KĂľike NĂ„GEMISEST Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
August 2018
INSTRUMENTARIUM OPTIKA
Presbüoopia –
vanusega kaasnev silmanägemise muutumine Presbüoopiaks nimetatakse alates 35. eluaastast ilmnevat ja vanusega süvenevat nähtust, mille puhul tekivad raskused lähedal asetsevate objektide vaatlemisel, fookustamisel ja lähitööl, sõltumata sellest, kas inimene on varem olnud prillikandja või mitte. Tegemist on silma vananemisprotsessi loomuliku osaga, mis ei ole haigus ning mida pole paraku ka võimalik ära hoida. Inimesele võib tunduda, et presbüoopia on tekkinud järsult, kuid tegelikult toimub nägemise langus märkamatult mitmete aastate jooksul. Märgatavamaks saab muutus alates 35. eluaastast, kuid akkomodatsioon ehk silma fookustamisvõime vähenemine algab tegelikult juba lapsepõlves. Presbüoopia tulemusel tunnevad inimesed vajadust lugemismaterjalide selgemaks nägemiseks neid endast tavapärasest kaugemale asetada, sest varem harjumuspäraselt distantsilt lugedes paistab tekst udune. Lähitööd tehes kaasnevad silmade väsimine ja pinge ning peavalu. Presbüoopiat on võimalik välja selgitada tavapärase optometristi visiidi raames ning kuna presbüoopia muutub eluea jooksul pidevalt, on selge ja mugava nägemise säilitamiseks vajalik järjepidev prillide uuendamine. Instrumentarium Optika optometristi Merle Väljari (MSc) sõnul valitseb paljude inimeste seas eksiarvamus, et lähiprillide kandmise alustamine tähendab silmanägemise järkjärgulist halvenemist, mistõttu on mõistlik esimeste lähiprillide soetamist võimalikult kaua edasi lükata. Paraku ei vasta see tõele ning tegelikult vaevlevad inimesed uduse lähinägemise käes täiesti asjatult. „Prillide kandmine ei mõjuta täiskasvanutel nägemistervust. Prillivajadusest annavad märku mitte ainult udune lähinägemine, vaid ka pinge tekkimine silmades ja peavalu pikemal lähitööl. Seega julgustan kõiki, kellel eelmainitud sümptomid esinevad, kohe optometristi poole pöörduma,” lisas Väljari. Kui varem pole olnud põhjust silmaarsti külastada, siis pärast esimeste lähitöö tarbeks mõeldud prillide soetamist on soovitatav seda kindlasti teha, sest ealistest muutustest tingitud silmahaigused on sageli ilma igasuguste sümptomiteta, mistõttu inimene neid ise algstaadiumis kahtlustada ei oska. Paraku on aga just algfaasis probleemile jaole saades võimalik haigusest tingitud nägemise kaotust ära hoida.
Sobiv lahendus kõigile Presbüoopia korrigeerimiseks saab optometrist välja kirjutada lugemisprillid, mitmevaatelised prillid või kontaktläätsed. Presbüoopia põhjustab muutusi lähinägemisel ka teiste tuntud silma
2 • Kõike NÄGEMISEST • AUGUST 2018
refraktsioonivigade puhul, nagu lühinägevus, kaugnägevus ja astigmatism. Selleks, et näeksid soovitud distantsile selgelt ja mugavalt, selgitab optometrist personaalse nägemiskontrolli käigus välja inimesele kõige sobivama lahenduse. Ainult lugemiseks mõeldud prillid võimaldavad selgelt näha vaid lähedale ning kaugele vaatamiseks tuleb need eest ära võtta või vahetada kaugprillide vastu, mis oleks aga tülikas ja seega mitte terviklik lahendus. Mitmevaatelised prillid on seevastu palju mugavamad ja kasutajasõbralikumad, võimaldades näha nii lähedale kui ka kaugele ilma prille vahetamata. Lisaks toimivad need soovi korral ka päikeseprillidena või päikese käes tumenevatena. Kontaktläätsede kandmise lõpetamise üheks põhjuseks on sageli asjaolu, et need ei võimalda mingist vanusest enam lähedal asetsevaid objekte selgelt näha. Tänapäeval on kontaktläätsede tehnoloogia väga kiiresti arenenud ning erinevate harrastuste ja aktiivsete tegevuste jaoks on võimalik kanda ka mitmevaatelisi ühepäevaseid kontaktläätsi, mille kohta tasub kindlasti uurida oma optometristi käest. Ka hinnaklass ei erine oluliselt ühevaatelistest kontaktläätsedest, nagu see varem oli. Oluline on tähele panna, et ühed prillid, ka mitmevaatelised, ei ole alati universaalsed ehk sobilikud kõige nägemiseks ning selleks võib olla vajadus mitme erineva prilli järele. Seetõttu on väga oluline enne optometristi juurde minekut läbi mõelda prillide otstarve ehk mida ja kuhu täpselt soovitakse vaadata. Ühe näitena võib tuua Eestis üha suuremat populaarsust koguva golfi. Optometristi on oluline informeerida, millised distantsid peavad selged olema, sest sõltuvalt prillide tugevustest ei pruugi tavaliste mitmevaateliste prillidega selgelt otse alla enda ette näha ning on vaja hoopis spetsiaalseid golfi mängimiseks mõeldud prille. Sama kehtib kuvaritega töötamisel, mille puhul on hea eelnevalt läbi mõelda, kus ja millisel kaugusel ekraanid töötades asetsevad, tehes optometristil sobivaimate lahenduste pakkumise kergemaks. Individuaalsete eelistuste ja vajaduste rohkusest hoolimata leidub alati kõigile sobiv lahendus.
LÄÄTSED Foto: Shutterstock
“Kontaktläätse kasutaja peab arvestama tõsiasjaga, et lääts ei asenda prille, kuna asetseb otse silma sarvkestal ja see vähendab silma hapniku kättesaadavust. Halvimal juhul võib silm hakata kasvatama lisaveresooni sinna, kus neid normaalselt pole,” selgitab Kallaste. “Läätse valimine on väga individuaalne, selleks mõõdetakse kliendi sarvkesta kumerusraadiust. Läätse sobivus võib sõltuda paljudest asjaoludest ja ebamugavustunde korral tuleks konsulteerida optometristiga, tihti on abi lihtsalt läätsefirma vahetusest,” räägib ta.
