Kodu ja interjöör (november 2016)

Kodu&

NOVEMBER 2016 Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee, Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@ekspressmeedia.ee EMi lisade juht: Margit Aedla margit.aedla@ekspressmeedia.ee

Uuesalu kodu Rae vallas pakub privaatsust ja madalaid kulusid

3 SISUTURUNDUS

Korstnapühkijale peaks olema tagatud juurdepääs kõikidesse korteritesse Korstnapühkija töö tundub paljudele üheselt mõistetav – ta pühib puhtaks kütteseadmed ja suitsulõõrid. Miks peaksid olema korstnapühkija tööst huvitatud aga näiteks need mitmepereelamus või kortermajas elavad inimesed, kellel ühtegi kaminat või ahju ei ole?

Korstnapühkija pühib ka ventilatsioonilõõre Kõikides elamistes on ventilatsioon ning üks osa korstnapühkija tööst on ventilatsioonilõõride puhastamine.

Kui suitsulõõrid lõppevad enamasti keldris, siis ventilatsioonilõõrid lõppevad kas vannitoas, WC-s või köögis. Seega on nende lõõride tõmmet võimalik kontrollida ainult nendes samades ruumides. Ventilatsioonilõõridesse koguneb tolmu, ämblikud koovad võrke ja köögis olevas lõõris leidub ka rasva. See kõik takistab õhuvahetust korteris – vannituba on kauem niiske ning toidutegemise lõhnad ei lähe köögist nii kiiresti ära, kui võiksid. Peale selle on otsene tuleoht, sest nii tolm kui ka rasvajäägid süttivad kergesti.

Majad, kus on kasutusel gaas Eriti hoolsad peaksid oma lõõride puhastamise ning tõmbe kontrollimisega olema aga need kortermajad, kus on kasutusel individuaalsed gaasisoojendid või ühise gaasitoru otsas olevad gaasipliidid. Hea ventilatsioon ja tõmme lõõrides on eelduseks, et gaas ei lekiks tuppa. Ka selliste majade puhul oleme kohanud arvamust, et piisab, kui korstnapühkija pühib ühised lõõrid ning korteritesse ei ole tal vaja minna.

Aga taas lõppevad ka gaasimajades mitmed lõõrid just korterites ning nende lõõride tõmmet ei saa mujalt kindlaks teha.

Kuidas tekib lõõri ummistus?

Kui lõõris tõmmet ei ole, siis on tavaliselt põhjuseks ummistus lõõris.

Kaminate, ahjude ja pliitide puhul võib ummistuse tekitada korstnasse kogunenud tahm või tekkinud pigi.

Ummistuse võib aga kivikorstna puhul nii suitsu- kui ka ventilatsioonilõõris tekitada mõni lõõri kukkunud lahtipääsenud kivi või kes teab, mis ajast lõõri jäänud ehituspraht.

Puhastamisel lõõrist välja tulnud asjade nimekiri on üsna veider ning ei olegi võimalik teada saada, miks on

lõõris kellegi aluspesu või vana king.

Ajalehed ja linnupesad on tavapärasemad leiud.

Milline lõõr kellele kuulub?

Kui kortermajas jõuavad ühe korteri söögitegemise lõhnad pidevalt naabrite juurde, saab aidata korstnapühkija. Lõõriuuringute abil saab kindlaks teha, kas lõõrid on terved ning millisesse lõõri millised ventilatsioonid ühendatud on. Samas ei saa vanade majade puhul kunagi 100% probleemile lahendust lubada, sest viga võib olla ka muus ehituslikus osas, mitte ainult korstnas.

Lõõriuuringuid kasutatakse ka siis, kui soovitakse panna küttekeha korterisse, kus seda varem ei ole olnud ning on vaja kindlaks teha, milline lõõr on suitsugaaside väljaviimiseks sobivaim. Siinkohal aga tuleb kindlasti enne kindlaks teha, et küttekeha paigaldamine on projektiga lubatud.

Isetegevus võib hiljem palju probleeme kaasa tuua.

Kui tihti peab lõõre hooldama?

Seadus näeb ette, et mitmepereelamutes ja kortermajades peab lõõre puhastama vähemalt üks kord aastas.

4

Uus trend: soojustsalvestavad kaminad tõrjuvad ahjud välja Moodsad soojustsalvestavad kaminad pakuvad soodsat alternatiivkütte võimalust ja muutuvad tõsiseltvõetavaks asenduseks ahjudele.

Foto: tootja

Romotop-südamikuga soojustsalvestav kamin.

"S

oojustsalvestavate kaminate populaarsuse on peale sundinud tegelikult elu ise, sest meie majad muutuvad järjest soojapidavamateks, mistõttu soojavajadus ruumis langeb. Ja kui me vaatame keskmist kaminasüdamikku, mille eestlane ostab, siis nende võimsused jäävad 12–18 kW vahele. Kui laseme ruumis korraga n-ö tunnis lahti 15 kW soojusenergiat, on see ruum liiga palav, kuid soojustsalvestav kamin aitab seda hajutada," selgitab Andrus Schults kaminate müügi ja ehitusega tegelevast ettevõttest Raidkivi OÜ.

Soojustsalvestavate kaminate kasvava menukuse taga on ka disainielement, sest traditsiooniliste ahjude disain on ikkagi pigem kohmakas. Kaminate puhul saab valida aga täpselt sellise kolde, nagu meeldib.

Lisaks võid tellida samm-mootoriga uksega varustatud kaminaid, mis liigutavad ust vaid nupule vajutusega.

Kokkuvõtvalt saab soojustsalvestava kamina puhul tellida endale täpselt oma vajaduste ja ka rahakoti paksuse järgi vastava küttekeha.

Soojustsalvestav kamin – mis see ikkagi on Selle küttekeha puhul kasutakse uut tüüpi ahju- ja kaminaehitusplaate, mis salvestavad soojust. Ehk teisisõnu – kui kaminas tekitatakse tunnis 15 kWh soojusenergiat, salvestatakse see kaminaehitusplaatidesse ja lõõrielementidesse, kust soojus omakorda eraldub ruumi pikema aja jooksul kiirusega 2–3 kW tunnis. See tagab olukorra, et tuba ei muutu järsult palavaks ja on pikema aja jooksul mõnusalt soe. Samas kamina välimuses ei muutu mitte midagi.

Kui tehniliselt võimalik, saab osal kaminatel lisaks soojustsalvestavale korpusele paigaldada lisasoojuse salvestamiseks korstna ja kamina

vahele salvestavaid lisalõõre. Andrus Schults lisab, et ka olemasolevaid kaminaid saab edukalt muuta soojustsalvestavateks ja huvi selle teenuse vastu kasvab päev-päevalt.

"Oleme palju eelmise buumi ajal kipsplaatidest ehitatud kaminate korpuseid välja lõhkunud ja ehitanud need ümber soojustsalvestavateks.

Alati ei peagi ostma uut, vaid üsna lihtsalt saab täiendada olemasoleva funktsiooni," lisab ta.

Kamin kui rätsepatöö Korralikku ja toimivat soojustsalvestavat kaminat lihtsalt kaupluseletilt kaasa haarata pole mõtet ning sõna otseses mõttes valmib kamin rätsepatööna. Seega tuleb kaminaehitaja juurde minekul haarata kaasa maja projektdokumentatsioon ja seletuskiri, kus on välja toodud hoone soojavajadus ning kas kaminat vajatakse põhi- või lisakütteallikaks.

5

Mida teha juhul, kui küttekulud kasvavad ja kodune sisekliima halveneb?

SISUTURUNDUS

Aastakümneid tagasi ehitatud silikaattellisseintega korruselamute korteriühistud on seoses hüppeliselt kasvanud küttekuludega asetatud sundolukorda: kas investeerida lisasoojustuse paigaldamisse või maksta sooja eest üha enam ja enam. Peale küttekulude suurenemise ei taga hoonete senine olukord normaalset sisekliimat. Mida teha?

Valdavas osas on seda tüüpi hoonete välispiireteks silikaattellisseinad, kus ainus soojustus paikneb ½ kivipaksuse kaugusel seina välispinnast, moodustades tühimiku, millesse on üldjuhul paigaldatud omaaegne klaasvill, harvemini aga slakipuru või linaluu. Harvad ei ole ka juhused, kus seinatühimikus puudub igasugune soojustusmaterjal.

Kuidas küttekulud mõistlikult normi piiresse saada? Üheks tõhusamaks ja taskukohasemaks välisseina soojapidavuse suurendamise võimaluseks on termovahu süstimine seinatühimikku.

Termovaht on soojustusmaterjal, mis on loodud spetsiaalselt kinniste seinatühimike täitmiseks. See erineb teistest soojustusvahtudest eelkõige selle poolest, et paigaldamisjärgse keemilise protsessi käigus vaht ei paisu ning välistab seetõttu võimalikud deformatsioonid. Samuti ei kahjusta termovahu kasutamine hoone niiskusrežiimi ning nimetatud meetod ei eelda spetsiaalset ettevalmistust ega kaasnevaid lisatöid.

