Kindlustus&turvalisus Lehe toimetas ja kujundas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Nele Laev, nele.laev@epl.ee, tel: 680 4505
OKTOOBER 2010
Kas teadsid, et: • Kõige sagedamini kahjustab kodusid vesi. Enamasti on tegemist torude (veetorude, küttetorude, radiaatorite) purunemisega. Katki on läinud ka veeboilerid ja kraanid. Sellel talvel oli palju juhtumeid, kus lumesulamisvesi kahjustas korterite ja elamute siseviimistlust. • Selle aasta kaheksa kuu jooksul on 58% Seesam Kindlustuse hüvitatud juhtumitest seotud veekahjudega. Suurim hüvitatud veekahju sellel aastal on olnud 251 000 krooni, keskmine kahjuhüvitis on 32 000 krooni.
Kui kindlustusleping ei kata riske, mis vara tegelikult ohustavad, võib kogu kindlustusmaksest saada mahavisatud raha. Tihti otsustatakse kindlustada vaid hoone, kuid mõelda tuleks ka seal sees olevale varale ja kahju suurusele, kui kõik peaks korraga hävima. Täiuslikuma kaitse saab hoone kindlustuse koduse vara kindlustusega kombineerides. Veelgi laiema kaitse kodukindlustusele annab vastutuskindlustus.
Tunne oma koduga seotud riske
Kodu kindlustades on otstarbekaim kõik koduga seonduvad turvalisuse riskid läbi mõelda ja valida selline kindlustuskaitse, mis vastab tegelikele vajadustele. Näiteks tuleks kodu puhul hinnata: kas uksed-aknad on piisavalt turvalised? Millist signalisatsiooni paigaldada? Millises seisukorras on minu maja torustik? Ühelt poolt saab iga inimene ise tagada, et riskid oleksid väiksemad, kuid näiteks veekahjud kipuvad tihti olema ettenägematud. Kuidas saakski kortermaja elanik hinnata, millises seisukorras on naabri torustik või kas elamu katus peab tugevale vihmasajule vastu. Samuti on raske saada loodusjõudude vastu. Viimaste Eestit kimbutanud tormide valguses on vihma ja tuule tekitatud kahjud üha tihedamad ja ulatuslikumad. Inimese loomuses ei ole negatiivseid stsenaariume oma peas läbi mängida, kuid kahjuks ei piisa ainult parema ilma lootusest. Koguriskikindlustus võtab arvesse ootamatud sündmused
Seesam Kindlustusest leiab sobiliku lahenduse kolme kindlustuskaitse variandi seast: tule- ja tormikindlustus, pakettkindlustus ning koguriskikindlustus. Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i arendusdirektor Priit Kuuskme soovitab valida nii maja või korteri kui ka koduse vara kindlustamiseks koguriskikindluste paketi ning lisada kindlasti sellele ka vastutuskindlustuse. Ko-
• Tulekahjusid esineb võrreldes veeavariidega hoopis harvemini. Kui aga tuli lahti pääseb, on tagajärjed veekahjust oluliselt ulatuslikumad. Tulekahjude algpõhjused on väga erinevad: tuli saab alguse elektrisüsteemidest, ülekütmisest, süttivate materjalide unustamisest tule või küttekollete lähedusse jms. • Tulekahjudega seotud hüvitiste osakaal Seesam Kindlustuse 2010. aasta väljamaksetes on 8%. Keskmine kahjusumma on 230 000 krooni. • Kindlustuslepingut sõlmides peetakse kõige suuremaks ohuks vargust. Tegelikult moodustavad varguse ja vandalismiga seotud kahjud ainult 7% hüvitatud kahjude koguarvust. Võrreldes vee- ja tulekahjudega on vargustega tekitatud keskmine kahju väiksem – 18 000 krooni.
