KOOLIAEG
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
August 2019
SISSEJUHATUS
Kõik on uus "Septembrikuu on tähtis kuu: siis aabits uus, siis ranits uus, uus vormipluus – kõik, kõik on uus septembrikuus!" Kes siis ei teaks seda mitmele põlvkonnale mällu sööbinud Olivia Saare luuletust, mille viimase fraasiga armastatakse ikka ja jälle siin-seal uut kooliaastat tervitada. Alaku 1. septembril lapse esimene kooliaasta või juba päris mitmes, saadab seda tähtsat kuud tõepoolest uudsus – kui ka ei minda järele oma päris esimesele aabitsale, siis uue hoo ning värskete mõtete ja eesmärkidega alustab kooliteed küll igas vanuses koolilaps. Seekordne ajakiri keskendubki teemadele ja nõuannetele, mis aitavad teil kogu perega uuele kooliaastale rõõmuga vastu minna. Ehk vajab koolilapse tuba mõningast värskendust? Millal ja kui tihti käia nägemiskontrollis? Mida ranitsa ja koolitarvete valikul tähele panna? Kuidas märgata ja aidata stressis last? Kuidas kirjus huviringide maailmas orienteeruda ja valida just see oma lapsele õige? Need ja mitmed teised küsimused leiavad siinsetel veergudel vastuse. Koolirõõmu ja õpihimu kõigile koolijütsidele ning nende peredele! Riina Palmiste Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee
Toimetaja: Riina Palmiste, riina.palmiste@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: AS Printall
Milline on Helsingi lõbusaim linnaosa? Juba peaaegu 70 aastat on Linnanmäki lõbustuspark olnud üks armastatumaid meelelahutuskohti nii Helsingi elanike kui ka linna külaliste seas. Lõbustuspark on viimasel ajal olnud väga hinnatud sihtkoht ka Eesti kooliekskursioonidele, sest atraktsioone on palju ning kohale jõuab mugavalt ja kiiresti. Linnanmäki on nimelt Põhjamaade suurim lõbustuspark ja asub Helsingi kesklinnas. Külalised on seda nimetanud isegi Helsingi lõbusaimaks linnaosaks. Linnanmäki lõbustusparki on lihtne minna, sest see asub Helsingi kesklinnas. Hüppa trammile või liigu jalgsi, nautides teel olles Soome pealinna vaatamisväärsusi. Sissepääs parki on alati tasuta. Lisaks sellele on täiesti tasuta kaheksa atraktsiooni, sealjuures vaatlustorn, kust avaneb vaade kogu linnale. Lõbustuspargis on üle 40
atraktsiooni, kümned mängud, suhkruvatikool, 4D-kino, popkornivabrik, veelabürint, loteriimängud, kohvikud ja restoranid. Et jõuaks külastada kõiki neid kohti, tuleks varuda aega vähemalt terve päev. Kogu päeva käepaela saab osta 42 euro eest kassast või internetist ja nii kas või hommikust õhtuni kõigil atraktsioonidel mõnusalt aega veeta. Juhul kui tahad juba järgmisel päeval tagasi minna, saad pargist lahkudes käepaela uue vastu vahetada ainult 14 euro eest. Linnanmäki 2019. aasta uudis on Ameerika mäed Taiga. See tõotab kujuneda kõige põnevamaks Ameerika mägede atraktsiooniks terves PõhjaEuroopas, sest võimaldab kogeda tõelist lendamise võlu: kiirus 106 km/h, maksimaalne kõrgus 52 meetrit, teekonna pikkus 1104 meetrit, neli täispööret üle pea.
Lõbustuspargis korraldatakse aeg-ajalt ka vahvaid sündmusi. Sügisel toimub Linnanmäki lõbustuspargis kaks vägevat festivali: õudusfestival iik!week! (7.–22. septembrini, välja arvatud E ja T) ja valguskarneval (10.–20. oktoobrini). Linnanmäki on avatud 20. oktoobrini. Lõbustuspargi ja kõigi külalistele mõeldud teenustega saab lähemalt tutvuda eestikeelsel veebilehel, Facebookis või Instagramis. Linnanmäki lõbustuspark kuulub Lastepäeva Sihtasutusele ja kogu tegevusest saadav tulu läheb heategevuseks.
OHTRALT RÕÕMU!
Kooliaeg
AUGUST 2019
3
KOOLITARBED
Mida pidada silmas lapsele koolitarvete valimisel?
Foto: Pixabay
Õppeaasta alguses juurdlevad vanemad nõutult poeriiuli ees: milliseid värvipliiatseid või mitme joonega vihikut osta? Vanemate jala- ning peavaeva vähendamiseks soetavad paljud koolid ise vajalikud kunstija õppevahendid. Sestap tasub enne poodi ruttamist lapse klassijuhatajalt kindlasti üle küsida, kas ja millised koolitarbed hangib kool ning mida tuleb perel endal juurde muretseda. Küsige klassijuhatajalt täpne nimekiri
Põhikooli- või gümnaasiuminoore vanema elu on üldjuhul juba lihtsam, sest nende võsukesed soetavad meelepärased koolitarbed enamasti ise. Nad teavad täpselt, millises tunnis on parem õhuke ja millises paks kaustik ning kas mugavam on kirjutada pastaka või tindipliiatsiga. Algkooli õpilase vanemad on sootuks täbaramas seisus. Kui lapsevanemad peavad koolitarbed ise ostma, on soovitatav klassijuhatajalt enne lisainfot küsida, et ostukorvi rändaks ikka õiges koguses ja tegelikule vajadusele vastavaid vahendeid.
Vihiku puhul on oluline nii sisu kui ka kaas
Üldjuhul kehtib reegel, et mida noorem on laps, seda väiksema joontearvuga vihikut kasutatakse. Näiteks esimeses klassis on kirjutamist hea harjutada 16-joonelises abijoontega vihikus. Sama loogika kehtib ka ruudulise 4
AUGUST 2019
Kooliaeg
vihiku puhul, sest suuremate ruutude sisse on lapsel märksa kergem numbreid joonistada. Kõige mõistlikum on osta joonitud vihikud, sest muidu tuleb lapsevanemal endal usinalt joonlaua ja hariliku pliiatsiga jooni vedama hakata. Kui kool vihikuid ei osta ja õpetaja soovitusi ei jaga, tasub last nende valimisse kaasata. Seejuures tasub olla valvas, sest lapsega vihikuleti ees seistes ei tohi unustada, et teie valikukriteeriumid ei pruugi sugugi kattuda. Kipuvad ju lapsed oma lemmikuid eelkõige kaanepildi, mitte sisu põhjal valima. Kuigi meelepärase pildiga vihik tekitab lapses häid emotsioone ja suurendab ehk õpihuvigi, ei tasu siiski oma talupojaloogikat minetada.
Milline on õige pliiats?
