Kontor by Eesti Päevalehe

Kontor

SÜGIS 2013 Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

OFFICEART OFFICEDAY UUES BÜROOKAUPADE KATALOOGIS

Ole uudishimulik ja telli kataloog www.officeday.ee või kataloog@officeday.ee

Kontor

Büroopindade turul saabus rahunemise aeg Foto: Ilmar Saabas

Tallinna büroopindade turul on pakkumiste arv ning ka pakkumishinnad stabiliseerunud. Andres Teder ERI Kinnisvara tegevjuht Tallinna büroopindade turul on 2011. aasta sügisest 2012. aasta kevadeni toimunud suuremate muutuste järel, kus masujärgne nõudlus uue büroopinna järele taas suurenes, saabunud rahunemise aeg.

A-klassi bürood ERI Kinnisvara/ Pindi Kinnisvara teostab kolmandat aastat mõjukamate büroomajade pakkumishindade ja vakantsuse monitoorimist. Valim hõlmab 15 büroomaja, väljaüüritavat pinda on kokku 118 659 m 2. Monitooringu põhjal saame välja tuua järgmised trendid: 1)15 büroomaja pakkumiste arv 2013. aasta III kvartalis püsis stabiilsena (32 pakkumist). Võrdluseks: 2012 IV kvartalis oli pakkumiste arv 28 ja 2013 II kvartalis 30. Kõrgeim pakkumiste arv oli 2011. aasta IV kvartalis, kus pakkumisi oli 43. 2) Kui 2012. aasta jooksul püsis valitud büroomajade keskmine vakantsus keskmisena 6,17– 6,18% tasemel, siis selle aasta I kvartalis see tõusis 20%, vastavalt

6,18%-lt kuni 7,6%-ni. Kuid selle aasta II ja III kvartalis on püsinud taas stabiilsena. 2013. aasta III kvartalis langes vakantsus taas 6,09 %-ni. Kõrgeim pakkumiste arv oli 2011. aasta IV kvartalis, kus keskmine vakantsus oli 9,9%. 3) Pakkumishinnad on võrreldes eelmise aastaga jäänud samaks, esinenud on väiksemad kõikumisi, kuid need on jäänud 1–2 % piiresse. 4) Kolmes monitooritavas büroomajas avalikud üüripakkumised seni puuduvad. Kui näiteks 2011. aasta IV kvartalis puudusid avalikud pakkumised vaid ühes monitooritavas büroomajas, siis selle aasta II kvartalis puudusid avalikud pakkumised kuues büroomajas. 5) A-kvaliteediklassi büroo keskmine pakkumishind A-asukohas on 12 kuni 16 €/m 2, kallim hetkel uus büroomaja Sakala 10. 6) A-kvaliteediklassi büroo keskmine pakkumishind B-asukohas on 9–12 €/m 2. 7) Pakkumishindade osas on järele andnud A-asukoha büroo tipuhind ning tõusnud natuke B-asukoha ülemine piir. A-kvaliteediklassi büroopinda otsivad IT- ja reklaamifirmad,

Endiselt on enim nõudlust kesklinna ja kesklinna lähedaste, hea juurdepääsuga piirkondade vastu.

advokaadibürood ja meditsiiniettevõtted, välisosalusega firmade esindused, tavapärane pind on seejuures 150–250 m². Suurfirmad soovivad siiski ka suuremat pinda ca 500 – 600 m2, mis moodustab tihti hoone terve korruse.

B-klassi bürood B-klassi büroopinda iseloomustab erinev pakkumiste muutumine, olenevalt büroomaja atraktiivsusest ja haldusest on pakkumiste arv nii suurenenud kui ka vähenenud. Endiselt on enim

nõudlust kesklinna ja kesklinna lähedaste, hea juurdepääsuga piirkondade vastu (Peterburi tee algus, Mustamäe tee algus, Kristiine). Pakkumishindades muutusi ei saa täheldada, kuid pakkumiste ülemine piir on natuke tõusnud, keskmiselt on see vahemikus 3,5–8 €/m 2. B-klassi üüripinda on otsimas raamatupidamis-, ehitus- ja projekteerimisfirmad, ka müügiesindust otsivad firmad. Uueks trendiks on koolitusfirmade osakaalu tõus, mis on seotud nimetatud sektorisse euro-

