Investeerimine | kevad 2013 by Eesti Päevalehe

Investeerimine Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, 10151 Tallinn Projektijuht: Artur Jurin, artur.jurin@lehed.ee, 680 4517

kevad 2013

Investeerimine

Kriisijärgse aja mõõdukad riskid investeerimismaailmas Enne majanduskriisi ja kinnisvaramulli lõhkemist võeti ilma liigse reaalsustajuta suuri laene, osteti kortereid ja maju ja oldi kohati suisa hulljulged. Majanduskriis taastas reaalsustaju ning tagaplaanile hoitakse tegelikult tänini. Kairi Oja vabakutseline ajakirjanik Ent vaikselt hakkab ebakindlus tuleviku ees vähenema ja taas tuntakse huvi ka investeerimisvõimaluste vastu. Alo Vallikivi LHV pangast räägib, et võrreldes kriisiaegse ajaga on inimeste huvi investeerimise vastu kindlasti suurenenud – kriisi ajal pakutud kõrged hoiuste intressimäärad on nüüdseks helesinine minevik ning pead tõstnud inflatsioon on pannud inimesed tegutsema. „Hetkeolukord võiks olla vast võrreldav 2005. aastaga, mil inimestel huvi investeerimise vastu on taastumas, kuid kindel tegevuskava veel puudub,” märgib Vallikivi. Vallikivi sõnul uurivad inimesed näiteks LHV pakutavate võimaluste kohta pigem internetist, kontorisse satutakse harva. „Rohkem küsitakse nõu telefoni ja e-posti teel, jätkuvalt pakuvad huvi LHV korraldatavad investeerimisseminarid.” Kriis hirmutas paljusid Börsimaailmas pidavat olema tavaks, et halvad mälestused unustatakse umbes 6–7 aastaga ning buumide tippude vahe on ligikaudu kümme aastat. „Eesti esimene börsibuumi tipp oli 1997, teiseks tipuks võiks lugeda aastat 2007. Seega järgmise tipuni on veel veidi aega. Loomulikult tuleb arvestada ka välistegureid

Foto: Sven Arbet

ning aastal 2017 uut börsitippu 100% oodata siiski ei maksaks,” soovitab Vallikivi. Ta on seisukohal, et paraku said väga paljud nii 1997. kui ka 2007. aastal valusalt kõrvetada ja loobusid edaspidi börsidel investeerimisest täielikult. „Selliseid inimesi pigem enam väärtpaberiturgude juurde oodata ei ole. Samasugune olukord valitseb ka kogu maailmas ning finantskriisi poolt tekitatud börsilangus on väga paljud turuosalised lõplikult ära hirmutanud.” Huvi taastumas, ent alalhoidlikkus püsib Paljudel ei ole Vallikivi sõnul ei head ega halba kogemust ning on märgata pigem tervet uudishimu asja vastu. „Enamasti investeeritakse börsil kaubeldavatesse fondidesse, üksikaktsiatesse või traditsioonilistesse fondidesse. Turgudest on jätkuvalt kõige populaarsemad USA väärtpaberiturud, alustavad investorid eelistavad aga Tallinna börsi. USA väikeinvestorite seas on väga populaarsed väärismetallide hindasid jälgivad instrumendid, üks populaarsemaid neist on GLD ehk kulla hinda järgiv fond,” räägib mees, kelle igapäevatööks on olla kursis investeerimismaailmas toimuvaga. Ta lisab, et esialgu on huvi investeerimise vastu veel tagasihoidlik, kuid mida suurem on börsiindeksite tõus, seda enam kasvab huvi.

Kui raha hakkab üle jääma, tasuks tagasi maksta kõrge intressiga laenud, tekitada finantspuhver hoiuste näol ning alles siis mõelda väärtpaberitele.

Siiski ei unustata negatiivset kiirelt ja see hoiab paljusid veel väärtpaberiturgudelt eemal. „Haavad on küll lakutud, aga edasise suhtes ollakse ettevaatlikud ning väga oma investeeringutest rääkida ei soovita, kui seda ka tehakse. Investeerimisturgudel kehtivad kaks käibetõde – osta, kui „veri on tänavatel”, ja müü siis, kui taksojuhid (USA algne ütlus liftipoisid) aktsiatest räägivad,” jätkab Vallikivi. „Hetke olukord on selline, et kõige hul-

lem on möödas ning taksojuhtidel on muud jutud.” Inflatsioon on vabade vahendite suurim vaenlane Eesti inimesed on Vallikivi hinnangul pigem hoiuseusku, kuigi üha rohkem otsitakse sellele alternatiivi. Kulla populaarsus on loomulikult koos kullahinna tõusuga kasvanud. Kuid füüsilisse kulda investeerimisel kaasnevad Vallikivi sõnul mitmed probleemid nagu näiteks vargakindlus ning seetõttu on paljud huvilised vaatamas pigem just kulla hinna liikumisele panustavate fondide suunas. Risk ja tulu käivad alati käsikäes, kuid samal ajal on ka raha madratsi all hoidmine riskantne, sest selle väärtust sööb inflatsioon nii kavalalt, et inimene sellist raha vähenemist ei märkagi. Seetõttu jääb Vallikivi siiski väite juurde, et risk väärib küünlaid. Selget soovitust oma raha paigutamiseks Vallikivi anda ei oska, kuid soovitab panna prioriteedid paika järgmiselt: kui raha hakkab üle jääma, tasuks esmalt tagasi maksta kõrge intressiga laenud, seejärel tekitada finantspuhver hoiuste näol ning alles siis mõelda väärtpaberitele jms. „Väärtpaberite soetamisel on oluline inimese huvi väärtpaberiturgude vastu, vaja on ka kindlaks määrata riskitaluvus – kui ikka väiksemgi langus südamele halvasti mõjub, tasub pigem jääda hoiuste juurde,” hoiatab Vallikivi. Kas praegusel ajal suudetakse ülepea midagi säästa? Viimane kriis lõi Vallikivi sõnul Eesti taas kaheks – üks segment, kes pidi ajutiselt oma kulutusi väga palju piirama, kuid kes on nüüdseks taas olukorras, et raha jääb üle; ja teine, kellele mõjus kriis väga halvasti ning hetkel on küll teatav stabiilsus saavutatud, kuid endist