Kuna hariliku pliiatsiga on märksa kergem käekirja harjutada ja kirjutatut vajaduse korral kustutada, siis kasutatakse esimeses klassis palju just seda kirjutusvahendit. Sellest liigutak-
se edasi tindipliiatsi ning hiljem pastapliiatsi juurde. Üleminek tindipliiatsile oleneb lapse käelisest arengust ning on ka kooliti erinev. Pastapliiatsi ostmisega algklassides enamasti kiirustama ei pea. Pliiatsit valides tasub eelistada keskmise tugevusega (HB) ning nn tavapikkusega tooteid, sest lühikest pliiatsit on raskem käes hoida. Paljud õpetajad soovitavad kolmnurkse kujuga kirjutusvahendit, sest see aitab kujundada õiget pliiatsihoidu, mis omakorda on ilusa käekirja eeldus. Värvipliiatsi ümbris võiks olla teraga ühte värvi, sest sama tooni ümbriste hulgast on lapsel keeruline seda õiget leida.
Igavene häda kilekaantega
Sügiseti on raamatupoed pungil murelike pilkudega ostlejatest, kellel on erinevas formaadis õpikud ja vihikud kaenla all, et neile sobivas suuruses kilekaasi leida. Säärane tegevus nõuab aga aega ning on tihti tüütu ega pruugi esimesel katsel õnnestuda. Just sel põhjusel kutsuvad nii mõnedki õppeasutused septembri alguses koolimajja kilekaanemüüja, kes sageli on igale klassile sobiva kaantekomplekti juba kokku pannud. Allikas: perejakodu.ee
RANITS
Lapsele tuleb osta eakohane ja sobiva kaaluga koolikott Sobilik koolikott algklassilapsele on ranits. Veenduge, et ranitsa suurus vastab teie lapse kasvule. Ranits peab hoidma hästi vormi ja olema stabiilne. Ranits ei tohiks olla laiem lapse õlgade laiusest. Õlapaelad peaksid olema reguleeritavad ja ranitsa tagaosa peaks olema tugevdatud polstriga. Selleks et lapsel oleks mugavam kooliasju kaasa pakkida, võiks seljakotis olla vähemalt paar eraldi vahet. Ratastega ranitsad pole soovitatavad, sest need on raskemad.
Hea koolikott säästab lapse tervist ning on praktiline
Algklassilapsele koolikotti valides tasuks eelistada kindla vormiga ranitsat, mis toetub seljale ja aitab ka raskemat koormat paremini taluda. TEKST: SIGNE KALBERG FOTO: SHUTTERSTOCK
Kott olgu lapsele paras
Kui laps ise valiks koolikotti pigem selle värvi, piltide või muude kaunistuste järgi, siis lapsevanem peaks jälgima, et tervist silmas pidades peab kott eelkõige olema lapsele paras. See tähendab, et kindlasti tuleks kotte poes selga proovida, et teada saada, milline neist õigesti õlgadel istub. Kui vanemad koolijütsid eelistavad koolikotina ka üleõla- ja pehmeid seljakotte, siis algklassilapsele tuleks osta kindla vormiga ranits, mis ei vaju lõssi ja kus vihikud-raamatud ei lähe 6
AUGUST 2019
Kooliaeg
kortsu. Kott peab olema nii suur, et mahutaks vabalt A4-suuruses raamatuid ja vihikuid. Väga tähtis on koti seljaosa, mis peaks olema tugev ja polsterdatud. Rihmad olgu laiad, siis ei sooni need õlgu. Hea, kui need on samuti polstriga, sest algklassides tuleb lapsel päris palju asju kaasas kanda. Koolikotti tasub põhjalikult uurida nii seest kui ka väljast: mis materjalist see on, kui hästi puhastatav, kas kotil on sees taskuid ja sahtleid? Ranitsa kõikidel külgedel peaks olema helkurid, mis tee-
vad lapse pimedal ajal liikluses hästi märgatavaks.
15% lapse kaalust
Uuringud on näidanud, et ergonoomilised ranitsad aitavad vähendada koormust lapse seljale isegi kuni 30 protsenti rohkem kui tavalised seljakotid. Milline aga on ergonoomiline seljakott? Kvaliteetsete kottide seljatoe ergonoomiline kuju on vormitud inimese selgroo järgi, toetades nii kandja ala- kui ka ülaselga. Neil on polsterdatud, õhku läbi laskvast materjalist seljaosa ja laiad pehmendustega õlarihmad. Parimatel mudelitel järgib tugevduse reljeefne pind selja kuju, toetades nii lapse selga. Kindla kujuga ranits säilitab oma vormi ja on raamatutega täidetuna kergem kanda kui pehme seljakott, mis jääb alaseljale rippuma. Koolikotti ostes võib lapsevanem raha kokkuhoiu nimel osta suurema ranitsa, mida laps saaks kanda mitu aastat. Kuid see ei ole kuigi mõistlik otsus, sest liiga suur seljakott vajub raskuse tõttu alla ning mõjub halvasti lapse seljale ja kehahoiakule. Jälgida tuleks ka ranitsa kaalu: tühi kott ei tohiks kaaluda üle 1,3 kilogrammi. Täidetuna ei tohiks koolikoti kaal ületada 15 protsenti lapse kaalust.
ÕPETAJAD SOOVITAVAD KOOLIKS JUST SEDA .08 13
19 .20 9 .0 –11
Herlitz Koolikott Be.Bag 27L 27 l Explorer Flower; Magic Triangle
Herlitz Retro pinal, kolmnurkne erinevad värvid
36
2
90
Explore Seljakott Viki lilla, hall
Maped Käärid Essentials Green 17 cm
69
Luch Guašid Klassika 6 värvi, 20 ml
Zoo Joonistusplokk A4 25 lehte, 170 g
Maped Joonlaudade komplekt
Glance Clear Vihikumapp A4 plastikust, tõmblukuga, värvivalik
080 199 159
45
90 M&G Geelpliiats kustutatav M&G i-Erase 0.7 sinine
1
29
Maped Ergonoomiline teritaja Clean Grip ühe augu ja kogujaga
1
59
1
09
2
49
ÕPIKESKKOND
Lapse tuba muutub koos lapsega
Lastetoa sisustamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et tuba kasvab koos lapsega ja toa sisustust tuleb lapse sirgudes muuta. Ruumi kujundamisel peaks arvestama lapse isikuomadustega ja sellega, millised on tema hobid ning harrastused. Seda, millist tuba laps omale tegelikult tahab, võiksid täiskasvanud arutada koos lapsega. Lapse soovide ja hobide järgi sisustatud tuba aitab paremini kaasa ka toa korrashoidmisele. Nooremas koolieas lapsele on mõistlik ja praktiline hankida kergesti teisaldatav ja muudetav mööbel, sest 1.–4. klassi lapse vajadused erinevad hilisemas koolieas oleva lapse omadest.
Koolilapse töökoha "alustala" on töötool
Selle kvaliteedis ei tohiks mingil juhul järeleandmisi teha. Hea rüht ja mugavus olenevad sellest, kui hea ergonoomikaga tool on. Vähetähtis ei ole ka hea valgustus ja kvaliteetne töölaud.
