Kooliaeg (august 2017) by Eesti Päevalehe

Kooliaeg

AUGUST 2017 Lehe koostas AS Ekspress Meedia Projektijuht: Merit Saribekjan merit.saribekjan@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Vilve Torn vilve.torn@ekspressmeedia.ee

Kooliks valmis? Ei vähem ega rohkem kui 5+ valik ägedaid koolikaupu Annabell’s

Laste t-särk ühevärviline, värvivalik 80-170 cm

395

Laste vest

must, 122-170 cm

1595

Laste dressipüksid roosa, hall, sinine, must 90-130 cm

695

Timer

Päevik A5 kõvaköide

Pelikan

Herlitz

Skater Style sinine

NEW MIDI PLUS Formula 1

Koolikott

Annabell’s

Tüdrukute pluus

pikkade varrukatega valge, 110-170 cm

Ranits

Hypno

Seljakott

must/roosa; must/laim

995 Vaata koolikataloogi www.prismamarket.ee

Maped

Värvipliiatsid Colo Peps 3N 18 värvi

299

1495 Annabell´s

Tüdrukute seelik must, 122-170 cm

1495

I T S EE ! S E L E E K KINODES 25. AUGUSTIST

Kooliaeg

Haridusasutused saavad ühtse veebilehtede platvormi

Ühelgi koolil pole õigust nõuda väljavõtet õpilase tervisekaardist

EBS hakkab koolitama mänguettevõtete juhte Estonian Business School alustab sel sügisel mängujuhtimise õppemooduliga, mille eesmärk on rahuldada mängutööstuses tegutsevate ettevõtete strateegilisi ärivajadusi. Samuti tahetakse kasuks olla inimestele ja ettevõtetele, kes plaanivad oma praegustes või tulevastes tegemistes kasutada mängustamis-turunduse võtteid. Mängustamis-turundus (gamification) on mängupõhimõtete ja mängudisaini elementide rakendamine mittemängulises kontekstis. EBSi korralise dotsendi ja mooduli juhi Ülle Pihlaku sõnul on mängutööstus üks kiiremini arenevaid valdkondi maailmas. "Tegu on 100 miljardi dollari suuruse turuga, mille kasvuks prognoositakse keskmiselt 8% aastas. Seoses mängude tootmise järjepideva tehnilise lihtsustumisega paisatakse iga päevaga turule üle 500 uue mängu. Paraku on vähe neid, kes mängude pealt raha teenivad," räägib Pihlak. Nt Facbooki kasutajate seas populaarne Candy Crush toob sisse üks miljon dollarit päevas ja Pokemon Go koguni neli miljonit dollarit päevas. Samas 50% arendajatest teenib alla 1000 euro kuus, 17% ei teeni midagi. Mängujuhtimise õppemoodulit loetakse EBSi avatud ülikooli raames ja see koosneb neljast 3 EAP mahulisest õppeainest. Õppetöö toimub inglise keeles. Allikas: www.koolielu.ee

Saabumas on uus kooliaasta ja sestap pöördub perearsti vastuvõtule üha rohkem kutsekoolidesse astujaid, kes vajavad sisseastumiseks tervisetõendit. Tavaliselt nõutakse tervisetõendit, mis kinnitab või lükkab ümber noore sobivuse teatud elukutse õppimiseks. On ka koole, kes nõuavad väljavõtet tervisekaardist. Eesti Perearstide Seltsi liige, perearst Karmen Joller ütleb, et selts soovib tähelepanu juhtida sellele, et perearst pole pädev väljastama tõendit, mis kinnitaks või lükkaks ümber inimese sobivuse teatud eriala jaoks. "Perearsti pädevuses ei ole erinevate erialadega kaasnevate riskide hindamine. Eesti Vabariigis saavad sellist sobivust hinnata vaid töötervishoiuarstid," selgitab Joller. Vastavalt andmekaitseseadusele kuulub terviseinfo delikaatsete isikuandmete alla ja ühelgi koolil ei ole õigust nõuda väljavõtet õpilase tervisekaardist. Kooliõde saab vajadusel alaealiste laste perioodilise tervisekontrolli kohta käiva info digiloost. Kui õpilase perearst või eelmine kooliõde ei ole digilukku vajalikke läbivaatuse andmeid sisestanud, võib tal paluda seda teha. Juhul kui ametikooli astujal esineb õppimist mõjutavaid tervisehäireid, peab sellest kooli teavitama õpilane ise (alaealiste puhul lapsevanem või eestkostja). Ülikoolid tervisetõendeid ei nõua, ometigi õpetatakse ka ülikoolides väga vastutusrikastele erialadele tööle minevaid inimesi.

