Kliinikute teejuht Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Margit Laasnurm | margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629
November 2011
Fertilitase eesmärk on nii suurte kui ka väikeste jaoks alati olemas olla Dr Ivo Saarma sõnul on Fertilitase personali eesmärk pakkuda inimestele kvaliteetset sünnitusteenust, tehes seda mõnusal, kodusel moel. „Soovin kõigepealt tänada kõiki meie patsiente, kes on hoolimata remondisaginast ning sellest tekkinud ebamugavustest meile truuks jäänud. Nüüd hakkab maja uuenduskuur lõppema ning suudame pakkuda varasemast paremaid tingimusi nii tavapatsiendile kui ka sünnitajale,” tunneb dr Saarma heameelt ning kiirustab uusi, senisest paremini sisustatud ruume näitama. Aasta jagu saginat „Terve viimase aasta oleme töötanud remondisagina keskel ning investeerinud uuendustesse 1,5 miljonit eurot, kuid nüüd on tõesti terve maja nii seest kui ka väljast korras ning meil on olemas kaasaegne tehnoloogia,” kinnitab dr Saarma ning lisab muiates: „Kes ei usu, on teretulnud vaatama-ütlema, ning kui on tõesti veel midagi, mida meil pole, siis ostame!” Sünnitusosakonna uutes perepalatites on olemas kõik, mida noor pere vaid oskab soovida – uus, kolme tärni standardile vastav sisustus, SATTV, WiFi ja külmik, kusjuures palati
saab pere oma kasutusse juba enne lapse sündi. „Võin öelda, et Eesti naised oskavad küsida ja soovida. Kui Eestis on keskmine sünnitaja 26,5-aastane, siis meie juures sünnitav naine on reeglina veidi vanem, keskmiselt 29-aastane. 2/3 sünnitajatest on kõrgharidusega naised. Sünnitama tulles on reeglina juba varem maad kuulatud ning selgeks tehtud kõik pakutav ning vajalik, mille üle on meil ainult hea meel,” räägib dr Saarma. Pakume konkurentsi suurematele Eelmisel, 2010. aastal sündis Fertilitases 588 last ning 25–30% naistest sünnitavad reeglina vette. Selle tarvis on sünnitustoas hiigelsuur vann, kus naised sünnitades leevendust saavad. „Meie jaoks ei ole sünnitus meditsiiniline protseduur vaid peresündmus. Nii enne sünnitust, selle ajal kui ka pärast seda on loomulik, et pere soovib olla koos, tunda end vabalt ja mugavalt nagu kodus. Meie eesmärk on tagada turvaline sünnitus hubases keskkonnas, kus iga naise soove arvestatakse. Samas on meil olemas kaasaegne aparatuur, mis võimaldab jälgida sünnituse kulgu ja lapse seisundit ning lubab
Urmo ja Heneli Aava teine poeg Tristan tuli eelmisel nädalal just Fertilitase haiglas ilmale.
vajadusel avastada kiiresti kõrvalekaldeid ja anda heal tasemel arstiabi, sh teha ka keisrilõiget. Sünnituse valutuks muutmisel kasutame medikamente, epiduraalanalgeesiat, naerugaasi, kuid ka psühholoogilisi võtteid ja massaaži,” selgitab dr Saarma. „Meie haigla ei ole oma tegevuse
poolest juba aastaid väike, oleme sünnituste arvult viiendal-kuuendal kohal 17 sünnitusosakonna hulgas Eestis.” Turvaline rasedusaegne jälgimine Iga kuu esimese nädala neljapäeval
toimub haiglas tasuta infopäev. Kõik tulevased emad on oodatud haiglaga tutvuma ning küsimusi esitama. Kogu raseduse vältel jälgib Fertilitase personal lapseoootel naise tervist ning valmistab pere sünnituseks ette. „Töötab perekool, kus informatsiooni jagavad ämmaemandad ja teised spetsialistid. Pöörame tähelepanu sünnituse psühholoogilistele aspektidele, tutvustame ja pakume erinevaid alternatiivseid sünnitamise võimalusi,” loetleb dr Saarma tulevastele emadele mõeldud teenuseid, mis peaksid lapseootuse mugavamaks muutma. Alates 2000. aastast on Fertilitasel UNICEF’i rahvusvaheline sertifikaat „Baby friendly hospital” – beebisõbralik haigla. Siin pakutakse ööpäev läbi imetamise nõustamist nii telefoni teel kui ka kohale tulles. Kaks Fertilitase ämmaemandat on aastate jooksul valitud aasta ämmaemandaks ning haigla on personaliga hästi varustatud. Lisaks pakub haigla uuest aastast alates rasedusaegset võimlemist. Doktor Saarma kinnitab, et naistele suudetakse pakkuda kõike, mida turvaliseks lapseootuseks ning ka noortel emadel vaja võib minna, ning kutsub kõiki huvilisi järgmisele infopäevale.