Soojuslike näitajate osas kuulub aga termovaht heade isolatsiooniomadustega materjalide hulka.

Termovahu sünniaastaks loetakse 1930. aastaid ning Saksamaal ja mujal Euroopas on see aktiivses kasutuses olnud üle 50 aasta. OÜ Therm kasutab seda materjali ja paigaldustehnoloogiat kümme aas-

Therm pakub lahendusi: • soojustamine termovahuga, • soojustamine polüuretaan-pritsvahtudega, • soojustamine graanulsoojustusega õhutühimikesse, • soojustamine puistevillaga, • fassaadipaneelide turvaankurdamine, • äravajunud betoonpõrandaplaatide tõstmine, • Thermi termograafia.

tat, olles tänaseks soojustanud ligikaudu 2000 hoonet. Aastate jooksul on materjal ja tehnoloogia olnud pidevas arengus, mida kaasajastades ja täiustades lihvitakse efektiivsust ja omadusi. Termovaht ei lõhna, lagune ega hallita, laseb läbi veeauru ehk on hingav soojustusmaterjal ja samas ei ima endasse niiskust. Tänu sellele on termovaht väga hea puidu kaitsmiseks mädaniku eest ja metallist seinadetailide kaitseks korrosiooni eest. Veel ei aita see kaasa põlemisprotsessile, mis on tuleohutusele mõeldes väga oluline.

Thermi klientide tagasiside on olnud seni väga positiivne. Esimene märgatav efekt on hoonete helipidavuse paranemine, aga kiidetakse

ka tuulepidavuse ja soojustuse paranemist, eelkõige tänu tuuletõmbe puudumisele fassaaditaguses vahes, mis jahutab kestvalt hoonesisest soojust.

Müüdavad materjalid: Recticeli PIR-plaatide müük Polüuretaanvahtude müük Vaata lisa www.therm.ee. info@therm.ee +372 5660 6010

6 Kaminate puhul on üldjuhul siiski tegemist abiküttevahendiga. Ja kui dokumentatsioonis on ära toodud ööpäevane soojavajadus, siis kaminameistrid arvutavadki välja optimaalse vajaliku kolde võimsuse. Klient peab juba enne kaminasüdamiku ostu endale selgeks tegema, mis küttematerjali ta kasutama hakkab, milline saab olema kasutatav puudekogus, kui tihti soovitakse päevas kütta ja kui pikk võiks olla kütteaeg.

Raidkivi OÜ kasutab Cebudi küttetehnoloogiat, mille ahjude puhul arvutavad kaminameistrid välja kaminahju raskuse. Ettevõte müüb Cebudi kolmanda põlvkonna soojustsalvestavaid kaminahjusid ja nende keskmine kaal jääb 800–1300 kg vahele.

Kaminatel on ahjudega võrreldes veel üks suur eelis. Erinevalt ahjudest on neil soojaõhuventilatsiooni restid.

Kui ahjuga saab ruumi soojaks alles keskmiselt kuus tundi pärast kütmise alustamist, siis tänu soojaõhuventilatsiooni restidele saab ruumi üsna kiiresti soojaks – ja kui ruum on piisavalt soe, suletakse restid ning soojusenergiat hakatakse salvestama kaminahju.

Schults toonitab, et vaatamata kõikidele plussidele on soojustsalvestav

Kõik Sparthermi ja Austroflammi salvestavad kaminad NOVEMBRIS

TASUB ÄRA • Kaminasüdamikuga Invicta Minose soojustsalvestavatest Cebud CPK kaminaehitusplaatidest ja Skamotec 225 tagaseinaga ehitatud kamina hind kliendile koos ühendustorude, õhurestide ja kutsetunnistusega meistri kaasamisega algab 1600 eurost.

• Soojustsalvestavate kaminate maksumus ei pruugi oluliselt erineda tavakaminate omast.

• Kogemused näitavad, et kaminate ümberehituse tasuvusaeg jääb sõltuvalt kütmise tihedusest viiekuue aasta vahele.

kaminahi nähtud eelkõige ette lisakütteallikana, mis oskuslikul kombineerimisel põhiküttega aitab märkimisväärselt küttekulusid kokku hoida.

Pigem soojustsalvestavad elemendid Koltsi Kaminad OÜ tegutseb peaaegu kümneaastase salvestavate kaminate ja kaminate ümberehituse kogemusega ning on selles vallas suurimaid

-20%

ettevõtteid. "Kui klient plaanib kamina soojustsalvestavaks ümber ehitada, soovitame neile pigem soojustsalvestavaid elemente, sest see jagab sooja ühtlasemalt ja pikema aja jooksul ruumi laiali," räägib ettevõtte esindaja Andrus Konga.

"Paljudel tänapäeva kaminatel on põrandakütted. Kaminat küttes viskab see temperatuuri äkki väga kõrgeks ja põrandakütteandur lülitab seetõttu kütte välja. Soojustsalvestavad plokid tagavad aga olulisemalt laugema temperatuurikõikumise," ütleb ta.

Soojustsalvestavate plaatide ja elementide vahe seisneb selles, et plaadid ei suurenda kaminate kasutegurit, küll aga võimaldab sooja jagada ühtlasemalt pikema aja peale. Samas ei taga soojustsalvestava korpusega kamin arvestavat soojuse salvestusaega. Selleks, et kamin toimiks ka küttekehana tõhusalt, tuleb lisada juba soojasalvestuselemendid, millest otse läbi minev tuli suurendab kamina kasutegurit.

Kaminakoja valikus hakkavad kaminasüdamike hinnad 299 eurost.

Sander Silm

Sepa 16, Tallinn, tel. 6799 399 12kaminat@12kaminat.ee www.12kaminat.ee

Novembri lõpuni soojustsalvestavad kaminad -10% tavahinnast!

WWW.HANSAKAMIN.EE

2193 €

2196 €

hind 1598 €

SOOJUSTSALVESTAV KAMIN PYRUS

8

Suurim viga on kutsetunnistuseta pottsepp

Foto: Shutterstock

Kaminate ja kaminahjude ehitusele kehtestatakse ranged nõuded eelkõige tuleohutusest lähtuvalt.

K

aminate ja kaminahjude ehitamises on toimunud suur läbimurre – väga väikese soojusjuhtivusega materjalid võimaldavad luua ainulaadse kujundusega kaminaid, sest neid saab viimistleda igasugu meetodeid kasutades. Teisalt muudavad uudsed, näiteks moodulitest kokku monteeritavad keraamilised soojust salvestavad lõõrielemendid kaminad ahjudeks.

Vale paigaldus ohustab tervist "Kaminate ehitusele on kehtestatud üpris ranged nõuded, eelkõige tuleohutusest lähtuvalt. Moodsate lahendustega saab aga pea igasse kohta midagi püstitada. Sõltub ainult, kas kliendi rahakott vastu peab," ütleb Kivikasukas OÜ omanik, kaminameister Marek Ollino.

Eramusse on lihtne kaminat või kaminahju ehitada. Keerulisem korterelamusse. Ollino sõnul tuleb kaminasoovi (kui korsten puudub) rahuldamiseks alustuseks ehitusluba hankida (eelprojekt kütteseadme ehituseks – nii korsten kui ka kamin). Lisaks tuleb projekt naabritega kooskõlastada – vajalik on enamuse nõusolek. Kui ametlikud asjaajamised korras, jääb üle vaid ehitamine ning hilisem vastuvõtmine omavalitsuses ja päästeametis. Kutsudes pottsepa tööd tegema, peab veenduma meistri pädevuses – selleks on kutsetunnistus.

Kui tekib vajadus kütta mitut ruumi või ka mitut korrust, on selleks omad lahendused – kuumakindlad ventilatsioonisüsteemid soojendatud

õhu juhtimiseks. Kaminameister ei soovita paigaldust jätta harrastajatele, sest vale paigaldus ohustab tervist.

"Paigaldusvigadest suurim on ilmselt kutseta pottsepa või paigaldaja kasutamine, mis tekitab hilisemaid probleeme paigaldise kooskõlastamisel, muust rääkimata. Esineb tuleohtlikke paigaldisi, kus on kasutatud valesid materjale, samuti on kamin ehitatud põlevmaterjalidele liiga lähedale. Väga sageli eksitakse korstnaühenduste tegemisel. See kujutab väga suurt ohtu nii elule kui ka tervisele," nimetab Ollino.