Seetõttu ei pea Jolleri sõnul Eesti Perearstide Selts vajalikuks asjatute tõendite nõudmisest tulenevat õpilaste jooksutamist ja ei väljasta vastavaid tõendeid. Allikas: www.perearstiselts.ee

Haridusasutuste veebilehtede ühtlustamiseks arendavad haridus- ja teadusministeerium ning hariduse infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) ühtsel sisuhaldustarkvaral ja halduspõhimõtetel tuginevat veebiplatvormi ja majutusteenust. "Ühtse platvormi kasutamine lihtsustab kasutajatele koolide kodulehtedelt info leidmist, sest uuel platvormil loodavad kodulehed on sarnase ülesehituse ja infoarhitektuuriga. Samas saab iga asutus kasutada kodulehe isikupärastamiseks oma kujundust ja domeeni," ütleb HITSA infosüsteemide arenduskeskuse juht Pirgit Kahro. Veebilehtede platvorm valmib 2017. aasta lõpuks, haridusasutustel on võimalus seda kasutama hakata 2018. aasta I kvartalist. Allikas: www.koolielu.ee

Hind: 135.-

Hind: 99.-

S UU

ODllinn e PO Ta 8 d.e DI u 5, 808 poo Ü N Vi r 0 1 d i M na- el: 6 yn Va T . a r m w

Kuke aasta 2017 – ehtsa pärliga hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 1 unts

Sodiaagimärgid, Uus-Meremaa 2014.a hõbemünt Hõbe: 99,9 % Kaal: 20 g

Roosa roos kastepiisaga – Aastaajad (Kevad, Sügis) – kõrgrelieeftehnikas Palau Guinea 2017.a hõbemünt 2017.a hõbemünt Bohemia klaasist kaselehega Hõbe: 99,9% / Kaal: 62,2 g Hõbe: 99,9% / Kaal: 20 g Hind: 225.Kukeaasta 2017 – jadeiidi Hind: 129 €/tk ja kullatisega hõbemünt Paabulind – Cooki saarte Hõbe: 99,9% / Kaal: 2 untsi hõbemünt Royal Delft

ud Unustamat isteks suv kingitused adeks! tähtpäev

käsitsi maalitud portselaniga Hõbe: 99,9% / Kaal: 50 g Suur valik erinevaid mündikarpe ja -kohvreid.

Hinnad alates: 22.90

Hind: 255.-

Armastus on hinnaline – Luiged, Niue Saarte 2014.a hõbemünt Hõbe: 99,9% Kaal: 1 unts

Hind: 129.-

Erinevad mündipuhastusvahendid.

Hinnad alates 7.95

Euromüntide kogumise album

“Roosid kõige kallimale” Uus-Meremaa 2017.a hõbemünt Hõbe: 99.9% Kaal: 20 g

Hind: 295.-

Lõhnav münt - Maikellukesed – Eesti 2017 a Palau 2011.a hõbetatud 2€ juubelimünt münt. Kaal: 27 g “Eesti teel Hind: 55.iseseisvusele” Luksemburgi 2017 a 2€ juubelimünt - Luksemburgi vabatahtliku ajateenistuse 50. aastapäev

`\Ên°

Hind: 99.-

Soome 2017. a Kreeka 2017.a 2€ juubelimünt – 2€ juubelimünt – Soome iseseisvus Nikos Kazantzakise 100 a.. Hind: 7.60. surmaaastapäev

Armastuse roos – antiikviimistlusega hôbemünt -kaelakee

Hind: 7.-

Hind: 139.-

2017.a Euromüntide kataloog

Hind: 12.90

>Õ« ÕÃÊ>Û>ÌÕ`\Ê ,Ê£ä q£ÇÊUÊ Ê££q£È Vana-Viru 5,Tallinn 10111

www.armyndipood.ee

Hind: 99.-

Hind: 5.-

VISTA album 2€ juubelimüntidele. Hind: 39.90

Hind: 25.-

“Alatiseks koos” Uus-Meremaa 2017.a hõbemünt Hõbe: 99.9% Kaal: 20 g

PRESSO album euromüntide kogumiseks

Hind: 22.90

E-post: tellimus@armyndipood.ee E-poest tellides kaup kätte 3 tööpäeva jooksul.

Malta 2017 a 2€ juubelimünt – Ħaġar Qim templid

Itaalia 2017 a 2€ juubelimünt – Veneetsia

`\Ên°

/i \ÊÈä£nänn

Hind: 7.-

Kooliaeg

Õpilane: Toreda vormi asemel tahaks vahel oma riideid kanda Kohustusliku koolivormi teemal jagunevad arvamused kaheks: pooltargumentidena tuuakse välja oma kooli tunde tekkimine ja võrdsustunne ühtset koolivormi kandes. Vastuhääled räägivad loovuse mahasurumisest ja eneseväljenduse pärssimisest. Lisaks seab kohustuslik koolivorm vähemkindlustatud pered keerulisse olukorda.

