25
Lehe kujundas ja toimetas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. Toimetaja: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kirt-Marius Kukum채gi, kirk-marius.kukumagi@ekspressmeedia.ee
2016
PÖÖRDUMINE
Kummardus suurele meeskonnale! Esmalt välkvisiit ajalukku: keset ühiskondlikku kaost oli Kalevi korvpallimeeskond 1985. aastaks põhja kukkunud. Isegi veel sügavamale. Neist ei oodatud enam midagi. Nad olid kunagise rahvusliku hiilguse kahvatu vari. Jäänud oli üksnes nimi – Tallinna Kalev. Kui ühel hetkel haarasid ohjad Jaak Salumets ja Riho Soonik. Ja siis hakkas tasahilju juhtuma. Valged ja punased poliitikud nägid hetke ja hakkasid kultuurirahva tuules vabadusest rääkima kõikides koridorides; mädasoost vargsi tõusev korvpallimeeskond aga puges uuesti eestlaste radarile. Alguses oli mõlema puhul naiivset lootust, mängurõõmu ja tegelikkuse eitamist. See kõik oli nagu endale valetamine. Kuigi mõtted poliitilisest ja sportlikust läbilöögist näisid võimatud, kõlasid mõlemad joovastavalt ja innustavalt. Ja ühel hetkel hakkas illusioon iseend toitma. Kalev tõusis mõne aastaga kõige avalikumaks ja silmapaistvamaks, kel oli ametlik ja avalik võimalus võidelda Moskva ideoloogilise käepikenduse – AKSK meeskonnaga. Kalev tähendas siis seda, mida hiljem on kõigest osaliselt suutnud Kristina Šmigun, Andrus Veerpalu, Erika Salumäe, Erki Nool ja Gerd Kanter. Hiljem oli rahva kiindumusel alternatiive ja õigus kaasaelamisest loobuda, kui tulemust ei tulnud. Oli ka õigus solvuda. Kalevi iga võit, kaotus ja pakutud emotsioon oli absoluutne ja asendamatu. Kõik said sellest osa ja teisiti ei saanudki olla. Kalev puudutas kõiki. Nad olid nagu suur vend iga akna taga. 1988. aastast polnud neile enam alternatiivi, Kalev oli suurem kui Rahvarinne või Eesti Kongress. Küllap isegi suurem kui 1968. aastal N. Liidu meistriks tulnud Kalevi võrkpallimeeskond. 1991. aasta 6. mail viimaseks NSV Liidu meistriks tulles võideti Eesti sportmängude eredaim tiitel, mil paari nädala jooksul pühiti teelt
Foto: Tiit Blaat
Urmo Soonvald, Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja
Riia VEF ja Leningradi Spartak. Toonased kalevlased olid popikoonid ja eeskujud kõiges, mida nad tegid. Nad olid võitjad, kelle teekond ja edu sattus aega, mil me seda kõige rohkem vajasime. Nad olid hallide päevade meelelahutajad ja ühendajad. 1991. aastal oli Kalevil üks ja ainus hetk lunastada mitme põlvkonna ponnistused. Nad olid nagu sõjamasin, mil oli ajalooline ootus, roll ja ülesanne. Nende õnn seisnes ühe riigi vaikses hääbumises ja sama tugeva alternatiivi puudumises. Eesti taastas iseseisvuse 3,5 kuud hiljem. Delfil, Eesti Päevalehel ja korvpalliliidul on suur au võõrustada ajaloolise kulla 25. aastapäevale pühendatud korvpalliõhtut, mille kulminatsioon on Tallinna Kalevi ja Kaunase Žalgirise kohtumine. Mäng, mida hooajal 1990/1991 ei toimunud, sest leedukad olid kuulutanud end 1990. aasta kevadel iseseisvaks. Teeme sügava kummarduse kõigile, kes toetasid, innustasid ja tulid kohe kaasa 2. juuni sõuga: mängijad, treenerid, toetajad, esinejad ja loomulikult publik, kes ei ole 25 aasta jooksul Kalevit ega korvpalli unustanud. KALEV 25 3
Saku Suurhallis 2. juunil kell
18
PROGRAMM 17.45 18:00 18:15 18.30 18:50 19:00 19:05 19:10 19:25 19:30 19:35 19:45 19:55 20:05 20:20 20.30 20:35 20:40 20:45 21:00
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — —
Avatakse Saku Suurhalli uksed Autogrammide jagamine: Kalev25 ja Kaunase Žalgiris Pealtpanijate soojendus Pealtpanekuvõistluse eelvoor Tallinna Kalev ja Kaunase Žalgirise tutvustus Hümnid ja show algus Nele-Liis Vaiksoo PILETILEV I.EE Tallinna Kalev vs Kaunase Žalgiris I poolaeg: 10 min Opel Astra 3 kuu kasutusõiguse eelloos Saara Kadak ja Juss Haasma Noorteliiga viskekahur: U16 ja U18 parimad neiud ja poisid Tallinna Kalev vs Kaunase Žalgiris II poolaeg: 10 min Keskjoone vise Korvpallihooaja parimate väljakuulutamine Pealtpaneku finaalshow – Kristaps Dargais (LV) ja Dmitri Krivenko (UA) Juss Haasma Opel Astra 3 kuu kasutusõiguse loos 3ste viskevõistlus – Tallinna Kalev vs Kaunase Žalgiris Autasustamine Ürituse lõpp
DELFI.EE/KALEV25 Kõikide piletiostnute vahel loositakse Opel Astra 3 kuu kasutusõigus
PILET
10 €
MEESKOND
Tšempionide käekäik. Kes nad on? Sõumängus 2. juunil teeb kaasa üksteist Kalevi korvpallurit, kes 25 aastat tagasi krooniti viimasteks NSV Liidu meistriteks.
Tiit Sokk
Sündinud 15. novembril 1964 Pikkus 191 cm NSV Liidu koondises olümpiavõitja, MM-il kaks hõbedat ja EM-il pronks, noortekoondises U18 EM-il kuld ja juunioride koondises U20 MM-il hõbe. Ateena Panathinaikόses Kreeka karikavõitja, mängis ka WBL-is. Eesti koondise peatreener, mullu EM-i finaalturniiril. Omanimelise korvpallikooli juht. Korvpalli mängivad ka pojad Tanel ja Sten-Timmu. Isa August oli samuti korvpallur ja treener. Eesti Punase risti II klassi teenetemärk.
Margus Metstak
Sündinud 16. juunil 1961 Pikkus 206 cm Eesti koondises 1993. a EM-il 6. koht. Mängis Soomes, Luksemburgis, Saksamaal ja Poolas, Eesti koondises 40. eluaastani ja Eesti liigas 46. eluaastani. Tallinna kommunaalameti peaspetsialist. Lõpetas Tallinna tehnikaülikooli masinaehitustööstuse ökonoomika alal.
