Koolileht (november 2016)

Koolileht November 2016

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond.

EMi lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Reklaam: Sirle KĂźbar, sirle.kybar@ekspressmeedia.ee

KOOLILEHT 3

SISUKORD

4 6

Koolirõõmud ja -mured Kool peaks olema üks ütlemata tore ja vajalik koht, kuhu lapsed tahavad minna.

Seal ei peaks olema koolikiusu, seda mitte ka õpetajate poolt. Koolikiusamise loos nendib küll psühholoog, et õpetajad on tänapäeval väga haritud ja teadlikud, kuid kogu selle tarkuse foonil võib mõnikord jääda vajaka lihtsast heatahtlikkusest – koolitused ei jõua südamesse.

Viimase viie aasta jooksul on lapsevanema soovil koduõppel olevate laste arv aga hoogsalt kasvanud. Nii mõnigi lapsevanem räägib oma kogemustest, et lapse koduõppele jätmine oli ainuõige otsus. Põhjuseks on olnud enamasti liiga suur stress, kus laps kaotab igasuguse huvi õppimise vastu ning sageli on raske ühildada tunniplaani ja hobidega tegelemist. Koduõpe on ses osas palju paindlikum.

Muidugi ei tähenda kool kaugeltki ainult muresid, rõõme ja põnevust jagub ikka rohkem.

Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht ja õpetaja jagab käesolevas lehes mõtteid, kuidas üha enam võiks digipöördelisi ettevõtmisi koolitundidesse põimida. See muudaks koolielu õpilastele kindlasti põnevamaks ja eluliselt kaasaegsemaks.

Nutitund innustab tegema digipööret Üha enam vanemaid jätab lapse koduõppele

8 10 25

Eelkool harjutab koolikorraga

26

Mis valesti, see uuesti ehk hinnete parandamisest

28

Kuidas tunda ära söömishäiretega noort

Kui õpetaja kiusab ...

Laps vajab õiget tooli ja korralikku valgustust

4 KOOLILEHT

Nutitund innustab tegema digipööret Foto: Petri Asperk

NUTIÕPE KOOLIS

Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht ja õpetaja, Eesti informaatikaõpetajate seltsi juhatuse liige, Tallinna ülikooli lektor nuti- ja digiturbe alal Birgy Lorenz algatas projekti “Nutitund igasse kooli”.

Vilve Torn Kuidas sündis projekt “Nutitund igasse kooli”?

Tarvilikku inspiratsiooni sain erinevatest “Digipöörde” projektidest Eestis, näiteks Samsungi “Digipööre”, Pärnu linna “Digipööre”, Tallinna “Nutikuu”. Neist viimane oli õpetajate ja IT-juhtide kogukonna algatatud mõttetegevus, millesse Tallinna haridusamet rõõmsalt panustas. Need toredad elamused panid tahtma enamat. Mais registreerisin “EV100” kingituste programmi sellesisulise algatuse, mis tooks igasse Eestis olevasse kooli, lasteaeda, kutse-, huvi- ja ülikooli enam digipöördelisi ettevõtmisi. Sügisest kuulutasime koos Telia Eesti AS-i ning haridus- ja teadusministeeriumiga tegevused avatuks.

Milles projekt seisneb ja mida sellelt oodatakse?

“EV100” kingitused on meile endale ja meie õpilastele. Projekti eesmärk on pooleteise aasta jooksul vahetada kogemusi ja innustada üksteist tahtma ning tegema enam, kui tavaline riiklik õppekava ette näeb – võtame ette julgemaid digisamme ja viime muutunud õpikäsitlust ellu, kus keskne roll on õpilasel ja tema aktiivsuse ning vastutuse suurendamisel. Loomulikult digimaailma parimate võimaluste ärakasutamine. Meie põhiline infokanal, on Facebookis https://www.facebook.com/ groups/nutitund/.

Miks peaks projektis osalema ehk milline on kasutegur?

Igal kuul jagatakse loosiga vastava kuu jooksul osalejate vahel välja väikseid auhindu, et motivatsioon püsiks. Postitusi ootame eelkõige õpetajatelt, koolijuhtidelt ja haridustehnoloogidelt. Samas on kanalit jälgima oodatud kogu Eesti – vanemad, lapsed, huvilised jne.

Näiteks eelmisel kuul juhtus nii, et auhinnaloosi võitja ehk Kiviõli 1. keskkooli kohta tegi postituse lapsevanem. Koolile endalegi tuli üllatusena, et selline õnn sülle kukkus. Nüüd on nad meie kogukonnas agarad postitajad ja annavad teada, mida põnevat digialast veel tundides tehakse.

Kuhu nutitunnid kokku koonduvad?

Projekti esimese 2,5 kuu jooksul on meie kanaliga liitunud üle 680 huvilise. Oma tegemistest on teada andnud 106 asutust, kes on teinud kokku juba 303 sisulist postitust. Nad toovad välja, mida põnevat koolis tehti, millises aines, millisele vanuseastmele, milline oli tegevuse kasutegur ja lisatakse juurde pildid või video. Sellest näeb kohe, milliseid trikke ja nippe endagi tun-

Pelgulinna gümnaasiumi 5.c klassi õpilased näitavad õpetajale oma disainitud ja 3D-printeriga prinditud jõuluehteid.

Tüdrukutel on näomaaling, sest tegemist oli halloween’i päevaga.

di võiks üle tuua või miks lapsevanemad ning õpilased oma kooli õpetajale soovitada saavad.

Septembris oli kõige huvitavam ja kasutatuim vidin haridusasutustes mesilasrobot Beebot, keskkondadest kasutusel info kogumise sein Padlet ja äppidest testide tegemiseks vajalik Kahoot. Oktoobris sai lugeda 45 õpetaja lugu, kes tutvustasid, millist tehnikat nad oma isiklikus ja tööelus kasutavad. Milline oli nende elu esimene digikogemus ja kuidas nende meelest tänasesse kooli nutiseadmed ning digimaailm sobivad. Novembris tegid esimese kümne päevaga jällegi kõige enam postitusi eesti keele ja matemaatikaõpetajad, kelle kannul püsivad robootikud.

Postitustest näeb hästi, et õppetöökvaliteet läheb üles, õpilaste-õpetajate õhin samamoodi.

On juba joonistunud välja kasulikke ideid?

Mõte kogukonnast parimaid praktikaid kokku koguda ja e-

trükiseks vormida on ka meie üks eesmärk. Hariduse infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) avaldas näiteks oktoobris ProgeTiigri (www.progetiiger. ee) digitaalsete materjalide kogumiku 52 huvitava vidina-vahendiga, sinna kogutakse ka innovaatilised õpilood.

Need tagavad õpetajate ja laste väljamõeldu korduskasutuse mitmeteks aastateks. Samuti saavad õpetajad ise oma lood vormistada õppematerjaliks, mis on leitavad nii Koolielu kui ka E-koolikoti kaudu. Parimaid praktikaid riiklikes hoidlates säilitades on suurepärane võimalus näidata digitehtut ka tulevastele põlvedele.

Peatoetaja Telia Eesti on haridusasutustele välja pannud toredad auhinnad. Samas on igal kuul väiketoetajaid, keda mahub kindlasti juurde. Kui keegi digi- või haridusvaldkonnas tegutsev ettevõte soovib omalt poolt algatuses osalevaid koole tunnustada meenete, koolituste või digisisuga, siis leidke mind internetist üles ja võtke ühendust. Koolid (õpilased-õpetajad) on väga tänulikud, kui meie tegevust märgatakse ja tunnustatakse!

6 KOOLILEHT Foto: Shutterstock

Üha enam vanemaid jätab lapse koduõppele MILLAL VALIDA KODUÕPE?

Koduõppele jäämiseks piisab lapsevanema taotlusest, kuid et seal püsida, tuleb saavutada õppekavas ette nähtud tulemused. Sageli valitakse koduõpe vanema liikuva töö tõttu.

Viivika Veski Koduõppes võib õppida vanema taotlusel või tervislikel põhjustel.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) asejuhataja Tarmu Kurm toob välja, et tervislikel põhjustel koduõppel olevate laste arv on viimase viie aasta jooksul vähenenud tänu paindlike õppevormide ja tugisüsteemide rakendamisele koolides. Sama aja jooksul on lapsevanema soovil koduõppel olevate laste arv hoogsalt kasvanud ning seda enamasti vanemate mobiilsuse tõttu. 2010.–2011. õppeaastal oli vanema soovil koduõppel 69 last, kuid eelmisel õppeaastal juba 289.

Alanud õppeaastal on tervis-

likel põhjustel koduõpet rakendatud 148 põhikooliõpilasele ja viiele gümnasistile. Vanemate soovil on koduõppel 320 põhikooliõpilast, kellest 183-le on märgitud juurde mobiilsusele viitav tunnus “pikaajaline viibimine välisriigis”.

Välislähetused, kodused vanemad või tervise probleemid “Mõned lapsevanemad on tööga seotult väga liikuvad, tihti välislähetustes ning sellest tulenevalt on raskendatud laste igapäevane kooliskäimine. Koduõppele võtavad lapsi ka vanemad, kes on kodused või teevad põhiliselt oma igapäevast tööd kodus.

Koduõppele Eesti kooli jätavad lapsi ka vanemad, kes on tööülesannete tõttu välismaal, kuid kes aasta-paari pärast naasevad Eestisse. Seega, on lapsi, kes käivad nii välismaal koolis kui on ka samal ajal Eesti koolis koduõppel – et tagasi tulles Eestisse oleks sujuv üleminek kooli,” toob Kurm näiteid.

Kurm selgitab, et koduõpe tervislikel põhjustel on ette nähtud õpilastele, kes oma terviseprobleemidest tulenevalt ei ole võimelised igapäevases koolitöös

osalema – näiteks raskesti haiged lapsed ravi saamise perioodil, traumade ja vigastustega, aga ka erinevate psüühikahäiretega lapsed. Neile korraldab kool, mille nimekirja õpilane on kantud, koduõpet. Koostöös vanemaga koostatakse õpilasele individuaalne õppekava.

Vanema taotlusel võib koduõppes õpetada põhiharidust omandavat last. Kui õpilane jääb koduõppele vanema soovil, korraldab ja rahastab seda vanem ise. Õpikud ja töövihikud saab koolist võrdsetel alustel teiste sama klassi lastega. Kooli ülesanne on koostöös lapsevanemaga koostada lapsele õppekava ja kontrollida vähemalt kaks korda aastas õpitulemuste saavutamist.

Koduõppel olevat last võib lapsevanem ise õpetada või palgata eraõpetaja. “Lapsevanemalt õpetamiseks kvalifikatsiooni ei nõuta,” räägib Kurm. “Kui aga kool kontrollimise käigus tuvastab, et õppekavas sätestatud õpitulemused pole saavutatud, on koolil õigus katkestada koduõpe ja kohustada last igapäevaselt koolis käima.”

Kui koolis märgatakse, et koduõppel laps õpib alla oma või-

Vanema soovil toimuvat koduõpet tuleb siiski käsitleda erandina ja selleks peavad olema põhjused, miks koduõpet soovitakse. Sotsialiseerumise seisukohalt on väga oluline, et laps siiski käiks koolis.

mete, tuleks HTMi spetsialistide sõnul vanematega vestelda. “Vanema soovil toimuvat koduõpet tuleb siiski käsitleda erandina ja selleks peavad olema põhjused, miks koduõpet soovitakse.

Sotsialiseerumise seisukohalt on väga oluline, et laps siiski käiks koolis,” ütleb Kurm. Õpe igapäevategemiste käigus Põlvamaal elav 11-aastane viienda klassi õpilane Aap on esimest aastat ametlikult koduõppel.

Tema ema Kertriin Paabo ütleb, et koduõpe on plaanis ka kahe noorema lapsega.

Aabu koolitee algas paljulubavalt. “Iga laps tahab õppida. Uurimine, küsimine on lapse loomuses. Kuid see tapeti koolis esimese aastaga. Tegemist oli suurkooliga ning vägivald oli igapäevane asi.

Peale selle veel puudulik kontakt õpetajaga,” jagab Aabu ema kogemust. “Teise klassi alguses oli lapse stress nii suureks paisunud, et ta ei võtnud enam asju koolis kotist välja. Vahetasime kooli.