Ka Ahjumaailm OÜ omanik Raivo Koppel juhib tähelepanu nõuetele, mida peab kamina ehitamisel silmas pidama. Esmalt ehitise tuleohutus, kas puitseinad ei jää koldele liiga lähedale. Teiseks, kas põrand suudab kanda paaritonnist kaminat või kaminahju. "Küttekoldele tuleb mõelda elamu projekteerimise ajal. Kindlasti pea nõu pottsepaga, kes hakkab kaminat ehitama," soovitab kümmekond aastat kaminaid ja kaminahje ehitanud Koppel.

Ta lisab, et üha rohkem on kaminale hakatud eelistama kaminahju.

Põhjus lihtne – kamina kasutegur on 10–15%, kaminahjul 80%. See tähendab, et viimasel juhul salvestub soojus, kütet kulub vähem ja elamine püsib kauem soe. Suure klaasukse kaudu kiirgab tuppa piisavalt soojust ja tuleleeki on ilus vaadata.

Kaminameistrite sõnul puuduvad materjalide valikus piirangud.

Loomulikult võib ehitada kaminaid ka traditsioone järgides: kivist. Kui ehitada klassikaline kamin, sobib

tõesti ainult väga tulekindel materjal. Moodsa bio- või gaasikamina ehitamisel on materjalide valik oluliselt suurem, ka puit tuleb kõne alla.

"Mina olen kasutanud igasuguseid mõeldavaid materjale, kivist puiduni, rauda ja muud," ütleb Ollino. Meister Koppel märgib, et looduskivi hind on u 45–50 eurot m² kohta, ahju pindala on aga suurusest sõltuvalt 6–9 m².

Igale maitsele midagi Üha enam populaarsust võidavad ka pelletikaminad. See on mõistlik valik rohkem kui ühel põhjusel – pelletid on soodsad, põlevad kaua, annavad väga palju sooja. Tuppa ei teki tolmu või muud mustust, sest need pakendatakse paksust kilest kottidesse. Põledes tekib väga vähe põlemisjääke, mis võimaldab pelletikaminal maksimumvõimsusel töötada ja kaob pidev vajadus põlemiskambrist tuhka eemaldada. Ent peamine – pelletid on ökoloogilised. Neid tehakse puidu töötlemisel üle jäävatest puidujääkidest ja saepurust. Pelletid ei sisalda ka kemikaale ja loetakse biomass-kütuseks. Pelletite põlemisel tekkiv CO2 ja NOX-gaaside kogus on minimaalne.

Majadesse ja korteritesse pakutakse mitut korrust läbivate ruumide jaoks hüdro- ja õhkküttekaminaid.

Need võimaldavad ühe kaminaga kütta mitmeid ruume korraga. Kaminatele võib lisavarustusena tellida puldi ja mõne mudeli puhul saab küttekeha juhtida oma nutitelefonist.

Signe Kalberg

10

Madrats kohandub magaja kehakujuga Hea madrats peab arvestama magaja kehakaalu, magamisharjumuste ja kindlasti tervisega.

Voodimadratsite valik on lai – leia just endale sobivaim ja mugavaim.

E

bamugava padja võib pea alt kõrvale lükata. Samal põhjusel võib tekki vahetada. Ent üksnes madratsist sõltub, kas hommikul ärgates on keha puhanud või selg kange. Hea une seisukohalt on oluline, et madratsi vedrustus seab end magaja keha järgi, mitte vastupidi.

Kuldreegel – proovi madratsit Madratsi kaal tõuseb viie aasta jooksul umbes 20%. Õigesti hooldades ja katet korrapäraselt pestes saab kaalutõusu/mustuse kogunemist vähendada, kuid pärast seitset aastat ei ole materjalil ikka enam endisi omadusi – seega soovitatakse madrats välja vahetada iga seitsme aasta tagant. Keerata võiks seda 180° võrra paar korda aastas.

Poest madratsit valides mõtle enne, millisest materjalist see võiks olla, kas vedrudega või vahtmaterjalist. Ühtlasi pööra pilk kattemadrat-

sile. Liighigistamine on ebamugavus, millega peavad paljud meist leppima.

Madrats võib seda aga leevendada, sest on võimelised higistamist reguleerima ja omavad antibakteriaalseid omadusi.

Madratsiostu kõige olulisem reegel on see, et kindlasti ei tasu osta madratsit hinna või väljanägemise järgi. Alati pead madratsit proovima – see on kuldreegel. Ja asjata pole mööblipoodides müüdavate voodite jalutsites väikesed katteplakatid, mis paluvad kliendil jalanõud jalast võtta ja madratsit julgelt ka pikali heites proovida. Õige madratsi tunnedki ära oma keha järgi – milline pehmus, mugavus ja madratsi olemus just sobib. Selle jaoks, kui kõva või pehmet madratsit valida, ei saa anda üldisi soovitusi, kinnitavad spetsialistid.

Voodimadratsite valik on lai ja klient peab leidma just endale sobivaima ja mugavaima. Kindlasti proovi enne ostu välja valitud madratsit isegi

Foto: Shutterstock

mitu korda üle veendumaks – tõesti, see ongi õige ja parim.

Bonell või pocket?

Kõige lihtsamalt võib voodimadratsid jagada kolme rühma: bonell-tüüpi vedrumadratsid, pocket-tüüpi vedrumadratsid ja vedrudeta madratsid.

Bonell-madratsid on tuntud juba aastakümneid – klassikaline vedrustussüsteem. Bonell-vedrustuses on madratsi sees 118 vedru ruutmeetri peale ja vedrud ühendatakse omavahel traatraamistikuga. See tingib aga bonellvedrustusele väikese miinuse – pikemalt kasutades hakkab madrats lohku vajuma, sest kui üks vedru oma tööd enam korralikult ei tee, võib kogu raam üles öelda.

Kõvema pinnaga madratsi eelistajatele sobib aga just bonell. See madrats tundub proovides ühtlase tugeva pinnana ja asendimuutusele reageerib see madratsitüüp sujuvalt.

Spetsialistid soovitavad aga bo-

Valgusti JWDA alates 85€ / Seinavalgusti Staple alates 189€ / Vaas Folded alates 85€ / Säilituskarbid Modern House 3tk alates 69€

K I N D EL VA L IK AAS TAT E KS

Kodusisustussalong: Tedre 55, Tallinn / + 372 661 7320 Kontori ja avaliku ruumi sisustussalong: Rästa 18, Tallinn / + 372 662 7070 tallinn@elkemoobel.ee / www.elkemoobel.ee

12

VÕTA ARVESSE! • Kui tavaliselt magad selja peal, vajad jäika voodit.

• Kui tavaliselt magad kõhu peal, vali keskmise pehmusega madrats, mis kohandub täielikult kehakuju ja -kaaluga. Parim valik on kuumustundlik ja täielikult paindlik vahtmaterjal, mis mõjub kehale hästi, eemaldab seljavalu ning tekitab kaalutu tunde.

• Kui tavaliselt magad külje peal, vali kõige pehmem madrats, mis kaitseb õlgu, puusasid ja jalgu.

• Kui tavaliselt muudad asendeid tihti, vali keskmise pehmusega madrats, mis kaitseb keha (õlgu, puusasid, põlvi jne), sisaldab paksu kihti vahtmaterjali või on äärmiselt pehme, paindlik ja süsinikkiudusid sisaldav.

• Kui valutab alaselg, vali ortopeediline madrats, mis toetab selga ja pakub ergonoomilist positsiooni.

• Kui selgroog ja liigesed tihti valutavad, vali kolmetsooniline madrats, mis kohandub täielikult kehakaalu ja -kujuga.

Allikas: Studio Moderna OÜ

nell-tüübist enam valida moodsam madratsilahendus – pocket-tüüpi madrats. Üldiselt kallim, kuid samas ka paljude jaoks mugavam variant.

Klassikalisel pocket-vedrustusel on rohkem vedrusid – 245 vedru ruutmeetril – ja mida rohkem vedrusid, seda paremini madrats keha toestab.

Osal kallimatel pocket-madratsitel ehk multi-pocket-madratsitel on vedrusid veelgi rohkem, 500 vedru ruutmeetri peale. Vedrutraadi läbimõõt on peenem ja madrats toetab keha efektiivsemalt, sest toetuspunkte ühel ruutmeetril on oluliselt rohkem. Pocket-madratsitel on iga madratsivedru paigutatud eraldi kangast kotti ja need pole omavahel ühenduses. Nii ei liigu sellel lamades kogu madratsi pind – keharaskuse all vetrub ainult see osa, millele konkreetselt keharaskus langeb. Pakitud vedrude olulisem funktsioon ongi asjaolu, et keha saab õigetest ja vajalikest kohtadest tuge.