Enne mõtle, siis kindlusta guriskikindlustus erineb teistest pakettidest selle poolest, et katab enamiku äkiliste ja ettenägematute sündmuste põhjustatud varakahjudest. Ostes juurde ka vastutuskindlustuse, on võimalik saada hüvitist kahju eest, mille inimene ise on kolmandatele isikutele või nende varale tekitanud. Ka Seesami kahjukäsitlusosakonna juhataja Ly Jõhviku sõnul on koguriski pakett kõige kindlam valik. Kui tule- ja tormi- ning pakettkindlustuse puhul on loetletud konkreetsed kindlustatavad riskid, siis koguriskikindlustuse puhul kuuluvad hüvitamisele veel paljude ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud. Näiteks kukutab tugev torm majale puu, mis lõhub katuse ning seetõttu rikub vihm ülakorruse tubade tapeedid ja põrandad ning muudab kasutuskõlbmatuks mööbli ja kodutehnika. Niisugust õnnetust pole paraku võimalik ette aimata. Võttes aga oma majale ja ka kodusele varale koguriskikindlustuse, kuulub kogu kahju Seesamis hüvitamisele. Koguriskikindlustusest on abi ka mitmete kodus ette tulla võivate äparduste puhul: näiteks kukub kodus köögikappe koristades raske haudepott kogemata keraamilisele elektripliidile ning lööb selle puruks. Seegi on Jõhviku kinnitusel ettenägematu juhtum ning koguriski paketi ostnud inimesel on õigus saada katkise pliidi eest hüvitist. „Hüvitamisele ei kuulu tavapärasest kasutamisest ja kulumisest, vigasest ehitus- ja remonditööst, lume ja jää raskusest põhjustatud kahjud, mis ei ole tekkinud ootamatult,”
märgib Ly Jõhvik. „Kui aga novembris sadas öösel ootamatult maha paks lumi ning meie kliendi kasvuhoone purunes, hüvitasime talle tekkinud kahju, sest ta ei saanud juhtunut kuidagi ette näha ega ära hoida.” Tähtis on arvestada, et koguriskikindlustus hüvitab kõik ootamatust sündmusest tekkinud kahjud kodule sel juhul, kui kindlustus on ostetud nii ehitisele kui ka kodusele varale. „Kui kodune vara pole kindlustatud ja midagi juhtub, hüvitab kindlustus küll seintele, põrandale või muule hoone osale tekkinud kahju, kuid hüvitamata jäävad rikutud riided, kodutehnika ja muud esemed,” selgitab Jõhvik. Vastutuskindlustusest abi kodust kaugemalgi
Vastutuskindlustuse lisamine tõstab kindlustunnet veelgi – kui midagi teie elamises juhtub, ei pruugi ju häda saada vaid teie kodu. Näiteks kui teie korteris puruneb veetoru ja vesi jookseb põrandate ja seinte vahelt alumiste naabrite korterisse, hüvitab Seesam ka neile tekkinud kahjud. Niisamuti on õigus hüvitisele, kui teie kodust alguse saanud tulekahjusuits ja kustutusvesi naabrite elamise rikuvad. „Sündmused, mis saavad alguse teie kodust ja kolmandatele isikutele kahju põhjustavad, kuuluvad vastutuskindlustuse olemasolul hüvitamisele,” kinnitab Jõhvik. Eraisiku vastutuskindlustus laieneb aga kodu piiridest kaugemalegi. Kui Eestis jalgrattal ringi sõites kogemata
kellegi auto vastu põrkate ja ukselt värvi maha kriibite, hüvitab kindlustus tekitatud kahju. Siia alla mahuvad ka juhtumid, kui teie koer möödakäijat hammustab või laps kaupluses hinnalise eseme lõhub. Alla seitsmeaastase lapse tekitatud kahju hüvitatakse isegi siis, kui ta tegi seda tahtlikult. Kindlustuse mõte on endise olukorra taastamine
Seesam kindlustab hoone või korteri täisväärtuskindlustuse põhimõttel. See tähendab, et poliisil puudub harjumuspärane kindlustussumma. Kliendid ei pea muretsema, kas õnnetuse korral saab kindlustuselt kahjude katteks piisavalt raha. Täisväärtuskindlustus tähendabki seda, et igal juhul on tagatud hoone või korteri taastamine selle endisel kujul. Koduse vara kindlustamise aluseks elamispinna suurus
Koduse vara hüvitislimiit leitakse vastavalt maja või korteri eluruumide pinnale – mida suurem on elamine, seda rohkem on inimesel tavaliselt ka kodust vara. „Kui aga klient arvab, et tema kodune vara on sel põhimõttel leitavast summast rohkem väärt, on tal võimalik limiiti tõsta,” kinnitab Priit Kuuskme. Koduse varana on automaatselt 45 000 krooni ulatuses kindlustatud ka eri kollektsioonid (nt kunstikogud) ning mitteregistreeritavad sõidukid (jalgrattad, sõudepaadid, mopeedid). Siingi on võimalik hüvitispiiri tõsta, võib ju haruldase kunstikogu väärtus tõesti olla oluliselt kõrgem.
Kodu turvalisus alandab kindlustusmakset
Kindlustusmakse suurust arvutama asudes võetakse arvesse mitmeid asjaolusid. Nii sõltub kindlustuse hind eluruumide pinna suurusest, hoone kasutusotstarbest, kandekonstruktsioonist, vanusest, valitud kindlustuskaitse variandist, omavastutusest ning kodu turvalisusest. Mida suurem on kindlustusvõtja valitud omavastutusmäär, seda väiksemaks kujuneb kindlustusmakse. Vastavalt oma rahalistele võimalustele peaks kaaluma, kas on lihtsam maksta iga kuu natuke rohkem, et õnnetuse korral oleks omavastutusena välja käidav summa väiksem või valida minimaalsed kuumaksed ja arvestada suurema omavastutusega. Kui teie kodus on valvekeskusesse ühendatud töökorras signalisatsioonisüsteem, mis fikseerib murdvarguse, tule- või veekahju aset leidmise, ei rakendata nende kahjude hüvitamisel omavastutust. Hüvitise väljamaksmisel ei rakendata omavastutust ka siis, kui korterisse murti sisse turvaluku lõhkumise teel. Kui riskide hindamine ja maandamine kõlab keeruliselt, ei pea õigete valikute tegemiseks ise kindlustusspetsialistiks hakkama. Kõige lihtsam on pöörduda ekspertide poole, kellega koos välja selgitada, mis ohud igapäevaelus varitsevad ja kuidas ennast nende vastu kõige otstarbekamalt kindlustada.
