Ärileht Juhtimine

November 2012

juhtimine

Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Endrik Reimer, endrik.reimer@lehed.ee, tel 680 4426 Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@epl.ee

Ă„ri- ja reklaamkingitused Aadress: Madara 14, Tallinn | Telefon: 668 0222 | Email: roi@roi.ee | www.roi.ee

2

TURUNDUSJUHILE

Välismessi võimalusi tuleb osata ära kasutada Foto: Pille-Riin Pregel/EPL-i Arhiiv

Edukas osalemine välismessil eeldab ettevõtjalt pühendumist ning põhjalikku ettevalmistust koos mahuka järeltööga.

Priit Liiviste EBS-i (Estonian Business School) turunduse õppetooli lektor Toomas Danneberg nendib, et mess on oma olemuselt olemasoleva ja võimaliku kliendiga kohtumise koht. See aga tähendab, et messi ettevalmistusel peab siht olema selge. „Alustada tuleb eesmärkidest ehk mida soovitakse saavutada ja milliste klientidega. Kui mess on selleks hea võimalus, siis tuleb seda ka kindlasti kasutada, sest õigesti ja hoolikalt ettevalmistatud eeltöö, messilkäik ja järeltöö annavad väga häid tulemusi,” ütleb Danneberg.

Mess on kindlasti väga tõhus turundus- ja müügitöö seisukohalt, kuna äriturul on enamasti vajalik kõrgem asjatundlikkus – tooted, lahendused ja pakkumised on samuti keerukama iseloomuga. Välismessidel osalemiseks saab toetust ka EAS-ilt, ent Dannebergi sõnul ei oska paljud ettevõtted seda õigesti ära kasutada. „Ettevõtted ei valmista ennast piisavalt ette ja tihti saab sellest investeeringust raisatud raha. Kui ei valmistata end ette, pole mõtet messi kui turundusvahendisse investeerida.”

Messil osalemisel on kolm etappi: ettevalmistus ehk eeltöö (messiboks, kliendid kellega kohtuda, kus kohtuda, tooted õigel ajal kohal, kohapeal messiboksi ülespanek ehk olla valmis töiseks ja väga raskeks tööks 2–3 päeva), siis töö messil ehk tutvustused, esitlused ja kohtumised ning järeltöö.

Sageli eksitakse Dannebergi arvates kõigis neis etappides ja väga palju just eeltöös ja järeltöös. Tõsine ja oluline töö algab alles messilt

Õigesti ja hoolikalt ettevalmistatud eeltöö, messilkäik ja järeltöö annavad väga häid tulemusi.

koju jõudes ehk raha hakatakse teenima alles siis, kui see järeltöö eesmärgipäraselt ka läbi viiakse.

Mine messile külalisena Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna turunduse dotsent Oliver Parts usub, et enne välismessile minekut peaksid ettevõtte esindajad seal ka külastajana osalema, et mõista korraldajariigi messikultuuri ja kohalikke äritavasid.

Et hinnata välismessil osalemiseks tehtava investeeringu mõistlikkust, on väga oluline korralik eeltöö. „Enne välismessile minekut peaks firmajuht lugema eelkõige olemasolevaid turu-uuringuid tema valdkonnas, et omada ülevaadet tarbija eelistustest ja konkurentidest,” jagab Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna turunduse dotsent Oliver Parts õpetussõnu.

Lisaks tuleb välja selgitada, millised on selles riigis antud tegevusala messid ja mida hindab kõige kõrgemalt antud riigis messi sihtrühm – millise messi sihtrühm sobib kõige paremini tulevasteks klientideks.

Tähtis on ka rahaline pool – ettevõte peaks mõtlema sellele, kas on võimalik taotleda mõnda messil

osalemise toetust. Messi eelarve koostamisel tuleb läbi mõelda messiboksi rent, palgakulud, lähetus- ja muud kulud. „Väga oluline on boksi asukoht messil. Olles väga tundmatu firma, ei maksa kindlasti valida boksi, mis asub kusagil koridori lõpus ja on selgelt mittenähtavas kohas,” toonitab Parts.

Edu tuleb tasapisi Kalev Koort terasprofiilist avatäidete tootmisega tegelevast firmast T-Tammer OÜ nendib, et EAS-i toetuse puhul pole oluline ainult selle rahaline väärtus, vaid ka see, et kui suure töö teevad firma eest ära EAS-i töötajad. „Me oleksime tõsiselt jännis sellega, et leida inimene, kellel oleks aega tegeleda eraldi messiasjadega,” nendib Koort.

Peale messikontaktide toob Koort esile ka asjaolu, et päris mitme välismessil käidud ettevõttega on hakatud ka omavahelist koostööd arendama. Kindlasti peab firmal olema tahtmist ja võimalusi pärast messi saadud kontaktidega edasi tegeleda. Kui messijärgne töö jääb ära, ei ole sisuliselt mõtet messile minna. Loomulikult on väga olu-

line ka eeltöö ning võimaluse korral ka juba enne messi kontaktide loomine kohalike ettevõtetega. „Ma ise soovitan esimene kord tutvuda messiga külastajana. Sest vastasel juhul ei oska ise osaledes ehk rõhku panna õigetele näidistele-kataloogidele, isegi võib-olla inimestele, kes seal oma firmat esindavad,” selgitab Koort.