Loomulik valgus on väga oluline osa ruumi planeerimisest, kuid meie kliimas jääb ainult loomulikust valgusest väheks. Lastetoa valgustuse planeerimises peaks lähtuma interjöörist ja otstarbest, ruumi suurusest ja kõrgusest. Valgus mõjutab lapse õppimisvõimet ja heaolu. Ebapiisav valgustus võib tekitada silmade ülepingutust või peavalusid. Lapse silmade tervise seisukohalt on oluline, et valgust oleks piisavalt, kuid et see ei pimestaks. Valgusti ostmisel tuleb arvestada, et lapsed näevad valgust palju madalamalt kui täiskasvanud, seega kui pirn on liiga väljapaistev, siis see pimestab ja rikub lapse silmi. Läbi peaks mõtlema valgustuslahenduse toa erinevates osades, samuti selle, kas soovitakse kasutada lihtsalt meeleoluvalgusteid. Omavahel võiks kombineerida lae-, seina-, põranda- ja laualampe. Valgusteid saab sobitada vastavalt sellele, kas need annavad kaudset, suunavat või üldvalgust. Tavaliselt paikneb üldvalgusti ruumis keset lage ja kui töölaud on akna all või seina lä-
hedal, langeb laelambi valgus laua ääres istujale selja tagant ning tekitab tööpinnale varju. Nii ongi laualambi ülesanne valgustada konkreetset ala töölaual. Valgus peaks tulema paremakäelise jaoks vasakult poolt ja vastupidi.
Sisusta tuba lapse hobi järgi
Sisearhitekt Merle Kiiskman AAAStudiost soovitab toa kujundamisel arvestada lapse isikuomaduste ning tema hobide ja harrastustega. Lapse hobist lähtuvalt võiks võtta mingi detaili, mis on sobiv aksessuaar kogu toale. Liikuvale ja sportlikule lapsele püstita ronimispuu, kunstihuvilisele loo võimalus teha grafitit või maalilisi seinu. Tahvelvärv on trendikas ja asjakohane lapsele, kellele meeldib joonistada. Kui talle pakuvad huvi reisimine ja geograafia, võib seintele lisada maakaarte. Kui aga lapse suur kirg on lugemine, võiks tal olla lugemisnurgad – hästi sisustatud lugemispesad soodustavad lugemisharjumise kujunemist. Lastetubade sisustamisel on olnud Foto: Shutterstock
8
AUGUST 2019
Kooliaeg
ÕPIKESKKOND
Fotod: Shutterstock
pikalt trend teha sinna "pesa" või siis maja moodi siseehitused, mille abiga saab luua poolkorruseid, tänu millele tekib juurde lisapindu mängimiseks, lugemiseks, panipaikadeks või magamiseks. Lastele on alati meeldinud seintele paigaldatud turnimispuud, redelid ja rõngad – need loovad toas võimaluse ennast rohkem füüsiliselt liigutada, rippuda ning turnida. Mõistagi on see kasulikum kui nutiseadmete taga istumine. Veel võiks kasutada kiikesid ja ripptoole. Lapsed käivad tihti üksteisel külas ja vahel jäävad ka ööseks. Seega on mõistlik soetada ka üks kokkuvolditav madrats.
Asjade rühmitamine tagab alati korras toa
Ruumi võiks jagada erinevateks tsoonideks. Ühes ruumi osas on hobiga seonduvad asjad, teises koolitarbed jne. "Tuba saab kergesti jagada erinevateks osadeks kappide, riiulite, lükandseinte või kardinatega," selgitab Kiiskman. "Kui kasutada toa osadeks jagamisel suurt kinnist riiulit, jääb teine osa toast paraku pimedaks. Aga loomulik valgus ruumis on väga oluline." Et tuba oleks kerge korras hoida, on vaja piisavalt ruumi asjade hoidmiseks. Praktilisuse ja hubasuse saavutate, kui olete asjade paigutamisel maksimaalselt süsteemne: igal asjal oma koht. Mida rohkem väikseid detaile on uste taha "peidetud", seda puhtam ja korrektsem tuba on. Ükskõik kui korrektselt asjad ka avatud riiulitesse paigutatud poleks, tuba näib paraku segamini ja see ei tekita hubast tunnet. Kinnised riiulid, sahtlid, kapid ja muud panipaigad on väga
10
AUGUST 2019
Kooliaeg
Tooli ostma minnes võtke laps kaasa "Kui lähete ostma tooli, millel istudes koolilaps päevast päeva oma koduseid ülesandeid tegema hakkab, võtke laps kaasa," soovitab Tallinna lastehaigla pediaater dr Lagle Suurorg. Tool peab olema lapse pikkusele kohane, aga siin sentimeetriga mõõtmine ei aita, sest kõik inimesed on erinevad: mõnel on jalad pikad ja keha lühike, teisel vastupidi. "Lapse vanuse järgi ei saa tooli sobivust hinnata. Ainult toolile istudes saab selgeks, milline tool konkreetsele lapsele sobib. Istudes peavad jalad korralikult maha ulatuma ja selg peab olema vastu seljatuge sirge. Laps kasvab 2–10 cm aastas, kõige rohkem 7.–8. ja 10.–12. eluaasta vahel," räägib dr Suurorg. Sellepärast peab aeg-ajalt vaatama, kas pärast suvevaheaega vana tool veel sobib või peab uue tooma. Tool ei pea tingimata olema pehmendusega, sobib ka tavaline puutool. Plastmassist tooli dr Suurorg ei soovita.
praktilised. Sisustuselemendid, aksessuaarid, värvilised padjad ja kardinad pääsevad paremini esile, kui tuba on korras. Asjade süsteemseks paigutamiseks sobivad ideaalselt sahtlid, kummutid, riiulid ja kapid. Siis on iga asi omas kindlas kohas ja tuba ei lähe nii kergesti segamini. Väiksemad sahtlid ja riiulid aitavad paremini süsteemi luua
kui suured, sest suuri panipaiku peaks veel omakorda rühmitama.
Tapeet või värv?
Tapeet annab rohkem hubasust ja efekti, kuid värv on praktilisem. Toa üldmulje ei tohiks olla väsitav. Kindlasti ei tasu tuba üle koormata liigse tapeediga, eriti kui sellel on tugevad värvid ja suured mustrid. Mustrite puhul peab arvestama, et laps kasvab neist välja, ta vajab eri kasvufaasides erinevaid kujundeid. See, mis on kena esimese klassi lapsele, ei sobi viiendas klassis õppijale, ehk siis lastetoa tapeeti võiks vahetada iga kolme-nelja aasta tagant. Selles mõttes on värvidega lihtsam. "Mulle meeldib pigem variant, et ühes seinas on tapeet ja teistes värv – see annab rohkem mänguruumi ja edaspidi, kui on soov toa ilmet muuta, ei pea tervet tuba üle värvima, piisab tapeedi vahetamisest," räägib sisearhitekt Kiiskman. Tapeeti on võimalik ka spetsiaalse lakiga katta, mis annab võimaluse selle peale markeriga joonistada ja soovi korral seda ka kustutada. Koolilapse toas võib kasutada trendikaid koolitahvli värve, neid saab lasta toonida värvikaardi alusel just selliseks, nagu soovite. Värvi vahetamine on kõige lihtsam viis toa kujunduse ja meeleolu muutmiseks. Kiirelt saab toa ilmet uuendada, kui muuta toas olevate tekstiilide värvi, näiteks vahetada välja padjakatted. On hea, kui lapsed osalevad oma toa värvitoonide valimisel, aga kuna lapsed eelistavad tavaliselt väga julgeid ja kirevaid toone, siis on mõistlik lasta neil valida vaid paar värvi ja sobitada ise nende kirgaste toonide kõrvale näiteks halli ja beeži segu – see on hea alus kõikidele teistele värvidele.