oktoober 2010
turvalisus
2
Kodule turvasüsteemi valides tasub iga samm hoolikalt läbi kaaluda Arvamus „minuga seda ei juhtu” kipub olema meisse paljudesse sisse juurdunud. Igapäevased politseiteated vargustest kipuvadki jääma reaks leheveerul või osaks raadiouudistest seni, kuniks ise ükspäev koju tulles segi pööratud toad avastame. Kes aga on kordki elus midagi niisugust üle elanud, teeb edaspidi kõik selleks, et juhtunu ei korduks. Varaste ohvriks sattumine ei tähenda ju vaid väärtesemetest ilma jäämist, vaid on ka emotsionaalselt väga raske ja vastik üleelamine. „Palju on neid, kes loodavad, et midagi ei juhtu. Kahjuks juhtub küll ja igapäevaselt,” tõdeb turvafirma G4S müügi- ja klienditeenindusosakonna juhataja Taivo Kutser. „Võib ju tunduda, et mu kodul on uued uksed-aknad-lukud, ka trepikoda on lukus ning olen kaitstud, aga kas see ikka on piisav?” Mida ma olen teinud?
Oma kodu turvalisust hinnates tasub endalt küsida: mida ma olen enda kodu vargakindlaks muutmiseks teinud? Kas ma saan olla kindel, et see kõik kaitseb mind? Kas see tõesti takistab varast sissemurdmist ette võtmast? Ja kui peakski midagi juhtuma, siis kes mind siis aitab? Taivo Kutser märgib, et iga oma kodu kaitsmiseks ette võetud samm on tervitatav. Tugevamad uksed-aknad, keerukas lukk ja ka valgustatud majaümbrus mõjuvad vargale eemalepele-
tavalt. Kui aga vargal on võimalik maja või korteri juures segamatult toimetada, siis varem või hiljem jõuab ta ka oma eesmärgini. Politseiteadete kohaselt registreeriti kolme päeva jooksul (25.–28. sept) kokku 30 vargust eluruumidest. Ka nendel kodudel olid lukud ees ja uksed suletud, ometigi sellest ei piisanud. G4S-i aastatepikkune kogemus näitab, et üliharva murtakse sisse majapidamistesse, mis on turvafirma valve all ning kus häiressemineku korral on peagi oodata turvatöötajate kohalesõitu. Oma kodule valveteenust valides ongi kõige tõhusam panustada just sellisele valvesüsteemile, kus häire puhul suundub signaal turvafirma juhtimiskeskusse, kes omakorda saadab sündmuskohale eriväljaõppega patrulli. Kas olen valmis vargaga kohtuma?
Võimalik on paigaldada ka selline valvesüsteem, mis häiresse mineku korral saadab teate SMS-iga omaniku mobiiltelefonile, kes siis ise kohale tõttab või kedagi asja uurima saadab. Kuid kas me oleme kunagi oma peast laskunud stsenaariumi, mis võiks juhtuda siis, kui ma oma kodus vargaga silmitsi satun? „Enamasti ei ole sissemurdjatel küll relva, kuid vabadusse pääsemiseks võidakse relvana kasutada esimest ette juhtuvat asja,” tõdeb G4S-i juhtimiskeskuse juhataja Margus Alamets. „Samuti võib sissetungija olla purjus või narkojoobes ning käituda ettearva-
matult. Eelkõige peaks kaaluma võimalikke tagajärgi: kas me oleme valmis sellisesse olukorda sattuma või oma lähedasi sellisesse olukorda panema, sest kurjategijaga kohtuda võib ju ka teie laps või eakas pereliige.” Turvatöötajad on eriväljaõppega
Et kõik niisugused võimalikud riskid välistada, võikski igas kodus olla juhtimiskeskusesse ühendatud koduvalve. „Turvaekipaaž tunneb piirkonda, teab, kuidas tegutseda, kuidas taktikaliselt käituda – kõik töötajad on läbinud spetsiaalse väljaõppe,” selgitab Alamets. „Turvatöötajal on oskus tagada ka enda ohutus, samuti on tal kasutada erivahendid: kurjategija kinnipidamiseks on lubatud kasutada pipragaasi ja käeraudu.” Kõige tähtsam on aga teadmine, et turvafirma valvatavatesse kodudesse üritatakse üliharva sisse murda. Niisuguse lahenduse puhul ei tekigi elanikel võimalust sissetungijaga kokku saada. Igale majale oma süsteem
Sageli tekitab küsimust, kas valida koju juhtmetega või juhtmevaba valvesüsteem. Taivo Kutseri sõnul on mõlemal variandil teatud puhkudel omad eelised. Juhtmevaba süsteem on hea lahendus juhul, kui pole soovi seintele andurite tarvis kaableid vedada. Samuti on sel puhul hiljem väga hõlbus näiteks mööblit ringi tõsta, sest valvesüsteemi saab kergesti ümber paigaldada.