toetuste tõusuga. Pinna nõudmised on seejuures varasemast tagasihoidlikumad ja vajatakse vaid väikest büroo osa (10–20 m 2) ja ühte koolitusruumi kuni 30–40 m 2. Enim nõudlust B-klassi osas on 10–50 m 2 suurusele pinnale. Endiselt on oluline B-klassi puhul kõrvalkulude suurus. Uute üürnike poolt on eelistatuim kõrvalkulude fikseeritus ehk n-ö kõik hinnas üürivariant. Samuti pööratakse suurt tähelepanu parkimisvõimalusele. Kui kesklinnas on tihti paratamatu, et ei ole võimalik saada maja parklasse parkimiskohti ja seda ka üürnikud võtavad arvesse, siis teatava konkurentsieelise annab tasuta parkimisvõimalus, tihti ka tasulise suurema parkimisala (nt Europark parkla) olemasolu läheduses. B-klassi hoonete hetkevakantsust mõjutab ka omanike varasem käitumis- ja haldusmuster, mistõttu mitmetes büroomajades on vakantsus suurem lihtsalt üürnike varasema halva kogemuse tõttu. Mõni B-k lassi büroomaja vajab ka aktiivsemat müügitööd. Meie kogemuse põhjal oleme nii mitmeski büroos senised vabad pinnad suut nud vä lja a nda nädalatega. Kuulutusest maja uksel siiski maja uksel enam ei piisa.

A klassi büroode üürihinnad, A asukoht

B klassi büroode üürihinnad, B asukoht

A klassi büroode vakantsus (%)

15 A asukoht, min

10 A asukoht, max

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

B asukoht, max

5 0

Vakants 4

5 0

B asukoht, min

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

2 0

2011 IV kv 2012 I kv 2012 IV kv 2013 I kv 2013 II kv 2013 IIIkv

BÜROOPINDA RENDITE, AGA ETTEVÕTTE RAHA ON ENDISELT SISUSTUSE JA SEADMETE ALL KINNI? MEIE TEAME LAHENDUST!

Kontor

Siseaudit annab juhile unerahu Foto: Martin Dremljuga

Siseaudiitor on kui firma perearst – ta vaatab teile otsa ja püüab aru saada, kas ja mis on organisatsioonil viga. Signe Kalberg Puudujääke võib siseaudiitor leida aga igasuguseid. „Enim levinud on halvasti ülesehitatud protsessid, nõrk juhtimissüsteem, sealhulgas nõrgad juhid ja mittevastavused regulatsioonidele,” ütleb Siiri Antsmäe, kes on siseauditi juhina töötanud üle kaheksa aasta ja teinud seda tööd kahes Eesti suuremas jõustruktuuris – kaitseväes ja siseministeeriumis. Sama kaua on ta koolitanud nii avaliku kui ka erasektori siseaudiitoreid ja kontrollitööga muudel viisidel kokku puutuvaid inimesi nagu näiteks raamatupidajaid, sisekontrolöre, projektide kontrollijaid. Tänaseks on Siiri riigitöölt suundunud erasektorisse, et sealtkaudu pakkuda kvaliteetset siseauditi teenust nii avalikule kui ka erasektorile.

Juht vajab ülevaadet Antsmäe sõnul ei kipu tavaline ettevõte väga oma protsesse kaardistama. Kes näiteks ISO kvaliteedijuhtimisstandardit hakkavad tegema, otsustavad ka tihti oma protsesside kaardistamise sisse osta, sest see tundub liiga suure ja raske ülesandena. „Tegeli k kuses pea ks ju ht pidevalt jälgima, kas tema ettevõtte protsessid on üles ehitatud efektiivselt ja katavad kõiki vajalikke valdkondi. Organisatsiooni kasvades on aga see kõik ajas muutuv, mistõttu tuleb sellega tegeleda pidevalt,” selgitab ta. Nõrga juhtimissüsteemi all mõtleb audiitor seda, et näiteks alluvussuhted ja delegeerimisliinid on ebaselged või ebaloogilised. „Nõrkade juhtide osas on aga asi juhtides endis – kui inimesele ei ole antud juhtimiseks piisavaid isikuomadusi, siis temast ei saa juhti ja kogu üksus kannatab,” lisab Antsmäe. Ebaõigete juhtidega tuleb kaasa ka kom mu n i katsiooniprobleem – juht ei taha kõrgemale juhile rääkida oma muredest ja probleemidest, töötajad ei julge minna kellelegi rääkima ning pigem lahkuvad töölt, kui midagi on valesti. Nii kogunebki pall, mis ühel päeval lõhkeb. Üsna tihti on audiitori sõnul tekkinud tunne, et asjad, mida täna siseaudiitorid näevad, ei ole võimalikud. „Aga kahjuks on ka täna veel suuri organisatsioone, kus puuduvad ülevaated kehtiva-