Silma tervis
Kontaktläätsi kandes tea reegleid Optometrist Helen Kallaste sõnul on kontaktläätsed suurepärane võimalus prillidest vabadust tunda. Paljud tegevused, nt sportimine, on mõnusamad. Siiski on ka siin omad kindlad reeglid, mida meeles pidada. Tekst: Juuli Nemvalts
PARIM KONTAKTLÄÄTSEDE KAUBAMAJA AASTAST 2009
Silma tervist mõjutavadki hügieeniga seotud reeglite eiramised. Enim eksivad noored selle vastu, et enda läätsi antakse teistele kasutada. “Mitte kunagi ära jaga oma läätsi kellegi teisega. See võib tunduda küll väga lihtne, aga lääts on mõeldud ainult sulle,” on Kallaste resoluutne. Kindlasti tuleb jälgida, et läätsi ei jäetaks silma kauemaks kui kümneks tunniks ning ei töötataks nendega pikalt arvuti taga. Üldiselt pole läätsed soovitatavad ka magades. Läätse kasutamise reeglid on väga täpselt paigas – enne läätse kätte võtmist tuleb kindlasti pesta käed ja võimalusel kuivatada need ebemevaba paberrätikuga. “Pesemata kätega läätse konteinerist võttes saastuvad nii lääts kui ka vedelik ja bakterid saavad vabalt vohada. Ei aita, kui hõõrun käsi vastu pükse ja mõtlen, et mul on hiljuti käed pestud,” hoiatab ta. Teine reegel käib läätsekonteineri puhtuse kohta. Läätse silma pannes tuleb tops
kindlasti ära pesta ja jätta õhu kätte kuivama – nii vähendame silmapõletiku riski. Värvide või lakkidega töötades ning solaariumis ei sobi läätsi kasutada. Eriti salakavalalt käitub juukselakk, rikkudes läätsed kohe. Samuti ei maksa kasutada läätsi, kui olete värskelt külmetanud.
Kasutamisaeg määrab palju “Läätsi kantakse sageli üle – rohkem kui kümme tundi järjest on kurnav silmale ja tootele. Teine probleem on, et ostetakse ühe kuu lääts ja kantakse ikkagi rohkem, 5–6 nädalat. “Hea näide on piimaga – kui hoiame piima kauem külmkapis, läheb see pärast realiseerimisaega tükki ja me ei saa seda kasutada. Läätsega juhtub enam-vähem sama. Ebamugavustunne ongi esmane, mida jälgida tuleb, kuu aega kestev lääts võib vastu pidada ka ainult 2–3 nädalat, see sõltub inimese pisara koostisest. “Moeläätse puhul esineb kahjuks kõige rohkem põletikke, sest inimesed kasutavad neid harvemini ja ei vaheta vedelikke,” lisab ta. Kõige otstarbekam on tema sõnul osta ühe päeva läätsed. See on igal juhul kõige tervislikum ja kuu lõikes on hinnavahe üsna väike. Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kevin Põld kevin.põld@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: Printall
Acuvue Oasys 6 tk Hind: 24 €
Biofinity 6 tk Hind: 25,50 €
Läätsede aegumise meeldetuletus läätseretsepti salvestamine 30 päevane tagastusõigus avamata läätsedele 15% sooduskood: EPL15 (kehtib septembri lõpuni)
WWW.PUPILO.EE
ColourVUE Pretty Hazel 2 tk Hind: 19 €
EESTI NÄGEMISTERVISEKESKUS
Lugemisprillid
aitavad elukvaliteeti hoida Teatud vanuses hakkavad lähedalt vaadates sarnase kujuga tähed ja numbrid ühte sulama ning peenemaid kirju enam peopesast selgelt ei näe. Informatsioon muutub jälle klaarimaks, kui käsi kaugemale sirutada. Paljud ei tahagi alguses tunnistada, et midagi on silmadega lahti. Kuidas on tegelikult?
„Ühel hetkel jäävad käed teksti kaugemale tõstmisel lühikeseks. Siis on aeg mõelda lugemisprillide kasutamisele,” soovitab Eesti Nägemistervisekeskuse optometrist Peeter Hallikas. Vajadus lugemisprillide järele ehk presbüoopia on üks kaugnägelikkuse alavorme. Kõnekeeli nimetatakse seda ka vanaeanägevuseks, kuna tekib pärast 40. eluaastat.
Aeg nägemiskontrolliks „Mõnda aega võib vanusest tingitud nägemise nõrgenemist ignoreerida ning valesti või uduselt nägemist ajada väsimuse või kehva valguse süüks, ent kui see hakkab segama elukvaliteeti, tuleb hakata kasutama lugemisprille,” osutab Hallikas. Siis on tema sõnul aeg tulla põhjalikku nägemiskontrolli ning leida enda elustiili harjumustega sobivad prillid. Nägemiskontrolli kutsub Peeter Hallikas inimesi pigem varem kui hiljem, sest silma tuleb peal hoida ka muudel nägemistervise näitajatel. „Presbüoopia on vananemise üks osa. Silmalääts muutub liiga jäigaks ja fokuseerimise eest vastutavad lihased ei jaksa seda painutada, lääts ei lähe enam nii kumeraks, mida on lähemale vaadates vaja,” selgitab ta. Kas seda protsessi kuidagi edasi lükata ei saa, näiteks silmalihaste treeningutega? „Igasugune treening tuleb kasuks, aga lõpuks kanname me enamasti kõik lugemisprille. Prillidele on aeg mõelda hiljemalt siis, kui inimene hakkab vältima lugemist või teda vaevavad peavalud.” Küll aga soovitab Eesti Nägemistervisekeskuse opto-
metrist teha silmapingete leevendamiseks ekraanist puhkamise silmapause: “20-2020 reegel tuleb ameeriklastelt ja tähendab, et pärast 20 minutit tööd ekraaniga tuleb 20 sekundit silmi puhata ja vaadata 20 jala (u 60 m) kaugusele.”