Koolikiusamine ja narrimine on aga iga kooli teema ja erandeid vist ei ole. Kuid kuna klassijuhataja oli super, hakkasin koduõpet vaikselt katsetama. Puudusime

KOOLILEHT 7 palju ja vastasime siis koolis järele, nii saimegi teada, et koduõpe on meie jaoks.”

Kertriin räägib, et nad on mehega läbinud teadliku muutuse kursused ja tänu sellele suudavad oma last aidata ja taas õppimist armastama panna.

“Enamiku ajast õpime pere igapäeva tegevuste käigus. Näiteks miks õppida esmaabi ja esmaabivahendeid raamatust, kui saab minna apteeki ja koostada kotikese,” toob Kertriin näite.

Kirjas on Aap nüüd Rakvere Vanalinna Koolis, mis on Waldorfi kool ja toetab koduõpet.

Kertriin Paabo on endal teadusmagistri kraad keemias. Ta kinnitab, et nad mehega ei ole kaugeltki kooli vastased, vaid hoopis nii suured hariduse fännid, nii et tahavad ise kaasa lüüa.

Ka koduõppel võib saada kiituskirja Reinhard Rebane elab nüüd koos oma vanemate ja noorema vennaga Hispaanias, kus poisid käivad kohalikus koolis. Koduõppel oli ta eelmisel aastal Kose

gümnaasiumi 4. klassi õpilasena.

Reinhard lõpetas klassi kiituskirjaga. Sama aga tegi ka tema koolis käinud vend.

Reinhardi kooliväliste tegemiste nimekiri on pikk. Eelmisel aastal õppis ta muusikakoolis klaverit ja trompetit, tegeles karate, balleti, rahvatantsu, estraadilaulu ja modellindusega. Igal alal on Reinhardil ka saavutusi ette näidata, näiteks karates on ta oma vanuseklassis mitmekordne Euroopa meister.

Reinhardi ema Olga Pallo kinnitab, et poeg valis oma huvitegevused ise, kuid kõike kokku sobitada oli keeruline. “Nii jätsimegi ära kooliskäimise. Reinhard käis paari-kolme nädala tagant koolis vastamas,” kirjeldab Olga. “Eripedagoogina julgen väita, et riiklikus õppekavas olevate vajalike kompetentside omandamiseks ei pea veetma nii tohutu arvu tunde koolis ja lisaks veel kodus õpikute taga.”

Kuna Reinhardi mõlemad vanemad on pedagoogid, siis koolis probleemi koduõppele jäämisega ei tekkinud. Reinhar-

di isa on inglise keele õpetaja.

Hispaanias kooli minnes tõsteti Reinhard ja ta vend mõlemad klass kõrgemale.

Eesti nn tavakooli kõige suurem probleem on Olga hinnangul see, et kõiki surutakse raamidesse ning andekate lastega ei osata midagi ette võtta.

Olga leiab siiski, et koduõpe on suur vastutus. “Peaks kaaluma, kas see variant on lapsele kõige parem või on veel muid alternatiive. Teiseks peab vanem pidama meeles, et tema õlgadele langeb suur kohustus,” räägib Olga. Ta rõhutab veel, et koduõpe on koostöö: kool-kodu-laps.

“Lapsele on vaja selgitada, et ka tema vastutab selle koostöö toimimise eest,” ütleb Olga.

Teistmoodi õnnelik pere valis koduõppe Sirle Kasemets õpetab teist aastat kodus praegu viiendas klassis käivat tütart, kes on kirjas Rakvere Vanalinna Koolis. Kokku on Harjumaal Vasalemmas elavas peres kuus last, kellest kolm pole veel kooliealised, kahel

vanemal on aga koolitee juba seljataga. Üks oluline põhjus koduõppele jäämiseks oli Sirle sõnul see, et tütar ise ei soovinud enam koolis käia. “Kuna oleme veidi teistsugune ja väga õnnelik perekond, hakkasid klassikaaslased halvustama. Oleme taimetoitlased ning suurem osa meie toidulauast on elustoit ehk küpsetamata, kuumutamata. Lapsel ei olnud ka koolis telefoni, sest me ei pidanud seda vajalikuks. Tegeleme spirituaalsuse ja vaimumaailmaga veidi rohkem kui enamik.”

“Kuna oleme abikaasaga ettevõtjad ning ettevõte on kodus, siis tänu koduõppele saab terve pere olla koos. Ei kujuta enam ettegi, et üks laps jääb pere tegemistest eemale,” räägib Sirle.

Tütar on leidnud endale ka lemmikhobi – ta kasvatab kolme kitse. Otsis ise internetist loomad, suhtleb müüjatega, uurib aretamise ja kasvatamise kohta, plaanib juustu tegema hakata.

Varsti on oodata tallesid. “Ja see kõik on ju õppimine,” ütleb Sirle.

8 KOOLILEHT

Eelkool harjutab koolikorraga EELKOOLI POOLT JA VASTU

Kuigi lasteaed peab lapsed kooliks igati ette valmistama, käivad päris paljud koolieelikud lisaks eelkoolis. Aga kas seda on ikka vaja?

Vivika Veski Kristi*, peagi seitsmeaastaseks saav laps käib alates selle aasta septembrist erafirma pakutavas eelkoolis. Väikelinnas elava pere laps on lasteaias käinud sõimerühmast saadik, aga Kristi hinnangul tema lapse puhul see koolivalmidust ei taga.

“Kõik sõltub konkreetsest lapsest ja minu lapsel võtab uute

olukordadega harjumine aega.

Ma ei taha, et järgmisel aastal kool teda kuidagi ehmataks ja suurt stressi põhjustaks,” seletab Kristi. Samuti teeb teda murelikuks asjaolu, et mitmed lapsed lasteaias loevad juba soravalt raamatuid, tema tütar aga alles veerib sõnu kokku.

Selles eelkoolis on kiire õppetempo ja palju jäetakse ka koduseid ülesandeid. Kristi hinnangul on see küll vahel raske, aga ta usub, et asi on seda väärt.

Lapsel on esinenud veidi vastumeelsust eelkooli suhtes, kui mõni asi on väga keerukaks osutunud, kuid tänu headele ja motiveerivatele õpetajatele on ta sellest üle saanud ja käib praegu hea meelega. Kristi sõbranna Riina, kelle laps alustas sügisest õppimist esimeses klassis, peab aga sedalaadi eelkooli õpet liialt

intensiivseks: “Mulle tundub, et nad läbivad seal terve esimese klassi programmi. Minu laps pole koolis osa asjadeni veel jõudnudki, mida nemad juba eelkoolis õpivad.”

Lasteaia ja trenni kõrvalt võib eelkool koormav olla Riina laps käis oma valla kooli pakutavas eelkoolis, mis kestis vaid pool aastat ja seda ka mitte iga nädal. Sellist eelkooli peab ta vajalikuks: “Seal tutvustati lastele nende tulevast koolimaja, harjutati tunnis ist umist, käe tõstmist ja üleüldist korda. Muidugi lahendati ka ülesandeid, aga seda rohkem mängulises võtmes.

Ma arvan, et pole mõtet last liialt ette õpetada, sest kui tal esimeses klassis midagi uut õppida ei olegi, siis ei teki ka õpiharjumust.”

Foto: Shutterstock

Katrin pani oma lapse Liisa Tallinnas üheksa aastat tagasi eelkooli hirmust, et muidu ei saa tütar heasse kooli sisse, sest vähemalt siis võtsid süvaõppega koolid Tallinnas oma piirkonnast väljaspool elavaid lapsi 1. klassi vaid katsetega.

Katrin ei arvanud, et tema laps

KOOLILEHT 9 sinud, lisaks käis ta kaks korda nädalas trennis.

Aga tasapisi õppetöö edenes ja kooli Liisa katsetega igatahes sisse sai. Siis aga selgus, et sügisel avatakse kodule veelgi lähemal uus põhikool. Tüdruk hakkas rõõmuga seal käima. Uues koolis oli terves esimeses klassis õpe mängulisem ja lapsesõbralikum kui teise kooli eelkoolis. Aga Katrin arutleb nüüd, et võib-olla kujuneski päriskooli minek tütrele tänu sellele nii meeldivaks, kuna ta oli eelkoolis kogenud karmimat korda. Võib-olla oli seda ülemeelikule lasteaialapsele siiski vaja?

Eelkool võiks pigem mängulisem olla ning last pole mõtet liialt ette õpetada, sest muidu pole tal esimeses klassis midagi uut õppida.

peab tingimata nn eliitkooli pääsema, aga nende kodule lähim kool oli paraku halva mainega ja seda mitte ainult õpitulemuste pärast, vaid seal esines ka vägivalda. Nii tuligi hakata Liisal kord nädalas kauguselt järgmises koolis eelkoolis käima. Seda korraldas seal kool

ise, kokku saadi kord nädalas ja tunde andsid oma kooli algklassiõpetajad.

Sellal äsja kuueaastaseks saanud Liisale eelkool ei meeldinud, ka õpetajaga tekkis konflikt, kuna tüdruk nii-öelda lollitas tunnis. Aga eks oli laps pärast pikka lasteaiapäeva vä-

Eelkool võiks pigem mänguline olla Haridus- ja teadusministeeriumi asejuhataja Tarmu Kurm selgitab, et eelkooli tegevus ei ole õigusaktidega reguleeritud.

“Kool võib pakkuda eelkooli

1.-2.12

õppekavavälise tegevusena.

Lapsed, kes käivad lasteaias, omandavad alushariduse koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel. Eelkooli vajadus on seotud pigem koduste lastega, kes lasteaias ei käi ning vajavad toetust koolivalmiduse kujunemisel,” vahendab Kurm HTMi alushariduse spetsialistide seisukohta.

Ta lisab, et kohalikul omavalitsusel on kohustus võimaldada lasteaiakoht kõigile soovijatele.

Lasteaiaõpetaja Triin Olgo peab eelkooli siiski vajalikuks kõigile lastele. Ka leiab ta, et seda peaks rahastama omavalitsus. Praegu maksavad eelkooli eest enamasti lapsevanemad, vähemalt osaliselt. Lasteaiaõpetaja Olgo on kogenud, et eelkool arendab last ja annab aluse hästi ette valmistatud kooliminekuks.

“Aga samas arvan, et eelkool peaks olema väga mänguline,” lisab Triin Olgo. * Loos olevate lastevanemate ja ühe lapse nimed on muudetud.

10 KOOLILEHT

Koolipsühholoog

peaks olema igal koolil Foto: Erakogu

KOOLIPSÜHHOLOOGI ROLL

Koolipsühholoog ning perekeskuse Sina ja Mina pereterapeut Triin Kahre on veendunud, et rõhk peab olema probleemide varasel märkamisel ja ennetusel, mitte tagajärgedega tegelemisel.

Vilve Torn Mis tingis koolipsühholoogide ühingu asutamise vajaduse?

Esimesed koolipsühholoogid asusid tööle 1970–80ndatel ja toona võis neid ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Koolipsühholoogide arv hakkas märgatavalt kasvama 1990ndatel. Siis suhtus ühiskond märksa avatumalt praktilise psühholoogia rakendamise võimalustesse ja käivitusid esimesed koolitusprogrammid ülikoolides. Siiski tohtisid tolle ajastu määruse alusel koolipsühholoogi abi saada lapsed alles alates 7. klassist. Ühingu eestvedamisel muudeti õnneks määrust 1997. aastal ja abi võisid saada kõik lapsed 1.–12. klassini.

KoolipsühEesti koolipsühholooholoog Triin gide ühing loodi 1991.

Kahre sõnul peab aastal, kui rühm aktivõimalus psühholoogilt abi otsida olema viste otsustas ühineda. duse järgi peab koolis normaalne Koos arutleti koolipkool tagama nähtus. sühholooge puudutavate õpilasele tasuta probleemide üle ning plapsühholoogiteenuse. neeriti koolitusi, töötati välja Võimaluse selle rakendaühingu eesmärgid, tegutsemismiseks peab looma kooli pidaja printsiibid ja põhikiri. Algul ehk kohalik omavalitsus. Koroli põhieesmärk aidata kaasa raldama peab selle koolidirekkoolide psühholoogiaalase teetor. See on teooria, praktika nindamise arengule ja ühingu on midagi muud. See, kas kooliikmete huvide kaitsmisele. lipsühholoog on koolis, sõltub praegu siiski kohaliku omaPeab koolipsühholoog olevalitsuse võimalustest ja prioma igal koolil või palgatakriteetidest. Tihti on selle taga se spetsialist üksnes rahakoolidirektori teadlikkus ning lisi võimalusi arvestades? arusaam psühholoogi rollist ja Põhikooli- ja gümnaasiumisea-

teenuse vajalikkusest. Liiga sageli kohtab seisukohta, et teenus tagatakse vajadusel. Samas ei suudeta mõista, et seda vajadust ei pruugi osata hinnata õpetaja ega koolijuht, rääkimata vallajuhist. Kui lähtuksime üksnes vajadusest, tähendab see seda, et koolipsühholoog palgatakse alles siis, kui midagi on juhtunud (nt laps sooritab suitsiidikatse või on depressioonis).

