Kodu&kinnisvara Erilehe koostas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@epl.ee, tel 680 4629
M채rts 2011
Kodu&kinnisvara
Vaheldust teie kodule: uus tapeet Fotod: Sadolini värvikeskus
Seinakattematerjalide kontrastne valik julgustab sisekujunduses katsetama. Ille Grün Ots Milline tapeet on praegu moes? Millised värvid ja mustrid? Milline materjal? Mida arvata tapeedist ja värvist koos ühes ruumis ja isegi samal seinal? Mida võtta, mida jätta, selgitab Sadolini värvikeskuse disainer Eve Lii Sandre. Sadolini värvikeskuses müügil olevad Eco ja Borastapeteri tapeedid on Rootsi tooted, sestap sobivad need hästi ka meie põhjamaisele maitsele. Ometi pole tegemist pelgalt beežide toonide ja kargete mustritega, kuigi valikus on ka selliseid tapeete. Hea ja julge kontrasti ja efekti annavad ruumile neutraalse mustriga tumedapõhjalised tapeedid. Pole mõtet muretseda, et selline tapeet teeb ruumi väiksemaks – pigem annab hoopis sügavust juurde. Kui tasakaaluks kasutada heledat neutraalset tapeeti või seinavärvi, ei muuda ta ruumi ka märkimisväärselt hämaramaks. Kui välja on valitud väga jõulise mustri või tugeva/nihkes graafilise joonega tapeet, võiks see jääda ruumis pikemalt viibijate selja taha. Teleri- ja arvutiekraani tagustele seintele ning magamistoas voodis lamaja vaatevälja sobivad rahulikumad toonid. Kes on otsustanud seina katta heledapõhjalise tapeediga, võiks näiteks magamistoa ülejäänud seintel kasutada mõnda tapeedimustris esinevat tumedamat tooni. Kui tahe-
takse ka teised seinad heledaks värvida ja tegemist pole kitsa otsaseinaga, võiks värvida tapeedi kõrvale jääva ala mõlemalt poolt 20 kuni 50 sentimeetri laiuselt tumedamat tooni, et heleda tapeedi võlu esile tuleks. Sametine reljeef Eco glamuursed tapeedikollektsioonid Velvet ja Feeling on pabertapeetidest erilisemad samettapeedid, millest õhkub glamuuri. Tegemist on sametiste reljeefidega tapeetidega, mis on vastandatud kord kontrastse värvitooni, kord metalsete läigetega. Kuna motiivid ja toonid on julged, soovitaks ka paksema rahakotiga sisustajal neid vaid ühes-kahes seinas kasutada, sest muidu võib interjöör liiga agressiivseks muutuda ja tapeedi võlu pigem ahistavaks muutuda. Värskeimad kollektsioonid Eco Tweed ja Borastapeteri Lace toovad tekstiilide soojuse ja hubasuse seintele. Tweed on maskuliinsema alatooniga, kujutades ruudulisi ja triibulisi ülikonnakanga mustreid. Rohkelt on kasutatud beeži, sinist, punast, musta. Pitsid tapeedil Borastapeteri Lace on vastukaaluks õrn naiselik-pitsiline kollektsioon, kus esineb roosasid, lillakaid, siniseid ja beeže toone, aga on ka glamuursemat musta, tumesinist. Nagu ütleb kollektsiooni nimi Lace, on põhirõhk
Hea ja julge kontrasti ja efekti annavad ruumile neutraalse mustriga tumedapõhjalised tapeedid.
Väga jõulise mustri või tugeva/nihkes graafilise joonega tapeet võiks jääda ruumis pikemalt viibijate selja taha.
Magamistuppa sobivad rahulikumad toonid.
pitsidel. Tapeedid on osalt õrnades mahedates toonides, millel on vanamoodsad reljeefsed pitsimustrid peal. Kui käega katsuda, võib jääda mulje, nagu olekski pabertapeedi peale pits kleebitud. Eriti sobilikud on need tapeedid vanemasse või romantilisse interjööri valgete kõrgete põrandaliistude ja kristall-lühtrite juurde. Samal ajal aga sobivad nad oma maheda mustriga hästi kõiki toaseinu katma. Lace’i kollektsioonis leidub ka suuri julgeid valgeid õisi nii mustal kui ka tumesinisel põhjal, mis sobivad näiteks jõulise naise moodsasse interjööri ühele-kahele seinale aktsendiks. Vürtsitage neid tugevaid toone näiteks kirgliku vaarikapunase või türkiisikarva aksessuaaridega ning saavutate hubase, müstilise ja jõulise interjööri. Nii Tweedi kui ka Lace’i kollektsioonis on oma koht digitaalsetel fototapeetidel. Tweed toob lähivõtetega kangakoest selle soojuse ja hubasuse veelgi ilmekamalt esile, Lace aga demonstreerib julgelt suuri lilleõisi. Rootslased oskavad ka naiivse või jaburana tunduvad mustrid stiilseks seinakatteks vormida. Tapeedikollektsioonidest leiab stiliseeritud mustvalgeid ahve, kuldsel taustal jaanalinde, maalilisi leevikesi, raamaturiiulit imiteerivat tapeeti. Oma lemmiku leiab nii retrofänn kui ka eestiaegset elamut renoveerija. Vastanduvad vabakäejooned ja rafineeritud geomeetrilised mustrid, kuld ja hõbe, dramaatilised mustad roosid, peened triibud, laiad triibud, ruudud, matt ja läikiv sametine ning metalne. Leidub ka julgeid dekoratiivseid ja värvikirevaid tapeete.
