Koolileht, august 2010 by Eesti Päevalehe

Koolileht August 2010

Erilehe pani kokku Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond

• Kodust ühiselamusse • 1. klassi lapse varustus • Söögiraha piiri taha • Täiskasvanute kursused

Toimetaja: Agne Narusk, tel: 680 4511, agne.narusk@epl.ee Projektijuht: Terje Kõrm, tel: 680 4514, terje.korm@epl.ee

1. septembril alustab kooliteed rohkem lapsi kui eelmisel aastal

LÜHIDALT:

Kutsekooli tahtjaid on rohkem kui kohti foto: rauno volmar

KOOLI! Kokkuvõttes on õpilaste arv üldhariduskoolides viimase viie aastaga vähenenud 35 592 lapse võrra. Signe Kalberg

signe.kalberg@epl.ee

Kui eelmisel aastal oli esimese klassi õpilaste nimekirjades kokku 12 548 last, siis tänavu, 2010./2011. õppeaastal läheb rahvastikustatistika prognooside kohaselt esimesse klassi 13 520 õpilast. Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Greete Kempeli sõnul ei arvesta prognoosid paraku väljarände mõjusid ja seega kujuneb kooliminejate laste tegelik arv ilmselt mõnevõrra väiksemaks. Täpsemad andmed selguvad novembris. Õpilaste arv üldhariduskoolides on viimase viie aastaga siiski tuntavalt vähenenud. Saabuvat kooliaastat alustab üldhariduskoolis kokku 138 290 õpilast, mis on võrreldes 2005./2006. õppeaastaga 35 592 õpilase võrra vähem. Kõige suurem kukkumine oli neli aastat tagasi, kui õpilaste arv vähenes ligi 9800 lapse võrra. Eelmisel, 2009./2010. õppeaastal oli I ja II kooliastmes kokku 3739 klassikomplekti, III kooliastmes 1840.

„Tõenäoliselt on sellel õppeaastal klassikomplektide arv väiksem,” sõnas Kempel. Uusi koole pole avatud, küll aga on mitmeid ümberkorraldusi. Tänavu ei alusta õppetööd Võr u vene põhi kool, Vana-Koiola põhikool Põlvamaal, Asuküla algkool Läänemaal, Kohtla-Järve Oru põhikool, Naha algkool Põlvamaal ja Tiheda lasteaia-algkooli algkooliosa. Lasteaed-põhikooliks muutusid Käru põhikool ja lasteaed Peetrike Raplamaal, Laiuse põhikool ja lasteaed Jõgevamaal, Ala põhikool Valgamaal, Võsu põhikool LääneVirumaal, Uuemõisa algkool Läänemaal, Virtsu lasteaed ja põhikool Läänemaal, Sillaotsa põhikool ja Roiu lasteaed Kukupai Tartumaal, Saduküla põhikool Jõgevamaa l ning Pikavere põhikool Harjumaal. Raplamaa Sipa lasteaed-algkoolist on saanud vaid lasteaed.

76 õpetajakohta täitmata Oma tegevuse korraldavad ümber Tallinnas Sõle ja Pelguranna põhikool ning Tallinna

Õismäe humanitaargümnaasium ja Väike-Õismäe gümnaasium. Kahe kooli asemele jääb vaid üks ka Raplamaal: Märjamaa gümnaasiumisse tuleb minna neilgi, kes muidu oleks alustanud Haimre põhikoolis. Jõgevamaa Siimusti lasteaedalgkool on sügisest mitte enam nelja-, vaid kuueklassiline. „Üldiselt on üldhariduskoolid munitsipaalkoolid, mida haldavad kohalikud omavalitsused. Seega korraldavad nemad ise ka koolide reorganiseerimisi. Küll aga peavad nad kuus kuud enne kooliaasta algust muudatustest teada andma,” selgitas Kempel. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel on üldhariduses hetkel täitmata 76 õpetaja ametikohta. EHIS edastab andmeid täitmata ametikohtadest interneti aadressil: https:// enda.ehis.ee/avalik/avalik/ pedagoog/YldTooOtsing.faces. „Kuna andmeid sisestavad EHIS-esse koolid ise, võib tegelikkus mõneti erineda. Kel huvi õpetajaameti vastu, peaks ikkagi kindla kooliga ühendust võtma,” ütles Kempel.

Eelmise nädala seisuga oli kutseõppeasutustesse üle Eesti esitatud 12 412 avaldust, seda on 233 soovija võrra rohkem kui aasta tagasi. Popim eriala keskhariduse baasil on majutamine ja toitlustamine – 766 avaldust 278 õppekohale. Teise ja kolmanda koha hõivasid juhtimine ja haldus ning majandusarvestus ja maksundus – õppekohti vastavalt 219 ja 157 ning avaldusi esitatud 708 ja 678. Palju ei jää sel aastal alla juuksuri eriala – 128 kohale 599 avaldust. Märksa vähem hinnatakse elektrikuametit ja metallitöö erialasid, kuhu on veel vabu kohti. Majutamise ja toitlustamisega seotud erialadest peavad lugu ka põhikoolilõpetajad. Seevastu ehitaja ja müüja ametid noorte seas enam popid pole, selgub haridus- ja teadusministeeriumi edastatud vahekokkuvõttest.