Nii tegeleme juba tagajärgedega. Peaksime mõistma, et lastega juhtub pidevalt midagi ja seega on vajadus kogu aeg ole-

mas. Rõhk peab olema varasel märkamisel ja ennetusel, mitte tagajärgedega tegelemisel, mis kahjuks ikka veel koolides väga levinud on.

Praeguste andmete järgi on 30–40% koole need, kus on psühholoogi ametikoht. Ülejäänutes mitte, ja see on väga masendav olukord. Uskumus, et loodud Rajaleidja keskused teevad ära selle töö, mida saab teha regulaarselt koolis kohapeal olev psühholoog, on ebarealistlik. Seetõttu on laste võimalused abi saada üle Eesti väga

KOOLILEHT 11 erinevad. Õpetajad on sageli hädas ja vanemad ei tea, kuhu pöörduda või mida ette võtta.

Mis siis veel lastest rääkida. Nii probleemid kuhjuvad ja lähevad palju keerukamaks. Kui õige aeg sekkumiseks mööda lastakse, tegeletaksegi igapäevaselt vaid tulekahju kustutamisega. Kõige selle tulemusena kannatab õppimise-õpetamise kvaliteet.

Milliste muredega lapsed koolipsühholoogi vaatevälja-vastuvõtule satuvad?

Probleemid on väga erinevad.

Lapsed ise pöörduvad sageli suhteprobleemide pärast, milleks on enamasti tülid kaaslaste, vanemate või õpetajatega. Samuti tõrjutus ja üksildustunne.

Need on nende jaoks selgelt tähtsad teemad. Ka kiusamine on päevakorral. Õppimine on pigem oluline vanematele ja õpetajatele. See on see, mille puhul nemad nõu küsivad.

Vanemad õpilased pöörduvad sageli isiklike teemadega – depressiivsus, identiteedi kujunemisega seotud küsimused, segadus tuleviku osas. Tihti kooruvad

välja vanematepoolsed kõrged ootused ja pingelised suhted perekonnas. Nooremate laste puhul tulevad vanemad murega, et lapse käitumisega ei saada kodus hakkama või ei osata neid õppimisel toetada. Õpetajad küsivad abi, kui mõnel lapsel on õpiraskused või ei tulda käitumisega toime.

Peavad koolipsühholoogid kokku puutuma ka õpetajapoolse füüsilise või vaimse vägivallaga?

Füüsilist vägivalda ei saa enam keegi tänapäeval endale nii lihtsalt lubada. Vaimne vägivald on aga see, mida on palju keerulisem hinnata. Ma ei tea, et keegi seda otseselt tänapäeva koolides uurinud olekski.

Kahjuks kuuleb ka täna lugusid sellest, kuidas kedagi on korduvalt ignoreeritud, kritiseeritud, alandatud. Kooli mõistes räägime siis pigem kiusamisest, mis on tahtlik ja korduv kellelegi haiget tegemine. Ja see ei tähenda, et see ei või juhtuda õpilase-õpetaja või isegi kolleegide vahel.

Kust koolipsühholoogi leida?

• Seaduse järgi peab psühholoogi tasuta teenus olema tagatud igas koolis.

• Kui psühholoogi koolis pole, on igati mõistlik koolilt uurida, mismoodi abi saab. Psühholoogilise abi saamiseks võib pöörduda ka piirkondlikku Rajaleidja keskusesse. Oluline on vahet teha, et võimalused tegutsemiseks on eri spetsialistidel erinevad. Rajaleidja psühholoog on keskuses ja saab vanemat nõustada ning soovitusi anda, vajadusel seda ka koolile pakkuda.

• Samas saab koolis töötav psühholoog õpetajaid kohapeal tulemuslikumalt nõustada ja juhendada ning pakkuda lapsele iga päev tuge ja abi.

Kui tihti otsivad-saavad õpetajad ise koolipsühholoogilt abi?

Sõltub koolist ja koolipsühholoogist. Kui koolis on psühholoog nähtav, tema roll ja ülesanded teada ja õpetajatele arusaadav, mis abi ja tuge nad saavad oodata, on neil ka lihtsam psühholoogi juurde tulla. Loomulikult peab psühholoog olema inimene, kelle poole juletaks pöörduda. See tähendab, et konfidentsiaalsus ja professionaalsus on ülimalt olulised. Samuti positiivsus ja

inimlik soojus. Võimalus psühholoogilt abi otsida peab olema koolis normaalne asi. Tegelikkuses ei tööta ju psühholoog üksnes lapsega, vaid ka õpetajatega. On loomulik, et vahel võib õpetaja mingis küsimuses kellegi abi vajada. Väga sageli tulebki lapse probleemiga tegeledes aidata just õpetajaid, kuid ka lapsevanemaid. See võib omakorda viia selleni, et lapse probleem taandub ja seda just tänu muutusele täiskasvanute käitumises.

PERETERAAPIA PAARIDE NÕUSTAMINE LAHKUMINEKUD KRIISINÕUSTAMINE PEREKOOLITUSED Ene Raudla

kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Pakun professionaalset abi Sinu ja Sinu pere probleemidele.

WWW.PERESUHTED.EE tel 515 7358

ET KODUS OLEKS ÕNN JA RAHU.

12 KOOLILEHT

Kui õpetaja kiusab...

Foto: Shutterstock

KOOLIKIUSAMINE

Ligi 20 aastat tagasi saavutas üks väikelinna noormees kirjandi riigieksamil maksimumtulemuse. Selles poleks iseenesest midagi erilist, aga aasta varem jäi tal kirjanduse tõttu keskkool lõpetamata.

Vivika Veski Kaspar* oli andekas noormees, õppis koolis hästi ja unistas ajakirjanikukutsest.

Nii mõnedki Ta õppis ühe väikelinlapsed on kogenud na suures ja mainekas seda, kuidas õpetaja koolis. Gümnaasiumi põlastab nende suure Raske öelda, hoolega tehtud lõpuklassi ajal toimetas kuivõrd see tööd. ta maakonnalehe vahel hilisemat elu ilmuvat noortelehte. Oma mõjutanud on, aususe ja teravmeelsusega oli aga kindlasti on selsee menukas, ka vanemate inilest ajast saadik jäänud teadmimeste seas. ne, et kõik õpetajad ei ole koolis Kord kirjutas Kaspar seal noori aitamas – mitte ainult ühe arukalt haridussüsteemi targaks saama, vaid ka inimevaatleva kriitilise loo (nõnda seks kasvama. Ometi võiks hea iseloomustab seda maakonõpetaja üks kriteerium olla ka nalehe peatoimetaja – V. V.). see, et õpilasega ei minda isikKõrval ilmus teiselt autorilt likuks – õpetaja peab valdama lühike ilukirjanduslik kooliteeemotsioone, mitte emotsioonid maline kirjatükk, mis sisaldas õpetajat.” mõningaid ebatsensuurseid metafoore. Mõlema loo ilmuTugev saab innustust, misega nõustusid nii maakonnõrgem kukub nalehe peatoimetaja kui ka Tugeva psüühikaga andekas kooli selleaegne direktor. See inimene võib tulla sellisest oluaga Kasparit õpetajate, iseärakorrast välja, ilma et see ta tunis ühe õpetaja kättemaksust ei levasse ellu ränki jälgi jätaks, päästnud. Leiti ettekääne, mida kuid koolis käib ka noori, kes nüüd enam isegi asjaosalised vajaksid õpetajalt igakülgset täpselt ei mäleta, sest see oli nii toetust, et üldse järjel püsida. otsitud. Kuidagi oli see seotud Priit* oli saanud arstilt tähelekohustusliku kirjandusega. Igapanu- ja aktiivsushäire diagtahes ei pääsenud Kaspar riinoosi. Ometi polnud diagnoos gieksamile. Kurioosne oli see, nii tõsine, et poiss oleks vajanud et noormees jäeti lõpuklassi niikohta erikoolis. öelda istuma aines, milles ta oli Priit elas maakohas, kus eriti andekas. lähima alevis asuva koolini oli “Kool jäi suuresti õpetaja umbes kuus kilomeetrit mööda kiusamise tõttu õigel ajal lõpemaanteed, kuid oma valla kootamata tõesti,” tõdeb Kaspar lini kaks korda rohkem mööda nüüd. “Eks omalt poolt oli seal kõrvalteid. Ema soovis panna kindlasti mõnevõrra provokatpoja kooli, millega oli bussisiooni ka, aga pädev pedagoog ühendus, sest vald ei pikendaei tohiks noorte mässumeelnud koolibussiliini nendeni. sust sellisel kombel karistada.

Alevi kool keeldus Priitu vastu võtmast. Lõpuks pöördus ema õiguskantsleri poole ja sai õiguse. Vahepeal oli aga möödunud poolteist aastat. Priidu ema palus koolist pojale järeleaitamist, sest klass oli poole peal, kui Priit õppima pääses.

Järeleaitamist ta ei saanud, hindeks pandi aga enamasti ühtesid ja kahtesid, nii et poiss välja kukkus ja kool jäigi pooleli.

Mitmed lapsed on kogenud, kuidas õpetaja põlastab nende hoolega tehtud tööd. Teise klassi õpilane Roger näitas õpetajale oma kunstitööd lumikellukestega. “Kas ma käskisin sul voltida, need tuleb kleepida!” hüüatas õpetaja ja rebis poisi ilusti volditud ruumilised lumikellukeseõied paberilt ära.

Ei tohi kannatada ja kanda vimma Rapla Maakonna Psühholoogiateenistuse juhataja ning Rapla Ühisgümnaasiumi juures tegutseva Riinimanda kooli dirigent Urve Uusberg ütleb, et koolikius on hell teema, eriti veel siis, kui kiusajana nähakse õpetajat. Iga üksikjuhtum vääriks kohest tähelepanu – kas on väärtõlgendus, fakt, arusaamatus –, ja vastavat tegutsemist.

“Kõigepealt võiks uurida oma tõlgendusi, vaidlustada neid – ehk ei olnud vaenulikuna

mõeldud, ehk oli kellegi vajadus häiritud, kes on tegelikult probleemi omanik. Mõnikord võibki laps oma ülitundlikkuses tajuda õpetaja suhtumist kiuslikuna, samas annab võimupositsioon õpetajale võimaluse olla heatahtlik või mitteheatahtlik olukordades, kus õpilane ületab mingeid piire,” tõdeb psühholoog.

Ta jätkab, et otstarbekas on tegutseda kohe – anda teada oma kogemus kiusatavana, otsida professionaalset abi, näiteks Rajaleidjast või koolipsühholoogilt. “Halvim on kiusatava kogemust hakata kaasas kandma kogu elu ja vähendada oma rahulolu kaaslastega ka edaspidi. See vähendab inimese kõikide eluaspektidega rahulolu. See on ülitõsine teema, mida ei tohi maha vaikida ja kannatada ja kanda vimma. Vimm on valu alleshoidja elupäevade lõpuni,” teab Uusberg.

Psühholoog näeb, et õpetajad on tänapäeval väga haritud, lisaks ülikoolile läbivad kõikvõimalikke koolitusi, kuid kogu selle tarkuse foonil võib mõnikord jääda vajaka lihtsast heatahtlikkusest – koolitused ei jõua peast südamesse. Heatahtlikkus ei eelda ka suuremat palka. * Õpilaste ja nende vanemate nimed on muudetud.

SISUTURUNDUS 13

Hariv seiklus keset kooliaastat VeniVidiVici Õpilasvahetus on programm, mis korraldab Eesti-siseseid õpilasvahetusi 7.–12. klasside noortele. Õpilastel on võimalus paari nädala jooksul minna õppima teise Eesti kooli.