Aivar Kuusmaa
Sündinud 12. juunil 1967 Pikkus 188 cm NSV Liidu juunioride koondises U20 EM-il hõbe. Eesti koondises 1993. a EM-il 6. koht. Ateena Panathinaikόses Kreeka karikavõitja, mängis ka WBL-is, Belgias ja armeeteenistuses Lätis. Rapla Avise peatreener. Juhendanud TTÜ meeskonda ja Kalev/Cramot, kelle viis kaks korda Eesti meistriks. Korvpalli mängib ka poeg Kaspar Clemet. Abikaasa Mari tuli lauatennises Eesti meistriks. 6 KALEV 25
Üllatavalt palju toetab sporti
Sergei Babenko
Sündinud 19. septembril 1961 Pikkus 208 cm Pärit Venemaalt Ulan-Udest. NSV Liidu koondises EM-il hõbe, 1989. aastal tuli Kalevisse. Eesti koondises 1993. a EM-il 6. koht. Mängis Iisraelis ja Lätis. Masinate operaator Cramos. Lõpetas Slavinskis sõjaväeakadeemia lennunduse alal. Korvpalli mängis ka isa.
Aleksandr Karavajev
Sündinud 24. septembril 1959 Pikkus 214 cm Pärit Venemaalt Rostovist. NSV Liidu karikavõitja, Läti meister. Eesti koondises 1993. a EM-il 6. koht. Abiellus võrkpallur Anu Valgega, 1987. aastal tuli Kalevisse. Kooliõpilaste toitlustamisega tegeleva pereettevõtte Sensumi juhatuse esimees. Korvpalli mängis ka poeg Anton.
Ivo Saksakulm
Sündinud 1. detsembril 1966 Pikkus 205 cm Eesti koondises 1993. a EM-il 6. koht. Mängis armeeteenistuses Lätis. Tegeleb spordikaubandusega, Molteni korv- ja käsipallide maaletooja, vahepeal oli eraettevõtja.
Andrus Nagel
Sündinud 14. oktoobril 1963 Pikkus 196 cm Eesti koondises 1993. a EM-il 6. koht. Oli Keila korvpalliklubi asutaja ja treener, töötas Norras ehitajana. Ametis Harmeti Pärnu tehases, kus toodetakse moodulmaju ja ehitussoojakuid. www.ajtooted.ee
MEESKOND Foto: Lembit Peegel
Tallinna Kalevi triumf 1991. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel. Esireas (vasakult) masseerija Heino Jürviste, Aivar Toomiste, Aivar Kuusmaa, Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Tiit Sokk. Tagareas (vasakult) Ivo Saksakulm, Marek Noormets, Sergei Babenko, Aleksandr Karavajev, maskott Notsu, Andrus Nagel, Margus Metstak, George Jackson, abitreener Riho Soonik, abitreener Pranas Mickevičius.
Rauno Pehka
Sündinud 1. jaanuaril 1969 Pikkus 188 cm NSV Liidu juunioride koondises U16 ja U20 EMil 5. koht. Eesti koondises 1993. a EM-il 6. koht. Läti ja Belgia meister, mängis ka Iisraelis. Audentese spordigümnaasiumi treener, lisaks juhendab minikorvpallureid. Korvpalli mängivad ka pojad Ron Arnar ja Ran Andre. Õppis TPÜ-s inglise filoloogiat, Eesti Ameerika ärikolledžis ja EBS-is ärijuhtimist. Lauljana andnud välja plaate.
Gert Kullamäe
Sündinud 3. juunil 1971 Pikkus 196 cm NSV Liidu noortekoondises U16 EM-il pronks. Eesti koondises 1993. a EM-il 6. koht. Leedu, Belgia ja Hollandi meister, mängis ka Saksamaal. Tartu Ülikool/Rockis FIBA EuroCupil 4. koht. Tartu Ülikool/Rocki peatreener, mullu Eesti meister. Korvpalli mängivad ka pojad Kristian ja Oliver.
Üllatavalt palju kontori sisustamiseks
Marek Noormets
Sündinud 14. juunil 1971 Pikkus 203 cm Eesti koondises 1993. a EM-il 6. koht. Mängis Lätis. Viimsi Keevituse projektijuht. Lõpetas Tartu ülikooli kehakultuuri alal.
Aivar Toomiste
Sündinud 17. novembril 1963 Pikkus 191 cm Mängis armeeteenistuses Lätis. Eraettevõtja, laenutab peo- ja laotelke.
Lisajõud
NSV Liidu meistriks tuli veel USA kodanik George Jackson, kes saabus Kalevisse kuni 195 cm pikkuste korvpallurite liigast World Basketball League. Samuti hooaja jooksul kaasa mänginud Indrek Rumma ja Tair Tenno kuldmedalit ei saanud.
www.ajtooted.ee
KALEV 25 7
MEESKOND
Kaunase Žalgiris – Kalevi rivaal Kaunase Žalgirises mängivad Tallinnas korvpallurid, kes kaitsnud Leedu kuulsaima meeskonna värve eri ajal.
Valdemaras Chomičius
Sündinud 4. mail 1959 Pikkus 192 cm Mängis Žalgirises 1978–1989. Leedu koondises 1992. a olümpial pronks, 1995. a EM-il hõbe. NSV Liidu koondises 1988. a olümpial kuld, MM-il kuld (1982), EM-il kuld (1979, 1985), hõbe (1987) ja pronks (1983, 1989). Töötanud peatreenerina Leedus, Venemaal ja Ukrainas ning Leedu koondise abitreenerina.
Romanas Brazdauskis
Foto: Erakogu
Tollase Kaunase Žalgirise meeskonna rõõm tehtud raskest tööst.
Darius Lukminas
Sündinud 9. veebruaril 1968 Pikkus 195 cm Mängis Žalgirises 1990–1996. 1996. a olümpial pronks, 1995. a EM-il hõbe. Töötab treenerina.
Aurimas Palšis
Sündinud 7. septembril 1969 Pikkus 190 cm Mängis Žalgirises 1990–1993. Töötab treenerina.
Sündinud 20. veebruaril 1964 Pikkus 204 cm Mängis Žalgirises 1987–1990, 1993–1994. 1992. a olümpial pronks. Kaunase Aisčiai korvpallikooli treener.
Robertas Ragauskas
Darius Dimavičius
Darius Sirtautas
Virginius Jankauskas
Gintaras Staniulis
Sündinud 8. aprillil 1968 Pikkus 206 cm Mängis Žalgirises 1989–1991. 1992. a olümpial pronks. Töötab treenerina. Sündinud 20. detsembril 1959 Pikkus 207 cm Mängis Žalgirises 1979–198. Kaunase Aisčiai korvpallikooli asedirektor.