Ebaõigete juhtidega tuleb kaasa ka kommunikatsiooniprobleem – juht ei taha kõrgemale juhile rääkida oma muredest ja probleemidest, töötajad ei julge minna kellelegi rääkima ning pigem lahkuvad töölt

test lepingutest või ei eksisteeri dokumendihaldussüsteemi või rikutakse igapäevaselt töölepingu seadust jne. Seda loetelu võiks kahjuks siinkohal jätkata,” ütleb Antsmäe. Kuna on sügisene aeg ja varsti algavad varade inventuurid, siis toob ta ühe näite sellest valdkonnast. Esmalt aga tasub küsida firma juhil endalt, kes on tema organisatsioonis inventuuri eest vastutav ja kas ta on olnud seda juba mitu aastat? Ühes suurte varudega organisatsioonis oli inventuuri eestvedajaks tubli ja töökas inimene. Kunagi ei olnud tal oma tööga probleeme, inventuurid olid alati õigeks ajaks läbi viidud ja olulisi puudusi ei tuvastatud. Nii kestis see ligi kümme aastat. Siis aga inimene lahkus ja järgmist inventuuri juhtis juba uus inimene. „Inventuuri tulemuseks oli, et kõik alused, mis olid laos ülemistel riiulitel, olid tühjad. Kahju oli rahaliselt väga suur. Hiljem selgus, et inimene oli osanud inventuuri ajal nii hästi olukorda juhtida, et varude lugejad ei olnud kunagi nõudnud aluste alla tõstmist või vitsadega kinnitatud aluste lahtitegemist, et kontrollida, kas kastid on ikka kaupa täis,” pajatab Antsmäe. Teine siseaudiitori kirjeldatud näide puudutab töötajaid, kelle puhul näeb töölepinguseadus ette konkreetsed nõuded. „Kui aga puhkusegraafikut ei koostata ning inimestel ei lubata minna seadusejärgselt ka 14 päeva ette teatades puhkusele, töötajaid saadetakse seadusevastaselt lähetusse, nõutakse ise omale töövahendite ostmist, töötasu ei maksta välja õigel ajal, siis ei

saa sellele organisatsioonile küll kuidagi head hinnangut anda,” ütleb Antsmäe.

Eesmärk pole töötajate karistamine Siseaudiitor on nagu perearst – ta hindab organisatsiooni tervislikku seisundit. Kõike seda tehakse aga riskide hindamise süsteemi kaudu. Antsmäe selgitab, et siseaudiitori töö erineb igas organisatsioonis – tüüpilisel riigiasutusel, krediidiasutusel, haiglal või äriühingul on väga erinevad probleemid, protseduurid, struktuurid, alusregulatsioonid jne. Siseaudiitori töö jaguneb audititeks ja nõuandvateks töödeks. Teemadeks võivad olla mingite tegevuste nõuetele vastavuse, protsesside, tulemusjuhtimise, IT-valdkonna hindamised, raha/ eelarve kasutamisega seotud küsimused jne. „Sisu liselt võib öelda, et siseaudiitor vaatab kõike, mida tippjuhtkond arvab, et on vaja hinnata ja mille toimimist parandada. Kuid oluline on rõhutada, et selle töö eesmärk ei ole vigu leida, vaid organisatsiooni edasi aidata. Vigade otsimise eesmärgiks on siseaudiitorile nende parandamine, mitte töötajate karistamine,” ütleb Antsmäe. Miks aga üldse on vaja teha siseauditit? Antsmäe kinnitab, et siseaudit annab juhile unerahu. Kui juht teab, et tema valdkonnas või organisatsioonis ei ole selliseid „kontrolliauke”, mille tõttu võib ühel päeval juhtuda midagi halba, olgu see siis varaline või maine kahju või lihtsalt kaotatud kliendid või toodang, siis on