Esimesed lugemisprillid Esimesed lugemisprillid võivad olla alguses ka väiksema diameetriga klaasiga, millest võib kaugemale vaatamiseks üle vaadata. Samas tuleb silmas pidada, et sellised prillid sobivad vaid siis, kui loed ajalehti, raamatuid, lahendad ristsõnu jne. “Mis tahes ekraanide kasutamisel soovitan tavasuuruses peegelduskattega klaase, et säästa silma nii peegelduste kui ka silmi koormava sinise valguse eest. Kui on tarvis vaadata korraga kaugele ja lähedale, näiteks autosõidu puhul, siis tuleks valida progresseeruvad prillid,” räägib Hallikas. Sageli haaratakse esimestel nägemise halvenemise märkidel „proovimiseks” sõbra või abikaasa prillide järele, tihtipeale ostetakse valmisprillid. Lühiajaliselt ajavad need asja ära, kuid igapäevaseks kandmi-
seks tuleb oma „teised silmad” valmistada ikkagi enda järgi. „Valmisprillid ei too kaasa pöördumatuid kahjustusi, ent need ei arvesta õige silmavahega ning ka klaaside tugevused on neil ühesugused, samas kui silmadel võib see olla erinev. Seetõttu võivad valmisprillid pikemal kandmisel ebamugavust tekitada. Samuti puudub valmisprillidel peegelduskaitse ja pole seega mõeldud tööks arvutiga.” Tänu tehnoloogia arengule näevad tänapäeval plussprillid väga kenad välja ja neid on kerge kanda, kabinetis annavad vajalikku nõu vastavad spetsialistid. Ootame Sind nägemist kontrollima Eesti Nägemistervisekeskuse kabinetti Tallinnas Virbi 10, Rakveres Laada 29 või Narvas Tallinna mnt 25. Täpsemat infot leiad ja aja nägemiskontrolliks saad broneerida www.silmatervis.ee.
DR. KAI NOOR SILMAKABINET
Kuiva silma sündroomi ravi parandab märgatavalt elukvaliteeti Ühelt poolt vananev ühiskond, teiselt poolt aina suurem arvutite kasutamine, lähitöö suurenemine ja konditsioneeritud elukeskkond on ainult loetud põhjused, miks kuiva silma sündroomi tänapäeval aina sagedamini esineb. Kuiva silma sündroom on põhjustatud pisarate hulga või funktsiooni ebaadekvaatsusest ning põhjustab ebastabiilse kihi silmade pinnal. Silmapinna kuivus häirib silma optilist võimekust ja silmapinna kaitsefunktsiooni. Tegemist on haigusega, millel on palju põhjuseid ning mis vähendab oluliselt elukvaliteeti ja võib põhjustada stressi. Seetõttu ei tohiks selle sümptomeid eirata ega ravimist näilisest mugavusest edasi lükata. Silmalaseri kuiva silma kliiniku silmaarst Inger Noor toob välja, et haiguse sümptomatoloogia võib olla väga varieeruv ja individuaalne. Näiteks on üks kaebustest vastupidiselt haiguse nimetusele hoopis silmade vesitsemine, mida esineb rohkem tuule ja ereda päikese käes. Võib esineda ka silmade kipitust, sügelust, punetust, liivatera ja kraapimise tunnet. Noorematel patsientidel tulenevad kuiva silma sündroomi põhjused sagedamini keskkonnast, näiteks võib põhjuseks olla konditsioneer, vähene töökeskkonna õhuniiskus, kontaktläätsed, liigne lähitöö (sealhulgas arvutitöö) ning sellest tulenevalt vähene silmade pilgutamine. Paljudele üllatuseks võib kuiva silma sündroomi esile kutsuda ka rasestumisvastaste vahendite kasutamine, ühtlasi raseduse, imetamise ja menopausiga kaasnevad hormonaalsed muutused. Teadaolevalt ei ole Eesti elanikkonna informeeritust kuiva silma haiguse tee-
mal eraldi uuritud, küll aga on Silmalaseri spetsialistid täheldanud patsientide haiguslugudes varaseid sümptomeid, mida oleks saanud õigel ajal sekkudes ravida ning seeläbi hilisemad komplikatsioonid ära hoida. Õnneks on ka märgata üldist tendentsi, et inimeste teadlikkus ajaga pigem kasvab.
Kuidas ära tunda ja mida ette võtta? Kuna kaebused on reeglina väga individuaalsed, tuleb osata tähele panna muutusi enda nägemises ja enesetundes. Kuiva silma sümptomiteks on muu hulgas silmade karedus-, võõrkeha-, väsimus- ja valutunne, silmade sügelus, tundlikkus ja ärritatus, põletustunne, hägune nägemine (mida leevendab pilgutamine ja kunstpisar), silmade vesitsemine (eriti tuule käes) ja punetus, sage pilgutamine, valgustundlikkus ning peavalud. Pisarakihi koostise häirete korral ei toimi silma kaitsefunktsioon enam korrektselt ning õigeaegse tähelepanu ja ravi puudumine võib viia soovimatute komplikatsioonideni, nagu krooniline laugude või silmapõletik, sarvkesta haavandumine või püsiv nägemislangus. Silmalaseri kuiva silma kliinik pakub probleemi korral põhjustest sõltuvat,
kompleksset ning personaalset uuringut ja ravi. „Kuiva silma uuringute käigus analüüsitakse kõiki pisarate kihte. Vastavalt konkreetse kihi puudulikkusele alustatakse spetsiifilise raviga. Esimene ravimeetod on sobiva kunstpisara soovitamine. Kui sellest jääb väheks, on lisaks võimalik teha patsiendi enda verest seerumtilkasid, mis on kõige loomulikum niisutamise viis, mida on võimalik patsiendile anda. Kui aga silmapind jääb endiselt kuivaks, siis on võimalik panna kinni pisarate äravoolutee ehk paigutada pisarakanali korgid. Nende puhul jääb pisar silmapinnale kauemaks püsima,” kommenteerib Inger Noor. Kuiva silma diagnoosimine on esialgu üsna lihtne, seda saavad patsiendid oma kaebuste põhjal ise diagnoosida. Täpsemate põhjuste leidmine seevastu on patsiendil endal üsna keeruline, kuna tuleb välja selgitada, milline komponent inime-
se pisara koostises on düsfunktsionaalne. Selle jaoks on Silmalaseril olemas vastav aparatuur. Igapäevatöös kasutatakse keratograafi, mille käigus saab visualiseerida pisara erinevaid kihte. Silmalaseril on esimene kuiva silma haiguse diagnostikale ja ravile spetsialiseerunud kliiniku osakond Eestis ehk Silmalaseri kuiva silma kliinik. Diagnostikaks kasutatakse spetsiaalset aparatuuri, millega on võimalik hinnata pisara eri komponentide funktsiooni ja vastavalt sellele ordineerida ka ravi. Silmalaseri kuiva silma kliinikus saab patsient uuringu tulemusel teada oma silmapinna olukorra ning edasise ravijuhendi, lisaks soovitused kunstpisara valikul. Vajadusel ordineeritakse spetsiifiline ravi, näiteks laugude hügieeniprotseduur Demodex (blefariidi korral), seerumtilgad, pisarapunktide sulgemine, põletikuravi jpm. Kaebusi ja sümptomeid ei pea kannatama, sest asjakohane ja kvaliteetne abi on kättesaadav!