Mööblifirma Bellus asutaja ja tegevjuht Rolf Relander on oma firma toodangut välimessidel tutvustanud juba korduvalt, seda nii Stockholmi mööblimessil kui ka Kölni mööblimessil ImmCologne.

Messi edukuse peamiseks mõõdikuks peab ettevõtja müüki, aga seda tuleks teha aasta lõikes. „See, mida sa messil müüd otse klientidele või edasimüüjatele, ei kajasta alati seda, kui hästi mess on läinud,” nendib Relander, kelle hinnangul on mess rohkem klientidega suhtlemiseks, nendega koostöö arutamiseks ja kliendisuhte hoidmiseks. „Meeles tuleb pidada, et mess ei ole ühekordne tegevus. Kindlasti ei saavuta firma esimesel aastal kohe edu. See on miski, mida peab järjepidevalt tegema ja sama turuga töötama,” lisas ta.

4

FINANTSJUHILE

Õige tarkvara aitab iga juhti Foto: Erply

Oskuslik majandustarkvara lihtsustab oluliselt iga ettevõtte tööd.

Vilve Torn Üks Lõuna-Eesti pisike poeke seisis alatasa silmitsi ühe ja sama küsimusega – mida teha, et läbimüük paraneks? Eks sama probleemiga maadlevad paljud poed üle Eesti.

Erinevalt nendest kauplustest, kes otsustavad vaatamata kesistele müügitulemustele siiski oma jõudude ja nappide teadmiste najal edasi pusida, otsustas Võrumaal asuv äri endale Erply veebipõhise majandustarkvara soetada, ja loodetud tulemused ei lasknud ennast kaua oodata.

Nõmme mändide all asuvas hallis puumajas toimetavast ettevõttest on alguse saanud viimase aja suurim Eesti IT edulugu.

Kuigi viimase kolme aastaga on kogutud ohtralt rahvusvahelist tunnustust ja auhindu, tehti firma juhatuse liikme ja Erply Eesti firma juhi Martti Paju sõnul veebipõhine majandustarkvara ikka seetõttu, et see valdkond meeldis ja selles nähti suurt potentsiaali. „Me teeme ettevõtetele kõige olulisemat töövahendit, mis valmis aastatepikkuste äritarkvara arendamise kogemuste ja klientide tagasiside baasilt. Lisaks muudab Erply majandustarkvara iga ettevõtte töö oluliselt lihtsamaks,” räägib Martti Paju.

Paju lisab, et nemad pakuvad majandustarkvaratoodet väikesele ja keskmise suurusega ettevõttele, mis on suunatud hulgi-, jae-, lao-, projektimüügi ning e-kaubanduse ja teeninduse valdkonnale. Nii võimaldab Erply projektimüügi korral näiteks kliendiga algatada ühe või mitu projekti ja nendega siduda tegevusi, dokumente, müügiarveid, pakkumisi ja määrata seotud ostuarveid. Samuti saab teenindaja mugavalt avada laovaateid, vaadata laoseise üle kõikide ladude jne.

Oluline on, et kõik vajalik on

Erply majandustarkvara muudab iga ettevõtte töö oluliselt lihtsamaks ja võimaldab firma majandusseisust head ülevaadet.

koos standardlahenduses ja väga lihtsalt juurutatav. Et töö käib üle interneti, pole vaja midagi arvutisse installida. Seega on veebipõhise rakenduse eelis keskne ja kiire hallatavus. Sama süsteemiga võib müüa ühest väikepoest, aga ka tervest poeketist, selgitab Paju.

Efektiivsus tuleb müügist Paju sõnul on Erplyl Eestis ligi 2000 klienti – nende seas on suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid. Siiski võiks tema meelest Eestis nende väljatöötatud tarkvara kasutajaid

rohkem olla, sest innovaatilistest lahendustest saab praktilist kasu iga firma ja ka meie majandus tervikuna.

Võrreldes Ameerika kogemusega ütleb Paju, et eesti ettevõtja on USA ettevõtjast palju konservatiivsem ja kaalutletum. „Eestlane on harjunud töötama 15 aastat vana tarkvaraga ja ta ei hakka seda niisama muutma. Kui ettevõte mõistab ühel hetkel, et aeg areneb pidevalt ja uus tarkvara aitab tal paremini kliendi vajadusi mõista, käivet suurendada ja efektiivsust tõsta, valib

Nüüd ka raamatupidamistarkvara! Äritarkvara tootja Erply plaanib Eesti klientidele hakata pakkuma tasuta raamatupidamistarkvara ja investeerib selleks 300 000 eurot raamatupidamise start-up’i Margn. Raha hakatakse tulevikus teenima pigem suurettevõtete pealt ja põhiliselt USA turul.

