatisena Sofi nimel. Mainimist väärib asjaolu, et meie usaldusväärsuse kasvuga on investorite intressisoov langenud – julgetakse oma raha paigutada üha pikematesse liisingulepingutesse ning hinnatakse pigem stabiilsust ja järjepidevust kui kiiret kasumit. Milliseid võimalusi investeerimiseks pakute? Võimalusi oma raha kasvatami-
seks on praegu kaks: Tartu Hoiulaenuühistu sihtotstarbelise Sofi hoiuse või Sofi investorkeskkonna kaudu. Esimesel juhul teeb Tartu Hoiu-laenuühistu ise valiku ja otsused, paigutades hoiustajate raha kasumlikesse lepingutesse. Tegemist on tähtajalise hoiusega ning raha paigutamisel Sofi hoiusele miinimummäära ei ole. Praegu on Sofi hoiuse intress 6% aastas. Kel soov kõrgemat intressi teenida ja ka julgust ning tahet otsuseid ise teha, saavad seda praktiseerida Sofi investorkeskkonna kaudu. Praeguste tingimuste kohaselt on võimalik luua oma isiklik liisinguportfell alates 8000 eurost, kuid hea uudisena saab alates sellest sügisest ka väiksemate summadega lepingutesse investeerima hakata. Eelmisel aastal oli Sofi investorite tulu keskmiselt 16%. Kas on võimalik riski maandada ja erinevatesse lepingutesse väikse-
prügi” otsa on suur. Selliseid hooneid silmab kergesti ka kesklinnas, kus vana puitosmik on sirgeks aetud ja uus vooderdus peale pandud. Nähes uut ilmet, on raske uskuda, et seda hoonet soovitati veel mõni nädal tagasi lammutada. Lahendus: tutvuda terve hoone projektdokumentatsiooniga, vajaduse korral kaasata ehitusekspert. Hinnarisk. Investeerimine ei ole emotsioonide ostmine, kus võib lubada endale ülemaksmist. Paljud ostjad üritavad muidugi ka seal kaubelda, kus enam midagi kaubelda pole. Tihti puutume kokku ka kümnete emotsiooniostjatega, kellele maakler esitab
objekti puudused, kuid ostja vaatab samal ajal loojuvat päikest. Lahendus: kõige kindlam tagatis on tellida eksperdihinnang, mille maksumus on imeväike võrreldes sellega, mis ootamatud kulud võivad ostjat ees oodata või kui palju makstakse objekti eest üle.
lisust, nõuab lisainvesteeringuid vms. Eriti ohtlikud on keskkonnaküsimused. Lahendus: ilmselt kõige keerulisem ja äriliselt ohtlikum risk, mille väljaselgitamiseks tuleb kindlasti kaasata ekspertide grupp, kes teeb kogu vajaliku eeltöö investori eest ära.
Infrastruktuuri risk. Pidava optimeerimise tõttu võib kaduda või hõredamaks jääda ühissõidukiühendus. Koole suletakse ja kauplused pankrotistuvad. Teede parandamiseks või lahtilükkamiseks puudub kohalikul omavalitsusel raha. Seega võib muresid ootamatult juurde tulla. Mõnda infrastruktuuri hüve võib märgata alles siis, kui seda enam ei ole. Lahendus: hädavajalik on põhjalik kommunikatsioon kohaliku omavalitsuse ja strateegiliselt oluliste infrastruktuuri haldajatega (transpordifirmad, kauplused jms).
Juriidiline risk. Eelkõige on probleemiks puuduv kasutusluba, ehitusluba, projektdokumentatsioon, kasutuskord jms. Nende hilisem kinnitamine võib muutuda kohaliku omavalitsuse või kas või naabrite vastuseisu tõttu äärmiselt keerukaks. Siia rühma kuuluvad ka üürilepingud, eelmise omaniku tasumata arved jne. Lahendus: kõik lepingulised suhted, õigused ja kohustused tuleb enne ostu sooritamist koos vastava spetsialistiga läbi töötada.