„Talvel tühjalt seisvas majas aga saavad seadme akud kiiresti tühjaks ning juhtmevabast süsteemist kasu pole,” osutab Kutser. „Suurt juhtmevaba süsteemi on ka ehitada ja hallata väga kulukas. Kui ehituse käigus on hoonesse kaablid veetud, on igal juhul mõttekam paigaldada juhtmetega süsteem, sest see on kaks korda odavam kui juhtmevaba.” Neil, kel majaehitus alles ees seisab, soovitavad G4S spetsialistid juba hoone projekteerimisfaasis turvafirmaga konsulteerida. „Turvafirma tagab süsteemi, mis oleks võimalikult töökindel, hakkame ju edaspidi ka ise süsteemi haldama ja peret teenindama,” märgib Taivo Kutser ja lisab, et vahel on näiteks esinenud vigu ehitaja koostatud projektides, kus turvasüsteem on planeeritud ventilatsiooniava või akna lähedusse ning õhu liikumine tekitab valehäireid.
Enim kasu on valvesüsteemist, kus häire korral sõidab kohale patrull võtab mõnevõrra kauem aega. Sageli küsitakse, et kui maja, näiteks suvila, asub kaugel, siis mida valveteenistus annab? Vastus on lihtne – varas ei saa tegutseda rahulikult, kui ta teab, et patrull on tulemas. Sageli viib selliste majadeni vaid üks tee ning vargal polegi kuhugi põgeneda – patrull sõidab talle lihtsalt vastu.
Turvafirma G4S müügi- ja klienditeenindusosakonna juhataja Taivo Kutser ning juhtimiskeskuse juhataja Margus Alamets selgitavad, kuidas valvesüsteem toimib ning mis saab siis, kui süsteem häiresse läheb.
I Vahel peljatakse turvaseadme paigaldamist – et valve alla panemine on keeruline ning äkki ei saa lapsed või eakad sellega hakkama. Mida te neile ütlete?
I Kuidas kodune valvesüsteem lihtsalt seletatuna toimib?
Korteri või maja ruumid kaetakse liikumisanduritega ning kui keegi sisse tungib, annab valvur häiret ning signaal läheb turvafirmasse. Süsteem ehitatakse üles nii, et üks andur käivitub viivitusega, tavaliselt on see koht välis-ukse juures. Kui pererahvas koju tuleb, on piisavalt aega, et süsteem häirest maha võtta. Mujal ruumides vallandub aga häire sisenemisel kohe.
Valvesüsteemi kasutamine pole keeruline. Valve pannakse peale või võetakse maha sõrmistikust, kuhu tuleb sisestada kood. Soovi korral saab süsteemi valvesse panna ja valvest maha võtta ka puldi abil ning koodi pole siis tarvis sisestada.
I Kas valvet saab panna peale ka näiteks öösel? Kui pererahvas magab, on ju oht, et varas hiilib ikkagi vaikselt sisse.
I Mis siis täpsemalt juhtub, kui süsteem häiresse läheb?
Saab küll. Võimalik on näiteks panna ööseks esimene korrus valve alla, samal ajal kui pererahvas üleval magab. Elamist on võimalik ka tsooni kaupa valvestada. Paned näiteks välisukse valvesse, aga pererahvas saab ise kodus vabalt ringi käia. Nii kui võõras tuleb uksest sisse, tekib häire.
Tööle hakkab maja või korteri juures olev sireen ning samal ajal läheb signaal ka turvafirmasse. Turvateenistus käitub vastavalt sellele, millise teenuse inimene on valinud – kas sõidab kohe välja või helistab enne omanikule ja tegutseb siis vastavalt tema soovile. Kogemata tekkinud valehäire korral on inimesel võimalik öelda, et turvateenistusel pole tarvis kohale sõita. Valehäiret on võimalik ka ise tühistada turvateenistusse helistades. I Kui aga tegemist ongi tõenäoliselt sissetungiga? Mis saab siis?