Koostöö Erply ja Margn OÜ vahel sündis kahepoolselt – Erply ei pakkunud seni raamatupidamistarkvara ja spetsialiseerus kassa ning laotarkvarale. Paraku oli nende klientidel nõudlus ka raamatupidamistarkvara järele. Nii hakkaski Erply otsima sobivaid võimalusi ja lõplik initsiatiiv tuli Margn OÜ-st.

Kahe ettevõtte koostöö eesmärk on aastaga võtta 20% Eesti raamatupidamistarkvara turust ehk umbes 20 000 klienti.

ta ka uue tarkvara. „Suur efektiivsus tuleb müügist, mitte laoarvestusest. Mida rohkem kauplused müüvad, seda edukamad nad ju on,” lausub Paju.

Konkurentsi Erply ei karda.

Paju kinnitusel võiks see isegi suurem olla, sest aitab paremini edasi minna. Ja pidevalt töötatakse ettevõttes ka selle nimel, kuidas majandustarkvara veelgi kasutajasõbralikumaks teha ja tööprotsessi lihtsustada.

Selleks, et tarkvara järjest lihtsamaks muuta, tuleb muidugi eelnevalt teha keerulisi lahendeid. Aga seejärel läheb laoarvestus paremaks, ostutehingud ja müügitehingud on paremini hallatavad, klient on rahul ja nii edasi. Samuti ei ole veebipõhisus absoluutne.

Erply tegeleb ka rakendustega, nagu näiteks iPadi versioon, mis hakkab toetama väikse sordivalikuga äride müüki, näiteks tänavamüügis. Samuti kaasnevad uue tehnoloogiaga e-tellimused, raadiokiibid, iPhone-lahendus jne.

Mis toimus täpselt Eesti saatuse üle peetud läbirääkimistel 1991. aastal?

Seminariruumid kaunis Viljandis

Küsi pa kkumis t! tel 435 bron@ce 1100 ntrum.e e

kaks seminariruumi • esitlustehnika • toitlustamine • soodne majutus • saun

Dokumentaaljutustus

Mida räägiti Edgar Savisaare valitsuse istungitel?

Mida arvati Rahvarindest Tunne Kelami juhitavas Eesti komitees?

Tarmo Vahter toob lugejani 1991. aasta kuus otsustavad kuud, mil toimusid Eesti ajaloos pöördelised sündmused.

Hotell Centrum Tallinna 24 Viljandi

Raamat nüüd müügil!

Kui otsid kvaliteetset tõlketeenust soodsa hinna eest, pöördu Mariland Tõlkebüroo poole.

Oleme tõlkevaldkonnas tegutsenud juba neli aastat ja tänu sellele hulgaliselt kogemusi omandanud.

Lisaks stabiilsele positsioonile Eesti turul on meil mitmeid püsikliente välismaal. Tänu kiirele tööprotsessile saame igale kliendile pakkuda personaalset ja just talle sobivat lahendust.

Head tõlked valmivad alati koostöös kliendiga meie kogenud ja vastava koolituse saanud tõlkijate ning hoolikalt valitud koostööpartnerite abil. Tõlgime peamiselt inglise, vene, soome, rootsi, saksa, läti, leedu ja prantsuse keelest ja keelde.

Mariland Group OÜ | tel +372 518 0244 | info@mariland.ee | www.mariland.ee

7

Kvaliteetne siseaudiitor tagab omanike ja juhtide huvide kaitse Siiri Antsmäe Siseaudiitor.ee

Tagamaks siseaudiitorite kutsetegevuses kvaliteeti, hakkab uue aasta jaanuarist kehtima uus ja üsna karm, kutseeksami sooritamise nõue.

Siseaudiitori ülesanne on anda ettevõtte juhtorganile kindlustunne, et kõik toimib ehk siseaudiitori koostatud objektiivne ja aus analüüs aitab juhtorganitel kaitsta omanike huve. Näiteks analüüsib siseaudiitor, kas ettevõte täidab õigusakte, kas varad on kaitstud ja kas ettevõte või organisatsioon toimib üldse selle mudeli ja strateegia järgi, mida juhtkond või omanikud on ette näinud.

Kõigi nende komponentide hindamine eeldab siseaudiitorilt kompetentsust, eriteadmisi ja oskusi. Ja loomulikult ka objektiivsust, sõltumatust, konfidentsiaalsust. Et tagada siseaudiitorite kutsetegevuses paremat ja ühtlast kvaliteeti, hakkab jaanuarist kehtima uus ja üsna karm, kutseeksami sooritamise nõue.

Oma kutsetegevuses vajalikud eksamid sooritanud siseaudiitoreid on nüüdseks väga vähe.

Kehtiva audiitortegevuse seaduse järgi (AudS) ei tohi alates 1. jaanuarist 2013 enam siseaudiitorid ilma sertifikaadita kutsetegevusega iseseisvalt tegeleda.

