Kooliaeg (august 2015) by Eesti Päevalehe

Kooliaeg August 2015

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. Toimetaja: Agne Narusk agne.narusk@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kathy Kilusk kathy.kilusk@ekspressmeedia.ee, 680 4521 EM lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee

LASTE TEKSAD tumesinised, mustad 110-164 cm

POISTE TRIIKSÄRK pikkade varrukatega värvivalik 122-170 cm

995 Tavahind 11.95

LASTE VEST must, 122-170 cm Nike LASTE DRESS

3595 LASTE JALATSID suurus 22-35, roosad, tumehallid

995

1590 Cavalet TÜDRUKUTE KOOLIKOTT roosa, lilla

95 KOOLIKATALOOG

Puma SELJAKOTT

Toy Color GUAŠŠVÄRVID 12 värvi x 25 ml

295 Tavahind 3.99

Kõik kooliks vajalik esimesel katsel käes.

KOOLIAEG 3

astust sellele küsimusele, et millal sina kooliaeg siis tuled, teavad eriti hästi need lapsed, kes esimest korda elus 1. septembril kooli lähevad – 14 päeva pärast. Lastest veel paremini teavad seda nende vanemad ja vaatavad närviliselt kalendrit. Kust leida veel kiiresti õige kirjutuslaud ja mis peaks koolilapse toas üldse olema? Koolikott – kust ja millist osta? Kuidas teada, et väljavalitud kott ikka lapse seljale hea on? Mis saab siis, kui laps ei tahagi kooli minna? Mis meie peret sel aastal ees ootab? Ja kas ma pean lapse kindlasti ka kuhugi trenni panema? Millisesse? Kõigile neile ja veel paljudele koolijütside vanemate küsimustele aitab vastused leida Kooliaeg, mida käes hoiad. Laps alustab kooliteed vaid korra elus. Ärgem siis võtkem seda aega, kulm murest kipras, ainult suure pinge ja stressiga, proovigem tänavust septembrit ikka ka nautida. Võtke asja rahulikult ja oodake põnevusega lapse esimest hinnet. Agne Narusk, toimetaja

Eesti lapsed on ühed hõivatumad maailmas Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlaste osalusel sai kevadel valmis laste subjektiivse heaolu uuring „Children’s Worlds”, mis hõlmas üle maailma 50 000 last. Uuringust selgus, et võrreldes teiste riikide lastega on Eesti lapsed ühed hõivatumad. Nii tegeleb iga päev koduse koolitööga üle 90 protsendi Eesti lastest, üle 50 protsendi lastest käib iga päev huviringis või trennis. Lisaks on Eesti lapsed esikohal ka arvutikasutuse (ligi 70% iga päev) ja telerivaatamise ning muusika kuulamise poolest (ligi 85% iga päev). „Hõivatuse juures on nad oma ajakasutusega aga suhteliselt rahul, vaid kolm protsenti küsitletuist on selles suhtes väga kriitilised,” tõdes uuringu juht, Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar. Kutsari sõnul on Eesti lapsed võrreldes teiste riikidega keskmisest enam rahul kodu ja perega. Suhteliselt rahul on Eesti lapsed ka sõpradega ja sõprussuhetega, kriitilisemad aga selle suhtes, kuidas vanemad ja teised täiskasvanud nendega arvestavad ja kuivõrd õiglaselt neid kohtlevad. Kõige rohkem kriitikat jagus lastel aga kooli suunas. Üldine eluga rahulolu on kõige suurem maksimaalse hinnangu andnud laste osakaalu järgi Türgis (78%) ja Rumeenias (77%) ning kõige väiksem

Foto: Jassu Hertsmann

Oh kooliaeg, oh kooliaeg....

Lõuna-Koreas (40%). „Eesti on riikide võrdluses tagasihoidlikul 8. kohal, kus vaid 59 protsenti lastest annab rahulolule eluga maksimaalse hinnangu. Üldine tendents enamikus riikides on, et eluga rahulolu vanuse kasvades kahaneb,” kommenteeris Kutsar. Uuringu teeb erakordseks kasutatud metoodika, kus 15 riigi 8–12-aastastelt lastelt küsiti endilt arvamust nende elus toimuva kohta: milliseks hindavad lapsed oma igapäevaelu, mida arvavad suhete kohta kodus ja koolis ning kui rahul nad on üldiselt oma eluga. Perejalaps.delfi.ee

Pealinnas algab kooliaasta suure aabitsapeoga 1. septembril ootab Tallinn vastseid koolijütse Vabaduse väljakule aabitsapeole, kus peaesinejaks on sel aastal Karl-Erik Taukar oma bändiga. Üles astub teadusteater Kolm Põrsakest ja tsirkusestuudio Folie jpt. Avatud on linna huvikoolide, Tallinna loomaaia, NUKU muuseumi ja teatri, Energia avastuskeskuse, lennusadama, Eesti lastekirjanduse keskuse ja linnamuuseumi telgid, kus viiakse läbi töötubasid, tehakse vahvaid katseid ja meisterdatakse. Muidugi ei puudu peolt ka näomaalingute tegija. Esimeste klasside õpilaste ja nende õpetajate auks korraldatava Aabitsapeo traditsioon sai pealinnas alguse 2009. aastal. Kooliaeg

