Koolijuht

Koolijuht

Sügis 2013

SA Innove ESFi programmi “Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014” tegevusi tutvustav erileht

Foto: SA Innove

Koolikultuuri eest vastutab koolijuht

Koolijuhtide esimesed koolituspäevad tänavu jaanuaris Tallinnas.

Koolitused tõstavad koolijuhtide kompetentsust SA Innove ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014” nimi on suhtluskeeles lühenenud mõnusalt õpetajaprogrammiks. Lühikese nime taga on mahukad tegevused ja mitmekülgne sihtrühm: koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi õpetajad, kutsehariduse üldhariduslike ainete õpetajad, kutset taotlevad õpetajad, koolis töötavad tugispetsialistid, haiglaõpetajad, haridusasutuste juhid.

Keiu Tamm SA Innove ESFi programmijuht, Elve Kukk ESFi programmi peaspetsialist Just koolijuhid on sel ja järgmisel aastal programmi tegevuste keskmes. Pädevate koolitajate ja kogemustega praktikute juhendamisel otsitakse meeskonniti vastust küsimustele, kuidas juhtida tänapäeva kooli ja luua koolis õpilase arengut toetav keskkond. Teisisõnu – koolijuhid tõstavad juhtimisalast kompetentsust.

Esimesed koolitused

2006. aastal töötati üldhariduskoolide juhtidele välja tänapäeva nõuetele vastav kompetentsusmudel ja sellele vastav õppekava. 2011. aastal arendati mudelit edasi ja kavandati koolitused, mis toetaksid koolijuhti tema karjääri vältel. Õppekavani ja koolituse korralduse põhimõteteni jõuti 2012. aasta augustis, kui oma töö lõpetas 17-liikmeline ekspertrühm.

Jaanuaris 2013 kogunesidki 10 koolimeeskonda koolitustsükli „Üldhariduskoolide süsteemne ja terviklik juhtimine” avapäevale Tallinnas.

Koolid valiti konkursi korras ja see oli ühtlasi juhtide koolituste algus. Koolituse moo-

dulid olid „Organisatsiooni arengu juhtimine”, „Õpikeskkonna kujundamine”, „Personalijuhtimine”, „Ressursside juhtimine”, „Enesejuhtimine”. Koolitustsükli edukaks lõpetamiseks esitas iga meeskond oma koolis elluviidud parendusprojekti, mille tulemusena midagi muutub kooli protsessides, õppekvaliteedis, juhtimises, õpilaste või õpetajate heaolus. Kokkuvõtteid tehti novembri alul Pärnus koolituse lõpuseminaril.

Meeskonnakoolitused

Augustis algasid haridusasutuste meeskondade koolitused üle Eesti. Fookuses on koolipidaja, -juhi ja õpetaja vastutus haridusasutuse juhtimisel, õppekava arendamine haridusasutuse tasandil, väärtuskasvatus. Koolitused lähtuvad nendest teemadest, kuid on maakondades planeeritud ja korraldatud erinevalt. Koolitused kestavad järgmise aasta augustini.

Töökoormus ja palk

Kolmas suund alustab kohe ja on otse elust dikteeritud: koo-

litustsükkel „Uue töö- ja palgakorralduse rakendamine kooli kui õpilast toetava arengukeskkonna kujundamisel” (tänavu detsembrist – 2014. aasta märtsini). Koolitustel osalevad maakondade koolijuhid, maavalitsuse haridusnõunik, kohalikust omavalitsusest haridusküsimustega tegelev ametnik. Õpitakse, kuidas lähtuda kooli juhtimisel eelkõige õpilasele parima arengukeskkonna loomisest; olla kooli arengu vedaja; siduda uut töö- ja palgakorraldust kooli eesmärkide ja visiooniga; hinnata õpetajate tööd ja pädevusi. Oluline on, et koolitajad on koolijuhid, keda toodi esile 2013. a kevadel kampaania „Märka head koolijuhti” käigus ning kes on silma paistnud koolijuhtide koolitajatena oma maakondades.

Võrgustikutöö

Jätkuvalt toetab õpetajaprogramm aineliitude ja -ühenduste võrgustikutööd. Aineühenduste ettevõtmistest annab ülevaate kord kvartalis ilmuv õpetajate võrgustikutöö elektrooniline uudiskiri.

Augustis toimus viies pedagoogide ühenduste ülene koostööpäev (PÜÜK), kus õpetajad otsisid loovuse algeid nii iseendas kui ka õppisid, kuidas äratada õpilastes loovust. Koostööpäev on õpetajatele praktiliste kogemuste vahetamise koht. PÜÜKidest on saanud kena traditsioon.

Oktoobris algas koolitus „Pedagoogide võrgustike metoodika arendamine läbi üksikliikme individuaalse arengu”.

Koolitus toetab õpetajat kui täiskasvanute koolitajat õpetajate võrgustiktöös. Eesmärk on, et võrgustikutöös edukad arendusideed jõuaksid ka kooliellu.

Programmi toel osales Eesti OECD rahvusvahelises õpetamise ja õppimise uuringus TALIS 2013.

Koolitustsükkel „Koolieksami eksamiülesannete koostamine ja hindamine” aitas 20 pilootkoolil välja töötada komplekseksami eristuskirja ja näidiseksamitöö.