Siseaudiitori kutsetegevusega tohib iseseisvalt tegelda: •• avaliku sektori üksuses ainult avaliku sektori üksuse siseaudiitor (see, kes on sooritanud CGAP – Certified Government Auditor Professional – eksami ja kutseeksami avaliku õiguse eriosa) või CIA. (Siia kuuluvad riigiraamatupidamiskohustuslased, riigi tulundusasutused, kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja riigi, KOV üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku enamusosalusega või valitseva mõju all olevad äriühingud, sihtasutused, MTÜ-d ja konsolideerimisgrupid, millede aastaaruanne konsolideerub avaliku sektori üksuse aastaaruandesse).

•• avaliku sektori ühingus üksnes avaliku sektori ühingu siseaudiitor (IIA standardite tundmise eksami sooritanu) või avaliku sektori üksuse siseaudiitor või CIA. (Avaliku sektori ühingud on need, kelle aastaaruanne ei konsolideeru avaliku sektori üksuse aastaaruandesse).

•• erasektoris on nõutud CIA (Certified Internal Auditor) ehk atesteeritud siseaudiitori kutse.

Siinkohal on asjakohane esile tuua, et mingit rolli ei mängi ametikoha nimetus – kõik, kes tegelevad siseaudiitori kutsetegevusega, olenemata ametikohast, peavad nõuetele vastama.

Siseaudiitoril peab olema sertifikaat Alates sertifikaadi nõude kehtima hakkamisest ei tohi sertifikaadita siseaudiitor auditiaruandeid välja anda ehk sertifikaat peab olema vähemalt ühel siseauditi üksuse siseaudiitoril – sellel, kes kinnitab auditi aruandeid ja võtab vastutuse töö kvaliteedi eest. Ka siseauditi teenuse väljastpoolt sisseostjatel on oluline jälgida, kas siseauditi teenust osutav siseaudiitor on ikka sertifitseeritud.

Siinkohal tuleb juhtida ka tähelepanu, et auditit tellides on samuti oluline jälgida, kas vajatakse siseaudiitori või vandeaudiitori teenust. Vandeaudiitor tegeleb ainult aastaaruandega. Kõik vastavus-, juhtimis-, projektiauditid jms on siseaudiitorite pärusmaa. Kindlasti tuleb seda eriti jälgida riigihangete kvalifitseerumistingimuste seadmisel.

Siseaudiitor.ee meeskonda kuuluvad sertifitseeritud ning pikaajaliste siseaudiitori kogemustega siseaudiitorid. Meie teenuste hulka kuuluvad nii vastavus-, juhtimis- kui ka tulemusaudit. Samuti Euroopa Liidu fondidega seotud projektiauditi ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid. Meie siseauditi klientidele pakume eestimaisel kapitalil tuginevat kvaliteetset teenust – põhjalikku, ettevõtte tegevuse eripäradest lähtuvat ning omanike ja juhtide ootusi täitvat siseauditit.

Uue teenusena pakume neile organisatsioonidele, kelle siseaudiitoritel on kutseeksam tegemata, kuid töötavad siseaudiitorina töötavad, auditi juhi teenust.

Auditi juht tagab siseauditi kutsetegevuse lepingu kaudu just selle, mida audiitortegevuse seadus sertifitseeritud siseaudiitorilt ootab – kvaliteedi. Teenuse käigus teostab auditi juht auditi üle järelevalvet, tagab auditi läbiviimise kvaliteedi ning kinnitab auditi aruande.

Siseaudiitor.ee e- post: info@siseaudiitor.ee tel: 551 5578 www.siseaudiitor.ee

8 IT-JUHILE Foto: Rene Suurkaev/EPL-i Arhiiv

Moodne IT-lahendus – läbimõeldud ja kasutajakeskne IT-valdkonnas on põhiküsimused täpselt samad, mis näiteks kümne aasta eest. Üks IT-valdkonna ees seisvaid probleeme on kaugtöövõimaluste loomisega käsikäes jätkuvalt tõsta ka turvalisust.

Priit Liiviste Kuigi tehnoloogia arengust tingitud muutused inimeste elu- ja tööharjumustes nõuavad pidevat kohandumist ka firmade IT-juhtidelt ja nende alluvatelt, on põhilised probleemid viimasel aastakümnel jäänud siiski samaks. Samal ajal tuleb kaugtöövõimaluste loomisega käsikäes jätkuvalt tõsta ka turvalisust.

Tuntud IT-koolitaja Avo Raup usub, et Eesti IT-juhtide ees seisvad probleemid ei erine laias laastus neist probleemidest, mis seisavad IT-juhtide ees mujal maailmas.

Aja jooksul tekivad tehnoloogia arenguga mingid uued võimalused ja uued vajadused, samal ajal on olemas põhilised ja suured probleemid, mille olemasolust ei anta endale tihtipeale isegi aru. „Võib olla ka nii, et IT-juht ei teagi kõige suuremat probleemi. See probleem on tema jaoks liiga suur ja ta ei teadvustagi seda. Pigem teadvustab ta mingit teisejärgulist probleemi, mis on igapäevane või

taktikalise tähendusega, aga mitte strateegilise tähendusega,” märgib Raup ja rõhutab, et põhiküsimused on täpselt samad, mis näiteks kümne aasta eest. „Strateegia peab olema – meil peaks olema teada, mida me tahame ja kuhu me läheme. Kes on meie klient, kellele me oma asja teeme?” toonitab Raup.