Kodu&kinnisvara
Kodu tuleb üleujutuse puhul kaitsta Foto: Alar Schönberg
Piirkondades, kus kevadine suurvesi on varasematel aastatel probleeme põhjustanud, tekib suure tõenäosusega uputus ka tänavu. Nii nagu igal aastal tuleb talv ootamatult ja ummistab lumega meie teed ja tänavad, võib see juhtuda ka kevadega, mis ootamatult sulavee valla lööb. Tark ei pidavat küll tormama, aga oma maja sulavee ja võimaliku üleujutuse eest kaitsmiseks tasub aegsasti tegutseda. Järgnevalt avaldame If Kindlustuse, päästeteenistuse ja Eesti Energia praktilisi soovitusi, et osata kauaoodatud kevadega kaasneda võivaid ohte vältida ja ohu korral arukalt tegutseda. Hoone seinte ääres olevad lumevallid tuleb eemaldada, et sulavesi ei tungiks maja konstruktsioonidesse. Asjatu on ka loota, et küllap päike katuselt lume viib – kortermajade viimaste korruste kodudele tekkinud veekahjustused on tihti tingitud sellest, et sulaveele ei ole tagatud korralikku äravoolu. Seega on If Kindlustuse teatel viimane aeg koristada katustelt lumi ja jää. Samuti on asjakohane koristada kraavid ja puhastada truubid, et ei tekiks sulavee äravoolamist takistavaid ummistusi. Hangi pump Kui juba eelnevatest aastatest on teada, et võib tekkida liigveeprobleem, võiks majapidamisse osta tühjenduspumba. „Kui veetase
on veel kõrge, ei maksa keldrit veest tühjaks pumpama asuda: vesi imbub keldrisse tagasi. Vee väljapumpamine ja selle tagasi imbumine võib kahjustada hoone konstruktsioone rohkem kui seisev vesi. Maja asu veest tühjaks pumpama pärast üldise veetaseme alanemist,” soovitab päästeteenistus enda koostatud üleujutusalases käitumisjuhises. „Veetaseme alanedes tuleb seevastu kohe tegutsema asuda, sest vesi rikub peaaegu kõiki materjale. Kuivata ja tuuluta maja nii ruttu kui võimalik. Märgunud materjalid on heaks pinnaseks hallitusseente ja bakterite kasvule. Need võivad tekitada lisaks otsesele veekahjule nii terviseprobleeme kui ka vara pöördumatut riknemist.” Mõtle ohtudele Päästeteenistus märgib, et piirkondades, kus kevadine suurvesi on varasematel aastatel probleeme põhjustanud, tekib suure tõenäosusega uputus ka tänavu. Seetõttu tasub sellise piirkonna elanikel hoolega läbi mõelda kõik ohud, mis võivad veetõusuga kaasneda, ning teha vajalikud ettevalmistused, et kahjud oleksid võimalikult väikesed. Veest võivad olla ohustatud lisaks elamusisustusele ka muu majapidamine: koduloo-
Kuigi niisugune vaatepilt, mis avanes Haapsalus pärast 2005. aasta jaanuaritormi, kulub harulduste hulka, tasub suurveest ohustatud piirkonnas uputuseks igaks juhuks valmis olla. mad, loomasööt, küttepuud, lahtised esemed hoovis, sõiduvahendid. Kui on näha, et üleujutuse eest pole pääsu, tuleb elektririistad, olmeelektroonika ja väärisesemed teisaldada kõrgemale korrusele, et kaitsta neid võimalike veekahjustuste eest. Kõrgemale tuleks tõsta ka õlid, lahustid ja muud ohtlikud kemikaalid, et looduskeskkonna reostust vältida. Keldrikorrusel on arukas võimaluse korral eemaldada WCpotid ning sulgeda kanalisatsioonitorude ja kraani äravoolutorude avad puupunnidega, sest kanalisatsioon võib tagurpidi tööle hakata.