Kooliuudiseid Gaia Kool avab sel aastal 1.–3. klasside õpilastele liitklassi Türil ja Mõisakülas, esimesse ja teise klassi ootab kool õpilasi Tallinnas. Erakooli õppesuundadeks on loodusõpe ja pärimuskultuur, õppetöö on lahutamatult seotud ringide tegevusega. Kooli loojad peavad õppeasutust sobivaks eelkõige nende vanemate lastele, kes väärtustavad loodussõbralikku eluviisi ning kus vanemad on valmis kooliellu aktiivselt panustama, selgitavad kooli asutajad gaiakool.ee Tallinna Kalmaja põhikool tähistab sel sügisel oma 100. sünnipäeva. Just 1915. aasta 15. oktoobril alustas uues Vabriku tänava koolihoones tööd Tallinna IX algkool. 1988. aastast kandis kool Tallinna 18. 9-klassilise kooli nime, aasta hiljem sai sellest Kalamaja põhikool ning Rabtšinski tänavast taas Vabriku tänav. Ajaloolise kooli õpilaskond kasvab jõudsalt: kui veel neli aastat tagasi alustas uut õppeaastat kaks

Foto: Terje Lepp

esimest klassi, siis aasta hiljem juba kolm. Seni suurim õpilaste arv oli koolis 1916. aastal – 1314. Sellest õppeaastast on põhikoolil oma koolivorm. Kooliaeg

4 KOOLIAEG

Laske ka koolilapsel olla lihtsalt laps KOOLIVALMIDUS:

kui kool ja kodu liiga palju nõudma hakkavad, põlevad lapsed läbi juba enne koolitee algust. Vilve Torn

gal sügisel alustavad Eestis kooliteed tuhanded mudilased. Kirevad astrid tillukesse pihku surutud, kõnnivad nad õhinal ema-isaga sammu pidades koolimaja poole ning on eelseisva ootuses ilmselgelt elevil. Kuid paraku ei ärka mitte iga põnn esimese koolipäeva hommikul heatujulise ja tegutsemisvalmina. Merekivi perearstikeskuse pereõde Katrin

Poom ütleb, et üha enam kohtab ta oma töös laste läbipõlemist järjest suureneva vaimse pinge tõttu. Tema sõnul ei julge lapsevanemad sellest kahjuks veel avalikult rääkida, kartes saada hukkamõistu osaliseks – su lapsel on midagi viga, sa oled teda halvasti kasvatanud jne. Ja nii jäävadki murelikud vanemad lapsega nelja seina vahele justkui lõksu, sest lahenduste leidmine pole Eestis kerge. Pole harvad needki juhud, mil tervisekaarti nõutama tulnud tulevase õppuri vastumeelsus kooli suhtes juba lävelt silma hakkab, jagab Poom. „Kooliteed alustavat last võivad näiteks hirmutada vanemate õdede-vendade raskused. Või seatakse latt kodus väsitavate eelkoolide ja katsetega eos ülemäära kõrgele. Vahel ei sobitu laps tavakooli raamidesse

Iga kooliaasta algus muudab terve pere elu.

ka seetõttu, et ongi loomult teistsugune,” ütleb ta. Sageli võib laps juba enne uut kooliaastat vaimse pinge all murduda ka põhjusel, et äkki ei ole enam tema kõrval tuttavaid lasteaiakaaslasi või kasvatajaid. Siis tuleb lapsele igati toeks olla ja võtta teda sellisena, nagu ta on. Õppimine peab olema lõbus Kogenud pereõde tahab kõigile lapsevanematele südamele panna, et vähemalt esimestes klassides ei tohiks last kooliväliste huviringidega üle koormata. Mõelgem niipidi, et laps, kes veel veidi aega tagasi askeldas muretult lasteaias, peab ühtäkki olema iseseisev – ise kooli minema, koju tulema, sööki soojendama ja koduste ülesannete kallal pusima. Kui nüüd last mitme huviringi vahel rebima haka-

takse, ei saa tema loovus mõistlikus tempos areneda. Igal aastal seatakse enne kooliaasta algust fookusesse kooli-

KOOLIAEG 5 Foto: Eva Ligi

lapse tervis. Korraga annavad asjatundjad kõikjal nõu, kuidas peaks koolilaps toituma, istuma-astuma, silmi hoidma, kui

kerge või raske ranitsaga koduuksest välja minema. Ametnik võib paberile igasugu asju kirja panna, aga tegelik elu on teine, ütleb aastaid laste tervisega tegelenud Katrin Poom ja toob sellise näite. 5. klassi õpilasel võib olla päevas seitse erinevat ainetundi. See tähendab seitset erinevat õpikut, töövihikut ja tavalist vihikut. Ja kuigi seaduses on kirjas, et 4.–6. klassi õpilastel võib koolikott kaaluda kuni 3,5 kg, ei saa ju laps Riigi Teatajas ilmunud määruse tõttu mõnda õpikut maha jätta. Ühe lahendusena füüsilise ülekoormuse vastu võiks tunniplaane – eriti nooremates klassides – koostada laste suutlikkust järgides, pakub Poom välja. Ja ehk ei peakski laps iga päev kõiki õpikuid kaasas tassima – näiteks loodusõpetuses saab teadmisi jagada hoopis vabas õhus, õpikuta. Samuti on pereõde seda usku, et nooremates vanuseklassides ei peaks kõikides õppeainetes iga päev kodutöid andma. Laps peab ikka koolist ja õppimisest rõõmu tundma.