Muret teeb turvalisus Ajakirja Arvutimaailm peatoimetaja Kaido Einama usub, et IT-juhtide peamine mure aastal 2012 on turvalisus, ettevõtte andmete kaitse ja kättesaadavus. Üha rohkem peab firma asjadele ligi pääsema väljastpoolt, kuna töötajad liiguvad, ent samal ajal on aina rohkem hakatud ettevõtteid ründama. Seega tuleb kaitsta oma sisevõrku võõraste eest ja võimaldada ligipääsu oma inimestele väljaspool töökohta. „IT-eelarved küsitluste järgi eriti ei kasva, küll aga olulisus. Ehk siis sama rahaga peab rohkem ära tegema,” selgitab Einama.

Kui ettevõte eraldi täistöökoha-

ga IT-spetsialisti palgata ei jaksa, tuleb osa kompetentsist hankida väljastpoolt. Siinkohal on oluline kaaluda, mis teenused firmast välja anda ja mis peaksid sisse jääma. „Siin võidakse kahtepidi komistada – mõned asjad jäetakse firmasse, mida pole enam üldse mõtet firmas endas hoida (näiteks veebiserver või meilindus), ja mõningaid väga olulisi asju (näiteks riistvara hooldus) antakse liiga juhuslikele partneritele,” hoiatab Einama.

Uus nähtus – IT-kindlustus Uue huvitava nähtusena IT-maailmas nimetab Einama IT-kindlustust. Näiteks tuli üks suur arvutitootja hiljuti välja ärikasutajale mõeldud täiskindlustusega, mis katab ka selle, kui sülearvuti maha kukub või kasutaja sellele muul moel kahju tekitab.

Trend, mis USA-s väga populaarne on ja Eestis startup-firmade seas samuti agaralt levib, on BYOD ehk Bring Your Own Device. „See tähendab seda, et töötajad

võtavad töövahendina kaasa isikliku arvuti, tahvli või telefoni, sest nad ei taha veel ühte laptop’i, mida kaasas tassida, kui juba endal on olemas just selline, nagu kõige parem tundub.”

BYOD on Einama sõnul levinud just firmades, kus on vaja häid spetsialiste, kellele tuleb tagada head töötingimused. Niisama andmesisestajatele ei saa öelda, et võtke kodust oma arvuti kaasa ja spetsialistidele on see samuti pigem valik.

See on levima hakanud just sellepärast, et korporatiivselt kasutatakse näiteks Microsofti ärikeskkonda, aga head spetsialistid nõuavad omale Maci keskkonda.

Siis tehakse neile võimalikuks oma tööasju oma arvutist ajada ning lisaks võimaldatakse veel kodust või reisilt tahvliga ligipääs.

Selline trend on firmade IT-osakondadele suur väljakutse ning Einama arvates muudab see oluliselt firmasisest suhtumist IT-sse: mitte IT-osakond ei tule ütlema, kuidas peaks, vaid kasutajad ütlevad, kuidas nad tahavad.

Akord Inkasso on Eesti erakapitalil põhinev ettevõte, mille põhitegevuseks on debitoorsete võlgnevuste sissenõudmine ning krediidihaldusteenuste osutamine.

Akord Inkasso meeskond omab 10 aastast kogemust võlgnevuste sissenõudmisel. Akord Inkasso pakub inkassoteenust Eestis kui ka mujal Euroopa Liidu riikides, samuti kõikides SRÜ ja Balkani piirkonna riikides.

sed: u n e ad te v a t u d pak e mine s d i u m õ pea issen udmine o s s s e d a Ink d võlga e sissenõ stutele r e o n k i l A vä gad ühi Kohtu htulik võl d korteri teenused Ko eenuse lased a sot Õigus Inkas

IGA VII V ON KAO ITATUD SEK UND TATUD RAHA

Meie eesmärk on lähtuda eelkõige kliendi huvidest pakkudes tulemuslikku ja kiiret inkassoteenust kõige optimaalsemal moel Eestis kui ka rahvusvahelisel pinnal.

www.akordinkasso.ee info@akordinkasso.ee

Lugupidamisega, Akord Inkasso OÜ

10 TIPPJUHILE

Venemaa transpordisüsteem – uljad eesmärgid ja karm reaalsus Idanaabri majandusarengu üheks suurimaks piduriks on saamas suutmatus arendada transpordisüsteemi ja -taristut.

Priit Liiviste Septembri lõpul Tallinnas toimunud VII rahvusvahelisel merenduskonverentsil astus Venemaa-teemalise ettekandega kuulajate ette Katri Pynnöniemi Soome rahvusvaheliste suhete instituudist.