Eesti täiskasvanud armastavad õppida Tallinna tüdrukud Emilie-Marie ja Laura Kristel lähevad 1. septembril 1. klassi. Mõlemad alustavad kooliteed kodule lähimas koolis: üks Lilleküla gümnaasiumis ja teine Tallinna 21. koolis. Tüdrukud ootavad kooliminekut. „Koolis saab uusi asju teada,” ütleb Laura, kes suurena tahab tantsijaks saada. Emilie-Marie peab päris heaks juuksuriametit ja tunnistab, et väikeste tähtede lugemine tal veel päris soravalt ei lähe, aga lemmiktunnid on koolis kindlasti matemaatika ja ujumine. Üldse peaks Tallinnas sel aastal esimesse klassi minema 3600 last. Loe: lk 4–5

Eurostati 2009. aasta elukestva õppe näitajatest selgub, et mullu täiendas oma teadmisi 9,3 protsenti 25–64-aastastest eurooplastest, Eestis oli see näitaja 10,6 protsenti. Eesti ületab Euroopa keskmise ka naiste elukestvas õppes osalemise poolest, eesti meestel aga on veel arenguruumi. Agne Narusk

Õppeaasta 13.09.2010—04.06.2011 Inglise, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, eesti, vene, soome, rootsi, jaapani, hiina, heebrea, kreeka, hindi, tai ja indoneesia keel • Rühmaõpe ja individuaalõpe • Üldkeel ja tööalane keel • Soodushinnad kuni 10.09. • Õppematerjal hinna sees • Registreerumine www.tallinnakeeltekool.ee

Lahtiste uste päevad 23.08.—10.09.

Endla 22 • Tel 662 0996, 662 0706 • www.tallinnakeeltekool.ee

Koolileht Foto: Majbritt Viiron

Kodust kaugele õppima minek paneb proovile ISESEISVUS. Vanemad kahtlevad, kas laps tuleb olmega toime; igatsus kipub esimesel aastal kriipima mõlema poole hinge. Kristiina Viiron

kristiina.viiron@epl.ee

Igal sügisel sõidab suur hulk põhikooli lõpetanud noori kodukandist kaugemale õppima. Vanemad muretsevad, kas laps – vähemalt ema-isa meelest on 16-aastane veel laps – ikka koristab enda järelt või kuidas söönuks saab? Ja mine tea, mida teeb, kui koduseid valvamas pole. Noored ise nendivad, et kaugemale kooli minek õpetab kõvasti iseseisvamaks. „Algul igatsesin kodu ja sõprade järele,” tunnistab kaks aastat tagasi Noarootsist Järvamaa kutsehariduskeskusesse õppima läinud Targo Neemrand (18). „Aga suhtleja nagu ma olen, leidsin kohe koolist paar sõpra.” Noormees usub, et see aitaski eluga uues kohas harjuda. Esimestel kuudel helistas ta sageli koju või jutustas Noarootsi sõpradega internetis.

Kui koristamise asjus sai toakaaslasega kokku lepitud, et kumbki teeb oma poole puhtaks, siis söögivalmistamisega läks nii, et esimesed kuud toitus Targo õhtuti suuremalt jaolt vaid kiirnuudlitest, ehkki kokkamine talle enne sugugi võõras polnud. „Hiljem muretsesime potid-pannid ja hakkasime kodust liha-mune kaasa tooma ning ise süüa tegema. Sel aastal valmistasin juba paljudele süüa. Sageli helistati, et kus sa oled, meil on kõhud tühjad, tule tee süüa,” muigab ta. Targo sõnul on ta eelkõige õppinud oma rahaasjadega toime tulema ja arvestama, et kodust antud rahast ja stipendiumist ikka kuu lõpuni jätkuks. Oskust paremini rahaga toime tulla nimetab ka möödunud aastal Pärnumaa kutsehariduskeskuses õpinguid alustanud Rapla tüdruk Kairit Härma

ju igasugu lollusi,” selgitab ta kartusi, mis õnneks ennatlikuks osutusid. „Poiss sai hakkama ja rumalusi ei teinud.” Kairiti ema Alliki sõnul pabistas ta tütart Pärnusse saates, et kuidas tütar võõras linnas toime tuleb. Kui laps talvel külmas üüritoas haigeks jäi ning lisaks veel ka õppevõlad tekkima kippusid, kahetses ema küll, et tütar kodule lähemal ei õpi. „Kirusin end, et lapse nii kaugele saatsin, oleks võinud ikka lähemale kooli panna, et ta oleks iga päev kodus käia saanud,” meenutab Alliki. Muretsemist jagus umbes pooleks aastaks. Kui aga tütar kevade poole ühiselamusse tagasi kolis ja ka koolitöödega järjele sai, läks ema süda kergemaks.

KOMMENTAAR: Pille Kuldkepp, psühholoog: Kodus pesi Kairit nõusid siis, kui ema käskis. Omaette elades õppis ta ise musti taldrikuid märkama.

(18). Vastukarva aga oli talle ühikaelu, sest toonane toakaaslane temaga ei arvestanud – tuba oli alatasa külalisi täis. Novembris koliski ta koos kahe sõbrannaga ahjuküttega üürikorterisse. „Aeg-ajalt oli tuba sassis küll ja nõud pesemata,” meenutab Kairit, et lõpuks hakkas selline olukord neid ennastki segama. Siis lepiti omavahel kokku, et kes peseb nõud või kes tõmbab toa tolmuimejaga üle. Vahel tuli tüdrukutel ka külma tuba taluda, sest nappis küttepuid

ning – mis seal salata – alati polnud viitsimist tuld teha.

