Koolileht by Eesti Päevalehe

Koolileht Erilehe valmistas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond

November 2013

Tüdrukute eelistus õppida gümnaasiumis tingib kutsekoolide erialavaliku Tüdrukud lähevad pärast üheksandat klassi rohkem gümnaasiumi kui kutsekooli edasi õppima, mistõttu õpib põhikooli põhistel erialadel poisse tüdrukutest kaks korda rohkem. See kajastub ka kutsekoolide pakutavates erialade valikus, mis on kaldu üldiselt mehelikeks peetavate ametite poole. Kristiina Viiron Otseselt tüdrukutele suunatud võimalused edasi õppida piirduvad laias laastus ikkagi koka, teenindaja, õmbleja või müüja erialaga. Samas võtavad koolid tüdrukuid vastu ka nn poiste erialadele. Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli teisel kursusel kokaks õppiv Kelly Rosenthal kaaluski alguses hoopis autotehniku eriala. „Aga ema ütles, et see ei ole tüdrukule sobiv amet,” põhjendab Kelly, miks ta ümber mõtles. Tema teine valik oli õppida arvuteid ja arvutivõrke, aga sel õppeaastal, kui ta kooli sisse astus, seda eriala ei avatudki ning seetõttu otsustas ta hoopis kokaks saada. Kooli direktor Eero Kalberg tõdeb, et tüdrukuid tulebki nn mittenaiselikeks peetavatele erialadele veel suhteliselt vähe, aga alati leidub mõni neiu, kes soovib õppida näiteks autotehnikuks või ehitusviimistlejaks. Otseselt tüdrukute erialaks, mida Kehtnas pärast põhikooli õppida saab, võib pidada suurköögi koka, koka ja toitlustusteenindaja eriala, kusjuures koka erialal on poisid-tüdrukud pooleks, nii et ega seegi ainult naiste pärusmaa ei ole. Põhjus, miks tüdrukutele sobivate erialade valik on küllalt kitsas, peitubki selles, et suurem osa asub edasi õppima gümnaasiumis, teisalt on riiklikud õppekavad niisugused, et nõuavad paljudel nn naiste erialadel õppimiseks gümnaasiumiharidust. Piirab ka koolide spetsialiseeritus.

Mõnes koolis rohkem, teises vähem „Oleme mõelnud, et pärast põhikooli võiks olla tüdrukutele rohkem erialasid, kaua me

majutusteenindajaid ikka koolitame,” nendib Võrumaa kutsehariduskeskuse õppedirektor Riina Randmaa. Ka tema sõnul leidub alati üksikuid tüdrukuid, kes õpivad näiteks arvuteid või tisleriks. Võrumaa kutsehariduskeskuse nn naiste erialad, mida pärast põhikooli õppida saab, ja nii, et ühtlasi omandatakse ka gümnaasiumiharidus, ongi eelmärgitud majutusteenindaja väikeste variatsioonidega – ühel aastal asutakse koolitama majutusteenindajaid, teisel maaturismiteenindajaid. Kutseharidusreformiga läheb eriala aga õppedirektori sõnul tõenäoliselt üheks. Varem õpetati põhikooli baasil ka näiteks lapsehoidjaid Vana-Antsla kutsekoolis, mis nüüd on Võrumaa kutsehariduskeskusega liidetud, ent riiklikku õppekava muudeti, mistõttu saab lapsehoidjaks õppida üksnes gümnaasiumi lõpetamise järel. Ega Võrumaalgi tüdrukutega asjalood teisiti ole kui Eestis üldiselt – piigad jätkavad haridusteed meelsamini gümnaasiumis ning kuna laste arv üha langeb, on lapsi pigem puudu kui üle ning gümnaasiumisse pääseb ka nõrgemate hinnetega. Järvamaa kutsehariduskeskuses on kujunenud tüdrukute erialaks hobumajandus. „Pisikesed ja nääpsukesed, aga huvi on,” iseloomustab kooli õppekorralduse osakonna juhataja Koida Mölder hobumajandust tudeerivaid tütarlapsi. Sel aastal koosnebki kursus puhtalt tütarlastest. Tüdrukuterohkem on ka logistika klienditeenindus, laohoidja ja kodumajandus. „Tüdrukud topivad oma nina ka autotehnikutesse,” märgib Mölder, et ka nn poiste erialal

õpib ikka mõni õrnema sugupoole esindaja. Näiteks kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitust tuli tänavu õppima kaks tüdrukut, põllumajandust, kus üldiselt on poisid ülekaalus, neli tüdrukut.