Minust tõesti hooliti Noor ema Iris Arge-Lepalind kinnitab, et temal jätkub Fertilitase kliiniku ning sealse personali kohta ainult kiidusõnu. „Olen sünnitanud oma kaks last alles hiljuti Fertilitase kliinikus ning sealne õhkkond on mulle väga positiivsena meelde jäänud,” räägib ta. „Sünnitused ei olnud kõige kergemate killast, kuid sellest hoolimata muutis hubane keskkond laste sünnid meie pere jaoks mugavaks ning perekeskseks. Abikaasa sai mulle toeks olla ning tundsin, kuidas minust tõesti hooliti ja püüti kõiki minu soove täita. Seepärast ei pane ma paljuks sõita väikeste lastega arstile ka väljastpoolt Tallinna. Siinkohal soovin südamest tänada dr Merike Ploomi, kes on lihtsalt suurepärane pediaater, väga sõbralik ja tore inimene!”
Fertilitas AS Kaluri tee 5a 74001 Haabneeme, Viimsi vald Registratuuri tel 605 9600, 605 9601, 605 9023 Ööpäevaringne valvetelefon 605 9605, 605 9607 Fertilitasel on filiaal nii kesklinnas kui ka Mustamäel Vaata lähemalt: www.fertilitas.ee
Reiki on vaimne arstim kõikidele haigustele
A
astal 2008 asutatud Reiki kliinik on erilise suunitlusega erakliinik, mis tegeleb alternatiivseid meetodeid kasutades täiusliku tervisliku seisundi loomisega. Järjekindlalt praktiseerides lähtume põhimõttest, et kõik organismid on võimelised ise taastuma ning erinevate energiatega töötades leidsime tervendamise võtme. Tänaseks oleme avastanud mitu erinevat võimalust, kuidas muuta inimese tervislik seisund terviklikuks – terve olevaks. Meil on oskused, kuidas inimest kõikidest haigustest terveks teha ja meie praktika on neid oskusi korduvalt tõestanud. Olulist osa etendas meie jaoks reiki avastaja, jaapanlase doktor Mikao Usui ütlemine: „Reiki on salajane meetod õnne esilekutsumiseks ja vaimne arstim kõikidele haigustele.” Tervendamise ajal kasutame unikaalseid võtteid ja meetodeid, et käivitada inimese organismis muutusi. Tervenemine toimub hetkega ja patsient tunnetab seda oma kehas kohe. Tervenemise protsess algab teadvuse tasandil,
luuakse uus teadvuse seisund. Muutus hõlmab inimese kõiki tasandeid ning loob rahuliku, õnneliku ja vabastava tunde. Sisu-
liselt võime seda nimetada vaimseks tervenemiseks. Kliiniku pakutavad tegevused mõjutavad eelkõige kesknärvisüs-
teemi. Massaaži kasulikud omadused närvisüsteemile on teada juba aastatuhandeid. Pingetest vabastamine taastab organismi loomuliku
talitluse ja energia vaba liikumine algatab iseenesliku tervenemise protsessi, mida inimene tajub alati oma enesetundest.