TUNNE ENNAST MUGAVALT SISUSTUSMÖÖBLI ALLAHINDLUSTEGA.
KUNI
–22% KONTORILAUD Hind 81 €
“SATURN” KONTORITOOL Soodushind: 102 € (tavahind: 130 € )
SISUSTUSMÖÖBEL OÜ R. Tobiase 2, 10147 Tallinn • Tel 5912 9446 • E-post info@sisustusmoobel.ee
www.sisustusmoobel.ee
HUVIHARIDUS
Huviala,
mis päriselt huvitab. Kuidas seda leida? Erinevaid huviringe on nii palju, et tõenäoliselt leidub igale lapsele meelepärane. Mida kirjum valik, seda raskem on muidugi jõuda selle õigeni. Millest lähtuda huviala valikul ehk kuidas vanemana leida just oma lapsele sobivaim? Sport, kunst, muusika, kultuur või hoopis teadushuviharidus? Isegi nende valdkondade allharusid avamata on valikut tõepoolest rohkemgi, kui jõuaks end kurssi viia. Lapse suunamist võiks alustada aga just laiemate valdkondade vahel valimisest, seejärel valikut järgemööda kitsendades. Kas lapsele meeldib rahulikum või agressiivsem sport? Kas teda köidab rohkem joonistamine või meisterdamine? Kui täpset valikut on veel raske teha, võiks alustada väikelastele mõeldud üldisematest huviringidest, näiteks spordi- või kunstiringist. Küll seda, kas temast kasvab maaler või skulptor, võimleja või maadleja, näitab juba aeg. Mida huviringi valikul veel tähele panna, millal huvitegevusega üldse alustada ning kui palju aega peaks laps huvihariduse alla panema?
Vastab Kaire Soomets, Eesti Noorsootöö Keskuse suunajuht
Millal alustada huvitegevusega? Huvitegevusega alustamisel tuleb eelkõige lähtuda lapsest ja sellest, millal tal endal valmisolek ja huvi konkreetsete tegevuste või valdkondade vastu tekib. Huvitegevus ja -haridus on osa noorsootööst, mille alusväärtus on, et see põhineb noore vabal tahtel. Kui siiski konkreetsetest eluaastatest rääkida, siis huviharidus ja huvitegevus on mõnevõrra erinevad. Nimelt seisneb huvihariduse ja huvitegevuse vahe lihtsustatult öeldes läbiviimise kohast. Huviharidust viiakse läbi huvikoolides õppekava alusel ning enamasti algab huvikoolide vastuvõtt 12
AUGUST 2019
Kooliaeg
seitsmendast eluaastast. Huvitegevust võib läbi viia aga ka teistes organisatsioonides (nt koolides, noortekeskustes, noorteühingutes jm), kus tegevus toimub samuti süsteemse juhendamise kaasabil. Huvitegevuste valik on laiem ning osalemisega saab ka noorsootöö kontekstis varem alustada. Kuid kindlasti tasub lapsevanematel tähelepanu pöörata siiski lapse enda valmisolekule ja huvile, samuti ringi või trenni sobivusele lapse vastavas arenguetapis. Millest lähtuda huviala valikul? Huviala valiku peab määrama noore enda huvi ja tahe, seega valiku tegemisel tuleb lapsega arutada ja koos olemasolevaid võimalusi uurida. Vanematel on suur roll lapse arengu toetamisel ja suunamisel, kuid lähtekohaks tuleks siiski võtta lapse tahe. Valiku tegemisel tuleb arvesse võtta nii piirkonnas asuvaid võimalusi kui ka tegevuseks vajalikke vahendeid. Siin on riik omavalitsustele appi tulnud ja 2017. aastast on valdadele-linnadele eraldatud 34,2 miljonit eurot täiendavat toetust huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavuse parandamiseks ning mitmekesisemate osalemisvõimaluste pakkumiseks. Toetuse abiga saab ületada erinevaid takistusi, mis jäävad noore ja tema valitud huvialavaldkonna vahele, sealhulgas transporditoetus, võistlustel osalemise tasude kompenseeri-
Foto: Shutterstock
LAPSED
! I N N E R T E S I N TEN ootab treeningutele kõiki tennisehuvilisi vanuses 5-17 aastat.
Meie noor ja motiveeritud treenerite kollektiiv leiab jõukohast ning arendavat tegevust nii algajatele kui ka juba kogenud võistlusmängijatele. Grupid moodustatakse vastavalt vanusele ning tasemele. Treeningutega saab alustada juba augustis.