Peaasi, et lollust ei teeks Mida aga arvavad asjast lapsevanemad? Kuidas lapse võõrsile saatmine neile mõjub? Targo isa Üllar märgib, et selle üle, kas poiss ühiselamus koristatud või söödud saab, ta muret ei tundnud, sest teadis, et poeg saab nende töödega ise hakkama. Küll aga pelgas ta, et laps võib rumalusi teha. „Võib ju mõni punt tekkida, ja pundis tehakse

„Lapse hakkama saamine on väga individuaalne. Mida parem on tema kohanemisvõime enne olnud, seda paremini kohaneb ta ka uue ümbruse ja muutunud oludega. Koduigatsus on loomulik tunne, õigemini igatsus lähedaste suhete järele, ka privaatsuse, turvalisuse järele – oleneb, mida kodu inimese jaoks tähendab. Aitab rääkimine lähedastega, teadmine võimalusest koju minna, kui vaja. Kui vanemal on kurb ja tühi tunne, ei peaks last sellega liiga palju koormama, sest vanemate ärevus ja hirm tekitavad ka lapses süütunnet ja hirmu. Lapsevanem võib tunnistada: igatsen su järele, kuid olen ka rõõmus, et sa liigud oma teed.”

Kuri komanda 90-NDAD ÜHIKAS. Mõnel nähtusel kulus lõplikuks kadumiseks üle kümne aasta, mõni on alles siiani. Agne Narusk

agne.narusk@epl.ee

Kui mõne aasta eest pandi ühes kohendatud Tallinna ülikooli ühiselamus muu hulgas tööle ka pesumasin, vaatasid 35+ inimesed üksteisele muiates otsa. Nemad arutlesid siis, et ei tea, mis tunne oleks duši all käia sooja veega, meenutasid 90-ndate tudengid. Praegustest renoveeritud tudengikodudest erinesid toonased ühikad nagu öö ja päev. Anu Rentel, elas Tartus vanas Pälsonis* 90-ndate alguses: „Meie ühikas elas kass, kellele Poola restauraatorite auks oli nimeks pandud Budimex. Väidetavalt magas kass ühika pesulaos. Pärast esimesi kirpe hakkasin ma voodipesu alati kodust kaasa tooma. Üks seinakapi hiirtest suri kord meie tuppa põrandalaudade alla ära. Toas oli jube hais mitu nädalat. Mäletan esmaspäeva hommikut, kui mul ei jäänud muud üle, kui ülikooli raamatukogu WC-sse joosta – ühikas läks see

Koolileht

ant, rändav prill-laud ja jääkülm vesi Foto: Aldo Luud

Kidra pidi ikka riiulil olema, sest mängijaid leidus alati.

nädalavahetustel sageli nii umbe, et potid olid pühapäeva õhtuks triiki täis, teadagi mida. Duši all käimine seisnes enamasti selles, et lihtsalt jooksin lõdisedes jääkülma joa alt läbi. Imestan tänaseni, et kuidas see mind tookord tegelikult eriti ei häirinud. Ilmselt sellepärast, et kõik muu oli lihtsalt nii lahe: huvitavad inimesed ümberringi, kogu aeg juhtus midagi põnevat, ja Ta r t u ü l i kool ikkagi.” Raivo Murde, oli teedeehituse tudengina pidev TTÜ ühika külaline aastatel 1990–1992: „Ühikas nr 1 Akadeemia teel oli toona neist kõige kehvemas seisus. Koridori lõpus olid WC-d ja pesuruumid, need olid suhteliselt koledad. Siis oligi paljudel riiulis oma prill-laud. Võtsid kaasa ja läksid.

Siiani paneb imestama, kuidas pisikesse ühikatuppa mahtus peatäit välja magama üheksa inimest; kuidas kursusekaaslased ühikatoa põrandal majaprojekte joonistasid. Kodunt saadetud toit pandi akna taha resti külma ja toanurgas oli tohutul hulgal taarat.” Andres Siplane, Pärnu mnt nn peda ühika** elanik 1995– 2000: „Ühikas oli karm kord. Pärast kella 24 enam sisse ei pääsenud ja kui keegi hilines, siis valvetädi kandis sellest hommikul komandandile ette. Komandant omakorda kutsus üleannetu tudengi välja ja noomis emalikult. Igal korrusel oli prügi väljaviimine tubade vahel ära jaotatud. Kui jätsid selle tegemata, oli samuti komandandi juures

„nahatäis soolas”. Kõige rohkem kartsid teda need, kes olid üüriraha maksmata jätnud. Nemad tundis koma nda nt sammude järgi ära: kui vaeseke arvas, et hiilib kabinetist vaikselt mööda, siis kõige ootamatumal hetkel käratas komandant, et tudeng see ja see, marss-marss, minu juurde! Vetsud olid poiste-tüdrukute jaoks ühised, kolm kabiini kõrvuti. Kord tuli üks mu klassiõde pedasse täienduskursustele ja mul oli suur rõõm teda üle pika aja kõrvalkabiinis kohata.” *Kahest Pepleri tänaval asuvast Tartu ülikooli ühiselamust vanim. ** Tallinna ülikooli mitte just väga ammu viletsate tingimuste pära st suletud ühiselamu Pärnu maanteel.

Koolileht

TALLINNA POLÜTEHNIKUMIS jätkub vastuvõtt 2010/2011. õppeaastaks: PÄEVAÕPPESSE PÕHIHARIDUSE BAASIL (täiendav vastuvõtt vabadele kohtadele): • Elektrik, eesti ja vene keeles, õppeaeg 3 aastat. • Automaatik, eesti ja vene keeles, õppeaeg 3 aastat ja 6 kuud. • Trükitehnoloogia, eesti keeles, õppeaeg 3 aastat. Dokumentide vastuvõtt kuni 24. augustini 2010. PÄEVAÕPPESSE KESKHARIDUSE BAASIL: • Trükitehnoloogia, eesti keeles, õppeaeg 2 aastat. • Fotograaﬁa, eesti keeles, õppeaeg 2 aastat. Dokumentide vastuvõtt kuni 24. augustini 2010. SESSIOONIÕPPESSE KESKHARIDUSE BAASIL (õppetöö algab oktoobris 2010): • Elektrik, eesti ja vene keeles, nominaalõppeaeg 2 aastat. • Arvutid ja arvutivõrgud, eesti ja vene keeles, nominaalõppeaeg 2 aastat ja 6 kuud. Dokumentide vastuvõtt kuni 24. septembrini 2010. SESSIOONIÕPPESSE KESKHARIDUSE BAASIL (õppetöö algab veebruaris 2011): • Tarkvara ja andmebaaside haldus, eesti ja vene keeles, nominaalõppeaeg 2 aastat. • Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, eesti keeles, nominaalõppeaeg 2 aastat. Dokumentide vastuvõtt kuni 24. jaanuarini 2011. NB! ÕPPIMINE TALLINNA POLÜTEHNIKUMIS ON TASUTA! Jälgi infot internetis, helista, küsi lisa, tule ja vaata! Kontakt: Pärnu mnt 57, Tallinn, tel 610 3601, info@tpt.edu.ee www.tpt.edu.ee