Uusi erialasid tulemas Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna asejuhataja Kalle Toom märgib, et vastus küsimusele, miks on meie kutsekoolide erialade valik mehelikuks peetavate erialade poole kaldu, peitubki selles, et tüdrukud on läbi aja eelistanud jääda gümnaasiumi. „Samuti on Eestis olnud trend suhtlemist ja isiklikku vastutust eeldavate teenindusliku iseloomuga erialade nihutamist pidevalt kõrgemale haridustasemele. See on toonud omakorda kaasa selle, et tüdrukutele enam sobivaid erialasid on hakatud õpetama keskhariduse baasil, kohati isegi kõrghariduse tasemel. Omal moel vastab see ka trendile, kus tüdrukud eelistavad põhikooli järel õpingute jätkamist gümnaasiumis,” selgitab Toom. Ent Toomi sõnul on oodata muutusi – õppekavade reform käib täie hooga ning koolides

Põhiharidusel baseeruvas kutseõppes on ülekaalus poisid **Möödunud õppeaastal õppis meie kutsekoolides pärast põhikooli 9992 poissi ja 5126 tüdrukut, **2011/2012. õppeaastal aga 10 612 poissi ja 5471 tüdrukut. Allikas: statistikaamet

Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee Projektijuht: Maie Viilup, tel: 661 3339, maie.viilup@lehed.ee

Foto: Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool

kavandatu alusel võib öelda, et tulevast aastast pääseb põhikooli baasil näiteks ka juuksuriks ja bürootöötajaks, keda seni koolitati üksnes gümnaasiumi baasilt. Toom osutab ka, et tänapäeva tehnilised erialad on jõukohased tütarlastelegi, füüsiline jõud ei ole seal enam nii oluline, vajalikum on täpsus ja hoolsus, mistõttu võiks kutsekoolid julgustada tütarlapsi ka neid erialasid õppima. SA Innove kutsehariduse kvaliteedi ja info keskuse kommunikatsioonijuht Liina Liiv ütleb, et ameteid ja õppimisvõimalusi tutvustav sait kutseharidus.ee tutvustab noortele kõiki ameteid küll võrdselt, kui aga noor teeb Eesti ühiskonna jaoks n-ö ebatraditsioonilise valiku, siis on neid persoone alati esile tõstetud, et julgustada noori lähtuma oma tõelistest huvidest. Seda siis ka juhul, kui noormees valib nn naiseliku eriala – alati leidub ka poisse, kes eelistavad nn pehmeid erialasid.

Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli kolmanda kursuse kokad möödunud aasta kevadel oma oskusi esitlemas. Kokaamet on üks, mida võiks pidada nn naiselikuks erialaks, aga tegelikult õpivad siin poisidtüdrukud pooleks.

Koolileht

Mida teha, et ravikindlustus säiliks ka pärast kooli lõppu Foto: Vallo Kruuser

Et ravikindlustus gümnaasiumi lõpetamise järel ei katkeks, tuleb kolme kuu jooksul minna edasi õppima, asuda tööle või teha muud, mis tagab ravikindlustuse. Kristiina Viiron Enamik abituriente peab pärast koolilõpetamist plaani ametit õppima minna. On ka neid, kes otsustavad hoopis töölemineku kasuks. Tuleb ette sedagi, et pärast 12 järjestikust aastat tundub kõige õigem valik teha elus hoopis väike paus, kuhu kool ega töö ei kuulu. Noorel, kes nii kavatseb talitada, tuleb aga arvestada, et kui ta edasi õppima ei lähe ega asu ka tööle ning jätab end ka töötuks registreerimata, kaotab ta ravikindlustuse. Ravikindlustuseta inimesel tuleb aga tervisehädade puhul kõik kulutused arstiabile tasuda ise. Haigekassa andmetel kehtib noorel, kes gümnaasiumi lõpetamise hetkel on noorem kui 19, ravikindlustus kuni tema 19-aastaseks saamiseni. Kui aga lõpetajal on vanust 19 aastat ning ta lõpetab kooli õpingute nominaalaja piires, kehtib ravikindlustus veel kolm kuud. Selleks, et ravikindlustus ei katkeks, tuleb kolme kuu jooksul minna