Siis sõidab valveteenistus kohale. Kõigi valves olevate objektide kohta on turvatöötajatel olemas põhjalik eel-info. Turvatöötajad teavad, mis on valves, kus on objekti uksed-aknad jne. Korteri puhul on teada asukoht, millised aknad majas kuuluvad just sellele korterile jne. Kui sissetungija viibib tõenäoliselt ruumides sees, edastab valveteenistus vastava info juhtimiskeskusse ja kutsub vajadusel lisajõudu juurde. Samuti teavitatakse toimuvast politseid ning muidugi omanikku. Turvatöötajad võtavad objekti valve alla. Kui turvateenistus peab vajali-
I Milliseid andureid lisaks liikumisandurile valvesüsteemiga liita saab?
kuks objektile sisenemist, kooskõlastatakse see enne kliendiga, siseneda võime vaid omaniku loal. Tegutseme selle nimel, et sissetungija kohapeal kinni pidada. Õnneks tuleb tõdeda, et valvega kodudesse murtakse sisse väga harva. I Kurjategija on kinni peetud ja politsei viib ta minema, omanik on aga kodust kaugel ning sissetungija on ukse lõhkunud. Kes jääb mu kodu valvama?
Turvafirma ei lahku sündmuskohalt enne, kui omanik on talle selleks loa andnud.
I Aga kui kurjategija on valveseadme lõhkunud?
G4S pakub tehnilist tuge seitse päeva nädalas ning lõhutud seade asendatakse nii kiiresti kui vähegi võimalik uuega.
I Kas turvateenistuse valvealasse jäävad ka väljaspool pealinna elavad inimesed?
G4S-l on üle Eesti u 80 valveekipaaži, Tallinnas ja Harjumaal kontrollib turvalisust u 30 ekipaaži. Kõik suuremad asulad ja suuresti ka kogu Eesti on valveteenistusega kaetud. Praegu ei paku me veel teenust vaid väikesaartel.
I Kui kiiresti turvateenistus kohale jõuab?
Suuremates asulates jõuab patrull kohale keskmiselt nelja-viie minutiga, asulast väljasõit
Süsteemiga on liidetud ka tulekahjuandur, mis on valves ööpäev läbi ega sõltu sellest, kas süsteem on valves või valvest maas. Eramu katlamajja on võimalik paigaldada temperatuuriandurit. Talveoludes on see väga oluline – juhuks, kui katlamaja peaks välja lülituma ning tekib oht torude külmumiseks. Samuti on võimalik paigaldada gaasi- ja veelekkeandurit.
I Ütlesite, et valvatavatesse kodudesse murtakse väga harva sisse. Aga kuidas kurjategija seda teadma peaks, et elamine on valve all?
Esmane märk turvafirma valvest on varga jaoks koduakendel ja -ustel olevad turvafirma kleebised. Neid on kutsumata külalisel võimatu mitte märgata.
Parklad ja hoovid videosse, keldrid ja garaažid valvesse
Video võtab kurikaela pildile
G4S turvatehnikadivisjoni direktori Priit Valgu sõnul on trepikodade turvalisemaks muutmise puhul abinõuks videovalve. „Kui trepikoja ukse luku peale kindel olla ei saa, on välisuks kaamera vaateväljas ning see hoiatab varast,” märgib ta. Kaameratega saab jälgida samuti kortermaja hoovi, parklat, mänguväljakut, aga miks mitte ka trepikoda seestpoolt. Et tänapäeval on enamikus kortermajades internet, on videovalve paigaldame suhteliselt lihtne. Kaamerate salvestatavat pilti on võimalik jälgida ka kodust eemal olles, näiteks töö juures või reisil viibides – selleks on vaja internetiühendust. Kaamerate hulga, nende paigutuse ning pildi vaatamise õigusega isikud pannakse paika koostöös ühistu ja turvafirmaga. Kui majaelanikud avaldavad soovi ja neil on kodus netiühendus, võivad pilti jälgida kas või kõik pered. Salvestatud videoid säilitatakse tavaliselt ühe kuu jooksul. „Aga kui miskipärast soovitakse, et arhiivipilt peaks säilima pool aastat, on seegi võimalik,” täpsustab Valk. Sageli soovivad ühistud videovalvet paigaldada parklate tõkkepuude juurde, sest neid kiputakse puruks sõitma – kes seda tegi, jääb aga enamjaolt teadmata. „Videovalve distsiplineerib ka majas elavaid inimesi ning ega varas sinna kanti lähe, kus videovalve on,” täheldab Valk. Tavapäraselt kortermajade turvakaamerate pilti turvafirma ei jälgi – nende osa on lahenduse väljatöötamine, paigaldus ja hilisem tehniline tugi;
turvalisus
administreerimisõigus on majaühistu käes. „Aga kui tegemist on palju väärtusi omava eliitmajaga, saame pakkuda ka lahendusi, kus videovalve pilt on 24/7 nähtav juhtimiskeskuses ning seda jälgivad meie operaatorid,” tõdeb Priit Valk.
oktoober 2010
Sel kevadel tehti Haapsalus ühe ööga mitme kortermaja trepikoda ja keldrit jalgratastest tühjaks, augustis oli järg Rapla käes. Vargaid ei takistanud lukustatud välisuksed, keldrid ega ka rataste ketid ja trossid. Mida teha, kui lukud vargaid ei pea ning kõigi asjade hoidmiseks napib kodus ruumi? Kogu pere jalgrattaid ei mahuta ju ka parima tahtmise juures korterisse ära.