Madratsi sees on poroloon Ehkki paljud spetsialistid soovitavad hea une saamiseks tugevamaid ja toestavaid madratseid, toodetakse jätkuvalt ka vedrudeta madratseid. Neid valmistatakse poroloonist, HR-poroloonist,

Kui tavaliselt magad külje peal, vali kõige pehmem madrats. memory-tüüpi poroloonist, lateksist, munarestporoloonist, kookosest. Üks populaarsemaid materjale tänapäeva madratsite tootmises on HR-poroloon. Lühend HR tuleb sõnapaarist high resilience. See on klassikalise porolooni edasiarendus, kus materjali ainestruktuuri on töödeldud nii, et see muutub vetruvamaks ja toetab keha veelgi paremini.

Pehmema voodi eelistajatel tasub eelistada kallimat materjali lateksit

13

Foto: Shutterstock

– keha saab lateksist pinnale kergemini peale vajuda. Lateks on kautšukipuu ehk hevea piimmahl ning selles sisalduvad looduslikud toorkummi polüterpeenid, millest moodustub kautšuk. Et kautšukipuu kasvatamine on kallis ja lateksi kogumisele kulub palju aega, toodetakse kautšukit tänapäeval enamasti sünteetiliselt.

Uudse ja populaarse madratsimaterjalina tasuks nimetada memoryehk nn mäluporolooni. See nõuab kasutajalt veidi harjumist. Kui inimene

end voodis keerab, siis üldiselt see pool, kuhu keeratakse, on enne keha järgi ära vajumist tuntavalt kõvem.

Osa inimesi ei pruugi sellise aluspinnaga kergesti ära harjuda. Nii high resilience kui ka memory-poroloone kasutatakse ka vedumadratsite vahematerjalina katteriide all. Lisaks kasutatakse vedrude katteks sageli vatiini, puuvilla, porolooni, villa, lateksit ja kookost. Tepitud vatiin on kohev materjal, mis muudab madratsi pehmeks ja mõnusaks. Vatiin säilitab väga hästi ka oma esialgse vormi, laseb õhku läbi, ei lõhna. Enamasti kasutatakse seda rohkem madratsi sisemiste kihtidena, väliste kihtidena eelistatakse puuvilla või villa.

Tänapäeval leidub lai valik ka selliseid vedrumadratseid, mille ühel pool on pealiskihina puuvill suvehooaja pealispooleks. Ja teisel pool vill talvehooajaks, sest vill hoiab hästi sooja ning reguleerib niiskust. Vill on pehme ja hingav materjal, mis imab niiskust, kuid ei tundu katsudes niiskena. Näiteks Sleepwelli madratsites kasutatakse üksnes hoolikalt puhastatud ja minimaalselt rasva sisaldavat lambavilla.

Seetõttu pole ka villale omast lõhna.

UUS RAAMAT "Pahnast vabaks!

Kodu arukas korrastamine" Geralin Thomas Kirjastus Varrak 2016 "Palun mul luua kord oma kaoses ja segamini asjades – kalendritest kollektsioonide, garderoobide ja uitavate mõteteni – ning sa teed mu õnnelikuks," kirjutab kodu ja kodukontorite korrastamisele spetsialiseerunud autor eessõnas.

Loogilise ülesehitusega ja rikkalike illustratsioonidega raamat pakub toredaid, loovaid ja asjatundlikke meetodeid ühel kindlal eesmärgil – kodu peab saama pahnast vabaks. Autori sõnul ei maksa korrastamist karta. Kui tarbetutel asjadel lastakse minna, muutub see meeldivaks tegevuseks. Ja tulemuseks saate kodu, kus on kõigil hea olla.

Signe Kalberg

Lai valik parima hinna ja kvaliteediga MADRATSEID, DIIVANEID ning PUITMÖÖBLIT!

KAUP SOODSALT KOJU KÄTTE!

info@madratsiparadiis.ee, tel +372 5665 6150

14 SISUTURUNDUS

Tee enne uue kamina ehitamist korsten korda!

Talvel, kui ahjud ja kaminad on pidevalt töös, võid täheldada elu- ja olmeruumides suitsu ning pigi lõhna, kesist tõmmet või raskesti hingatavat õhku, mis võivad viidata defektsele, mustunud või valesti projekteeritud küttesüsteemile. Sellele annavad selge vihje ka niiskunud korstnakonstruktsioonid või pragunenud korstnapits.

Tavaliselt on kõige suurem probleem korstnasse tekkiv kondensaat, mis reageerides põlemisgaasides sisalduva väävli ja vingugaasiga moodustab happelise konstruktsioone lagundava keskkonna. Sellise olukorra teket võimendavad tänapäevased ökonoomsed kütteseadmed, kus põlemisgaaside väljundtemperatuurid on madalad ja niiskuse kondenseerumine korstnas intensiivne.

Näiteks tekib tänapäevase suure kasuteguriga tahkekütte-moodulahju ühe küttekorra jooksul korstnas ligikaudu 2–3 liitrit kondensaati, mis kõik imendub korstna konstruktsioonidesse. Gaasi ja vedelkütuste põlemisel tekib juba algul märkimisväärses koguses veeauru, mistõttu on selliste seadmete suitsulõõride kaitsmine paratamatu.

Universaalne FuranFlexi lõõrisisu Korstnakonstruktsioonide renoveerimiseks ja kaitsmiseks tekkiva kondensaadi eest on mitmeid lahendusi.

Neist moodsaim ja enim võimalusi pakkuv on komposiitmaterjalidel baseeruv FuranFlexi lõõrivooder.

FuranFlexi lõõrivoodri peamised eelised teiste meetodite ees: 1. Täielik õhutihedus. Ei koosne moodulitest ja on kogu oma pikkuses liideteta.

2. Pikk garantiiaeg (kuni 25 aastat).

3. Lõõrivoodril on sile sisepind ja materjal ei juhi soojust.

4. Ei vähenda oluliselt lõõri läbimõõtu. FuranFlex võtab lõõri sisekuju ja kohandub lõõris olevate ebatasasuste ja suunamuutustega. Pole vahet, kas lõõr on sirge või kõver, ristküliku- või ruudukujuline või hoopis muutuva läbilõikega.

5. Happekindlus.

6. Universaalsus. Sobib nii gaasi-, vedelkütte- või puukütteseadmetega ühendatud lõõride kui ka

ventilatsioonikanalite seks ja kaitsmiseks.

renoveerimi-

Ventilatsioonilõõr suitsulõõriks FuranFlexi suurim eelis on tema ideaalilähedane õhutihedus, mis ei ole saavutatav ühegi teise suitsulõõride renoveerimiseks ettenähtud meetodiga. Seetõttu on FuranFlex üks väheseid aktsepteeritavaid materjale, millega on võimalik kiirelt, soodsalt ja ohutult olemasolevad ventilatsioonilõõrid ümber ehitada suitsulõõrideks. Paljudel on ainsaks võimaluseks kasutusele võtta olemasolevad üleliigsed ventilatsioonilõõrid, sest eraldi korstna ehitamine ei ole tihtipeale võimalik või käib rahaliselt üle jõu.

Soojustsalvestavad kaminad Alles siis, kui korsten on töökorras, võib mõelda uue kamina ehitamisele. Uuest kaminast unistades tasuks mõelda kolmanda põlvkonna soojustsalvestava kaminahju ehitamisele, mis ei lase sooja korstnasse, vaid salvestab selle endasse. Soojustsalvestavate kaminate eelised: • Õige kütmise korral tagastab kuni 90% tekkivast soojusenergiast.

• Kahe puusületäiega on võimalik kütta kuni 200 m².

• Paaritunnise kütmisega saavutab kuni 24tunnise ühtlase soojuskiirguse.

• Tervise- ja keskkonnasõbralik ning ohutu kütmisviis.

• Lihtne ja kiire paigaldus.

• Sobib nii eluruumide peamiseks kütteks kui ka lisakütteks.

• Sobib ka olemasoleva kamina ümberehitamiseks kaminahjuks.

• Piiramatud võimalused väliskuju ja viimistlusmaterjalide puhul.

Toome koos tule turvaliselt tuppa! Uuri lisainformatsiooni www.korstenpuhtaks.ee

15

Õige tekk ja padi soodustavad head und Kõhuli magajal peaks olema õhem, selili magajal keskmine ja külili magajal kõrgem padi.

P

oest patja ostma minnes ei oska enamik vaadata muud kui hinda ja seda, kas sees on suled või tehiskiud. Tegelikult soovitavad asjatundjad padja valikul arvestada, kas tavaliselt magatakse kõhuli, selili või külje peal.

Seega uuri patja valides kõvadust.

Kõhuli magajal peaks olema õhem, selili magajal keskmine ja külili magajal kõrgem padi, sest nende selgroog vajab rohkem toestust. Nii võiksidki just külili magajad rohkem kaela toetavate anatoomiliste patjade poole kiigata.

Ergonoomilised padjad on erineva kujuga – üks serv kõrgem, teine madalam, et seda vastavalt vajadusele pea alla sättida. Poroloonsisuga ergonoo-

milise padja ostmisel arvesta, et sellega võib kaasneda spetsiifiline lõhn.