Igal õpilasel võib mõnikord tekkida tunne, et väga hästi enam ei jaksa. Võimalusi oma õppekava huvitavamaks muuta on palju, näiteks kandideerida vahetusaastaks mõnda teise kooli teises riigis. See eeldab pikka planeerimist ning ka omajagu kulutusi.

Hindamatu kogemuse võib aga saada märksa lihtsamalt – minnes vahetusõpilaseks mõnda teise Eestimaa kooli.

Põnevust peaks jaguma kõigile: tasub vaid korraks kujutleda, mis tunne on minna suurest koolimajast pisikesse mõisakooli või hoopis väikesest suurde.

Eesti-sisese õpilasvahetuse idee tekkis Teele Jakobsonil 2011. aasta sügisel. „Kui ma õppisin 11. klassis, avanes mul võimalus liituda koolinoortele suunatud arenguprogrammiga ENTRUM. Mõtlesin teha midagi, mis muudaks õpilaste elu põnevamaks ning ühtlasi oleks hariv ja kasulik.

Arutlesin endamisi, mis pakuks meie igapäevaelule lisaväärtust ja millest noored puudust tunnevad. Toona õppis minu klassis vahetusõpilane Saksamaalt – rahvusvaheline õpilasvahetus on kujunenud trendiks. Tekkis idee: korraldada õpilasvahetusi hoopis Eestis.

Oleme tegelikult väga mitmekesine ja põnev maa, mida võiks noored tunda. Rääkisin ideest kauaaegsetele sõbrannadele, neile mõte meeldis ning nii me hakkasime liikuma eesmärgi täitmise poole. 2012. aasta alguses osalesid programmis juba esimesed vahetusõpilased,” meenutab Teele.

Liitlased igas maakonnas Toredast ideest sündis VeniVidiVici õpilasvahetuse programm. Üks selle juhte Gerle Trifanov tutvustab praegust olukorda – programmiga on liitunud koole igast maakon-

nast ning nelja aastaga on vahetuskoolis õppinud üle 340 õpilase. „Noortel on olnud võimalus nende aastate jooksul külastada nii linna- kui ka maakoole, õppida eesti ning vene õppekeelega koolides, avastada mandri- ja saartekoole, tutvuda väikeste ja suurte koolikeskkondadega. Nii mõnedki noored on õpilasvahetuses osalenud mitu korda. Kuigi iga inimene on erinev, on Eesti-sisene õpilasvahetus loonud aluse, mis võimaldab igaühel individuaalselt seada eesmärke, mille poole püüelda ning mida ellu viia,” tutvustab ta.

Andrei Pankratov soovitab VeniVidiVici projektist osa võtta kõigil, kes armastavad seiklusi ja ei karda kohtuda teiste traditsioonidega!

Gerle ja Teele on õpilaste kogemustest kokku pannud ka põneva raamatu „Üle silmapiiri”, mille võiks läbi lugeda iga õpilasvahetuse vastu huvi tundev noor. „Meie programm ja see raamat viivad meid rändama mööda Eestimaad, vaatama pisut kaugemale, kui silm seletab. Seeläbi avastatakse põnevaid paiku, mõistetakse, kuivõrd erinevad ja samas nii sarnased me oleme. Raamatust saab lugeda õpilaste mõtteid, kogemusi, ideid, edusamme, hirme ja tagasilööke seoses vahetusõpilaseks olemisega.” räägib Gerle Trifanov.

Vahetusse saavad minna noored, kes käivad 7.–12. klassis. „Nooremad võivad vahetuskooli välja valida ning VeniVidiVici meeskonnaga suhelda, et niipea, kui seitsmen-

Kõik VeniVidiVici õpilasvahetuse programmis osalenud noored on väga rahule jäänud, sest nähakse ka teise kooli elu ja leitakse endale palju uusi sõpru.

dasse klassi astutakse, saaks vahetusse minna,” julgustab Gerle. Probleem pole ka see, kui vahetuspiirkonnas sugulasi-tuttavaid pole, sest programmis osalevad nii kodud ku i ka ühiselamud.

Tore teadmine on seegi, et vahetusõpilaseks minek on jõukohane igale Eestimaa noorele, ettevõtmine maksab 20 eurot.

Lisanduvad sõidukulud, kuid koostöös Haridusja Teadusministeeriumiga kompenseerib programm need avalduse alusel õpilasele pärast vahetusperioodi lõppu.

VeniVidiVici tunnustused • Eesti Energia ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM I koht; • Konkurss „Olen ettevõtlik!“ – parim Valgamaa algatus; • Konkurss „Olen ettevõtlik!“ – parim sotsiaalse ettevõtluse projekt; • Haridusideede konkurss „Ohhoo!“ – I koht; • Valgamaa ettevõtlusauhind 2012 – parim omaalgatus; • „Motiveeriva seminari noortele“ korraldamine (3 päeva); • Parim lõimumist toetavate ühistegevuste korraldaja 2013; • Keeletegu 2013 nominent

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 15

Ainus tehnoloogiaülikool Eestis pakub kõrgharidust viies valdkonnas Tallinna tehnikaülikool pakub uuest õppeaastast kõrgharidust neljas teaduskonnas – inseneri-, loodus-, majandus- ja infotehnoloogia teaduskonnas. Lisaks neljale teaduskonnale kuulub tehnikaülikooli struktuuri ka TTÜ Eesti mereakadeemia.

Mailis Meesak, Tallinna tehnikaülikool Tehnikaülikool on uueks, 2017. aasta sügisel algavaks õppeaastaks läbi viinud põhjaliku õppekavade reformi – uusi üliõpilasi oodatakse õppima 34-le kõrghariduse esimese astme õppekavale ehk avada plaanitakse 18 bakalaureuseõppe õppekava, 12 rakenduskõrgharidusõppe õppekava ja neli integreeritud õppe õppekava.

Uued laiapõhjalised õppekavad pakuvad õpingute planeerimisel suuremat paindlikkust – õpingute alguses pööratakse rohkem tähelepanu üldistele valdkonnapõhistele teadmistele ning spetsialiseerumine kitsamale erialale toimub hiljem. „Bakalaureuse taseme üliõpilased ei pea otsustama kohe algul oma kitsast toru ära, vaid saavad õpingute vältel oma valikuid nihutada sõltuvalt sellest, kuidas eriala meeldib,“ selgitab uut korda tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo.

Inseneriteaduskonda ootame üliõpilasi, kes soovivad saada insenerideks, leiutajateks, innovaatoriteks ja ettevõttejuhtideks, kelle ülesandeks on kujundada tulevikutehnoloogiad. Juba täna on selliste inimeste järele tõsine nõudlus – töökohti pakutakse tunduvalt rohkem, kui on viimastel aastatel olnud lõpetajaid.

Loodusteaduskonna mitmekülgsed õppekavad pakuvad lõpetajatele võimalust jätkata nii akadeemilisema kui praktilisema suunitlusega magistriõppes või asuda pärast kolmeaastast bakalaureuseõpet erialasele tööle – 21. sajandi makro-, mikro- ning nanotehnoloogiad nõuavad kõrget kompetentsi just füüsikas, keemias ja bioloogias.

Majandusteaduskond pakub kõrgharidust majanduse, õiguse ja avaliku halduse valdkondades. Õppetöös pööratakse võrdselt tähelepanu nii teoreetilistele teadmistele kui praktikas vajaminevatele oskustele. Majandusteaduskonna õppejõududeks on rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlased ning oma valdkonna silmapaistvad praktikud Eestist ja välisriikidest.

Infotehnoloogia õppimine on üks universaalsemaid valikuid, kuna arvutite tähtsus suureneb kõikides eluvaldkondades.

TTÜ tudengitele pakuvad juba õpingute ajal häid praktika- ja töökohti paljud Eesti ja välismaised ettevõtted. Nii on või-

malik saada hindamatu erialane töökogemus juba õpingute ajal.

Eesti mereakadeemia on ainus merendusalast rakenduskõrgharidus- ja magistriõpet pakkuv õppeasutus Eestis. Mereakadeemia lõpetajad on ülemaailmselt hinnatud juhid ja spetsialistid, kes vastutavad erinevate merendusvaldkonna protsesside eest, alustades sadamate majandamisest kuni laevade juhtimise ning nende töökindluse ja ohutu liiklemise tagamiseni.

Miks valida Tallinna tehnikaülikool?

Tehnikaülikooli lõpetajatel on lihtne tööd leida, kuna TTÜ-s õpetatavate valdkondade spetsialistest on tööturul suur puudus. Tehnikaülikooli diplomit hindavad kõrgelt tööandjad nii kodu- kui välismaal. Ka suurel osal Eesti suurettevõtete juhtidest on taskus TTÜ diplom.

Tehnikaülikoolis asuvad nii Mektory kui ka Tehnopol, mis viivad üliõpilased kokku tugevate ettevõtjate ja oluliste partneritega. Nii käib ka oma ettevõte või startupi loomine lihtsalt.

Mainimist väärib ka asjaolu, et TTÜ on ainus tehnoloogiaülikool Eestis. TTÜs õpetatakse tulevikuerialasid ja antakse „tööriistad“, et lõpetajad saaksid tulevikus korda saata maailmamuutvaid tegusid. Tehnikaülikoolis valitseb sünergia erinevate erialade vahel. Nii saab näiteks majandusteaduskonna üliõpilane õppida ka tehnoloogiaga seotud erialasid. See annab parema konkurentsivõime tulevikus.

Tehnikaülikooli õppes on suur osa praktilisel kogemusel, mis on omavahel nutikalt põimitud teoreetiliste baasteadmistega. Nii on lõpetajatel pärast ülikoolilõpetamist parem stardikoht tööle asumiseks.

Loomulikult on oluline ka suurepärane tudengielu. Tallinna tehnikaülikoolil on terviklik ülikoolilinnak, kus kõik vajalik on käe-jala juures, TTÜ ühiselamud on kaasaegsed, sportimisvõimalused on ülihead ja aastaringselt tegutsevad kümned huvialaringid alates rahvatantsust kuni filmiklubini.

Tehnikaülikoolis on aktiivne tudengielu ja suurim välistudengite kogukond Eestis – see võimaldab keelepraktikat ning loob laia kontaktvõrgu üle maailma.

Tule avatud uste päevale!

Tallinna tehnikaülikool ootab kõiki huvilisi peamaja aulas toimuvale avatud uste päevale reedel, 2. detsembril 2016 kell 10.30. Tutvustatakse õppimisvõimalusi, sisseastumistingimusi ja tudengielu, lisaks on päeva jooksul võimalus osaleda erinevates loengutes. Kohapeal nõustavad erialavalikut TTÜ karjäärinõustajad.

Dokumentide vastuvõtt Tallinna tehnikaülikoolis õppimiseks toimub 26. juunist – 5. juulini 2017 interneti teel SAISis ja TTÜs kohapeal.

TTÜ uute erialadega saab tutvuda: www.ttu.ee/erialad

SISUTURUNDUS 17

Tule metsapiloodiks!

Kas tead, millise masina juht peab ülihästi tundma kõige uuemat infotehnoloogiat, tegema tööd mugavas konditsioneeritud ruumis ekraanide ees ja juhtpultide taga ning kelle otsustest sõltub tulevik? Kas arvad, et tegu on lennukipiloodi või lahingdrooni operaatoriga? Ei – nii võib kirjeldada hoopiski metsapiloodi – harvesterijuhi tööd.

Kui veel paarkümmend aastat tagasi käis metsatöö peamiselt mootorsae ja inimkäte toel, siis nüüd on füüsiliselt raske töö asendunud kõrgtehnoloogiaga.

Metsades müttavad masinad, mille tööd suunavad satelliitnavigatsioon ja andmeside, masina juht on aga nagu piloot, kes orienteerub kõigis neis andmetes ja langetab õiged otsused.

Harvesterioperaator on tulevikuamet Harvesterioperaatori otsustest sõltub aga palju. Oma tööd tehes peab ta näiteks teadma, kas tööpiirkonnas on ehk loodus-

väärtusi, mille suhtes kehtivad erireeglid. Ja kuidas paigutada valmislõigatud palgid, et pärast väljaveotee oleks lühem ja säästvam. Ja millist sortimenti langetatud puust lõigata, et tulemus oleks metsaomaniku jaoks parim.