Vaidas Jurgilas
Sündinud 28. mail 1968 Pikkus 200 cm Mängis Žalgirises 1992–1994. Metallitööde ettevõtja. 8 KALEV 25
Sündinud 28. mail 1964 Pikkus 198 cm Mängis Žalgirises 1983–1987. Treener Leedu põllumajandusülikoolis. Sündinud 14. juulil 1970 Pikkus 193 cm Mängis Žalgirises 1995–1998. Kaunase Sabonise korvpallikooli treener. Sündinud 17. juulil 1969 Pikkus 192 cm Mängis Žalgirises 1992–1993, 1996–1997. Spordiennustuse ettevõtte direktor. Treener Anatolijus Čupkovas (72), esindaja Algimantas Stasys- Anuzis (67), reporter Vidmantas Mačiulis (70).
Üllatavalt palju lao sisustamiseks
www.ajtooted.ee
MEESKONNA VORM
Tõotab tulla tuline heitlus Kuus NSV Liidu viimast korvpallimeistrit teeb kaasa Eesti seenioride liigas, ka Kaunase Žalgirise veteranid mängivad oma lõbuks. Foto: Andres Putting
Aivar Toomiste, Ivo Saksakulm, Sergei Babenko ja Aleksandr Karavajev võitsid mai alguses Wombati meeskonnas Eesti meistritiitli 50-aastaste ja vanemate vanuserühmas. "Karavajev on kokku õmmeldud, Babenko on vähe teravam ja Saksakulm liigub kenasti. Sokk viskas meie vastu iga kord 30 silma, kata teda kuidas tahes," rääkis Toomiste, kes korvpallita ei kujuta elu ette. Betoonimeistrite meeskonna liider Tiit Sokk tunneb pärast puusavahetust taas mängumõnu. "Liigutada on vaja ja seltsis on segasem," ütles olümpiavõitja, kes hoiab end trimmis ka suvekodus Hiiumaal töötades.Seenioride liigas sai käe valgeks ka Andrus Nagel. "Kaalun jälle alla saja kilo ja ühe korvi alt teise alla joosta ikka jaksan," lausus pärnakaid esindanud korvikütt. Ka Žalgirise mängijad müdistavad seenioride liigas, seega tõotab tulla tuline heitlus. "Põlved löövad vahel küll tuld välja, aga korvpalli on ikka toredam taga ajada kui joosta," ütles Valdemaras Chomičius.
Tore taaskohtumine
Toomiste on veendunud, et Aivar Kuusmaa või Gert Kullamäe teeb katte tagant ilusa viske ja rahvas plaksutab. "Loodan siiralt, et midagi pole muutunud – istun rohkem pingil nagu 25 aastat tagasi ja õhtul olen banketibrigaadis," sõnas Kullamäe.
Kossulegendid mängisid seenioride liigas, palliga Sergei Babenko.
Rapla Avise peatreenerit Kuusmaad ehk Sumot ei tõmba pärast spordikarjääri miski palli patsutama. "Jalutan, teen võimlemisharjutusi," tunnistas ta. Ka Margus Metstak on sportlase ihumahlad ära kulutanud. "Jalutan koeraga, ujun ja sõidan rattaga" sõnas ta. Rauno Pehka hoiab vormi treeneriametis ja Marek Noormets MyFitnessi rühmatreeningutel. Andrus NIlk
Ennusta enne mängu algust! Kes kuuluvad algviisikusse? ........................................................................................................................... Kes viskab esimese korvi? ............................................................................................................................... Kes toob kõige rohkem punkte? ....................................................................................................................... Kes võidab? ...................................................................................................................................................... Mäng läbi, kuidas Sul läks? ..............................................................................................................................
Üllatavalt palju koolimööblit
www.ajtooted.ee
KALEV 25 11
EDU PANT
Kalevlased tundsid üksteist läbi ja lõhki Rünnakut "äär keskele" kasutati juba 1960. aastate Kalevis.
Kalevlased kasutasid korvi saavutamiseks nelja-viit süsteemipärast liikumist, üldjuhul mängiti kaaslane katete abil vabale viskekohale. "Võitsime NSV Liidu meistritiitli üksikute liikumistega," sõnas Margus Metstak. "Liikumisi oli neli-viis, enamasti kasutasime kahte-kolme. Neid polnud vaja, kui saime lihtsamalt korve." Süsteemipärane rünnakut "äär keskele" kasutas Ilmar Kullam juba 1960. aastate Kalevis. Kui vastaste kaitsjad valvsuse kaotasid, andis see liikumine kergeid korve ka 30 aastat hiljem. "Kasutasime ka liikumisi, mida nimetasime "rist" ja "vana". Enamasti käis kate-kattest mäng, mis oli aga puhas improvisatsioon," rääkis mängujuht Tiit Sokk. Rünnakul, mida nimetati "üks", tuli keskmängija kolmesekundialast välja vabaviskejoone juurde, kus talle tehti kate ja seejärel võis pikk mees 12 KALEV 25
joosta korvi alla, kuhu talle äärelt pall söödeti (vt joonis: pideva joonega on tähistatud mängija ja punktiiriga palli liikumine). Kui kaitse selle maha magas, lisandus kaks punkti. "Pole mingi saladus, et sellised liikumised nagu "üks" ja paljud teised liikumised on tõhusad siis, kui viies mängijast kolm on iga ilmaga võimelised kolmepunktiviskeid ülikõrge protsendiga tabama ja pärast katet on üks meestest kindlasti täiesti vaba," rääkis Metstak. Kõik Kalevi tagamängijad oskasid hästi visata ja kui kaitse tähelepanu neile koondus, sopsasid vabale kohale liikunud Andrus Nagel ja Metstak. Viskevõistlusel treeningu ajal oli oluline osa. "Igal treeningul oli intriig üleval. Viskevõistlusel oli ebameeldiv kaotada. See oli edasiviiv," sõnas Sokk. Andrus Nilk
Üllatavalt palju tööstusmööblit
www.ajtooted.ee
KIIRELT VALMIS
IDEAALSELT PEHME!
TAUSTAJÕUD
Kõik ühe, üks kõigi eest! Taustajõududel on olnud suur roll meeskonna hea käekäigu eest. 1985. aastal madistas Kalev NSV Liidu meistrivõistluste esiliiga põhjamudas. Triumfist ei osatud unistadagi. "Võidule eelnesid veri, pisarad, igasugused jamad. Aga selle läbi karastusid nii treenerid, teenindav personal kui ka mängijad. Kui olime rasked hetked koos ületanud, hakkasime aru saama, et midagi võib tulla," lausus 1985. aasta sügisel August Soku palvel peatreeneriametisse asunud Jaak Salumets. Uus pealik lõi kohe käed abitreener Riho Soonikuga. "Jaak oli mängijana korüfee, tal oli autoriteet, paljud asjad lükkas aga minu kaela. Olen temaga piltlikult öeldes kümme aastat ühes voodis maganud," tõdes Soonik, kes juhib Tallinna inglise kolledži sihtasutust. Karmi juhi mainega Salumets ja diplomaatiline Soonik täiendasid teineteist. "Kui Jaak väga keevaliseks läks, püüdsin olukorda rahustada. Ka mina olen emotsionaalne, aga läksin teatud Foto: Lembit Peegel
piirini, sest kui kaks hullu karjuvad, siis meeskond ei toimi," nentis Soonik. Doktor Rein Jalak tõi kaasa uuenduslikke mõtteid sporditeadusest. Mängulõppudel ähkisid kalevlased hapnikuvõlas ja võhmavaru suurendamiseks saadeti nad Pirita ringrajale jooksma. "Meil olid tugev abilistetiim," ütles välisturneede arhitekt Soonik. "Rein Jalak kontrollis kehalist töövõimet ja Pranas Mickevičius juhtis kangisaalitreeninguid. Heiki Krimm tegeles nõelravi ja posimisega. Salumets teadis, mis treeninguid keegi vajas. Seltskond mõtles ühes suunas ja suure juhi otsuseid tunnistasid kõik."