Planeeringurisk. Eelkõige puudutab see detailplaneeringuteta maatükke, kus sihtotstarvet tuleb muuta. Peale üldplaneeringu arvestamise võib sattuda naabrite või eri ametkondade vastuseisule, mis lööb nõrgema närvikavaga inimese liimist lahti. Esialgne äriplaan võib täielikult uppi lennata, kui kohalik omavalitsus ei kinnita soovitud korruse-
Kokkuvõtteks ei soovi me kindlasti rõhutada, et kinnisvaraäri on seotud vaid riskidega. Küll aga tasub raha paigutada soovival isikul kindlustada oma tagalat, et kasumiootuses tehtud tehing näiliste pisiasjade tõttu hoopis koormavaks veskikiviks ei muutuks. Kõige otstarbekam on riskid tabelina endale kirja panna ja neid ükshaaval välistama hakata, et võimalikud tulevased üllatused vaid positiivseks kujuneksid.
Statistika Sofi liisinglepingute tingimuste kohta Seisuga Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Madalaim Kõrgeim Keskmine sõiduki hind esmane liisingu- intress * intress intress KKM sissemakse periood 01.03.2012
€ 6 853,20
36,03 %
31,32 kuud
15,80 %
12 %
14 %
14,25 %
01.02.2012
€ 6 825,24
36,28 %
30,74 kuud
15,86 %
12 %
14 %
14,52 %
01.01.2012
€ 6 747,01
36,91 %
30,11 kuud
15,96 %
12 %
15 %
14,58 %
01.12.2011
€ 6 473,50
35,97 %
29,76 kuud
16,10 %
12 %
18 %
14,95 %
01.11.2011
€ 6 683,67
35,76 %
30,52 kuud
16,24 %
12 %
18 %
14,54 %
01.10.2011
€ 6 527,02
35,37 %
30,81 kuud
16,30 %
12 %
18 %
14,31 %
01.09.2011
€ 6 352,93
35,52 %
30,71 kuud
16,26 %
12 %
18 %
14,32 %
01.08.2011
€ 6 218,74
35,24 %
30,75 kuud
16,22 %
12 %
18 %
14,26 %
01.07.2011
€ 6 148,83
35,52 %
30,23 kuud
16,50 %
12 %
18 %
14,19 %
01.06.2011
€ 6 255,28
36,67 %
29,29 kuud
16,41 %
12 %
18 %
14,24 %
01.05.2011
€ 6 543,29
37,39 %
28,29 kuud
16,29 %
12 %
18 %
14,26 %
* kogu portfelli keskmine alates 11.2010 kuni tabelis toodud kuupäevani.
mate summade kaupa investeerida? Tõepoolest, nagu öeldud, sellest sügisest saab oma investeerimisportfelli sissemakseid teha ka väiksemate summade kaupa. Saate ise valida, mitmetesse lepingutesse soovite üheaegselt investeerida. Kaob ära investeerimisportfelli alumine piirmäär. Investeerimist võib alustada kas või 100 eurost. Meie eesmärgiks on pakkuda inimestele katsetamisrõõmu ja vali-
kuvõimalust. Alati saab investeeritavaid summasid muuta ja pakkumisel olevate lepingutega tutvuda. Investori rahulolu on peamine ning kõige suurem rõõm on, kui oleme võitnud kliendi usalduse, nii et ta soovib meiega ka tulevikus koostööd teha. Siinkohal tänan neid, kes on juba praegu korduvate investeeringutega näidanud, et Sofi on oma teenustega Eesti inimesele vajalik. Sofi investorkesk-
konna avamiseks väikeinvestoritele annab julgust meie seniste investorite väga hea kogemus. Oluline on, et saame pakkuda turvalist ja nüüdseks juba järeleproovitud investeerimisvõimalust, millega tekib juurde üks alternatiiv aktsiaturu ja pankade poolt pakutud hoiuste ning fondide kõrvale.