AUGUST 2018
• Kõike NÄGEMISEST • 5
OPTIKA
Esimene silmakontroll tasub varakult ära teha, et hilisemaid probleeme vältida Norman-Optika optometrist Kersti Tuulik jagab väärt nõu, kuidas oma lapse silmade eest hoolt kanda nii, et nägemine ka vanemas eas alt ei veaks. Millal tuleks lapsega esimesse nägemiskontrolli minna? Lapse nägemise areng aju tasandil toimub 6.–8. eluaastani. Kui enne kooli silmaarsti juurde ei jõuta, siis hiljem on maha jäänud silmaga keerulisem midagi ette võtta. Nii peakski esimene visiit silmaarsti juurde toimuma hiljemalt kolmandal eluaastal. Seda ka juhul, kui ühtegi normist kõrvalekallet – kissitamist, telekale liiga lähedal istumist, valutava pea kurtmist jne – ei ilmne.
Kuhu selleks minema peab? Lastele on eraldi silmaarstid ja aega broneerides on kindlasti oluline mainida, kui vana lapsega tegu on. Et päris pisikesed veel tähti ja numbreid soravalt ei loe, on lastele mõeldud eraldi nägemisuurimise testid. Optometristid kontrollivad küll nägemisteravust ja silmade liikuvust, kuid alla kuueaastaste nägemist nii põhjalikult ei hinda. Laste silmaarsti juures on testide võimalused märksa laiemad.
6 • Kõike NÄGEMISEST • AUGUST 2018
Kui tihti koolilapse silmi kontrollida? See on väga individuaalne. Kui näiteks alla seitsmeaastasele lapsele on määratud raviprillid, siis mõningatel juhtudel tuleb iga mõne kuu tagant kontrollis käia. Kui aga prillid on juba varasemast olemas, võib järgnevatesse kontrollidesse tulla vastavalt vajadusele. Kui eelmiste prillidega enam tahvlile kirjutatut selgelt ei näe või esinevad muud kaebused, siis on õige aeg kontrollis ära käia. Teismeeas on kõige mõistlikum iga 1,5–2 aasta järel prillitugevused üle vaadata, sest selles eas kasvab laps kiiresti ning muutub ka prillikorrektsioon.
Millised on laste peamised silmaprobleemid ja mis neid põhjustavad? Silmadega on seotud palju probleeme, millest mõned on geneetilised, mõned tõenäoliselt kasvukeskkonnast tulenevad. Neist sagedasim on laisk silm. Selle põhjuseks arvatakse olevat vähene nägemisstiimul lapseeas, mistõttu lülitab aju ühe silma välja
ja see silm ei hakka ilma õigeaegse sekkumiseta enam kunagi täiel määral nägema. See võib tekkida ka silmalihaste häiretest või väga suurest tugevuste erinevusest silmade vahel. On ka teisi kaasasündinud silmahaigusi, neist enamik tuvastatakse siiski pärast sünnitust haiglas või perearsti juures. Kui 2–3-aastase lapsega jõutakse õigel ajal kontrolli, jõuab kehvemini nägeva silma teravust veel parandada.
Kuidas hoolitseda lapse silmade tervise eest? Kui lapse toitumine on mitmekesine ja ta liigub palju värskes õhus ning ei tegele ainult käeulatusse jäävate tegevustega, siis on hea tervise tagamiseks juba palju ära tehtud. Väljas liikudes tasub nii beebi kui ka väikelapse silmi kaitsta kvaliteetsete päikeseprillidega, mis tõesti pakuvad UV-kiirte eest 100% kaitset. Lisaks on abiks kõiksugused mütsid, rätid ja varjud vankritel, et kaitsta sageli päikese suunas ringi vaatavat põngerjat.
Millised prillid või hoopis läätsed lapsele valida, kui nägemine vajab parandamist? Prillisoovitused annab silmaarst või optometrist – nemad vaatavad üle tugevuse, mis on prillide kõige tähtsamaks komponendiks. Raami aitavad aga juba valida kogenud müüjad kaupluses. Küll aga peab jälgima, et prilliraam oleks mugav ja istuks kogu aeg ninal nii, et silmad vaatavad klaasist läbi. Kui prilliraam on silmadest liiga kaugel, on ka klaaside mõju erinev, mistõttu ei pruugi prillid nii hästi toimida, kui kontrollis loodetud. Kontaktläätsi võiks kandma hakata alles hilises teismeeas ning ka siis soovitaksin neid eelkõige noortele, kelle hobid seda nõuavad. Siis on silm füüsiliselt oma küpsuse saavutanud ning kandjagi oskab oma hügieeni ja käitumise eest paremini vastutust võtta. Kõige olulisem on kanda silmale sobivaid läätsi, mis määratakse optometristi visiidil. Kuna prillid on tänapäeval nii popid ja isikupärased, julgustaksin noori siiski just prille eelistama!
Tee oma silmadele kingitus Tippkvaliteediga prilliraamid Silmalaseri Kawe esindusest Pärnu mnt 15, Tallinn
silmalaser.ee DR. KAI NOOR SILMAKABINET / TEGEVUSLUBA L03064
PÄIKESEPRILLID Hea on teada, mida päikeseprillidele kleebitud märked tähendavad, võimalusi on mitmeid.
UV-kaitse 100% UV-kaitse on märgitud üldjuhul igale päikeseprillile. Tavalise tumeda klaasi tõttu meie pupillid laienevad ning lubavad veelgi rohkem UV-kiiri silmapõhja. Seega võite pahaaimamatult kanda päikeseprille, mis kahjustavad teie silmi veel enam. Oluline on uurida tootja usaldusväärsust ja soetatavate päikeseprillide kvaliteeti.