Veele tõke ette Võimaluse korral tasub ette võtta veetõkete ehitamine, kasutades liivakotte, sõrestikke jne, et kaitsta oma majapidamist veetõusu eest. Päästeteenistuse andmetel saab hea ja lihtsa veetõkke ehitamiseks kasutada puidust laadimisaluseid (rahvasuus euroalused). Laadimisalused paigaldatakse (u 45-kraadise nurga all) üksteise kõrvale selliselt, et tekiks vajalik barjäär, mida toestatakse puidust või metallist tugijalgadega või mis toetatakse vastu hoone seina (barjääri kõrgus on sõltuvalt kaldest 65 kuni 95 cm). Barjäär kaetakse veekindla vastupidava kile või presentkattega. Võrreldes liivakottide paigaldamisega on töömaht oluli-
selt väiksem: üks laadimisalus on võrdne 50 liivakotiga. Karda elektrit Äärmiselt ettevaatlik tuleb olla elektriga – kui on näha vähimatki veekahjustuse ohtu oma majapidamisele, soovitab Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann voolu kohe kilbist välja lülitada. Õues viibides tuleb eemale hoida üleujutatud alajaamadest ning elektriseadmetest ja -kaablitest. Elektrilöök on üleujutuse korral sagedane hukkumise põhjus. Kontrollige kindlasti ka oma kindlustuspoliisi. Veenduge, et poliis on kehtiv ja piisavalt ulatusliku kaitsega (sh üleujutuse lisakaitse).
Vajalikud vahendid ja juhised hädaolukorraks või evakueerumiseks: •• taskulamp koos tagavarapatareidega; •• portatiivne raadio (patareidega) koos tagavarapatareidega; •• mobiiltelefon; •• esmaabivahendid; •• vajalikud ravimid (nende tarvitamise korral); •• söök ja jook; •• söögiriistad (konserviavaja, nuga jne); •• sularaha ja/või krediitkaart; •• ilmaoludele vastavad riided ja jalanõud (soovitatavalt vettpidavad); •• tee plaan hädaolukorra puhuks (tõsise üleujutuse korral); •• juhul kui pereliikmed ei ole koos (lapsevanemad on tööl ja lapsed koolis), tee plaan, kuidas pereliikmeid vajaduse korral kokku saada; •• selgita välja kogunemispaik (sugulased, tuttavad), kuhu saab minna evakueerumise korral. Suuremate tormide puhul korraldab kohalik omavalitsus elanikkonnale kogunemiskoha; •• selgita välja, kuidas hankida operatiivset teavet üleujutuse kohta (kohalikud raadiojaamad, ilmateadete koduleheküljed jne); •• kodust lahkumisel lülita välja elekter ja teavita sellest kindlasti kohalikku omavalitsust. Allikas: päästeamet
Kodu&kinnisvara
Kiire ja odav ehitus tähendab hiljem suuremaid küttekulutusi Foto: Arno Mikkor
Energiasäästliku maja ehitamine on kasulik rahakotile ja keskkonnale. Energiasäästu portaali andmeil on Eestis valdavaks energeetiliselt ebaefektiivsed hooned, mille keskmine aastane soojustarve on 200–400 kWh/m². Analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides on vastav number aga 150–230 kWh/m² . Seega tarbime ja maksame energia eest sageli peaaegu poole rohkem. Üha enam räägitakse nüüd, kus ehitusbuum on möödas, energiasäästust ja arvata võib, et energiasäästlikud majad on peagi standardiks. Maja energiasäästlikkus saavutatakse kokkuvõtvalt kolmest aspektist lähtuvalt. Välisseinte, akende ja uste soojusisolatsioon peab olema maksimaalselt tõhus, et soojakaod oleks võimalikult väikesed; olulist rolli energiasäästmisel ja soojavahetuse osas mängib ventilatsioon; tähtis on ka energiaallika valik. Paras pähkel on kümnete või-
maluste seast leida endale see õige küttesüsteem. Võrdluses peab arvestama nii hinna, kasutusmugavuse, hooldamisvajaduse kui ka tehnilise teostuse võimalustega.
Säästmine on tähtis
pööratud ja Eno Pappel kinnitab, et nüüd sai planeering väga hea. Kuigi ka praeguse maja puhul lähtus ta energiasäästust, siis täna uut maja ehitades lähtuks ta kolmest põhimõttest: 1) Maja karp (nii seinad, avatäited kui ka katus ja põrand) peavad saama soojustatud praegu Eestis keh-
•• Internetilehekülje www.majaehitaja.ee juhataja ja ehitusinseneri haridusega Eno Pappel on ehitanud omale kaks maja. Esimese maja puhul häiris kõige enam planeering, mis paberil tundus ilus. •• Teise maja puhul sai ruumiplaanile suurt tähelepanu
Erinevad majaliigid 2008. aastal Eestis kehtestatud normidele vastab väike- ja ridaelamu, mille aastane kütte netoenergia vajadus jääb vahemikku 100–140 kWh/m². Üha laiemat kõlapinda on saanud passiivmaja, mille kandvaks ideeks on vähendada soojakadusid nii palju, et maja saaks ära kütta ainult sissejuhitava õhu soojendamisest. Lõuna-Soome passiivmaja vajab kütmiseks ja jahutamiseks 80% vähem energiat kui Eestis 2008. aasta standardite järgi ehitatud maja. Passiivmaja projekteerimisel püütakse saavutada võimalikult väike välispii-
Energiasäästliku ehituse firma ultraKUB esitles ligi kaks aastat tagasi seoses Innovatsiooniaastaga Tallinna südalinnas Rotermanni väljakul esimest nullenergia moodulmaja lahendust Elumaja.