Tõsi, see kaob mõne nädala jooksul.

Ka ergonoomilise padja puhul pane tähele olulisi tegureid. Et padjal oleks kõrguse reguleerimise võimalus ja see toetaks kaela. Õige padja leidmisel lähtu õlgade laiusest, magamisasendist ja kasutatavast madratsist. Oluline on, et nii selili kui ka külili magades on pea sirgelt lülisamba jätkuks – sel juhul taastuvad ning lõdvestuvad kaela- ja õlavöölihased.

Padi vaheta välja kahe aasta tagant Kiputakse arvama, et sulepadi on automaatselt hea ja tehismaterjalist halvem. Sulepadjad erinevad samuti.

Neist kõige hinnalisemad on tehtud ainult udusulgedest, osas on udusuled segatud tavaliste sulgedega, millel tuntavad rootsud sees. Tundlikumad inimesed võiksid uurida, kui steriliseeritud suled on – seepärast loe pad-

jal olevat kirja. Osal patjadel olevad kirjad kinnitavad allergiavabadust.

Looduslikust materjalist padjad kestavad üldjuhul kauem, aga nende hooldamisega on rohkem tööd. Patja pese korrapäraselt kolm-neli korda aastas ja vaheta kahe aasta tagant.

Kui magades pea higistama kipub, tõmba padjale peale padjakate.

Enamik inimesi ostab koju siiski sünteetilise sisuga peaaluse, sest need on hinnasõbralikumad ja lihtsalt hooldatavad. Tehismaterjalist patjade sisu on enamasti polüestrist, mis omakorda sünteesitakse naftast.

Odavamatel patjadel võib sisu olla ümbertöödeldud plastpudelitest.

Kohev tekk annab rohkem sooja Mõnele meeldib raskem, teisele kergem tekk. Soojapidavuse puhul on hea teada, et mida kohevam on teki sisu, seda rohkem hoiab see õhku endas ja seda suuremat soojust pakub. Nii võibki

16 Foto: Shutterstock

väga soe tekk olla ka väga kerge. Näiteks rohkem udusulgi sisaldavad tekid on sama kaalu juures tunduvalt soojemad kui tavalisi sulgi sisaldavad tekid.

Tekki valides uuri etiketilt kaalu, tavaliselt antakse see grammides. Mida rohkem kiudu tekis on, seda soojem peaks see olema, kui võrrelda samast kangast ja samasuguse täidisega valmistatud tekke.

Mikrokiust sisuga tekid on alternatiiv udusuletekkidele – kerged, kohevad, soojad ja sobivad külmadesse või vähe köetud ruumidesse. Moodsad materjalid ja võimalus tekki pesumasinas pesta teevad selle sobivaks just allergikutele-astmaatikutele.

Tekk võib olla täidetud bambuskiududega – õhuline ja antibakteriaalne bambus on täiesti looduslik, antiallergiline ja antibakteriaalne nahasõbralik materjal. Erakordselt õhuline ja imab väga hästi niiskust.

Kerge, kohev suletekk on täidetud naturaalsete ja kunstlike, vastupidavamate udusulgedega. Ülipehme ja mugav suletekk soojendab suurepäraselt. Kahekihilise täidise vahel on soojusvahetust reguleeriv õhuvahe, mis võimaldab kasutada ühte ja sama tekki aasta läbi.

Sissekootud süsinikkiududega tekid,

Inimene magab oma elust kolmandiku. Seepärast on ülioluline, millise padja peale ta oma pea toetab. mis seovad elektrostaatiliste laengute ülejäägid ja eemaldavad need kehalt, sobivad kasutamiseks igal aastaajal.

Müügil on ka tekid, mis arvestavad kehatemperatuuriga. Teki üks pool on täiesti valge ja sile, teine ebatasane.

Saladus peitub termoreguleeritavates mikrokapslites, mis salvestavad soojuse ja vajadusel vabastavad selle. Kui asetad ebatasase poole vastu keha, termoregulatsioon aktiviseerub. Kui aga keha vastu on tasasem pool, siis termoregulatsioon tööle ei hakka.

Ja muidugi on valikute hulgas lambavillatekid – need on valmistatud

100% hoolikalt puhastatud lambavillast. Vill paigutatakse teki sisse kihiti ning tepitakse pealisriidega koos läbi – see tagab materjali ühtlase jaotumise ja hoiab hästi vormi. Selline kerge tekk laseb hästi kehal hingata ja sobib olenemata aastaajast.

Pese tekki vähemalt kord aastas.

Tähtis on järgida pesusildi juhendit.

Tekk võiks alati pärast hommikust ärkamist tuulduda, et niiskus haihtuks nii tekist kui ka voodist.

Signe Kalberg

21

Kodudesse tuleb üha enam robotist koduabilisi Robottolmuimejad ei asenda veel inimkätt, aga saavad selle tüütu toiminguga väga hästi hakkama.

1

996. aasta mais näitas BBC-i telesaade "Tomorrow’s World" Rootsi firma Electrolux robottolmuimeja prototüüpi. Toona ulme valdkonda kuuluv masin on nüüd paarkümmend aastat hiljem muutunud Eesti kodudes täiesti tavaliseks koduabiliseks.

Paraku ei saanud Electrolux pikalt robottolmuimejate turul ainsana troonida. Kuigi 2001. aasta jõuludeks jõudis

Foto: Shutterstock

Soovid mugavat elu – robottolmuimejad on tulnud selleks, et jääda. poodidesse robottolmuimeja täiendatud ja parandatud versioon Electrolux Trilobite ZA1, tõi 2002. aastal USA kontsern iRobot turule Roomba (TM) Intelligent FloorVaci – just see on kujunenud robottolmuimejate lipulaevaks.

Praeguseks on Roomba® robottolmuimejad jõudnud seitsmenda põlvkonnani, mille mudel iRobot® Roomba® 980 maksab Eestis 1095 eurot.

Väga võimekas abiline rügab seni, kuni töö on tehtud, liigub ise toast tuppa, puhastab diivanite ja toolide alt. Samuti on masinal trepiastmete avastamise sensorid, mis tõstab automaatselt võimsust vaipadele jõudes. Ja AeroForce® HEPA filter püüab kinni 99% allergeenidest ja õietolmust. iRoboti esindaja Eestis Marko Ojaveer lisab, et korraliku ja toimiva robottolmu-

22 imeja saab kätte ka tunduvalt soodsamalt. "Esmalt tehke endale selgeks oma vajadused ja elustiil, sest pidevalt kodus olijatel on mõttekas osta endale lihtsam ja odavam mitteprogrammeeritav tolmuimeja. Väga liikuvad inimesed vajavad tolmuimejat, mis on nende äraolekul programmeeritud koristama."

Roomba® tolmuimejatest on Eestis populaarsemad 800-seeria tolmuimejad, mille hinnaklass jääb 699–749 euro vahele. "Meie eesmärk on müüa kliendile täpselt tema vajadustele sobiv robot, sest kuigi võiksime öelda, et näiteks Roomba® 886 on väga hea hinnakvaliteedi suhtega, ei pruugi tegelikult klient nii võimsat masinat vajada.

Kui elate korteris, peres pole allergikuid ega lemmikloomi, siis on sobiv mudel hoopis Roomba® 651. See on tunduvalt odavam, kõige lihtsamalt programmeeritav mudel ja sel puuduvad HEPA-filtrid. Kui ostate tolmuimeja aga eakatele vanematele, kes veedavad suure osa ajast kodus, siis neile sobiks mitteprogrammeeritav mudel Roomba® 616 hinnaga 330 eurot," selgitab Ojaveer.

Robottolmuimejaid toodavad paljud firmad. Seetõttu soovitab Ojaveer enne ostu vaadata tootja tausta ja uurida garantiitingimuste ning hooldus-

võimaluste kohta Eestis. "Konkreetse mudeli juures uurige, kaua aku vastu peab, kui lihtne-raske on masinat puhastada, kui suures ulatuses on masinad programmeeritavad, kas need saavad uksepiitadest üle. Ja kui peres elab allergikuid, siis kas masinal on HEPA filtrid," loetleb ta.

Vaba aeg üha enam hinnas Mecro Grupp toob maale korporatsiooni Neato Robotics toodetud robottolmuimejaid Neato. Ettevõtte puhastusseadmete tootevaldkonna juhi Janis Mäehundi sõnul kasvab nõudlus nende järele aasta-aastalt.

"Tendents on ikka rohkem robotite poole. Need lähevad üha targemaks ja võtavad vähem ressurssi. Samas tahavad kõik tegeleda lastega ja hobidega.

Keegi ei soovi tegeleda pealesunnitud kohustuslike töödega," nendib Mäehunt.