Pereõde soovitab: pista koolikotti üks tervislik vahepala Kui laps ei taha koolipäeva alguses kodus süüa, võiks ema pista lapsele koolikotti õuna või banaani – ehk tekib lapsel kooliteel või pärast esimest tundi millegi järele isu, soovitab pereõde Katrin Poom. Mõned lapsed ei taha hommikust süüa seetõttu, et koolilõunat pakutakse juba kell 10 hommikul, pärast 2. või 3. tundi. Varase koolilõuna teine miinus on seegi, et kella kaheks-kolmeks on lapsel kõht juba väga tühi. Et käsi liiga kergelt mõnd ebatervislikku vahepala haarama ei tõuseks, võiks ka nüüd koolikotis olla tops jogurtit, puuvilju või karp värskete ja puhastatud köögiviljadega. Nii on üsna tõenäoline, et õhtul seitsme-kaheksa ajal koju jõudes ei vohmi laps püstijalu külmkapi ees seistes end kurguni täis, vaid istub koos vanematega rahulikult õhtusöögilauda.

Lapsevanemad, rahunege! • Võta rahulikult, kui laps ei tulegi iga päev koju „viitega”. Ka „neli” ja „kolm” on head hinded ning väljendavad püüdlikkust. • Ära suru lapsele peale huvialaringe kui enda täitumata jäänud unistusi. • Huvi lapse töötingimuste (valgustus, koolilaud ja -tool, liiga rasked koolikotid) vastu koolis ei pea häbenema. Vastupidi, neid tuleb uurida ja vajadusel koos hoolekoguga parandada. • Märka ja teadvusta lapse kaaluprobleeme või söömishäireid. • Püüa lapsele iga päev tervislikku toitu valmistada. Kuigi aja kokkuhoiu mõttes on valmistoitude lett mugavam, pole see õige tee. Allikas: pereõde Katrin Poom

6 KOOLIAEG

Esimene kooliaasta on paras katsumus lapsele ja vanematele Foto: Hendrik Osula

1.KLASS:

paraku kipub koolielu alguskuudel muret olema rohkem kui rõõmu. Lapse ja enda kohanemisraskused, mure turvalise koolitee ja -suhete pärast jne – loetelu on pikk. Seda suurem on kodus rõõm esimese päris „viie” või oma õpetaja hea sõna pärast. Agne Narusk Esimene mure – kas ta saab hakkama? Tõenäoliselt kujuneb esimesel kooliaastal suurimaks katsumuseks uue elukorraldusega kohanemine ning õpiharjumuse kujundamine. Kui mõtlen tagasi oma lapse kahe aasta tagusele kooliminekule ja vaen teiste perede kogemusi, siis vähemal või suuremal määral elab kohane1. septembrini misraskusi üle iga laps on jäänud ja vanem. Kunagi 14 päeva. sama, viidab aega soovitas ajaleheveerja püüab muid asju gudel üks psühholoog teha. Väga närviline kujutada ette, et olete on, iga asja peale hakesimest kuud uuel töökokab nutma või paugub vashal – täiesti uues keskkonnas – ja tu. Kahjuks pole ma ise ka väga ei saa hästi aru, mida peate tegerahulik ja kannatlik inimene. ma ja mida üldse selles ettevõttes Täna hommikul nuttis, et miks tehakse. Inimesed on võõrad ja ma teda teise kooli ei pannud, lärmakad, maja suur. Kui suukuhu üks lasteaiasõber läks.” date sellesse pilti sisse minna, Mäletan, kuidas mu väisuudate enam-vähem ette kuke koolilaps umbes kolmandal jutada seda, mida tunneb üks koolikuul nuttis, kui ühtäkki väike laps oma päris esimestel taipas, et nii jääb pikkadeks aaskoolikuudel. tateks –igahommikune varajane Mõnikord läheb asi päris tõusmine ja minek, igapäevane hulluks. Perekooli foorumis õppimine, ei mingisugust võikirjutas murelik ema aasta eest malust hoopis nädalaks maale nii: „Laps läks nüüd 1. klassi. vanaema juurde minna või veeEsimesel nädalal läks õhinaga, ta päeva nii, kuidas ise tahan. aga nüüd läheb iga päevaga asi Umbes esimese poolaasta lõpus hullemaks. Hommikul üles ei võis märgata kooliharjumust, saa, laps lihtsalt ei tule voodist nii kolmandal veerandil koolivälja, ütleb, et ei taha kooli mintüdimust ja neljandal veerandil na. Õppida ei taha, ütlebki, et ei kooliväsimust. Rütm ju täiesti taha ja kõik. Kui me ta kuidagi teine kui lasteaias. laua taha saame, siis istub nii-