Reiki Meistrite Kool on Reiki kliiniku koolitusüksusena asutatud 11.11.11 ja see korraldab traditsioonilisel Jaapani viisil reiki I ja II astme ning meistri kursusi. Kursustel jagame reikiga tervendamise kogemusi, räägime reiki ajaloost ja praktiseerime külluslikult. Maatriks Transformatsiooni ja Tervendamise seminaridel õpetame tervendamist kõrgemal tasemel. Seminaridel osalemine annab põhjalikud teadmised transformatsiooni tehnikatest ja igaüks saab nende kasutamise oskused. Kliiniku vaibasaalikeses toimuvatele grupitegevustele – joogatunnid, vabastav hingamine, vabastav venitus, Maatriksi seminarid ja praktikaõhtud – soovitame eelnevalt registreeruda. Lugupidamisega Toomas Piik www.reiki-kliinik.ee info tel. 51990988 info@reiki-kliinik.ee Rävala 8, Tallinnas
Lehe valmimist toetasid: Fertilitas AS, Reiki Kliinik OÜ, Center for Clinical and Basic Research AS (Pärna Kliinik), EELK Tallinna Diakooniahaigla, Artroskoopia OÜ (Artrosportkliinik), Dna Test OÜ, MM Kirurgia OÜ (MM Kliinik), Tallinna Tehnikaülikooli Biomeditsiinitehnika Instituut
Kliinikute teejuht
Ravimiuuringud aitavad leida uusi raviviise „Igal ravimiuuringul on oma värv ja igal uuritaval on oma mahukas kaust,” näitab Pärna kliiniku juhataja ja reumatoloog doktor Ivo Valter ümmargusi punaste-roosade-hallide kaustadega täidetud riiuleid. Kümne aastaga on niisuguseid kaustu kogunenud arvukalt – Pärna kliinikus on läbi viidud 40 erinevat rahvusvahelist ravimiuuringuprojekti, mille tulemusena on jõudnud kasutusele kuus täiesti uut ravimit. Just Pärna kliinik süstis esimesena Euroopas seitse aastat tagasi üht osteoporoosi bioloogilist ravimit, mida nüüd juba ka haigete ravimisel kasutatakse ning apteegist osta saab. Kliinilised uuringud ongi Pärna kliiniku põhitegevusala, samuti on nende erialaks reumatoloogiliste haiguste ja osteoporoosi ravi. Ka ravimid, mis Pärna kliiniku abiga kasutusele jõudnud, on mõeldud just eelnimetatud haiguste raviks. „Osteoporoos, reumatoidartriit, osteoartriit, diabeet, arteriaalne hüpertensioon, kõrge kolesterool, dementsus,” loetleb doktor Valter haigusi, mille jaoks on Pärna kliiniku kaasabil uusi ravimeid katsetatud. Kõik uuringud ei ole alati seotud uute ravimite katsetamisega, uuritud on ka näiteks juba kasutusel oleva ravimi uue vormi imendumise aega jms ehk siis ravimite farmakokineetikat.
tav on osalenud, on ind uuringus kaasa lüüa väga suur,” on doktor kogenud. „See on inimeste tasuta annetus tervishoiu heaks ja nad teevad väga tänuväärset tööd. Uuringus osalemine pole lihtne otsus.” Inimesi, kes on päri uuringutes kaasa lööma, leiab kliinik oma andmebaasi kaudu, perearstide või teiste reumatoloogide kaasabil või kuulutuste kaudu. „Ega iga inimene, kes siit uksest sisse tuleb, ei satu kohe ravimiuuringusse,” rõhutab doktor Valter. „Inimesed tulevad meile ka näiteks luutihedust mõõtma ja eriarstide vastuvõtule ning kui tema näidud uuringuks sobivad, võidakse talle teha ettepanek osaleda.” Mõnesse uuringusse võib sobida näiteks vaid üks inimene 150-st. „Kri-
Pärna kliiniku juhataja doktor Ivo Valter näitab ravimiuuringute kaustu – igal uuringul on oma värv ja igal uuritaval on oma mahukas kaust.
„Uuringute tegemine on oluline ja neis osalemine on oluline,” tõdeb doktor Valter. „Ainult nii sünnib innovatsioon meditsiinis.” Arsti tähelepanu Doktori sõnul osalevadki inimesed uuringutes eelkõige altruismist – kuigi uuringuga võib haige oma tervisehädale leevendust saada, ei pruugi see nii minna. Uuringuga võib kaasneda ka platseebokontroll ning uuringu ajal patsient ei teagi, kas tegu on ravimi või hoopis platseeboga. See on vajalik, et saada sel-
gemalt teada ravimi igakülgset mõju, sh võimalikke kõrvalmõjusid. Kõigest, mis uuringuga seondub, informeerib kliinik uuringus osalejat eelnevalt põhjalikult ning otsuse uuringus kaasa lüüa teeb ainult patsient ise. Kui inimene leiab, et uuringus osalemine talle ei sobi, on tal võimalik loobuda. Raha uuringutes osalemise eest ei maksta, küll aga korvab kliinik uuringuga seotud kulutused, näiteks transpordikulu. Ning muidugi on uuringus osalevale inimesele garanteeritud pidev
arsti tähelepanu. Uuringus osalevate inimeste rutiinsete läbivaatuste käigus on ilmsiks tulnud hoopis teisi haigusi, mis pole üldse uuringuga seotud. Näiteks on avastatud kõrvalkilpnäärme healoomulisi kasvajaid, erineva paikmega vähke, kõrgvererõhutõbe, kõrget veresuhkrut. Tänuväärne töö Doktor Valter tõdeb, et on inimesi, kes on osalenud isegi mitmes projektis. „Inimestel on tahe osaleda ja neil, kes on varem osalenud või kelle tut-
teeriumid on keerukad, sest andmed peavad olema võrreldavad,” selgitab doktor. Uuringute periood võib kokkuvõttes olla päris pikk, kesta isegi aastaid, sest vaja on ka teada saada, kas ja milline on ravi pikaajaline tulemus. Osalejal tuleb regulaarselt käia kliinikus vastuvõtul, mõne uuringu puhul täidab patsient päevikut jms. Uuringutest väljalangejate hulk on suhteliselt väike, umbes 3%. Sellele võib lisanduda neid patsiente, kes jätavad osalemise pooleli, kuna ravim ei sobi talle. „Ega kõik ole lillepidu,” möönab doktor Valter. „Meil on olnud näiteks kaks projekti, kus osteoporoosi ravi ei ole õnnestunud. Samas on mitme uue ravimi apteeki jõudmine siiski väga positiivne tulemus.”