Mecro müüb robottolmuimejaid Neato Botvac D85 ja Neato Botvac Connected. Nende vahe seisneb selles, et viimast mudelit saab juhtida ka mobiiltelefoni vahendusel. Neato eelistena toob Mäehunt välja navigeerimissüsteemi, mille tarkvara on turu üks parimaid ja lollikindlamaid. Tänu unikaalsele tundlikule lasersensoritega varustatud navigeerimissüsteemile

ei sõida Neato mööbli vastu, kaardistab ümbruse ja koristab toa ruutmeetri kaupa. Järgmisse tuppa liigub Neato alles siis, kui eelmine tuba on koristatud. Kusjuures liikumisel teistesse tubadesse pole piirajateks ka lävepakud.

Tänu D-kujulisele disainile pääseb masin ligi ka nurkadesse ja servadesse kogunenud tolmule. Et tolmuimeja koristushari on paigutatud tolmuimeja esiotsa, pääseb masin koristama seinale lähemale.

Samsung tõi möödunud aastal turule robottolmuimeja POWERbot VR9000, mille tehnoloogiahiid tituleeris robottolmuimejate lipulaevaks. Tavaliste robot-tolmuimejatega võrreldes on POWERboti imamisvõimsus 60 korda suurem ja seadme laiem trummelhari võimaldab puhastada suuremat pinda, küündides ka toanurkadesse. Samuti vähendab trummelhari imuri takerdumist juhtmetesse ja vaibakiududesse Kuigi Ojaveer ja Mäehunt ei soovi konkurendi toodet kommenteerida, tõdeb Janis Mäehunt, et robotid on tulnud, et jääda. "Robotid ei asenda veel inimkätt, aga need saavad igapäevase tolmuvõtmisega väga edukalt hakkama," lisab ta.

Sander Silm

Soodapritsitööd Soodapuhastust kasutatakse mustuse, värvi ja muude kattekihtide eemaldamiseks, kahjustamata seejuures puhastatavat pinda.

Puhastusainena kasutatakse söögisoodat (sodium bicarbonate).

SOODAPUHASTUS ON ASENDAMATU: • puidu ja palkmajade (uute ja vanade) puhastamisel • värvi eemaldamiseks erinevatelt pindadelt • maakivi, paekivi, tellisseinte ja muude kivifassaadide puhastamisel • autode ja muu tehnika restaureerimisel ja puhastamisel • laevade kaatrite ja paatide puhastamisel • skulptuuride, ausammaste ja hauakivide puhastamisel • tulekahju tagajärgede likvideerimisel (eemaldab ka ebameeldiva lõhna) • grafiti eemaldamisel • toiduainetööstuse mehhanismide ja seadmete puhastamisel • tänavakivide ja sillutiste puhastamisel

S odaBlastB altic OÜ te le fo n 5886 1 988 / mobiil 50 20 311 e - p o st: info@ sbb.ee ww w.sbb.e e

Paekivi enne

Paekivi pärast

Grillimaja puhastamine

Fassaadipuhastus enne ja pärast

Vana palk enne

Vana palk pärast

Pulbervärvitud detail enne

Pulbervärvitud detail pärast

Vana auto puhastamine

24 Konkursi võidutöö on Põlvas asuv Arcwoodi tehasekompleks.

Aasta Puitehitis 2016 parimad tööd Tänavuse puitehitise konkursi peaauhinna võitis Põlvas asuv Arcwoodi tehasekompleks, mille loomisel on kasutatud ettevõtte enda peamist tootmismaterjali – liimpuitu.

"P

uidu kasutamine tootmishoonete ehitamisel on tavapäratu, kuid Arcwoodi tehasekompleksi näitel võime tõdeda, et ka puhtpragmaatiline tööruum võib olla väga meeldiv. Lisaks tipptasemel kvaliteedile ja ruumilahendustele on hoone kandekonstruktsioonid läbinisti liimpuidust, ilmestades, kuidas vähekasutatud materjali saab uutes tingimustes hoopis laiemalt kasutada, olles loodetavasti eeskujuks järgnevatele sarnastele projektidele," selgitab Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja žürii valikut. Tema sõnul teeb tootmishoonete puhul puidust ehituse keeruliseks ka tootmisest ning tuleohutusest ja sisekliimast tulenevad nõuded, mis on võrreldes teiste ehitistega keerukamad.

Arcwoodi tehasekompleksi arhitektuurse lahenduse töötasid välja Mihkel Tüür ja Ott Kadarik arhitektuuribüroost Kadarik Tüür Arhitektid, sisekujunduse lõi Kadri Tamme ettevõttest Kadri Tamme Sisearhitektuur. Kompleksi ehitas OÜ Vilcon Ehitus. Tehas sai valmis sel aastal.

Hulganisti eriauhindu Raitwoodi fassaadi eriauhinna sai Tartu Ujula tänava elamu, kus on terviklikult kasutatud termotöödeldud

Raitwoodi fassaadi eriauhinna sai Tartu Ujula tänava elamu.

Arcwoodi liimpuidu eriauhind läks Nõmme eramule.

puitu. Hoonete välisfassaadiga sarnasest puidust on ehitatud ka krundi tänavapoolne aed. Eramu arhitektuurse lahenduse töötas välja Merje Müürisepp ning ehitas OÜ Puhas Kodu. Eramu valmis eelmisel aastal.

Arcwoodi liimpuidu eriauhind läks Nõmme eramule, mille puhul on lihtsalt ja taskukohaselt saavutatud väga kvaliteetne tulemus – sümpaatne arhitektuur, hea ehituskvaliteet ja energiasäästlikkus. Kõik ristkihtpuidust pinnad on hoones eksponeeritud ja vaadeldavad, samuti on ristkihtpuidu jäägid ära kasutatud hoone sisustuses. Maja arhitektuurse lahenduse töötas välja arhitektuuribüroo OÜ SKAD Arhitektid, ehitas AS Swiss Property. Eramu valmis tänavu.

UPM-Kymmene Otepää vineeri eriauhinna pälvis ujuvsaun Türil. Tunnustuse sai hoone eelkõige materjali põneva kasutuse eest – ehitise põhikonstruktsioon on veekindlast vineerist, mis on saunade puhul tavapäratu lahendus. Ujuva sauna arhitektuurse lahenduse töötas välja Tomomi Hayashi arhitektuuribüroost HGA, ehitas Mait Rõõmussaar. Ehitis valmis 2013. aastal.

Ujuvsaun sai ka Delfi moodnekodu.ee rahvahääletuse võitjaks. Oma hääle puidust lemmikehitise valimisel andis tänavu 2654 inimest, kellest

26

UPM Kymmene Otepää vineeri eriauhind ja rahva lemmik – ujuvsaun Türil.

Arcwoodi liimpuidu eriauhind läks Nõmme eramule.

Eramu Kaberneemes. natuke enam kui kümnendik pidas kõige paremaks ujuvat sauna.

Konkursi võidutöö on Põlvas asuv Arcwoodi tehasekompleks.

Äramärgitud tööd Lisaks märkis žürii ära mitmeid konkursile esitatud töid, nagu paadikuur Naissaarel, Lenne kontoriruumid pealinnas, Triigi lava Saaremaal ja eramu Kaberneemes. Naissaare paadikuuri puhul tunnustas žürii ehitise terviklahendust, mis kasutab puitu traditsioonilisel moel.

Paadikuuri arhitektuurse lahenduse töötas välja Raul Vaiksoo arhitektuuribüroost Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo. Ehitis valmis möödunud aastal.

Lenne kontoriruumide puhul vää-

27

Lenne kontoriruumid Tallinnas. rib äramärkimist büroo eriline interjöör, mis on muutnud algselt kõleda tööstusruumi koduseks ja väga mugavaks kontoriruumiks. Ruumide arhitektuurse lahenduse töötas välja Jan Skolimowski arhitektuuribüroost KAMP Arhitektid, ehitas Sumer Ehitus. Kontor valmis eelmisel aastal.

Leisi vallas asuvat Triigi lava tunnustas žürii kogukondliku koostöö eest, mille tulemuseks on kvaliteetne avalik ruum. Lisaks on hoonel põnev vormikeel, mida kannavad erikujulised liimpuidust talad ning mille vahel on nutikalt kasutatud PVC-kangast kaitsmaks hoones viibijaid ilmastiku eest. Lava

Triigi lava Saaremaal. arhitektuurse lahenduse töötasid välja Riin Kersalu ja Mihkel Meriste Kersalu Projektibüroost, ehitas OÜ Arens Ehitustööd. Ehitis valmis sel aastal.

Eramu Kaberneemes pälvis tähelepanu põneva saematerjali jääke ära kasutava fassaadilahenduse eest.

Maja arhitektuurse lahenduse töötas välja Raul Sova arhitektuuribüroost Teigar Sova Arhitektid. Ehitis valmis 2011. aastal.