Euroopa Liidu vaatenurgast tundub Venemaa transpordisüsteem koosnevat mõnest põhilisest transpordikoridorist, mis ühendavad Soome lahe ääres asuvaid sadamaid Venemaa läänepoolsemate linnadega. Tihti peetakse vähemtähtsaks gaasi- ja naftajuhtmeid, mis ühendavad Euroopa linnu ja suurtööstusi Venemaa kaugpõhjaga.

Suure idanaabri mõtlemine transpordi ja taristu arendamise puhul on Euroopa Liidu strateegia peegelpilt ning Venemaa näeb ennast sillana Aasia ja Euroopa vahel, kuid selle reaalsuseks saamist ei ole lähiajal siiski ette näha.

Rahvusvaheliste transpordikoridoride loomine ja varustusahela usaldusväärsus olid hiljuti Vladivostokis toimunud Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö (APEC) organisatsiooni kohtumise peamisteks teemadeks. Varustusahela usaldusväärsuse kasvatamine on kaubanduse hõlbustamiseks äärmiselt oluline, võimaldades jätkusuutlikku arengut ja kindlustades majandusliku ja energiaalase turvalisuse APEC-i regioonis.

Eelistused paika President Putini dekreediga on Venemaa valitsusele tehtud ülesandeks juba 2012. aasta lõpuks täpselt sõnastada valitsuse põhiprogrammid spetsiifiliste majan-

Katri Pynnöniemi Soome rahvusvaheliste suhete instituudist annab ülevaate Venemaa transpordisüsteemist.

dussektorite, muu hulgas ka transpordisüsteemi arenduse osas.

Venemaa majanduseksperdid on märkinud, et dekreet, mille eesmärk oli luua pikaajaline strateegiline plaan, valmistati ette suletud grupis ilma ala spetsialistidega nõu pidamata. See peegeldab ka laiemat suundumust Venemaa poliitmaailmas: kommet pidevalt välja töötada uusi strateegiadokumente, mis on – kui mitte täielikult, siis vähemalt osaliselt – omavahel konfliktis või mille ülesanded kattuvad.

Kaubavoogude kiirendamine ja transpordikulude vähendamine on aastani 2020 Venemaa transpordisüsteemi arengukava ühed olulisemad tahud, hõlmates nii raudtee-, maantee- kui ka õhu- ja meretranspordi arendamist. Võitlus kasvavate transpordihindadega peaks võimaldama Venemaa ettevõtete ja toodete konkurentsivõime kasvu maailma ja ka kohalikul turul.

Teine prioriteet on elanike liikumisvõimaluste suurendamine – praegu elab umbes 25 miljonit venelast kaugetes külades teede-

võrgu puudulikkuse tõttu ilma aastaringse transpordivõimaluseta.

Püstitatud ülesande administratiivset ja poliitilist keerukust ei maksaks kindlasti alahinnata, sest siiani on selle saavutamine olnud väga keeruline.

Taristu jääb ajale jalgu Riigi ees seisva ülesande keerukuse võttis mõne aja eest ühes sõnavõtus tabavalt kokku Venemaa asepeaminister Vladislav Surkov, kelle väitel peaks Venemaa arendama innovatsioonipõhist majandust. „Täna sarnaneb Venemaa majandus vana soomusrongiga, millel puudub vedur. Rongis istuvad uhketes ülikondades härrad kaunite kaaslastega, arvutid süles. Aga soomuskiht on sisuliselt ära kulunud ja rongi hoog on vaibumas. Natuke veel ja see peatub sootuks,” nentis Surkov.

Venemaa majanduse moderniseerimise probleemiks on see, et olemasolevad megastruktuurid ei ühildu tänapäeva turumajandusliku keskkonnaga. Avaliku taristu –

maanteede, elektrivõrgu, torustike, elamute ja muude avalike teenuste pakkumise jaoks vajalike taristu osade jätkuv vananemine ei õõnesta mitte ainult majanduskasvu plaane, vaid ka Venemaa võimsa suurriigi mainet.

Tööstustehnika vanus 2009. aastal oli keskmiselt 13 aastat (1990. aastal oli see arv 10,8).

Kuni viie aasta vanust tehnikat on kasutusel vaid igas seitsmendas tööstusettevõttes. Umbkaudu 13 protsenti elektrirongide veduritest ning viiendik diiselrongi veduritest on oma ettenähtud kasutusaja ületanud ning see on vaid osa kogu probleemist.

2011. aasta novembrikuus märkis tollane peaminister Putin, et Venemaast peab saama „kõrgetasemelise tööstusega ja murrangulisi tehnoloogiaid kasutav majandus, mis suudab tänu üle maa jaotatud kasvukeskustele ja neid toetavale võimsale taristule vastu seista turumuutustele.”

Seetõttu pakkus Putin välja, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise partnerluse eesmärgiks peaks olema ühise majandusruumi loomine, mis ulatuks Lissabonist Vladivostokini.