heaolu taastada ei ole suudetud. „Seega ühele seltskonnale on inflatsiooni mõju väga tugev ning sääste neil sisuliselt ei teki. Teine seltskond on aga taas ringi vaatamas, et kuhu oma kogunevaid sääste investeerida.” Milleks säästa Swedbanki privaatpanganduse investeerimiskeskuse juht Kristjan Tamla räägib, et mistahes investeerimise juures tuleb esimese asjana alati enda jaoks selgeks mõelda, mille jaoks konkreetselt raha säästetakse. „Kas tegu on säästudega, mida tahetakse kasutada aastakümnete pärast või juba paari kuu pärast. See määrab ära, kui riskantselt on mõistlik sääste suunata,” lausub Tamla. Kui on investeerimiseks kindel eesmärk ja selleks on valitud sobiv riskitase, ei peaks Tamla sõnul möödunud finantskriis investeerimisse suhtumist oluliselt mõjutama. „Üle majandustsükli tuleb alati ette finantsturgude suuremaid kukkumisi ja tõuse. Pika investeerimise eesmärgi puhul tuleb nendeks valmis olla. Kui eesmärk on aga majandustsüklist oluliselt lühem, tuleb valida konservatiivsem strateegia. Seetõttu pole ka ühest vastust, millist investeerimise instrumenti soovitada – lühiajaliste säästude puhul on kindlasti kõige mõistlikum deposiit ning pikemate säästude puhul võib vaadata ka riskantsemaid võimalusi nagu erinevad fondid ja aktsiad,” soovitab Tamla. Siiski peaks Tamla sõnul pikema horisondiga säästude puhul olema märksõnaks riskide hajutatus. „Nii näiteks on väärismetallide hinnad lühikeses perspektiivis väga kõikuvad, kuid pikaajaliselt on nad sageli heaks tasakaalustajaks aktsiaturgude liikumisele.”

Lisaks eesmärgi seadmisele soovitab Tamla välja selgitada erinevate investeerimislahendustega kaasnevad tulumaksu soodustused. „Madalate intresside keskkonnas võib investeeringult tagastatav tulumaks kujuneda oluliseks tootlust kujundavaks teguriks,” märgib ta. Et huvi investeerimise vastu on tõusmas, kinnitab ka Danske Banki säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht Vitali Antipov. Ka tema sõnul on kliendid senisest enam ettevaatlikumad. „Buumiaastatega ei maksa tänast olukorda võrrelda, kuna toona oli inimeste käitumine kaugel adekvaatsest ja nõustamine pankades väga nõrk.” Tänasel päeval pöördub Antipovi sõnul Danske Banki huviga investeeringute vastu n-ö õigem segment, kes ei tule investeerimismaailma nagu kasiinosse kiiret võitu taotlema, vaid arvestab paljude teiste faktoritega, nagu eesmärk, riski/tulu suhe ning likviidsus. Kuna tähtajaliste hoiuste intressimäärad on juba pikka aega madalad, siis küsivad kliendid ka Antipovi hinnangul tõepoolest üha sagedamini erinevaid alternatiive. Ta märgib, et oluliselt on suurenenud huvi vabatahtlike pensionifondide vastu. Riskide hindamine suurima kaaluga Möödunud kriisi valu on ka Antipovi sõnul endiselt tunda inimeste käitumises ja suhtumises riskidesse. Kuna nõustamisprotsessi oluline osa on riskitaluvuse mõõtmine, selgub tihti, et paljud ei olekski pidanud eelnevalt niivõrd suuri riske võtma, kuna need käisid lihtsalt üle jõu. Eraisikute puhul on Antipovi sõnul vabatahtlikud pensionifondid ja investeerimisfondid kõige populaarsemad. Privaatpanganduse ja ettevõtete panganduse kliente huvitavad seevastu taas enam ka otseinvesteeringud aktsiatesse, võlakirjadesse ning alternatiivsetesse instrumentidesse, sh füüsilisse kulda. Erinevalt buumiaegadest, kus inimesed uisapäisa kasutasid tooteid ja teenuseid, soovitab Antipov alustada nõustamisest. „Pangas on olemas efektiivsed tehnoloogiad ja protsessid, et analüüsida igaühe olukorda objektiivselt. Nõustamisel võib selguda, et inimesele sobibki ainult hoius, vaatamata sellele, et selle tootlus jääb alla inflatsiooni tempost,” manitseb ta inimesi nõustamisprotsessi tõsiselt suhtuma. Ka Antipov näeb investeeringus kinnisvarasse ridamisi miinuseid väärtpaberite ees, neist suurimad on piiratud likviidsus, amortisatsioon, jooksva pidamise kulud ning asjaolu, et kinnisvara nõuab suuri ühekordseid investeeringuid. „Kui võtta näiteks vahendina vaatluse alla 30 000 eurot, siis korralikult hajutatud ja kõrge likviidsusega investeerimisfondide portfell antud summa väärtuses on igal juhul parem kui ühetoaline korter Lasnamäel!”