Lisaküsimused ja registreerimine: tennisekool@tallink.ee www.tallinktennisekeskus.ee tallinktennisekool Osmussaare 7, avatud E-R 7–23 | L-P 9–21
HUVIHARIDUS mine, isiklike õppevahendite soetamine ning uute huvihariduse ja -tegevuse võimaluste loomine. Huvihariduse ja huvitegevuse korraldamisel on omavalitsustel oluline roll: prioriteetide sätestamine ning eelarvevahendite planeerimine eesmärkide saavutamiseks. Seega, kui noore huvi on tema osalusel välja selgitatud, kuid lapsevanem ei tea, kust leida sobiv võimalus, tasub esmalt pöörduda omavalitsuse poole – noorsootööspetsialist peaks olema see esimene kontakt, kes oskab suunata õige huvikooli või -tegevuse poole kodukandis või kaugemal. Sageli räägitakse, et iga laps peaks käima vähemalt ühes huviringis. Kas see võiks paika pidada? Huviharidus ja -tegevus on osa noorsootööst ja mitteformaalsest õppest, millel on oluline positiivne mõju isiksuse mitmekülgsele
AIKIDOKLUBI TAIKIKAI anno 1991
BUDO TREENINGUD ALUSTAJATELE
AIKIDO Aikido treeningu sisuks on füüsilised ning vaimse arengu treeningud vastavalt igaühe võimete tasemele. Aikido treening ei ole kasulik mitte ainult tervisele, vaid see arendab igapäevaelus vajalikku loomupärast enesekindlust. IAIDO Iaidō, lühendina iai, on Jaapani võitluskunst, milles keskendutakse mõõga kiirele haaramisele ja ootamatule rünnakule vastu astumisele. NAGINATA Naginata on üks mitmetest traditsioonilistest Jaapani lähivõitluse relvadest (nihonto), mis algselt oli kasutusel feodaalse Jaapani sõdalas- ehk samuraiklassides, aga samuti jalaväelaste (ashigaru) ja sõdalasmunkade (sōhei) seas. Arhetüübina on naginata saanud ikooniliseks ehk pühaks relvaks Jaapani kõrgklassi kuulunud naissoost sõdalaste (onna-Bugeisha) juures. KONTAKT:
www.taikikai.ee
E-POST: KOHT:
tel. +372 5077 993 info@taikikai.ee Aikidoklubi Taikikai, Sõle 40, Tallinn
Võta ühendust ja TULE TUTVUMISTREENINGULE
14
AUGUST 2019
Kooliaeg
arengule ning kujunemisele hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks. Osalemine noorsootöös, sh huvihariduses ja -tegevuses, on seega kahtlemata kasulik, kuid mitte kohustuslik. Taas peaks lähtuma konkreetsest noorest ning tema tahtest, huvidest ja vajadustest. Mõni laps aga jookseb tihti ühest trennist ja huviringist teise. Kui palju võiks laps tegelikult oma aega huvialade alla panna, et see ei kahjustaks koolitöid ning jätaks aega ka puhkamiseks ja vaba aja tegevusteks? Tõepoolest, üks ei tohiks segada teist. Nii nagu ka koolitööde maht ei tohiks takistada noori huvialadega tegelemast ega puhkamast. Pigem peaksid formaal- ja mitteformaalõpe teineteist täiendama ning see on ka üheks haridus- ja noort eva l d ko n n a väljakutseks. Kohalikul tasandil on ka palFoto: Shutterstock ju häid näiteid, kuidas mitteformaalses õppes kogetut on arvestatud ka formaalõppes. Sellised praktikad on igati tervitatavad ning Eesti Noorsootöö Keskus jätkab nende toetamist ja juurutamist. Sageli tekib mingis vanuses või etapis ka teatav vastumeelsus. On teil soovitusi, kuidas aru saada, kas hobi on lapsele päriselt vastumeelne või on see lihtsalt jonn, mida tuleb ikka aeg-ajalt ette? Üht kõigile sobivat lahendust ei ole. Iga laps on erinev ja teda tunneb kõige paremini tema vanem. Pigem olla alati oma lapsele toeks, kuulata teda ja tema põhjendusi, pakkuda lahendusi, aga ka usaldada tema valikuid. Olulised otsused, eriti sellised, mis puudutavad nii otseselt last ennast, tuleb teha lapsega koos. Küll aga juhtub sageli ju ka nii, et vanema enda ootused on lapse omadest eespool. Kuidas seda ära hoida? Et iga laps ja noor tegeleks just sellega, mis talle endale päriselt meeldib, ning vanema ootused ja soovid jääksid rohkem tagaplaanile. Lapse suunamisel ja toetamisel tuleb lähtekohaks võtta lapse enda huvi. Huvi äratundmiseks võib pakkuda lapsele tegevusi, mis on erinevate huvialadega seotud. Seejärel arutada lapsega, mis laadi tegevused kõige rohkem meeldisid ja miks, millega tahaks ta veel edasi tegeleda ja millised võimalused selleks on. Suunamise eesmärk on tagada lapse turvaline areng, arvestades tema isiklikke huvisid ja vajadusi, suunamine ei tähenda lapse survestamist vastata vanemate isiklikele eelistustele ja ootustele.
PEREPUHKUS
Kuus
teemaparki Euroopas, mida lastega külastada Kas soovid perega ette võtta teemapargi külastusega reisi, kuid teemaparkide Meka Orlando teisel pool lompi jääb liiga kaugeks ja kulukaks? Pole probleemi! Toome välja kuus Euroopas asuvat hinnatud teemaparki, mida võib nii suurte kui väikestega külastada. FOTOD: PIXABAY
18
AUGUST 2019
Kooliaeg
Disneyland Prantsusmaal
Kõige populaarsem teemapark Euroopas! Ligi 20-ruutkilomeetrisel alal laiuv mastaapne kompleks Pariisi külje all koosneb kahest pargist, millest esimene on pühendatud peamiselt klassikalisele Disneyle, mistõttu ootavad teid seal ees Lumivalguke, Pinocchio, Disney logol ilutsev uinuva kaunitari loss jpm. Moodsamad ajad on esindatud näiteks Kariibi mere piraatide ja selliste legendaarsete nimedega nagu Indiana Jones ja Jules Verne, mida
muidu ei oskakski Disneyga seostada. 2002. aastal avatud teine park on pühendatud Walt Disney kaasaegsele filmistuudiole ning sealt leiab muu hulgas ka Pixari animafilmidest tuntud tegelasi ja atraktsioone. Lähiaastatel on aga oodata uusi Marveli universumi, Star Warsi ja Frozeni teemalisi laiendusi – ligi 2 miljardi eurose rahasüsti saanud Pariisi Disneyland plaanib oma esimesed suuremad muudatused avalikkuse ette tuua 2021. aastal. Seega on, mida oodata!
PEREPUHKUS
Tropical Islands Saksamaal
Troopilised saared Saksamaal – kõlab veidralt, kas pole? Berliini külje alt leiab vaheldusrikka vee- ja spaakeskuse Tropical Islands. Tegu on maailma suurima sisetingimustes oleva veekeskusega, mis on ehitatud endisesse õhulaevade angaari. Teemapark on oma nime vääriline, sest suudab palmide ja džunglijõgedega tekitada tõeliselt troopilise atmosfääri. Keskusest ei puudu ka Saksamaa pikimad veeliumäed ja väga korralik saunakeskus. Kõigele lisaks on võimalik ette võtta õhupallilend läbi angaari! Tropical Islandsi külastamise teeb atraktiivseks Saksamaa kvaliteetne raudteeühendus, mis võimaldab Berliini linnapuhkuse ajal kerge vaevaga keskusesse jõuda.
PortAventura World Park Hispaanias
Suurepärane sihtkoht nii suurtele kui väikestele! Kataloonias Costa Doradas asuv PortAventura on nii kuurort
kui teemapark, mis on läinud nii kaugele, et pakub majutust viies erineva temaatikaga hotellis, millele tulevikus lisandub ka Ferrarile pühendatud viietärnihotell. Suuremad pargi alad on inspireeritud vanadest tsivilisatsioonidest, sealhulgas Hiinast, Mehhikost ja Polüneesiast. Omal kohal on ka 2017. aastal avatud Ferrari Land, kus asub Euroopa kiireim Ameerika mägede atraktsioon.
Europa-Park Saksamaal
Pea 6 miljoni külastajaga aastas jääb Europa-Park terves Euroopas populaarsuselt alla vaid Pariisi Disneylandile. Lõuna-Saksamaal Prantsusmaa piiri lähedal paiknevas pargis on tervelt 13 erinevat Ameerika mägede atraktsiooni! Kokku on pargis külalistele avatud 72 erinevat atraktsiooni. Temaatiliselt leiab pargist erinevatest regioonidest inspireeritud atraktsioone, teiste seas Miri kosmosejaam (Venemaa), parvesõit fjordidel (Skan-
dinaavia) ja jalgpalliareen (Inglismaa). Esindatud on ka vendade Grimmide muinasjutud.