tal kindlam oma igapäevast tööd teha. Tippjuht ise ei suuda kogu organisatsioonil detailselt silma peal hoida ning aeg-ajalt tahetakse saada ka kindlus nt keskastme juhtide toimimise kohta. Väga paljud organisatsioonid liiguvad teadlikult riskijuhtimise mudelite rakendamise poole, kuigi ettevõtte juhtimine läbi riskijuhtimise süsteemi on kogu maailmas üsna uus asi. „Siseauditi töö on juhtida tähelepanu riskidele, mis ohustavad organisatsiooni ja aidata organisatsioonil nende riskide realiseerumist ära hoida. Siia alla kuuluvad muidugi ka pettustega seotud riskid,” selgitab siseaudiitor. Ta toob näite, mis võib juhtuda siis, kui töötajate töölepingud on koostatud mitte kooskõlas töölepingu seadusega. Siis on see organisatsioonile risk. Töötaja võib seetõttu esitada vaidluse tööinspektsiooni ning nõuda näiteks rahalist kompensatsiooni. Lisaks rahalisele kahjule võib selline olukord kujuneda ka mainekahjuks – ükski organisatsioon ei soovi olla päevalehtede esikaanel uudisega, et nad rikuvad seadust. Piisab ühest eriti aktiivsest pettunud töötajast suures organisatsioonis, et risk realiseeruks. See on hästi lihtne näide, aga ilmselt paljude organisatsioonide jaoks reaalsus.

Töötajad ei mõista auditit Tavaliselt toimub auditi protsess nii, et juhid tellivad auditi ja siseaudiitori teevad oma tööd, mille tulemusel tekib auditi aruanne. Auditiaruande väljaandmisel tekib enamasti emotsionaalne hetk, kus need töötajad, kelle

töölõigu või juhitavate protsesside/valdkondade osas tehakse aruandes tähelepanekuid, reageerivad valulikult. Tavapärane reaktsioon – siseaudiitor on kõigest valesti aru saanud ning seda väljendatakse väga emotsionaalselt. „Kõige pikem kiri, mis ma saanud olen, oli seitse lehekülge põhjendusi, kui palju ma eksinud olen,” meenutab ta. Siin on väga oluline siseaudiitori hea suhtlemisoskus – inimestel tuleb tihti sõna otseses mõttes kätt hoida, selgitada ja rahustada. Lisaks on ka kindlasti mõjutajaks see, et inimesi kummitab ikka veel endine revidentide aeg ja inimesed kardavad oma töökoha pärast. Kord Lõuna-Eestis üht auditit tehes oli siseaudiitoril vaja seal ka palju ringi sõita. Antsmäega käis kogu aeg kaasas üks asutuse töötaja, kelle rollist ta esmapilgul aru ei saanud. „Alles hiljem, kui see inimene minult erinevate nurkade kaudu hakkas uurima, et mis siis nende asutuses juhtunud on, et mina kohale olen tulnud, ja keda siis lahti hakatakse laskma, siis sain aru, et tema roll oligi luurata ja infot saada, et mis on tulemas.” Sellised olukorrad on tegelikult tihti organisatsioonide juhtide süü – kui oma töötajatele ei selgitata eelnevalt, miks audit tellitakse ja mis on selle eesmärk, siis on ju selge, et inimesed kardavad. „Tore on aga see, et kui audit on läbi ja kuu-kaks aruandest möödas, siis tullakse tavaliselt ütlema, et tegelikult oli teil õigus. Ja siis on see koht, kus siseaudiitor tunneb, et seda tööd tasub ikka teha. Need hetked ongi meie „palgapäevad” ja tunnustus,” ütleb Antsmäe.

Kontor

Palgaline IT-mees või sisseostetav teenus IT-tugiteenuste sisseostmise kasuks on otsustanud umbes 20 protsenti Eesti ettevõtetest. Kristiina Viiron

Musta sõnul jõuavad osakonnas palgal olevad tehnikud abivajajani kiiresti, peamiselt pöördutakse IT-osakonda arvutikasutamist puudutavate küsimustega. Arendustöid seevastu tellib ülikool teenusena, kuna IT-arendused eeldavad tänapäeval sageli erinevate spetsiifiliste oskustega IT-meeskonna tööd. „Teenuse sisseostmise põhjus on jällegi rahas: sellise meeskonna ülevalpidamine oleks organisatsioonile väga kallis,” põhjendab Must, miks ülikool on nii otsustanud. Ena mi k us meie ettevõtetes ongi palgal oma IT-mees (mehed). Fujitsu Eesti müügijuht Kaupo Grünberg märgib tänavu märtsis juhtimine.ee-s ilmunud artik lis „Kas hoida palgal IT-meest või osta teenus hoopis sisse?”, et IT-tugiteenuste sisseostmise kasuks on otsustanud umbes 20 protsenti Eesti ettevõtetest. Põhjamaades olevat see protsent aga lausa 80. Elioni IT-teenuste ärijuht Tarmo Pruunes usub, et nimetatud 20 protsenti võib tõesti ka paika pidada, kui jutt on kõikidest äriühingutest, sealhulgas riiulifirmadest. „Kesk-

Teenus või IT-mees Elion pakub IT-alaseid teenuseid nii ühe kui ka üle 2000 arvutiga organisatsioonidele. Teenuste nimistusse mahuvad Pruunese sõnul nii lihtsamad, standardsed lahendused nagu e-post, kodulehemajutus, arvutitöökohtade haldus kui ka rätsepatööna valminud serveripargid ja komplekssed lahendused. „Meie portfelli ei kuulu tarkvaraarendus/programmeerimine, majandustarkvara juurutamine ning kliendispetsiifilise erirakenduse haldus, mille haldajaks

E O D ES

K ÄT

Arvutisüsteemi hooldamiseks ja kasutajatoeks hoiavad ettevõtted palgal IT-mehi või ostavad vastavat teenust sisse.