tivatest normidest oluliselt paremini. 2) Vee-, kütte- ja ventilatsioonilahendused peavad olema võimalikult energiasäästlikud. Võimalusel kasutada päikeseenergiat (maaküte, päikesepaneelid) või kõrgtõhusaid ventilatsioonipumpasid, mis ei lase majas olevat soojust raisku minna.
3) Kogu maja valgustuse juures kasutaks ainult LED tehnoloogial valgusteid. •• M ida pare m on maja soojapidavus, seda vähem energiat maja kütteks vajab. Seega pole vaja investeer i d a s u u r e võ i m s u s e g a k ü t te s ü s te e m i d e s s e . N ii ei pruugi energiasäästliku maja ehitus kujuneda olu-
liselt kallimaks tavapärase maja ehitusest. •• Pappel jagab ka konkreetsemaid soovitusi: 1) Oluline on juba projekteerimise faasis seada kindlad energiakulu ülempiirid, siis on oluliselt lihtsam leida lahendusi nende saavutamiseks. 2) Vali hoolikalt energiat säästvat tehnoloogiat. Eestis
rete maht ja arvestada ka naaberhoonete passiivse päikeseenergia ning -valguse mõjuga. Ehituses on oluline saavutada välispiirete hea sooja- ja õhupidavus ning vältida külmasildu. Kasutatakse suure kasuteguriga soojatagastusega ventilatsiooni ning soojuspumpa või päikesekütet tarbevee soojendamiseks ja lisaküttel. Nullenergia maja on pikk samm edasi passiivmajast, kus vajamineva energia hulk on võrdne hoone poolt toodetava taastuvenergia hulgaga. Kui energiasäästliku või passiivmaja puhul pööratakse tähelepanu eelkõige soojustusele ja küttelahendustele, siis nullenergia maja puhul käsitletakse kütte- ja energiasüsteemi ühtse tervikuna. Oluline on seadmete äärmiselt madal elektrikulu ning lokaalsete seadmete kasutamine elektri ning soojuse tootmiseks taastuvenergia allikatest. Eesti tingimustes on nullenergia hoonel perspektiivi eelkõige geograafiliselt eraldatud kohtades nagu väikesaared ja elektrivõrgust kaugel asuvad unikaalsed ehitised. on palju erinevate kütte- ja ventilatsioonisüsteemide tarnijaid ja erinevate seadmete valik on keeruline. Kuluta piisavalt aega, et teha selgeks parim lahendus. 3) Keskendu ehitusetapis kvaliteedile. Ei ole kasu paksust soojustuskihist, kui see on pandud valesti või tekivad külmasillad.
Kodu&kinnisvara
Hinnavahe vana ja uue vara vahel suureneb Foto: Priit Simson (EPL arhiiv)
Hinnavahe uute ja vanade, eelkõige paneelmajakorterite vahel on hakanud jõudsalt suurenema ning ilmselt pole tegemist ajutise nähtusega – kõrgemad kommunaalkulud ja usaldamatus amortiseerunud hoonete vastu suunavad ostjaid uute majade poole. Jüri Urke, Pindi Kinnisvara maakler Olgu esialgu öeldud, et ega vanade paneelmajade korterid ole kasutuskõlbmatud, kuid nendes elamine tähendab aina suuremaid rahalisi kulutusi. Osal paneelmajadel on küll fassaadid soojustatud, kuid selle on pidanud kinni maksma ikkagi elanik. Kui seinte läbi kostmine on olnud probleemiks majade ehitamisest alates, siis teatud nüansid võimenduvad aja möödudes. Esimene tõsine probleem on parkimine. Lasnamäe, Mustamäe ja Väike-Õismäe hoonekompleksid on projekteeritud ajal, kui autosid oli oluliselt vähem. Parkimine, eriti talvel, on mikrorajoonides väga keeruline, mida on näidanud ka kaks viimast lumerohket talve. Uusi maju ehitades on aga elanike suuremat autode arvu arvesse võetud ja rajatud vastavalt sellele ka parkimiskohti. Kommunaalkulud ja ehituskvaliteet Teine, otseselt rahakotti puudutav küsimus on kommunaalkulud. Uuemates majades võivad talvised