Kuid paanikasse ei maksa sattuda: mitte kõik lapsed ei kohane raskelt. Ning tavaliselt on teine poolaasta palju edukam, teisest kooliaastast rääkimata. Õpetajat, klassikaaslaste vanemaid ja vajadusel psühholoogi ei maksa karta, vestlused neil teemadel aitavad endal rajal püsida ning last toetada. Mis puutub igapäevase õpiharjumuse kujundamisesse, siis siin pole muud retsepti kui kannatlikkus, järjekindlus, sõbralikkus. Proovi ülesanne lapsele huvitavaks muuta, kiida teda. Et kust seda aega töö kõrvalt võtta? Midagi pole teha, tuleb võtta. Laps on esimeses klassis (loodetavasti) vaid korra elus. Teine mure – turvalisus Kuidas laps kooli ja koju jõuab, tasub peres varakult läbi mõelda. Juba nüüd käige koolitee koos läbi, jätke meelde keeruli-

sed teeületuskohad, kui tarvis, harjutage trammi- või bussisõitu. Rüblikul kipuvad manitsused ühest kõrvast sisse ja teisest välja minema, pole liiast elementaarseid tänaval liikumise reegleid üha üle korrata. Nagu sedagi, et ühegi võõraga kaasa ei minda, midagi vastu ei võeta ja koolist tullakse otse koju, kui pole vanematega teisiti kokku lepitud. Hea, kui ka naabrid teavad, et majas on algaja koolijüts. Varustage laps vajalike telefoninumbritega. Õpetage teda toitu soojendama nii, et köögikardin ei süttiks. Ongi vist kõik. Olmemuredest suurem on mure koolisuhete turvalisuse pärast. Taas: niipea kui märkate lapse käitumises muutusi, rääkige õpetajaga. Rääkige lapsega koolipäevast iga päev. Kahelauseline dialoog „Kuidas koolis läks?”, „Hästi!” siinkohal arvesse ei lähe.

KOOLIAEG 7 Esimene kokkupuude pisaratega selles valdkonnas oli meie lapsel siis, kui pärast tunde võttis suur poiss kooliuksel väikeselt tüdrukult õuna ära. Teine siis, kui suur poiss võttis lapse klassiõelt ranitsa ja kallas selle koridori põrandale tühjaks. Täiskasvanu, kelle poole lapsed abi saamiseks pöördusid, vastas: „Aga mida mina teha saan?” See oli tüdrukule suurem šokk kui poiste käitumine. Sellisteks asjadeks tuleb paratamatult valmis olla, kahjuks. Rääkida ja toetada.

et igal hommikul kindlal kellaajal möödub majast klassiõde Marta Mia. Ja kohe samal ajal ilmub ristmikule Katrina ja teiselt poolt lähenevad kaksikud. Kord õnnestus jala välja väänanud tütrel panna klassivennad oma ranitsat tassima, otse koduukseni välja. Üks soovitus siiski on: vastastikused külaskäimised ei tohiks venida ülemäära pikaks. Kuid mõistlik on neid mitte keelata. Meie väikese kodu uksed on lapse sõpradele alati lahti, uskuge, see tasub end ära.

Esimene rõõm – toredad sõbrad „Emme, tead, see tüdruk, kes mu taga istub, elab meie tänaval! Kas ma tohin talle külla minna, ta ema lubab?” Miks ei tohi, kui laps leiab uusi sõpru ja ühtlasi saab toetuda ka juba olemasolevatele, on puhas rõõm. Kodukooli üks suuri eeliseid on kindlasti see, et paljude klassikaaslastega saab käia igapäevast ühist kooliteed, sõna otseses mõttes. Meie laps näiteks teab,

Teine rõõm – ma sain hakkama! Siiani on meeles lapse säravad silmad ja suur õhin, kui ta esimese „viiega”, õigemini küll hinnanguga „väga tubli!” koju tuli. Kindlalt võin väita, et sellest päevast läks ka koduste ülesannetega alustamine varasemast libedamalt. Seda, et esimese klassi lapsel on iga päev igaks aineks palju õppida, karta ei maksa. Pigem annavad õpetajad väikseid ülesandekesi, et harjutada jütse ka kodus raama-

tusse-vihikusse vaatama. Üks mis kindel on see, et lugemist tuleb küll iga päev harjutada. Kel tunniplaanis võõrkeel, siis sedagi. Lugemise harjutamine on parim, mida te lapsega kodus teha saate. Sest sellest oskusest hakkab juba teisel-kolmandal kuul sõltuma, kuidas teie laps saab aru matemaatikas tekstülesannetest

või loodusõpetuse töövihiku harjutusest. Kui lugemine lonkab, hakkavad lonkama ka kõik teised õppeained. Eirake ametnike juttu sellest, et enne kooli ei pea laps lugeda oskama. Kooliprogrammid on nii tihedad, et lugemisoskuseta hakkama ei saa. Hakake kohe praegu lapsega lugemist harjutama, hiljem olete endale tänulik.