Gardalandi kuurort ja park Itaalias
Itaalia Alpide jalamil Garda järve ääres asuvast pargist leiab midagi tõeliselt pisikestele: külalisi tervitavad Põrsas Peppa, Kung Fu Panda, maagiline mets ja Peeter Paan! Suuremad külalised saavad lasta ennast kõrgustesse lennutatada erinevade nurkade alt, sest atraktsioonide nimistust leiab ka seitse tõelist adrenaliinitekitajat. Kokku on pargis 36 atraktsiooni. Gardalandi kasuks räägib hea ja soodne otseühendus Tallinna ja Milano vahel. Viimasest saab parki mugavalt nii bussi kui rongiga.
Tivoli Gardens Taanis
Sõna 'tivoli' ei kuule siin Maarjamaal enam kuigi sageli. Õnneks on väljaspool Eestit lõbustuspargid endiselt nõutud ja seda ka Kopenhaagenis, kus asub tõeline lõbustusparkide klassika — Tivoli Gardens. Rohkem kui 175 aastat tagasi rajatud Tivoli Gardens on maailmas vanuse poolest teine tegutsev lõbustuspark, jäädes alla vaid oma riigisisesele vanale rivaalile, Dyrehavsbakkeni pargile, mis rajati lausa aastal 1583. Seega võib julgelt väita, et perekondade meele lahutamine on taanlastel veres. Lennuühendus Eesti ja Taani vahel on hea ning kesklinnas asuv Tivoli Gardens jääb Kopenhaageni lennujaamast vaid 12 km kaugusele. Allikad: Reisijuht.ee, Reisidiilid.ee
20
AUGUST 2019
Kooliaeg
SILMADE TERVIS
Koolilaste silmi kimbutab
lühinägelikkus
Üha rohkem lapsi vajab kooliikka jõudes prille ning suur osa neist just lühinägelikkuse tõttu. Ehkki oma osa võib olla geneetikal, tasub kindlasti hoida silma peal laste vaba aja veetmisel ekraanide ees ning osta kirjutuslauale korralik lamp. Samuti tuleb last koostöös kooliga prillikandmise juures julgustada, sest paljud lapsed häbenevad seda. Ida-Tallinna keskhaigla silmakliinikus töötava dr Kadi Palumaa sõnul esineb lastel mitmeid silmaprobleeme: "Kui lapsele on prillid välja kirjutatud, tuleks neid kindlasti ka kanda," rõhutab ta. "Väide, et silm peab prillidest puhkama ja ise tööd tegema, sest muidu jääb see laisaks, ei ole õige. Vastupidi, prille kandes lapse silmad puhkavad ning ilma prillideta on tema silmad pinges, põhjustades kaebusi, näiteks peavalu. Kui laps ei soovi prille kanda, tuleb pigem kontrollida prillide sobivust."
Plussprillid peab laps saama õigel ajal
"Kindlasti soovitan teha esimese nägemiskontrolli lapse kolmandal või neljandal eluaastal, nii saab osa kõrvalekaldeid tuvastada juba varakult. Lapse silm areneb kuni üheksanda eluaastani, nii et mida varem jaole saame ja mida varem laps vajadusel prillid saab, seda parem," ütleb dr Palumaa. "Suurem probleem on hüpermetroopia ehk plussprillide vajadus. Kui seda õigel ajal ei diagnoosita ja prille välja ei kirjutata, on oht, et lapse silm (või silmad) jääb amblüoopseks ehk laisaks ning seda ei ole hilisemas elus võimalik korrigeerida laseri ega teiste operatsioonidega," hoiatab dr Palumaa.
Lühinägelikkus – sagedane mure
"Koolilaste seas on kõige sagedasem nägemishäire lühinägevus ehk müoopia," kinnitab Silmalaseri ja Tallinna lastehaigla silmaarst dr Maria Malva. "Silmamuna pikitelg kasvab ja silma op-
Foto: Pixabay
22
AUGUST 2019
Kooliaeg
SILMADE TERVIS
Foto: Hendrik Osula
tilises ehituses ehk refraktsioonis tekib nihe miinuse suunas, mille tagajärjel halveneb kaugele nägemine. Laps ei näe hästi koolis tahvlile ning hakkab kissitama. Väikese müoopia korral läheb kaugele vaatamiseks vaja miinusprille, lähedale nägemine on selge ka ilma prillideta," selgitab dr Malva. "Müoopia kasvu ja nägemisteravuse jätkuva languse korral on prille tarvis kanda pidevalt ning kasutada neid nii lähedale kui ka kaugele vaatamisel. Müoopia tekib igas vanuses, kuid koo-
lieas enamasti 10–12-aastaselt, ja võib progresseeruda 18.–20. eluaastani. Hiljem silma kasv peatub ja müoopia stabiliseerub," lisab dr Malva.
Silmade pingutamist saab piirata
Millised meetmed kasutusele võtta, kui on kartus, et lapsel võib tekkida lühinägelikkus? "Kindlasti peaks üle vaatama koolilapse toa valgustuse. Korralik laualamp võiks igal lapsel kodus olla. Hämaras ruumis lugemine või pi-
medas arvuti ja teleri vaatamine väsitab silmi mitu korda rohkem kui õige valguse puhul," toob dr Malva välja tähtsaima. "Nutiseadmete tarbimist ei pea ära keelama, küll aga piirama. Liigne ekraani vaatamine võib ka tervete silmadega lastel põhjustada kaebusi: silmade väsimist, punetust ja kipitust," lisab ta. Dr Palumaa sõnul lapsed ise silmanägemise halvenemist enamasti ei tunneta, seepärast tuleks vanematel olla tähelepanelik ja esmas-
SILMADE TERVIS te märkide ilmnemisel – kissitamine, teleri vaatamine lähemalt kui varem – laps silmakontrolli suunata," paneb arst täiskasvanutele südamele. Esmase kontrolli saab teha ka perearst või optometrist, seega ei tohiks pikad vastuvõtujärjekorrad mureks olla.
Kui tihti peab silmaarsti juures käima?
Dr Malva sõnul ei pea koolilapsed, kel nägemine korras ja kaebused puuduvad, igaks juhuks kontrollis käima. Nägemishäiretega ja prillikandjad õpilased võiksid käia silmaarsti juures üks kuni kaks korda aastas. "Koolilapsed, kel on tekkinud subjektiivsed silmakaebused või kel on avastatud nägemisteravuse langus, peaksid kindlasti esmalt silmaarsti vastuvõtule minema," täpsustab dr Malva. "Lisauuringute käigus on võimalik nägemist ja refraktsiooni täpsemalt hinnata, silmapõhju kontrollida ning täpne diagnoos panna." Allikas: Terve Pere
Kõigile õpilastele!
Foto: Pixabay
Profülaktiline nägemiskontroll Optometristi vastuvõtule profülaktilisse nägemiskontrolli on oodatud koolieelikud enne esimesse klassi minekut, et teha koolieelne nägemiskontroll, ja kõik kooliealised lapsed. Optometrist teeb vajalikud nägemisfunktsioonide uuringud, väljastab vajadusel prilliretsepti või suunab silmaarsti vastuvõtule. Prillikandjad lapsed on alates 12. eluaastast oodatud optometristi vastuvõtule regulaarsesse prillikontrolli.