Puitarhitektuuri konkurssi peeti tänavu 14. korda, võistlusele esitati 53 ehitist.

Kristiina Viiron

TUBLI TÖÖ!

Aasta Puitehitise žüriisse kuulusid Katrin Koov (Eesti arhitektide liidu president), Andres Alver (Aasta Puitehitis 2015 peaauhinna võitja ning OÜ Alver Arhitektid arhitektekspert), Karin Paulus (Eesti kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingu liige), Heiki Meos (ehitusinsener ning OÜ Estkonsult juhataja), Taivo Täht (Rand & Tuulbergi juhatuse esimees) ning Henrik Välja (EMPLi tegevjuht).

Kamin-pliit EKONOMIK LUX Võimsus: 5-7 kW Kõrgus: 900 mm Laius: 460 mm Sügavus: 400 mm Kaal: 47 kg Värv: beež, punane Hind: 199 €

28

Niiskustõrje suvekodus – konserveeriv kütmine märjal ajal ja ventileerimine Kütta pole vaja toatemperatuurini, vaid 5–10 kraadi võrra, et niiskus langeks. Kui üldse kütta ei saa, peaks hoolitsema selle eest, et õhk saaks majas vahetuda.

T

alvelt tühjana seisev maja kipub kevadel olema rõskevõitu, eelkõige avaldub see niiskusena voodi- ja seljariietes. Võõras pole ka kopituslõhn. Kööki riputatud hügromeeter näitab õhuniiskust tublisti üle normaalse taseme – vahemikus 70–80%, kuid optimaalseks loetakse niiskustaset 45–55%. Paari päeva jooksul, mil maja saab taas tublisti köetud ja uksedaknad päikeseliste ilmadega lahti hoitud, hakkab ka niiskustase langema.

Kas kevadine kõrge niiskustase pikalt kütmata majas on paratamatus või on võimalik selle vastu kuidagi võidelda? Tallinna tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja energiatõhususe õppetooli professori Jarek Kurnitski sõnul on kõige parem lahendus talvel tühjana seisvate majade jaoks nn konserveerimisküte.

Kütta tuleb niiskel perioodil "Kütta tuleks niiskel perioodil sügisel ja ka kevadel," selgitab Kurnitski. "Ei ole vaja kütta toatemperatuurini, vaid ainult 5–10 kraadi võrra, et suhteline niiskus langeks. Talvel, kui temperatuur on alla viie kraadi, pole üldse vaja kütta, sest madalatel temperatuuridel hallitus ei kasva. Samuti on suhteline niiskus veidi madalam kui vihmastel sügispäevadel."

Professor tõdeb, et küttevajadus ei ole seega suur, kuid nõuab kas automaatikat või majaomaniku enda hoolsust. "Konserveerimisküte toimub põhimõtteliselt suhtelise niiskuse järgi ehk kütke nii palju, et suhteline õhuniiskus ei tõuseks üle 70%, siis ei teki kindlasti kopituslõhna ega hallita. Parem on väikese võimsusega küttekeha või näiteks välisõhu soojuspump, mille osa mudelitega saab seada ka 10-kraadise temperatuuri," jagab Kurnitski näpunäiteid.

"Kui välisõhu temperatuur langeb alla viie kraadi, võib kütte välja lülitada, kui vesi on torudest välja lastud."

Professor tõdeb, et kõige kriitilisem aeg ongi vihmased ja niisked perioodid sügisel, samuti kevadel, kui välisõhk hakkab soojemaks minema ja maja on külm. Korralikul talvel pole kopituse seisukohalt vaja kütta.

Ecopellet OÜ Sipa, Märjamaa vald, Raplamaa

Puhtast looduslikust materjalist küttegraanulid kodusoojuseks

www.ecopellet.ee Tel 5629 2730 info@ecopellet.ee

29 Ent paljudes suvemajades ongi ainsaks kütteallikaks vaid pliit või ahi, mida ilma kondiauruta kahjuks soojaks ei saa. Ja kui suvekodu ikka asub saarel või näiteks sadakonna kilomeetri kaugusel alatisest elukohast, kipub kütmine liigkeerukaks ettevõtmiseks osutuma.

Suvekodu talvitumise teemalistest foorumitest leiab vastakaid seisukohti. Keegi kirjutab, et palub kord või kaks naabril maja kütmas käia, teised laidavad selle sealsamas kohe maha, sest niisugune edasi-tagasi temperatuurimuutus teeb hoopis halba ja parem on siis juba üldse kütmata jätta.

Kurnitski sõnul on aeg-ajalt ahju kütmine siiski parem kui mitte midagi. Kui aga üldse kütta ei saa, hoolitsege selle eest, et õhk saaks majas vahetuda. Üks nipp on näiteks jätta lahti siiber ja ahjuvõi pliidiuks. Hea on muidugi, kui korstnal oleks sel juhul plekist "müts" peas, et vihm ja lumi ei pääseks sisse sadama.

Hea ventilatsioon tuleb igas olukorras muidugi majale ainult kasuks.

Astrid Lindgreni raamatus "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" unistasid Melkersonid jõulude veetmisest Soolavaresel Tisleritalus. Lahked naabrid Nisse ja Märta lubasid maja nende tarvis oktoobri keskpaigust hakata üles

Niiskuskahjustuste vältimiseks on otstarbekas tühjana seisvat suvemaja sügisel-kevadel kütta.

Talvel, kui temperatuur langeb alla viie kraadi, pole vaja kütta – siis hallitusseened ei kasva. kütma, et saaks ööbida talus ka keset kibekülma talve ning Melkersonide jõulud Soolavaresel saidki teoks. Ent niisuguse tühja ja kütmata maja keset talve üleskütmise kohta liigub jällegi vastakaid arusaamu. Peamiseks vastuväiteks, miks seda teha ei tasu, on seisukoht, et nii läheb maja liiga niiskeks.

Kas siis võib muidu kütmata seisvas majas talviti aeg-ajalt käia, teda periooditi soojaks küttes, misjärel maja paratamatult taas maha jahtub? "Üleskütmise tõttu liigub niiskus konstruktsioonidest välja (sama mehhanism nagu pesu kuivatades).

See ei ole probleem, kui ventilatsioon niiskuse välja tuulutab," osutab Jarek Kurnitski taas ventilatsiooni vajadusele. Seega, aeg-ajalt kütta võib, aga pärast lahkumist on vaja ka ventilatsiooni kohaloleku ajal tekkinud niiskuse majast välja tuulutamiseks. Kõi-

Foto: Shutterstock

ge rohkem kannatavad niiskuse tõttu tekstiilid ja mööbel. Sestap ei tee paha jätta kappide uksed talveks pisut irvakile, et õhk saaks kapi sees vahetuda ja kopituslõhnad välja tuulutuda.

Ehitusmaterjalidest on tundlikumad kipsplaat ja paber, niiskuskahjustused võivad avalduda näiteks pehmeks tõmbunud seinana või inetute laikudena tapeedil ning hallitusena. Kui aga maja siseviimistlustööd lõppesid vastu sügist, on kõige mõistlikum konserveerivalt kütta, et viimistlus saaks vajalikul määral ära kuivada.

Kevadel on Kurnitski sõnul maja kõige õigem taasasustada siis, kui päeval tõuseb välistemperatuur 10–15 kraadini. "Siis on hea külma maja kütta, et majas ei oleks külmem kui väljas," põhjendab ta.

Kristiina Viiron

30

HIGISED AKNAD • Niiskus ei pruugi olla probleemiks üksnes kütmata seisvates majades. Võõras vaatepilt pole ka see, kui majas, kus alaliselt elatakse, kipuvad aknad sügisel ja talvel higistama. Kui väljas valitsevad miinuskraadid, pole võõras niisugunegi situatsioon, kus öö läbi rulooga kaetud aken on hommikuks osaliselt jääs.

• Kondenseerumine viitab, et õhu niiskussisaldus on liiga kõrge. Mida niiskem ja külmem on õhk, seda enam on võimalust kondensaadi tekkeks.

• Soe toaõhk võib kondenseeruda ka külma välisseina siseküljel. Kui kõrge õhuniiskus on püsiv, hakkab selle tulemusena lõpuks niisketel pindadel kasvama hallitusseen, mis võib tekitada mitmeid tervisehädasid.

Niisuguselgi juhul on põhjuseks puudulik ventilatsioon ja vähene kütmine.

• Uued plastaknad on tihedad, sageli kiputakse ka hoone ventilatsiooniavasid soojakaotuse hirmus suletuna hoidma, inimene ise aga tekitab niiskust – süüa tehes, pestes, pesu kuivatades jne. Kui nüüd õhk ei saa vahetuda ja ka toas sooja napib, ongi probleem käes.