Foto: Tiit Blaat

Foto: Priit Simson

Juuli Nemvalts Õpilaste vanematega rääkides jääb kõlama mitmeid lähenemisi. Malle 9. klassi minev poeg õpib reaalkoolis, kus koolivorm on kohustuslik. Algklassides kantakse koolilogoga polosärki ja kampsunit. Igal klassiastmel on erinevat värvi pluus, mis teeb õpetajatele lihtsamaks laste jälgimise ja tuvastamise. Malle sõnul muudab koolivorm elu lihtsamaks – ei pea muretsema, kas vastav rõivaese on kooli sobilik või mitte. Lisaks pole vanemates klassides kooli logoga vorm üheselt kohustuslik. Küll aga peab riietus olema korrektne – T-särgid on keelatud, särk olgu kraega

ja kindlasti reklaamkirjadeta, poistel tumedad püksid. Piduliku koolivormi puhul kasutatakse valget triiksärki, musta kampsunit, vahel pintsakut või vesti. Kohustuslikud on tumedad kingad ja koolimüts.

Hind saab määravaks "Koolivorm pole kindlasti odav lõbu. Eriti kalliks muutusid tootjate/tarnijate vahetudes kampsunite hinnad. Ajaga läks kudumite kvaliteet isegi kehvemaks ja seega tuli igal aastal uus komplekt tellida," räägib Malle, kelle sõnul on kaubandusest saadavad alternatiivid palju soodsamad. Nii leidiski

nutikas lapsevanem tootjate kodulehelt sooduspakkumisi. Malle poeg on pikka kasvu ja algklassides tekkis koolivormi tellimisel probleem vajalike suurustega. Sobiliku pikkusega kampsun saadi suuremate klasside mudelite seast. "Lisaks kippusid kampsunid pesus üsna palju kokku minema ja kudum muutus topiliseks. Nüüd komplekteerin ja otsin ise sobiliku rõivastuse, mida saab kanda ka väljaspool kooli," on ema rahul. Tallinna kesklinna põhikoolis õppiva Anneli ema on koolivormi poolt. Tema sõnul kaob mure, mida hommikul selga

Koolivorm säästab hommikusest murest, mida selga panna.

Audentese erakoolis kannavad tüdrukud seelikuga koolivormi I ja IV veerandil. Talvel kantakse ka pikkade pükstega varianti.

Kooliaeg panna. Ära jääb ka riietega eputamine ja enda upitamine. "Nõue on mõistlik, kui sellega liiale ei minda. Näiteks stiilis: tüdrukud käigu ainult seelikus. Vormi kandmisel võiks lubada mõningasi vabadusi või kantakse üksnes mõnda vormi elementi. Üle pingutada ei tasu, aga ühtne pluus on igati omal kohal. Kehalise kasvatuse poolelt tekib ehk küsimus, kas ühtset spordiriietust on vaja," arutleb Anneli. Samas on tema sõnul koolivorm hea ühtsustunde tekitamiseks ja kui hind sobib, siis miks mitte vormi eelistada. "Olen tähele pannud, et vähem tuleb osta igapäeva tarberiideid, sest neid ei kulu nii palju. Muidugi leidub alati tüdrukuid, kes proovivad karvase ja roosa pusa või värviliste retuusidega kooli tulla, aga sel juhul teevad õpetajad kohe märkuse."

Koolivorm koolitäikalt Lapse kasvades tekib paratamatult küsimus, mida väikseks jäänud vormiriietega teha. Taaskasutusse ei saa viia neid rõivad, millele on tikitud koolisümboolika või muud äratuntavad elemendid paelte, nööpide või märkidena peal. Vanemad kiidavad koole, kus on mõeldud ka sellele. Malle sõnul on nende koolis tore traditsioon, kus laadapäeval saab lapsele väikeseks jäänud

koolivormi asju sümboolse raha eest müüa või koguni ära anda. Anneli ütleb, et neil on reaalkooli ja Tallinna kesklinna põhikooli peale koolivormi- ja kooliasjade täika.

Eneseväljenduse vajadus Audentese Erakooli 7. klassis õppiv Elisabeth loeb koolivormi plussiks seda, et hommikul pole draamat, mida selga panna. "Ühtse riietusega pole seda ohtu, et keegi hinnaliste riietega eputaks. Enamik sõpru ikka imestab ja küsib, kuidas ma ühist koolivormi üle elan. Kui oled harjunud, on koolivorm täiesti normaalne," räägib Elisabeth. Tüdruku sõnul on koolis mitmeid võimalusi, et vahelduseks oma riideid kanda. "Koolis on tihti üritusi ja nendel päevadel lubab õpetaja vabavormis tulla. Ühtne vorm on tore, aga vahel tahad ennast väljendada ja selleks on oma riietus kõige parem," lisab ta. Elisabethi ema ütleb, et tema oleks vormi vastu, kui selle kandmise ainus ajend on soov rõhutada mõne kooli paremust. "Koolivormi kehtestamise eesmärk ei tohi olla snobism. Laps peaks oma kooli üle loomult uhke ja rõõmus olema ning soovima ise end selle õpilasena näidata ja oma kuuluvust rõhutada," sõnab ta.