3
Garaaži läbipääsukaardiga
Keldribokside, maa-aluste garaažide või muude suletud territooriumil asuvate ruumide turvamiseks pakub G4S majaühistutele koduvalve moodi teenust, kus sissepääs või ka kõik ruumid on valve all ning neisse pääsemiseks tuleb teada parooli või omada läbipääsukaarti. G4S turvatehnikadivisjoni projektijuhi Lembit Kõivu sõnul on maa-aluste garaažibokside valvamiseks edukalt kasutatud järgmist süsteemi. Sissepääsu juures näitab siseneja kaarti, võtab sel moel valve maha ning pääseb garaažide alale sisse. Ühtlasi avaneb ka temale kuuluva garaaži uks. Välja sõi-tes ja kaarti näidates lähevad nii boks kui ka kogu garaažide ala uuesti valvesse. Igal garaažiomanikul on oma isiklik kaart, mis avab just tema garaaži; naabri boksi sellega valvest maha võtta ei saa. Kasutatakse ka sellist valvesüsteemi varianti, kus valve all on territooriumi välisuks. Sisenejal tuleb ukse avamiseks kaarti näidata, pärast sisenemist läheb aga uks 30 sekundi pärast ise uuesti valvesse. Väljumisega on täpselt samamoodi – kuigi iga boksi eraldi valve alla ei panda, on garaaž varaste eest kaitstud. Kelder valvesse
Niisamuti saab valvesüsteemi paigaldada keldrisse. Et tavapäraselt on kortermajade keldriboksid ehitatud vahedega puitlaudadest, on sobivaim lahendus keldri välisukse valve alla panek, sest iga boksi eraldi valvestades võib kõrvalboksis tegutsemine anduri vaatevälja jääda ning häire vallandada. Valveseadmete administreerimisõigus antak-
se tavaliselt korteriühistu esimehele ja veel paarile-kolmele majaelanikule. Nemad saavad jälgida ka valve memo. „Kui keegi on jätnud valve peale panemata, on võimalik memost vaadata, kes viimati käis ja keldri või garaaži valvesse panemata jättis,” selgitab Valk. „See distsiplineerib inimesi hoolikamalt käituma.” Sarnaselt koduvalvega on võimalik valida häirest teavitamise viis ning siingi on otstarbekaim valida valvekeskusse suunduva häiresignaaliga teenus, mille peale patrull asja kohapeale uurima sõidab.
„Keldrite ja trepikodade turvamine valveseadmete abil on märksa tõhusam abinõu kui lihtsalt uste lukustamine,” tõdeb Priit Valk. „Suure maja puhul ei tea iial, kelle kätte võti sattuda võib – pole ju võimalik olla kindel, et ärakoliv naaber võtme koopiat endale ei jäta. Lahendus oleks lukkude vahetamine iga kord, kui keegi ära kolib, kuid see on kallis. Tehnilise valve süsteemi puhul saab iga korteriomanik aga oma koodi, millega süsteemi valvestada, ja kui keegi ära kolima peaks, saab koodi lihtsalt annulleerida ning uutele naabritele uue väljastada.”
Pärast vargusi kelder valvesse
Videovalve abil Videovalve lisaks parkimises kord majja turvaväravatele
Tallinnas Heldri tee 55 asuva korterelamu ühistu lasi keldrisse G4S-l valveseadmed panna pärast seda, kui keldris sees käidi. „Kellelgi jäid võtmed kadunuks ja neli jalgratast varastati ära,” täheldab ühistu esimees Sixten Sala. Algusaegadel juhtus vahel, et keldriskäijad jätsid valve peale panemata. „Nägin logist, kes valve peale panemata jättis ja võtsin ühendust,” märgib Sala, et nüüd juhtub harva, et keegi keldri valveta jätab. Sala sõnul on korra pärast valveseadmete paigaldamist keldrisse ka tungida üritatud – püüti ust lahti murda, aga nii kaugele ei jõutudki, et häire peale oleks läinud. Sala usub, et ilmselt sissetungijad mõistsid, et uks on tõesti valve all ning lahkusid. Valveseadmete soetamine läks maksma 10 000 krooni ning tasuti maja remondifondi kogunenud rahast. Igakuine leping G4S-ga läheb majale maksma 400 krooni, see jaguneb 36 korteri vahel ning seega tuleb iga korteri kohta tasuda vaid natuke üle kümne krooni.