edasi õppima, asuda tööle vms, mis tagab ravikindlustuse. Ülikoolis ja kutsekoolis õppides tagab riik ravikindlustuse kogu õppekava nominaalkestuse aja ja veel kolm kuud pärast kooli lõpetamist. Kui aga õpilane ei lõpeta kooli õppekava nominaalkestuse jooksul (välja arvatud meditsiinilistel näidustustel) või ta heidetakse koolist välja, siis tema ravikindlustus lõpeb ühe kuu pärast õpingute nominaalaja möödumist või eksmatrikuleerimist. Akadeemilise puhkuse ajaks ravikindlustuskaitse peatub, välja arvatud juhul, kui akadeemiline puhkus on tingitud inimese haigusest või vigastusest. Kui akadeemiline puhkus on võetud meditsiinilistel põhjustel, tuleb see ka vastavalt vormistada. Kui akadeemilisele puhkusele jäädakse nominaalõppeaja jooksul, siis ravikindlustus peatub ja jätkub pärast akadeemilise puhkuse lõppu. Kui õpilane on akadeemilisele puhkusele jäädes kindlus-

Kui ravikindlustus puudub, tuleb kõik kulutused arstiabi eest tasuda endal. tatud ka muudel alustel, näiteks, kui ta töötab, on lapseootel vms, siis tema ravikindlustus ei katke.

Kes esitab andmed Kutse- või ülikooli õppima asudes ei pea õppur ravikindlustuse jätkamiseks ise andmeid haigekassale esitama, need esitab tema eest haridus- ja teadusministeerium. Ka ajateenistusse minnes annab ravikindlustuse riik ning selle jätkamiseks ei pea ajateenija midagi tegema – andmed tema eest esitab kaitseressursside amet. Välismaale õppima asudes, tuleb Eesti ravikindlustuse jätkamiseks esitada haigekassale

välisriigis õppimist tõendav dokument, mis peab sisaldama õppeasutuse nime, aadressi, õppija ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, õppeperioodi kestust, õppeasutuse esindaja ees- ja perekonna, sidevahendite andmed ja allkiri. Välismaal, Euroopa majanduspiirkonnas ja Šveitsis õppides saab vajalikku arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardi abil.

Ooteaja möödudes Tööle asudes on õigus ravikindlustus saada tööandja kaudu, kuid silmas peab pidama, et mitte igasugune tööleping ei anna ravikindlustust. Kindlustuskaitse annab üle ühekuuline tööleping.

Võlaõiguslik leping (töövõtu- või käsundusleping) aga annab kindlustuskaitse üksnes siis, kui lepingu pikkus on vähemalt kolm kuud ning kelle eest lepingu teine pool tasub iga kuu sotsiaalmaksu nõutavalt summalt ehk tänavu 290 euro pealt. Ravikindlustuse saamiseks vajalikud andmed esitab haigekassale tööandja. Kui tööle asujal puudub varasemast ravikindlustus ning kui haigekassa vajalikud dokumendid jõuavad haigekassasse seitsme kalendripäeva jooksul alates töötaja tööle asumise päevast, tekib töötaja kindlustuskaitse 14 päeva pärast tööle asumist. Juhul, kui tööandja esitab vajalikud dokumendid hiljem, tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kuid mitte varem kui 14 päeva pärast tööle asumist. Kui tööle asuja on varasemast juba haigekassas kindlus-

tatud, siis tema ravikindlustus jätkub ja ooteaega ei tekigi. Kui tööle asutakse võlaõigusliku lepingu alusel, varasemast aga ravikindlustus puudub, hakkab ravikindlustus kehtima kolme kuu pärast arvestades hetkest, mil haigekassa andmekogusse on kanne tehtud. Haigekassa soovitab tööleasumise korral oma ravikindlustuse olemasolu mõne aja jooksul üle kontrollida, sest esineb juhuseid, kus tööandja on unustanud töötajale ravikindlustust tekitada. Plaanides luua oma firmat, tuleb kanda end füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse või registreerida maksu- ja tolliametis ning ravikindlustuse saamiseks maksta enda eest sotsiaalmaksu. Ravikindlustuse annab ka töötustaatus, sel juhul esitab andmed haigekassale töötukassa.