Vorm näitab inimese kuuluvust Eesti koolivormi algus on tsaariajas. Kõik tollased täiskasvanud (mees)ametnikud kandsid mundrit. Lastele disainiti nt gimnastjorka, gümnasistipluus. Tütarlaste koolivormi juurde kuulus põll. Lisaks vajas tihedat hoolitsust ja pesemist kleidikaelust ümbritsev krae. See harutati üles ja õmmeldi pärast tagasi.

1960ndate keskel disainis Tallinna Moemaja stiilsed, moejoont arvestavad vormid. Poiste rõivailt eemaldati vask- ja messingnööbid. Tüdrukutele kavandati bleiser ja kübarasarnane peakate. See vorm oli liiga julge ja läänepärane ega läinud tootmisse. Selle asemel hakati kandma sinise seeliku või pihikseeliku ja tuhmroheka pluusiga komplekti.

Esimese vabariigi ajal näitas koolikuuluvust pigem vormimüts. Üks Tallinna tütarlaste kool sai hüüdnimeks ratsagümna, sest selle neiud kandsid rippuva tutiga barette, mis meenutasid ratsaväe mundri peakatteid. Kuulsaim tolle aja koolivorm oli Elfriede Lenderi eragümnaasiumil. Selle värv tõi eesti keelde uue sõna lendrililla.

Viimane koolivormiuuendus toimus 1980ndate algul. Et parajasti valitses teksabuum, said poisid endale teksaülikonnad. Tegelikult eelistati kanda kuluvaid firmateksaseid; koolid pigistasid nende ja teksaseelikute puhul silma kinni. Seelik oli moodne, ruuduline-voldiline. Põlvkond tagasi lisatud bleiserjakk sai eluõiguse. Pluusike muutus siniseks.

Nõukogude aja algul, pärast sõda, kaotati vanad vormid, kuid kehtestati uued. Vabriku- ja kutsekoolide poisid said frentši, viigipüksid, mõnel puhul ka soojad kalevist sinelid. Tähekombinatsioon nokkmütsil ja vööpandlal näitas, mis kooliga tegu. Vaesel ajal muutus kohustuslik tasuta vorm mõnigi kord kooli valikul argumendiks. 1950ndate lõpus otsustati kehtestada sunduslik koolivorm kõigile. Malli võeti tsaariajast. Miskipärast ei sunnitud tüdrukuid kandma valget, vaid musta põlle, kust iga kriiditerake hullult välja paistis.

Tuntavad lääne mõjutused said koolivormi mudelile saatuslikuks ja seda ei võetudki kasutusele. Aasta oli siis 1965.

Varsti algas laulev revolutsioon ja koolivorm vajus möödanikku. Mõned koolid kaalusid oma vormi Eesti aja rõivastuse eeskujudel, kuid vanemad keeldusid rahapuudusel. Klassis hakkas istuma kirju seltskond. Hoolimata pedagoogide tungivaist palveist ja viidetest hea maitse nõuetele, kanti tundides neoonvärvides dresse. Vormi teema võtsid taas üles koolid, kes soovisid heas mõttes eristuda. Praegu kannavad vormi paljude koolide lapsed üle Eesti.

Loone Ots, pedagoogikateadlane

Kooliaeg Foto: Shutterstock

Krihvlist tindipliiatsini ja sealt digipliiatsini Enne täitesulepea ja pastapliiatsi kasutuselevõttu said sõnad paberil nähtavaks hanesule, krihvli ja hariliku pliiatsi abil. Tulevik kulub aga digipliiatsitele. Ajalooradadel käis Signe Kalberg. Ennevanasti polnud sellist kirjutusvahendite valikut kuskilt võtta nagu praegu. Kui roo- ja kõrkjavarrest või hanesulgedest valmistatud abimehed võeti kasutusele 500 aastat eKr, siis XXI sajandil kasutatakse märksa mugavamaid kirjutusvahendeid – neil kõigil on kindel koht ajaloos.

Hanesulg, roo- või kõrkjavars. Roo- või kõrkjavarrest lõigati sobiva pikkusega tükk. Ots ihuti teravaks ja kasteti tindi või tahma sisse. Roosulge kasutasid näiteks roomlased. Hanesulgi kasutati veel XVII–XVIII sajandil.