Mõned head nõuanded Logistika paika Enne kooliaasta algust tasub aegsasti läbi mõelda kogu perekonna n-ö argipäeva logistika. Kes saadab hommikul lapse kooli? Kes tuleb talle vastu? (Vähemalt esimesel koolikuul on seda vaja.) Kes aitab lapsel kooliasjad valmis panna, räägib temaga koolipäevast ja aitab vajadusel õppida? Kes hoiab tööl alati telefoni sees juhuks, kui koolist helistatakse? Valmistu pingeliseks ajaks Esimene poolaasta on ka lapsevanemale kõige pingelisem. Kuidagi tuleb sättida lapse kooliminek ja tema päevakava oma töökohustustega. Kel pole võimalik töölt vajadusel ära käia, mõelge aegsasti, kes saab appi tulla – vanaema? Kuulutusega leitud tudengist abiline? Pea vastu Lapsevanema kohus on last toetada. Et seda saaks teha, tuleb endal vormis olla. Püüa korralikult magada, võta asja nii palju kui võimalik põnevusega ja tea, et see kõik saab üsna varsti mööda.

Aqua Spa veekeskuses esmaspäevast kuni neljapäevani kahe tunni piletiga 3 tundi!

2=3

Pakkumine kehtib 10.08.2015 kuni 30.09.2015

Leia kõik ahvatlevad pakkumised: www.tallinkhotels.com

Tallink Spa & Conference Hotel, Sadama 11a, Tallinn, tel. 6301028

8 KOOLIAEG

Hea koolikott säästab lapse tervist KOOLIASJAD:

algklassilapsele koolikotti valides tasuks eelistada kindla vormiga ranitsat, mis toetub seljale ja aitab rasket koormat paremini taluda. Signe Kalberg

„P

oeg Kait läheb kooli oma hea sissekantud seljakotiga. Uut koolikotti polegi me seepärast ostnud, et Gaia Koolis ei ole rasket aabitsat ega mahukaid töövihikuid vaja. Nii õigustab end täielikult poisi isiklik rännuseljakott,” ütleb Türi Gaia Kooli klassiõpetaja Anneli Kirspuu.

Aga kui on vaja lapsele koolikotti osta, siis peaks see olema mahukas, lapse seljale hea, õlarihmad olgu toetavad ja kindlalt paigas ning neid peaks saama veel eest pandlaga kokku panna, on õpetaja kindel. „Koolikott peaks olema nagu hea matkaseljakott, millega on mugav matkarännakule minna. Laps peaks oma kotti juba poes ise tunnetama. Hea, kui saaks mõned asjad juba enne ostmist kotti panna ja proovida sellega joosta ning kõndida. Ja kott peaks olema ikka lapse kasvule vastav,” nimetab Kirspuu koolikoti olulisi omadusi.

Kott olgu lapsele paras Kui laps ise valiks koolikotti pigem selle värvi või piltide ja muude kaunistuste järgi, siis lapsevanem peaks jälgima, et tervist silmas pidades peab kott eelkõige olema lapsele paras. See tähendab, et kindlasti tuleks neid poes selga proovida, et milline neist õigesti õlgadel istub. Kui vanemad koolijütsid eelistavad koolikotina ka üleõla- ja pehmeid seljakotte, siis algklassilapsele tu-

leks osta kindla vormiga ranits, mis ei vaju lössi ja kus vihikudraamatud ei lähe kortsu. Kott peab olema nii suur, et mahutab vabalt A4-suuruses raamatuid ja vihikuid. Väga oluline on koti seljaosa, mis peaks olema tugev ja polsterdatud. Rihmad olgu laiad, siis ei sooni need õlgu. Hea, kui need on samuti polstriga, sest algklassides tuleb lapsel päris palju asju kaasas kanda. Koolikotti tasub põhjalikult uurida nii seest kui ka väljast: mis materjalist see on, kui hästi puhastatav, kas kotil on sees taskuid ja sahtleid. Ranitsa kõikidel külgedel peaks olema helkurid, mis teevad lapse pimedal ajal liikluses hästi märgatavaks. 15% lapse kaalust Uuringud on näidanud, et ergonoomilised ranitsad aitavad vähendada koormust lapse seljale isegi kuni 30 protsenti rohkem kui tavalised seljakotid. Milline aga on ergonoomiline seljakott? Kvaliteetsete kottide seljatoe ergonoomiline kuju on vormitud inimese selgroo järgi, toetades nii kandja ala- kui ka ülaselga. Neil on polsterdatud, õhku läbi laskvast materjalist seljaosa ja laiad

Jälgi koolilapse ranitsa raskust Kooliskäimist reguleerivad tervisekaitsenõuded, mille põhjal ranitsa lubatud raskus koos sisuga on: 1.–3. klassi õpilastel maksimaalselt 3 kg, 4.–6. klassi õpilastel 3,5 kg, 7.–9. klassi õpilastel 4,5 kg. Mõned aastad tagasi terviseameti poolt läbi viidud uuringu tulemustest selgus, et kui esimeses klassis ületas koti kaal lubatut 30% juhtudest, siis alates teisest klassist ei vastanud juba 72% Liiga raske õpilaste ranitsate raskus seljakott mõjub lubatud kaalule. halvasti lapse seljale ja kehahoiakule. Foto: Shutterstock

Allikas: terviseameti sihtuuringu „Kooli päevakava ja õppekorraldus. Ranitsa (koolikoti) raskus” kokkuvõte