1. klassi jütsile tuleb muretseda vähemalt 20 kohustuslikku asja VARUSTUS. Soovituslik nimekiri on väljas haridusameti või kooli veebilehel, nõu annab kindlasti ka lapse tulevane klassijuhataja. Mare Mere

mare.mere@epl.ee

Esimesse klassi mineja kooliasjade nimekiri võtab enda alla peaaegu terve lehekülje. Haridus- ja teadusministeerium soovitusi ranitsa sisu kohta ei anna, küll aga kehtib nõue, et koolikoti kogukaal ei tohi ületada kolme kilogrammi. Tallinna haridusameti veebilehel on ära toodud soovituslik koolitarvete nimekiri 27 vajaliku asjaga. Koolidel on erinevad nõudmised, kindlasti tasub sel teemal vestelda lapse tulevase klassijuhatajaga. Osa koole on nimekirja riputanud oma veebilehele või vanematele aegsasti kätte andnud.

Ranits osta koos lapsega Tallinna tüdrukud Laura Kristel ja Emilie-Marie olid seni lasteaiakaaslased, 1. septembril saavad neist eri koolide koolilapsed. Mõlemad tüdrukud nime-

tavad esimese vajaliku asjana ranitsat. „Koolikoti saame mu sõbrannalt, kelle laps teatas esimese klassi lõpus, et tema enam „titekotiga” ei käi,” ütleb Laura ema Doris. „Iga pere mõtleb erinevalt, ei pea ju kõik uus olema.” Kooliasjad on veel ostmata, asjade nimekiri aga olemas. Pinali on Laura saanud juba varem sünnipäevaks. Emilie-Marie ema Kertu räägib, et ega neilgi veel kõiki kooliasju ei ole, kirjutuslaud sai küll juba muretsetud. Vaja on veel leida tool, mis oleks sobiva seljatoe ja reguleeritava kõrgusega. Ranits, millega laps saab käia mitu aastat, ei maksa just vähe, kuid kokkuvõttes tuleb see odavam, kui iga aasta uus osta, teab Kertu oma kogemusest. „Ostsime oma esimesele pojale kaheksa aastat tagasi koti, mis maksis peaaegu tuhat krooni, tollal oli see väga suur raha, aga ta käis sellega kaheksa aastat.”

Poodides leidub igasuguseid ranitsaid, on paarisajakrooniseid lihtsaid seljakotte, mida müüja sõnul eelistavad pigem vanemate klasside õpilased, ja on ka kallimaid, mille valmistamisel on hoolikalt järgitud tervisenõudeid. „See siin on üks ideaalne esimese klassi lapse koolikott,” näitab kaupluse Baggage müüja Liina üht Chapteri kotti, mis maksab 925 krooni. „Mugav takjakinnis, hea vorm, et asjad ei kortsuks; tugev seljatugi nii ala- kui ka ülaseljale ja reguleeritav rihmade kõrgus; kõik asjad mahuvad ära ja ka vihmakate tugevama saju puhuks on kaasas; rihmadel ja külgedel on helkurid,” loetleb ta omadusi, mis teevad väikese koolilapse ranitsa heaks. Kindlasti tuleb kotti ostma tulla koos lapsega, rõhutab kogemustega müüja. Proovima peab rihmade vahe sobilikkust, et need ei vajuks maha ega hakkaks õlgu soonima. Järgmised

Emilie-Marie (vasakult) ja ema Kertu, Laura Kristel ja ema Doris. Tüdrukud lähevad 1. septembril 1. klassi.

korralikumad mudelid maksavad 600 krooni ringis.

Lapse jalanõu olgu mugav Kui kirja- ja kunstitarbeid saab osta igast kaubanduskeskusest, siis märksa rohkem aega ja raha kulub sobivate kooli- ja spordirõivaste ning jalanõude leidmisele. Vaja on lühikest ja pikka dressi, igapäevariideid ning pidulikku riietust. Enamikus koolides kehtib nõue, et vahetusjalatsitel peavad olema sellised tallad, mis ei jäta põrandale tumedaid triipe.

Koolileht Foto: RAUNO VOLMAR

jäävad jutid, aga vahel ei aita ka see, sest palju oleneb põranda materjalist.” Mis puutub spordijalatsitesse, siis praegu võib spordipoodides pakutavad laste kvaliteetsed jooksukingad saada allahindluselt kätte umbes 500 krooniga.