Võimas energia publikult
Oma osa täitsid eri aastatel ka doktor Roman Prussakov, masseerijad Urmas Heinmets ja Heino Jürviste, mänedžerid Tauno Laigo ja Toomas Velleste. Materiaalseid probleeme aitasid lahendada korvpalliföderatsiooni president Aadu Kana ja klubi juht Anti Oidsalu. "Professionaalsus, motiveeritus ja pühendumus," loetles peatreener edu alustalasid. "Võistkondlikul alal võib treener mängijate hea töö tuksi keerata. Sa oled väljaku ääres nagu kuues mängija, kellest sõltub sama palju kui meestest, kes on väljakul. Nagu arenes meeskond, arenesin ka mina." Veerand sajandi tagune võit on ajahamba all vastu pidanud ka tänu korvpalli armastavale publikule. "Inimestel oli vaja ühistunnet ja võimalust julge häälega karjuda, et maailmakorra muutusele energiat juurde anda. Sel saatuslikul ajaloolisel momendil käis ühiskondlik-poliitiline elu ka korvpallisaalis," lausus Salumets.
Jõusaalitreener Pranas Mickevičius (esiplaanil) ja abitreener Riho Soonik rõõmustavad võidu üle.
Üllatavalt palju riietusruumi sisustamiseks
Andrus NIlk www.ajtooted.ee
KALEV 25 15
SABONISE PANUS
Kaunase Žalgiris tõusis Euroopa tippu Sabonise toel Kaunase Žalgirise ja Leedu korvpalli edulugu maailmas algas Arvydas Sabonisega. aasta tulistes kullaheitlustes Sabonis jäi esimest korda jäi Žalgirises AKSK-le alla. Oma publikule silma 1981. aasta osa oli kohtunikel, kes kuuletuNSV Liidu koolinoorte sparsid ametnikele. Garastas meetakiaadil Vilniuses, kus Leedu nutas, et kohtunikke lubati saapoisid Moskva meeskonnast ta Euroopa meistrivõistlustele jagu said. Sügisel tõmbas vija pakuti kaupa, mida poeletile balik nooruk selga Kaunase ei pandud. "Me võisime neid Žalgirise rohelise särgi. Saboüksnes vorstiga kostitada," linise pikkuseks mõõdeti siis sas Sabonis naerdes. 209 sentimeetrit, ent ta kas1985. aastal oli Žalgiris aga vas veel 11 sentimeetrit. nii võimas, et arbiterid pidaVladas Garastas, Žalgirise nuks AKSK aitamiseks kandma peatreener aastatel 1979– silmaklappe. "Meie võit polnud 1989, oli veendunud, et meesainult Leedu pidupäev, kogu kond vajas Moskva AKSK-ga Nõukogude Liidus oli palju konkureerimiseks vähemalt poolehoidjaid," rääkis Sabonis. 210 cm pikkust keskmängijat. Sabonis, Rimas Kurtinai"Arvydasele oli vaja anda tis, Valdemaras Chomicius kohe võimalus meeste keskel ja Sergejus Jovaiša, kes olid areneda ja karastuda," rää1985. aastal Euroopa meistkis Garastas EPL-ile ja Delfile. "Otsustasin, et teeme paar Kuulsad leedulased (vasakult) Rimas riks tulnud NSV Liidu koondise Kurtinaitis, Valdemaras Chomičius ja tuumikus, murdsid AKSK ka sammu tagasi ja ohverdame Arvydas Sabonis. järgmise kahe tšempionaadi hooaja, et seejärel teha suur finaalis. Lisaks mängis Žalgiedasiminek." ris 1986. aastal Euroliigas esikohamatši ja võitis Mitte ainult Leedu pidupäev kontinentidevahelise karikaturniiri. "Saatus kinJuba hooaja lõpus tegutses Sabonis kasulikult ja kis meile inimese, kelle sarnast sünnib saja aasta Žalgiris heitles Moskvas pronksmedali pärast, kui jooksul üks," tõdes Garastas. korraga spordiametnikud saalist lahkusid. "Düna1990. aasta meistrivõistlustel kuulus Žalgimolane Golubenko lõi rusikaga Arvydasele kõhris kõrgliiga keskmike ja olümpiavõitja Šarunas tu. Ta tahtis end kaitsta, aga Leningradi kohtunik Marčiulioniseta jäänud Vilniuse Statyba nõrgeSamiš, kes eelnevat olukorda ei näinud, eemaldas mate kilda. 11. märtsil kuulutas Leedu ülemta ebasportliku käitumise pärast väljakult," meenõukogu rahvaliikumise Sajūdis eestvõttel välja nutas Garastas. iseseisvuse ja korvpallimeeskonnad lahkusid Suvel debüteeris Sabonis NSV Liidu koondises – impeeriumi meistrivõistlustelt. tasuks maailmameistritiitel. Nii 1983. kui ka 1984. Andrus NIlk
Üllatavalt palju lasteaiamööblit
www.ajtooted.ee
KALEV 25 17
VÄLISMAALE TÖÖLE
NSV Liidu korvpalliässad välismaale raha teenima Kui raudne eesriie 1989. aastal avanes, siirdus mitu olümpiavõitjat võõrsile profileiba maitsma. 220 cm pikkuse korvpallihiiglase Arvydas Sabonise vägitegusid olid nii maailmameistrivõistlustel kui ka USA turneedel näinud korvpalli sünnimaa treenerid, keda hämmastas leedulase mitmekülgsus. NBA klubi Utah Jazz valis 20-aastase leedulase draftis ehk noormängijate värbamisel endale, kuid see tühistati – ta oli liiga noor. Järgmisel suvel napsas Sabonise aga Portland Trail Blazers. Kuid maailma tugevaimasse liigasse mängima minek ei tulnud kõne alla – NSV Liidu koondis vajas Sabonist 1988. aasta Souli olümpial, kuhu NBA korvpallureid veel ei lubatud.