KOOLIAEG 9 pehmendustega õlarihmad. Parimatel mudelitel järgib tugevduse reljeefne pind selja kuju, toetades nii lapse selga. Kindla kujuga ranits säilitab oma vormi ja on raamatutest täidetuna kergem kanda kui pehme seljakott, mis jääb alaseljale rippuma. Koolikotti ostes võib lapsevanem raha kokkuhoiu nimel osta suurema ranitsa, mida laps saaks kanda mitu aastat. Kuid see ei ole kuigi mõistlik otsus, sest liiga suur seljakott vajub raskuse tõttu alla ning mõjub halvasti lapse seljale ja kehahoiakule. Jälgida tuleks ka ranitsa kaalu: tühi kott ei tohiks kaaluda üle 1,3 kilo. Täidetuna ei tohiks koolikoti kaal ületada 15 protsenti lapse kaalust. „Rasked ning suured seljakotid võivad tekitada selja, õla ning kaelavalusid. Rühile laastavalt mõjuvad üleõlakotid,” ütleb massöör Kelli Palmiste. „Risk päeva jooksul kukkuda ja ennast vigastada on selle võrra suurem, mida raskem ja ebakvaliteetsem on kott. Samuti pitsub raske koti puhul õlanärv kinni ning pea ja kätevalud ei ole sugugi harv tagajärg.”

Foto: Andres Putting

Soovitused koolikoti ostmiseks • • • • • • • •

Lapsele tuleb osta eakohaselt ja kaalult sobiv koolikott. Sobilik koolikott algklassilapsele on ranits. Veenduge, et ranitsa suurus vastab teie lapse kasvule. Ranits peab hoidma hästi vormi ja olema stabiilne. Ranits ei tohiks olla laiem lapse õlgade laiusest. Õlapaelad peaksid olema reguleeritavad ja ranitsa tagaosa peaks olema tugevdatud polstriga. Selleks, et lapsel oleks mugavam kooliasju kaasa pakkida, võiks seljakotis olla vähemalt paar eraldi vahet. Ratastega ranitsad pole soovitatavad, sest need on raskemad. Allikas: terviseamet

10 KOOLIAEG

Koolilapse toas peab olema mugav õppida ja hea mängida SISUSTUS:

koolilaps vajab korralikku töölauda ja -tooli, valgustit, riiulit või sahtlit kooliasjade hoidmiseks, voodit ja riidekappi. Ülejäänu võiks laps ise otsustada. Signe Kalberg

„M

eil on lapse toas poolkõrge voodi, mille all pole mitte laud, vaid ühel pool suured riidesahtlid ja teisel pool viis väiksemat mänguasjasahtlit,” kirjeldab poja Kristjani tuba ema Merje. Sel sügisel läheb Kristjan kooli, kuid eriFoto: Shutterstock

lisi muudatusi toa sisustuses pole perel plaanis teha. Kõik mängud mängitakse toas suurel põrandavaibal, voodi on mõeldud ainult magamiseks. Ja kuna sahtleid on voodi all rohkemgi kui vaja, siis pole kappi või kummutit juurde vaja muretseda. Kõik väiksemad vidinad on kenasti peidus. „Mingit titetapeeti me Kristjani toas seina ei pannud, seinad on neutraalselt sinised,” räägib Merje. Poja huvidest lähtuvalt on toas hulganisti huvitavaid detaile, mida saab vajadusel eemaldada. Näiteks seinale on kleebitud suur maakaart, laest ripuvad alla planeedid ja raketid. „Kui poja huvid peaksid oluliselt muutuma, saame need asjad välja vahetada,” on ema valikuga rahul. „Minu lapse toas oli voodi, väike laud, riidekapp ning riiul,” meenutab poja esimest kooliaastat Oti ema Annika. Kui Ott sai 9-aastaseks, valmistati talle eritellimusel nurgaga kirjutuslaud, millel on suured sahtlid ja all riiulid. Lisariiuleid kinnitati ka seinale ning tuppa toodi suur lükandustega riidekapp. Kuigi uus kirjutuslaud oli suur ja ruumi seal õppida piisavalt, eelistas Ott õppida põrandal, lauale aga kogunes igasugust pahna. Ka suure riidekapi „haldamine” käis poisil üle jõu – sinna oli nii hea asju hunnikusse visata. „Ühesõnaga – väike kirjutuslaud ja väike riidekapp olid asjalikumad,” nendib Annika. Kui kahe lapse ema Ülle tütre kooli saatis, muretses ta ainsa uue asjana lapse tuppa sahtlitega kirjutuslaua. Praegu on algkoolilapse Liisi toas veel täispikk voodi, üks tool („aga neid võiks olla kaks, sest kui näiteks sõbranna külla tuleb, tassivad mujalt teise tooli juurde,” ütleb ema), riidekapp, kummut, kus hoitakse pesu, riideid, trenni- ja mänguasju, kõrge lahtine riiul raamatutele ja lauamängudele ning väike madal lahtine riiul mänguasjade jaoks. Lisaks mõned nagid seinal. „Nagid on väga vajalikud kooliriiete, koti ja muu riputamiseks. Mina näiteks ei salli, kui asjad

12 KOOLIAEG Helge ja teemakohaline tuba väikesele koolijütsile.

Fotod: Shutterstock

Kirjutuslaud on parimas kohas - akna all. Kui päevavalgusest ei piisa, aitab reguleeritava kaugusega laualamp.

on toolil ja põrandal. Kui nagisid polnud, nägi tuba oluliselt korratum välja,” põhjendab Ülle. Gümnasistist venna toas on suur, kahe töökoha ja rohkete sahtlitega kirjutuslaud, paar tooli, voodi, tervet seina täitev suur raamaturiiul ja riidekapp. Ema hinnangul oleks vaja juurde kummutit või öökappi, kuhu korjata asjad, mis praegu vedelevad peamiselt põrandal. „Kirjutuslaud võiks vist vabalt ka olemata olla, sest õppi-

mine käib peamiselt voodis, nagu enamikul teismelistest, keda ma tunnen,” märgib Ülle.