Programmipere – Keiu Tamm, Elve Kukk, Ada Lumiste, Ülle Übius, Anneli Hummal ja Lauri Veski – tunneb rõõmu tehtu üle ning ütleb aitäh koostööpartneritele.

Mart Laidmets

HTMi üld- ja kutsehariduse asekantsleri Oleme üha enam hakanud rääkima kooli kujundamisest, mille olulisteks märgusõnadeks on õppiv, huvitav ja innovatiivne organisatsioon. Isegi järgmise seitsme aasta haridusprioriteete paika panev haridusstrateegia 2014–2020 on viie eesmärgi seas rõhutanud ka pädevate ja motiveeritud õpetajate ja õppeasutuste juhtide võtmerolli. Õppivas organisatsioonis muutuvadki üha tähtsamaks motivatsioon ehk soov tööd teha, pädevus ehk oskus ja võime seda tööd teha. Kolmandaks on oluline ka õppimiskeskkond. Koolijuhi roll on siin määrava tähtsusega.

Riiklike regulatsioonide paindlikumaks muutmine ja võimaluste lisandumine on seadnud esikohale koolijuhi – tema oskuse ise oma peaga mõelda, teha tegelikku koostööd ning julgeda otsustada. See ei pruugigi olla nii lihtne, sest keskendumine administreerimisele on olnud meie koolikultuuris olulisema tähtsusega kui kooli heaolu ja areng.

Koolijuhtide pädevuses lepime kokku

Selleks et Eesti koole juhiksid pädevad ja motiveeritud koolijuhid, kes tahavad ja suudavad ellu viia ka haridusstrateegias kirjeldatud eemärke, on toodud välja hulk tegevusi. Esiteks koolijuhi pädevusnõuete kokkuleppimine ehk millest lähtuda koolijuhtide värbamisel, töö tagasisidestamisel ning täiendusõppe pakkumisel.

Tänavu suvel allkirjastasid omavalitsusliidud, ülikoolid, koolijuhtide ühendus ja ministeerium kokkuleppe koolijuhi kompetentside hindamiseks ja arendamiseks.

Teiseks koolijuhtide järelkasvu programmi käivitamine, kuhu valitakse konkursi alusel parimad kandidaadid.

Kolmandaks koolijuhtide välishindamissüsteemi kujundamine, mille raames antakse regulaarset professionaalset tagasisidet koolijuhi töö kohta lähtuvalt just tema kooli tulemuslikkusest, samuti soovitusi täiendusõppeks. Õppeasutuse juhi töö tulemuslikkuse hindamisel võetakse aluseks õppeasutuse kvaliteedinäitajad.

Motivatsioon on koolitusest olulisem

Koolijuhtide, aga ka koolipidajate koolitus on eelnimetatud tegevuste ellurakendamisel oluline tegur. Peab ausalt tunnistama, et järjepidev ja mõtestatud kooli juhtimisele ja heaolu arendamisele keskendunud koolitussüsteem on vaja meil uuesti luua.

Täna partneritega arutelul olev õpetajate ja haridusasutuste juhtide täienduskoolituse kontseptsioon annab selleks hea võimaluse.

Nii nagu õpetajal, nii ka koolijuhil on olulisem sisemine motivatsioon õppida ja ennast analüüsida. Aga see saab toimuda ennekõike vahetus koolikeskkonnas ning koostöös kolleegide ja õpilastega. Kui seda ei toimu, siis ei maksa loota ka imet ülikoolide poolt pakutavatest lühi- või pikaajalistest kursustest.

Juhtimine tähendab ühist mõtlemist ja koostööd, ka koolijuhtide omavahelise suhtevõrgustiku senisest suurema potentsiaali ärakasutamist. Ülioluline on koolijuhtide kaasamine hoiakute muutmise protsessi, et jagada laiemale ringile koolijuhtidele praktilisi kogemusi, kuidas koolis muutuste juhtimisega edukalt toime tulla. Hea algatus on ka algav koolitusprogramm, kus kaheksa koolijuhi kogemustest saavad osa kõikide maakondade koolijuhid.

2 | Koolijuht

Suurim muutus on õpetaja töö hindamine Koolijuhtidele mõeldud „Uue töö- ja palgakorralduse rakendamine kooli kui õpilast toetava arengukeskkonna kujundamisel” koolituskava aitas direktorite ja HTMi esindajate kõrval koostada ka Pro Konsultatsioonide juhtimiskonsultant Mait Raava. Koolitused algavad detsembris.

Madli Leikop

Mait Raava.

Kas võib öelda, et koolijuhtidele õpetatakse, kuidas õpetajatele palka maksta, või see kõlab liiga lihtsalt?

Teema on laiem: kuidas astuda samm õpilaskeskse kooli suunas olukorras, kus seadusandlus annab koolijuhile laiema tegutsemisvõimaluse.

Tean, et paljud koolijuhid on senigi julgelt laiendanud oma võimalusi. Aga nüüd annab seadus tuge ja koolijuhil on koostöös kooliperega võimalik määrata, milline on õpetaja mõistlik töökoormus, kuidas seda seotakse tasuga, kuidas suhtuda diferentseerivalt õpetajate motiveerimisse.

Koolijuhil on oluliselt suurem tegevusvabadus. Aga jah, koolituse üks eelisteema on tõesti töötasu maksmine. See ei ole mission impossible, võimatu missioon.