Jalg sai USA-s korda
Portlandi meeskond oli aga järjekindel, kutsudes kaks korda Achilleuse kõõluse murdnud Sabonise enda juurde taastusravile. Suuresti tänu USA spetsialistide hoolele paranes leedulase jalg oodatust rutem. Korvpallihiid naasis pärast pooleteiseaas-
tast pausi korvpalliväljakule ja aitas olümpia poolfinaalis alistada USA ning finaalis Jugoslaavia. "Tahtsin väga Soulis mängida, sest eelmisest olümpiast olime boikoti tõttu kõrvale jäänud. Järgmise olümpiani jäi aga neli aastat ja ma polnud kindel, kas nii kaua jalad üldse kannavad," rääkis Sabonis Eesti Päevalehele ja Delfile.
Raudne eesriie avanes
NSV Liidu koondise peatreener Aleksandr Gomelski läks tänu olümpiavõidule treeneritööle Tenerifele, kuldmedali tegelikele sepistajatele avanes raudne eesriie 1989. aastal. Üksteise järel siirdus võõrsile kõva raha teenima viis olümpiavõitjat: Sabonis ja Valdemaras Chomičius Hispaania kõrgliigaklubisse Valladolidi Forumisse, Šarunas Marčiulionis ja Aleksandr Volkov NBA-sse, vastavalt Golden State Warriorsi ja Atlanta Hawksi, ning Rimas Kurtinaitis Saksamaale Hagenisse. Sinna kutsuti ka teine leedulane Sergejus Jovaiša, kes oli NSV Liidu koondises viimati 1987. 1990. aastal pääsesid võõrsile ka armeekorvpalluritest olümpiavõitjad. Sergei Tarakanov ja Aleksandr Belostennõi AKSK-st läksid vastavalt Ludwigsburgi ja Trieri ning Alma-Ata ASK liider Valeri Tihhonenko siirdus Hispaaniasse Málagasse. Kalevi võiduhooajaks jäid tiitlivõistlustel NSV Liidu koondise värve kaitsnud ässadest peale Tiit Soku kõrgliigasse olümpiavõitja Igors Miglinieks ja Gundars Vetra (Riia VEF), Sergei Bazarevitš, Dmitri Suhharev ja Elšat Gadašev (Moskva Dünamo), Viktor Berežnoi ja Valeri Korolev (Moskva AKSK), Igor Pintšuk (Kiievi Budivelnõk) ja Oleg Meleštšenko (Alma-Ata ASK). "Tase oli väga kõva, Dünamos ja AKSK-s oli mitu Liidu koondises karastunud meest," nentis Sokk.
Jalavigastuse ajal kasutas Arvydas Sabonis karku. 18 KALEV 25
Üllatavalt palju projektlahendusi
Andrus NIlk www.ajtooted.ee
SUURIM LASTE JA NOORTE
ÜLE 300 SUVEVAHEAJA LAAGRI JA ÜRITUSE!
EESTI JA VENE KEELES!
PILK AJALUKKU
Kalevi võidukas teekond Meenutame võidukat hooaega. 1990. aasta sügis algas kalevlastele hirmuäratavalt, kui nad kaotasid alagrupiturniiri esimeses ringis kolm mängu järjest. Alles viimases, kolmandas ringis said nad hoo üles ja kindlustasid koha NSV Liidu meistrivõistluste kõrgliigas. Novembris liitus meeskonnaga USA-st Detroitist pärit George Jackson, kes oli läbi ja lõhki meeskonnamängija. Kui jaanuaris 1991 tapeti Vilniuses teletorni kaitsnud neliteist leedulast, jätsid Kalev ja VEF Riias mängu ära. Kalev katkestas osalemise meistrisarjas veebruarini. Siis purustati kodupubliku ees AKSK 100 : 85. Poolfinaali avamängus Riias vigastas Aivar Kuusmaa jalga ja VEF oli tugevam. Ent kolm päeva hiljem oli Kuusmaa taas mänguhoos ja meeskond rühkis finaali. Võidud Spartaki üle (4. mail Leningradis 93 : 82, 6. mail Tallinnas 85 : 77) vallandasid Kalevi spordihallis suure rahvapeo. Andrus NIlk
20 KALEV 25
Üllatavalt palju töökohtade sisustamiseks
www.ajtooted.ee
LOODUD LIIKUMA
449.529.-
Jalgratas Marlin 5
Vaata lisaks: rademar.ee
N체체d ka kolle 50 cm halgudele!
Soojust salvestavad kaminahjud Kindel kodumaine kvaliteet igasse Eestimaa kodusse! Soojustsalvestav v천ime kuni 24 tundi Paigaldus 1-2 p채eva jooksul Viimistlus vastavalt kliendi soovile Garantii
ŽALGIRIS JA EESTI
Eestlaste õppetunnid Kaunase Žalgirises Kaunase Žalgirises on treenerina töötanud Jaak Salumets ja Priit Vene ning profikorvpallurileiba söönud Gert Kullamäe ja Siim-Sander Vene. Foto: Rene Suurkaev
Kui Eesti koondis sai 1993. aasta Euroopa meistrivõistlustel kuuenda koha, kutsus Kaunase Žalgiris peatreeneriks Jaak Salumetsa, kes võttis Gert Kullamäe kaasa. Meeskonda üle paarikümne aasta juhendanud Vladas Garastas oli asunud Kaunase Atletase etteotsa ja noorenduskuuri läbi teinud Leedu esindusklubis vajati korra majja löömiseks kõva käega treenerit. Eestlasi jõusaalis õpetanud leedulane Pranas Mickevičius tundis hästi Žalgirise mänedžeri Ginas Rutkauskast. "Ka Sabonis oli Salumetsa kutsumise poolt," sõnas Mickevičius. "Loomulikult küsisid nad ka minu arvamust: "Väga hea valik, ta on positiivne inimene."" Jaak Salumets ütles, et kõige rohkem on talle Salumets rääkis oma raamatus "Muutumimeeldinud juhendada leedulasi. sed": "Minu ülesanne oli meeskond saneerida, lased nagu uuesti sündinud ja juhtisid poolteist et Žalgiris jääks ellu. Kuidas ma seal nendega minutit enne lõppu 19 punktiga. verd valasin! Kui sinna jõudsin, istus Gintaras "Pall oli meie käes," meenutas Salumets. Einikis kongis, sest oli ühele politseinikule vas"Jänki Harmon, kelle kutsusin Lahtist, tegi tu nina äsanud. Mul oli vaja kohe rusikas lauale keskväljakul ründevea. Pall läks vastasele – lüüa ja sportlikule režiimile vilistajad tööle pankõmm, kolmene. Meile vilistati veel üks viga. na. Nad kartsid mind, karatehõngu võis ka veel Mitte keegi ei saanud aru, mille eest! Kohtunik minus olla. Algirdas Brazys ja Darius Maskoliūoli kiilakas itaallane. Võitsime 15 punktiga. nas olid tõsised tegijad." Pärast mängu tuli Efes Pilseni presiKullamäe püüdis põhikoosseisu dent mulle selgitama: "Võtan su ees murda. "Riietusruumis siunati Jaamütsi maha, aga meil oli seda võiku tema karmi oleku ja distsipliini tu väga vaja." Meil jäi üks punkt Jaak Salumets nõudmise pärast tugevasti. Režiipuudu." mi pidamine tekitas mitmel me"Nad kartsid mind, edasipääsust Järgnes allajäämine karikahel alguses raskusi, aga see läks karatehõngu võis ka võitjate karikasarjas kahe mängu neil hooaja jooksul paremaks," kokkuvõttes ka Vitoria Taugresile. meenutas Kullamäe. veel minus olla." "Kullamäe tegi hea põhihooaja, kuid play-off’is oli tema roll nulliläValus lüüasaamine hedane," ütles Salumets. Heitluses pääsu eest Euroopa meistriLeedu liiga finaalis alistas Žalgiris Atlete karikavõistlustel 16 parema hulka kaotas tase ja Salumetsa mundriau sai päästetud. AtŽalgiris kodus Istanbuli Efes Pilsenile 16 punktiletases kerkisid esile Saulius Štombergas, kes ga, kuid Türgis peetud kordusmatšiks olid leedu-
KALEV 25 23
ŽALGIRIS JA EESTI Foto: Karli Saul
kunud. "Ei usu, et eurosarja kaotused maksid mulle lepingu. Oleksin olnud liiga kallis treener, Brazys oli poole odavam. Seal oli majanduslikult raske seis. Kogu tasu kätte ei saanudki, puudujääva summa asemel anti Audi." Kullamäel oli võimalus jääda Žalgirisse, kuid teda tõmbas koju, kus ootas pruut Signe. "Ma ei tea, miks olin nii loll ja tahtsin Leedust ära tulla," on TÜ/Rocki peatreener siiani otsuse üle hämmastunud.