Iseloom, vajadused ja eelistused Sisearhitektid Margot Laisaar ja Aet Piel on koduportaalis INKodu jaganud soovitusi, milline võiks olla koolilapsesõbralik tuba. See võiks vastata seal elava koolilapse iseloomule ja vajadustele, arvestades tema värvieelistuste, hobide ja

soovidega. Oluline on, et laps ennast oma toas hästi tunneks, mistõttu tuba peaks sobima nii õppimiseks kui ka niisama puhkamiseks ja mängimiseks. Sageli on lastetuba kõige pisem ruum kodus, mis tähendab teatavaid piire mööbli ja muude asjade valikus. Parim lahendus lastetuppa on sisseehitatav mööbel, mis võimaldab iga sentimeetrit otstarbekalt ära kasutada. Kui ei ole võimalik kasutada toa laiust, tuleb kasutada kõrgust, soovitavad sisear-

hitektid. Näiteks erinevate kõrgustega riiulid võiks planeerida põrandast laeni. Mõistlik riiulite sügavus oleks seejuures 40 cm, võimaldades paigutada sinna mida iganes, alustades riietest, raamatutest kuni mänguasjadeni välja. Samas ei röövi kapp toast liiga palju ruumi ja asju on kerge kapist ka kätte saada. Mööbli sisse võib paigutada ka töölaua. Oluline on koolilapse tuppa planeerida ka arvutinurk ning koht inspireerivatele ja loovust toetavatele esemetele, nagu

KOOLIAEG 13 Väga lihtne tuba, kus on ühel ajal olemas nii tingimused õppimiseks kui ka palju ruumi sõpradega ajaveetmiseks.

pildid, kaardid, raamatud, tahvel jms. Kapiuste asemel võib kasutada siinidel liikuvaid tekstiilpaneele, mis võtavad vähem ruumi ja neid saab näitkeks operatiivselt segamini oleva riiuli ette lükata. Erksavärviliste seinte ja tapeedimustritega tasub olla ettevaatlik, pigem soovitavad sisekujundajad värve lisada tekstiilide või muude detailidega, mida on lihtne vahetada. Samas on need ka rahakotisõbralikumad kui kogu interjööri muutmine.

Soovitused lapsevanemale

Hea lahendus väiksemasse tuppa. Koolilaud jääb voodi ja avatud riiuli vahele. Tool on reguleeritava kõrgusega - väga mõistlik otsus.

1. Oma tuba, oma luba Laps peab saama oma toas keskendunult õppida, tal peab olema mänguks piisavalt ruumi ja rahulik magamiskoht. Soov ja võime uusi asju õppida sõltuvad heast ööunest ja võimalusest endale huvipakkuvate asjadega mõnusalt tegelda. 2. Ruum tegutsemiseks ja suhtlemiseks Koolilaps ei vaja enam samasugust põrandapinda nagu väikelaps. Seevastu tuleks talle organiseerida tublisti töö- ja hoiuruumi. Lisada võiks ka istekohti. Järidel ja nt põrandale paigutatavatel istumispatjadel on oma mõte, et noorukid võiksid koos käia ja aega veeta.

* Kirjutuslaua ja ka tooli kõrgus on astmevabalt reguleeritav ning need sobituvad muutunud kehakasvuga. Õpilased võtavad seetõttu automaatselt sisse tervisliku asendi ja tunnevad end oma õppe- ja töökohal hästi.

3. Põhiasjad paika Hoolitse selle eest, et põhilised asjad oleksid korras. Investeerida tasub töökohta ning töö- ja üldvalgustusse. Maksab hankida ka võimalikult kvaliteetne voodi ja madrats, mis on mõeldud toetama kasvava lapse luustikku ja lihaseid. Kui laps teeb koduseid koolitükke heas asendis ja piisavas valguses ning saab ennast päeva lõpuks korralikult heale madratsile välja sirutada, siis ei kipu ka kukla- ja õlapinged kallale. Muretse voodile päevatekk, et laps harjuks iga päev voodit üles tegema. Allikas: Ajakiri TM Kodu & Ehitus

Foto: Shutterstock

14 KOOLIAEG

Las lapsed jooksevad, see tuleb neile ainult kasuks.