Nüüd saad Info-Autos Ford Transiti või Tourneo Connecti ostul lisaks hinnasoodustusele kolm esimest korralist hooldust tasuta.*

6TASUTA AASTAT HOOLDUST

TOURNEO CONNECT

TRANSIT MADELAUTO

SÜGISSOODUSTUS

€

2 400 3 AASTAT TASUTA HOOLDUS KUNI

€

3 120 6 AASTAT TASUTA HOOLDUS KUNI

Info-Auto

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

3 aastat

100 000 km

TRANSIT VAN

3 120 6 AASTAT

SÜGISSOODUSTUS

€

VAATA LAOAUTODE NIMEKIRJA AADRESSIL

www.infoauto.ee

ilmnevad Pruunese ütlust mööda nagu ükskõik mis teisegi teenuse sisseostmisel: inimressurss on hõlpsasti laiendatav või vajadusel kitsa spetsialiseerumisega; kompetents on terviklikum ning teenusepakkujal on laiem kokkupuude erinevate probleemide ja olukordadega; teenus on töökindlam, kuna ei jää „trammi alla”; soovitud tulemused on saavutavad vähema ajaga jne. Pruunes pareerib ka väite, et ehk jõuab oma ettevõtte IT-mees probleemiga kiiremini tegelema hakata, kuna asub ju n-ö kohapeal. „Elionil on suuremates maakonnakeskustes ning ka Hiiumaal ja Saaremaal spetsialistid, kes on valmis vajadusel kliendi juurde sõitma,” märgib ta.

on üldjuhtudel tarkvara tootja,” märgib Pruunes. Kui suure arvutipargi puhul oleks mõttekam hoida palgal oma IT-mehi või otsustada teenuse kasuks, on Pruunese sõnul keeruline öelda. „Kindlasti on olukordi, kus ITjuhtimise toomine majja on soodsam või otstarbekam kui teenuse sisseostmine, seda näiteks väga suurte IT-mahtude või teatud spetsiifika puhul,” osutab ta, lisades, et konkreetset arvutipargi suurust ei oleks siinkohal õige välja tuua, sest Elionilt ostavad teenust ju nii väiksed kui ka väga suured ettevõtted. „Pigem sõltub vajadus IT-juhi järele väga palju tema konkreetsetest töökohustustest,” nendib ta. Teenuse sisseostmise kasud

GARANTII

miste ja suurte ettevõtete puhul, kus IT-vajadused on suuremad, võiks teenusest kasu lõikavate ettevõtete hulk olla aga palju kõrgem,” osutab Pruunes. Ta märgib ka, et tulevikus on ette näha ettevõtete IT-juhi rolli muutumist. „Kui hetkel on paljudes ettevõtetes tööl mitmeid IT-spetsialiste ja juhte, kes organiseerivad kõiki töid ja lahendusi oma jõududega, siis mida ajas edasi, seda suuremaks muutub IT-juhi roll just välispartneritega töövoogude organiseerimisel, mis tähendab kaugenemist igapäevastest detailsetest toimingutest, mida saab IT-teenuse sisseostmisega katta,” selgitab Pruunes.

Tänapäeval ei saa arvutiteta enam vist üheski eluvaldkonnas läbi – olgu tegu siis kontoritööga, kus arvuti olemasolu tundub olevat ilmselge, rääkimata põllumajandusest, kus lehmade lüpsmist ja toitmistki juhivad arvutid. Kuidas aga tagada arvutite hooldus ja kasutajatugi – tellida teenusena või võtta palgale vastava ala spetsialistid. Tallinna ülikool on läinud seda teed, et k a sutab 150 0 arvutiga arvutipargi haldamiseks oma IT-osakonda. „Suur ar v utipark ja 1000 kasutajat on põhjus, m i k s ü l i kool on otsusta nud osutada IT-teenust majasiseselt ja mitte osta seda väljast sisse,” põhjendab Tallinna ülikooli kommunikatsioonijuht Krista Must ja lisab, et teenuse sisseostmine läheks organisatsioonile ka ülemäära palju maksma.