Leedus on korvpall püha
Kaunase Žalgirise ääremängija Siim-Sander Vene heitleb Euroliigas.
vedas viis aastat hiljem Žalgirise Euroliiga meistriks, ja 18-aastane Žydrūnas Ilgauskas (221 cm), kes tegi suurepärase karjääri NBA-s. "Hindan Leedu meistriks tulekut Euroopa meistrivõistluste kuuenda koha ja Liidu meistritiitli järel oma kolmandaks saavutuseks treenerina," rääkis Salumets. Idaliiga finaalis kaotas Žalgiris Sooniku juhendatud Eesti klubide koondis/Kalevile. Teiseks aastaks Žalgiris Salumetsale lepingut ei pak24 KALEV 25
Ginas Rutkauskas mängis olulist rolli ka isa ja poeg Vene korvpalliteel. Priit Vene viis 15-aastase poja õppima Kaunasesse Sabonise korvpallikooli. Juba 19-aastasena võeti Siim-Sander Vene Žalgirisse. "Siim on saanud korraliku Leedu kooli. Mänguliselt on ta seal väga palju õppinud," tõdes isa. Laenulepinguga kuulus Siim-Sander kolmel hooajal viide eri klubisse, 2013. aasta sügisest kannab ta aga taas Žalgirise rohe-valget särki. Tema ülesanne on anda põhiviisiklastele puhkust. "Siimul saab leping läbi, eks peame nõu, mis edasi teha," ütles isa. Kui Priit Venel avanes võimalus minna Sabonise kooli treeneriks, sai ta ka olla pojale võõrsil toeks. "Abitreeneri roll Kalevis Veselin Matici juures lõi silmad lahti, kuidas korvpall käib Euroopas ja maailmas," lausus Priit Vene. "Need ideed meeldisid leedulastele. Kui töötasin Žalgirise duubliga, käisid erinevad peatreenerid arutamas, kas noorte seast on kedagi meeskonda kutsuda. Need olid arendavad vestlused. Kasvatasime hulga korralikke mängumehi. Sellest pundist on Žalgirises Edgaras Ulanovas, Lukas Lekavičius, Kaspars Vecvagars ja Siim-Sander." Hooajal 2013/2014 sai Priit Vene kõva karastuse Žalgirise abitreenerina. "Täiendasin end kõiges, leedulased on uuendusmeelsed," sõnas ta. "Korvpall on nagu korvpall ikka, aga eristub leedulaste mõttelaad – võitleme, käsi südamel. Aura korvpalli ümber on palju-palju tugevam kui meil." Salumets mõistis, et Leedus on korvpall püha. "Meie korvpallijuhid ei osanud 1990. aastate alguses rauda taguda, et muuta korvpall rahvusspordialaks. Me ainult räägime, et see on rahvusspordiala, tegelikult pole," nentis teenekas treener. Andrus NIlk
OLYBET TOETAB EESTI KORVPALLI!
LOO KONTO, KASUTADES BOONUSKOODI
KALEV25
JA KINGIME SULLE SPORDIPANUSTAMISEKS
10 EUROT www.olybet.ee
TÄHELEPANU, TEGEMIST ON HASARTMÄNGU REKLAAMIGA. HASARTMÄNG POLE SOBIV VIIS RAHALISTE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEKS. TUTVUGE REEGLITEGA JA KÄITUGE VASTUTUSTUNDLIKULT!
NOORED IIDOLITEST
Noored imetlesid kalevlaste võidutahet NSV Liidu viimaste meistritega aastaid hiljem koos mänginud Tanel Tein ja Janar Talts suhtusid neisse suure aupaklikkusega. aasta Euroopa meistriTanel Tein, kes oli 1991. Foto: Joosep Martinson võistluste finaalturniirile. aasta kevadel 13-aastane, "Esimest korda mõne vaatas Kalevi otsustavat kultoonase kalevlasega koos laheitlust Leningradi Spartamängima hakates oli aukiga televiisorist. paklikkus väga suur. Mi"Arvan, et toonase Kalevi nusugustele noortele olid tegi meeskondlikult tugeneed mehed ikkagi juba vaks mentaliteet – kaotalegendid," ütles Tein. mine ei tulnud nende jaoks kõne allagi. Isegi näiteks Mastimänd viskevõistluse treeningutel Karavajev oli võimatu Kuusmaad või 1991. aastal Kalevis meGert Kullamäed võita. Kvalihetegusid teinud korvpalteeti oli selles meeskonnas luritega on kõrvuti mängipalju ja sisemine konkunud ka Janar Talts, kes oli rents andis kõvasti juurde," veerand sajandit tagasi sõnas ta. alles kaheksa-aastane. Tartu korvpallikooli kas"Korvpalli ma siis veel vandiku Teini suuremad iiei mänginud, tollest ajast dolid olid Tiit Sokk ja Aivar Tanel Tein (vasakul) ja Gert Kullamäe olid Kuusmaa. "Põhjus on üsna meeskonnakaaslased Tartu Ülikool/Rockis. mul elavaid mälestusi pole. Küll aga olen tagantjärele lihtne: nemad kui tagamepalju kuulnud viimasest finaalmängust ja seda ka hed vedasid Kalevi mängu kõige rohkem. Tagantvaadanud. Kuusmaa ja Kullamäega, kelle meesjärele videoklippe vaadates on jäänud huvitaval konnakaaslaseks sain, oleme sellest ka rääkinud," kombel eriti hea mulje Margus Metstakist – ta lausus ta. oli siis noor ja kehaliselt väga võimas kuju. Julgen Kõige eredamalt on Taltsil meeles 214 cm öelda, et Kalevi saavutus oli väga paljude noorte pikkune Aleksandr Karavajev, sest tema poeg jututeema, sest hängimist nagu praegu ju polnud Anton käis Tartu Ülikool/Rocki keskmängijaga ja alasid, mida jälgiti, oli hoopis vähem," kirjeldas Lasnamäel korvpallitreeningul. "Võisime ta korvpallivaimustust. olla siis 12–13-aastased. Karavajev oli Tein pääses juba 16-aastasena Tarmeiesuguste poisikeste suur iidol – tu meeskonnas Eesti meistrisarjas Tanel Tein ikkagi kõva mängumees ja nii pikk väljakule ja tal õnnestus mitme pealekauba. Ma polnud nii teist "Sisemine iidoliga hiljem mitu hooaega koos nii pikka meest siis vist näinudmängida. Seejuures lunastasid konkurents andis ki," meenutas Talts. Kuusmaa, Kullamäe, Metstak, Rauno Pehka, Marek Noormets ja Tein Eesti koondisele pääsme 2001. 26 KALEV 25
Kalevile kõvasti juurde."