Ettevõtlus on stress. Sinu pank võiks seda vähendada.

Danske Bank pakub ettevõtetele uut, stressivaba võimalust hoiustamiseks. Tõenäoliselt oled ka Sina suuremate summade hoiustamisel kaval – osa rahast on üleöödeposiidil, osa tähtajalisel hoiusel, osa … See tähendab lisakasu, kuid ka lisatööd. Danske Bank pakub Sulle uut standardit suurte summade hoiustamisel. See on Kapitalihoius, mis on sama kaval ja tootlik kui hoiuste kombineerimine, kuid oluliselt lihtsam.

Tutvu tingimustega www.danskebank.ee ja konsulteeri vajadusel meie nõustajaga.

Tule ja me näitame, kuidas saame hoiustamise stressivabaks muuta. Võta meiega ühendust telefonil 6 752 000 või vaata www.danskebank.ee/uus

Investeerimine

Omaraha aitab nii laenata kui ka investeerida Olukordadeks, mil rahaasjad ei suju ootuspäraselt või tabab meid mõni ettenägematu elusündmus, on Omaraha loonud keskkonna, kus kohtuvad laenuandjad ja laenuvõtjad. Kas mul on tegelikult laenu vaja? Seistes olukorra ees, mil kaalume laenu võtmist, tuleks esmalt endale selgeks teha, kas oleme teinud kõik endast oleneva, et leida puudujääv summa laenu võtmata. Sest laenamine on enamasti seotud siiski lisakuludega. Väga palju võimalusi siin ei ole – saame kas suurendada oma sissetulekuid, vähendada kulusid või püüda leida võimalusi säästmiseks. Sagedasti ei ole võimalik ükski neist kolmest ning siis on otsustamise koht, milline laenamise viis on otstarbekaim ja majanduslikult arukaim. Mil moel kasulik ja kellele? Ühe alternatiivina saab siin appi tulla Omaraha, pakkudes laenu vajavale inimesele sobivaimat võimalust. Omaraha ise laenu ei anna, vaid viib omavahel kokku need, kes soovivad laenu võtta, ja need, kes soovivad seda anda ehk investorid. Sobiva laenaja leidmine toimub Omaraha kodulehel www.omaraha.ee onlinesüsteemis vahetu suhtluse läbi. „Omaraha poolt pakutav laenu-

toode on eeskätt siiski tarbimislaen,” ütleb ettevõtte arendusjuht Ago Lumeste. Laenaja saab laenu väga kiiresti, enamasti kohe. „Laenajale on oluline teenuse kiirus, vähene lisaküsimuste maht ja mõistlik intress. Meie intressid on vahemikus 25–35% sõltuvalt hetkel pakutavatest parimatest tingimustest,” räägib Lumeste. Intressi arvestatakse jäägilt. Suurte pankade tarbijakrediitide intressid on ligikaudu 20%, BIG-il 50%. Omaraha positsioneerub suurtest pankadest veidi kõrgemale, aga BIG-ist madalamale. Investor on inimene, kellel on vaba raha ja kes otsib võimalusi selle kasvatamiseks. Et pankade deposiidid on madalad, alla 1% aastas ning aktsiatega tegelemine tavakodanikule keeruline, on Omaraha portaal hea valik mõnetuhande euro paigutamiseks. Portaalil on investoreid alates summast 100 eurot ning lõpetades 50 000 euroga, kahe aasta keskmine tulukus on 26%. „Sellist teenistust ei näe tavakodanik enamasti kusagil,” tähendab Lumeste. Seega on Omaraha pakutava laenutoote puhul tegemist Win-Win lahendusega mõlemale osapoolele.

Investoriks võib saada igaüks Investor kannab raha portaali oma kontole ja määrab investeerimistingimused – intressi ja maksimaalse ühte laenu mineva summa. „Summad on väikesed, enamasti vahemikus 10–100 eurot ja just selles ongi asja mõte – investoritel on reaalselt sadu ja sadu pisikesi laenuepisoode. Sellega hajutatakse riske, sest mõni laen läheb ikkagi ka n-ö hapuks. Tõsi, neid ei ole palju, umbes 4%,” ütleb Lumeste. Edasi jääb raha ootama laenajat. „Ilmub laenaja, kes soovib

laenata näiteks 1000 eurot. Arvuti vaatab üle kõigi investorite soovid, teeb antud hetke parima pakkumise ning kui see laenajale sobib, saab ta raha kohe kätte. Sellisesse 1000 eurosesse laenu panustab enamasti 20–30 investorit, kõik väikeste summadega,” jätkab Lumeste. Laenajalt tagatist ei nõuta, sest tegu on väikeste summadega. Iga laenuga kaasneb väike sissemakse tagatisfondi ja kui mõni laen lähebki n-ö hapuks, on investoril õigus saada fondist kompensatsiooni. Näiteks kui hapude laenude arv on 4% ja fondi väljamakse 70%, jääb investor ilma

vaid 1,2% rahast, mida kuhjaga kompenseerib teenitud intress. Kõik laenajad „reiditakse”, neile antakse skoor ja limiit sõltuvalt maksevõimest. Seda tööd teeb Liisi järelmaksu tiim, kellel on selles vallas 17-aastane kogemus. Ka võlglastega tegeleb sama seltskond. Praegu on portaalil 4500 kasutajat, neist umbes 500 investeerivad, 2500 laenavad. Aitavad refinantseerimisel Omaraha aitab soovi korral refinantseerida ka olemasolevaid laene. Nii Omaraha vahendatuid kui ka teisi, enamasti kiirlaene. „Eristume suurFoto: Sven Abert