Ja kuidas oma tööjärge planeerida, et liikumine oleks kõige optimaalsem. Ja tähele panema, et tööd tehes ei liiguks üle ettemääratud langi piiridest. Kuid siin tuleb appi juba tehnoloogia, sest navigatsioonisüsteem annab juhile langi piiride ületamisest kohe märku.

Tegelikult võib öelda, et

harvesterioperaator on tõeline tulevikuamet. Langetusmasinad muutuvad järjest mugavamateks ja võimsamateks, kuid samas ka keerulisemateks.

Nende juhtimiseks on vaja operaatoreid, kes orienteeruvad infotehnoloogias, tunnevad mehaanikat, on kiired otsustajad ja suudavad üksi töötada.

Metsamasinate (harvesteri ja forvarderi) operaatoriks, samuti muid metsanduserialasid saab õppida Luua Metsanduskoolis. Sel aastal saab dokumente esitada juba kevadvaheajal. Vaata lisa www.luua.ee

18 SISUTURUNDUS

Keskkonnakaitse eriala avab elus uusi tahke ja võib osutuda väärt elukutseks Räpina Aianduskooli keskkonnakaitse eriala elab läbi muutusi. Kui eelnevatel aastatel valmistati ette keskkonnakaitse spetsialiste erinevate ametkondade ja omavalitsuste tarbeks, siis nüüd on haare läinud laiemaks.

Indrek Sarapuu Sageli on elus nii, et summa ei sõltu liidetavate järjekorrast. Ka uus valitsuskoalitsioon on rääkinud oma lepingus kutse olemasolu tähtsusest inimese hakkamasaamisel ühiskonnas. Sellel, kas minna kõigepealt kutseõppesse ja seejärel akadeemilisse või vastupidi, ei pruugi vahet olla.

Elis Sepp lõpetas Räpina aianduskooli 2015. aastal keskkonnakaitse erialal. Enne Aianduskooli astumist mõtles ta

pikalt mida õppida, sest Aianduskoolis oli sisseastumisel kaks valikut – aiandus ja keskkonnakaitse. Valik osutus keskkonnakaitse eriala kasuks. „Keskkonnakaitse erialal on kohustuslik käia praktikatel,” selgitas Elis, „tänu millele sain hea praktikakogemuse eluks.

Esimesel aastal käisin oma teadmisi rakendamas Tallinnas Nõmme loodusmajas, kus olin abiõpetaja. Sain suurepärase elamuse ja kogemuse. Veel käisin praktikal Läänemaal Matsalu külastuskeskuses ja Otepääl keskkonnaameti kontoris.”

Elis jätkab õpinguid Eesti Maaülikoolis vee- ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia erialal. „Sain Räpina Aianduskoolist baasteadmised looduse kohta, mida on nüüd ülikoolis vaja läinud. Mulle meeldisid omal ajal Räpina Aianduskoolis õppides kõik õppeained. Lemmikud olid Eesti kalad, botaanika, ornitoloogia ja loodusturism,” meenutas Elis. „Kui sind huvitab, milliseid

Eesti kalu leidub meie veekogudes, milline õhusaasteallikas saastab kõige rohkem õhku, kuidas kirjutada üks korralik keskkonnakaitseline projekt või kuidas säästlikult ja otstarbekalt majandada oma metsa, siis ära kõhkle ja tule Räpina Aianduskooli keskkonnakaitset õppima.” Õpib loodust märkama ja nägema Marek Järvikut, kes lõpetas Aianduskooli aastal 2015, olles juba eelnevalt teinud läbi pea kõik kõrgharidusega seotud etapid ja jõudnud välja doktoriõppesse, ajendas keskkonnakaitse erialal õppima huvi looduse vastu. Kuskil tagaplaanil tiksus mõte Räpinas õpitud erialaga ka kuhugi tööle saada. Sellegipoolest leiab Marek, et väljundeid on ka teisi. „Mul on enda lapsed koduõppel, ma õpetan oma lapsi ise,” selgitab kolme lapse isa. „On ülimalt hea, et sain Aianduskoolist suurepärase looduse tundmise – mis taim

või putukas see on. Õppisin väga palju nägema ja märkama loodust enda ümber, mis mul nii kesk- kui ka kõrghariduse ning elukogemuse poolt puudus.” Järvik ei näe vahet, millise taseme haridusega alata – kas minna pärast keskhariduse omandamist kõrg- või kutsekooli. Ta leiab, et tema puhul on keskkonnakaitse erialal õppimine läinud täie ette.

Millises järjekorras haridust planeerida, sõltub võimalustest.

Kas nüüd, kus tal on taskus keskkonnakaitsespetsialisti diplom, teeks Järvik õppimisjärjekorra teistpidiseks, siis kostab ta, et valikud ei ole kunagi lineaarsed ega ka mitte lihtsad. Paljuski on valikud seotud ka eluliste küsimustega: kas see kool on mulle lähedal, kas ma saan elamispinna jne. „Kui ma oleks Põlvamaalt pärit ja Aianduskool jääks mulle lähedale, oleks see väga oluline argument minna sinna õppima,” arvab Järvik. „Kui mu esimene valik oleks kõrgharidus ja ma sisse ei saaks, oleks eri-

SISUTURUNDUS 19 ala õppimine kutsekoolis täiesti mõeldav.” Ta leiab ka, et esimese elukogemuse saamine ning suhtlusvõrgustiku kujunemine on viis edaspidiseks eluks võimalusi leida. Keskkoolilõpetajad ei tea veel täpselt, mida nad vajavad, gümnaasiumid ei anna piisavat ettekujutust erialadest ning sellest, mida tegelikus elus vaja läheb või vaja võib minna. „Kutseharidus annab ette tõelise pildi – kas see eriala meeldib mulle või ei, kas ma jätkan või mitte.”

Oskus keskkonnaprobleeme teiste erialadega seostada Ka Indrek Sarapuu on õppinud kõrgkoolides erinevaid erialasid, kuid kuskil taga tiksus mõte õppida enesele selgeks ka üks n-ö päris amet, päris oskustega. Elu ja õnn tõi ta 41-aastaselt elama Põlvasse, kus kohalikus maakonnalehes Koit tööle hakates tuli kirjutada ka haridusteemadel. Eelnev elu oli möödunud Tallinnas peamiselt kultuurivaldkonnas tegutsedes. „Räpina Aianduskooli minek tundus olevat mõistlik mõte ja õppida pole mitte kunagi hilja,” selgitas Indrek. „Õppekava lugedes kohutas alguses suur hulk reaalaineid, kuid kui nende olemusse vähehaaval süvenesin, tundusid kõik sõnad arusaadavad olema. Ju siis on nende ainete õppimine ka võimalik.” Õpingud venisid küll pere juurdekasvu tõttu aastakese pikemaks, kuid Räpinas veedetuid nädalaid ei kahetse Indrek mitte kunagi. „Sain juurde kogu uue valdkonna, mille spetsialistina end tunnen. Kindlasti on asju, mida oleks võinud ise rohkem ja süvenenumalt õppida, kuid teadmine, et ma oskan õigest kohast järele vaadata, on oskus, mille omandamiseks peab käima koolis. Meil oli üks kursusevend, kes arvas, et miks ikka vaja õppida – tänapäeva guugeldamine annab vastuse igale küsimusele. Et nii see tegelikult pole, oskab öelda igaüks, kes ise vähegi süsteemse õppimisega kokku puutunud. Guugeldades võid saad väga halbu vastuseid ega oska terasid sõkaldest eraldada.”

Kui ka kohe erialast tööd ei leia, siis nukrutseda ei ole mõtet, sest elus edasiminek on inimese enda kätes – õpitud

duskeskkonna seisundi kirjeldamiseks.”

Ideaalne lõpetaja? „Minu jaoks on tähtis iseseisev mõtlemine ja analüüsimine. Muidugi on hea, kui lõpetaja jätkab tööd keskkonna alal, kuid kuna praegusel ajal on oluline interdistsiplinaarsus, siis on kõik hästi ka juhul, kui ta oma mõtetega rikastab kusagil Eestis laste maailma või töötab ettevõtte juhtkonnas.”

erialast on tuhat korda kasu ja rohkemgi veel. „Saan kirjutada artikleid keskkonnakaitse teemadel, saan aru ja oskan seostada keskkonnaprobleeme teiste erialadega. Õppimine avardab maailmapilti ja tagatipuks võid leida end pärast kutsehariduse omandamist kõrgkoolis, nagu minuga ka juhtus,” räägib Indrek. „Keskkonnakaitse eriala universaalsus loob võimaluse edasiõppimiseks väga paljudel erialadel maaturismist keskkonnatehnikateni välja. Mina aga õpin kutsekooli õpetajaks, suundumusega õpetada tulevikus keskkonnakaitsealaseid teadmisi tulevastele õpilastele.”

Keskkonnakaitset õppides saab käsi mullaseks tehes hea ja edumeelse hariduse. Siin ei õpita mitte pimesi loodust armastama, vaid mõistma looduses ja keskkonnas toimuvat, sealhulgas ka keskkonda säästvalt suhtuma. See kõik on äärmiselt huvitav ja tuleviku mõttes väga perspektiivikas. Indreku kolme lõviga diplom seisab riiulis aukohal ja leiab kindlasti rakendamist lähitulevikus.

Õpetajatel õppijatest selge visioon Keskkonnakaitse erialal läbitakse väga korralik hulk õppeaineid, mis kõik ei ole kergete killast, kuid see-eest väga põnevad ja perspektiivikad – keskkonnakaitse küsimused muutuvad üha olulisemaks. Milliseid aineid õpetavad keskkonnakaitse eriala õpetajad ning millisena näevad nad oma ideaalseid õpilasi pärast kooli, annavad meile vastuse neile esitatud küsimused. Õpetaja Tarmo Evestus: „Minu õpetatavad peamised ained on Eesti maastikud ja nende hooldus, keskkonnaseire, regionaalplaneerimine ning ettevõtlusest tulenevad keskkonnamõjud.”

Mida peaks teadma õpilane? „Olulisim punkt on teadmine, kui väärtuslik on Eesti looduskeskkond, ja teiseks see, mida saab just igaüks ära teha selle säilimiseks. Kuna keskkond on dünaamiline ja muutumises, siis peaks õpilasel olema teadmised, kust leida kiiresti tõepärast infot meie loo-

Uus õp pekava loob veelgi võimalusi eriala rakendamiseks Keskkonnakaitse juhtõpetaja Õnne Rämmann rääkis, et uues õppekavas on pööratud suuremat tähelepanu looduslike koosluste, taime- ja loomaliikide tundmaõppimisele, võõrkeelele, seadusandlusele, keskkonnakaitseliste projektide koostamisele. „Suurendasime ka arvutiõpetuse ja geoinfosüsteemide mahtu ja praktika mahtu ettevõttes,” selgitas Rämmann. „Õppekavasse tõime uute moodulitena sisse loodushariduse ja uurimistöö alused. Loodushariduse moodulis õpetame loodushariduslike õppeprogrammide ettevalmistamist, korraldust. Uurimistöö aluste moodulis teostab õppija uurimistöö, mis on ühtlasi selle õppekava lõputööks,” selgitas juhtõpetaja ja leidis, et õppekava muutuse tingis elu ise. „Eelnevalt toimus ümarlaud tööandjate esindajatega, kus selgitasime välja tänase töömaailma vajadused ja sellest lähtuvalt kohandasime keskkonnakaitse õppekava kvalifikatsiooniraamistiku 5. taseme nõudmistega.”

nutikas looduslähedane elu

KESKKONNAKAITSE päevane õpe

VABAD KOHAD AVAME

6. veebruaril 2017

http://www.aianduskool.ee/vastuvott/

20 SISUTURUNDUS

Kuidas aidata noorel tagasi kooli või tööturule jõuda?

Kes rahastab Noorte Tugila tegevust?

Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames. Noorte Tugila programmi viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Rohkem infot leiab: www.tugila.ee

Eesti noorte konkurentsivõimet aitab tõsta Noorte Tugila

Kui 15-26-aastane noor on jäänud ühel või teisel põhjusel koolist eemale ja tal puudub töökogemus, tuleb appi Noorte Tugila, kes tuge ja sobivate lahenduste abil aitab noorel jõuda taas kas kooli või tööturule.

Paljud võivad seepeale küsida, mis või kes on Noorte Tugila, kus see asub, kellele see mõeldud on ja millist tuge seal saab?