küttekulud olla isegi kaks korda madalamad ja igakuise säästu nimel on paljud ostjad valmis korteri eest maksma rohkem, et tulevikus maksta kommunaalteenuste eest vähem. Kolmas pakiline teema on ehituskvaliteet. Isegi kui ühistu töötab laitmatult, katused on parandatud ja vuugivahed täidetud, on siiski tegemist küllaltki vanade majadega ja miski ei välista, et isegi korrastatud paneelivahedest pressib niiskus läbi. Kivimajade nagu ka uute betoonpaneelehitiste puhul selliseid probleeme tavaliselt ei esine. Elanikkond ja ventilatsioon Neljandaks näevad ostjad probleemi elanikkonnas. Vanades majades elavad samuti toredad inimesed, kuid teatud sihtrühm eelistab selgelt uusehitisi seetõttu, et seal on keskmisest jõukam elanikkond, kellega ei teki ühistu koosolekul probleemi pere kohta mõnesaja krooni kulutamisel, et näiteks lastele uus liivakast hoovi peale ehitada. Viiendaks on ventilatsioon. Paneelmajad ei ole ehitatud pakett-
Madalamad kommunaalkulud on üks aspekt, mis suunab koduostjaid korterit uude majja soetama. akende jaoks. Et aga vähegi tagada toasooja, on paljud elanikud olnud sunnitud aknad välja vahetama, mis tekitab tõsiseid muutusi korteri sisekliimas. See aga suurendab omakorda terviseriski, avaldades eelkõige mõju hingamisteedele. Just eelnevate põhjuste tõttu soovivad endale kodu otsivad isikud vana paneelmajakorteri asemel kas korterit kivimajas või suisa uues majas. See aga tõstab oluliselt kõrgema kvaliteediga korterite hindu,
jättes „paneelikad” sabassörkija rolli. Kahekordne hinnavahe Veel enne buumi oli renoveeritud vanade paneelmajade ja uusehitiste hinnavahe u 40%, nüüd aga näeme, et see on sõltuvalt asukohast kohati juba 70–80%. Näiteks Lasnamäel on keskmine korteri ruutmeetri hind u 750 eurot, uued korterid samas piirkonnas leiavad ostjad endale aga ka 1300-eurose ruutmeetri hinnaga.
Seega võib laias laastus tõdeda, et hinnad võivad ühes piirkonnas olla lausa kahekordsed. Nüüd tekib muidugi õigustatud küsimus, kas paneelmajarajoonid surevad välja, sealne elanikkond hääbub ja suured piirkonnad getostuvad. Kindlasti mitte! Kinnisvara ostmine on väga kulukas ning uute ja kallimate pindade soetamine on siiski vaid maksejõuliste ostjate eelistus. Ja on loogiline, et kui õhku jääb
küsimus, kas soetada keskmises seisukorras kahetoaline korter „paneelikas” poole miljoni krooniga või uusehitises miljoni krooniga, siis langeb viimasena märgitu paljude jaoks ära juba õhukese rahakoti tõttu. Tänu tuleb avaldada tublidele ühistute esimeestele, kes on suutnud eri toetusi ära kasutada ja viia amortiseeruvad paneelmajad heasse seisukorda, et algul 25 aastaks projekteeritud majad veel tubli 50 aastat edasi kestaks.
Kodu&kinnisvara
Aasta betoonehitise tiitli sai eramu Pirital Fotod: Eesti betooniühing
Aasta betoonehitise tiitli tõi projekteerija ja tellija vaheline dialoog. Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee „Lihtne ja mitte edvistav hoone. Tore oleks, kui selliseid tellijaid rohkem oleks,” iseloomustab Aasta Betoonehitis 2010 žüriisse kuulunud Madis Eek võidutööd, Pirital Vahtramäe tee 9 paiknevat eramut. „Nimetatud eramu valmis eelkõige tellija, nüüdse majaomaniku arhitektuurilembusest,” ütleb maja arhitekt Andres Lember Male Maja OÜ-st. Juba majaomaniku ja arhitekti esimesel kohtumisel sai selgeks, et maja peab tulema betoonist. Kõiges ülejäänus (arhitektuurne ilme, mahuline ja plaanilahendus) anti Lemberile vabad käed. „Selle maja kõige õnnestunumaks osaks pean ma just tellija ning projekteerija väga head koostööd – dialoogi. Tulemuseks on maja, millega on rahul mõlemad, nii arhitekt kui ka omanik,” lisab Lember. „Olen endale elu aeg betoonist maja soovinud, olen väga rahul,” kinnitab omanik. Revolutsiooniline materjal Arhitekt tunnistab, et võit tuli talle üllatusena, eriti kui arvestada, et konkursi ajaloo jooksul on varem vaid ühel korral võitnud peapreemia eramu. Tänavusel konkursil kandideeris parima tiitlile 13 mullu tellijale üle antud betoonehitist. „Konkursil osalenud tööd olid