test pankadest seeläbi, iga pisikese hilinemise peale ei lähe me võlglase eluaset arestima, nagu seda teevad mitmed pangad. Meil on klientidega usalduslikud ja konstruktiivsed suhted, meie poole võib alati oma murega pöörduda,” selgitab Lumeste. Inimestele, kel tärkas huvi investeerimise vastu, soovitab ta alustada portaali tingimustega tutvumisest. „Kui asi tundub keeruline, oleme valmis nõu andma nii portaali toimimise kui ka seadistuste osas. Refinantseerimist tuleb alustada meile kirjutamisest ja oma mure ära rääkimisest.” Kiirlaenukontoritega Omaraha end ei võrdle, samuti ka mitte pankadega. Oluline on veel, et laenuleping sõlmitakse otse inimeste vahel. Lumeste sõnul viib portaal vaid inimesed kokku ja aitab lepingut sõlmida. „Samas on meil kohustus tegeleda võlglastega parimal võimalikul moel, seda tööd investorid tegema ei pea. Püüame olla hooliv partner kõikidele osapooltele,” ütleb ta. OÜ Omaraha www.omaraha.ee info@omaraha.ee

Omaraha ise laenu ei anna, vaid viib omavahel kokku need, kes soovivad laenu võtta, ja need, kes soovivad seda anda ehk investorid.

Opes. Investeeri reaalsesse! Mis on Sinu tulevikuplaan? Kas sa usud paberraha (euro, dollari) tulevikku? Mis on euro väärt Sinu pangakontol (pensionisambas) 1, 10, 25 aasta pärast või kui tuleb aeg pensionile minna? Just PRAEGU on viimane aeg nendele küsimustele mõelda ja leida vastused. Investeerimist tuleb alustada juba täna, et see raha, mida Teie teenite täna, omaks väärtust ka tulevikus ning pensionipõlves, ilma ohuta, et pöördelised sündmused maailmas või majanduses saaksid Teie teenitud vara ohustada. Opes Group pakub võimalust investeerida väärismetallidesse soodsaima hinnaga!

Külasta kindlasti meie e-poodi, kust leiad suurimas valikus investeerimiseks sobilikke kuld ja hõbe tooteid. Miks investeerida väärismetallidesse: • Sellele saab alati kindel olla - Hõbe ja kuld on ainus raha, mis pole 5000 aasta jooksul, mil neid on kasutatud, oma väärtust kaotanud. Kõik valuutad seevastu kaotavad ostujõudu pidevalt raha juurde trükkimise tulemusena ning jõuavad alati selle paberi väärtuseni millele nad on trükitud. Lisaks on väärismetallid kriisiolukordades kõige kindlamad ja kõige suurema potentsiaaliga investeering. • Lihtne investeering – Väärismetallid on sobivaks investeeringuks ka finantsmaailmaga vähem kursis olevale inimesele, kuna edukaks investeerimiseks ei pea igapäevaselt jälgima majandusuudiseid ja neid analüüsima. • See on haruldane – Iga inimese kohta on maailmas vähem kui 2g investeerimiseks kõlbulikku hõbedat ja vähem kui 10g investeerimiseks kõlbulikku kulda, sellest ka ühine nimi ’väärismetallid’. Miks valida meid: • Soodsam hind - investeerimine pole odav, seepärast teeme omalt poolt kõik, et hoida hinna võimalikult madalal ja kõigile taskukohaselt. • Teadmised - Kuigi investeerimine hõbedasse ja kulda on väga lihtne, siis on tegemist ikkagi investeeringuga, mille väärtus ajas muutub. Omalt poolt soovime anda teile teadmised selleks, et teie saaksite oma investeeringu väärtust võimalikult palju kasvatada. • Mugav - Kõikide pakutavate toodetega saate tutvuda ja koju tellida meie e-poes (www.opes.ee) kodust lahkumata.

Kontakt: Opes Group OÜ, www.opes.ee ; info@opes.ee +37255531567

Investeerimine

Elukindlustusleping kui investeerimisviis Erlet Saks Compensa Life Vienna Insurance Group SE turunduse spetsialist

esootavas pensionieas sõltub meie heaolu paljuski iseenda panusest – tuleviku tarbeks kõrvalepandud vahenditest. Investeerides elukindlustuslepingu kaudu, tagab see lisaks turvatundele homse ees kaitse oma lähedastele juhul, kui Teid ootamatult enam neid toetamas ei ole.

oma varasid juhtida ning mõjutada seeläbi oma investeeringute tootlust. Compensas on lai valik hoolikalt valitud rahvusvaheliste ja kodumaiste fondihaldurite juhitud erineva riskitasemega investeerimisfonde ja -portfelle, millesse saab kerge vaevaga kindlustusmaksed suunata. Näiteks pakub Compensa BNP Paribase, Alfred Bergi ja Evli fonde. Neile, kes ennast fondivalikul tugevalt ei tunne, on mõeldud portfellihaldus, mida juhivad Redgate’i ja Kawe Kapitali spetsialistid.

Compensa Life Vienna Insurance Group SE on vanim elukindlustusselts Eestis, mis on pensionikindlustust pakkunud juba kaks aastakümmet. Selts kuulub Austria juhtivasse kindlustusgruppi Vienna Insurance Group, mis on suurim kindlustusgrupp Kesk- ja Ida-Euroopas. Tänu tugevale omanikule, pikkadele kindlustustraditsioonidele ning -kogemustele on Compensa elukindlustusselts usaldusväärne ja kindel partner pensionivarade haldamiseks.