Juba kolmas uuring käsil Silvi (74) osaleb hetkel Pärna kliinikus kolmandal uuringul – kõik need on seotud osteoporoosiraviga. „Sattusin siia juhuslikult ühe sõbranna kaudu luutihedust mõõtma,” räägib Silvi, kuidas temast uuringuosaline sai. Kuna mõõtmisel selgus, et naise luud on juba üsna hõredad ning ta vajab ravi, kutsuti teda ka ravimiuuringusse. „Pärast esimest katsetustesee-
riat oli luutihedus paranenud,” pajatab naine, lisades, et vaevusi ei ole ühegi uuringu puhul tekkinud. Lisaks uuringuravimile saab naine ka kaltsiumi ja D-vitamiini. „Siin tehakse hulgaliselt terviseuuringuid, nii et perearsti juures pole mul vaja olnud mitu aastat uuringuid tehagi,” sõnab Silvi. „Kuna midagi halba ei ole juhtunud, olen nõus ka edaspidi uuringutes osalema.”
DNA-testi saab ka kodus teha
D
NA Test OÜ pakub esimesena Eestis kergesti kasutatavaid koduseid DNA isadusteste, mille abil on võimalik välja selgitada, kas konkreetne mees on lapse bioloogiline isa. Lisaks DNA isadustestile on võimalik vanavanemate ning õdede ja vendade vahelise testiga määrata ka muid sugulussidemeid. Oleme teinud kogu isaduse tuvastamise protsessi kliendi jaoks võimalikult mugavaks, säilitades samas
täieliku konfidentsiaalsuse. Testi saab tellida meie koduleheküljelt, mille aadress on www.dnatest.ee, ja täiendavate küsimuste korral võib helistada meie kontakttelefonile 523 2189. Kõik inimesed pärivad geenid ehk DNA oma bioloogilistelt vanematelt. DNA-testi käigus võrreldakse lapse DNA-struktuuri väidetava isa DNA-struktuuriga, et saada kinnitust, kas laps ja väidetav isa on bioloogiliselt seotud või mitte.
DNA-testi tulemus on kas välistus (väidetav isa ei saa olla vastava lapse isa) või kinnitus (väidetav isa on lapse bioloogiline isa). Kinnitava vastuse puhul garanteerib DNA Test OÜ laboripartner DDC tulemuse vähemalt 99,99% täpsusega ja välistava vastuse puhul 100,00% täpsusega. DNA Test OÜ laboripartneriks on DNA-de testimises rahvusvaheliselt tunnustatud ja maailma üks suuremaid DNA-laboreid DNA
Diagnostics Center (DDC). DDC on pakkunud DNA-teste terves maailmas juba üle 15 aasta. DNA Test OÜ on Eesti turul tegutsenud üle aasta ning selle perioodi jooksul on aidatud lahendada enam kui 100 sugulussidemete küsimust.