kõik ju väga kõrgel tasemel. Võibolla seisnes meie edu materjali ausas kasutamises. Betoon on selles majas ühteaegu nii konstruktiivseks kui ka viimistlusmaterjaliks, me ei ole seda ära peitnud,” selgitab Lember, kes ei varjagi oma betoonilembust. „Ma ei taha betooni küll kuidagi ülistada ja teistest ehitusmaterjalidest kõrgemale seada, aga kindlasti on see üks revolutsioonilisemaid materjale ehituskunsti ajaloos. Pärast selle kasutuselevõttu 19. sajandil on arhitektuursed võimalused ning mõtlemine oluliselt avardunud.” Ühes arhitekt Jaan Tiidemanniga osales Lember ka 2004. aastal betoonehitiste konkursil. Meeste ühisloominguna valminud Veskimöldre lasteaed pälvis eriauhinna betoonelementide eest, mille sai AS E-Betoonelement. Andres Lember omandas arhitektuurialase kõrghariduse Eesti kunstiakadeemias, mille lõpetas 1996. aastal. Varem oli tal ehitusalane haridus Tallinna ehitusmehaanika tehnikumist, mille ta lõpetas 1991. aastal. 1999. aastast on ta Eesti arhitektide liidu liige. „Olen koostööd teinud mitmete ametivendadega. Väga viljakad on olnud koostööd arhitektide Jüri Martsoni, Jaan Tiidemanni, Jaak Huimerinnu ja Indrek Saareperaga,” lisab Lember. Praegu on mehel oma väike arhitektuuribüroo ja ta on iseenda tööandja. Eesti betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 45 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
Aasta betoonehitis 2010 •• Aasta betoonehitis 2010 on eramu Pirital aadressil Vahtramäe tee 9. •• Võidutöö arhitekt on Andres Lember Male Maja OÜ-st. •• Konstruktori auhind – Inseneribüroo Ekoteh OÜ, ehitaja auhind – Ruul Projekt OÜ, betooni tarnija auhind – AS Rudus Varasemad aasta betoonehitised •• 2009 Tallinki büroohoone (Sadama 5/7, Tallinn) – arhitekt Meelis Press, Meelis Pressi Arhitektuuribüroo AS •• 2008 Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus – arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA, Prantsusmaa •• 2007 Puurmani kaarsild – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm •• 2006 Luku-Experdi kontorihoone Tallinnas (Tartu mnt 74) – arhitekt Hindrek Kesler •• 2005 TTP kontorihoone Pirital (Mähe tee 1) – arhitekt Meelis Press •• 2004 Ülemiste hotell – arhitekt Martin Aunin •• 2003 eramu Viimsi vallas Harjumaal – arhitekt Emil Urbel •• 2002 Tartu vangla; arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus •• 2001 Maardu kuivpuisteainete terminal – AS Randväli & Karema •• 2000 Rocca al Mare koolimaja – arhitektuuribüroo Urbel & Peil (arhitektid Emil Urbel, Ülo Peil ja Indrek Erm) Allikas: Eesti betooniühing
Andres Lemberi peapreemiad võitnud võistlustööd •• 2011 Tallinn, Varre tn 7 majutusüksuse ideekonkurss, kaasautorid Jaak Huimerind ja Martin Ivask •• 2005 Viljandi metsakalmistu kabeli arhitektuurivõistlus •• 2004 äri- ja elumaja arhitektuurivõistlus, Aida tn 5, Pärnu •• 1999 Eesti arhitektuurimuuseumi puitelamu projekteerimine, ideekonkurss •• 1997 Holostofi ärikeskuse arhitektuurikonkurss, Kohtu tn 1, Kuressaare, kaasautor: Jüri Martson
Andres Lemberi looming: •• ärihooned: Adamsoni tn 2 / Toompuistee 17a, Tallinn; Humala tn 2, Tallinn; Rannamõisa tee, Tallinn •• korterelamu: Tehnika tn 22, Tallinn •• kaubanduskeskus: Tallinna tn 43, Rakvere •• logistikakeskus: Läike tee, Peetri küla, Rae vald •• äri- ja eluhoone Hansaport: Aida tn 5, Pärnu •• Veskimöldre lasteaed: Alliku küla, Saue vald •• RMK majutushoone: Luige küla, Kiili vald
Kodu&kinnisvara
Tugevuslabor katsetab ehitusmaterjalide vastupidavust Fotod: Terje Lepp
Tugevuslaborisse sisseastumisest on peale tudengite ja teadlaste huvitatud ka ettevõtjad, et kontrollida ehitusmaterjalide kvaliteeti.