Kooliskäija ravikindlustuse katab riik Õigus ravikindlustusele on Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses õppivatel ** põhiharidust omandavatel õpilastel kuni 21 aasta vanuseni; ** üldkeskharidust omandavatel õpilastel kuni 24 aasta vanuseni; ** kutseõpet omandavatel koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutel ja põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandavatel õpilastel; ** Eesti alalistest elanikest üliõpilastel. Allikas: haigekassa

Koolileht

Testid aitavad paremini mõista oma soove ja võimeid Foto: Shutterstock

vale koolitusele märgata ja esile tuua olulisi seoseid, samuti soovitada edasisi samme. Nõustajad ei ütle kunagi, millise kutse või eriala peaks valima, nad aitavad inimesel selles ise selgusele jõuda.

Kui nägemus oma tulevasest töökohast või võimalikust edasiõppimise suunast on hägune, aitavad selgust luua spetsiaalsed testid. Kaire Talviste Karjäärinõustamisel kasutatakse enamasti kolme liiki teste: huvide, isiksuse ja intelligentsuse teste. Praktikas rakendavad karjäärinõustajad peamiselt huvide ja isiksuse teste. „Huvide testi vajavad enamasti koolilõpetajad, kes ei tea, mida edasi õppima minna või millisele tööle kandideerida. Test aitab laiemas plaanis leida oma suunda, annab ideid ja soovitab erialasid,” kirjeldab 1995. aastast testide koostamisega tegeleva konsultatsiooniettevõtte Tripod psühholoogkonsultant Liisa Raudsepp. Tööalaste eeliste test on ka hea võimalus selekteerida mitmete valikute seast parimat, juhul kui soovitakse oma tööelus teha kannapööret.

Isiksuse testid Isiksuse testiga hinnatakse isiksuse peamisi ja püsivaid jooni. Nendele teadmistele tuginedes saavad selgemaks inimese tugevused, ent selguvad ka võimalikud ohukohad. „Näiteks oled keskmise ekstravertsusega inimene ja sulle üldiselt meeldib suhelda. Samas võib jääda tähelepanuta see, et vajad ka omaette olemise aega, et taastuda,” toob Raudsepp näiteks. Nii võib juhtuda, et kui oled valinud

aktiivset suhtlemist nõudva eriala ja päev otsa klientidega tegeled, ei jää õhtul lastega suhtlemiseks enam kuigi palju energiat üle. „Samuti on pingetaluvusega. Ei tasu valida stressirohket tööd, kui närvisüsteem on keskmisest tundlikum ega pea pingele hästi vastu. On oluline, et töö sisu läheks kokku inimese isiksusega,” lisab Raudsepp.

IQ-testid Vaimse võimekuse ehk intelligentsuse test kujuneb nõustamise seisukohalt oluliseks näiteks siis, kui inimene on pikalt kodus olnud ega oska ise hinnata oma võimekust. „See test näitab inimese abstraktse mõtlemise suutlikkust ja kiirust. Test võib anda kandideerimiseks julgust juurde, näidates, kui hästi suudab inimene iseseisvalt teavet analüüsida ja lahendusi leida. Saab vaadata, millised on intellektuaalsed eeldused ja kas ka muud omadused toetavad seda, et ta saab ülikoolis hakkama,” kirjeldab Raudsepp. Intelligentsuse testiga pole Raudsepa sõnul mõtet aga kiusata neid, kes ei pürgigi ülikooli. Näiteks põhikooli lõpetaja, kes tahab omandada kutseharidust, ei vaja neid. „Elu on näidanud, et ülikooli paber ei taga automaatselt palgaee-

ETTEVALMISTUSKURSUSED PÕHIKOOLI LÕPETAJALE

Erinevad testid aitavad hinnata, milline eriala võiks edasiõppimiseks-töötamiseks sobida.