Foto: Shutterstock

Lahendus sõltub rahakotist

TASUTA HOOLDUS KUNI

ford.ee

* Ford Transitite tootja poolt ette nähtud hooldevälp on 50 000 kilomeetrit või vähemalt üks kord kahe aasta jooksul kui sõiduki läbisõit on kahe korralise hoolduse vahel vähem kui 50 000 km. Ford Tourneo Connecti hooldevälp on 25 000 kilomeetrit või vähemalt üks kord aasta jooksul kui sõiduki läbisõit on kahe korralise hoolduse vahel vähem kui 25 000 km. Kampaania kehtib kuni 30. 10. 2013 või kuni kampaaniasõidukite lõppemiseni. facebook.com/infoautoford

ford.ee

Kontor Foto: Vallo Kruuser

Töö avatud kontoris ehk kuidas leida tasakaal Kel kogemust avatud kontoris töötamisel, teavad, et suur ja avatud ruum toob endaga kaasa ridamisi hädasid – küll puhub ühele pähe, küll on teisel külm ja kolmandatele tundub, et õhku ei ole. Kairi Oja Tasakaalu ja kõigile sobivat lahendust pole kerge leida – uuemates hoonetes on sageli keerukad ventilatsioonisüsteemid, millega ei osata õigesti ümber käia. OÜ Nordicvent ventilatsiooniprojekteerija Tõnu Ennemuist räägib, et avatud kontorite mikrokliima on probleemiks eeskätt just kümme aastat tagasi planeeritud ja ehitatud vanemate hoonete puhul.

Oluline on koostöö Ennemuist ütleb, et on väga tähtis selliste ruumidega rajatiste planeerimine juba enne projekteerimise algust. „Tellija peab esitama kõikide osade täpse tehnoloogia ja oma vajadused-soovid . Projekteerija peab aga omalt poolt nõudma täpset lähteülesannet, kus on ära näidatud töökohtade ja inimeste arv, soovitavate vaheseinte konst-

ruktsioon, kõrgus, materjal, jne,” jätkab Ennemuist. Teadaolevalt ei ole kütteseadmed ainsad, mis kontoriruumis on sooja allikaiks – soojust eraldub lisaks inimestele ka erinevatelt kontoriseadmetelt nagu paljundusmasinad, lauaarvutid, planeeritavad valgustid ja mitmed muud. Pärast lähteülesande saamist tellijalt ja projekteerijate valikut on Ennemuisti sõnul ka tähtis, et korrapäraselt toimuksid projekteerimisnõupidamised. „See võimaldab, et tellijapoolsete soovide muutumisel, mida juhtub alati, saavad sisekliimat projekteerivad insenerid oma ventilatsiooni- ja jahutustorustike, radiaatorite jne asetust muuta. See tagaks suurema tõenäosusega töötajatele parima tulemuse,” nendib ta. Oma kogemusele tuginedes teab ta, et harva kukuvad asjad välja ideaalselt. „Võlusõna on siin koostöö projekteerijate ja tellija vahel.” Kui ventilatsiooni ja jahutuse ehitaja teeb lõpuks valmis vas-

tavalt projektile süsteemid ning jahutus-ventilatsioon valmib enne kui avatud kontori vaheseinad, võib kontoripindade plaan olla muutunud. Mis tähendab, et kuskil vaheseinaga piiratud pinnal ei ole sissepuhet, väljatõmmet või jahutust jne,” kirjeldab Ennemuist igapäevaselt ettetulevaid küsimusi. Kütte- ja ventilatsiooniinsener Mihhail Kirejev projekteerimisbüroost Sweco Projekt AS ütleb, et tihti ei vasta temperatuurirežiim inimeste vajadustele ja ootustele. Põhjuseks on see, et kütte- või jahutussüsteemide sisekliima reguleerimisvõimalused on ebapiisavad ja piiratud. „Tasakaalu leidmisel tuleb arvestada kindla avatud kontoripinna planeeringuga, mõelda korraliku temperatuuri reguleerimise ja automaatse juhtimise peale, et vältida üle-/ala- kütmist või jahutamist ruumis,” sõnab ta. Kirejev jätkab, et reeglina tunnevad inimesed n-ö õhupuudust, kui ruumis on optimaalsest soojem õhk, mis ei ole alati seotud

Kontoris eraldavad soojust lisaks inimestele ka paljundusmasinad, lauaarvutid, valgustid ja mitmed muud seadmed.

otseselt värske õhu või hapniku puudusega. „„Puhub pähe” iseloomuga nähtus on kõrgendatud õhu liikumiskiirusest või madalast sissepuhkeõhu temperatuurist tingitud juhtum,” selgitab ta.