Investeerimine
4
Miks läheb üks suur inimene lõpuks ikkagi kooli tagasi? Foto: Arno Mikkor
Pragmaatiline eestlane pragmaatilisest riigist õpib selleks, et saada paberit, mis teda elus edasi aitaks, näitab elukestva õppe rahvusvaheline teadusuuring. Tähtis osa on soovil teha oma tööd paremini ja saada kõrgemat palka. Agne Narusk „Saab siis seda pahaks panna, eriti kui mõelda, et püüdlus diplomi poole märgib ühtlasi inimese püüdlust õpinguid edukalt lõpetada, küsib Eve-Liis Roosmaa, Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi teadur ning rahvusvahelise teadusprojekti Lifelong Learning 2010 (LLL2010) töögrupi liige. Kevadel punkti saanud projektis osales Eestiga kokku 13 riiki. Äärmiselt oluline on see meie jaoks – peale täiendavate teadmiste täiskasvanud õppijast – põhjusel, et esimest korda juhtisid nii suuremahulist ettevõtmist Eesti sotsiaalteadlased. Teadusprojekti eesmärk oli esile tuua just haridussüsteemi roll elukestval õppel põhineva ühiskonna kujunemisel, sest täiskasvanuharidusest rääkides jääb tasemeõpe sageli teisejärguliseks. Pooled uuringuga hõlmatud riikidest olid postsotsialistlikud. Viimaste kaasamine Euroopa Liidu teaduskommunikatsiooni on väga oluline, sest nende riikide konteksti arvestamata jääb arusaam ühiskonnast ja selles
pigem kõrgema haridustasemega õppijad. Rühmategevuses osalemise tõttu jätkab õpinguid umbes kolmandik vastanuid, kutsehariduse tasemel on sellest huvitatud aga pea pooled vastanud. Võimalik, et see on seotud sooga. 50–60 protsenti õppijaid jätkab õpinguid osalt seetõttu, et ennast ja teisi paremini tundma õppida, selgub eestlaste vastustest. Kodu ja töö rutiin madalamal haridustasemel õppijaid eriti õppima ei aja, kuid nende vastajate hulgas oli ka vähem aktiivselt pere- ja tööelus osalejaid. Samal ajal on selle vastusevariandi valinud põhjuseks 60 protsenti kutsekoolis õppijaid. Roosmaa toob esile, et Eesti valimis olid kutseõppes õppijate hulgas tugevalt ülekaalus naised
kehtivatest seaduspärasustest paratamatult puudulikuks, märgib professor Ellu Saar, LLL2010 koordinaator. Eelmainitud uuring on osa sellest projektist, sarnaselt Eestiga viidi need läbi kõigis osalenud riikides. Eesti elu ja eesti õppur Eve-Liis Roosmaa on Eesti tulemustest koostanud ülevaate „Täiskasvanud õppija tagasi haridussüsteemis – õppimise jätkamise põhjused ja õpingutega seotud raskused”. See lubab meil heita pilgu mastaapse projekti ühte peatükki. Nagu öeldud, on eestlase jaoks uuesti koolipinki istumiseks põhjus number üks diplom või kutsetunnistus. Seda peab uuringu järgi kõige olulisemaks 80–94 protsenti vastanuid. Teisena tõstetakse esile tahtmist teha oma tööd paremini – just kõrgema haridustaseme puhul (paljud õpingute juurde naasnud juba ka töötavad). Järgneb soov tulevikus suuremat sissetulekut saada – jällegi rohkem kõrgemal haridustasemel. Töö leidmine seevastu motiveerib rohkem madalama haridustase-
mega õppijaid, kelle hulgas on ka õpingute ajal töötajaid vähem. Olenemata haridustasemest vastab ligi 50 protsenti õppijaid, et nad õpivad selleks, et vähendada töö kaotamise tõenäosust, märgib Roosmaa (vastused anti enne majanduskriisi). Kõige vähem ollakse motiveeritud ise ettevõtlusega alustama, eriti just kõrghariduse tasemel. Sotsiaalse kontrolliga seotud põhjuseid õpingute jätkamiseks valitakse vähem, kuid need põhjused on ülekaalus pigem madalama haridustasemega õppijate hulgas. Umbes kümme protsenti vastanuid märgib, et õpingute