list. Nõustamise eesmärk on toetada jõukohaseid valikuid. Testid aitavad selekteerida ja suunata,” ütleb Raudsepp. Samuti ei pruugi IQ-test anda lisaväärtust koolilõpetajale, sest koolihinded ja vaimne võimekus on enamasti positiivselt seotud. Siiski võib andeka noore võimekus jääda hinnetes kajastamata, kui tal polnud motivatsiooni õppida või oli ta õpetajatega vastuolus. Intelligentsusteste kasutatakse sageli nn valge- ja sinikraede värbamisprotsessi osana. „Mida keerukamat tööd inimene teeb, seda enam eeldab see analüüsivõimet, kiire reageerimise ja otsuste langetamise võimet. Seepärast vaatavad tööandjad juhtide valikul

sageli vaimse võimekuse testi tulemusi, sest nende seos töösooritusega on teaduslikult hästi tõestatud.” Tööle kandideerimisel võib kasuks tulla eelnev kokkupuude testidega. Seepärast soovitab Raudsepp kõikidel enne testide täitmist kindlasti ennast kurssi viia, mis teste tuleb täita, mis tüüpi ülesandeid seal on ja kuidas ennast ette valmistada. On leitud, et inimeste keskmine IQ tõuseb aja jooksul, seepärast on nende testide puhul oluline norm- ehk võrdlusandmete värskus (mitte üle 10 aasta vana) ja esinduslikkus (kaetud on erinevad vanuse, soo, hariduslikud grupid). Teste võib omal käel teha, ent karjäärivalikute tegemisel

India peamassaaž Champi, Kristel Krautman (1 päev) Tai kõhumassaaž, Kristel Krautman (2 päeva)

riigieksamiteks eesti keel inglise keel matemaatika

Võta meiega ühendust info@gakk.ee või tel 6274065. Suur-Kloostri 16, Tallinn

Tervendamine taimsete eeterlike õlidega ja aroomteraapia, Angelika Maasikmäe (4 päeva)

Vesi ja õieteraapia, Mercedes Merimaa (2 päeva)

ETTEVALMISTUSKURSUSED GÜMNASISTIDELE

Vaata jõulupakkumist www.gakk.ee

LÜHIKOOLITUSED 2013/2014

Naise tervis, Ingrid Kaoküla (2 päeva)

eesti keel inglise keel matemaatika

ülikooli sisseastumiseks keemia bioloogia ökoloogia

võib suur abi olla karjäärinõustajast. Seda põhjusel, et ehkki testiraportid on põhjalikud, oskavad nõustajad tänu vasta-

Oskavad valikuid teha Teste on tehtud juba aastakümneid. On inimesi, kes neid vajavad, ning on neid, kes tegelikult teavad väga hästi, kuhu nad soovivad liikuda. „Kooliõpilaste testide normeerimise käigus tegime analüüse, kus leidsime, et tööeelistused läksid inimeste isiksusliku profiiliga päris hästi kokku. Näiteks tahtsid müügiesindajaks saada valdavalt ekstravertsemad ja kõrgema meelekindlusega noored ja müügitöö põhialuseks ongi ju suhtlemisoskused ja sihikindlus. Inimesed oskavad valikuid teha, nad tunnevad sageli oma potentsiaali ise ära,” tõdeb Raudsepp. Ühes uuringus võrdlesid nad juhtide isiksuseomadusi majandus- ja ärijuhtimise tudengite omadega ja nägid, et tudengid sarnanevad isiksuseomaduste poolest pigem juhtide kui spetsialistidega. „Kõigist neist ei saa küll juhte, ent iseloomulikud jooned ja potentsiaal on paljudel tudengitel olemas,” tunnustab Raudsepp.

TRE tehnikad, Karin Brown, Iren Laidma ( 4 õhtut) Meemassaaž, Alar Krautman (2 päeva)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2014/15. õppeaastaks bakalaureuse- ja magistriõppe muusika, muusikapedagoogika ja lavakunsti erialadele, magistriõppe kultuurikorralduse ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele.

Koolitused toimuvad vahemikus 2013 detsember – 2014 märts Tallinnas ja/või Tartus. Lisainfo kuupäevade ja sisukirjeldusega kodulehel. Koolitused sobivad nii algajatele kui ka tegutsevatele massööridele ja terapeutidele.