Koolituskavas on kaheksa koolitajast koolijuhti toonud välja lähtekohad, kuidas on nende koolis palgasüsteem korraldatud. Need on täiesti erinevad. Kas tulevikus ongi igal koolil oma palgasüsteem?

Jah, on juba praegugi. Koolid võivad olla omanäolised.

Oluline on lõppeesmärk, missuguste tulemusteni soovitakse jõuda, et see oleks mõistlik ja kooli sees arusaadav. Aga jah, tulevikus on võimalik õpetajal tööandjat valida ka selle järgi, missugune on tööandja käekiri õpetaja töö hindamisel ja tasustamisel. Õpetajate töö- ja palgakorraldus – kuidas rakendada seda kooli arengusse?

See on koolituse kõige olulisem osa. Maailmapraktika on näidanud, et rahaga õpetajat motiveerida suurt ei õnnestu. Raha on alati vähe ja õpetajate töö hindamine on alati teatud hajuvusega. Seetõttu on tulemustasu maksmine õpetajatele üsna komplitseeritud. Küsimus on ikkagi selles, et kui tahame luua head kooli, siis missugune see hea kool on ja kas liigume selles suunas. Kui on kokku lepitud, milline on hea kool, peame ka õpetajate tööd sellest lähtudes hindama. See on suur muutus, kui õpetaja tajub, et hindamine on toetav ja motiveeriv. Siis võivad mõned elemendid olla hindamises seotud ka töötasuga. Kui tuua näiteid, siis üks hea võimalus on tasustada õpetajaid erinevalt staažist tulenevalt või siis ainevaldkonna arendamisest tulenevalt ehk tasustama peaks nende näitajate alusel, mis on suhteliselt objektiivselt hinnatavad. Siis see ei ole nii isiklik, ei mõju valusalt. Alternatiiv on hinnata õpilaste, vanemate tagasisidet õpetaja tööle, Foto: SA Innove

õpilaste tulemusi riigieksamitel, olümpiaadidel, kõrgkooli sissesaamisel ja siis siduda need õpetaja töötasuga. Kuid ilmselgelt on selline lähenemine komplitseeritud, kuna õpilaste tulemusi mõjutavad tegurid, mis õpetajast ei sõltu. Küsimus on selles, mis siin ikkagi sõltub õpetajast, mis kogu koolist, keskkonnast, vanematest, õpilase andest?

Selle alusel õpetajaid erinevalt tasustada on vähemalt küsitav.

Nii on õpetaja töö hindamine suurem muutus kui töötasu maksmine.

Kes peavad selles kokku leppima, missugune on hea kool? Koolipere isekeskis?

Omavalitsus ehk kooli pidaja ja kool peavad selles kokku leppima. Ilmselge, et kaasatakse ka vanemaid. Aga kooli pidaja valib ju koolijuhi sellel eeldusel, kas juhil on oskusi, võimeid ja tahet arendada kool heaks kooliks. Järgmine samm on, kuidas juht visiooni loob, oma meeskonna loob ja kogu kooliperet kaasab. Hea kooli kujundamisel on küsi-

mus, mis võiks olla hea kooli juures ainulaadne ja mis üleriigiline? Läbiv on see, et meil on olemas õppekavad, mida tuleb täita. Riigieksamid on üks tänane koolide mõõdupuu. Paralleelselt toimub koolide enesehindamine, mida ka riiklikult toetatakse. Nii et on erinevaid hoobasid, kuidas määratleda head kooli. Aga lõpuks taandub kõik ikkagi koolijuhile. Kui juht on särasilme ja tahab luua head kooli, siis ta kaasab õpetajad, ta ei ole ainutark. Ja vastupidi, kui juht muutusevajadust ei teadvusta, siis ei ole midagi teha.

Omavalitsus saab küll koolijuhi välja vahetada, aga ta ei saa minna kooli ja algatada muutusi. Kui koolijuht vanamoodi enam ei saa ja uutmoodi veel ei oska, siis koolitus saab siin veidi aidata.

Kaheksa koolijuhti-koolitajat (Margus Veri, Hendrik Agur, Helmer Jõgi, Merike Kaste, Anne Nõgu, Toomas Kruusimägi, Ivo Eesmaa ja Ülle Luisk) osalesid koolituskava väljatöötamises. Kas

Koolitajad Koolijuhtide koolitusel „Uue töö- ja palgakorralduse rakendamine kooli kui õpilast toetava arengukeskkonna kujundamisel” jagavad praktilisi teadmisi Lääne-Virumaal, Võrumaal, Ida-Virumaal, Narvas ja Tallinnas loodava Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor Merike Kaste ja Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi. Valgamaal, Hiiumaal, Põlvamaal, Viljandimaal ja Tartus Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ja Pärnu Ülejõe gümnaasiumi direktor Margus Veri. Läänemaal, Jõgevamaal, Pärnus, Harjumaal ja Tallinnas Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ja Kärdla ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa. Raplamaal, Tartumaal, Saaremaal, Pärnumaal ja Järvamaal Rakvere eragümnaasiumi direktor Anne Nõgu ja Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi.

ettevalmistuste käigus tuli ka juba välja, mis direktoritele uues töö- ja palgakorralduses enim muret teeb?

Jah, üheselt. See on veenvus. Kuidas olla õpetajatele veenev muutuste vajalikkuse selgitamisel ja elluviimisel?