Sõpruse puiestee 167 maja lasi paigaldada videovalve, sest muidu tundus, et parkimisega ei saa kuidagi korda majja. „Võõrad autod parkisid meie maja juures, muruplatsi praktiliselt polnudki enam. Paigaldasime piirded ja tõkkepuu, aga see lõhuti mitu korda ära,” selgitab majaühistu esimees Eve Talvet asjaolusid, mistõttu ühistu otsustas parkla ja maja sissepääsud videovalve alla panna. Talveti sõnul on tõkkepuid pärast valvama hakkamist vähem lõhkuma hakatud, hiljuti tagurdas hoopis kaubaauto selle kogemata katki ning kuna videolindilt oli juhtunu ka tagantjärele hõlpsasti tuvastatav, on nüüd kokku lepitud, et õnnetuse põhjustaja ka hüvitab kahju. Videopilti saab praegu vaadata kolm peret, aga kui tahtjaid leidub, saavad vaatamisõiguse nemadki. Kahe kaamera ost ja paigaldus läks maksma 25 000 kr, mis tasuti maja remondifondist. Videovalve jaoks vajaliku interneti püsiühenduse eest maksab iga korter 5 kr kuus. „Inimesed tunnevad end turvalisemalt,” kinnitab Talvet. „Sellist vargust, et mööbel veetakse välja ning arvatakse, et keegi kolib, enam küll olla ei saa.”
Kohe-kohe on tööd alustamas videovalve Tartu maantee 47 paikneva kortermaja juures. Videosse võetakse hoovile sissesõit, parkimisala ning majja sissepääsud. „Kui midagi juhtub, on meil olemas tõendusmaterjal. Võrreldes ütlustega on salvestus ikka suurema kaaluga,” märgib ühistu esimees Henry Seemel ja lisab, et suure maja juures ikka aeg-ajalt üht-teist ette tuleb, näiteks autode plekimõlkimisi, kus mõlkija süüdimatult lihtsalt ära sõidab. Samuti on tihti autodes sees käidud. Henry Seemeli sõnul saab vaatamisõiguse omale iga korter. Viie lainurkkaameraga videovalve Tartu mnt 47 paikneva kortermaja ühistu esimees Henry Seemeli sõnul otsustati läheb ühistule maksma 30 000 kroo- videoseadmed paigalda põhjusel, et see aitab pilku peal hoida hoovile sissesõidul, ni, sellest 10 000 krooni tasus ühistu parkimisalal ning maja sissepääsudel. remondifondist, ülejäänu võeti liisingusse ning makstakse välja kolme aasta jooksul 800 krooni kogu maja kohta kuus. Videovalve pole selle maja jaoks sugugi esmane turvameede. Juba varasemast ajast käivad tagahoovi väravad lukku, kuid nagu kogemus on näidanud, pole see kurikaelu hoovil parkivatest autodest eemal hoidnud. Nüüd jäävad nad aga, kui nad veel tulema peaksid, kindlasti videopildile.
FOTO: ARNO MIKKOR
Kasutajate kommentaarid
oktoober 2010
kindlustus
4
Korterelamu kindlustamine tagab igale selle elanikule turvatunde orteriomaniku elukvaliteeti mõjutab oluliselt ka see, mis jääb tema koduuksest väljapoole – kodu muudavad elamisväärseks puhtad ja korras koridorid ning ohutu ja meeldiv elamu ümbrus. Elanike ühisomandi korrashoiu eest vastutab enamasti korteriühistu, kes ei pruugi aga ka parima tahtmise juures ette näha loodusõnnetusi, tulekahjusid või vandalismi. Kodukindlustus, mis katab korteri piiresse jääva remondi kulud, ei korva elamu ühisomandi kahjusid. Korterist alguse saanud tulekahju tulemusena saavad tõenäoliselt aga kannatada ka koridor, katus või vahelagi. Kui korterelamus tekib kahju, siis tavaliselt puudutab see paljusid inimesi ja perekondi ning tekitab lisakulutusi igakuiste arvete kõrvale.