Compensa pakutavate fondide ja nende tootluse kohta saab hõlpsasti infot seltsi veebilehel www.compensalife.ee. Olemasolevat lepingut on lihtne jälgida Compensa veebikontoris ning investeerimisstruktuuri saab klient igal ajal vastavalt oma soovile muuta. Investeerimisriskiga lepingu puhul tasub aga meeles pidada, et lepingu tootlus ei ole garanteeritud, vaid see sõltub eelkõige lepinguga seotud fondiosakute väärtusest. Investeerimisotsused teeb klient ise, nagu kannab ka investeerimisriski.

Lai valikuvõimalus Sõltuvalt kliendi ootustest saab Compensas sõlmida investeerimisriskiga või garanteeritud tootlusega pensionilepingu. Investeerimisriskiga leping annab vabaduse ise

Neile, kes soovivad oma pensionivarale kindlat garantiid, pakub Compensa investeerimiseks garanteeritud tootlusega lepinguid. Garanteeritud tootlusega lepingu tootlus on tagasihoidlikum, kuid fik-

Kuhu praegu investeerida? P

ankade pakutav hoiuse intressimäär on väga madal: lühikese, 3–6-kuulise hoiustamisperioodi puhul lausa 0%. Olukord on sarnane ka kvaliteetvõlakirjadesse investeerimisel: Saksamaa valitsusele kümneks aastaks raha laenamise eest võib investor saada aastas tulu umbes 1,5%. Vastukaaluks eelmainitud tagasihoidlikele intressiootustele usuvad paljud juhtivad analüütikud, et aktsiaturud võiksid jätkata juba neli aastat väldanud ülesmäge rühkimist ja vallutada kriisieelseid, 2007. aasta tippe – hoolimata sellest, et arenenud riikide majanduskasvu väljavaated on endiselt kasinad ning kriisi põhjustanud riikides jätkub ebamõistlik üle jõu elamine. Kõige selle taustal kummitab Eesti inimesi kõrge, üle 3% inflatsioonimäär, mis sunnib säästude väärtuse säilitamiseks nendega igal juhul midagi ette võtma. Mida sellises olukorras peaks siis tegema investor, kes soovib oma kapitali säilitada ja kasvatada? Ilmselt on sarnase küsimuse endale esitanud nii mõnigi. Kuna Eestis on üle 600 000 pensionikoguja, puudutab see teema ühel või teisel viisil tegelikult meid kõiki. Kogemus näitab, et inimestel

on huvi just selliste investeerimislahenduste vastu, mis arvestavad turuolukorra muutustega. Sealjuures on oluline, et vajalikud muudatused viiakse investeerimisportfelli ka reaalselt sisse, mitte ei jääda psühholoogilisse lõksu ootama mõne sektori või regiooni taastumist. Aktsia- ja võlakirjaturud on küll näidanud tõusutrendi, kuid praegu on majanduse probleemid ilmselt pikema vinnaga. Seepärast on investeerimisel üha olulisemaks saamas riskide juhtimine, paindlikkus ja suutlikkus kiirelt reageerida. Erinevad lahendused Turuolukorda ja kliendi ootusi arvestades oleme SEB fondivalikusse lisanud SEB Strategy fondid, mille hulgas on mitmesuguse tootlusootuse ja riskitasemega lahendusi. Kõik need lähtuvad investeerimisel samadest põhimõtetest – stabiilsem tootlus väiksema riskiga. Selle eesmärgi saavutamiseks investeeritakse turuolukorrast olenevalt kuni seitsmesse varaklassi ja arvestatakse ka turgude tulevikuväljavaatega. Niisugune investeerimine ei välista langusi ja tuleb arvestada, et aktsiaturgude märkimisväärse tõusu korral jääb SEB Strategy fondide

Investeering elukindlustuslepingu kaudu tagab turvatunde tulevikus.

seeritud kogu lepingu perioodiks. Koguneva raha suurust ei mõjuta majanduskriisid ega olukord finantsturgudel ning klient teab juba lepingut sõlmides, kui palju tema lepingule pensionipõlveks raha koguneb. Garanteeritud tootlusega leping on õige valik ka siis, kui kindlat summat on kindlal ajahetkel vaja kasutama hakata. Heaks näiteks on siinkohal lastele sõlmitav kogumiskindlustus,

millesse kogutu soovitakse tavapäraselt kasutusele võtta kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Compensas on aastane garanteeritud intress 2,5%, mis arvestatakse lepingu reservile igas kuus.

kliendi surma korral makstakse kindlustussumma tema poolt määratud isikule. Compensas ei sõltu elukindlustuskaitse suurus lepingusse kogunevast summast ja seda saab klient ise lepingu kehtivuse ajal vajaduse järgi muuta. Näiteks kui ollakse seotud laenukohustustega, saab Compensas elukindlustussummat suurendada. Sama lepingu sees saab juurde võtta ka erinevaid lisakaitseid, näiteks õnnetusjuhtumist tingitud ajutise töövõimetuse või invaliidsuse puhuks. Compensa paistab silma erakordselt paindlike lepingutingimuste poolest. Kogumist saab alustada juba 20 eurost kuus, kuid kogumisperioodi jooksul on võimalik kindlustusmakset suurendada või mugavalt teha täiendavaid sissemakseid. Pensionikindlustuse puhul saab lepingusse tehtud sissemaksetelt tagasi tulumaksu. Compensas püüame alati oma klientide soovidega kaasas käia ning pakkuda parimaid kindlustuslahendusi koos kliendisõbraliku teenindusega. Meile on väga oluline, et inimesed julgeksid meiega ühen-