Kaks klaasi ühe hinnaga!
Allikas: www.lastehaigla.ee
Silmaarsti nägemiskontroll koolilastele! • Oftalmoloogi konsultatsioonid
TALLINN Foorumi Keskus, Narva mnt 5, tel 5850 9304 Kotka Tervisemaja prilliäri, Kotka 12, tel 5850 9303 Ravi 14, tel 5850 9310 HAAPSALU Haapsalu Kaubamaja, Tallinna mnt 1, tel 5850 9319
• Keerulised prilli- ja kontaktläätsemäärangud • Kontaktläätsed erijuhtudel, sealhulgas lastele • Silmadefekte peitvad kontaktläätsed
JÕHVI Keskväljak 6, tel 335 6110 NARVA Tallinna mnt 8, tel 357 3064 Fama Keskus,Tallinna mnt 19c, tel 356 6660 E-POOD shop.lensoptika.ee
Kotka Tervisemaja Kotka 12, C-maja II korrus tel 501 8969 WWW.SILMAKABINET.EU
Pakkumine kehtib raamide ja klaaside koosostul! Kampaania reeglid kauplusest või www.lensoptika.ee
NUTIMAAILM
Et nutiseade
ei oleks lapse elus põhiline Koolilapsed peavad koolitööde tegemisel kasutama internetti. Pärast koolitööde tegemist tahaksid nad mängida ja helesinine ekraan võib paista tunduvalt ägedam kui raamatud või maja taga olev mänguplats. Ahvatlevate mängude pärast kipuvad nutiseadmed jõudma lasteni aga juba tunduvalt varem, tihti võib ekraani näha juba kõigest paariaastase käes. Selleks et lapsed piiritusse nutimaailma ära ei eksiks, peaksid vanemad neid veidi suunama. TEKST: TRIINU MÖLDER FOTO: SHUTTERSTOCK
Piirid lepi kokku lapsega koos
Nutiseade võib lapse jaoks kujuneda lausa nii heaks ja põnevaks sõbraks, et tal on sellest raske loobuda ning seadmega koos veedetud aeg kipub lõpuks ületama mõistuse piire. Kellelegi ei meeldi olla parimast sõbrast lahutatud ja nii kipub ka laps seadme käest ära võtmisel selle vastu häälekalt protestima. Et probleem nii sügavaks ei muutuks, võiksid vanemad koos lapsega kohe alguses paika panna seadme kasutamise piirid ning last selle kasutamisel suunata ja eakohaselt virtuaalmaailma ohtudest rääkida. Last reeglite seadmisse kaasates ja talle ausalt asju seletades saavutab vanem temaga usalduse ning hiljem tekib vähem arusaamatusi ja probleeme. Turvali26
AUGUST 2019
Kooliaeg
suse huvides tasub kaaluda vanemliku kontrolli rakendusi. Nende abiga saab piirata nutiseadme kasutamise aega – määrata ajalimiit või iga päeva kohta kindlad kellaajad. Samuti on võimalik määrata, milliseid rakendusi laps saab või ei saa kasutada.
Loogika ja loovus nutiseadmes
Targa vanema juhendamisel saab nutiseadmest hea sõber, mis aitab lapsel targemaks saada ega hõiva seejuures kogu tema aega. Selleks peab lapsevanem esmalt uurima rakenduste sisu ja seejärel last nende kasutamisel juhendama. Peale sõjamängude leidub palju näiteks loovust, loogikat ja keeleoskust arendavaid mänge. Rakendustega saab õppida programmeerimist või joonisfilmide tegemist, mil-
lest võib suurema huvi korral kujuneda lapsele hobi. Koolilaste soovituslik päevane ekraaniaeg on kuni kaks tundi, koolieelikute puhul on see kuni pool tundi. Sel teemal leidub ka vastandlikke seisukohti. Ühe arvamuse kohaselt annab iga suhu kasvanud hammas ühe minuti ekraaniaega päevas. Teised arvavad aga, et enne kooli ei ole lapsel üldse tarvis ekraanidega kokku puutuda. Tavaliselt ostetakse esimene telefon lapsele kooli minnes, sest siis hakkab laps rohkem iseseisvalt liikuma. Vanemad peaksid alati meeles pidama, et lapsed õpivad rohkem nende tegude järgi. Kui vanem veedab pärast tööd pool õhtut teleri ees ja teise poole nutitelefoni ekraani toksides, arvab laps, et selline teguviis on normaalne. Hiljem aga riidleb nutisõltuvuses vanem lapsega, et ta terve õhtu nutiseadmega mängis. Nii saab laps segaseid signaale ning võib muutuda trotslikuks, sest temale kehtivad sama asja kohta teistsugused reeglid kui vanematele. Kui ise hea nutikäitumisega eeskuju annate, kasvab lapsestki arukas kasutaja ja nii ei hõiva nutiseade kogu tema aega.
Soovitused kuidas toetada last nutimaailmas tegutsemisel 1. Probleemi puhul püüa last hukkamõistu asemel mõista. 2. Tuleta meelde, et viisakusreeglid kehtivad ka nutimaailmas. 3. Lepi nutiseadme kasutusreeglid kokku lapsega koos ja jälgi nende täitmist. 4. Anna hea nutikäitumisega lapsele eeskuju. 5. Ole kursis nutimaailma arenguga. 6. Õpi tundma sotsiaalmeediat. 7. Hoia lapse tegemistel sotsiaalmeedias silma peal, kuid austa tema privaatsust. 8. Veeda lapsega nutimaailmas koos aega. 9. Soovita lapsele veebilehti, mida ta kasutada võiks. 10. Nutiseade on tore kaaslane, kuid ei asenda lapsevanemat. Allikas: www.lasteabi.ee
KOOLISTRESS
Stressis lapsele
on iseloomulik pidev ärritunud olek ja tujukus TOO OMA LAPS TANTSIMA! VALI LINN: TALLINN, PAIDE, ELVA Crause Tantsukool kutsub teie lapsi võistlustantsu ettevalmistuskursusele Oodatud on poisid ja tüdrukud alates 5. eluaastast.
ALUSTAME SEPTEMBRIS Lisaks seltskonnatantsuinfot täiskasvanutele ja gümnasistidele!
TULE ÕPI TANTSIMA!