Ehkki räägitakse palju probleemidest Eesti ühiskonnas, sealhulgas ka noorte piiratud töövõimalustest, jäävad abiandjate käed tihti lühikeseks. Seepärast võib oluliseks sammuks, et aasta tagasi käivitus Eestis programm, mis püüab jõuda nende 15-26aastaste noorteni, kes ei õpi ega tööta, kuid kes tahaks seda teha.

Noorte Tugila on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks ongi töö kaotanud või koolist lahkunud noorte võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu.

Noorte Tugilal 50 keskust üle Eesti – leia meid üles!

Noorte Tugila 50 keskust asuvad üle kogu Eesti, täpsemalt 137 omavalitsuses, neid leiab nii suurtes linnades kui ka väiksemates kohtades ning ka juhendamist, abi ning sobivaid koolitusi pakutakse üle Eesti.

Koolist võib noor jääda eemale erinevatel põhjustel, seda juhtub nii suures linnas kui ka väikeses külas. Töökohtade nappus on aga kõige suurem maapiirkondades, sh väikelinnades ja külades, kus lihtsalt pole tööandjaid. Põhjus, miks nii noored kui ka keskealised ei leia sobivaid töökohti on lisaks tööandjate vähesusele olematus bussiliikluses, aga ka avaliku

sektori asutuste-keskuste kadumises.

Vaja on juurde õppida või uuesti kooli minna Sellest tulenevalt kasvab Noorte Tugilate töö just maapiirkondades ja väikelinnades.

Oluline on rõhutada, et programmi jõudnud noortest on 443 ainult põhiharidusega, 167 noorel on poolik põhiharidus ning 115 noorel on jäänud pooleli keskhariduse ja 128 noorel kutsehariduse omandamine.

Mis selle taga võiks olla?

Kuna tugispetsialiste on vähe (sõltub KOV võimekusest), on väljakukkumine koolist suur.

Samal ajal ootavad tööandjad võrreldes varasemaga üha kõrgema kvalifikatsiooni ja haridusega noori, nii jäävadki noored tööturult eemale ning ka haridus devalveerub. Seepärast on paljudel noortel vaja jõuda kõigepealt tagasi haridusse, sest ilma kutseta on keeruline ka tööturul edasi liikuda. Lisaks puudub noortel töökogemus ja selle saamiseks on vaja juba nn kooli ajal pingutada.

Vaatamata kõigile takistustele on võimalik siiski palju ära teha ning Noorte Tugila tulemused ja pakutavad tegevused on selle tõestuseks. Lisaks teevad Noorte Tugilad aktiivselt koostööd Eesti Töötukassa, Rajaleidja, haridusasutuste ja kohalike omavalitsustega, et ükski piirkond ei jääks tähelepanuta ning võimalused grupitegevusteks ja individuaalseks jõustamiseks oleks olemas.

Millist koolitust tööturult eemale jäänud noor vajab?

Tööturule jõudmiseks on vaja lisaks tahtmisele ja majanduslikele võimalustele ennast täiendada või uusi oskusi juurde õppida. Kui noortega on kontakt saavutatud või on noor ise pöördunud Noorte Tugila poole ja kui seejärel on saavutatud usalduslik suhe, ongi järgmiseks sammuks noorte motiveerimine ning tema abi, sh toetusvajaduse selgitamine.

Ehkki iga noor ja ka olukord on erinev, püütakse läheneda võimalikult individuaalselt.

On noori, kes vajavad ja kes on omandanud programmi jooksul mõtlemise ja hoiakutega seotud oskusi: eriti nooremate puhul võib olla oluliseks oskuseks õppima õppimine, otsuste

Kes on sihtgrupp?

Noorte Tugila sihtgrupp on kõik 15-26-aastased noored, kes ei õpi ega tööta *2015. aastal oli Eestis selliseid noori 29 200: • sh töötuid on 9000 • sh mitteaktiivseid 20 200 Mitteaktiivsed noored (ei õpi ega tööta ning ei ole ka registreeritud töötukassas): • sh noored, kellel oli vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, ka rasedus-, sünnitus või lapsehoolduspuhkusel olijad – ca 12 500 • sh haiged, vigastuse või puudega – ca 3500 • sh muud põhjused - ca 4200.

SISUTURUNDUS 21 Abivajajate lood Maapiirkonnas elavad noored Noortega, kelle puhul seab töö leidmisele takistuse transpordiühenduse puudumine (elavad keskustest kaugel, bussiühendus kehv), on loodud otsesed kontaktid. Neid aidatakse CV koostamisel, on aidatud tööle kandideerimise protsessis, pakutud on abi dokumentide korrastamisel õppima asumiseks.

Tulemused: töövestlusele saamine, kontaktid sotsiaaltöötajatega uue elamispinna leidmiseks, esmase töökogemuse saamine, osa on suunatud teistesse programmidesse jms.

Terviseprobleemiga noor 19aastane noormees õppis Norras, kui tuli terviseseisundi halvenemise tõttu Eestisse tagasi.

Noormees pöördus Noorte Tugila poole ning palus abi ja konsultatsiooni karjääriplaneerimisel seoses töövõime vähenemisega.

Noormees sai konsultatsiooni ja talle pakuti Eesti Töötukassa toel ümberõpet. Noormehel aidati koostada CV ja osutati abi tööotsingutel.

Noormees leidis töö kiiresti ning kokkuleppel tööandjaga saab ta koolitust jätkata ka töö vältel. Noorte Tugila töö noormehega kestis ca 2 kuud ning mentor toetas teda nii koolituse kui ka tööotsingute jooksul. tegemine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine ja tegevuste mõju.

Noorte Tugila senine kogemus näitab, et 17-19aastastel on olnud vaja suhtlemisoskuse parandamist või täiendamist: siia alla kuuluvad kommunikatsioon, koostöö, sotsiaalsed oskused, konflikti lahendamine ja erinevuste aktsepteerimine. Üle 20aastaste noorte tööturule jõudmiseks ja töökarjääri alustamisel on vajalik noore rahulolu enesega, oma võimete tundmine, tööks vajaliku küp-

suse saavutamine. Sel puhul keskendub jõustamine enesehinnangu tõstmisele, et osataks võtta vastutust, osatakse tegevust planeerida, arendataks enesedistsipliini.

Vanemate noorte ehk 25+ vanusel puhul on tööturule jõudmisel tähtis lisaks tööalastele teadmistele omandada juhtimis- ja turundusoskusi, oskust töötada meeskonnas, oskust ise ennast motiveerida.

Kõigi eelnimetatud teadmisteoskuste omandamine viib suure sammu lähemale tööturule

ning sobiva töökoha leidmisele. Tõsi, alati ei saa noor leida endale ka Tugila abil töö, mis oleks kutsumus, aga asjatundlik abi viib lähemale töökohani, et saavutataks iseseisvus või oleks võimalik toetada oma õpingute lõpetamist.

1500 noort on saanud abi Kuni 2018. aasta lõpuni, kui Noorte Tugila tegutseb, on eesmärgiks toetada kokku umbes 8800 noort ning igas Noorte Tugilas peaks saama nõu ja abi

vähemalt 53-70 noort aastas.

Iga noorega hoitakse pärast programmist lahkumist kontakti kuni kuus kuud.

Programm sai hoo sisse täpselt aasta tagasi ning abi tagasi kooli minekuks või töökoha leidmiseks on saanud juba 1500 noort. Nn hilisema toetusperioodina ette nähtud kuud on läbi saanud 134 inimesel, kellest 98 jõudis tööturule ja 27 suundus tagasi tasemeõppesse.

See kõik peaks julgustama teisigi abivajajaid Noorte Tugila poole pöörduma.

22 SISUTURUNDUS

Mis aitab leida uut tööd nii kogenud spetsialistil kui ka noorel inimesel?

Mariya Tyutina Võib tunduda, et suurte võimaluste maailmas on nii lihtne leida tööd, mis annab meile rõõmu ja inspiratsiooni isegi esmaspäeva hommikul. Kuid nagu praktika näitab, ei vii tööhõive protsess meid alati soovitud tulemuseni. Selle põhjuseks võivad olla täiesti erinevad asjaolud, milleks me ei pruugi alati valmis olla, nagu suur konkurents pakutavale ametikohale või liiga spetsiifilised nõudmised kandidaadile. Kuid on ka tegureid, mis sõltuvad ainult meist, millel võib olla tugev mõju töö saamise protsessile ning mis annavad soovitud tulemuse. Üks neist teguritest on kindlasti CV. Universaalne, lihtne ja selge CV vorm CV on dokument, milles esitatakse olulised oskused, võimed ja kogemused, mis inimene on oma erialase ja igapäevaelu käigus omandanud. CV koostamisse tuleb suhtuda väga vastutustundlikult, sest tihti määrab just hea CV meie võimaluse pääseda tööandja juurde töövestlusele, mida võib juba iseenesest pidada väikeseks võiduks. Saades tohutu hulga CVsid, on tööandjad omandanud väga olulise oskuse – lugeda ridade vahelt ja pöörata tähelepanu sellistele nüanssidele, nagu õigekiri, korrektne vormistus ja nii edasi. See tähendab, et ka meie peaksime suutma CV kriitiliselt üle vaadata ja vajadusel paluda lähedasel anda objektiivset tagasisidet.

Tänapäeval on CV koostamiseks palju võimalusi. Seda saab teha nii iseseisvalt kui ka kasutades valmis vormi või selleks ette nähtud veebilehte. Üks selliseid veebilehti on Europass, mis annab võimaluse luua oma esimene CV või täiendada juba

CV on dokument, milles esitatakse olulised oskused, võimed ja kogemused, mis inimene on oma erialase ja igapäevaelu käigus omandanud.

Loogiline ja selge struktuur võimaldab võita tööandja enda poole juba enne seda, kui ta hakkab dokumendi sisusse süvenema. olemasolevat CV-d online-keskkonnas www.europass.ee.

Europassi vormi on loonud Euroopa Komisjon kõigi Euroopa Liidu riikide jaoks eesmärgiga soodustada tööjõu liikumist kvalifikatsiooni ja pädevuse ühtse mõistmise abil. Täienduseks CV-le loodi sellised dokumendid nagu keelepass, õpirände tunnistus, diplomilisa ja kutsetunnistuse lisa, mis teenivad edukalt seda eesmärki. Vaatamata Europassi dokumentide terviklikkusele võib neist igaüht kasutada eraldiseisva dokumendina.

Universaalset, lihtsat ja selget Europass CV vormi kasutatakse üha enam ka tööhõiveks kodumaal. See rõõmustab kindlasti tööandjaid, sest suurt hulka CV-sid on palju mugavam läbi vaadata, kui need on ühes konkreetses ja juba tuttavas formaadis. Europass CV vormistus on lakooniline ja viisakas.

Loogiline ja arusaadav struktuur võimaldab võita tööandja enda poole juba enne seda, kui ta hakkab dokumendi sisusse süvenema. Europass CV on jagatud 4 plokki: isikuandmed, haridus, töökogemus ja oskused.

Võimalus paigutada plokke ümber aitab välja tuua ja rõhutada soovitud teavet.

Inimene õpib iga päev midagi

uut ja omandab kogemusi. Seetõttu on oluline aeg-ajalt oma CV üle vaadata ning täiendada seda uue infoga enda kohta. Paljud tööandjad kurdavad, et saavad CV-sid masspostitusena ja kandidaadid isegi ei süvene pakutava töökoha nõudmistesse. Kuid sageli ei ole asi oskuste puudumises, vaid ainult selles, et kandidaat ei suutnud neid määratleda või õigeaegselt oma CV-d kohandada.

Europass noortele Töökogemuseta noori huvitab veel teinegi küsimus: kuidas suurendada oma võimalusi vaba töökoha saamiseks, kui töökogemuse reale pole midagi kirja panna?

Sel juhul on vaja võimalikult palju tähelepanu pöörata oma oskustele, mis on Europass CV-s jagatud 4 kategooriasse: suhtlemisoskused, organisatoorsed/ juhtimisoskused, professionaalsed oskused ning digipädevus ja arvutioskused. Teeviit 2016 messi raames viivad Europassi keskuse esindajad läbi meistriklasse, kus

koos noortega õpitakse, kuidas hobid ja huvitegevused on suurepärased teabeallikad CV jaoks, kui läheneda sellele küsimusele eesmärgipäraselt.