Kuidas õpetajaid veenda, et muutused on vajalikud, on head? Koolijuhil, kes on nende teemadega juba tegelenud, kes on asunud kooli etteotsa teadmisega, et ta loob, et tema roll on muutustes õpetajaid toetada, on praegu juba lihtsam. Koolijuhil, kes on olnud lihtsalt administraator, läheb nüüd raskemaks. Muutuste läbiviimist ei saa delegeerida õppealajuhatajatele, see tooks kaasa killustatuse. Koolijuhi roll on tervik luua. Probleem on selles, et õpetajatest osa tuleb kaasa, osal tekib vastuseis: ma ei tahagi muutuda, ma ju annan hästi tundi ja kõik. Mõned koolijuhid kohtavad tõsist vastuseisu, viies muutusi sisse näiteks selles osas, kas õpetaja on koolis ainult tunni andmise ajal või on tööl kella kaheksast viieni. Või arutelud õpetaja

töö tasustamise üle, see kõik mõjutab õpetaja meeleolu, kuidas ta lõpuks tundi läheb.

Ja osa koolijuhte kõhklevad, kas minna aktiivsete muutuste teed, sest nad tajuvad, et õpetajad ei tarvitse kaasa tulla. See on selgelt olukord, kus koolijuht peab oma mugavustsoonist väljuma, peab hakkama tegema otsuseid, mis võivad viia ka personali puudutavate ostusteni, ja see ei ole mugav.

Kuidas on koolijuhid valmis uueks rolliks – olla koolitajad? See ilmselt ei ole kerge, asuda kolleege õpetama?

Neil koolijuhtidel on endil ka palju õppida, nad suhtuvad uude töö ja palgakorraldusse avatult ega tule tõde kuulutama. Me kõik õpime pidevalt.

See ongi üks selle koolituse mõte: näidata, et saab tegudele minna, on võimalik hakkama saada, uusi lähenemisi otsida ja rakendada. Motivatsiooniteooria keskne sõnum on talupojamõistusega haaratav ja teada ning juht aimab seda isegi: õpetajat motiveerib see, kui kool toetab tema jõupingutusi – see on ju selge, see ei saa olla koolituse teema.

Või et õpetajat toetab see, kui kool väärtustab õppivat keskkonda. Muljetavaldav on, et kõigi kaheksa ettevalmistatud lähtekohad koolituseks ulatuvad seinast seina. Eks natuke on katse ja eksituse meetodil tegudele minekut ka. Koolitused on üles ehitatud nii, et koolijuhid on paarikaupa. Ja lisaks teeme kõigi kaheksa kooli näited kättesaadavaks kõikidele osalejatele, ükskõik, kus koolitusel nad osalevad.

Koolitusele on kaasatud ka jurist, kes töö- ja palgakorraldust seaduse poolelt täpsemalt selgitab. Nii et läheme vajadusel päris tehniliseks ka.

Koolijuht

Koolijuht on strateeg Ivo Eesmaa

Kärdla ühisgümnaasiumi direktor Rakendumas on uus, oluliselt muutunud paradigmast lähtuv riiklik õppekava. Haridus- ja teadusministeerium on käivitanud põhimõttelisi muudatusi koolikorralduses, ümber mõtestatakse õpetaja ametikoha alused… Muudatusi on palju ning need peavad kajastuma ka konkreetse kooli kultuuris, see puudutab õppekava, õppekorraldust, õpetajate motiveerimist ja tunnustamist ning nende loomingut (ja õpetaja töö on looming!) toetava keskkonna kujundamist. Kõige selle eest vedaja ja tagant tõukaja, korraldaja ja ümberkorraldaja on kooli juht.

Koolijuhi selge arusaam juhitavast

Haridusministeerium näeb vajadust anda koolijuhile rohkem vabadust, aga eeldab ka palju rohkem vastutust. See omakorda on käivitanud arutelu

koolijuhi teemadel. Me võime arutada asju nii ja naa, kõige olulisem on, et vähemalt koolijuhil oleks olemas selge ja terviklik arusaam tema poolt juhitavast. Ainult see ja aja jooksul kogunenud elukogemusest tulenev tarkus aitab teda juhile nii vajaliku enesekindluse ja -väärikuse hoidmisel. Ebakindel koolijuht on õnnetus kõigile neile, kelle jaoks ühe kooli hea käekäik on eluliselt oluline – olgu see laps, vanem, õpetaja või vallajuht. Koolijuht on ka ainus, kes saab anda laste arengu toetamiseks vajaliku enesekindluse nii õpetajatele kui ka lastevanematele. Keerulistes ja kiiresti muutuvates oludes aitab vaid selge siht ja strateegiline mõtlemine – koolijuht on strateeg.

Mis annab mulle aluse nii väita? Väga paljude tarkade inimeste sõnadest ja tegudest õpitu. Ja lisaks mu enda kogemus. Olen kooliga olnud seotud pea kogu oma tööelu: füüsikaõpetaja, maakonna haridusosakonna juhtaja, lü-

hikest aega Riigi Kooliameti juht, linnapea, koolijuht. Kõik need ametid on mind toonud minu tänase äratundmiseni – juht saab olla vaid see, kel on terviklik ülevaade protsessist, mida ta juhib ja arusaam, mis on juhi roll, mis on teiste protsessis osalevate osapoolte rollid ning kuidas need omavahel seotud on. Juht jäägu oma rolli ja andku võimalus ülejäänuile olla kindlalt nende rollides.