Kool tuleb vanemale appi Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumis räägiti juba juunis 1. klassi laste vanematele, mida on koolis vaja ja milline peaks üks või teine asi olema. „ Annan tavaliselt ka näidised juurde, näiteks missugune näeb välja kolmnurkne pliiats,” selgitab 1. klassi juhataja Silva Sepp. „Esimeses klassis pöörame palju tähelepanu käekirjale. Algul kirjutame ainult hariliku pliiatsiga, jõuludest läheme tavaliselt üle tindipliiatsile. Nii et 1. septembriks ei pea kind-

Mida läheb koolis vaja? Paraku maksavad esimese klassi lapsele sobivad jalanõud sama palju kui täiskasvanute omad. Nii on mõistlik ära kasutada allahindlusi. Et ära hoida ortopeedilisi probleeme, tuleks lapse jalanõu valida võimalikult mugav ja jalga toetav. „Lapse king peaks olema kindlasti nahksisuga,” annab nõu ABC Kinga müüja Evelin. „Sandaal ja kerge king ongi need, mida praegu kõige enam küsitakse, ja muidugi heleda tallaga, et ei määriks. Oleme ise erinevate jalatsitega järele proovinud, kas

1. klassi minevale lapsele tuleb muretseda tõenäoliselt järgmised asjad: •• koolikott, õpilaspäevik, vihikud, vihikumapp, liikuvaabits, harilikud pliiatsid, tintpliiats, pinal, värvi- ja viltpliiatsid, joonlaud, ümbrispaberid, pliiatsiteritaja, kustutuskumm, liimipulk, rasvakriidid, käärid, plastiliin, värvilised paberid, joonistuspaber, guaššvärvid, pintslid, veetops, lauakate, lühikesed dressid, pikad dressid, spordijalatsid, vahetusjalatsid. Allikas: Tallinna haridusamet

lasti tinten-pen koolikotis olema. Ka õpilaspäevik on kõigile ühesugune ja selle tellime kooli kaudu.” Õpikute kilekaasi pole samuti vaja tingimata osta, vaid sobib tavaline jõupaber. „See on loodusesõbralik materjal ja ka kõige odavam – ühest rullist jagub terveks aastaks. Ümbrispaberite panemiseks annan tavaliselt nädala,” selgitab õpetaja. Eraldi õpikuid on 1. klassis vaid üks – aabits, kõik teised on töövihikud-õpikud. Need on pehmete kaantega ega ületa kaalult seadusega lubatud kolme kilo. Kunsti- ja muusikavahendid ning vahetusjalanõud võib kooli jätta. Liikuvat aabitsat paljudes koolides enam ei kasutata. Palju saab vanemate elu kergemaks muuta ka kool. Nii näiteks on Westholmi gümnaasium lahendanud kooliriietuse probleemi oma kooli vormiga, mille komplekt maksab 500 krooni ringis. Koolimütsid kingivad 1. klassi lastele vilistlased. Kehalise kasvatuse varustust saab tellida kooli kaudu. Pole hullu, kui 1. septembriks kõiki nimekirjas loetletud asju muretseda ei jõua, rahustab õpetaja Sepp tulevaste koolilaste vanemaid. „Asjadest tähtsam on sel ajal lapsevanema toetus lapsele: et tal tekiks huvi õppimise vastu, et ta oleks valmis õpilase rolliks ja tahaks kooli tulla. See on uus eluetapp, võtke aeg maha, mõelge rahulikult, poed on kindlasti valmis teid abistama, aega on üks-kaks nädalat ja kõik saab korda. Ärge tekitage oma lapsele stressi. Kui on probleeme, küsige nõu ja abi.”

Koolitoetust maksab sotsiaalosakond •• Enamik omavalitsusi maksab oma elanikele nn esimesse klassi mineja toetust, selle suurus kõigub mõnesajast kroonist mõne tuhande kroonini. Näiteks Haapsalus, Keilas ja Mõisakülas saavad vastse koolijütsi vanemad tuhat krooni, Kiviõlis 500 krooni. •• Tõrvas on ranitsatoetus nagu mullugi 1200 krooni, kinnitas sotsiaalabiameti vanemametnik Aime Raidla. Lapsevanema jaoks on mugav, et toetuse saamiseks ei pea esitama taotlust. „Saame koolist nimekirja, kontrollime andmeid ja otsime ise lapsevanemad üles – meil ju nii väike linn,” selgitas Raidla. Mõnes linnas-vallas saavad kooliminekutoetust vaid väikese sissetulekuga pered. Toetuse taotlemiseks ja täpsema info saamiseks tuleb pöörduda oma valla või linna sotsiaalosakonna poole. •• Tallinnas on ranitsatoetus endiselt 5000 krooni ja seda makstakse kahes osas: pool lapse kooliminekul ja pool juunis pärast esimese klassi lõpetamist. Toetuse saamise tingimus on, et vähemalt üks vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse kooliminekut. Ka laps peab olema rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanik, ta peab elama toetuse taotlejaga ühel aadressil ja asuma õppima Tallinna kooli. Toetus määratakse koolis kinnitatud õpilaste nimekirjade alusel ja taotlusi saab esitada õppeaasta alguses kolme kuu jooksul, selgitas linna haridusameti üldhariduse osakonna vanemspetsialist Ülle Übius. Mare Mere

Rakvere Ame�kool ÕPILASTE VASTUVÕTT Vastuvõtt põhihariduse baasil Õppeaeg 3 aastat ja 6 kuud: • Kokk • Autotehnik Õppeaeg 3 aastat: • Tarkvara ja andmebaaside haldus • Tisler • Ehitusviimistleja • Ehituspuusepp • Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja • Koostelukksepp • Keskkonnatehnika lukksepp • Keevitaja • Pagar, kondiiter • Maaturismiteenindaja

Vastuvõtt keskhariduse baasil Õppeaeg 2 aastat, täiskoormusega õpe � Hotelliteenindaja Õppeaeg 2 aastat ja 6 kuud � Autotehnik

Vastuvõtt põhihariduse nõudeta Õppeaeg 1 aasta, vanuse alampiir õppima asumisel 17 a � Autotehnik (autohooldusspetsialist)