5 Europassi dokumenti aitavad igal inimesel luua oma kogemuste, oskuste ja võimete tervikliku ja mitmekülgse portfoolio. Kuid ärge unustage, et need on üksnes abivahendid eesmärgi saavutamiseks ning olulist rolli selles protsessis mängib võime ja soov analüüsida ennast ja oma kogemusi.

Inimene, kes lõpetab oma päeva küsimusega: „Mida ma täna õppisin?”, ei satu kunagi CV koostamisel raskustesse.

Kust alustada? www.europass.ee Kust saada abi?

Europassi Keskus Eestis europass@kutsekoda.ee 679 1716

24 SISUTURUNDUS

Miks minna YFUga vahetusaastale?

Vahetusaasta pakub noorele enamat kui õpirändega esmalt seostuvad põnev kultuurikogemus ja keeleõppevõimalus välismaal. YFU Eesti muudab 14–17aastastel kooliõpilastel vahetusaastale mineku eriti lihtsaks ja lõbusaks!

Vastavalt uuringutele arendab noor endas vahetusaasta jooksul kõige enam järgmisi omadusi, mida hindavad kõrgelt ka tööandjad: a. uudishimu, õpihimu ja teotahet ning orienteeritust loovatele lahendustele; b. efektiivset ja mõtestatud tegutsemist kindlate eesmärkide nimel; c. pingetaluvust ja oskust jääda stressirohketes olukordades iseendaks. Õpilasvahetuses osalemine toetab kõigi aine- ja valdkonnaüleste teadmiste, oskuste ning hoiakute arengut, mis on olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel ning mille saavutamist eeldab noorelt ka riiklik õppekava.

Kuidas minna?

YFU Eesti kaudu vahetusaastale minekuks pead sa läbima järgnevad sammud: • täida taotlusankeet ning saada see koos motivatsioo-

nikirja, hinnetelehe koopia ja taotlusmaksu kinnitusega; • nüüd saad Sa kutse valimispäevale, kus meie rõõmsameelsed vabatahtlikud teevad Sinuga intervjuu ja grupitööd; • pärast valimispäeva läbimist oodatakse Sind lapsevanemaga lepinguvestlusele; • ja siis saadki sõlmida lepingu soovitud sihtriiki – aga ole kiire, populaarsete riikide kohad täituvad kiiresti!

Miks minna vahetusaastale just YFUga? YFU pakub kordumatut elamust, mis aitab avastada iseennast, mõista teisi ning luua sõprussidemeid, mis muudavad maailma. YFU Eesti abil kogeb seda elumuutvat elamust igal aastal üle saja noore – kolmekümne ringis saabub Eestisse, ligi seitsekümmend läheb Eestist laia maailma. Tagasi kodumaale jõudes on nad

muutnud. Nad on avatumad ning laiema silmaringiga, aidates tulevikus Eesti ühiskonda ja majandust kujundada. Nad on valmis suurteks tegudeks, et muuta maailma avatumaks ja tolerantsemaks, et muuta Eesti jätkusuutlikuks ja edumeelseks riigiks!

Meie missioon tegutseda avatuma ja mõistvama maailma nimel on ka tänasel päeval aktuaalne, kui näeme enda ümber palju võõravihast kantud suhtumist. Eestis on organisatsioon tegutsenud 25 aastat ning selle aja jooksul on YFU Eesti abil väliskogemuse saanud üle 1500 noore. YFU Eestiga on vahetusaasta kogemuse saanud peaaegu 2000 noort – nendest 1500 on läinud Eestist laia maailma ning ligi 500 valinud oma vahetusaasta sihiks Eesti. Seetõttu otsime aasta ringi ka toredaid ja avatuid perekondi, kes soovivad vahetusaasta enda koju tuua.

YFU Eesti väärtus on inime-

sed, kes kannavad ühiselt põhimõtet – koos on äge! Seetõttu on suure tähelepanu all vahetusaastalt naasnud vabatahtlike kaasamine ja arendamine, et hoida ja kasvatada suhtumist – “ma mõistan, minust sõltub ja ma teen ära”.

Vaata lisa www.yfu.ee või küsi lisa yfu@yfu.ee „Vahetusaastale minek on julge samm – seda nii noore kui ka tema vanemate jaoks. Kuid julge hundi rind on rasvane ning pealegi annab kooliaasta välismaal tubli eelise tulevikus tööturul kandideerides – ettevõtjad hindavad kõrgelt töötajaid, kes on hea stressitaluvusega, leidlikud ja vastupidavad.

Enese(ks) kasvamise seisukohast ei ole gümnaasiumis toimuva vahetusaastaga võrreldav ükski teine rändekogemus hilisemas elus!“ Kadri Eensalu, YFU Eesti tegevjuht, 2016/17 Mehhikos vahetusaastal viibiva tütre ema

KOOLILEHT 25

Laps vajab õiget tooli ja korralikku valgustust LAPSE ÕPITUBA

Koolilapse tuppa planeeritav mööbel ja valgustus peab inspireerima ja loovust tõstma.

Signe Kalberg Kose gümnaasiumi klassiõpetaja ja õppealajuhataja Sirje Hanikat ütleb, et õpetajana tuleb tal korduvalt lapsevanematega vestelda koduse õppimiskoha teemal – milline peab olema tool, laud, valgustus.

Soovitused on ikka ühed ja samad: laps peab istuma istmikuga kogu tooli pinnal (mitte serval), toetudes reitele nii, et tallad on kindlalt vastu põrandat. Kõhu ja laua vahele peab jääma labakäe laiune vahe.

Keha olgu kallutatud veidi ettepoole, kuid nii, et selg ära ei väsiks ja liialt püstises asendis pinges ei oleks. Pea ja keha vari ei tohi lauda katta, käsivarred olgu vabalt laual ja õlad pingevabad, mitte üles kergitatud.

toa toolile, mis ei liigu ja mille rattad ei kriibi põrandat.

Laua puhul pole materjal kõige määravam. Pigem see, kuidas selle taga saab istuda – kas tooli ja tööpinna kõrgus on lapsele õiged? Algklassilastele sobib väga hästi laud, mille kõrgust saab kasvu järgi reguleerida. Kui laua kõrgus pole reguleeritav, kuid laps on väike, võib tema jalgade alla asetada sobiva kõrgusega pingi.

Kohustuslik laualamp Koolilaps vajab kindlasti ka laualampi. Et tavapäraselt paikneb valgusti ruumis keset lage, kuid töölaua koht on akna all, langeb kunstvalgus laua ääres istujale selja tagant ja tekitab tööpinnale varju.

Abistav laualambivalgus peaks tulema paremakäelise jaoks vasakult, ja vastupidi.

Kõige mugavam on liigendiga lauavalgusti, mille valguse suunda saab vastavalt vajadusele muuta. Töökoha valgustugevus peab olema 500 luksi. Selle tagamine eeldab lisaks laualambile korralikku üldvalgust, mis võimaldab valgustada ruumi ühtlaselt. AiLapse nult kohtvalgustuse

Reguleeritav istme kõrgus toas peab Töötool peab olema lapse kõik omavavajadustele vastav. Kashel sobima. vule sobilikul toolil ulatuvad lapse jalad maha nii, et põlved on kõverdatud täisnurga all ning seljatugi toetab selga, jälgides selle anatoomilisi kõverusi.

Tooli istme kõrgus võiks olla reguleeritav. Kui liigutada tool laua äärde, on oluline, et käed jääksid laua peale nii, et käsivars oleks küünarnukist kõverdatud täisnurga all. Kiikmehhanism, mis tagab seljatoe dünaamilisuse ning lisab teismelistele ja täiskasvanutele mõeldud toolide puhul mugavust, ei ole algklassilaste – ja ka väga energiliste laste – puhul soovitatav, sest võib lapse tähelepanu hajutada. Kui lapsel on raskusi laua taga õiges asendis istumisega, võiks ta panna istuma hoopis seljatoega söögi-

kasutamine tekitab suuri valguse ja varju kontraste ja pigem väsitab lapse silmi. Üldvalgustuseks sobib hästi difuusse kupliga lamp, mis kumab ühtlaselt igasse suunda, miks mitte näiteks valge opaalkupliga plafoonvalgusti. Hea, kui valguse tugevust saab lülitist muuta – nii saab lisaks praktilisusele muuta ka ruumi meeleolu. Ülle Jõks valgusteid müüvast Hektor Lightist soovitab paigutada laualambi õppimiseks ja kuvariga töötamiseks nii, et see ei peegelduks kuvarile ega jätaks käe varju tööpinnale. Lastetoalamp peab olema alt kaetud läbipaistmatu klaasi või plastiga – valguse levikut ei takista ja otse silma ei paista.

Kuplid võiksid olla mittepurunevast materjalist, vältida tuleb teravaid servi. Lapse käe ulatuses olevad valgustid ei tohiks ka kuumaks minna. Üks ohutumaid võimalusi on leedvalgustid, mis ei kuumene ning on põrutuskindlad. Leedvalgusti kasutamine on ka säästlik, juhul kui lapse toas põleb tuli öö läbi või unustavad nad lahkudes tule põlema.

Teine võimalus on kasutada energiasäästulampe. Üks re-

guleeritava valgustugevusega lamp võiks olla ka voodi kõrval.

Muretse korralik monitor Kehaasend vajab tähelepanu ka arvutiga töötades. Ajakiri Tehnikamaailm loetleb: arvutihiirt ja klaviatuuri tuleb hoida enam-vähem samal kõrgusel, et vältida käe üleliigseid liigutusi. Randme õige asendi tagamiseks kasuta randmetoega hiirematti. Et vähendada koormust, peaks klaviatuur olema lauaservast nii kaugel, et kirjutaja saaks toetada küünarvarred lauale või vähemasti tooli käetugedele.

Kindlasti peaks laps saama mahukamaid kooliülesandeid teha korraliku monitori taga.

Väga pisikese sülearvuti või tahvelarvuti pikem kasutamine rikub silmi ja rühti, sest silmade soovitatav kaugus monitorist võiks olla 50–70 cm.

Samuti peaks vältima väikse ekraani kohal küürutamist.

Ka suurem sülearvuti eeldab pikemalt töötamisel alust, mis tõstab monitori silmade jaoks mugavamale kõrgusele.

Foto: Shutterstock

26 KOOLILEHT

Mis valesti, see uuesti ehk hinnete parandamisest HINDAMINE

Kui kooli hindamisjuhend ette ei näe, siis ei ole õpetajal õigust järelevastamise hinnet alandada.

Kristiina Viiron Sellest, kuidas koolid lasevad puudulikke hindeid parandada, saab pajatada mitmeid erinevaid versioone.

“Kui laps saab kahe ja parandab selle ära, siis puudulik hinne kustutatakse ja sisse märgitakse uus hinne tärniga – näiteks 4*. Kokkuvõtvas hindamises varasem puudulik hinne rolli ei mängi,” pajatab üks ema. Teises koolis on asjad nii, et sisse märgitakse mõlemad hinded, näiteks 2/4 ning koondina lähevad arvesse mõlemad.

Kuid on ka õpetajaid, kes alandavad järeltöö hinnet. Näiteks nii, et uus hinne on küll viis, aga sisse läheb tärniga 4.

Leidub selliseidki õpetajaid, kes ei pane iial parandatud tööle hindeks rohkemat kui kolme, olgu uue töö hinne 3, 4 või 5.

Mõni õpetaja lubab parandada üksnes kontrolltöid, teine laseb järele teha ka teisi hindelisi tunnitöid.

Ka sellesse, palju puuduliku hinde parandamiseks aega antakse, suhtuvad koolid ja õpetajad erinevalt. Tihtipeale näevad kooli hindamisjuhendid ette, et aega järelevastamiseks on 10 päeva, ent on õpetajaid, kes lubavad töid järele teha ka pärast n-ö ametliku tähtaja ületamist.

Ainuüksi asjaolu, et tegemist on järelevastamisega, ei anna hinde alandamiseks põhjust.

Laste ja lastevanematega kõneledes koorub välja, et sageli sõltubki see, kuidas õpilane järele vastata saab, õpetaja vastutulelikkusest. Või siis vastupidi. Iseäranis palju pahameelt sealjuures tekitab – nii laste kui ka nende vanemate meelest – hinde alandamine.

“Osa õpilasi ei näe üldse mõtet omale asja selgeks teha, sest nad teavad, et hinnet alandatakse – väga kahju, et sellise suhtumisega võetakse ära tahe omandada uusi teadmisi,” tõdeb ema, kes on sellise hindamismeetodiga kokku puutunud nii otseselt oma lapse kui ka tuttavate laste kaudu.