See on nagu sipelgapesa – keegi ei kamanda, tuhanded sagivad omapead, aga täidavad täpselt oma rolle. Ja pesa aina kasvab!

Juht koolitaja rollis

Enamikku programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014” erinevates töörühmades kokku saanud koolijuhtidest on mul au ja rõõm tunda, tean ka nende mõtteid ja seisukohti.

Ometi olen veendunud, et nii neilt ja loomulikult ka kõigilt, keda ma nii hästi ei tunne, samuti kõigilt neilt, kes meiega

Kool ja HEV-õpilane Ada Lumiste

programmi peaspetsialist Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on suurendanud kooli rolli hariduslike erivajaduste (HEV) probleemide varajasel märkamisel ja lapse toetamiseks vajaliku tugivõrgustiku loomisel. Koolil on vaja välja selgitada õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajadusel diferentseeritud õpet.

HEV-õpilase toetamise ja õppe korraldamise põhimõtted tuleb koolidel kirjeldada oma õppekavas ning see eeldab teadlikkust, süsteemset lähenemist, tugimeetmete korralduse läbimõtlemist ja koostööd erinevate tasandite vahel.

Et selles vallas koole toetada, alustasime selle aasta talvel koolitusega „Üldhariduskoolide koolimeeskondade koolitus hariduslike erivajadustega laste toetamiseks koolis”.

Koolitus juba teist ringi

Toimusid meeskonnakoolitused, et HEV-õpilaste toetamise ja õppe korralduskava väljatöötamiseks oleksid koolis ühised aluspõhimõtted, ühine teadmine.

105-tunnisel koolitusel

osales 16 kooli, igast koolist kolm esindajat: õpetaja, kooli HEV-koordinaator ja kooli juhtkonna esindaja. Kuna koolituse vastu oli suur huvi, siis novembrist alustasime sama koolitusega teist ringi.

Koolitusel osaleb taas 16 kooli: igast maakonnast üks kool ja Tallinnast üks kool.

Eesmärk on tõsta tugispetsialistide, õpetajate ja HEVkoordinaatorite praktilisi teadmisi laste probleemide märkamiseks ja ennetamiseks, HEV-last toetava võrgustiku loomiseks ja õppetöö korraldamiseks. Koolitusel on viis moodulit: „Koolisisese ja koolivälise koostöö võrgustikud õpilase toetamiseks”, „Efektiivsed ennetus- ja sekkumismeetmed riskirühma lastele koolist väljalangevuse vähendamiseks”, „Käitumisprobleemide ja käitumishäiretega lapsed, probleemide tekkepõhjused, laste toetamise võimalused”, „Sekkumisvõimalused koolis ja klassis riskilaste toetamiseks, õpetaja suhtumise, hoiakute, eelarvamuste muutmine”, „HEV-laste toetamiseks loodud võrgustik ja tugimeetmed koolis”.

Osa maakondi soovis, et ka haridusasutuste juhid saaksid koolitust HEV-teemadel.

HEV-koolitust koolijuhtidele

Septembris toimus koolitus Narva linna haridusasutuste juhtidele. Külastati Tartu hariduse tugiteenuste keskust, kus kuulati, kuidas on Tartus korraldatud koostöö lasteaedade ja koolidega. Tartu ülikooli kliinikumi psühholoog Roman Balõtsev rääkis laste depressioonist ja arvutisõltuvusest.

Oktoobris toimus koolitus Pärnumaa alushariduse juhtidele „Erivajadustega lastele suunatud teenused ja seadusandlus Eestis” ja novembris külastatakse Tallinna Männikäbi lasteaeda, kus teemaks on erilised lapsed sobitusrühmas ning räägitakse sobitusrühma õpetaja tööst.

Lisaks on kavas korraldada HEV-teemal koolitused ka teistes maakondades, kes selleks soovi avaldasid. Koolidele teevad jätkuvalt muret teemad nagu lapse erivajaduste märkamine ja eelkoolieas esinevad sagedasemad erivajadused; HEV-õpilased tavakoolis; koostöö HEV-laste ja nende perede toetamisel koolis ja KOV-s; koolisisese toetussüsteemi väljaarendamine õppimis- ja käitumisraskustega õpilastele.

oma elukogemust jagama on tulnud, on olnud paljutki õppida.

Olen valmis ka enda kogemust, teadmist ja visioone jagama. Saan seda teha koolitajana koolijuhtide koolitusel „Uue töö- ja palgakorralduse rakendamine kooli kui õpilast toetava arengukeskkonna kujundamisel”.

Kärdla ühisgümnaasiumi kogemus

Mida pean nii oluliseks, et sellest lähtumata ei saa kavandatavad muudatused edukad olla?