Krihvel ehk stiilus oli koolides kasutusel XIX sajandil ja XX sajandi algul. Igal õpilasel oli pliiatsikujuli-

ne kiltkivist kirjutusvahend ja puitraamis tahvel. Esimesena kasutasid pliiatsitaolist pulka mesopotaamlased kiilkirja kirjutamisel.

Pliiats. Keskajal kasutati pliiatsina plii- (siit ka pliiatsi nimi; hiljem peeti ka grafiiti pliiks) või hõbepulka. Aastal 1564 leiti Inglismaalt Cumbriast suur grafiidimaardla. Grafiidikamakatest lõigati neljakandilised kepikesed, millega sai kirjutada nagu krihvliga. Mõttele paigutada grafiit puitümbrisesse tuldi Itaalias. Aastal 1795 leiutas Napoleoni armee ohvitser Nicolas Jacques Conté uue pliiatsitootmise tehnoloogia. Uus meetod levis XIX saj keskpaigaks üle maailma ja täiustatuna kasutatakse seda tänini.

Koolilapsed eelistavad kirjutusvahendina pastapliiatsit ja tindipliiatsit.

Täitepliiatsil (automaat- ehk mehaanilisel pliiatsil) saab grafiitsüdamikku uuendada. Selliseid pliiatseid kasutati sageli kuninganna Victoria ajal, mil pliiatsiümbrised tehti väärismetallist ja kaeti nikerdustega.

Kustutuskummiga pliiatsi patenteeris Hyman Lipman Philadelphiast 30. märtsil 1858. Paljusid pliiatseid, sh kunstis kasutatavaid, märgistatakse Euroopa süsteemis. Skaalal on tähised "H" (hard – kõva) ja "B" (black – must) ning "F" (fine point – terav). Tavaline kirjutuspliiats on "HB".

Täitesulepea leiutaja Lewis Edson Waterman sai patendi 12. veebruaril 1884. Esimene mudel kandis nime

Regular. 1900. a. Pariisi maailmanäitusel anti Watermani sulepeade eest kuldmedal.

Pastapliiats ehk pastakas. Sulepeataolises kirjutusvahendis kasutatakse tindi asemel õhu eest kaitstud trükivärvipastat. Pastapliiatsi leiutas ungarlane László Bíró 1938 Ungaris ja patenteeris 1943 Argentinas.

Fisheri kosmosepastakas kasutab survestatud tindiampulle ja töötab gravitatsioonijõu puudumisel vee all. See pastapliiats kirjutab märjale ja rasvasele paberile ning iga nurga all laias temperatuurivahemikus. Fisheri kosmosepastaka leiutas USA pastakate tootja Paul C. Fisher ja patenteeris selle 1965. aastal.

Markeril on oma tindiallikas ja tavaliselt vildist või nailonist tehtud terav ots. Esimene viltotsaga marker loodi 1940ndatel. Seda kasutati põhiliselt märgistamiseks või kunstilistel otstarvetel.

10.

Tindi- ja geelpliiats. Kaalult kerged ja liiguvad hästi paberil. Vee baasil valmistatud pigment-geeltint kuivab kohe ja ei määri. Sestap soovitatakse neid algklassides. On ka kustutajaga geelpliiatseid.

11.

Livescribe’i digipliiats. Multifunktsionaalne kirjavahend erineb paljuski tavalisest pastapliiatsist. Mõeldud õpilastele, lihtsustamaks konspekti koostamist loengus kuuldu põhjal või kiire töögraafikuga inimestele. Erinevalt teistest taolistest pliiatsitest salvestab Livescribe’i digipliiats ka heli. Allikad: Vikipeedia, www.tehnikamaailm.ee

Kooliaeg Foto: Shutterstock

Mis on sinu lapse koolikotis?

Õppetöös kaasas kantavate vahendite kogukaalu vähendamiseks toodi küsitluses kõige populaarsema ettepanekuna välja topeltõpikute kasutusele võtmine. Suisa 47% vanematest leidis, et topeltõpikute olemasolu (st lapsel on õpik koolis ja kodus) aitab oluliselt vähendada koolikoti kogukaalu, sest õpikud on raskeim osa koolikotist.

Töölehtede kasutamine Töölehtede kasutamist soovitas 7% lapsevanematest. Muu hulgas tegid lapsevanemad ettepaneku, et töövihikuid võiks teha nii, et need koosneksid töölehtedest, st kaasa tuleb võtta konkreetseks päevaks ainult mõned lehed.