Kiire majanduskasvu aastatel 2000–2008 nähti taristut süsteemi peamise pidurina, mille puudujäägid varem või hiljem majanduskasvu pärssima hakkavad. Nüüd, mõni aasta hiljem, on majanduskriisi olukorras debatt jätkumas võrdlemisi samas suunas, kuigi majanduse moderniseerimise loosungi all.

Venemaa on endiselt justkui kaheks jaotatud riik – ühest küljest on tegu osaga maailmaturust, teisalt eksisteerib riik aga maailmamajanduse ääremail. Venemaast ei ole seni saanud olulist transiitriiki Aasia ja Euroopa vahel ning ka elanike mobiilsuse osas pole suudetud edusamme teha. Suurte plaanide ja võimsate eesmärkide teostumiseni kulub ilmselt veel aastakümneid.

TÖÖRIIDED

Björnkläderi tööriietes on tagatud kvaliteet, disain ja funktsionaalsus!

Tulge ja tutvuge Björnkläderi talveriiete valikuga kaupluses Grolls

TÖÖRIIDED, TURVAJALATSID, TÖÖKINDAD, KIIVRID JPM Kauplus GROLLS | PETERBURI TEE 75 | TALLINN | Tel 607 0160 | info@grolls.ee | www.grolls.ee

Selle pildi loomiseks kasutati vaid nutika nelikveo tarkvara.

Kuga rattad on sõltumatu haardega ja võimaldavad tähelepanuväärset pidamist. Tegemist on tehnoloogiaga, mis tõi edu 30-kraadisel jäisel nõlval talveautode testil Rootsis. Mis ühtlasi tähendab, et tegemist on päris fotoga.

T

S

HE

T

E

K

O

E O D ES

TI

AU

FORD KUGA

K ÄT

Info-Auto www.infoauto.ee

ford.ee

Nüüd FORD KUGA soodushind alates 23 950 €

Hinnavõit kuni 7 000 €

Pakkumine kehtib piiratud koguses valmis Kugadele.

Vaata valikut ford.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Pildil olevad auto on lisavarustusega.

CO2 heide 159 – 234 g/km.

Keskmine kütusekulu 6,0 – 10,3 l/100 km. facebook.com/infoautoford

Naudi meeleolukaid ja valgusküllaseid jõule kvaliteetsete LED tuledega!

Jõuluvalguslahendused: • Jõulupuule • Majale • Kujundid ja skulptuurid • Kujundus, müük ja paigaldus • • • • • •

LED valguslahendused LED valgusribad LED pirnid ja valgustid LED profiilid ja tarvikud LED toiteplokid, dimmerid ja kontrollerid Elektri Ekspert OÜ Nooruse 1A, Tabasalu Harjumaa Tel: 56485215; 6386416 info@ledekspert.eu www.ledekspert.eu

14 LOGISTIKAJUHILE

Efektiivse lao rajamine algab vajaduste kaardistamisest Foto: Marko Mumm/EPL-i arhiiv

Kaubanduse ja logistikaga tegelevate ettevõtete jaoks on tõusmas ülioluliseks laopindade halduskulude vähendamine.

Priit Liiviste Olukorras, kus elektrienergia hind rühib tasapisi pidurdamatult kõrgustesse, on ülioluline laopindade halduskulude vähendamine. Üks kindel viis selleks on laopindade ajakohastamine ning energiatarbimise ja -kadude viimine võimalikult madalale tasemele.

Ehitusinsener ja Conviso OÜ projektijuht Rauno Šanin nendib, et nõudmised laopindade ja teiste hoonete energiatõhususele on kasvanud pidevalt. Laokompleks peab olema projekteeritud nii, et tellija poolt püstitatud logistiline lähteülesanne, (ladustavate kaupade liigid, ladustamise viisid, riiulite kõrgused, kaupade liikumisskeemid, vajalikud sisetemperatuurid) oleks läbi mõeldud koos hoone energiakulude kokkuhoiumeetmetega.

Lisaks piirete paremale soojustamisele tuleb erilist tähelepanu pöörata ka tehnosüsteemide – kütte-, jahutuse- ja ventilatsioonisüsteemide ning valgustuse automatiseeritud juhtimise kasutuselevõtule.

Konkreetseid tingimusi ladude või tootmishoonete energiatõhususele ei ole seatud ka valitsuse määrusega vastu võetud energiatõhususe miinimumnõuetes, realiseeritav energiatõhusarv sõltub konkreetse ettevõtte tootmise ja ladustamise iseloomust.

Nõuded tulenevad väga palju kasutaja enda võimalustest ja vajadustest – alates nõuetest sisekliimale ja lõpetades nõuetega näiteks laoväravatele. Soovid, vajadused ja

antud ebapiisavat või udust lähteülesannet. Šanini sõnul kasutavad mõned ehitajad laohoone ehitusel nõrka või väiksemaarvulist projektijuhtimismeeskonda. Väiksematel ehitusettevõtetel puuduvad meeskonnas tehnosüsteemide spetsialistid – n-ö jäme ots antakse vastavate alltöövõtjate ja materjalitarnijate kätte. Sedasi tekib olukord, kus ei tunnetata täpselt töövõtupiire eri tehnosüsteemide vahel ning tekitatakse tellijas asjatuid lootusi ja ootusi, esitades muudatus- ning optimeerimisettepanekutena alltöövõtjate soovitusi. Viimased ei arvesta aga ehituse üldpildiga (st mitte projektijuht ei juhi projekti, vaid projekt projektijuhti).