Karl Rinaldo
MEELELAHUTUS
Kirevaid lugusid Kalevi korvpallimeeskonnast Juhtumeid aastatest 1985 – 1991.
Foto: Gunnar Vaidlo
Kaks Sokku, isa August ja poeg Tiit.
Eesti korvpalli matused jäid ära
1985. aasta sügisel kutsus August Sokk peatreeneriks Jaak Salumetsa, kes esitas tingimuse: "Too Tiit koju." Tiit Sokk pidi aga veel aasta veetma armeeteenistuses Moskva Dünamos ja Kalev rabeles esiliigas edasi. Kui meeskond startis turniirile Donetskisse, kohtus Salumets Pirital kõrgema spordimeisterlikkuse kooli juhi Jaan Taltsiga. "No lähete siis Eesti korvpalli matustele," puistas olümpiavõitja haavale soola. Salumets vastas resoluutselt: "Jaan, sa jäädki matuseid ootama." Tiit Sokk tuli Kalevile appi ja meeskond tõusis kõrgliigasse tagasi.
Soonik magas vannis
1988. aasta kevadise Kiievi turnee eel lubas abitreener Riho Soonik: "Kui võidame kõik kolm mängu, magan järgmise öö vannis." Kalevi abitreeneril tuli lubadus täita, sest Kalev alistas turniiril 9.–12. kohani Leningradi Spartaki, Kiievi ASK ja Vilniuse Statyba.
Varahommikune viskedrill
Kui kalevlaste vabavisete protsent oli esimesel kõrgliigahooajal 1987/88 vilets, saatsid treenerid mehed hommikul kell seitse TOP-i saali vabaviskeid harjutama. Igaühe norm oli sada viset. Peagi hakkas vabavisete protsent tõusma.
Kalev kõrbes kuumuses
1985. aasta suvel ähvardas meeskonda oht isegi esiliigast pudeneda. Üks tagumise otsa turniir peeti juulikuu leitsakus Bakuus. "Mängisime välisväljakul, kus oli meeletult palav," meenutas Toomiste. "Sokk pani märja rätiku ümber pea ja Soonik vehkis kätega, et õhku saada. Plats oli nii kuum, et seista ei saanud, muidu sulasid ketsitallad ära. Puhus tugev tuul, kaugelt ei saanud visata. Poolteist tundi päikese käes tegid su nagu soodaks. Suutsin olla ärkvel, lõikasin vist söödu vahelt, söötsin palli Metstakile, kes tegi korvi ja saime võidu kätte."See võit säilitas Kalevile esiliigakoha.
KALEV 25 29
MEELELAHUTUS Foto: Tõnu Hellam
Saksakulm tahtis palli eest ära joosta
1991. aasta meistrivõistlustes muudeti süsteemi: kõigepealt mängisid kõrgliiga ja esiliigameeskonnad omavahelisel alagrupiturniiril. Kalevil puudus Saraatovis peetud esimesel turniiril Euroopa turneel jalga vigastanud Babenko ja järgnes kolm kaotust. Krasnodaris sai Kalev Saraatovi Avtodorožnikult taas lüüa. Põhiviisikusse edutatud Ivo Saksakulm uhas kolm korda korvi alt mööda ja tema lõpusekundivise pööras rõngast välja. "Kogu õhkkond meeskonnas oli närviline," rääkis keskmängija toona. "Siis hakkas töötlus platsi kõrvalt ja see lõi mind veel rohkem verest välja. Jumalapärast, kartsin palli saada. Mõtlesin, et jooksen palli eest ära." Raevunud Salumets viis oma prohmakast niigi sandis meeleolus Saksakulmule hotellituppa "kingituseks" konjakipudeli.
Noorele polnud õlu lubatud
1990. aasta septembris mängis Kalev turniiridel Prantsusmaal ja Belgias. 19-aastane Marek Noormets, kelle passi löödi välisviisa hiljem, sõitis üksi meeskonnale Belgiasse järele. Kogenud kalevlased tellisid õhtusöögi juurde õlut. Noormets palus endalegi kesvamärjukest. "Noor, mis sa teed?" üllatus Salumets.
Kuusmaa hakkas karsklaseks
Võiduka hooaja veebruaris, kui kalevlastele terendas võimalus jõuda medalimängudele, lubas Aivar Kuusmaa abitreener Pranas Mickevičiusele, et ei tarvita mai alguseni kangeid jooke. "Tuleb tunnistada, et kahe kuu jooksul mu mäng paranes," tõdes Kalevi kapten. Pärast Riia VEF-i alistamist kogunes Kuusmaade ühetoalisse korterisse finaalipääsu tähistama seitseteist sõpra. "Nad võtsid mulle apelsinimahla, siis oli päris raske," ütles võõrustaja.
Väljavõtted George Jacksoni intervjuust Spordilehele (jaanuar 1991)
Ivo Saksakulm - no mis teha, kui pall korvi ei lähe! 30 KALEV 25
"Oleme seda paika (Pirita grillbaar), kus kana pakutakse, tihti külastanud. Peaaegu igal päeval. Seal on ka maitsvad kartulid. Igatpidi tore koht." "Tulime esimeselt turneelt tagasi – ja siin hakkas mõni asi meeldima. Tulime tagasi Kuibõševist – ja Tallinn meeldis juba rohkem. Sest Venemaal on ikka palju hullem olukord, eriti toiduga."