kuse kontroll – monitooring, kus tähtis roll on ka lainelevi registreerivatel anduritel. „Konstruktsiooni käitumist dünaamilisel koormamisel, mis reaalelus tekib erinevatel põhjustel alates vibratsioonist ja lõpetades maavärinaga, võimaldab uurida laboris olev mõõtmiskompleks, kuhu kuuluvad võnkumiste ergutamise seade ja akseleromeetrid,” selgitab Klauson. Kogu eelneva jutu kokkuvõte on selline, et võrdeliselt riigi rikkusega muutuvad rangemaks ka nõuded meid ümbritseva keskkonna vibratsiooni
Signe Kalberg Tallinna tehnikaülikoolis on mitu laborit, mis ehitusettevõtjaile huvi pakuvad. Betooni kui materjali omadusi uurivad ja katsetavad nii ehitusmaterjalide kui ka ehituskonstruktsioonide teadus- ja katselaboratooriumid. Kuigi igasse laborisse oma nina toppida oleks olnud ääretult huvitav, osutus väljavalituks siiski tugevuse teadus- ja katselaboratoorium ehk tugevuslabor. Kus veel mujal kui siin pannakse teraspulk venima nagu kummipael, mõõdetakse soojustusmaterjalide jäikust või plasti mehaanilisi omadusi ning otsitakse materjalis tekkinud pragusid ultraheliga. TTÜ tehnilise mehaanika professor Aleksander Klauson viib külalise kõigepealt tagatuppa, et näidata masinat, kus parasjagu lebab „piinapingil” tükike plasti. Tegelikult ei tohiks piinapingiks nimetada vist ühtegi seadeldist, mis on laboris kas vähem või kauem tudengeid õpetanud ja teadlasi aidanud. Uusimad neist on kaks firma Zwick/Roelli katsemasinat – kolm aastat tagasi toetas AS Nordecon ülikooli kolme miljoni krooniga. Jäikus, tugevus, kõvadus Ühe targa masina haardes tükike plasti ongi, aga kuna masinat juhib ja katseandmeid töötleb tarkvara, on inimene rutiinsest tegevusest vabastatud ja katseseeria tegemiseks kulub vähem aega. Klauson selgitab, et laborisse tuuaksegi kontrollimiseks põhiliselt metalli, plasti ja soojustusmaterjali. „Volitatud katsetegijaid on piiratud hulk, sest normidega määratletud katsete ehk teimide tegemiseks on vajalik labori atesteerimine. Et atesteerimine on tasuline, õigustab ta ennast ainult piisavalt suurte katsemahtude korral. Teimide tegemine küll teenib laborile raha, kuid teaduse poolest ei ole nii huvitav
Professor Aleksander Klauson näitab, et terasvarras on masinas katki tõmmatud, nagu oleks see plastiliin. kui mõni toote arendamiseks tehtav katsetegevus,” pajatab Klauson. Vahepeal on laborisse sisse astunud emeriitprofessor Jaan Metsaveer, kes võtab esmalt käsile mõnede mõistete selgitamise. Näiteks kõneleb ta, et jäikus on keha võime panna koormuse all vastu kuju ja mõõtmete muutumisele. Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge, jäik, plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Professor Klausonil pole vaja pikalt selgitada, miks soojustusmaterjal peab olema jäik ehk ei tohi liigselt deformeeruda normatiivkoormustel. Jäikuse suurusest annavad teada katsemasinad ja tulemused on olemas arvutis. Tugevus näitab, kui vastupidav on metallist valmistatud ese neile jõududele, mis teda venitavad, kokku suruvad, painutavad või väänavad. Kõvadus seevastu näitab metalli vastupidavust neile jõududele, mis püüavad tema pinnalt osakesi eraldada kas hõõrdumisel või lõikamisel. Metalli tugevus ja kõvadus on küll omavahel seotud, kuid on sisuliselt väga erinevad mõisted. Professor Klauson märgib, et Euroopa Liidu piires ei saagi ühtegi materjali kasutada, kui sellel pole vastavat sertifikaati. Põhjust neid sertifikaate mitte usaldada pole, kuid vahel tekib siiski vajadus laborist saada kinnitust, et kõik näitajad