jätkamist nõuab neilt tööandja. Väga oluliseks osutub ka osa eneseteostusega seotud põhjusi, eriti teadmiste parandamine alal, mis pakub huvi. See puudutab jällegi eelkõige kõrgemal tasemel õppijaid (u 90%), madalamal tasemel peetakse olulisemaks omandada igapäevaelus vajalikke oskusi/teadmisi (70–80%). Sotsiaalse kapitaliga seotud põhjused on inimkapitali ja eneseteostuse järel kolmandal kohal. Neist kõige populaarsemaks osutub uute inimestega kohtumine. Ühiskonnaliikmena rohkem panustamist ja ka rohkem kogukonna heaks tegemist valivad
(80%!). Igavuse peletamise õppimise motiivina tunnistab omaks väga väike osa vastanuid. Kõige populaarsemaks osutub aga uute inimestega kohtumine. Riikidevahelised erinevused olid kõige suuremad just selles, mil määral jätkati õpinguid välistest teguritest ajendatuna, ütleb Eve-Liis Roosmaa. „Üldiselt on täiskasvanud õppijad LääneEuroopa riikides veidi vähem n-ö väliselt motiveeritud, eriti just Belgias ja Austrias, samas kui Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest olid Bulgaaria täiskasvanud õppijad kõige enam asunud õppima väliste motiivide tõttu (küsitleti hulganisti vange),” selgitab ta. Artikkel ilmus ajakirjas Õpitrepp.
LLL2010 uuring Vastuseid koguti peamiselt 2007. aastal Eestis ja veel 12 riigis. •• Selles uuringus pole täiskasvanud õppijat määratledes seatud vanusepiiri (ei alumist ega ülemist). •• Küsitletav pidi parajasti omandama tasemeharidust ja mingil ajal pidi tema haridustee olema vähemalt kaheks aastaks katkenud (erandiks põhikoolis ja täiskasvanute gümnaasiumis õppijad). •• Eestis oli vastajaid 1146. Neist
343 omandas alg- ja põhiharidust, 295 õppis keskhariduse tasemel, 251 omandas kutseharidust, 257 õppis kõrghariduse tasemel (sh MA-õppijad). •• Uuring on osa Euroopa Komisjoni 6. raamprogrammi projektist LLL2010 (september 2005 – veebruar 2011). Kaasatud olid Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Inglismaa ja Šotimaa, Iirimaa, Leedu, Norra, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Venemaa. Eesti on koordinaatori rollis. Allikas: TLÜ
4. aprillil, 19. aprillil, 16. mail ja 7. juunil 2012 Tallinnas
VÕLAÕIGUSSEADUSE RAKENDUSPRAKTIKAT 4. aprillil
ÕIGUSKAITSEVAHENDID, NÕUETE LOOVUTAMINE, ETTEVÕTTE ÜLEMINEK Paul Varul 19. aprillil
ELU- JA ÄRIRUUMIDE ÜÜRISUHETE PRAKTIKA Peeter Jerofejev 16. mail
TARBIJALEPINGUD: KREDIIT, LAEN, LIISING, KÄENDUS, MÜÜK, TÖÖVÕTT Urmas Volens
Foto: Raul ul Vinni
7. juunil
KAHJU ÕIGUSVASTANE TEKITAMINE, KÄSUNDITA ASJAAJAMINE, ALUSETU RIKASTUMINE
õ väikelaevajuhiks! ä TTule Tu le ja õpi väikelaevaj a uhiks!
Tambet Tampuu Osavõtutasu: üks koolituspäev 105€, kolm päeva, 290€, neli päeva 370€.
Põhjalik koolitus • Praktiline meresõiduõpe Rahvusvaheline juhtimistunnistus
25. aprillil 2012 Tallinnas
TÕENDAMISPROBLEEME TSIVIILKOHTUMENETLUSES
Järgmine koolitus algab Tallinnas 27. märts - 15. mai, argipäeviti 2 korda nädalas.
Mare Merimaa Osavõtutasu 105€ + km
Enesetäiendamine on investeering tulevikku ja edukuse alus!
Põhjalike teadmistega turvaliselt merele! Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918 koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee
Groovrider OÜ. Telefon 5043130, info@paadiluba.ee, www.paadiluba.ee