OÜ POTIPOISS
TEIE TULEOHUTU KODU HEAKS! korstnapühkija lõõriummistuste likvideerimine lõõride puhastamine kettpuhastiga lõõriuuringud kaamera ja suitsupadrunitega tel 5807 2581 I info@potipoiss.ee I www.potipoiss.ee
KÜTTESÜSTEEMIDE EKSPERTHINNANG MAJA KASUTUSLOA SAAMISEKS Maja kasutusloa saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kes paneb kokku komisjoni hoone ülevaatuseks. Komisjoni kuulub alati ka üks Päästeameti esindaja, kelle pädevuses on kütteseadmetega seotud dokumentide kontrollimine. Päästeameti esindaja kontrollib ehitise vastavust ehitusprojektile ja kehtestatud nõuetele tuleohutuse seisukohast. Kui küttesüsteemi kohta vajalikud dokumendid puuduvad, siis veendumaks küttesüsteemi ohutuses, aktsepteerib Päästeamet ka eksperthinnangut.
OÜ Potipoisil on eksperthinnangu andmiseks nõutav kompetents ja tahe olla olukorra lahendamisel teie koostööpartner.
George Jackson pingutas kaitses kõvasti.
Ameeriklasega suletud linnas
Kui kalevlased 1990. aasta detsembris Nikolajevis hotelli olid majutatud, öeldi mänedžer Toomas Vellestele: "Peate koos neegriga minema viisa järele." Nikolajev oli suletud linn, mida välismaalased tohtisid külastada vaid eriloaga. "Meil olid dokumendid korda aetud. Läksin kohalikku siseasjade osakonda, näitasin paberid ette. Naine helistas ülemusele, et pole põhjust meilt midagi rohkem nõuda. Siis pöördus minu poole: "Oh, te olete julged. Nikolajevis pole varem neegrit nähtud, pealegi veel ameeriklast."" Muide, Aeroflot müüs riigi siselendudele välismaalastele kallima pileti kui Nõukogude elanikele. "Me lendasime grupipiletiga, nimekirjas oli ta kui Georg Jaakson," ütles Velleste.
Nagel tänas politseinikke inimlikkuse eest
Andrus Nagelil juhtus mõni päeva pärast meistriks tulekut sekeldus politseinikega. "Sõitsime autoga linnas koju Keilasse," rääkis ta toona. "Olin pisut trimbanud. Naise panin rooli, aga tal pole lube. Merike hakkas viimasel hetkel minu ärgitamise peale ristmikku ületama, aga enne süttis fooris punane tuli. Ja kõrvalt hakkas juba rohelise tulega liikuma politseiauto. Muidugi tõmbasid võmmid meist mööda ja peatasid kinni. Rääkisin ausalt kõik ära ja lubasin kohe trahvi maksta, peaasi, et asi laheneks kiirelt ja valutult. Alguses oli vene keelt kõnelnud politseinik vastu,
Foto: Lembit Peegel
kuid lõpuks eskortisid meid inimlikult Nõmmelt Õismäele ja palusid Keilasse sõita. Võib-olla mõjus, et tunti ära Liidu meister. Ma annaksin väärt politseinikele ametikõrgendust."
Naised laevas, laev põhjas?
Kord sõitsid Kaleviga Leningradi ka mõned korvpallurite abikaasad. Meeskonna tabeliseis polnud kiita ja Salumets oli järgmise päeva hommikul treeningule sõites turris. Kui paar meest, kelle abikaasad olid kaasas, polnud bussi väljumisajaks kohal, hõikas Jaak sohvrile: "Pojedim!" Buss sõitis minema ja mahajäänud kalevlased pidid võtma takso, et treeningule jõuda. Teise mängu kalevlased võitsid, nii et kehva tabeliseisu ei saanud naiste kaela ajada. Andrus NIlk
Kalevlaste hüüdnimesid Jaak Salumets – Suur Mees, Suur Juht Riho Soonik – Riks, Sonna Aivar Kuusmaa – Sumo, Kusa Aleksandr Karavajev – Sass Sergei Babenko – Bob Andrus Nagel – Andu Margus Metstak – Marga Aivar Toomiste – Tomka Ivo Saksakulm – Iff George Jackson – Georg Jaakson Rauno Pehka – Raunts Roman Prussakov – Doktor
KALEV 25 33
ENNUSTUS
Kes võidab? Ennustamine on küll tänamatu töö, aga siiski palusime korvpalliga lähemat sinasõprust pidavatel asjatundjatel ennustada, kes võidab 25 aastat hiljem, mida nad sellelt õhtult ootavad ning mis neil ajaloost meeles on. Ain Kuusik, ASi Alexela Oil juhatuse liige
Sain sellele üritusele suisa kolm kutset, aga kahjuks pean viibima sel ajal eemal. Kõikvõimalikud salvestused ja sõprade emotsioonid vaatan aga kindlasti hiljem üle! Saan aru, et rahvas mäletab seda võistlust ja tuleb tunnistada, et on ka, mida mäletada. Kindlasti saab olema võimas sõu ja meelelahutus! Neile, kes mäletavad omaaegset üritust, saavad kindlasti nostalgialaksu ja nooremad saavad osa meie ajaloost. Mäletan, et omaaegse mängu ümber oli palju kõmu ja juttu uudistes. Meil kodus tollases tillukeses ühetoalises korteris oli noorel perel veel mustvalge telekas. Värvilist ei jaksanud osta. Loomulikult võidame meie! Pakun, et seisuks jääb 68:62!? Aga võib-olla ka natuke rohkem. Foto: Eero Vabamaegi
Ain Kuusik. 34 KALEV 25
Keio Kuhi.
Foto: Priit Simson
Keio Kuhi, Eesti Korvpalliliidu peasekretär
Lähen kindlasti seda mängu vaatama, sest see on Eesti korvpallile toonud nii palju au ja uhkust, et sündmuse sära ei ole kustunud ka pärast 25 aasta möödumist. Kindlasti ootan sellelt mängult positiivset emotsiooni. Samas tean, et selle mänguga seoses tehakse nii mõnigi muu huvitav etteaste noorkorvpallurite poolt, ka seda jälgin hea meelega. Ka Eesti Korvpalliliit on otsustanud oma hooaja lõpetamise ühendada selle suurepärase ettevõtmisega. Kuna elasin sellel ajal Haapsalus, siis mäletan väga hästi neid sõite Kalevi mängudele koos isaga. Mäletan, et väga palju mängu ei näinud, sest noore poisina ei ulatunud üle teiste vaatama. Melu oli meeletu ja kisa kõva, ka ise sai kõvasti kaasa elatud – see pakkuski emotsiooni ja jättis hea mälestuse. Kas ma sellel konkreetsel mängul olin, ei suuda ma oma mälust kahjuks tuvastada, olin liiga noor. Mina arvan, et mängu võidab ikka Kalev. Skoori on väga raske ennustada, ma pole meeste vormiga kursis. Loodan, et tuleb korviderohke! Margit Aedla
R
V채liskorvide pakkumine:
GP8A60
990.- + 20% km
GP5A48G
590.- + 20% km Stigmar - Korvpalli juures aastast 1993
www.stigmar.ee
Tellimine: info@stigmar.ee Tel: 6554390