Õppetöö korraldus ei võimalda paljudes Eesti koolides koolikottide raskust lubatud piirides hoida. Vilve Torn Sel kevadel korraldas MTÜ Lastekaitse Liit 1.–9. klassi õpilaste vanematele küsitluse teemal "Minu lapse koolikott". Lastekaitse liidu juhatuse esimehe Tõnu Poopuu sõnul oli küsitlus tingitud murest neilt lapsevanemate, kes aastate jooksul ikka ja jälle liidu poole pöörduvad ja kurdavad, et lapse koolikott on igapäevaselt väga raske. Samuti näitas lapsevanemate aktiivsus küsimustikule vastamisel ja ettepanekute tegemisel, et teema on ülioluline. Ühtlasi loodavad lapsevanemad väga, et pärast küsitlust hakkavad nii riik, omavalitsused

kui ka koolipidajad, koolid ja lapsevanemad koolikoti kogukaalu vähendamisel lahenduste leidmiseks senisest suuremat aktiivsust ja koostööd üles näitama. Lapsevanem: "Olukord on püsinud ikka uskumatult pikalt muutusteta, olenemata lapsevanemate appikarjetest. See on teema, kus riigi kaasamine ei ole kõige paremini välja tulnud. Teen ettepanekuid – viia läbi selleteemaline (koolikoti kaal) avalik mõttekoda, koondada arvamused ja tekitada edasine tegevusplaan. Ilmselgelt on juba viimane aeg hakata kasutama koolis digilahendusi."

HUVITAV TÄHELEPANEK!

Õpikud koolis Lapsevanematest soovis 10%, et kool võimaldaks õpikute koolis hoiustamist. Vanemad juhtisid küsitluses tähelepanu, et pakutud lahendus eeldab koolis teatud pinna olemasolu, kus õpikuid hoida (sahtel, riiul, kapp). Samuti peaks enamik õppetööst saama lapsel tehtud koolis, et ei oleks tarvidust õpikuid koju tassida. Viimane tingimus eeldab pikapäevarühma või õpetajapoolset pealehakka-

• "Kord avastasin paarikilose rattalukuketi koolikotist (talvel paksu lumega, kui tõuksiga sõita ei saanud)." • "Vahetevahel, kui III klassi poiss tahab mõnda asja vahetada või klassikaaslastele näidata, on küll midagi kaasas. Näiteks viis ta hiljuti kooli 11 kaktusetaime, mis olid kõik eraldi pisikestesse pottidesse istutatud."

9 0 . -10

8 0 . 14

I S A

T O OLI K

Topeltõpikud

L! LIK A A A V M U LIK R A I J V H PÕ SJU A I L OO K D I A AHED

mist, et välistada õpiku kasutamise vajadust kodus.

Isiklik kapp Küsitluse põhjal soovitas 22% lapsevanematest isikliku kapi kasutamise võimalust. Samas juhtisid mitmed lapsevanemad tähelepanu asjaolule, et isiklik kapp koolis ei vähenda probleeme, sest õpikuid on igas aines üks ja laps peab neid kasutama nii koolis kui ka kodus (nt kui laps haigestub, peab vanem minema kooli vajaminevale õpikule järele). Välja toodi ka teisi miinuseid: kapid on tasulised, neid pole piisavalt, kappides pole riiuleid, lukustamata kappidest kaovad asjad jne. Lapsevanem: "Koolikapp. Ja mitte raha eest, vaid tasuta. Ja mitte pisike kuubik, kust alumise teise rea kasutaja peab käpuli põrandale viskama ja ülemisteni ei ulatu. Ikka korralik kapp, kuhu saab riputada ka jope, spordiriided ja jalanõud."

Muud ettepanekud Lapsevanemad pöörasid küsitluses tähelepanu ka õppevahendite digitaliseerimisele, millest on e-riigis juba aastaid räägitud. Samuti võiks lapsevanemad ise hoolikamalt koolikoti sisu jälgida. Muudatusi tuleks teha ka õppekorralduses ja kaaluda õpikutetöövihikute kaalu vähendamist. Allikas: www.lastekaitseliit.ee, küsitlus "Sinu lapse koolikott"

10 Kooliaeg

Lapse õpiraskustele tuleb otsa vaadata Foto: Shutterstock

Kui enamikule lastest on algkool lihtne ja tore aeg, siis õpiraskustega põnnidele võivad esimesed aastad piinapingina tunduda. Mida teha, kui laps kirjutamise ja lugemisega hakkama ei saa?