dust võtta ka siis, kui neil on lihtsalt küsimusi. Soovitame julgesti helistada telefonil 610 3000 või astuda läbi meie kontorist. Tassikese tee või kohvi kõrvale saate kõikidele oma küsimustele vastused. Compensa kontorid: •• Roosikrantsi 11, Tallinn tel 610 3000, avatud E–R 8–17 •• Riia 4, Tartu tel 733 4170, avatud E–R 9–17 •• Aida 5, Pärnu tel 447 3820, avatud E–R 9–17 •• Tallinna 19, Viljandi tel 433 4750, avatud E–R 9–17 E-post: info@compensalife.ee Internetiaadress: www.compensalife.ee Compensa Life Vienna Insurance Group SE kuulub Austria juhtivasse kindlustusgruppi Vienna Insurance Group. VIG on suurim kindlustusgrupp Kesk- ja Ida-Euroopas, kuhu kuulub üle 50 kindlustusseltsi 24 riigist. Grupi kindlustusmaksete kogumaht ulatub 9,7 miljardi euroni aastas. Grupil on rahvusvaheline krediidireiting Standard&Poors’ A+. Tutvuge lähemalt: www.vig.com.

Elukindlustuslepingu eelised Lisaks kogumisele kaasneb lepinguga elukindlustuskaitse ning

tootlus ilmselt aktsiafondidele alla. Samal ajal võimaldavad need fondid vältida ulatuslikku vara väärtuse vähenemist ja seavad eesmärgiks stabiilsema tulemuse. SEB Strategy fondid sobivad hästi portfelli põhiosaks. Kui investoril on mõne varaklassi või instrumendi suhtes siiski konkreetsem seisukoht, siis saab ta alati oma investeerimisportfelli sobivate võimalustega vürtsitada. Portfelli põhiosa on aga paigutatud laiapõhjaliselt ja kindlamale alusele ega anna põhjust langeda psühholoogilisse ahnuse ja hirmu lõksu. Kui Teile pakub huvi SEB Strategy fondidesse investeerimine, võtke ühendust meie professionaalse nõustajaga. Tema oskab just Teie vajadusi ja võimalusi arvesse võttes soovitada parimaid lahendusi.

Hoiuse intress ei köida, kuid soovid investeerida stabiilsemalt kui aktsiafondid võimaldavad? Tutvu SEB fondide ja nende tingimustega www.seb.ee/fondid Enne lepingu sõlmimist tutvu ka investeerimisnõustamise tingimustega www.seb.ee/toodete-tingimused. Vajadusel küsi lisainfot pangakontorist.

Investeerimine

Kunstiinvesteeringute emotsionaalne intress on kõigile tasuta Nutitelefon pole investeering rahalises ega emotsionaalses mõttes, aga kunstiteos on seda vaieldamatult.

Foto: erakogu

Vilve Torn

Igapäevaselt finants- ja nõustamisvaldkonnas ettevõtjana töötav Riivo Anton sattus kunstimaailma täiesti ootamatult. Ühel päeval eBays kolades jäi Riivo pilk pidama graafilisel lehel, mis haakus märksõnaga Estonian. Selle originaali autor oli Eesti graafik ja maalikunstnik Erich (Eric) Pehap (10. aprill 1912 Viljandi – 22. november 1981 Toronto). „Too juhuslik leid oli esmahuvi äratamiseks piisav ja ma viisin ennast põgusalt kurssi nii Pehapi eluloo, tema tööde kui ka Eesti graafika ning graafikaga laiemalt,” räägib Riivo. Seejärel uuris ta müüjalt Erich Pehapi graafilise lehe tausta ja müügile jõudmise kanaleid ning sai teada, et tegelikkuses on Pehapi pärijad müüki pannud koguni 80 tööd. „Ostsime sõbraga väikese eeltöö põhjal, kuid siiski kunstivõhikutena kõik need taiesed ära.” Olgu etteruttavalt öeldud, et tänaseks on Riivo kunstikogu hoogsalt edasi arenenud, hõlmates töid rohkem kui 50 autorilt, ja potentsiaalsest alternatiivsest investeerimisest alguse saanud hobi teenib omanikule nüüd olulist emotsionaalset intressi. Sellest ootamatust leiust ja ostust alates ongi Riivo üha enam kunstimaailmaga seotud, kus üks asi paratamatult teiseni viib. „Ma asusin innuga lugema vastavat kirjandust, viisin end teadjate abil kurssi Eesti nüüdiskunstiga ja hakkasin erialasest taustast tulenevalt tõsisemalt juurdlema ka kunstiinvesteeringute tasuvuse üle. Mind huvitas, kas Eesti kunstil on olemas investeerimisväärtus ja kui suur see võiks olla?” Kui küsimused tekivad, tuleb neile ka vastused leida. Ja kui neid vastuseid keegi kohe ei anna, tuleb need ise otsida. Nii astuski Riivo järgmise sammu. Seda enam, et kunsti kogumisel ja selle käsitlemisel investeeringuna on ju pikad traditsioonid. Ta kirjutas magistritöö teemal „Kunstiinvesteeringute tasuvus Eesti näitel”. Riivo magistritöö oli Eestis esmakordne uuring, mis vaatles kohalike oksjoniandmete põhjal Eesti kunsti tasuvust investeeringuna aastatel 1998–2011. Julge katse sai ka väärika tasu – see tunnistati parimaks lõputööks 2012. Seda tööd kirjutades vaatles Riivo abiliste toel läbi galeriide