www.dnatest.ee
Kliinikute teejuht 3|
MM Kliinikus saavad patsiendid kaunima välimuse
M
are Malva on esimene Eesti plastikakirurg, kes on läbinud plastikakirurgia residentuuri ja saanud plastikakirurgi kutse Tartu Ülikoolist. Igapäevane pidev praktika, laialdane kogemustepagas ning viimaste plastikakirurgia alaste uurimistööde ning suundadega kursis olek teevad Mare Malvast oma ala tunnustatud spetsialisti. Mare Malva juhitavas MM Kliinikus tehakse kõiki plastilise ja esteetilise kirurgia operatsioone ning protseduure. Nende hulka kuuluvad rinnaproteeside paigaldamine, rinnasuurendus- ja vähendusoperatsioonid, kõhuplastika, rasvaimu ning näopiirkonnas üla- ja alasilmalaugude plastika ja näo ringlõikus. Lisaks aitab dr Malva vabaneda patsientidel soovimatutest sünnimärkidest. „Levinud arusaam on, et sünnimärki ei tohi puutuda ega eemaldada – tegelikult on nii, et kui sünnimärk on eemaldatud ja patoloog on seda uurinud, siis ongi mure murtud,” nendib Mare Malva, kelle sõnul on suurem osa kliinikusse pöördujatest siiski rinnaproteesi soovivad patsiendid. Rinnalõikused „Kui näiteks rinnavähi tõttu on patsiendil eemaldatud kogu rind ning vähiravi on edukalt lõppenud, siis aasta-kahe pärast, kui kõik on kor-
FOTO: Rasmus Jurkatamm
ras, saab patsiendile teha tema oma kudedest uue rinna. Selleks kasutatakse kas selja- või kõhukudesid ning vastavalt vajadusele võib kudede alla paigutada ka proteesi. Mõnel naisel pole juba geneetilselt soovitud suurusega rinda, neil on võimalus saada soovitud suurusega rinnad silikoonproteesiga,” selgitab dr Malva. MM Kliinik teeb ka rinnavähenduslõikusi, mis on mõeldud naistele, kellel on geneetiliselt väga suured rinnad või kelle rinnad on imetamise tulemusel oma ilusa vormi kaotanud ning rippu vajunud. Väga suurte rindade korral tekivad naistel tihti selja-, õla- ja kaelavalud ning lihaspinged. Rindade vähenduse või tõstmisega saab aga olukorda parandada ning kaovad ka erinevad pinged ja valud. Rasvast lahti „Üks uus grupp patsiente on need ülekaalulised, kes on teinud mao vähenduslõikuse. Nad on kaalust väga palju kaotanud ning nahk kõhul ja kätel-jalgadel ripub suisa põllena. Nende puhul võtan ma
Üks osa protseduurist on lõikus, aga väga olulisel kohal on ka järelravi.
Mare Malva juhitavas MM Kliinikus tehakse kõiki plastilise ja esteetilise kirurgia operatsioone ning protseduure.
üleliigse naha ära ja pärast lõikust saab patsient uue, ilusa keha,” kõneleb dr Malva. MM Kliiniku klientide seas on ka palju mehi. Mare Malva sõnul on naiste ja meeste kehaehitus lisaks kõigele muule väga erinev selle poolest, et naistel on reie- ja puusapiirkonnast nahaaluse rasvkoe eemaldamine rasvaimu abil lihtne. Meestel, kes põhiliselt soovivad just rasvkoe eemaldamist kõhu piirkonnast, on probleem selles, et rasvkude pole nahaalune, vaid paikneb siseelundite vahel kõhuõõnes ja seda ei ole võimalik rasvaimuga eemaldada. Üks probleem, millepärast päris paljud mehed dr Malva sõnul kliinikusse pöörduvad, on günekomastia ehk rindade suurenemine. Neid mehi aitab rinnakudede ja rinnapiirkonna rasvkudede eemaldamine, mis annab neile hea enesetunde ning täisväärtusliku sotsiaalse elu. Hea enesetunne Väga levinud protseduuriks on ka Botoxi süstimine, mis põhineb botuliini toksiini toimel lihasele. „Süst lõdvestab lihast, katkestades lihase ja närvi omavahelise ühenduse, ning selle tulemusena ei tõmbu lihas enam kokku. Botoxisüsti abil on paljud patsiendid vabanenud oma pingepeavaludest, mis võivad olla põhjustatud näiteks sel-
lest, et autoga sõites paistab päike tihtipeale silma ning inimesed pingutavad lihaseid näo- ja otsmikupiirkonnas. Tavaliselt ei pane inimesed näolihaste pingutamist ise üldse tähele, kuid õhtuks on silmad väsinud ja pea valutab või ilmnevad muud vaevused,” nendib dr Malva. „Ma tahaks siiski rõhutada, et plastikakirurgia on kirurgia üks osa ja iga lõikusega kaasnevad ka riskid – põletikud, verejooksud, tursed. Õnneks on neid juhuseid väga vähe ja me teeme kõik selleks, et patsientidel mingeid probleeme ei tekiks, aga sellega peab alati arvestama. Kõige parema tulemuse annab see, kui patsient järgib alati pärast operatsiooni arsti antud juhiseid. Üks osa protseduurist on lõikus, aga väga olulisel kohal on ka järelravi,” osutab ta. MM Kliiniku kõrgetasemelise plastikakirurgia ning kogemusterikka meeskonna abiga saavad inimesed tagasi oma enesekindluse ning tunnevad ennast oma kehas taas mugavalt ja õnnelikult. MM Kliinik Vaata täpsemalt: www.mmkliinik.eu Info saamiseks või konsultatsiooniaja kokkuleppimiseks helistage palun 6727 000, 508 8180, 5340 0043