Enamasti märgatakse lapse õpiraskusi alles pärast paari õppeaastat ja selleks ajaks on tema puudujäägid üha kasvanud. Samuti lisandub pahatihti klassikaaslaste narrimine. Seega on lapse pingeseisund ühel hetkel juba nii suur, et õpihimu kaob täielikult ja enam ei tunta huvi isegi ainete vastu, milles head ollakse. Kuna paljud õpetajad märkavad seda kahjuks liiga hilja, on soovitatav vanematel pidevalt oma last kontrollida, et õigel ajal appi tõtata. Kuidas märgata, et lapsel võivad esineda õpiraskused? Kui laps õppis suhteliselt hilja rääkima või tal on siiamaani piiratud mõistmine ja tükeldatud laused. Ole vanemana tähelepanelikum, kui laps algkoolis lugedes pidevalt koku-

Nägemine ja õpiraskused • Uduse nägemise korral muutuvad lapsed rahutuks, ei taha tunnis paigal püsida, lugeda ega kodutöid teha. Kuidas hoida lapse silmi ülepingutusest tulenevate nägemishäirete eest? • Isegi kui nägemisteravus on korras, võib lapsel olla CI (convergence insufficency), mis tähendab nõrka silmade sissepöördumise võimet. Kui selle lähedale vaatamise omadusega on probleeme, võib laps õppimises maha jääda ning lugemisraskused tekkida. Optikapoodides CI-d tavaliselt ei avastata, sest see vajab põhjalikumat kontrolli.

tab või sõnu ise juurde mõtleb ja lausetes ära segab. Valvas tuleks olla ka siis, kui laps kirjutades ja lugedes tihti tähti omavahel vahetab, näiteks b asemel ütleb p, w asemele tuleb m. Sellistel puhkudel tuleks lapsega logopeedi juurde minna ja kindlaks teha, ega ta vaeglugemise või -kirjutamise all kannata.

Kust saab abi? Lapsevanemana võid minna laste-, noorte- või koolipsühholoogi vastuvõtule. Kindlasti tuleks alguses ette võtta ka käik silmaarsti juurde, sest paljud lapsed ei kurda kehvema nägemise pärast. Samuti tasuks ära käia kõrva-nina-kurguarsti juures veendumaks, et lapse kuulmise ja kõnega on kõik korras. Laps, kes algkooli ajal kõigest

Siira sooviga oma last aidata ja igal õhtul raamatuga tema järel käies ning üha korrutades, et peate koos õppima, tekitad sa temas rohkem stressi.

väest pingutab, ei pruugi õpetajale silma jäädagi ja tema nõrkus avastatakse alles hiljem. Tavaliselt märgatakse seda võõrkeelt õppima asudes, kus lapse mahajäämus teravamalt silma hakkab paistma.

Kui sa lapsevanemana märkad, et su lapsel tekivad raskused näiteks teksti lugemisel ja selle mõistmisel, ära lase ennast pedagoogi jäigast arvamusest heidutada. Pea meeles, et õpetajal on klassitäis lapsi,

Allikas: www.ksa.ee/ksa-blogi/ kuidas-hoida-lapse-silmi-ulepingutusest-tulenevate-nagemishairete-eest">ksa.ee keda ta kõiki jälgima peab. Sageli võib juhtuda, et sul läheb lapsevanemana enese kehtestamisega aega, kuid siis aitavad nõustajad ja logopeedid. Samuti saad alati abi sotsiaalpedagoogidelt.

Kui kahtlused vastavadki tõele? Kui spetsialistide kaasabil selgitataksegi välja, et su lapsel esinevad õpivilumuste spetsiifilised häired, on ülioluline, et ta vastavat teraapiat saaks. Kõige olulisem on see, et laps saaks ise aru, et ta suudab iseseisvalt probleemidest jagu saada. Samas veendu kindlasti, et terapeudi ja lapse vaheline suhe sobiks. Kui laps ennast ikka mugavalt ei tunne, ei kanna need pingutused vilja. Siira sooviga oma last aidata ja igal õhtul raamatuga tema järel käies ning üha korrutades, et peate koos õppima, tekitad sa temas rohkem stressi ja frustratsiooni, kui sa arvatagi oskad. Kui suudad lapsevanemana objektiivseks jääda ja kogu olukorda kõrvaltvaataja pilguga hinnata, on heade tulemuste saavutamine võimalik. Muidugi ei saa sa ühtäkki niisama last aitama hakata, vaid pead kindlasti ennast selle teemaga eelnevalt kurssi viima. Parimal juhul koolita ennast esmalt ise. Lapsed ei soovi kodus terapeute omada, nemad vajavad armastavat ema ja isa. Pealegi on terapeutidel vajaminev väljaõpe ja kogemus juba olemas. Loe täismahus artiklit: perejalaps.delfi.ee

Kooliaeg Foto: Shutterstock

Viis, kuidas laps hakkab õppimisse suhtuma, on temasse ladestunud ammu enne esimest koolipäeva.

Miks mu laps õppida ei taha? Emad-isad peavad enamasti kõige põhjuseks lapse laiskust. Paraku on vanemad ise selle eest vastutavad, et kasvatavad lastest need, kel puudub asjade vastu huvi ja oskus end motiveerida.