Kooli sisseastumiseks esitada järgmised dokumendid: � Kirjalik avaldus (täidetakse kohapeal) � Vanema või eeskostja kirjalik nõusolek, kui õpilaskandidaat on alaealine � Põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse originaal või selle notariaalselt kinnitatud koopia � Isikut tõendav dokument (ID –kaart, pass või sünnitunnistus) � Tervishoiuteenust osutava isiku väljastatud tõend õpilase tervisliku seisundi kohta, kui õpilaskandidaat on alaealine � 4 fotot 3x4 cm Õppetöö toimub eesti keeles ja on tasuta. Koolil on õpilaskodu. Dokumente võetakse vastu 25. juunist – 13. augustini igal tööpäeval 9.00 – 14.00 Õpilaste vastuvõ� erialadele toimub 16. august – 18. august 2010 Kõigi õpilastega viiakse läbi komisjoni poolt individuaalne vestlus. IT erialadele ja autoerialadele viiakse täiendavalt läbi eriala sobivustest.

Piiri 8 • Rakvere 44316 Info: tel 329 5030 • faks 329 5031• e-post: info@rvss.ee • www.rak.edu.ee

Koolileht Foto: ave schmidt

alustas registreerimist uutele keeltekursustele • rootsi • norra • soome • taani • islandi • saksa • inglise algtase - kesktase - edasijõudnud Hind: 3600 kr / 60 ak tundi 6.september—16.detsember 2010.a. Asume vanalinnas Rüütli 9, Tallinn Registreerimine: http://www.eformular.com/ryytlirahvakool/registreerimine.html www.r9.ee • info@r9.ee • 5187562

TÜRI KOLLEDŽIS KESKKONNAKORRALDUS JA PLANEERIMINE AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE Vastuvõtt keskkooli (gümnaasiumi) lõputunnistuse hinnete põhjal MAGISTRIÕPE Keskkonnakorralduse õppesuunal Dokumentide esitamine • 16. august -3. september 2010 tööpäeviti kell 10.00-16.00 • Türil Viljandi 13b, Tartus Ülikooli 18 ja ülikooli maakondlikes esindustes

www.tc.ut.ee Viljandi 13b, Türi 72213 • tel: 384 9162, 384 9163 • e-post: info@tc.ut.ee

TSIRKUSESTUUDIO FOLIE Uute liikmete vastuvõtt tsirkusetrenni Tallinnas Salme ja Nõmme Kultuurikeskustes Helista tel. 5662 9702, folie@tsirkus.ee www.tsirkus.ee

UUS! Akrobaatikatrenn lastele Tallinna Inglise Kolledži spordihoones

Raha välisriiki saatmine võib kaasa tuua ebameeldivaid üllatusi

Haabneeme postkontori klienditeenindaja Karin Suu sõnul on Western Unioni kaudu raha saatmine lihtne: tule postkontorisse, näita isikut tõendavat dokumenti, täida lühike blankett ja raha on loetud minutite jooksul sihtkohas.

LAPSELE RAHA. Enne krooniülekannet tasub uurida, kas välispank neid üldse vastu võtab. Ave Schmidt

ave.schmidt@epl.ee

Enne kui piiri taga õppivale lapsele koduriigist raha saata, tuleks end kõigepealt erinevate teenuste tingimuste ja hindadega kurssi viia. Swedbanki arveldustoodete elutsükli juhtimise divisjoni direktor Olavi Lepp usub, et kõige lihtsam võimalus on kanda raha üle Eesti kroonides õppuri kodupanga kontole. „Seejärel saab laps ise oma ostude eest kaardiga maksta või siis sularahaautomaadist raha välja võtta,“ leiab Lepp. Kui tegemist on Euroopa Liidu liikmesriigiga, on teine soodne võimalus kasutada Euroopa makset, mis eeldab, et õppur on avanud välisriigi pangas konto. Teenuse hind maksjale on 30 krooni, millele lisandub tasu euromakse laekumise eest vastavalt välispanga kohalikule hinnakirjale. Uuest aastast võrdsustatakse Euroopa

Liidu siseste maksete teenustasud Eesti pankade vaheliste maksete tasuga, teenus hakkab 30 krooni asemel maksma kuus krooni. „Kui tahetakse teha välispanga kontole ülekannet kroonides, tuleks kindlasti enne uurida, kas välispank on nõus üldse kroone vastu võtma. Kindlasti peab sel juhul arvestama konverteerimiskuludega ning ka sularaha väljavõtu tasuga vastavalt välispanga hinnakirjale,“ rõhutab Lepp.

Euroopast välja keerulisem Kui Euroopa Liidu piires on välismaksete tegemine suhteliselt inimsõbralik, siis raha edastamine pangaülekande kaudu mujale on mõnevõrra keerulisem. Probleeme võivad tekitada ebaselged teenustasud. „Välispanka raha välja võtma minnes võib õppur avastada, et summa on saadetust väiksem, sest maha on arvestatud tee-

nustasud,“ räägib SEB Panga kommunikatsioonijuht Silver Vohu. Ebameeldivuste vältimiseks on soovitatav sooritada makse „täissumma saajale,“ kus maksja tasub kõikvõimalikud kulud. „On olnud juhtumeid, kus vahendav pank on vaatamata „täissumma saaja“ makse valikule teenustasud maha arvanud. Sellisel juhul tuleks pöörduda SEB-i poole. Saame küsida kompensatsiooni, sest pangad ei tohi makse sisu muuta,“ selgitab Vohu. Maris Vainre, kes elas mõnda aega vahetusüliõpilasena Saksamaal, kasutas rahaga opereerimiseks väliskontot. „Kuna üüriraha läks otse pangakontolt maha, tegin endale kohaliku