Kõige tähtsam on joosta, hüpata ja ronida

TERVIS JA LIIKUMINE:

lapsel võiks lasta tutvust teha paljude erinevate spordialadega, selmet suunata vaid ühe juurde. Kristiina Viiron

elesaates „Meie aasta Hiinas” pahandasid hiinlased 6-aastaste kaksikutega, kui need olid puu otsa roninud, pidades seda laste jaoks äärmiselt ohtlikuks tegevuseks. Eesti emad nii ettevaatlikud pole. Nad teavad, et iga oskus, sealhulgas liikumisvilumus, tuleb igapäevase harjutamise tulemusena. Ah et miks peaks laps oskama puu otsa ronida? Äkki temast tuleb kunagi aednik, kes peab õunapuu otsas oksi lõikama, näiteks. Kui ta pole lapseeas end iial kusagile diivanist kõrgemale hiivanud, ei pruugi ta puu otsa ronimisega hakkama saada. Teadlased leiavad, et põhiliigutuste vilumuse väljakujunemine on lapse arengus väga oluline etapp. Kui esimesel kümnel eluaastal ei pöörata motoorsele arengule vajalikku tähelepanu ega võimaldata lapsele küllaldast kehalist aktiivsust, võib hilisem liigutuslik areng olla häiritud. Loomulikud liikumisviisid ja liigutused loovad aluse keerukamate tegevuste, sealhulgas

erinevate spordialade tehnikate õppimisele. Keeruline on õppida korvpalli mängima, kui laps ei oska palli püüda ja visata või jooksult hüpet sooritada. Laps peaks päevas liikuma aktiivselt vähemalt ühe tunni. Koormus võiks olla selline, et ajab higistama. See ei tähenda, et koolieelik tuleks kohe karmidesse treeningutesse suruda – paljudel spordialadel ei alustatagi treenimist enne kooliiga. Koos ema ja isaga Eelkooliealistel on soovitatav mängida näiteks jalgpalli, ujuda, võimelda – neid tegevusi on võimalik harrastada ka lasteaedade juures tegutsevates ringides. Üksnes ühe spordialaga tegelemise asemel võiks lapsel lasta tutvust teha paljudega, nagu jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine jne. Ainult ühe spordialaga tegelemine koormab lihaseid liiga ühekülgselt. Koolieeliku ja algklassilapse parimateks spordipedagoogideks on tema vanemad. Lapse liikumisaktiivsust ei saa taandada vaid lasteaia- või koolitundidele. Võtke koos lapsega ette pikemaid jalutuskäike, laske lapsel joosta, hüpata ja ronida, mängige palli ja sõitke jalgrattaga. Kui lasteaed ja kool on kodu lähedal, ei tasu seda vahemaad autos läbida. Paraku on igapäevaelus pilt teine. Suurema osa lapse päevast võ-

tab mäng. Tasub jälgida, kuidas laps mängides oma keha kasutab ja suunata vajadusel teda kasutama mõlemat kehapoolt. Näiteks pallimängudes tuleks lasta lapsel palli visata mõlema käega, tõukerattaga sõites tõugaku hoogu nii vasaku kui ka parema jalaga. Hea on sõita jalgrattaga, sest kasutusel on mõlemad kehapooled. Õiget kehahoidu ja liikumisvilumust aitavad kujundada viske- ja püüdmisharjutused, roomamised, ronimised, takistuste ületamised ja tasakaaluharjutused. Kõik need harjutused on ka lasteaia liikumistundide ja kooli kehalise kasvatuse sisuks, ent võiks olla lapse liikumise osaks ka väljaspool lasteaeda ja kooli. Lapsed on juba oma loomult väga liikuvad ning täiskasvanutel tasuks ringisaalivate laste suhtes olla salliv – see tuleb üksnes kasuks. Sportimist võiks lapsed alustada 6–8 aasta vanuses. Selles eas saab hakata harrastama alasid, mis nõuavad head liigutuste koordinatsiooni, nagu võimlemine, iluuisutamine, ujumine, tennis jm. Jõudu ja vastupidavust nõudvate spordialadega, nagu maadlus, poks, kesk- ja pikamaajooks, murdmaasuusatamine jms, alustatakse hiljem. Vaata ka autori varasemaid artikleid: „Et lapsest kasvaks hea rühiga täiskasvanu”, Lasteleht sügis 2013 ja „Las laps hüppab, ronib ja mürab”, Lasteleht sügis 2012

Soovitatav liikumine Nädala sees iga päev: liikumine kooliteel, st hoogne kõnd või jalgrattasõit kodu ja kooli vahel 2 x 15 min. Liikumine vahetundidel 3 x 10 min viiel päeval nädalas või mänguline ja vahel ka väga hoogne liikumine (nt rulasõit jms) 30 min päevas. Juhendatud liikumine (nt pallimängud, aeroobika) 60 min kahel päeval nädalas ja aktiivsus sõpradega mängimisel 30 min 2–3 päeval nädalas. Nädalalõpus: vähemalt üks tund päevas nt ujumist, mitmekülgset, vahel väga hoogsat mängimist aias, pargis või kodu lähedal; ühine matk, jalgrattasõit või suusatamine, uisutamine või pallimängud sõpradega. Allikas: M. Fogelholm „Lapsed ja liikumine”

Millal treeningutega alustada • 6-aastased – iluvõimlemine, iluuisutamine • 7-aastased – akrobaatika, tennis, lauatennis, ujumine, vettehüpped • 8-aastased – korvpall, jalgpall • 9-aastased – kergejõustik, käsipall, võrkpall, suusatamine, kiiruisutamine, maahoki, purjetamine • 10-aastased – jalgrattasport, maadlus, vehklemine, moodne viievõistlus, aerutamine, sõudmine, poks