Täiendav info:
tel 510 4464, e-post crause@crause.ee,
UURI, KAUA SAAD TASUTA
crausetantsukool
KOOLISTRESS
Müüt nr 1:
lastel ei ole stressi
Mida aeg edasi, seda enam teadvustatakse ühiskonnas kooliga kaasnevat stressi ning selle ohtlikkust noore inimese minapildile ja käitumisele. Vaatamata sellele ringleb meie hulgas jätkuvalt mitmeid murdmist nõudvaid müüte. Järgnevalt vaatame koos Audentese algkooli koolipsühholoogi Triin-Ketlin Siskaga neist nii mõnelegi tõsiselt otsa. Foto: Annika Haas
Nii mõnedki täiskasvanud on jätkuvalt eksiarvamusel, et vaid nemad kogevad stressi, lapsed ja noorukid aga kohe kindlasti mitte. Paraku ei vasta see tõele. Kuigi mõningane stress jõuvarude mobiliseerimiseks on isegi kasulik, aidates valmistuda kriitiliseks momendiks, nagu kontrolltöö, eksam või eesootav spordivõistlus seda kahtlemata on, siis liiga palju stressi mõjub ilmselgelt laastavalt. Lapse stress võib tuleneda eri allikatest, sealhulgas kohanemisraskustest kooliga, samuti õpiedukusest, sõprussuhete loomisest ning säilitamisest. Teinekord ka püüdlusest vastata vanemate, õpetajate ja treenerite liigagi kõrgetele ootustele.
Müüt nr 2:
laps kindlasti ütleb, kui midagi on pahasti
Igas vanuses noorukitel, eriti aga noorematel, on tihti raske oma stressikogemust ära tunda, veelgi enam sõnas-
Lasteabitelefon 116 111 Lasteabitelefon 116 111 töötab üle-eestiliselt ööpäevaringselt ja kõned on kõigile helistajatele tasuta. Oodatud on kõik pöördumised, mis on seotud laste, lapsi puudutavate teemade või abivajava lapsega. Pöördujateks võivad olla nii lapsed ise kui ka täiskasvanud. Soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks. Kõnedele vastatakse nii eesti kui vene keeles, vajadusel ka inglise keeles. Kui helistada ei soovita, saab nõu küsida ka interneti teel: www.lasteabi.ee online-nõustamine "Küsi abi" e-posti aadress: info@lasteabi.ee Skype: Lasteabi _116111 Facebook ja äpp otsisõnaga "Lasteabi" Allikas: lasteabi.ee
KOOLISTRESS tada. Lapsed väljendavad oma stressi suurenenud mure, hirmu ja vastumeelsusega, samuti enda kohta käivate negatiivsete kommentaaridega, näiteks "Ma ei meeldi kellelegi", "Ma olen rumal" või "Mitte miski ei ole enam tore". Stressis lapsele on iseloomulik pidev ärritunud olek ja tujukus, siiani naudingut pakkunud tegevused ei paelu enam. Sageneb kooli ning rohkete murede üle kurtmine, vanema või õpetaja külge klammerdumine. Tõsiseks tunnuseks on ka muutused unerütmis ja õudusunenäod, samuti märgatavalt kasvanud või kahanenud söögiisu.
LUGEJAKIRI
Müüt nr 3:
Kahemehest viieliseks: lepi sellega, et peab koolis käima, vara ärkama ja koduseid töid tegema Koolistress on tõsine asi. Olen selle läbi elanud ja seetõttu usun, et tegu pole lahendamatu probleemiga. Minu kogemus koolistressiga ulatub tagasi umbes kuuendasse klassi. Mul oli matemaatikaõpetajaga kana kitkuda ja ma ei suutnud tunnis keskenduda ega midagi uut õppida. Matemaatikahinded langesid ja mõni veerand oli isegi "2". Arvasingi, et nüüd on kõik, ma ei suuda enam. Puudusin palju ja olingi juba alla andmas, kuid õnneks lõpetasin kuuenda klassi siiski ära. Seitsmendas klassis vahetasin kolimise tõttu poole aasta pealt kooli. Algul olin uue kooli suhtes väga skeptiline. Ma ei tahtnud sinna minna, ma ei tahtnud üldse kooli minna. Uues koolis hakkas aga kõik ülesmäge minema: õpetajad olid toredad, klassi- ja koolikaaslased samuti. Hakkasin uuesti korralikult õppima ja sain aru, et asi pole üldse hull. Kõik sai korda, hakkasin saama häid hindeid ja tahtsin jälle koolis käia. Lõpetasin põhikooli kiitusega. Koolisüsteemi panevad kokku siiski inimesed, kes teavad, mida teevad. Õpilastele võib tunduda, et vara ärkamine ja kodus õppimine on üle mõistuse. Samas ei mõtle õpilased praeguse süsteemi alternatiividele. Praegu kestab tavaline koolipäev hommikul kella kaheksast kella kolmeni päeval. Kui kool algaks näiteks kell 10, siis kestaks kool aga kella viieni õhtul. See on kahe otsaga asi. Ühtpidi oleks hommikuti tore magada, kuid teisalt ei tundu tore õhtutundideni koolimajas istumine. Pigem ütleksin, et raske on hommikuti üles saada, aga kui see katsumus on juba ületatud, siis edasi läheb libedalt. Päeva peale on isegi hea tuju, et olen tegus ja kõik sujub. Tuleb leppida sellega, et peab koolis käima, vara ärkama ja koduseid töid tegema. Haridus on tähtis ja selle nimel tasub pingutada. Lisaks on vara ärkamine ja koduste tööde tegemine distsiplineeriv. Kui lähed kuskile tööle, algab tööpäev, nagu koolipäevgi, kell kaheksa hommikul. Koduseid töid võib-olla pole, kuid see-eest on vastutus. Arvan, et minu puhul aitas paljuski keskkonnavahetus. Halvad mälestused jäid seljataha ja pöörasin justkui uue lehekülje. See oli minu elus omamoodi uus algus, sest polnud enam negatiivseid tundeid, polnud vimma matemaatikaõpetajaga ja ühel hetkel oli kõik korras nagu Norras.
kui laps kaebab millegi üle, siis ta lihtsalt vingub niisama
Stress võib ilmneda ka füüsiliste sümptomite, näiteks kõhu- ja peavalude, voodimärgamise või väsimuse kujul. Kui laps käib sagedasti kooli meditsiiniõe juures, kuid arstid ei leia sümptomitest haigusi, võib tegemist olla stressireaktsiooniga. Sellisel juhul tuleks möödunule korra tagasi vaadata ja mõelda, ega sümptomite ilmnemine ei ole seotud mõne kindla olukorraga, näiteks kontrolltööga.
Müüt nr 4:
teismelise halb käitumine on tüüpiline ealine iseärasus
Sagedasem sõprade seltsis viibimine on tavaline täiskasvanuks saamise osa. Ent kui noor hakkab oma vanemaid vältima, pereliikmete suhtes suurt vaenulikkust üles näitama või pikaaegseid sõpru uute vastu välja vahetama, võib see kõik stressile viidata. Enamasti vihjavad just negatiivsed muutused käitumises üsna selgelt sellele, et midagi on valesti.
Tehke koostööd!
Lapsed, noorukid ja vanemad ei pea sugugi stressiga üksi silmitsi seisma. Tihti aitab kas või seegi, kui koolipsühholoogiga rääkida, et siis juba koos spetsialistiga lahendus leida.
Allikas: naistekas
Allikas: perejakodu.ee
Foto: Hendrik Osula
30
AUGUST 2019
Kooliaeg
ÕIGE VALIK. IGAKS KOOLIPÄEVAKS.
Deana Noop Youtuber