hakkama teenima materiaalset või pigem emotsionaalset intressi, mis väljendub mõnutundes ehk töö nautimises. „Näiteks 2006. aastal läbiviidud Saar Polli uuringu kohaselt soetas vaid 8% ostjatest kunstitaieseid investeeringuna ja 71% kodu kaunistamise eesmärgil,” ütleb Riivo. Kui kunsti ostetakse koju, on kõige olulisem see, et töö ostjale endale meeldiks ja teda kõnetaks. Ja siin polegi alati oluline see, kas autor on üldsuse silmis nime teinud kunstnik või hoopis kodulinnas elav andekas meister. Tähtis on, et igat dekoratiivset taiest ei peetaks investeerimisväärtusega kunstiks. Investeerimise seisukohast võib aga julgelt kõrvale jätta kaubamajades ja suurtes kaubanduskeskustes müüdavad reprod ja fototöötlused. Riivo sõnul koosneb kunstiinvesteeringu väärtus osadest ja neid tasubki alati jälgida: kui hea on kunstniku enda käsitus ja turunduslik aspekt? Kas kunstnikul on olemas sobiv akadeemiline taust? Kas tähelepanu pälvinud kunstnikku

leiab tunnustatud kogudest ja galeriidest? Kas temast on kirjutatud piisavalt häid arvustusi? Kas teda esindab agent, kes hoolitseb kunstniku turunduse ja nähtavuse eest? Kas välja on antud kunstniku kataloog? Kas kunstnik on esinenud näitustega väljaspool Eestit? Riivo ütleb, et rahvusvaheliselt tunnustatud nüüdiskunstnik Marko Mäetamm on üks selline hea näide. „Temal on kõik vajalikud tahud olemas, ja selle tõttu usun, et tema tööd on väga hea investeering.” Otse loomulikult tuleks pidevalt käia näitustel, külastada häid galeriisid, osaleda oksjonitel. Sellistest kohtadest saab alati nõu küsida ning ammutada informatsiooni ka nooremate kunstnike kohta, kelle töödesse investeerimine on vanemate kunstnikega võrreldes riskantsem. „Mina olen kindlasti seda meelt, et iga paari kuu tagant välja vahetatav nutitelefon pole investeering rahalises ega emotsionaalses mõttes, aga kunstiteos on seda vaieldamatult.”

KOMMENTAAR

Mina koguks pigem oma kaasaegseid

Ettevõtja ja kunstisõber Riivo Anton

Huvitavat kunstiajaloost •• Juba Rooma impeeriumi ajal tegeldi kunstikaubandusega, millele viitavad Itaalia ranniku lähedalt leitud mitmed Kreeka skulptuure vedanud laevavrakid. •• Inglismaa ja Šotimaa kuninga Charles I 1400 maalist ja 400 skulptuurist koosnenud kunstikogu pandi aastatel 1650–1653 müüki ning teiste rahvusvaheliste huviliste seas oli üheks ostjaks ka Hispaania kuningas Philippe IV. •• 17. sajandil tegutsenud kroonikud on teinud ülestähendusi

ka Madalmaade talunike kohta, kes ostsid kokku maale, et neid märkimisväärse vaheltkasuga edasi müüa. •• Tänapäevase kunstituru kujunemisele ja aktiivsuse kasvule aitas kaasa oksjonimajade asutamine. 18. sajandil asutati Londonis tänapäevani tegutsevad maailma juhtivad oksjonimajad Sothebys (1744) ja Christie’s (1762).

Haus, Vaal, Allee ja E-kunstisalong oksjoniandmed ehk 4500 töö liikumise. „Muidugi võiks see andmete hulk olla ligikaudu 25% võrra suurem, aga paraku pole osa materjalist enam kättesaadav. Peale eelnimetatute tegid ju väga häid oksjonitulemusi ka Ver-

nissage, Rios ja Balti Oksjon,” räägib Riivo. Töö tulemusena selgus, et vaadeldaval perioodil kasvas oksjoniandmete alusel kalkuleeritud kunstiindeks pisut alla kümne protsendi aastas. Samal perioodil pakkusid börsiaktsiad ja kinnisvara Eestis küll paremat tootlikkust,

Allikas: Riivo Anton, „Kunstiinvesteeringute tasuvus Eesti näitel”

kuid inflatsioonist oli kunstiinvesteeringu väärtuse kasv siiski suurem. Kunst pole vaid rikastele ja ilusatele

Riivo sõnul on müüt, et kunsti saavad investeerida vaid rikkad ja ilusad, läbinisti eksitav. See ei pea olema elitaarne hobi ja oma kunstikogule saab aluse panna ka väikeste säästude juures. Eesti oksjonitel ja galeriides algavad investeerimisväärtusega tööde hinnad umbes 400–500 eurost ning arvukad maailma uuringud näitavad, et ei ole põhjust eeldada, et odavamate tööde investeerimisväärtus on kehvem kallite tööde omast. Sarnaselt igasuguse muu investeerimisega on kõige olulisem järjekindlus ja erialased teadmised tulevad samuti kasuks. Märksa olulisem on see, et kunsti investeerides oleks eesmärgid paika pandud – kas investeering peab

Marko Mäetamm kunstnik Ma ise ei kogu mitte midagi, ei kunsti ega ka midagi muud. Mul ilmselt puudub see geen täielikult. Samas sõltub mu elu suuresti sellest, et kogutaks minu töid. Ma ei tea, mis oleks siis, kui ma oskaks mõelda nii nagu kunstikogujad. Ja kas see oleks hea või halb. Kaldun arvama, et võib-olla see oleks isegi halb, sest see võimaldaks mul käituda kuidagi taktikaliselt „õigesti”, et mu teoseid rohkem ostetaks. See tähendaks aga ilmselt seda, et mu tegutsemine loojana ei oleks enam puhas ja aus. Nii et las olla niimoodi edasi, nagu on. Kui ma aga siiski üritaks kehastuda kunstikogujaks, siis leiaks mu kogust selliseid võrdlemisi unikaalseid töid. Pigem julgeid ebakonventsionaalseid eksperimente kui n-ö korralikke