Alustasime hariduse mõiste lahtimõtestamisest (terviklik maailmapilt, arvestamine loodusseadusseadustega, kultuuri omaksvõtt ja mina ise selles). Samadel alustel sõnastasime missiooni, kooli pedagoogilise kontseptsiooni (koolis kokkulepitud õpetuse ja kasvatuse käsitusviisi), õppekava ja arengukava. Vaatasime hariduse tekkimist laiemalt. Õppimine ei ole pelgalt

|3

Foto: SA Innove

Oktoobris Tallinnas toimunud hariduskonverentsil „Koolijuht kui kooli väärtuste hoidja ja visiooni looja” osales ligi 150 koolijuhti. Ühiselt arutleti, miks vajab kool tulevikuvaadet ja mis roll on väärtustel. tunnipõhine. Õpetajatel on väga palju tunniga otseselt mitte seotud tegevusi. Seega tuleb õpetajaid tasustada laiemalt kui tunnipõhiselt. Õpetaja, samuti ka iga teise koolis noore inimese arengu toetamisel toimetava inimese töölepingu sisu on kokkuleppe küsimus.

Kõik tehtavad muudatused peaksid lähtuma eelloetletust. Kuidas muuta nii, et põhiprotsess ei kannataks?

Alustasime pikalt, seda ei saa prauhti teha. Töökoormuste hindamiseks tegime nädala

päevapildistuse. Korrigeerisin senisest õppetunnipõhisest palgakorraldusest tulenevat ebaõiglust töötasu arvestamisel lähtuvalt tegelikust töökoormusest.

Selle põhjal võin tõdeda, et seaduse muudatused pigem toetavad ettevõetut. Loodan väga, et areneme kõik koos ja igaüks eraldi. Ikka selleks, et paremini enda rollidega toime tulla ning veelgi paremini toetada kõiki meile ja meie tööle olulisi inimesi nende rollides.

SA Innove õpetajaprogramm on sellele tõhusaks toeks.

HEV-koolitusel osalenute muljed Katrin Betlem Tabasalu ühisgümnaasiumi tugiõppe õppejuht Tabasalu ühisgümnaasiumist osalesid koolitusel logopeed Riina Tõitoja, koolipsühholoog Helle Anderson ning loo autor.

Tabasalu Ühisgümnaasium on suur kool (õpilasi 900 ringis), kus kolmandat aastat töötavad ka HEV-õpilaste eriklassid, on koduõppel ja lihtsustatud õppel olevaid õpilasi. Toetame õpilasi erinevate tugiteenustega, mis kooli pädevuses määrata. Koolis töötavad ka eripedagoog-õpiabi õpetaja, eripedagoog-õpiraskustega klassi õpetaja ja sotsiaalpedagoog.

Enamik meie kooli tugispetsialiste on koolis töötanud 2–3 aastat. Nad töötasid suhteliselt eraldi, omavahelist võrgustikutööd ja ka koordineeritud koostööd vallaga ei olnud. Üha rohkem oli vaja tugispetsialistide töö nii koolis kui ka väljaspool seada ühtsetele põhimõtetele, et see toimiks võrgustikutööpõhiselt ning süsteemselt, ja et see kõik saaks ka dokumendina kirja. Need olid ka peamised eesmärgid, millega koolitust alustasime.

Kõige rohkem praktilisi nõuandeid, näpunäiteid ja seda, mida koheselt saime oma koolis kasutusele võtta, pakkusid Ana Kontori loengud. Selgeks said HEV-tugiteenuste osutamise põhimõtted ja HEV-koordinaatori roll koolis. Ka individuaalse õppekava koostamiseks saime julgust ja selgust juurde. Koolis on hakanud toimima koostöö aineõpetajate, klassijuhatajate ja tugispetsialistide vahel õpilaste individuaalsuste märkamisel ning tugiteenuste süsteemsel osutamisel.

Põnevad kuulata, vaadata ning silmaringi laiendavad olid Angela Jakobsoni ja Airiin Demiri loengud. Sai palju infot, mis on mujal maailmas teaduse vallas uut laste käitumisprobleemide tekkepõhjuste, laste toetamise võimaluste ja ennetussüsteemide kohta (PALS-süsteem – positiivset käitumist ja õpikeskkonda toetav ennetusprogramm Norras, kus osaleb kogu kool; MST – kogukonnapõhine sekkumisprogramm). Need süsteemid tunduvad küll veel üsna kaugel meie igapäevavõimalustest, kuid on hea teada, mille poole püüelda. Igal koolitajal oli kindlasti osa selles, et oskame läheneda HEV-õpilasele eelarvamuste vabamalt, tunneme end kindlamalt vanemate, õpilaste ja kolleegidega suheldes, oleme erialaselt rikkamad.

Otseselt igapäevatööga olid seotud praktilised ülesanded Moodle keskkonnas. See andis võimaluse tutvuda kolleegide töödega. Vestlusringid andsid hea ülevaate sellest, millised on HEV-õppe probleemid Eesti koolides, aga ka õpilaste toetamise võimalused.

Koolitus täitis meie jaoks igati oma eesmärgi: koostasime kooli HEV-õpilast toetava tugisüsteemi korralduspõhimõtted. Koolituse lisaväärtus meie meeskonna jaoks oli kindlasti see, et saime arutluste käigus rohkem teada üksteise tööspetsiifikast, murekohtadest, vajadustest ja sellestki, mis rõõmu teeb. > Jätkub lk 4

4 | Koolijuht HEV-koolitusel osalenute muljed Luule Vain Tallinna Õismäe gümnaasiumi õppejuht Mai Veier gümnaasiumi psühholoog Praegusest hariduspoliitikast lähtuvalt õpivad hariduslike erivajadustega õpilased üha enam tavakoolis. Kaasava kooli põhimõte on igati õigustatud, sest me kõik peame koos ühiskonnas hakkama saama. Tallinna Õismäe gümnaasiumis on loodud hästi toimiv tugistruktuur: koolis töötavad 1.–4. klassini abiõpetaja, koolirahuklassi õpetaja ja õpiabi õpetajad. Sellest õppeaastast käivitati kahe väikeklassi töö.