Diakooniahaigla teenus on paindlik ja patsiendikeskne FOTO: erakogu
T
allinnas Hiiul asuv SA EELK Tallinna Diakooniahaigla pakub ühes kohas kõiki teenuseid, mida võiks vajada eakas või rasket haigust põdev inimene, kes ise ja oma lähedaste abil enam kodustes tingimustes elamisega toime ei tule. Haiglas töötavad oma eriala pühendunud spetsialistid, kes tagavad patsientide maksimaalse võimaliku hoolitsuse. Personalile on sageli abiks ka vabatahtlikud. Diakooniahaiglas püütakse haigla juhi dr Jelena Leiburi sõnul toetada inimese suutlikkust omal jõul toime tulla ja väärikalt kodus elada. Kuid juhul, kui pere ei tule patsiendi hooldusega kodustes tingimustes toime ka koduõenduse ja avahoolduse abiga, on võimalus inimene pikemaks või lühemaks perioodiks haiglasse ravile tuua. Väikese haigla eeliseks on võimalus pakkuda kodusemat miljööd ja personaalsemat suhtlust, mis muudab haiglas viibimise patsientidele meeldivamaks ja pakub turvatunnet nende lähedastele. Pakub erinevaid võimalusi Haigla pakutavate teenuste hulka kuuluvad koduhooldus, koduõendus, intervallhooldus, hooldusravi, hooldusravi dementsusega inimestele, hoolekodu ja hospiits. Intervallhoolduse all mõistetakse omavalitsuse toel osutatavat teenust perekonnale, kus on pidevat hooldust vajav inimene. Vastava kokkuleppe alusel teenuse osutajaga kannab omavalitsus hoolduse kulud
Diakooniahaigla patsiendid haigla aias 7–14 päeva pikkuse perioodi eest. Hooldust vajav inimene viibib sel ajal professionaalide hoole all ja omaksed saavad veidi puhata. Koduõendusteenuse puhul osutab teenust koduõde, kes patsienti kodus abistab, nõustab ja hoiab vajadusel kontakti perearstiga. Kui ilmnevad terviseprobleemid, millega kodustes tingimustes ei ole võimalik toime tulla või kui omaksed soovivad puhkust, on võimalik patsient ka
mõneks ajaks haiglasse tuua. Diakooniahaigla süsteem on väga paindlik ja perekonda ei jäeta mures kunagi omapead. Nõustamise toel on ka lähedastel kergem olukorda mõista ja vastavalt tegutseda. Haigla toetab nii patsiente kui ka lähedasi Hospiits on 12-kohaline osakond, mis on mõeldud inimestele, kellel ei ole raske haiguse tõttu jäänud enam
kuigi palju elada. Selles osakonnas töötavad vastava ettevalmistusega kogenud töötajad, kes tegelevad personaalselt kõigi patsientide vajadustega. Hospiitsi töös on oluline kogu perekonna toetamine ajal, kui lähedane on raskelt haige. Adekvaatne toetus aitab leinas perekonnal pärast lähedase surma oma eluga edasi minna.
Traditsiooniks on saanud rahvusvahelise hospiitsipäeva tähistamine oktoobrikuu esimesel pühapäeval. Hospiitsipäeva tähistatakse koos lahkunute lähedastega, austatakse aasta jooksul lahkunuid mälestusteenistusega. Oluline rõhk tegevustel ja suhtlemisel Dementsete inimeste hooldusravis on oluline suhtlus patsiendi ja tema
lähedastega. Et töös dementsete inimeste heaks saab tugineda üksnes veel säilinud ressurssidele, on oluline tunda nende elu. Dementsete patsientide ja nende lähedastega koostöös loodavad nn mälu- ehk identiteediraamatud aitavad patsiendil mõista, kes ta on. Selline mälutöö võimaldab nii personalil kui ka lähedastel paremini mõista dementse inimese sageli kummalisena tunduva käitumise tähendusi. Selleks, et hooldusravil või hoolekodus viibivate inimeste maailm ei piirduks haiglaseintega, saavad haigla patsiendid osaleda ekskursioonidel ja väljasõitudel. Väljasõitudeks on vaja kokkulepet lähedastega ja enamasti kogevad nii patsiendid, personali liikmed, vabatahtlikud kui ka lähedased seda väga positiivse kogemusena. Ka tavapäevadel üritatakse patsientide elu-olu võimalikult paljude erinevate tegevustega rikastada. Haiglal on partnerite toel ehitatud turvaline ja dementse inimese eripära arvestav aed, mis leiab aktiivset kasutust. Mitmeid dementsusealaseid koolitusi läbinud personal on nimetatud teemal kompetentne ning vastavalt vajadusele ja võimalusele jagatakse kogemusi ja koolitatakse ka huvitatud kolleege. SA EELK Tallinna Diakooniahaigla Hiiu 42, Tallinn 11619 Informaatori tel 651 0330 Vaata lähemalt: www.diakooniahaigla.ee