Kirjaümbrikust kadunud kupüüride eest postiasutus ei vastuta.

konto, kuhu vanemad raha kandsid. Kui iga paari kuu tagant teha 30 krooni maksev ülekanne, siis pole see kallis. Sularaha võtsin välja väliskontolt, sest see oli tasuta,“ räägib Maris. Raha edastamiseks on ka muid võimalusi. Eesti Posti pakutav Western Unioni teenus võimaldab teha raha kiirülekandeid üle maailma. Raha jõuab sihtriigi teeninduspunkti umbes kümne minutiga ja teenuse kasutamine ei ole seotud pangakonto või -kaardiga. „Raha saatmiseks on vaja teada ainult saaja nime ja sihtriiki ning võtta postkontorisse kaasa isikut tõendav dokument. Teenus võib olla odavam kui tavaline pangaülekanne, sõltub riigist ja maksest,“ selgitab Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Suder. Kuigi postiseaduse järgi on postiorganisatsioonil õigus saadetise edastamisest keelduda juhul, kui selgub, et see sisaldab raha, tavatsevad inimesed siiski aeg-ajalt välismaale ka liht-

Koolileht kirjaga raha saata. Väikeste summade puhul muutub rahvusvaheliste ülekandetasude maksmine mõttetuks kulutuseks, selgitab taolist valikut tudengineiu Triin. „Kümne euro saatmiseks välismaale pean maksma kaks eurot? Parem maksan margi ja ümbriku eest,“ arvab ta. Kuigi lihtkirjaga raha saatjate arv on tõenäoliselt aastate jooksul vähenenud, on jätkuvalt pöördutud Eesti Posti klienditeenindusse murega, et ümbrikus saadetud raha on teel sihtkohta kaotsi läinud. „Ükski postiorganisatsioon rahaga kaduma läinud kirja eest vastutust ei võta,“ ütleb Suder. Cargobus OÜ logistikadirektor Kaio Traat arvab, et vaatamata sellele, et ettevõte raha edastamise teenust ei paku, on välisriikidesse kindlasti raha saadetud. „Inimesed teavad, et raha kohaletoimetamise eest me ei vastuta. Seetõttu ei julgeta ka üldjuhul kurtma tulla.“

Peamine sissetulek perekonnalt •• Tudengite sotsiaalmajandusliku hetkeolukorra 2009. aasta uuringu järgi on pea pooltele üliõpilastele peamiseks sissetulekuallikaks rahaline toetus perekonnalt. •• Sama uuringu kohaselt on võrreldes varasemate aastatega vähenenud kooli kõrvalt töötavate tudengite arv.

Kutsekoolid pakuvad tasuta kursusi ka sel õppeaastal TÄISKASVANUD. Sügisest võivad osaleda ka registreeritud töötud, seni olid neile tasuta vaid töötukassa koolitused. Signe Kalberg

signe.kalberg@epl.ee

Kui seni said tasuta tööalase koolituse kursustel kutseõppeasutustes osaleda vaid töötavad või mitteaktiivsed inimesed (noored emad, pensionärid, registreerimata töötud jt), siis sel sügisel töötuna arvel olevat inimest enam ukse taha ei jäeta. Senine piirang, kus registreeritud töötud pääsevad tasuta koolitusele üksnes töötukassa kaudu, kaob. Sügissemestril pakutakse tasuta kursusi 6046 inimesele 39 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis kõikides maakondades. Kokku toimub 30 erinevas õppekavarühmas 453 kursust. Kursuste pikkus on 8-80 tundi, mis ei võimalda teha põhjalikku ümberõpet, pigem täiendada erialaseid oskusi. Koolitustellimuse hulgast leiab koolitusi autolukkseppadele, elektrikutele ja käsi-

töölistele, õppida saab raamatupidamist, pottsepatööd, lamba- ja kitsekasvatust jpm. Palju on üldoskuste kursusi, mille hulgas on erialane keeleõpe ning teenindustöötajate suhtlemiskursused. Enim koolitatakse inimesi majutamise ning toitlustamise õppekavarühmas, arvukalt on arvutikasutamise algtaseme kursusi. Valga kutseõppekeskuses on kursuste nimekirjas näiteks teenindusalane läti keel, soojendusvoodriga jope õmblemine või siis Eesti toit turismitalu toidulaual. Tartu kutsehariduskeskuses võib aga tasuta saada teadmisi ka internetiturunduse, kaunistusmaterjalide tundja või turunduskommunikatsiooni alal. Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis on tasuta kursuste seas näiteks mesindus ning tervislik toitumine, toitumishäired ja haigused.

Kes ees, see mees Haapsalu kutsehariduskeskuses on sügissemestr il kokku kaheksa tasuta koolitust. Mõni neist algab juba augustis, üleeelmisel nädalal pandi huvilisi kirja rookatuse tegemise kursustele. Kutsehariduskeskuse täienduskoolituse koordinaator Mall Lepmets ütles, et tasuta koolitusele kehtib reegel: kes ees, see mees ehk kes jõuab end

kõige kiiremini kirja panna, sel on ka lootust koolitusele pääseda. „Huvi on väga suur. Kuna telefonitsi ei jõuaks kõikide huvilistega tegeleda, siis pannakse end kirja meili teel. Kuigi seda teha võivad kõik, siis näiteks rookatuse valmistamisel eeldame inimeselt ikkagi eelnevat ehitusoskust,“ selgitas ta. Kaks korda aastas esitab kutseõppeasutus haridusministeeriumile koolitustellimuse. Selle esitamine eeldab, et koolil on olemas vastavad õpetajad ja heakskiidetud õppekava. „Kindlasti arvestame koolitustellimuse esitamisel ka piirkonna nõudlust pakutavate teadmiste ja oskustega inimeste järele,“ märkis Lepmets. Tasuta kursuste nimekirja ja õppeasutuste kontaktandmed leiab haridusministeeriumi kodulehelt www.hm.ee/tasutakursused või www.rajaleidja. ee/taienduskoolitus. Rajaleidja andmebaasis on kirjas tasuta kursused vabahariduslikes koolituskeskustes. Koolitustellimus koostatakse semestrite kaupa, järgmine kinnitatakse detsembri alguses. Täiskasvanute tööalast koolitust rahastatakse riigi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest alates 2007. aastast, programm jätkub kuni 2012. aasta lõpuni.