Polariseeruvad klaasid Valguskiired langevad päikseprilliklaasile alati kaootiliselt. Polariseeritud klaas aitab need ühte koondada, lubades läbi klaasi ainult silmale kahjutud horisontaalsed valguskiired ning tõrjudes samal ajal vertikaalsed. Polariseeritud klaasid on hädavajalikud merel seilates ja autot juhtides, kuna need kõrvaldavad silmadele ebameeldiva hajusvalguse ja peegeldused. Polariseeritud klaasi olemasolu saab kontrollida pimedamas valguses, kui vaadata kindla nurga all, kas klaasile tekib õlilaigu sarnane moodustis.
Kuidas valida endale sobivad päikeseprillid? Hästi valitud ja hoitud päikeseprillid teenivad meid kaua. Kaubandusvõrgus on neid saada rohkesti, iseasi on, kas kõik need pakuvad meie silmadele kaitset, nagu lubavad.
Meie kliimas on päikeseprilli puhul oluline ka kõrge infrapunakiirguse filtratsioon ehk protsess, mille puhul toimub pidev energiavahetus külma ja kuuma pinna vahel senikaua, kuni kõik pinnad on saavutanud sama temperatuuri. Vajadus päikeseprillide järele tekib juba varakevadel, olgugi et ilmad on veel jahedad ja kliima niiske. Seetõttu kipuvad prilliklaasid tihti uduseks minema, mõnikord ka jäätuma. Infrapunakiirguse filtratsioon aitab seda probleemi lahendada.
Kriimustuste ja mustuse kaitse Prillide valikul tasub tähelepanu pöörata ka muudele faktoritele, näiteks peegeldumisvastasele kaitsele, kriimustus- ja šokikindlusele, hüdro- ning aerofoobsele kaitsekihile prilliklaasidel, mis on vastavalt vetthülgav ning kriimustusi ja sõrmejälgede teket ennetav kaitsefaktor.
Klaaside tumedus
Fotokroomtehnoloogia Fotokroom kohandab klaasi tumedust vastavalt välisvalgusele. Ereda päikese korral klaas tumeneb ja pakub seega silmale tugevamat kaitset. Pilvise ilmaga fotokroomne klaas helendub nõrgema välisvalguse mõjul ning annab silmadele piisava kaitse.
Infrapuna filtratsioon
Soojemal ajal on päikeseprillid autosõidul asendamatud.
Foto: Shutterstock
Klaaside värvused on üldjuhul erinevad, ka neil on oma funktsioon. Tumedamad klaasid on mõeldud eredama valguse korral ning ka ekstreemsematesse tingimustesse, nt lumel, kõrgmäestikes, merel jne. Tavaliselt on need klaasid tähistatud ka kõrgema kategooriaga, mis igapäevaseks kasutamiseks ei sobigi. Liialt tume klaas tavatingimustes võib väsitada silmi. Seetõttu on otstarbekas igapäevaseks kasutamiseks valida prillid, mille klaasid kuuluvad keskmiste kategooriate hulka. Allikas: Silmalaser
OPTILINE GRUPP
Sinine ekraanivalgus
on laste silmade suurim vaenlane Hoolitse oma lapse silmade eest: käi temaga regulaarselt silmi kontrollimas; kui vaja, osta oma lapsele talle meeldivad, kuid mugavad prillid ning mis põhiline – piira lapse nutividinate ekraanide ees veedetud aega. Nii püsivad lapse silmad pikalt terved ja ühtlasi on tagatud lõbus lapsepõlv. Tänapäeval on üheks tõsisemaks silmaprobleemiks nii laste kui ka täiskasvanute hulgas müoopia ehk miinusprillide vajadus. Müoopia varajane avastamine ja korrigeerimine on tähtis eelkõige selleks, et laste silmade miinus liiga kiiresti ei suureneks. Lapse silmi tuleks silmaarsti juures regulaarselt kontrollida. Esimest korda võiks kontrolli minna nii 1–3-aastaselt, kindlasti tuleb seda teha aga kuueaastaselt vahetult enne kooli minekut. Kuna lapse silm kasvab kuni täiskasvanuks saamiseni ja ka sellel ajal võib nägemine väga palju muutuda, tasub lapsega nägemiskontrollis käia aga igal aastal. Pere Optika teeb tihedat koostööd laste silmaarstidega üle Eesti ning igas Pere Optika esinduses on tööl ka optometrist, kes kontrollib probleemseid silmi.