K
Korteriühistutele mõeldud kindlustus
Üks Järvamaa asula korteriühistu seisabki silmitsi suurte probleemidega. Augustitorm viis katuselt mitu plaati eterniiti, naabrimees jäi põleva suitsuga magama ning pani oma korteri põlema, kevadine lumesulamisvesi uputas üle keldri ja rikkus väliskoridori. Raha aga pole õnnetuste tagajärjel tekkinud kahjude likvideerimiseks praegu kuskilt võtta. Korteriühistu juhatuse esimees tunnistab, et paraku ei ole osatud maja kindlustamisele mõelda. Seesam Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhataja Ly Jõhviku sõnul pakub selliste juhtumite puhul abi spetsiaalselt korteriühistutele mõeldud kindlustus. „Korteriühistud võiksid tõsiselt kaaluda elamu kindlustamist. Loodus muutub üha ettearvamatumaks. Sellel aastal on kahjud olnud tohutud – äikesetormid, karmide tingimustega talv. Pealegi pole korrapärane kindlustusmakse võrreldav nende kuludega, mida tuleb korvata siis, kui kindlustamata elamuga midagi juhtuma peaks,” tõdeb Ly Jõhvik. Kindlustus ühisele varale
Korteriühistu saab ühisvara kindlustamiseks sõlmida varakindlustuse lepingu, millega kaetakse hoone need osad, mis kodukindlustuse piiresse ei mahu – katused, trepikojad, rõdud, vundamendid, vahelaed, soojussõlmed, kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid jms. Elamut saab kindlustada loodusõnnetuste, vandalismi, veeavarii ja tulekahju vastu. „Kõige sagedasemad õnnetusjuhtumid, kus kahjustada saab ka elamu ühisomand, on torustike purunemisest tekkinud veekahjustused,” märgib Ly Jõhvik. Ka katuse purunemist tormituultes on viimastel aastatel mitmel korral ette tulnud. Kindlustust omav ühistu saab niisugustel puhkudel kergendatult hingata, sest raha remondiks või koguni uue katuse või veetorustiku ehitamiseks tuleb kindlustusfirmalt. Vastupidisel juhul sõltub lahendus ühistu remondifondist, kus ei pruugi uue katuse ehitamiseks piisavalt vahendeid leiduda. Siinkohal tuleks kindlasti meeles pidada, et kindlustushüvitise väljamaksmisel on oluline toimunud õnnetuse põhjus. Kindlustusleping hüvitab kulud, kui kahju leiab aset korteriühis-
tust sõltumatul põhjusel. Ei hüvitata näiteks hoone katusele lume raskusest tekkinud kahju, kui ühistu pole mõistliku aja jooksul täitnud oma hoolsuskohustust hoida elamu katused lumest puhtad. Hinda kõiki riske
Soovitatav on ühisvara kindlustada koguriskikindlustuse põhimõttel, mis kaitseb ühistu vara mitmesuguste ootamatuste korral. Selleks puhuks pakub Seesam laiendatud kinnisvarakindlustust. Tegemist on kindlustusturul unikaalse koguriski kindlustuskaitsega, mille alusel on kaetud lisaks tavapärastele riskidele (tuli, pikselöök, plahvatus, torustiku leke, sissemurdmine, vandalism ja torm) ka kahjud, mis on tekkinud näiteks hoonele kukkunud puudest, ebakvaliteetsest ehitustööst, veeavariidest ning läbi katuse konstruktsioonide voolanud vihmaveest. Vastutuskindlustus
Vara kindlustamise kõrval on korteriühistul võimalik kindlustada ka ühistu vastutusega seotud riskid. Näiteks vastutab ühistu, et katused oleksid lumest ja jääpurikatest puhtad ning hoone teenindavad süsteemid (näiteks veetorustik ja küttesüsteem) korras. Kui katuseräästast kukkuv jääpurikas autokatuse lõhub või jalakäijat vigastab, korvab kahju kindlustus. Ühistu hooldada olnud vee- või küttetorustiku purunemisest alguse saanud veekahju võib põhjustada kahju korterite siseviimistlusele või korteriomaniku vallasvarale ning jälle korvab kahjud kindlustus. Mõlemal juhul ei piisa ühistu varakindlustuse olemasolust, vajalik on sõlmida ka vastutuskindlustus. Anna elamu kohta õiget infot
Elamu kindlustusmakse sõltub eri teguritest, sh maja üldkonstruktsioonist ja hoone vanusest. Väga oluline on kindlustuse planeerimisel oma elamu kohta õiget infot anda. „Sageli jääb korteriühistul torustik vajaliku tähelepanuta. On olnud olukordi, kus lepingus seisab, et maja on renoveeritud aasta või paar tagasi, kuid veetorustiku purunemisel selgub, et torustik on 40 aastat vana. Sellisel juhul on kindlustusel õigus kahju hüvitamisest osaliselt või täielikult loobuda,” rõhutab Ly Jõhvik tõeste andmete edastamise olulisust.
Kindlustus hüvitab: • Korterelamu, milles asub ka büroo, on Seesamis kindlustatud 121 miljonile kroonile. Hiljuti puhkes majas tulekahju, kus said kannatada trepikoda, lift ja hoone välisfassaad, kahjusumma on 500 000 krooni. Kindlustushüvitis makstakse välja järk-järgult, vastavalt hoone taastamistöödele. • Korteriühistu omab vastutuskindlustust summas 1 miljon krooni. Talvel kukkus majakatuselt lumi ja jää allolevale sõiduautole ning vigastas masinat nii, et hilisem remont läks maksma 103 500 krooni. Seesam hüvitas sellest 88 500 krooni, omavastutusena jäi ühistu kanda 15 000 krooni. ANDMED: LY JÕHVIK, SEESAMI KAHJUKÄSITLUSOSAKONNA JUHATAJA