Elektrooniliste avalduste vastuvõtt alates 1. märtsist 2014. Täiendav informatsioon EMTA kodulehel http://www.ema.edu.ee/ ja www.lavakas.ee

www.terviseakadeemia.ee

Koolileht

Kõrgkoolid aitavad tudengieelikuid

Foto: erakogu

Kõrgkoolide eelkursustelt saab tulevane tudeng sisseastumiseks teadmisi ja kool ettevalmistatud õppuri. Signe Kalberg „Mina käisin mitu aastat, juba alates põhikoolist, Tartu ülikooli juures asuvas teaduskoolis, kuna abiturientidele suunatud eelkursusi Tartu ülikool ei paku,” ütleb Rapla ühisgümnaasiumi lõpetanud ja nüüd Tartu ülikooli arstiteaduskonna III kursuse tudeng Tommi Ründal. Teaduskoolis valis ta täienduskoolituskursused matemaatikas, keemias ja füüsikas. Tommi sõnul oli neist kursustest kasu eelkõige kooliõpingutes, sest need laiendasid silmaringi ja võimaldasid lahendada ka selliseid ülesandeid, milleni gümnaasiumi aineõpetaja ei jõudnudki. „Ülesanded saadeti koju, lahendasin need ära ja saatsin tagasi. Kohapeal polnud vaja käiagi,” meenutab Tommi. Teiste kõrgkoolide eelkursused temas huvi ei äratanud, kuna oma õpinguid nägi ta ikkagi vaid Tartus, sest ülikoolis õppisid ka tema vanemad. Tartu ülikooli teaduskool võimaldabki abiturientidel ja teistel kooliõpilastel võtta osa erinevatelt täienduskoolituskursustelt. „Seal valmistatakse muuhulgas ette noori, kes lähevad olümpiaadidele ning korraldatakse ka avatud õppesessioone,” ütleb Tartu ülikooli pressiesindaja Virge Tamme.

Õpilastele oma akadeemia Gümnasistidele erialasid tutvustavaid ja ülikoolieluks ettevalmistavaid eelkursusi pakub Tallinna ülikool oma õpilasakadeemias. Nende kursuste eesmärk on soodustada elukutse

teadlikumat valikut. „Lisaks on koolidel võimalik tellida valikkursuseid, mis kohandatakse koostöös kooliga vastavalt nende soovidele ja vajadustele,” ütleb Tallinna ülikooli eelõppe spetsialist Kadri Eisenschmidt. Tema sõnul on viimase kahe aasta jooksul kõik kursused täitunud. Kõige populaarsemad on olnud praktilise fotograafia, rakenduspsühholoogia, rahvusvaheliste suhete, kommunikatsiooni, sotsioloogia ja filmiõpetuse kursused. Õpilasakadeemia kursused kestavad ühe semestri ning noortel on ühes semestris võimalik valida kuni kaheksa valdkonna vahel. Igas semestris on alati ka üks vene õppekeelega kursus. Sügissemestri kursustele saab registreerida septembris ning need kestavad oktoobrist detsembrini. Kevadsemestri kursustele saab registreerida jaanuaris ning need kestavad veebruarist maini. Õppetöö toimub laupäeviti, et mitte segada koolitööd ning et huvilistel väljastpoolt Tallinna oleks samuti võimalik osaleda. Ühel kursusel toimub viis-kuus õppepäeva, sellele lisaks iseseisvad tööd. Seega ei toimu kursus semestri jooksul igal laupäeval.

Joonistamine ja loodusteadused Tallinna tehnikaülikool pakub võimalust osaleda arhitektuuri eriala nädalastel eelkursustel joonistamises ja kompositsioonis. „Paljud noored on saanud TTÜ joonistamise intensiivkursustel lihtsamate ruumiliste kehade, interjööri- ja linnavaadete kujutamise alu-

Arhitektuuri eelkursusel koos õppejõud Anu Juurakuga (vasakul) on hea võimalus oma uinunud oskusi taas ellu äratada või siis neid lihvida. sed just nimelt nädalaga täiesti rahuldaval tasemel selgeks ja sellest arhitektuuri erialale astumiseks piisab,” ütleb õppejõud Anu Juurak. Eelkursustel joonistamises õpitakse rakendama kujutamise põhireegleid ja kompositsioonikursusel harjutatakse keskkonna mahulist organiseerimist. Kursustel valminud töid saab esitada arhitektuuri erialale sisseastumisel. Kaugemalt tulijaile tehakse koolivaheaegadel nädalasi intensiivkursusi, Tallinnas elavatele noortele on mõeldud õhtused kursused, mis toimuvad sügisel ja kevadise õppeveerandi ajal. Eesti maaülikoolil on kooli-