Suur probleem silmadele on sinine valgus Tänapäeval on suureks probleemiks erinevatest digiekraanidest ja nutiseadmetest pidevalt kiirguv sinine valgus, mis kahjustab ja väsitab meie silmi. See sinine valgus on küll osa päikese valgusspektrist, kuid on lühikese lainepikkusega ja seetõttu suure energiaga. Kõige suurem sinise valguse allikas on loomulikult päikesevalgus ise, kuid lisaks sellele kiirgavad sinist valgust kõik erinevad lambid, LED-ekraanid, televiisorid, kuvarid, nutitelefonid ja tahvelarvutid. Nutividinate ekraanidest kiirguva sinise valguse hulk on võrreldes päikesest tulevaga küll väike, kuid siiski muretsetakse arstide hulgas selle valguse pikaajalise mõju pärast, eriti kuna veedame aina enam aega ekraane vaadates. Kurioosumina on aga sellel sinisel val-
gusel meie tervisele nii hea kui ka halb mõju. Sinine valgus parandab meie tähelepanuvõimet, aitab kaasa mälule ja kognitiivsele funktsioneerimisele, samuti tõstab tuju. See valgus reguleerib ka meie keha loomulikku ärkveloleku-magamise tsüklit. Päevasel ajal sinise valgusega kokku puutumine aitab säilitada tervislikku ööpäevast rütmi, samas võib aga öine liiga suur kokkupuude sinise valgusega (telefonid, tahvlid, arvutid) seda tsüklit segada, viies nii unehäirete kui ka päevase väsimuseni. Kui aga rääkida lastest, siis nende noortes silmades pole veel arenenud kaitsvaid pigmente, mis seda kahjulikku sinist valgust filtreeriksid. Sinine kiirgus võib suruda alla ka laste melatoniini tootlikkust, mis omakorda rikub laste unerütmi. Sügava une puudus võib viia nii käitumishäirete kui ka kaalutõusuni. Väga väikeste laste tervisele on aga kõikidel ekraanidel ainult kahjulik mõju – võivad tekkida nägemis- ja keskendumishäired, samuti tähelepanupuudus muude asjade tegemisel. Uuringud on näidanud, et inimesed pilgutavad arvuti või nutiseadame taga toimetades silmi tavalisest lausa kuni viis korda vähem – see aga võib tekitada silmade kuivust, sealt edasi väsimust ja üldist ebamugavustunnet. Liigne sinine kiirgus võib kutsuda silmades esile pingetunnet, mille tulemusel on raske nägemist fookustada. Ühtlasi võib sagedane sinise valguse käes viibimine põhjustada silmapõhja rakkude kahjustumist, mis võib viia nägemisprobleemideni. Selleks et end ja oma lapsi sinise valguse eest kaitsta, tuleks vähendada märkimisväärselt ekraanide taga veedetavat aega ja teha töös sagedasi pause, et silmadele puhkust anda. Ühtlasi tuleks ka-
Sinise valguse piiramiseks võib kasutada ka spetsiaalseid prille. Eriti käib see laste kohta. Prillide valik sõltub aga lastel nii-öelda lahedusfaktorist ehk siis prillid peavad kasulikkusele lisaks ilusad ja vinged välja nägema. Millele aga veel tähelepanu pöörata, kui ilusad prillid leitud? Laste puhul on prillide valikul väga oluline raamivalik. Raamivalik jaguneb laias laastus kahte suuremasse rühma: metall- ja plastikraamid. Metallraamide eelis on see, et kui lapse nägemisteravus ajas muutub, saab klaase mitu korda vahetada. Plastikust raam läheb ajapikku aga rabedaks ning võib uute klaaside paigaldamisel puruneda. Metallist raami on ka lihtsam parandada: kui metallist raam katki läheb, saab seda laserkeevituses alati parandada. Plastikraami parandamine on aga tunduvalt raskem. Samas on plastik enamasti mugavam, kuna raam toetub kogu ninajuurele. Plastikust prilliraam on parem valik ka siis, kui lapsel on juhuslikult mõne metalli vastu allergia. Kindlasti peab jälgima, et prilliraam istuks hästi ninal ja sangad ei oleks liiga pikad. Samuti tuleks muretseda lapsele korralik prillikarp, puhastusvahendid ning puhastuslapp. Kohe prillide saamisel tuleb lapsele õpetada, kuidas nendega õigesti ümber käia: prillid tuleb ninalt võtta ja sinna tagasi panna alati kahe käega, neid ei asetata kunagi lauale või maha klaasid allapoole ning klaase tohib puhastada ainult selleks mõeldud pehme lapiga. Kui rääkida aga prilliklaasidest, siis
neil peaks kindlasti olema peegeldumisvastane kate. Seda selleks, et hoida ära erinevad ebamugavad peegeldused. Siin jõuame tagasi nutividinate juurde: prilliklaasidele on loodud ka spetsiaalsed katted, mis blokeerivad just ekraanidelt tulevat sinist valgust. Pakkuda on näiteks sinist kiirgust blokeeriv prilliklaasikate, mis blokeerib ligikaudu 20% kiirgusest. Sellel klaasil on ka kergelt pruunikas toon, mis muudab maailma veidi „pehmemaks”. Varasemale lisaks on olemas kallim spetsiaalne materjal, kus sinist valgust blokeeriv kaitsekiht on viidud klaasi sisse ja see blokeerib juba kuni 95% ebavajalikust kiirgusest. Pere Optika alustab just uue Jaapani tehnoloogia baasil valmistatud täieliku sinise valguse blokiga klaaside müüki. Pere Optika poes pakutavate prilliraamide, -klaaside ja lisatarvikute valik on kindlasti Eesti suurim ning igas poes on tööl spetsialistid, kes oskavad aidata just teie lapsele sobivaimate prillide leidmisel. Lapsevanem peaks juba lapse varasest east peale tema nägemist silmas pidama: käima võsukesega regulaarselt nägemiskontrollis ning valima poest just need prilliraamid, mis meeldivad lapsele, aga on ka mugavad ja püsivad hästi ees. Kindlasti peab aga pöörama rõhku ka sellele, millised klaasid prillidele valida: tehke see investeering ja ostke lapse prillidele sinist valgust blokeerivad klaasid. Lihtsalt tähelepanuks: Pere Optikas on praegu suured allahindlused ja seda just prilliraamidele – allahindlused on kuni –80%. See annab võimaluse pöörata suuremat tähelepanu just prilliraamidesse minevate klaaside kvaliteedile – saate osta kallimad ja kvaliteetsemad klaasid. Ka sinise valguse kaitsega klaasid!
Dolce&Gabbana 3247, 315 €
MaxMara 1290, 252 €
sutada ekraanidel erinevaid filtreid, et vähendada silmadesse jõudva sinise valguse kogust.
Kaitseprillid? Lastele kindlasti
Fotod: Siiri Kumari. Modell Eesti esimeikar Maret Ubaleht.
MiuMiu VMU 03Q, 295 €
Vogue 4094, 115 €
AUGUST 2018
• Kõike NÄGEMISEST • 9
VITAMIINID
Milliseid vitamiine
Foto: Shutterstock
silmad vajavad, et me neile liiga ei teeks? Terved silmad on väärtus, mida on raske ülehinnata. Seetõttu tuleb ajal, kui veedame tunde ja tunde ekraanide ees, oma silmade heaolusse ka tõsiselt suhtuda.