tegelikult ka dokumendile vastavad. Omaette lugu on aga väljaspoolt EL-i toodetud ehitusmaterjalidega. Metsaveer täheldab, et vahel tuuakse Venemaalt sisse terast, mille kvaliteeti tasub üle kontrollida. Terase proovilepanekuks kasutatakse eelkõige Zwick/Roelli katsemasinat. 25-tonnine tõmbejõud paneb raudsete pihtide vahele pigistatud teraspulga ägisema ja vastupunnimisest hoolimata saabub varem või hiljem hetk, mil ta pooleks läheb. Kas see hetk saabus liiga vara, seda näitavad arvuti, vastav tarkvara ja muidugi Euroopa Liidu nõuded. Näiteks teraskonstruktsioonide puhul on õigustatud näpuga rida ajada ja iga numbri kallal norida. Vibratsioonid Kui masin pigistab, sikutab või väänab, lõpeb katse ikkagi materjali purunemisega. Kuid tugevuslaboris on võimalik teha ka mittepurustavaid katseid. Neid võib teha ka ehituskonstruktsioonile kohapeal, kasutades ultrahelikontrolli. Piesoandurid saadavad ja võtavad vastu ultrahelisignaali, mis reageerib materjalis olevatele pragudele, õhumullidele, ning võimaldavad kaudselt määrata ka materjali jäikust. Maailmas on küllalt levinud pidev konstruktsioonide terviklik-
ja müra tasemele. Kui arendatakse uut toodet, olgu selleks siis köögikombain või sõiduauto, ei ole võimalik toote vibratsiooni karakteristikute uuringust mööda minna. Selleks tuleb teha modaalanalüüs – protseduur, mille kaudu määratakse toote omavõnkesagedusi ja vajaduse korral viiakse toote konstruktsioon vibratsioonide vähendamiseks nõutavale tasemele. Professori Aleksander Klausoni sõnul on tugevusõpetus üks ehituse ja masinaehituse nurgakive. Konstruktsiooniarvutusi, olgu siis
tegemist ehitise, laeva või lennuki konstruktsiooniga, saab teha ainult täpselt materjalide mehaanilisi omadusi teades. Nendeks on näiteks materjali tõmbe- ja survetugevus, materjalis tekkivad jääkdeformatsioonid ja paljud muud karakteristikud. Mida kõrgemal tasemel on töötlev tööstus, seda täpsemat materjali käitumise kirjeldust ja tunnuste määramist nõutakse. Eriti kui tegemist on suurte koormustega ja ekstreemsetes tingimustes kasutatavate materjalidega.
Intelligentne hoonesüsteem Yoga on loonud maailma esimese iseõppiva energiaefektiivsuse täiesti uuele tasemele viia. intelligentse hoonesüsteemi – Yoga IB – ning Yoga IB vähendab hoone energiavajadust ning toonud sellega hooneautomaatika maailma suurendab samal ajal selles viibivate inimeste turvalisust ja kasvatab mugavust. täiesti uue lähenemise. Sarnaselt iidse jooga filosoofia põhimõtetele Yoga IB süsteem koosneb spetsiaalselt välja aitab Yoga IB inimestel saavutada ja säilitada töötatud uudsetest elektroonikaseadmetest, paremat tasakaalu ümbritseva keskkonnaga. mille tööd juhib unikaalne tarkvara. Tegemist on esimese iseõppiva hoonesüsteemiga, milles Yoga IB hoiab raha kokku on rakendatud tehisnärvivõrgu tehnoloogiat ja mis on juba algupäraselt kavandatud ühtse Tänane reaalsus hoonete energiahalduses on tervikuna juhtima hoonesse paigaldatud erine- masendav. vaid tehnosüsteeme ja -seadmeid. Läbipääsu- ja Hooned on üleköetud, ülejahutatud ja ülevalturvasüsteemist saadava ruumiinfo loomulik gustatud, aga mitte optimeeritud mugavaks ja ja mitmekülgne kasutamine võimaldab hoone säästlikuks kasutuseks.
Rohkem kui 80% hoone elutsükli kogukulust moodustavad ekspluatatsioonikulud (30-50 aasta hooldus- ja remondikulu, tööjõu- ja energiakulu jms). Igasugune kokkuhoid selles vallas mõjutab suuresti ka tervikpilti samal ajal kui lühinägelik koonerdamine ehituskuludes võib pikas perspektiivis osutuda vägagi kulukaks! Juhtides kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmeid ning valgusteid lähtuvalt tegelikust vajadusest aitab Yoga IB märkimisväärselt vähendada hoone energiatarvet, mis moodustab peamise osa hoone elutsükli kogukulust. Lisaks võimaldab näitude kauglugemine ning seadmete monitooring ja kaughaldus hoida täiendavalt kokku ka tööjõu- ja hoolduskuludelt.
Milliseid seadmeid saab juhtida?
Kliimakontroll kasutab kohalolekuinfot põhifunktsionaalsuse osana
Näitude lugemine annab ülevaate kulude struktuurist
Läbipääsude kontroll teab, kes ja kus viibib ning kellel on vastavad õigused Seadmete juhtimine võimaldab paindlikku funktsionaalsust, mida piirab vaid kasutaja kujutlusvõime
Valguse kontroll rakendab eri valgusrežiime vastavalt kohalolekuinfole Turvasüsteem annab õigeaegset ja täpset teavet kõigist soovimatutest sündmustest
Mustamäe tee 18, Tallinn, 10617 | TEL: 66 61 234 | info@akaabel.ee | www.akaabel.ee