Just laiskus on see, mida lapsed tegelikult meilt õpivad. Nad panevad tähele ja kordavad eluviise, mis on perekonnas tavaks. Vanematena võiksime vaadata ennekõike iseennast ja püüda siis mõista, kust laps selle laiskuse külge sai. Viis, kuidas laps hakkab õppimisse suhtuma, on temasse ladestunud ammu enne esimest koolipäeva. Kasvavat inimest mõjutavad vanemate eluviisid, nende huvi maailmas toimuva ja teadmiste omandamise vastu. Palju sõltub ka sellest, kuidas me reageerime laste lõpututele "miksidele". Kas selgitame ja jutustame või rehmame lihtsalt käega, nullides seega lapse huvi teadmiste vastu.

Viis peamist põhjust, miks lapsed õppida ei taha. Lapsel on igav

Laiskus pole esimene põhjus. Pigem pole peres kanda kinnitanud pideva arenemise kultuur. Keegi ei ürita lapses huvi äratada ja kool kui teadmiste tuupimise teel omandamise koht ei paku huvi. Vaatamata õpetaja osa olulisusele, lasub vastutus siiski meil. Võib juhtuda, et koolis ei esitata ebahuvitavana näivat ainet piisavalt atraktiivselt. Siis tuleb leida viisid, kuidas näidata lapsele selle aine seost reaalelu põnevate

faktidega. Oluline on lapsele selgeks teha, et ta ei käi koolis mitte hinnete, vaid teadmiste pärast.

Puudub edutunne

Laps püüab, ent välja ei tule. Üha harvemini saavutab häid tulemusi ja aina harvemini kiidavad teda õpetajad ning vanemad. Ja nii hakkab ta end hädavareseks pidama ja lõpetab üritamise. Mida ette võtta? Hinnake reaalselt lapse võimeid-võimalusi. Võib-olla tuleb kooli vahetada või viia laps teise klassi, kus on teistsugused nõudmised ja rõhuasetus teistel ainetel. Ebaõnnestumised koolis kompenseerige teiste edukate olukordadega. Näiteks sport või muusika võivad anda lapsele enesekindlust ja rõõmu. Ärge sundige last pidevalt ja ärge pidage teda õppimisvõimetuks.

Puudub iseseisvus

Ta ei oska ise õppida täiskasvanute pideva juhendamiseta. Ei oska end vajalikule tööle häälestada. Mida vanematena teha? Õpetage lapsele tööde planeerimist, teatud ülesannete täitmist ja kontrolli selle kõige üle. Kui õpetame lapsele vastutuse võtmist õppeprotsessi üle, on see üks peamisi võtteid õppeedukuse parandamiseks. Koolilaps peab oma edu ja ka

ebaedu eest ise vastutama. Ent selleks pole pahatihti valmis vanemad, kes ihkavad lapse õppimist pidevalt kontrolli all hoida.

Sotsiaalsed probleemid

Ealised muutused

Veel üks põhjus on vastastikuse mõistmise puudumine kollektiivis ja pingelised suhted klassikaaslastega. Laps ei pruugi rääkidagi koolis toimuvast, kuid tema tahtmatus kooli minna peaks vanemad mõtlema panema. Võib-olla pole ta leidnud ühist keelt klassikaaslastega, tal pole sõpru ning tunneb end seetõttu koolis üksildasena. Kui klassi vahetamine ei tule kõne alla, tuleks aidata lapsel leida talle sobiv suhtlusringkond.

Pole saladus, et teismelise võib endast välja viia iga pisiasi. Sellises seisundis on tunnis väga raske keskenduda. Pealegi pole noorukitel enam esiplaanil õppimine, vaid suhtlemine klassikaaslastega, välimus ja suhted vastassugupoolega. Vanematena ei tasu noorukeid liigselt käskiva tooniga ärritada. Selle asemel üritage suhelda nendega nagu võrdne võrdsega ja ärge nõudke neilt võimatut. Loe artiklit täismahus: perejalaps.delfi.ee

Bronto Mängutuba

Bronto Seiklustuba

150 m2

ligi 300 m2

sobib kuni 7aastaste laste sünnipäevade pidamiseks Tegevust jagub igas vanuses lastele. Mahutab 15–35 inimest, korraga toimub vaid üks üritus.

Vabaduse pst , Tallinn tel   info@bronto.ee www.bronto.ee

sobib 5–10aastastele lastele Tegevust jagub igas vanuses lastele. Ruumi on piisavalt ka 50 külalisele, korraga toimub vaid üks üritus.

Pärnu mnt b, Tallinn Pääsküla Selveri majas tel   info@bronto.ee www.bronto.ee