Sellel aktuaalsel teemal koolituse korraldamine oli ajakohane ja vajalik, sest kahjuks ei saa aineõpetajad erialakoolituses HEVõpilaste õppetöö läbiviimiseks vajaminevaid teadmisi. Paraku aga on HEV-õpilaste arv aastatega ainult tõusnud.

Koolitusprogramm algas põhjaliku ülevaatega seadusandlusest ja koolisisese ning koolivälise võrgustiku koostööst, mis kinnitas meie eelnevaid teadmisi ja kogemust. Väga oluliseks kujunes kohtumine Tartu kesklinna kooli tugisüsteemi esindajatega. Saime mõtteid, mida oleme rakendanud ka oma koolis, näiteks juhtumi kuraatori määramine HEV-lastega töös ja iganädalaste tugistruktuuri nõupidamiste korraldamine.

Huvitav oli kuulata Jüri Ginteri esitlust, mis tegi meie jaoks alaealiste komisjonide töö arusaadavamaks. Eriti rahule jäime koolitajate-praktikute Angela Jakobsoni ja Airiin Demiri koolitustega. Mõtlema pani kuuldud Norra kogemus, kus kooliteed alustavate lastega keskendutakse eelkõige sotsiaalsete oskuste õpetamisele ning alles siis teadmiste omandamisele.

Oskuste õpet kui meetodit tasuks proovida algklassides. Kavandame seda ka oma koolis.

Uusi teadmisi saime „probleemse” lapse tegelikest vajadustest.

Kõikide õpetajateni peab jõudma sõnum, et koostööd käitumishäirega õpilasega saame alustada alles siis, kui on loodud kontakt õpilasega. Väga õpetlik oli kuulata Ly Ergi, kes käsitles sekkumisvõimalusi koolis ja klassis riskilaste toetamiseks.

Koolitusprogrammis osalemine andis võimaluse oma õpetajate koolisiseseks koolitamiseks ning tugistruktuuri efektiivsemaks ja sihipärasemaks töösse kaasamiseks. Teeme ettepaneku lisada koolitusprogrammi praktiliste võtete õpetamise toimetulekuks füüsiliselt agressiivse õpilasega.

Muutuste eeldus on seesmine tahe Koolijuhtide arendusprogrammi „Üldhariduskooli terviklik ja süsteemne juhtimine” aitas ellu viia konsultatsioonifirma Implement Inscape. Programmist võtsid osa kümne kooli (igast maakonnast üks kool) koolijuhid. Pea 11 kuu jooksul (jaanuar-november 2013) õppisid juhid uusi ja tuletasid meelde juba õpitud teadmisi kooli terviklikust juhtimisest ja teadvustasid oma rolli juhina ühiskonnas.

Madli Leikop Implement Inscape’i tegevjuht ja koolitaja Ekke Sööt, missugused on koolijuhtide koolitamise eripärad?

Ma ei ütleks, et koolijuhtide koolitamine oluliselt teiste juhtide koolitamisest erineb. Arvestada tuleb töö spetsiifikaga, leida parimad moodused, kuidas koolijuhte endid aktiivselt kaasata ning muuta kaasvastutavaks oma arengu eest. Ilma seesmise tahteta ei muutu midagi. Selle printsiibiga arvestamiseks oleme loonud programmi, kus koolijuhtidel on võimalik tegeleda eneserefleksiooniga ning välja töötada lahendusi oma kooli juhtimisprobleemidele.

Missugusena näete teie koolitajana koolijuhti Eestis aastal 2013?

Täna ei kasuta koolid (ja koolijuhid) piisavalt oma koostööpotentsiaali ja tulemuslikuma koostöö algatamine oleks positiivne muutus Eesti haridusmaastikul.

Näiteks Taanis ja Soomes on koolijuhtide koostöö palju tihedam. See suurendab juhtimise tõhusust ja kvaliteeti. Erinevate koolituste ja arendustegevuste abil püüdsime kaasa aidata,

Ekke Sööt. et osalejatel oleks erilaadseid võimalusi kogemuste vahetamiseks, et tekiks harjumus infot jagada ja kujuneks toimiv tugivõrgustik, mis toetub ühistele väärtustele/eesmärkidele. See muutus nõuab aega ja harjumuste ümberkujundamist.

Soovime, et koolijuht näeks laiemat pilti ja mõtleks koolijuhtimisest süsteemselt, olles kursis haridusmaastikul toimuvate muutustega Eestis ja väljaspool. See eeldab teadmiste, oskuste ja hoiakutega tegelemist. Samuti loodame, et koolitus suurendas koolijuhtide suutlikkust muudatusi kavandada ja ellu viia ning juhtimismeeskonnas selleks edukalt koostööd teha. Programmi oligi kaasatud igast koolist korraga kolm juhti, et toetada ühise nägemuse kujunemist kooli eesmärkidest ja soovitud muutustest, et direktoril oleks n-ö tugev seljatagune. Projekti lõpus esitas iga koolimeeskond parendusprojekti ühe oma koolis ellu viidud muudatuse tutvustamiseks.