Tallinna Tehnikakõrgkool avas õppetööks kaks uut laborit Tallinna Tehnikakõrgkooli õppetööks tarvilik laboribaas uueneb pidevalt – sel sügisel avas kõrgkool kaks uut laborit – elektritehnikalabori ja õmbluslabori. Rektor Enno Lendi sõnul on suurepärane, kui kõrgkooli õpikeskkond paraneb. See on kui rosin koolielus, kui uus labor valmis saab ja oma eesmärgi täidab. Kuna elektritehnika õppekava avati mehaanikateaduskonnas alles eelmisel aastal, oli vaja kindlustada üliõpilastele vajalikud õppetingimused. Avatud labori baasil saavad üliõpilased teha laboritöid elektrotehnika, elektrimasinate, automaatika, automaatjuhtimise, elektriaparaatide ja elektrivarustuse valdkonnas. Labori arendustööd jätkuvad lähima paari õppeaasta jooksul vastavalt võimalustele.

Rõiva- ja tekstiiliteaduskond avas kõrgkooli Siidisaba kompleksis uue tekstiilmaterjalide testimise ja õmbluslabori. Siidisaba kompleksi avamisel olid väljas teaduskonna projektitööd päästeametile, kaitseväele, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabile, segakoor Tuljakule, Nurme Vabrikule jne. Labori avamisel esitlesid tudengid oma moekollektsioone, mis valmivad õppetöö käigus. Esitluses sai näha tudengite arengut, alustades esimeselt kursuselt ja jõudes juba arvestatavate kollektsioonideni, mis on osalenud mitmetel võistlustel Riias ja Vilniuses, Tallinnast rääkimata. Nüüd on kogu teaduskonna laboribaas koondatud ühte hoonesse ja võimaldab heades oludes läbi viia nii õppetegevust kui ka osutada teenuseid (testimisi) ettevõtetele.

dele suunatud koostööprojekt EMÜ Loodusteaduste kool, mis tegutseb kaheksandat aastat. „Tegemist ei ole ainult abiturientidele suunatud õppetööga, vaid osaleda võivad gümnaasiumiõpilased üle kogu Eesti,” ütleb Eesti maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja kt Kairit Prits. Kool jagab õpilastele loodusharidust, annab oskust looduses liikuda, seda märgata ja hoida. Looduskooli õppetöö käib samas rütmis ülikooliga – algab õppeaasta alguses septembris ja lõpeb kevadel mais. Kord kuus käiakse erinevatel õppekäikudel nii looduses kui ka asutustes, tehakse katseid, mõõtmisi ja vaatlusi.

Sisekaitseline eelkoolitus **Sisekaitselise eelkoolituse eesmärk on anda gümnaasiumiõpilastele teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud avaliku korra kaitsmisel, riigipiiri valvamisel, tuletõrje- ja päästetegevusel ning maksuametniku, tolli- ja vanglatöös. **Praeguseks toimub sisekaitseline eelkoolitus Orissaare gümnaasiumis, Tabasalu gümnaasiumis, Põlva keskkoolis, Pärnu hansagümnaasiumis. **Ühiselt toimub eelkoolitusõpe Kohtla-Järve Järve Vene gümnaasiumis ja Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis. **Eelkutseõpe jaguneb politsei- ja piirivalve valdkonna ning päästetegevuse valdkonna erialadeks. **Tunnid toimuvad klassiruumides ja sisejulgeolekuametites koha peal. **Õppe lõpus toimub praktiline õppelaager, kus teoreetilised teadmised läbi praktiliste tegevuste kinnistatakse. **Sisekaitseakadeemiasse sisseastumisel saavad eelkutseõppe läbinud noored kutsesobivusvestlusel lisapunkte. Allikas: sisekaitseakadeemia

Tallinna Tehnikakõrgkool riiklik kõrgkool rakenduskõrgharidus

Tule õpi inseneriks ja arenda Eestit! 4 aastat, 240 Euroopa ainepunkti • Autotehnika • Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia • Hoonete ehitus • Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus • Elektritehnika • Teedeehitus • Masinaehitus • Tehnomaterjalid ja turundus • Rakendusarhitektuur • Tehnoökoloogia • Rakendusgeodeesia • Transport ja logistika • Raudteetehnika Pärnu mnt 62; Tel 666 4569 vastuvott@tktk.ee www.tktk.ee; http://vastuvott.tktk.ee https://www.facebook.com/tuletallinnatehnikakorgkooli

Tule ja küsi Teeviidal! Oleme kohal!