Kui tellija on oma lähteülesande piisavalt täpselt formuleerinud ja kaasab projekti ka vajalikul määral oskusteavet ja kogemusi omavaid eri spetsialiste, siis on tulemus pea alati edukas.

Laokompleks peab olema projekteeritud nii, et tellija poolt püstitatud logistiline lähteülesanne oleks läbi mõeldud koos hoone energiakulude kokkuhoiumeetmetega.

võimalused tuleb tellija, projekteerija ja ehitaja koostöös läbi töötada.

Vaid sedasi saab tagada tellija vajadused nii lao kasutusvõimaluste kui ka madalate ekspluatatsioonikulude kohta.

Lähteülesanne olgu läbi mõeldud Rauno Šanini sõnul peaks lao rajamist või ümberehitust kavandav ettevõte võimalikult täpselt formuleerima lähteülesande ja kaasama erinevaid spetsialiste juba projekti varajases staadiumis.

Alates logistikutest, kes oskavad anda nõu kaupade ladustamise ja liikumise teemal kuni ehituskonsultantideni, kes oskavad anda nõu nii energiasäästlikkuse kui ka konstruktsioonide poole pealt.

Need spetsialistid tuleb õigel ajal

ka omavahel kokku viia ning selles protsessis soovitud tulemuse saavutamiseks tuleb ka tellija esindajatel endil aktiivselt kaasa rääkida.

Põhiliseks tellijapoolseks võimalikuks eksimuseks on Šanini hinnangul see, et ei osata või taheta piisavalt täpselt formuleerida lähteülesannet ning jäetakse osa määravate lahenduste täpne väljatöötamine tulevikku. Loodetakse, et lahendused sünnivad projekteerimise lõppfaasiks iseenesest või veel hullem – alles ehitamise käigus. Selline asjade homse varna lükkamine võib tema sõnul hiljem valusalt kätte maksta.

Ehitaja poole pealt võib esineda näiteks pahatahtlikku suhtumist, kus kasutatakse ära tellija poolt

Ajakohastamine tagab reaalse raha kokkuhoiu Üha rohkem tegeletakse ka juba valmis laohoonete energiasäästlike lahenduste otsimisega. Kütte-, jahutuse- ja ventilatsioonisüsteemide juhtimiseks võetakse kasutusele ühtseid hooneautomaatikasüsteeme, muudetakse ja tsoneeritakse valgustuse lülitussüsteeme, vahetatakse olemasolevad valgustid uute ning energiasäästlikema vastu, pikalt avatud olekus välisväravatele lisatakse lamellkardinaid ja kiirrulluksi.

Samuti mõeldakse uuesti läbi ka kaupade liikumisskeem, et väravad võimalikult vähe aega lahti oleksid. Šanini sõnul otsivad praegu paljud ettevõtted võimalusi muuta olemasolevaid hooneid energiasäästlikumaks, sest ekspluatatsioonikulud on mitme või mitmekümne tuhande ruutmeetrise pinnaga hoonetel nii suured, et ka mõneprotsendiline kulude kokkuhoid on rahaliselt üsna tuntav.

AVA-Ekspress OÜ Peterburi tee 46, Tallinn tel 6 139 737, 50 36 450

EXPRESS

www.ava.ee

TÖÖSTUSSEADMETE TEISALDUS Kindel partner aastast 1998 Spetsiaalsed vahendid (sh tõstetungid, rullikud) kuni 40 tonniste seadmete hoonesiseseks teisalduseks või paigalduseks.

KOLIMISTEENUSED ■ ASUTUSTE JA ETTEVÕTETE KOLIMINE ■ RAHVUSVAHELINE KOLIMISTEENUS ■ TÖÖSTUSSEADMETE TEISALDUS ■ ARHIIVIDE JA LADUDE KOLIMINE ■ MÖÖBLI MONTAAŽ, PAKKETEENUS ■ KLAVERITE JA SEIFIDE VEDU ■ ERAISIKUTE KOLIMINE

Vendor kingib Philipsi automaadi ostmisel igale kliendile 2 kg suurepärast Paulig Special Espressot ja 6-osalise Pauligi serviisi (väärtuses 50 €).

m k + € 7 45 m k + € 5 62 Intelia Class Intelia OTC Küsi pakkumist ka suuremale kontorile!

Iga müüdud keskmises suuruses kohviautomaadiga anname kaasa 4 kg suurepärast Special Espressot ja 12-osalise Pauligi espressoserviisi.

Kampaania kestab 31. detsembrini 2012 Vendor kuulub kohvidivisjoni Paulig Grupis

683 1800 - klienditeenindus@vendor.ee - www.vendor.ee