Apteegist küsitakse üha enam silmavitamiine pinges ja väsinud silmadele, kuid silmaarst suunab apteeki ka tõsisemate murede korral – kui silma põhjas on juba toimunud muutusi või on probleeme silmanärviga. “Tõepoolest, sagedamini satuvad apteeki silmavitamiinide kohta uurima need, kes on juba varem silmaarstiga nõu pidanud,” räägib Apotheka apteeker Merle Niglas. Enim kahjustab silma ere päike. Seetõttu on tähtis kanda kvaliteetseid päikeseprille, sest päikesekiirgus on peamine silmapõhja kahjustav faktor. Olenemata aastaajast on teine tõsine probleem meie igapäevaelu, sest vaatame liiga palju ja pikka aega ekraane, mis hoiavad silmad pinges ega lase lõõgastuda. Silma heaks on vaja eeskätt pidada pause ja vaadata sagedamini kaugusesse. 45 minutile lähitööle peab
järgnema 15 minutit puhkust. Puhkuse osa ei ole oluline ainult silmadele - terve organism vajab virgutust! Arvutiga töötamise, televiisori vaatamise ja telefonist lugemisega ei kaasne ainult väsinud, vaid ka kuiv silm, seega on niisutamine hädavajalik. Kõik silmavitamiinid sisaldavad luteiini, zeaksantiini, tsinki, seleeni ning E- ja C-vitamiini. Eriti olulised on kaks esimest, mis toimivad looduslike päikeseprillidena, kaitstes silma kahjuliku ultraviolettkiirguse eest ja aeglustades kollatähni kärbumist. Samuti aitavad need säilitada head nägemist, eeskätt hämaras. Uuemad vitamiinid sisaldavad oomega-3-rasvhappeid, mis aitavad silma võrkkesta kaitsta. Multivitamiine valides on alati kasulik lähtuda sellest, millises vitamiinis on vähem komponente, aga suuremad kogused.
Oomega-3-rasvhappe ei piirdu ainult silmadega, vaid on kasulik tervele organismile. Samuti on teada mustika hea mõju silmadele. Loomulikult on kõige mõnusam süüa enda korjatud mustikaid, kuid neile, kes metsa marjule minna ei saa, on olemas mustikaekstraktiga vitamiinid. Silmavitamiine tuleb võtta paar korda aastas kahe kuni kolme kuu jooksul. Üleöö efekt kindlasti ei avaldu. Kui inimene tarvitab väga mitmeid vitamiine, on mõistlik enne uue lisamist kogused koos apteekriga üle vaadata. “Üldiselt ei võta keegi nii palju vitamiine, et koostoime toksilise reaktsiooni tekitaks, kuid kindluse mõttes tasub veenduda, et annused oleksid sobilikud,” sõnab Niglas. Ravimitega silmavitamiin koostoimet ei avalda. Allikas: Delfi Naistekas
Silma heaks on vaja eeskätt pidada pause ja vaadata sagedamini kaugusesse.
HÜGIEEN
Silmameik Ennast meikides on hea teada, et prilliklaasid muudavad silmi optiliselt. Miinusklaasid teevad silmad väiksemaks ja ümaramaks. Plussklaasid aga suurendavad ja rõhutavad kõike, mis klaasi taha jääb. Mida suurem on miinus või pluss, seda rohkem tuleb selle mõjuga arvestada. Seega võivad miinusprillide kandjad appi võtta kõik silmi suurendavad meiginipid ja rõhutada neid julgemalt. Seevastu kaugnägijad peaksid olema eriliselt hoolsad, kõik on võimendatud, seetõttu ettevaatust tükkis ripsmetuši, pudenenud lauvärvi ning liiga tugeva ja kortse esile toova peitekreemiga.
Lähtu prilliraamist Silma- ja kulmumeigi tegemisel võiks arvesse võtta prilliraami eripära. Kulmujoon peaks prillikujuga sarnases liikumises olema. Laiade, suurte ja tumedate raamide puhul võib ka silmameik olla tumedam ja lainerijoon laiem. Peenikesed raamid ja raamideta prillid nõuavad tagasihoidlikumat ning elegantsemat lähenemist. Kui raamid on hästi efektsed, võib need hoopis huultega omavahel harmoo-
niasse viia ja silmameigi värvid neutraalsemaks jätta.
Miinus- või plussklaasid Ka lauvärvi toonide valikul on hea prilliraamidega arvestada ja jälgida raamide varjundeid. Kui tahetakse rõhutada just raamide värvi, on hea lauvärvidest valida vastandvärve. Kirjude raamide juures jääb kena, kui mõnda olemasolevat värviaktsenti eelistada. Kõige turvalisem valik on neutraalsed toonid, nagu pehmed hallikad-pruunikad värvid. Miinusklaaside korral võib värvivalik olla julgem ja kasutada tumedaid toone. Heledad säravad toonid silma sisenurgas ja lau liikuval osal annavad suurendava efekti. Plussklaaside korral võiks jällegi eelistada matte ja neutraalseid toone, siis jääb tulemus ilus ja maitsekas.
Stiilse ja efektse tulemuse saab, kui näiteks punaste ja roosade raamide juures kasutada ka sarnases tonaalsuses huulepulka. Plussklaaside puhul võib jätta silmameigi hoopis tagasihoidlikuks ja rõhutada huuli. Samas kui kasutada miinusklaasidega tugevamat silmameiki, võib huulte värv olla tagasihoidlikum.
Rõhk silmadel Silmaaluste peitmiseks ja lauvärvi alla on hea kasutada spetsiaalset silmaümbruse aluskreemi. Ripsmeid värvima asudes on hea esmalt koolutaja appi võtta – nii saab eriti ilmekad silmad. Tušš võiks olla pigem tihendav ja koolutav kui pikendav. Lühinägijad võivad suurema volüümi ja efekti saavutamiseks kasutada ka ripsmetutikuid või kunstripsmeid. Kaugnägijad võiksid piirduda ainult hoolikalt peale
Foto: Shutterstock
on prillikandjal veidi erinev
kantud ripsmetušiga või erilisema sündmuse puhul lisada üksikuid ripsmetutikuid. Nii pluss- kui ka miinusklaasid muudavad silmad optiliselt ümaramaks. Laineriga saab seda muuta, kui teha silma välisnurgas paksem joon suunaga ülespoole. Lainerijoon võiks olla hästi peenike ja joonistatud täiesti ripsmepiirile. Lainer eeldab vilumust ja kindlat kätt. Kui tegemist pole musta värvi prilliraamidega, võiks kasutada mahedamat tooni lainerit sügavmusta asemel. Allikas: Eesti Naine
Oska vaadata palju kaugemale kui ainult oma nina ette.
TELESKOOP.EE Päikeseteleskoop LUNT ø alates 50 mm Põnev astronoomia keset päeva!
TAURUS 90/900 NUTITELEFONI ADAPTERIGA Ø90 mm, F= 900 mm Rikkaliku kaasvaraga läätsteleskoop alustavale astronoomiahuvilisele
275 €
Hind alates
999 €
Mikroskoop Biolux NV Suurendus 20-1280x Kohver ja vajalikud tööriistad, PC okulaar (1280x720 px), pealt- ja altvalgustus, Peennihikuga slaidihoidik Sobilik lapsele ja koolile!