• Kontrollida tasuks kindlasti ventilatsiooni. Paljudes vanades majades on väljatõmbeventilatsiooni kanalid prahti täis ja piisab nende puhastamisest. Köögipliidi kohal kasutada spetsiaalset väljatõmbeseadet, mis sisaldab ventilaatorit. Lisaks sellele, et see seade ei lase söögitegemisega tekkivaid aroome tubadesse tungida,

Foto: Shutterstock

Aknale kondenseerunud vesi annab märku liigniiskusest ruumis. aitab ta vältida ka liigse niiskuse teket. Tänapäevastel akendel on mitmeid ventileerimise võimalusi, nagu mikrotuulutus, talvine mikrotuulutus ja raami sisse ehitatud mikrotuulutus, mis võimaldab tuulutust suletud aknaga.

• Kütke nii, et sooja oleks ruumides vähemalt 20 kraadi.

Veel parem 21–22 kraadi, sel temperatuuril tunneb inimene end mugavalt. Muud abinõu niiskuse vastu võitlemiseks ei ole kui kütta ja ventileerida.

RENOVEERIMISTÖÖD E-post: info@reno.ee Telefon: 527 2095

32

Energiasäästlik maja tähendab terviklahendust Lisaks soojapidavale seinale, õhutihedatele liitekohtadele ja akendele-ustele vaadatakse ka mikrokliimat.

T

Tegelikkus on teine Enniste sõnul kardetakse kõige enam, et energiasäästliku maja ehitus läheb kordades kallimaks kui tavapärase maja ehitus. Tegelikkus on aga teine. "Eesti tingimustes on täna täiesti mõistlik ehitada endale plussenergiamaja, kui krundil on maja võimalik paigutada ilmakaarte ja varju andvate objektide (puude ja naabermajade)

suhtes soodsalt nii, et majale saab lisada peale päikesepaneelid," selgitab ta.

Sellisel juhul võib lisakulu tavapärase B-energiaklassi maja ja plussenergiaklassi maja vahel olla 10–15% maja maksumusest. Samas selle investeeringu tasuvusaeg jääb 7 ja 10 aasta vahele sõltuvalt konkreetsest majast ja tema asendist päikese suhtes.

Lisaks hinnale tasub vaadata, mida maja ehituseks kulunud raha eest saab, kui suur saab olema uue maja aastane küttekulu. Ka seda, kas odavamast hinnast saadud võit tasub pikemas, näiteks 10-aastases perspektiivis ära kõrgematest küttekuludest tekkiva igakuise lisakulu. Enniste soovitab mõelda, kui nüüdisaegne ja nõuetekohane võib selline maja olla viie või kümne aasta pärast, maja müüma hakates. Kas maja täidab ostjate ootusi ka siis ja kas see vastab juba kümneks aastaks paika pandud eramajade kohalikele ja üleeuroopalistele energiasäästu eesmärkidele.

Kui planeeritav maja muutub kallimaks samasugusest energiasäästlikust majast, ja tõenäoliselt on kümne pärast maja keeruline müüa muu hinna kui krundi hinna eest, siis tasuks leida ehitamiseks lisaraha ning teha mõistlik investeering tulevikku.

Energiasäästliku maja müügihind on 10–30% kõrgem tavalise maja müügihinnast.

Signe Kalberg

Foto: Shutterstock

avalise majaga võrreldes kulutab madalenergiamaja poole vähem energiat, energiavajadus on aastas 50–60 kWh/m2.

Selleks on aga vaja maja korralikult soojustada, paigaldada kvaliteetsed tihedad uksed ja aknad ning soojusvahetiga sundventilatsioon.

Passiivmajaks nimetatakse sellist hoonet, mis on tavalisest majast kümme korda väiksema energiakuluga. Maja kütmiseks piisab ainult sissejuhitava õhu soojendamisest ning loobuda võib katlast või küttesüsteemist. Passiivmaja idee põhialuseks on muuta maja peaaegu isesoojenevaks, loobudes välisest energiaallikast ning passiivsete kütteallikatena kasutada inimeste kehadest ja elektriaparaatidest ning päikesest kiirgavat soojust. Selleks, et maja soojendaks end ise, peab ta olema väga hästi soojustatud, ilma külmasildadeta. Ka akende paigutus ja kvaliteet peavad võimaldama päikeseenergia passiivset ärakasutamist.

Nullenergiamaja on passiivmaja edasiarendus. Selline maja suudab transformeerida oma energiat nii, et aastane küttekulu on vähem kui 15 kW ruutmeetrile (nagu ka passiivmaja puhul). Kui passiivmajale paigaldada näiteks päikesepaneelid või tuulegeneraatorid, siis on võimalik saavutada, et selle maja kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab.

Plussenergiamaja on veelgi samm edasi – maja juurde paigutatakse võimsamad lisaseadmed, mis suudavad toota nii palju energiat, et seda saab vajadusel müüa. Kui näiteks maja enda tarbeks on vajalik 5 kW tuulegeneraator, aga paigaldatud on 10 kW generaator, jääbki energiat üle.

"Energiasäästlik maja tänapäevases mõistes tähendab terviklahendust ja seda, et lisaks soojapidavale seinale ning õhutihedatele liitekohtadele ja akendele-ustele pööratakse piisavalt tähelepanu ka ehitatava maja tulevasele mikrokliimale," märgib Seve Ehituse AS-i juhatuse liige Henri Enniste. Oluline on maja ehitusel vältida paljude 1990-ndatel ja 2000-ndatel ehitatud majade püsiprobleemi – haige maja sündroomi, st vältida maja muutumist liigniiskeks ja CO2-rikkaks. Haige maja sündroom tuleneb majade mittepiisavast ventileerimisest, mis tekitab hea kasvukeskkonna erinevatele hallitusseentele ja teistele allergeenidele ning pikemas perspektiivis teeb väga olulist kahju maja kandvatele konstruktsioonidele. Samuti toob haige maja sündroom endaga kaasa ka inimeste tervise järk-järgulise halvenemise.

Energiasäästliku maja müügihind on 10–30% kõrgem tavalise maja müügihinnast.

34

Nutikaid sisustusideid siit ja sealt Väike valik disainipalu Habitarelt ja kodusest Eestist annab inspiratsiooni ka läheneva pühadehooaja eel.

Foto: Johanna Kinnari

Foto: Jaana Süld

Disainer Maria Rästa usub, et kassi lemmikkoht on laua peal. Sellest veendumusest sündis tore ja praktiline kuumaalus "Kass".

Tööstuslikust vildist toodetud kuumaaluse mõõdud on 170 x 145 x 7 mm. Lustliku kuumaaluse leiad Eesti Disaini Maja galeriist ja Nu Nordikust.

Seinariiul "Hanna" on elegantne ja lihtne, mis sobib kõikidesse ruumidesse. Disainer Christopher Heikkinen sai riiuli loomisel inspiratsiooni loodusest. Heikkinen on lootustandev noor disainer ja õpib neljandat aastat Lahtis mööblidisaini. Disaineri enda sõnul püüdleb ta oma loomingus lihtsuse, kasutusmugavuse ja vastupidavuse suunas.

Foto: Johanna Kinnari

Foto: Johanna Kinnari

Kolmik "Party" tõestab, et kordamises peitub võlu. Eriti siis, kui seda saab teha kolme, lihtsa ja identse detaili abil. Disainer Carlo Raymann on teadmisi omandanud Aalto ülikooli kunsti- ja disainiosakonnas.

"Silinder" on portselanist küünlajalgade kogumik, mis täidab edukalt ka lillevaasi rolli. Omal soovil võib neid pikkuse, koguse ja värvi järgi kokku klapitada just nii, nagu tuju tuleb. Disainer Goeun Shin on lõpetanud Aalto ülikooli kunsti- ja disainiosakonna.

Foto: Habitare

Foto: Johanna Kinnari

Hanna Särökaari "Kera" on lihtsatest vormidest koosnev graafiline element. Seda võib kasutada õues ja siseruumides eri liiki taimede kasvatamiseks. Terasest sisekujunduselement on kahes suuruses.

Menu ja NORR11 nüüd ELKE Mööblis Mööbli, valgustite ja aksessuaaride müüja ELKE Mööbli valikusse lisandusid Taani disainiettevõtted Menu ja NORR11. ELKE Mööbli kodusisustussalongis on tänu sellele kohe kaasa ostmiseks Menu legendaarsed POV küünlajalad, mis sobivad ideaalselt disainiteadliku sõbra kingikotti. Menu tooteid iseloomustab ajatu ja põhjamaiselt puhas disainikeel, kuhu on sisse põimitud modernne mängulisus ning nutikad lahendused. NORR11 panustab disainis selgetele joontele, loomulikule ja suurepärasele viimistlusele. Mõlema tootja valikust leiab mööblit, valgusteid ja aksessuaare.

ELKE Mööbli kodusisustussalong asub Tallinnas aadressil Tedre 55.

Vaata lisa: www.elkemoobel.ee