Kliinikute teejuht
Metal Age metoodika aitab töökeskkonda parandada
T
allinna tehnikaülikooli Tehnomeedikumi biomeditsiinitehnika instituut osaleb aastatel 2011–2013 aset leidvas kolmepoolses uuringuprojektis „Töövõime ja selle sotsiaalne toime”, mille eesmärk lühidalt lahti seletatuna on arvutiga töötavate inimeste töökeskkonna parandamine tööstressi tegurite välja selgitamise ja minimaliseerimise teel. Tööstresse on küsitluste abil mõõdetud väga palju, aga nimetatud uuringut eristab neist asjaolu, et sel puhul on appi võetud Metal Age metoodika, mille töötasid välja Soome töötervishoiu spetsialistid. Metoodika on nime saanud selle järgi, et sai 1990. aastatel alguse metallitööstuses vanemaealiste töötajate heaolu uuringuna, ent hiljem selgus, et see metoodika töötab ka teiste ametite ja vanusegruppide puhul. Selle metoodika alusel iseloomustatakse töökoha psühhosotsiaalseid tegureid esmalt töötaja seisukohalt, siis töötavate inimeste grupi (näiteks ühes ruumis töötavate inimeste) seisukohalt ja kokkuvõttes ka kogu organisatsiooni tasemel. Projekti osapoolteks on Eesti, Läti ning koordinaatorina Soome. Projekt koosneb küsitlustest, mõõtmistest, töökeskkonna volinike koolitamisest ning tulemuste
FOTO: EPL-i arhiiv
analüüsimisest. Küsitlustes osaleb kokku 1500 inimest, igast projektis osalevast riigist 500.
tegurite hindamine töökohtadel, mida tehakse Lätis ja Eestis. Seejärel koolitatakse Metal Age´i programmi kestel projektis osalevates ettevõtetes välja töökeskkonna volinikud, kes peaksid aitama hinnata programmist saadavat reaalset majanduslikku tulu. Metal Age koolitusprogramm viiakse läbi Soomes kahel suuremal üritusel. Seejärel viiakse läbi uued küsitlused ja mõõtmised töökohtadel, et analüüsida Metal Age metoodika efektiivsust.
Tallinna tehnikaülikooli Tehnomeedikumi biomeditsiinitehnika instituut osaleb projektis, mille eesmärk on arvutiga töötavate inimeste töökeskkonna parandamine.
Eesti hindab tööelu kvaliteeti Projekti mõte on selles, et ühe ja sama metoodika abil hinnata ära psühhosotsiaalsete tegurite toime inimese tööelu kvaliteedile, kuna tööl viibitav aeg moodustab peaaegu ühe kolmandiku inimese elust. Ühtede ja samade metoodikate abil üritatakse võrrelda Soome, Eesti ja Läti arvutiga töötavate inimeste tööelu kvaliteeti ja neid tegureid, mis seda halvendavad või mis ei anna võimalust nimetada seda heaoluks tööl. Uuringu aluseks on tööpsühholoogide abiga töögruppides osalevatele inimestele koostatud küsimustikud, mille abil üritatakse välja selgitada, millised on kitsaskohad – kas need tulenevad töökeskkonnast, omavahelistest suhetest või psühhosotsiaalsetest pingetest. Kui need on ära kaardistatud, minnakse edasi konkreetsete lahenduste otsimiseni, mis tehakse selgeks arutelude käigus. Eesti osapoole ülesanne on hinnata tööelu kvaliteeti, arvestades ka töökeskkonna ohutegureid. Hinnatavate tegurite hulka kuuluvad näiteks töökoha valgustus ja ergonoomilised näitajad. Projekti teine oluline osa on ohu-
Vähendada tööga seotud haigestumist Projekti eesmärgiks on lisaks psühhosotsiaalsete ohutegurite toime vähendamisele vähendada arvutiga töötavatel inimestel ka luu- ja lihaskonna pingetest tingitud haigusi või haiguseelseid seisundeid, mis samuti häirivad inimeste tööd ja vähendavad töövõimet. Eesti poolel on projektis osalejate üheks ülesandeks lisaks küsitluse tarvis arvutikeskkonna loomisele välja töötada ka kompleksse preventiivse ravi ja vajadusel taastusravi meetodid luu- ja lihaskonna haiguste vältimiseks arvutiga töötavatel inimestel. Sellesse protsessi on kaasatud ka taastusravi arst ja arvutitöökohtade individuaalse disainimise meetmed. Projekt jõuab lõpule 2013. aasta detsembrikuus.