Termostaatventiilid Mõlema probleemi vältimiseks tuleks ruumi ventilatsiooni ja jahutuse projekteerimisel, õhujaotusseadmete ja konditsioneeride või muude jahutusseadmete paigutamisel arvestada nende õhusegunemis- ja õhujoapikkuse iseloomustusega. Arvesse peab võtma ka ruumis ettenähtud töökohtade ja mööbli lahenduse eripärasid, et välistada inimese istumist või viibimist tuuletõmbe tsoonis ja kindlustada mugavat sisekliimat töökohal.

Kirejev lisab, et uutes büroohoonetes korralikult tasakaalustatud süsteemide korral esineb küttega probleeme üsna vähe, kui inimesed ei sekku reguleerimisprotsessi ja ei kuku kruttima radiaatorite termostaatventiile ega kata küttekehasid mööbli või kardinatega kinni. Teoreetiliselt laitmatu ja projektijärgse ehitamise ning omakorda korraliku projekteerimise puhul Kirejevi hinnangul probleeme tekkima ei peaks. „Reaalselt aga sageli juhtub nii, et ehitaja üritab projekteeritud lahendust odavamaks teha ja seadmete soetusrahast kokku hoida. Ta asendab või oma vastutusel paigaldab odavamaid asendustooteid, mis tegelikkuses oma põhinäitajate poolt ei ole sarnased, ei vasta teatud tehnilistele tingimustele ja parameetritele.”

Personaliarendus ja HR infosüsteemid Konverents ja mess

Tule saa ülevaade kaasaegsetest personaliarenduse ja arvestuse meetoditest. Ettekanded tippesinejatelt, töötoad ja arutelud, messi raames tootetutvustused.

JUHTIDELE: Kui endistviisi enam ei saa. Tööturg muutuvas (majandus) maailmas, Maris Lauri Kuidas tõsta ettevõtte tulemuslikkust HRM tarkvara toel? Veiko Valkiainden Arendav hindamine – vastuolude ületamine, Endel Hango

PERSONALIJUHILE JA SPETSIALISTILE: Hindamis- ja tagasiside süsteemide loomine ja juurutamine Talendijuhtimise süsteemid – trendid ja lahendused, Karl Laas Andmekaitse nõuded personalitöös, Kadri Levand

IT JUHILE, RAAMATUPIDAJALE: HR süsteem – paberil või arvutis, seis, serveris või pilves? Peeter Marvet HR Tarkvara valimine ja rakendamine organisatsioonis Eela Velström, Aune Martmaa, Vladimir Jelov

peatoetaja

täielik programm

www.hrconf.com

Kontor

Mööbel lahendab müraprobleeme Kontorisisustuses on parajasti moodne see, mis on soodne, funktsionaalne ja vastupidav. Üha enam dikteerib trende avatud kontor. Kaire Talviste Standardi büroomööbli ärisuuna juht Martin Kull tõdeb, et väga suuri uuendusi pole viimase viie aasta kohta välja tuua. Domineerivad kaks põhilist trendi: avatud kontor ja büroode jaotamine tsoonideks. „Avatud planeeringuga kontorid annavad olulist ruumivõitu. Ühe meie suurkliendi andmetel koguni kuni 40%. Suur osa keskmisest suurematest uutest büroodest lähevad Eestis üle avatud planeeringuga lahendusele,” lisab Kull. Sealt aga tõstatub probleem, millega Skandinaavias tegeletakse juba aastaid, ent Eestis hakati seda teadvustama hiljuti. Nimelt on avatud kontorite müratase oluliselt suurem, mis häirib inimeste keskendumist ja vähendab töövõimet. Müraga võitlemiseks kasutatakse töökohtade vahel heli summutavaid sirme, pehmeid paneele kappide seintel ja ruumi seintel. „Ühelt poolt on see praktiline,