149 €
Bresser Messier NT-130 EXOS-1 Ø130 mm, F=650 mm või 1000 mm Eesti populaarseim esimene teleskoop
469 €
NASA/ESA/STScl
KUIVAD SILMAD
Miks muutuvad silmad kuivaks? Meid siseruumides ümbritsev kuiv õhk, silmi pingutav töö ning arvuti või nutiseadmete ekraanide üksisilmi vaatamine annab silmadele suure koormuse, mis teeb sageli silmad kuivaks. Kui ühel hetkel on sarvkesta pind juba liiga kulunud ning haavanditest räsitud, võib silmade kuivus nägemistki kahjustada.
Arvutiga töötades või nutiseadet kasutades jälgime pingsalt meie ees olevat ekraani ega pane tähelegi, et seetõttu pilgutame silmi tavapärasest kuni viis korda vähem. See ongi silmade kuivuse üks peamisi põhjusi. Kui siia lisada veel kuiv ja konditsioneeritud õhk, mis omakorda soodustab pisaravedeliku aurustumist silma pinnalt, on tagajärjeks ärritunud ja punetavad silmad.
Miks silmad kuivaks kisuvad? Silmade kuivuse põhjuseid on mitu. Silmade liiga harva pilgutamine – pikka aega arvutiga töötamine, televiisori vaatamine, lugemine, igasugune lähitöö – kõik need mõjutavad meie silmade niiskustaset. Silma sarvkesta kattev pisarakile on määrdeaineks sarvkesta ja silmalaugude vahel. Pisarakile koosneb veest, limast ja rasvast. Kui ühte neist, sageli vett, on liiga vähe, ei suuda pisarad silma korralikult niisutada, mistõttu tekibki kuivustunne. Enim esineb silmade kuivust naistel ning kontaktläätsede kandjatel, samuti eakatel ning neil, kes teatud ravimeid tarvitavad. Ka mõningad haigused ja kesine menüü võivad kuivust suurendada. Erinevalt nii mõnestki tõvest saame oma toidulauda aga ise kujundada, mistõttu tuleks kiivalt jälgida, et see piisavas koguses A-vitamiini ja oomega-3-rasvhappeid sisaldaks. Kui esimeste kilda kuuluvad
14 • Kõike NÄGEMISEST • AUGUST 2018
Liiga harv silmade pilgutamine mõjutab silmade niiskustaset. näiteks maks, porgand ja brokoli, siis vajalikke rasvhappeid pakuvad kala, pähklid ning taimeõlid.
Kas päike ja silmade kuivus on omavahel seotud? Päike ja silmade kuivus on mingil määral omavahel seotud. Suvine soe temperatuur tingib silmade niiskuse kadu, samuti suvel kasutatavad jahutusseadmed ja konditsioneerid tekitavad ruumides õhu kuivust, mis omakorda tekitab silmade kuivust. Suvisel perioodil ei tohiks unustada päikeseprille, mis pakuvad silmadele head kaitset.
Mis aitab kuivust leevendada? Kuigi silmade kuivust saab mitmel moel leevendada, on veelgi olulisem seda juba eos vältida. Kõige lihtsam viis selleks on silmadele piisavalt puhkust anda, silmi võimalikult sageli pilgutada ning arvutiga töötades iga tunni tagant pause pi-
Foto: Pexels
Kui teed arvutiga tööd, pea silmas järgnevat
dada. Abi on ka silmatilkadest ning -salvidest. Õnneks on ebamugava silmade kuivuse vastu rohtu ja leevendavate ravimite valik on väga lai. Enamasti kasutatakse erinevaid paikseid ravimeid ehk silmatilkasid ja -geele, vahel on aga vajalik silmasalvi kasutamine. Niisutavaid silmatilkasid on mugav ja lihtne kasutada ning enamasti ei tekita need ka mingeid ebamugavaid nähte. Mõnel üksikul preparaadil võib olla hetkeks nägemist hägustav toime, kuid see kaob enamasti pärast paari korda silmade pilgutamist. On ka selliseid preparaate, mida manustatakse suletud silmadele ehk silmalaugudele. Niisutavaid silmatilkasid tuleb kasutada vastavalt vajadusele. Kui aga haiguslik kuiva silma sündroom on juba tekkinud, siis tuleb tilkasid manustada pikka aega. Kui silmade kuivus on aga tingitud pikaajalisest lähitööst nagu arvutiga töötamine, teleri vaatamine, lugemine, käsitöö tegemine, siis sel juhul tuleks teha aeg-ajalt silmapuhkamise pause. Silmade kuivuse mure ära hoidmiseks ära unusta anda oma silmadele rohkem puhkust ja vaadata sagedamini kaugusesse. Abiks on ka silmade pilgutamine, aga üldreegel on selline, et 45 minutit lähitööd ja 15 minutit puhkust. Nutiajastul tuleb seda eriliselt meeles hoida – kõike tasub teha mõõdukalt, et oma silmi hoida. Allikad: Elutark.ee, Kasulik.ee
• Säti arvuti paika nii, et silmad oleksid kohakuti monitori ülaservaga ning ekraanile vaadates oleks pilk veidi allapoole. • Väldi nutiseadmete ja teiste ekraanide sellist paigutust, mis tekitab häirivat peegeldust. • Jälgi teadlikult, et pilgutad silmi piisavalt tihti. Nii väldid silmade liigset kuivamist. • Iga 20 minuti tagant vaata paarkümmend sekundit kaugusesse. • Iga kahe tunni järel tee pikem, vähemalt 15-minutiline paus. • Kui sulle on kirjutatud prillid või läätsed, siis kasuta neid kindlasti ekraanile vaadates.
Kuiva silma tundemärgid Silmade kuivuse puhul on tegemist ebapiisava niiskusekogusega silmas, mis võib väljenduda erinevate sümptomite kujul. • Silmad punetavad • Silmad on ärritunud või väsinud • Silmades on kipitus- või põletustunne • Silmad sügelevad • Tundub, nagu oleks midagi silmas • Silmad tunduvad kuivad • Silmad on valguskartlikud • Nägemine on ähmane • Silmad on häirivalt vesised