Artrosportkliinik on pühendunud liigeste ravile
A
rtrosportkliinik on Tallinna kesklinnas asuv tugi-liikumisaparaadile, eriti liigeste ravile keskendunud päevakirurgia erakliinik. Sõna „sport” kliiniku nimes tähendab, et palju tähelepanu pööratakse spordiga tegelevate inimeste, sh rahvaspordiga tegelevate inimeste ravile. Päevakirurgia on ravisuund, kus haige pääseb koju samal päeval, mil operatsioon tehti. Päevakirurgia patsiendid peavad olema üldiselt terved, nad ei tohi olla põdenud raskeid haigusi nagu infarkt, insult vms. Artrosportkliinik avas uksed 1997. aasta lõpul. Käesolevaks ajaks on kliinik saavutanud optimaalse töörütmi – aastas külastab meie arste ambulatoorsel vastuvõtul 6000–7000 haiget ning aastas teeme 800–900 operatsiooni (s.o ühes opisaalis), millest põhilise osa moodustavad artroskoopilised ehk telekirurgilised liigeselõikused. Patsiente on meil käinud kindlasti igast Eestimaa nurgast ja maailmakaardile vaadates ei ole ka pilt kehv – meile on sõitnud ravile patsiente 42-st riigist. Meie kliiniku põhimoto on osutada haigele kõige paremat ravi. Artrosportkliinikus töötavad suurte kogemustega tasemel arstid ja meditsiiniline personal ning meil on kasutada kaasaegne meditsiiniline aparatuur. Samuti on kliinik sisse seadnud kõigiti head tingimused haigetele. Artroskoopia Nagu juba eelnevalt öeldud, pöörab kliinik oma põhitähelepanu liigeste
FOTO: Rauno Volmar
ravile. Oleme Eestis pioneerid uue tänapäevase liigeskirurgiameetodi – artroskoopia – väljaarendamisel. Artroskoopia on liigeskirurgiameetod, kus operatsioonil ei tehta tüüpilisi haavu, vaid lõikus toimub läbi 2–3 väikese augukese, millest ühe kaudu viiakse liigesesse optiline süsteem ja teise kaudu spetsiaalne instrument, millega tehakse vajalikud protseduurid. Meil on vastavaid kogemusi hankimas käinud nii Eesti kui välismaa kirurge ja meie kliiniku kirurgid on ka ise kümnetes riikides õpetusi saamas käinud.
Artrosportkliinik Artrosportkliinikus tehakse põhiliselt järgmisi päevakirurgilisi operatsioone: Ortopeedia •• õla-, põlve-, randme-, küünarja hüppeliigeseartroskoopia •• küünarliigese epikondüliit (tenniseküünarnuki ravi) •• „hüppaja põlve” lahtine ja artroskoopiline meetod •• Achilluse kõõlusepuhastus •• kruvide, plaatide eemaldamine
Haigekassa leping Ravimine haigekassa lepingu alusel toimub artrosportkliinikus kahel erialal: •• ortopeedilised operatsioonid – põhiline on liigeste artroskoopia; •• kõrva-nina-kurgu haigused. Lisaks võtame vastu haigeid ka kirurgia, manuaalteraapia (sh seljahaigused), plastilise kirurgia ja psühhiaatria alal. Need teenused on tasulised.
Üldkirurgia •• veenilaiendid •• songad •• ganglionid, tsüstid Käekirurgia •• karpaalkanali vabastamine •• käekõõluse ja -liigese lõikused •• õlaliigese manipulatsioon („kinnikülmunud” õla ravi)
Kaidu Meitern, Artrosportkliiniku rajaja, kirurg
Lisaks ülaltoodule tehakse Artrosportkliinikus ka muid operatsioone.
Artrosportkliinik Pärnu mnt 67A (vana ajakirjandusmaja) II korrus Tallinn 10134 Tel 646 1436 Fax 646 1285 e-mail: artro@infonet.ee Vaata lähemalt: www.artrosportkliinik.ee
Kliinikus töötavad dr Kaidu Meitern, dr Madis Rahu, dr Armin Heinman, dr Eldur Hannus, dr Tauno Kalvet
Artosportkliiniku rajaja ja kirurg Kaidu Meitern.