teisalt ka sisustuselement, millega saab kontorisse tuua värve ja hubasust,” kirjeldab Kull. Kitman Thulema AS-i juhataja Ilo Rannu näeb samuti, et uusi trende seavad täna pigem avatud ruumid oma võimaluste ja piirangutega. „Materjalide arengud on seotud akustikaga, millega tegelemiseks on tulnud kasutusse palju erinevaid tekstiile. Kontorid on seeläbi muutunud steriilsetest külluslikeks,” kirjeldab Rannu. Mööbli materjalide puhul on suurem osa ettevõtetest loobunud kallimatest lahendustest. „Hind ja kahanenud eelarved on paljud asjad paika pannud,” kinnitab Kull. Kui veel 4‒5 aastat tagasi oli üsna palju projekte, kuhu valmistati naturaalspooniga kaetud mööblit, siis praegu on enamik müüdavast büroomööblist melamiinkattega. Põhjuseks oluliselt soodsam hind ja lihtsam hooldamine. Teisalt on ka materjalitootjad arendustööd teinud ja puitimitatsioonid näevad juba üsna elutruud välja. Kuigi küsitakse ka traditsioonilise kase, veidi vähem tamme, pähkli või ühevärvilisi

KOMPAKT kontorimööbel

Hea kontorimööbel parima hinnaga!

www.kompakt.ee tel. 56 2345 17 info@kompakt.ee

melamiini viimistlusi, on Martin Kulli sõnul kindlasti kõige populaarsem valge. Seda nii Eestis, Baltimaades, Skandinaavias kui ka Venemaal. Eksklusiivsemaid materjale nagu erinevad väärisspoonid, vineeri, klaasi ning harjatud või poleeritud terast kasutatakse pigem esindusruumides. On ettevõtteid, kes kasutavad kallimaid materjale ja erilahendusi terve büroo ulatuses, ent need on üldiselt keskmisest väiksemad näiteks 10‒15 töötajaga. Puukeskuse müügijuht Meelis Oruste esindab Eestis Euroopa puitlahenduste lipulaeva Eggeri tooteid. Temagi tõdeb, et tellimuste mahud on kukkunud ja kontoritesse ostetakse soodsama hinnaga valgeid korpuseid. „Eestis kindlaid värvieelistusi välja kujunenud pole, kuigi Eggerist tuleb väga lahedaid värve. Nende disainikataloog paneb ahhetama. Iga kevad tulevad nad välja uute vä r v idega, m is võtavad suu ammuli,” kirjeldab Oruste. Eesti turg pole aga kuigi suur ja kui lisada euroopalikele hindadele ka transpordikulu, on mõistetav, miks paljud endale neid ilusaid toone lubada ei saa. Martin Kulli sõnul on Eestis suurprojekt juba 50‒200 töökohaga ettevõte,

kes küsib enamasti täislahendust: lauad, kapid, toolid, ergonoomilised lisad, pehme mööbel, koosolekuruumide sisustus jne. Pehme mööbli katmiseks on kangavalik lai: on erinevaid mustreid ja värve. Soodsama hinnaga on sünteetilised kangad, kallimad loomulikult naturaalsed täisvillased kangad. Kui vä heg i võima lik seda lubada, siis eelistatakse naturaalsemaid kangaid ja osatakse uurida ka kanga vastupidavuse ning puhastusvõimaluste kohta. Vastupidavuse peamiseks mõõdupuuks on Martindale ehk hõõrdetesti tulemus, mille käigus uuritakse, mitme hõõrdekorra pealt hakkab kangas kuluma. Paljude jaoks on oluline ka kanga ja poroloonide tulekindlus, seda just avalikes ruumides nagu koolid, haiglad, hotellid jne. Avalikes ruumides ja haiglates on tellimuse juures oluline, et mööblikangas püsiks puhas. Selleks valitakse pehmele mööblile mustust tõrjuv, antibakteriaalne ja niiskust mitteläbilaskev kangas. „Tavakliendil on selles valikus tõesti raske orienteeruda. Ent suuremate projektide puhul tegelevad nende küsimustega tihtipeale arhitektid, kes on endale asjad selgeks teinud ja oskavad

Foto: Kaido Haagen / Kitman Thulema

Tuleviku kontoriruumid on järjest enam targalt arendatud keskkonnad, kus saab privaatselt keskenduda, rühmatööd ja ajurünnakuid teha.

küsida. Kui nad ise ei küsi, siis soovitame,” ütleb Kull. Sarnaselt puitimitatsiooniga on ka kunstnaha osakaal aja jooksul tõusnud, sest see näeb välja ehedam, mõnusam ja tundub käe all pehme. Ka värvivalik on lai.

iseolemise m천nu

Kinosaal & lounge Koht, kuhu lipsavad m채rkamatult need, kes v천tavad puhkuse tavalisest kinost. Kuni 40 inimest, mugavusega immutatud nahkistmed ja linnavaatega baariruum. Endale. Firmale. Seltskonnale. Kinos Coca-Cola Plaza