“Eesti kool on autonoomne ja seda ka hindamise korralduses,” tõdeb haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse peaekspert Merike Mändla.

See tähendab, et koolil on voli otsustada, kas puudulikku hinnet saab järele vastata ning kuidas seda hinnatakse. See on kirjas iga kooli hindamise juhendis ning iga koolis töötava õpetaja ülesanne on selgitada õpilastele ja vanematele koolis kasutatava hindamissüsteemi põhimõtteid ja eesmärke.

“Hindamine peab igal juhul ja alati toetama õppimist ja arengut sõltumata sellest, missugust hinde märkimise viisi kool kasutab,” rõhutab Mändla.

Eespool kirjeldatud hinde alandamise kohta märgib ta, et see peab olema põhjendatud.

“Kool peab suutma selgitada, kuidas selline hindamise korraldus toetab õpilase arengut ja teisi eesmärke,” viitab Mändla.

Ainuüksi asjaolu, et

tegemist on järelevastamisega, ei anna tema sõnul hinde alandamiseks põhjust Õpetajad toetavad Sirvides kümmekonna kooli hindamise korda, ei leidunud üheski neis märget, et järelevastamise puhul nähakse ette hinde alandamist. Reeglina märgitakse sisse parandustöö hinne ja võetakse kokkuvõtvalt arvesse seda või märgitakse sisse mõlemad hinded ning arvestatakse vahehindamisel mõlemaid.

Paljudel koolidel on järelevastamiseks kuluv aeg piiratud, kuid mitte kõigil. Sealjuures on õpetajaid, kes vaatavad töid hinnates n-ö otsa ka iseendale. “Õpilased saavad kõiki hindeid järele vastata. Meil ei ole ajalist piirangut,” selgitab oma koolis kehtivat korda Hagudi põhikooli direktor ja 9. klassi matemaatikaõpetaja Lea Vendik.

Oluline ei ole hinde muutmine, vaid õpilase soov omandada üks või teine oskus või teadmine õppeaines.

“Kui tunnikontroll on pooltel õpilastel klassist ebaõnnestunud, siis hindeid mina õpetajana sisse ei pane. Analüüsin koos õpilastega tööd, lahendame veel Foto: Shutterstock

kord ülesandeid ja teeme uue töö. Ebaõnnestunud tööde järel analüüsin alati ka oma õpetamist, kuidas oleksin saanud paremini õpetada või millist õppemetoodikat kasutada. Eesmärk ei ole sisse laduda kahtesid, vaid õpetada selgeks vastava osa oskused,” märgib Vendik.

Puudulik hinne kustutatakse ja sisse märgitakse parandamisel saadud hinne tärniga.

Sama kooli inglise keele õpetaja Ülle Seisonen ning keemia- ja loodusõpetuseõpetaja Siret Krill lisavad, et lasevad õpilastel kõiki oma ebaõnnestumisi järele vastata, kui õpilasel selleks vaid vähegi tahet on.

“Kindlasti arvestan sealjuures, et õpilane ei keskenduks niivõrd hindele kui teema selgeks saamisele,” rõhutab Krill. Ka Merike Mändla rõhutab, et kooli ega õpilase eesmärk ei tohiks olla nn hinnete parandamine.

“Eesmärk peaks olema ikka teadmiste ja oskuste omandamine ja areng, mille kohta antakse tagasisidet. Hinne on üksnes tagasiside andmise vahend,” ütleb ta. Seega eraldi küsimus, mida peaks õpetaja ja kool tema sõnul analüüsima, on see, miks õpilane õigel ajal ei saavutanud positiivset tulemust.

“Kas tegemist on mõjuva põhjusega (nt õpilase haigus, koolist puudumine muudel mõjuvatel põhjustel, õpilane lihtsalt ei saanud aru antud teemast ja vajab õpetaja konsultatsiooni vms) või on tegemist mittemõjuva põhjusega (õpilase laiskus, töö m it t e e s it a m i ne, tunnist põhjuseta puudumine jms).

Viimase puhul tuleks koolil kasutusele võtta meetmed, mis väldiksid õpilasel antud käitumismustrite kordumist,” nendib haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse peaekspert.

28 KOOLILEHT

Kuidas tunda ära söömishäiretega noort TERVIS

“Kui ta üksi oma toas sööma hakkas, tundus see ka täiesti normaalne olevat, sest üks “täiesti normaalne teismeline” ju vihkab nii palju oma vanemaid, et isegi nendega koos söömine tundub talumatu olevat. Tegelikult oli see kõige suurem ohumärk, mis mul märkamatuks jäi.”

Kristiina Viiron

Nii tõdeb üks ema blogis, pajatades loo tütre söömishäirest.

Tüdruk sai abi üsna viimasel hetkel, söömataolek võinuks võtta noore inimese elu.

“Anorektikud ja buliimikud sageli väldivad ühist söömist või tunnevad end söögilauas väga ebamugavalt,” tõdeb Marelle Grünthal-Drell, koolitaja, kes muude terviseteemade kõrval kõneleb õpetajatele ja teistele lastega töötavatele inimestele sellest, kuidas tunda ära levinumad söömishäireid – anoreksiat ja buliimiat. Sest, kui emale-isale jääb lapse söömishäire märkamatuks, siis ehk jagub selleks silma õpetajatel, noorsootöötajatel ja treeneritel.

Anoreksiale viitavate ohumärkidena võiks näha näiteks seda, kuidas noor (ühises) toidulauas käitub. Näiteks vähendab söö-

mishäirega laps toidukogust oluliselt, tõstes taldrikule vaid mõne palukese. Selle asemel, et sööma hakata, lõigub ta toidu taldrikul väikesteks tükkideks ning liigutab toitu taldrikul edasi tagasi.

“Sageli keerutatakse ja toimetatakse taldrikul tükk aega ja jäetakse mulje, et süüakse, kuid hoolsamal jälgimisel on näha, et toit on väga peeneks hakitud ja ühte taldriku nurka liigutatud ning suhu pole sealt jõudnud mitte midagi,” kirjeldab Grünthal-Drell. Ühist söömist püüab anorektik üldse vältida ning sageli kostab tema suust vabanduseks: “Ma olen juba söönud.” Nad võivad pidada väga äärmuslikke dieete, loobudes näiteks kõigest, mis sisaldab rasva, kuni selleni välja, et ei söö üldse mitte midagi. Anorektik peab end enamasti väga paksuks, ehkki

kaalunumber ja peegelpilt kõnelevad sootuks teist keelt.

Väga suure tahtejõuga on nad võimelised sooritama väga intensiivseid füüsilisi treeninguid. Ühtlasi on tõsiasi see, et anorektikuid võib leida iluuisutajate, peotantsijate, baleriinide jt sportlaste seast – neilt nõutakse “kergemat” kehakaalu. Siin võivad ka treenerid õli tulle valada.

“Mulle on räägitud, et treener palus kaheksa-aastasel tüdrukul mõned kilogrammid

KOOLILEHT 29 Pärast sööki oksele Nii nagu anorektik võib vahel tahtlikult oksendada, siis ka buliimikule on iseloomulik oksendada pärast söögikorda.

Kõige ilmekam vahe anoreksia ja buliimia eristamiseks on On väga oluliMarelle Grüntne, et lähedased hal-Drelli sõnul tunneks söömishäisee, et buliimia red ära, sest näljutamipuhul vaheldub ne võib lõppeda väga tõsiste tagajärgenälgimine kontdega. rollimatute söömissööstudega.

“Tung söögi järele on nii suur ja pidurdamatu. kaalu langetada,” toob Grünt- Ja kui anorektikul on väga suur hal-Drell näite, lisades, et sää- tahtejõud, siis buliimikul see rase käitumise asemel tuleks murdub. Olles veidi juba kaahoopis mõelda, mida selline lus alla võtnud, hakkab eneseütlus noorele neiule – ja ka näl- valitsus alt vedama ja inimene gimine – enesega kaasa toovad. annab järele tahtmisele süüa,” Anoreksiale viitavad tunnu- selgitab ta. Õpetajatele, treeneritele, sed ei jää kajastumata ka välimuses ja enesetundes. Noor on noorsootöötajatele on buliimiväsinud, jõuetu, ta käed ja jalad ku “tabamine” keerulisem kui võivad külmetada, tüdrukutel lapsevanematele, sest nende lakkab menstruatsioon, mingi kasutatavad meetodid on tavaaja pärast langeb kehakaal mär- liselt varjatud. “Buliimik võib süüa palju kõrge kalorsusega gatavalt ning noor kõhetub.

toitu ning tema prügikastist võib leida palju ebatervisliku toidu pakendeid,” räägib Grünthal-Drell. “Kui söömissööst lõpeb, haarab buliimikut paanika sissesöödud kalorite hulga pärast, ta tunneb ennast täiesti kontrolli alt väljununa ning tarvitusele võetakse erinevad abinõud. Liigselt manustatud toidust katsutakse tahtlikult vabaneda oksendamise, lahtistite ja ravimite abil.”

Kuna välja ei oksendata kogu toitu, siis tavaliselt püsib buliimiku kaal normi piires ning kahtlusi ei ärata.

Siiski esineb ka buliimikule omaseid sundkäitumisi. Ta sööb palju, halva enesetundeni välja ja harva normaalset sööki. Kui teised pereliikmed heidavad magama, suundub buliimik kööki. Pärast söömist järgneb regulaarselt käik WCsse. Oksehaisu püüab ta WC-s peita õhuvärskendajate või muu lõhnaga. Tähele võiks panna, kui noor väljub tualetist alati lõhnastatuna või ka intensiivse lõhnaga kompvekke süües. Ka

buliimik võib teha kõrge intensiivsusega treeninguid.

Välimuses viitavad buliimiale lõhkenud veresooned silmades ja vöötorava põsed (sagedasest oksendamisest), katkised suunurgad, süljenäärmete laienemine ja paistetused, suukuivus, suuhaavandid, hammaste lagunemine, kollased hambad, lööve ja vistrikud, kõhuvalu, kõhupuhitused, kõhukinnisus lahtistite kuritarvitamise tagajärjel, käte ja jalgade paistetus, krooniline kurguvalu ja häälekähedus ning nõrkus ja pearinglus.

Nii anoreksia kui ka buliimia on mõlemad tõsised psüühilised häired, mis võivad lõppeda väga tõsiste tagajärgedega. Kuna haige ise söömishäiret ei tunnista, on oluline, et kõrvalolijad märkaks ja sekkuks ning leiaks talle abi.

Söömishäireid ravitakse psühhiaatriakliinikutes. Ravi võib kesta mitmeid aastaid sõltuvalt patsiendist ja tema lähedastest.

Hea põhikooli lõpetaja.

OOTAME SIND JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUMISSE Järva-Jaani Gümnaasium asub Piibe maantee ääres Järvamaal.

Meie koolis on võimalik omandada gümnaasiumiharidus, millele pakume lisaks valikkursuseid turismi- ja siseturvalisuse valdkonnast. Õppetöö toimub nii päeva-, kui ka kaugõppes. Järva-Jaani vald tasub koolitoidu, transpordikulud ning korraldab õpilase majutuse hostelisse soodustingimustel. Õpingute jooksul on võimalik läbida autoõpetuse kursused B-kategooria juhtimisõiguse omandamiseks, saada esimene tasustatud töökogemus ringijuhina ning teha rahvusvahelist koostööd õpilastega Rootsist “Uniform Profile” programmi raames.

Kooliperena oleme avatud ja tolerantsed. Me väärtustame teadmisi, arenemist, koostööd, usaldust, ratsionaalsust ja tähelepanelikkust.

TULE JA VEEDAME KOOS TOREDAD 3 AASTAT! Täpsem info: tel: 386 3386, kool@jjaani.edu.ee www.jjaanikool.ee

Keeltekoolis Kirjatäht (Narva mnt 7) algavad detsembris-jaanuaris 120tunnised kursused:

eesti keel soome keel inglise keel vene keel saksa keel

Maksta saab osamaksetena.

Novembris-detsembris registreerujatele –10% soodustust!

Võimalik valida ka 60tunnine õppemoodul.

Info ja registreerimine: tel 5664 8685 info@kirjataht.ee www.kirjataht.ee

Õpi keeli ja sära!