„õpiku järgi tehtud asju”. Eesti kunstnikest oleks mu kogus tööd, mis lisaks eelnevale kõnetavad mitte ainult kohalikku, vaid ka rahvusvahelist publikut. Selleks peaks mul mõistagi olema hea ülevaade rahvusvahelisest kunstist, nii nagu korraliku kunstikoguja puhul kohane. Veel oleks ma tõenäoliselt suhteliselt sõltumatu oma otsuste tegemisel ja investeeriks sellesse, mis mulle endale ikka tõepoolest meeldib, mistõttu oleks mu kollektsioon suhteliselt kompaktne ja n-ö mu enda nägu. Meediumist ma ilmselt ei sõltuks, nii et mu kogust leiaks nii maali, graafikat, fotot, kolmemõõtmelist objekti, videot kui ka installatsiooni. Ja tõenäoliselt koguks ma pigem oma kaasaegseid kui vanemat kunsti. Eesti kunstnikest leiaks mu kogust ilmselt Raul Rajangut, Jaan Toomikut, Kaido Olet, Mark Raidperet, Sigrid Viiri, Kris Lemsalut, Merike Estnat, kui nimetada mõned esimese hooga pähe tulevad nimed. Ja muidugi Mäetamm – teda oleks mul kõvasti! Nii tema varajasi, keskmisi kui ka päris viimase aja töid. Minu vaieldamatu lemmik läbi aegade! PS! 2. aprillil avatakse Hobusepea ja Draakoni galeriis Marko Mäetamme näitus „Painting and Waiting”.

Mündipoe kinkekaardid 10 €, 20 €, 50 € ja 100 € Feng Shui - Koi – hõbemünt Hõbe: 99,9 % Kaal: 31,10 g Hind: 119 €

R Ruanda d 500 F Franki nki ki a é avé 2013 Mao aasta Pavé ü ünt tehnikas hõbemünt Hõbe: 99,9% Kaal: 25 g Hind: 149 €

Küprose 2012.a euromüntide komplekt Hind: 49.90 € Belgia 2013.a euromündikomplekt – Valoonia piirkond Hind: 59 €

maailma!” “Tere tulemast t Fabergé muna – 2013.a 2013 aA Austraalia hõbemünt Niue saarte 2 untsine Hõbe: 99,9 % hõbemünt - 1812.a Kaal: 15,591 g Isamaasõja 100. Aastapäev Hind: 99 € Hõbe: 92,5 % Kaal: 2 untsi Hind: 169 € Singapuri 2013.a käibemündikomplekt Hind: 35 € 3.a Hollandi 2013.a id ide euromüntide kt – komplekt Sloveenia 2013.a rix ix Kuninganna Beatrix euromüntide 9€ Hind: 59 komplekt Hind: 69 €

2013.a Belgia 2013 a euromüntide komplekt – Valoonia piirkond Hind: 59 € VISTA Euromündialbum kassetiga 2013 Hind: 45 € E Euromüntide k g 2013 kataloog Hind: 12.50 € H VISTA album 2 € meenemüntidele Hind: 39.90 €

Euromündialbum Hind: 19.90 €

Suur valik erinevaid luupe

201 Prantsusmaaa 2 € 2013 juubelimünt – 50 aastat Élysée lepingust Hind: 7 € a2€ Saksamaa münt 2013 juubelimünt Baden-Württemberg – Maulbronni klooster Hind: 7 €

aastat i g ü ü m i mündemust kog stis! Ee

Saksamaa 2 € 2013 juubelimünt – 50 aastat Élysée lepingust Hind: 7 € Holland 2 € 2013 H juubelimünt – Kaksikportree Troonivahetus Hind: 7 €

Suur ur val valik llik ik 2 € meenemünte! Sloveenia 2 € 2013 juubelimünt – 800 aastat Postojna koopa avastamisest Hind: Hi d:: 8 € Lux Luxemburgi 2€ j b lii ü t 201 juubelimünt 2012 – m Kuninglik pulm Hind: 7 €

Mündipood pakub laias valikus ja erinevas s hinnaklassis tooteid igas eas mündihuvilistele. hin tele el le. Vana-Viru 5, 10111 Tallinn Tel: 644 0593 Avatud: E-R 10-17, L 11-16 myndipood@myndipood.ee Lihtsaim viis tellimiseks – e-mündipood: www.myndipood.ee. Kohaletoimetamine Eesti Posti ELS kulleri või Post24 Pakiautomaadi vahendusel.

INVESTEERI KULDA

INVESTEERI HÕBEDASSE

INVESTEERI PLAATINASSE

INVESTEERI PALLAADIUMI

K.A. Rasmussen müüb Šveitsi panga UBS investeerimiskulda, -hõbedat, -pallaadiumi ja -plaatina. UBS investeerimisplaadid on turvaline valik väärismetallidesse investeerimisel, sest on maailmas tunnustatud ning likviidsed. Samuti on valikus erinevaid kuld-, hõbe- ja plaatinamünte.

K.A. Rasmussen on Skandinaavia kontsern, mis on asutatud 1872. aastal Norra kullassepa Knut Andreas Rasmusseni poolt. Tänaseks on firmast saanud põhjamaade suurim väärismetallide tootja ja müüja.

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST: TELEFON: +372 6997 161 E-POST: INFO@INVESTEERIKULDA.EE KODULEHT: WWW.INVESTEERIKULDA.EE (AVATAKSE APRILLIS)