Meie eesmärgi võtavad hästi kokku ühe programmis osalenu sõnad: „Koolitusel saadud teadmised, oskused ja kogemus toetavad ja anna-

vad mulle julgust ning tõuke muudatuste alustamiseks ja rakendamiseks.”

Milleks peab koolijuht juhtimiskoolitusel valmis olema?

Juhtide arendamisel on väga oluline osalejate endi aktiivsus ja kaasvastutuse tekitamine.

Teadmisi ei anta kandikul, need tuleb enda jaoks oma kooli kontekstis lahti mõtestada ja siduda eelneva teadmisega. Tuleb olla paindlik ka uute või teistsuguste koolitusmeetodite puhul. Klassikalisest saalikoolitusest või loengust on tulemuslikumad sellised õppemeetodid nagu coaching (nii individuaalne kui ka grupi), koolikülastused ja kogemuste vahetus.

Meie hinnangul otsivad koolijuhid täna traditsiooniliste loengustiilis koolituste asemel pigem sellist, mis võimaldab neil kõrvutada vaatenurki, jagada kogemusi ja tegeleda oma kooli praktiliste juhtimisega (nt personalistrateegia väljatöötamine või kooli pedagoogilise kontseptsiooni arendamine).

Koolijuhid loodavad saada praktilisi teadmisi, uusi ideid ja oskusi otse praktikutelt.

Foto: SA Innove

Koolijuhtide esimesed koolituspäevad tänavu jaanuaris Tallinnas.

Muljeid üldhariduskooli juhtimise koolituselt Tarmo Post

Valga põhikooli direktor

Hannely Luik-Stogov kooli õppejuht

Valga põhikoolis õpib 844 õpilast. Praegusel kujul tegutseme 1. septembrist 2012, mil ühinesid Valga põhikool ja Valga gümnaasiumi põhikooli osa. Meie kolmeliikmelisel juhtmeeskonnal oli vaja täiendada kogemustepagasit uute ajakohasemate lähenemistega juhtimises, kujundada ühiseid arusaamu, et teadlikult ja efektiivselt, terviklikult ja süsteemselt luua Valga linnas tugev põhiharidust pakkuv põhikool. Soovime kujundada uuele koolile oma näo, määratleda pikaajalised arengusuunad ja leida teed nende täitmiseks.

Koolitusel oli 166 tundi auditoorset õpet, millele lisandusid meeskondlikud kodutööd. Lõpuseminaril esitlesime ja kaitsesime oma kooli parendusprojekti: head ja tugevat põhiharidust pakkuva kooli, hea õpikeskkonna ja tugevate traditsioonide loomine, oma kooli näo kujundamine, MEIE-tunde tekitamine. Projekti oleme juba alustanud.

Meeskond soovis koolituselt saada uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi parimatelt praktikutelt, mis toetaksid meie enesearengut juhtidena ja toimetulekut muutustega koolis. Tuleb tunnistada, et koolitusprogramm ületas meie ootusi. See oli ühtlaselt sisutihe nii organisatsiooni arengu juhtimise, õpikeskkonna kujundamise, personalijuhtimise, ressursside juhtimise kui ka enesejuhtimise seisukohast ja kõik moodulid olid võrdselt kvaliteetsed. Teoreetilised koolitused, praktilised kogemuskoolitused ja kodutööd moodustasid ühtse terviku. X-faktorina on hakanud tööle ka projektis osalenud koolide koostöö, luues sünergiat ning andes projektile pikemaajalise mõõtme.

Koolituselt saadud uusi teadmisi ja häid praktikaid tuleb nüüd eesmärgipäraselt rakendama hakata. Soovime kujuneda kogukonda arendavaks kooliks, jagada oma häid kogemusi teiste koolidega, soovime nõrkusi tugevusteks muuta.

Tahame luua hea ja tugeva põhiharidust andva omanäolise kooli, kus on hea õpikeskkond ja tugevad traditsioonid.

Jaan Reimund

Rapla Vesiroosi gümnaasiumi direktor

Rapla Vesiroosi gümnaasiumi koolimeeskond osales koolitusel „Üldhariduse terviklik ja süsteemne juhtimine” sooviga täiendada oma juhtimisalaseid teadmisi, oskusi, saada uusi kogemusi ning kohtuda kolleegidega teistest koolidest. Meie kooli meeskonda kuulusid direktor, õppealajuhataja ja tervisenõukogu juht. „Innustav ja praktiline” – hindas meie meeskond läbitud koolitust.

Koolitajad olid oma valdkonna professionaalid, kes kaasasid osalejaid väga oskuslikult aruteludesse. Teooria sidumine igapäevase praktikaga, juhtimise tööriistade kogu täiendamine, koolide külastus kui parimate praktikate tutvustus on märksõnad, mis iseloomustavad pea aasta kestnud koolimeeskondade juhtimisalast õpet.

Koolituse lõpuks valmis igal osalenud koolil parendusprojekt. Rapla Vesiroosi gümnaasiumi parendusprojektiga uuendasime ainekomisjonide struktuuri, et laiapõhjalise juhtimise abil rohkem inimesi otsustamisse kaasata ja infovahetust täiustada.