Tammsaare Ärikeskus, Tammsaare tee 47, III korrus, Tallinn 11316 Kontakt: 523 1119; 626 3113; kool@tea.ee www.tea.ee

• 12. 8 kell 16.00 itaalia keelt ja kultuuri Intensiivkursused toimuvad tutvustav üritus; esmaspäevast reedeni 17.00 – 20.15 16.-23.8 itaalia keele 0-taseme intensiivkursus Kursuse maht 20 ak/h hinnaga

1500.- kr (96 EUR).

• 19.8 kell 16.00 hiina keelt ja kultuuri Grupis vähemalt 6 inimest. tutvustav üritus; 23.-27.8 hiina keele 0-taseme intensiivkursus Keelenädala täpsema kavaga tutvu www.tea.ee • 26.8 kell 16.00 vene keelt ja kultuuri tutvustav üritus; 30.8-3.9 vene keele 0-taseme intensiivkursus • 2.9 kell 16.00 soome keelt ja kultuuri tutvustav üritus; 6.-10.9 soome keele 0-taseme intensiivkursus

Üld-, firmasisesed- ja intensiivkursused, individuaalõpe, keeleõpe välismaal.

PELGULINNA RAHVAMAJAS (Telliskivi 56) laste- ja noorteringid • beebifolk • laste kunstistuudio • showtants Desiree koolinoortele • Pelgulinna Carolina laste showtants • keha liikumise treening • kõhutants • folklooriklubi

Soodustus püsiklientidele!

TALLINN, TARTU, PÄRNU

200 h, 4300 kr, 150 h, 3300 kr, 28.09.2010 Matemaatika 100 h, 2700 kr, 70 h 2500 kr Kirjandiõpetus 75 h 2900 kr 07.10.2010 Inglise keel 92 h 3600 kr 28.09.2010 Geograaﬁa 33 h 1800 kr 16.10.2010 Bioloogia 60 h 2300 kr 15.10.2010 Keemia 60 h 2300 kr 28.09.2010 Füüsika 60 h 2300 kr 06.10.2010 Ajalugu 75 h 3300 kr 16.10.2010 Ühiskonnaõpetus 75 h 3300 kr 16.10.2010 E-ÕPPE KURSUSED Matemaatika 3600 kr 02.10.2010 Kirjandiõpetus 3600 kr 09.10.2010 Inglise keel 3000 kr 02.10.2010 KURSUSED PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMIKS, TALLINN Matemaatika 68 h 2600 kr 25.09.2010 ABI MATEMAATIKAS 6.-8. JA 10.-11. KLASS JA KUTSEKOOL, TALLINN

Matemaatika

10hvõi 20 h

• võimlemine väikelastega • noorte soololaul • klaveriõpe • kitarriõpe • õmbluskursus • mustlastants • Katariina energiatreening

Ringidesse registreerimine algab 16. augustist Info ja registreerimine tel. 673 3965 / 53 30 3390 www.pelgulinn56.ee

KURSUSED RIIGIEKSAMIKS VALMISTUJALE

Meil suur tundide arv, aga väike maks!

Mehhatroonik Automaatik Metallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel Keevitaja

3,5 a. 3,5 a. 3 a. 3 a.

Keskkooli baasil * Mehhatroonik (kooli- ja töökohapõhine õpe)

Autotehnik Arvjuhtimisega (CNC) * metallilõikepinkide seadistaja (töökohapõhine õpe) Keevitaja (poolautomaat) Juuksur Rätsep - stilist Automaaler Autoplekksepp Müügikonsultant rõivaalal * A. töökohapõhine õpe B. õmbleja eriala lõpetanutel (kutsekeskharidus)

2,5 a. 2,5 a. 2 a. 1 a. 1,5 a. 2 a. 2 a. 2 a. 1,5 a. 0,5 a.

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus. * töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu

Dokumentide vastuvõtt Põhihariduse baasil Täiendav vastuvõtt E-R 10 - 15

Keskhariduse baasil

kuni 13. augustini E-R 10 - 15

TASEMEL KUTSEHARIDUS

PRANTSUSE KEELT MEIEG E G I A! PP Kursused 9 erineval tasemel ja vestluskursused algavad 6. septembril 2010

TULE KEELENÄDALA ÜRITUSTELE – TEA teeb targaks!

TTÜ eelõppeosakond: Tel 620 3472 Ehitajate tee 5 19086 Tallinn V õppehoone, ruum 205 E-R 10.00-16.00 eelope@ttu.ee www.ttu.ee/eelope

Põhikooli baasil

TEA Keeltekool

EELÕPPEOSAKOND

2010/2011. õppeaastal võetakse vastu õpilasi järgmistele erialadele:

500 või 900 kr

25.09.2010

51 h / 3800 EEK Soodushind pensionäridele ja kuni 25-aastastele (üli) õpilastele 3400 EEK Info ja registreerimine: www.ccf.ee cours@ccf.ee Asume Tallinna Vanalinnas, Kuninga tn 4 koolitusluba 5064HTM