Kooliristmik Erilehe kujundas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond
Kevad 2010
Toimetaja: Agne Narusk, tel: 680 4511, agne.narusk@epl.ee Projektijuht: Terje Kõrm, tel: 680 4514, terje.korm@epl.ee
foto: pille-riin pregel
Töö- ja pere kõrvalt õppimine muutub iga aastaga lihtsamaks UUESTI ÕPPIMA. Kui mõte õppelaenust ja täiskasvanutest kokku pandud ülikoolikursustest on alles eos, siis paindlikke õppevorme pakutakse nii kõrg- kui ka kutsehariduses juba praegu. Agne Narusk
agne.narusk@epl.ee
Eesti koolidesse on tulnud mitmeid häid võimalusi täisealistele õppuritele, ja peab olema tõeliselt laisk või ühiskonnas toimuva suhtes kurt, et seda kõike enda huvides just nüüd mitte ära kasutada. Tasuta kursusi pakutakse kutseõppeasutustes üle Eesti, ülikoolides algas õpingute katkestanute nö teine vastuvõtt, poolelijäänud kooliteed kutsuvad lõpuni käima ka kutseõppeasutused. Et edasi tuleksid õppima täiskasvanud, kel eelmisest kooliskäigust üksjagu aega möödas, pere kodus ja palgatöö teha, tuleb õppekorraldus muuta nende jaoks võimalikult paindlikuks, rõhutas haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung. „Ühelt poolt noorte osakaal ühiskon-
nas langeb, teisalt on vaja pidevalt ümber õppida või oskusi täiendada, et elule jalgu ei jääks,“ selgitas ta, miks haridusjuhid on võtnud selgeks sihiks kaasata õppimisse üha rohkem täiskasvanuid. Niisiis on mitmetes kutsekoolides juba praegu käima lükatud tsük liõpe: õppurid kogunevad korra kuus nädalaks, pikkadeks nädalalõppudeks vms. Nii on näiteks Luua met s a ndu skool i s, R äpi na aianduskoolis, Olustvere teenindus-ja maamajanduskoolis ning mitmes veel. >> lk 6
Kui vaadata, kes on praegu töötud, võiks üle riigi tõmmata loosungi: „Igale inimesele kutseharidus.“
Täiskasvanud õpivad üha enam •• Statistikaameti värskete andmete järgi osales käesoleva aasta esimese kvartali jooksul elukestvas õppes 12,1 protsenti täiskasvanud elanikest, mullu sama ajaga oli elukestvas õppes kaasalööjate osakaal 10,8 protsenti, vahendas ERR uudised. •• „Arvestades, et veel mõni aasta tagasi kõikus täiskasvanud õppijate osakaal ühiskonnas 6-7 protsendi vahel, on kindlalt 12 protsendi tasemel kanna kinnitamine tähelepanuväärne ja lausa murranguline,“ märkis haridusja teadusminister Tõnis Lukas. Möödunud aasta kokkuvõttes tõusis õppijate osakaal 25- kuni 64-aastaste inimeste seas esmakordselt aastaringselt üle kümne protsendi – 10,6 protsendini.
Keeletandem: Tallinna ülikooli tudengid Nele Otto (paremal) ja Jevgenia Mateitsuk moodustavad omapärase tandemi, mille olemusest saab aimu siis, kui nende vestlust jälgida. Pool tundi koos veedetud ajast räägivad nad eesti, siis vene keeles, uuesti eesti keeles jne. Nad on üks ülikooli pea 50 keeletandemist. See huvitav ja eesti ülikoolides ainulaadne eesti ja vene keele õppimise viis põhineb vabatahtlikkusel. Kui ülikooli Katariina kolledž ja karjääri- ning nõustamiskeskus oma mõttest teada andsid, tuli juba esimestel päevadel huvilisi end kirja panema. Kusjuures algul tuli rohkem eestlasi. „Mujal pole eriti võimalik vene keelt kasutadagi,“ nentis Nele. „Mujal ei parandata, kui valesti ütlen,“ lisas Jevgenia. Eesti õppeasutustest on tandemõpet kui sellist kasutatud varemgi, kuid siis on eesti tudeng aidanud keele ja kohanemisega välismaalast. Loe, kas ja kuidas astuvad Eesti ülikoolidesse noored, kes lõpetavad vene õppekeelega gümnaasiumi lk 2–3.
2
Kooliristmik
Vene koolist pärit tudengil aitab riigikeelt õppida ülikool foto: pille-riin pregel
RIIGIKEEL. Venekeelsest koolist tulnud üliõpilaste eesti keele oskus paraneb iga aastaga, nendivad ülikoolijuhid. Agne Narusk
agne.narusk@epl.ee
Kui aasta alguses saadeti Tallinna ülikooli (TLÜ) tudengite sekka ringlema kiri üleskutsega tulla keeletandemis osalema ja sel moel praktilist vene ning eesti keelt harjutama, ei kujutanud idee autorid ette, et huvi asja vastu on niivõrd suur. See, et vene tudengitel on eesti keele igapäevapraktikat keeruline saada, oli ülikooli Katariina kolledži eestvedajatele ammu teada – raske on niisama võõrale ligi astuda ja öelda, et kuule, räägime eesti keeles. Kuid see, et nii suurt huvi vene keele vastu tundsid eesti tudengid, ei osatud arvata. „Et tandemõpe eeldab võrdset tähelepanu mõlemale keelele, uurisime, kas on Tallinna ülikooli tudengite seas neid, kes oleks huvitatud vene keele õppimisest,“ räägib Katariina kolledži teadur ja kakskeelse õppe metoodik Olga Pastuhhova. „Tulemus ületas meie ootusi. Eestlaste põhjenduseks oli vene keele oskuse vajalikkus, kusjuures huvi tundsid nii bakalaureuse kui ka magistri ja doktoritasemel õppivad tudengid.“
Tandemõppes – üks eesti emakeele ja üks vene emakeelega tudeng, kes omavahel vesteldes võrdselt mõlemat keelt harjutavad – osalevad ka ülikool i muude i nst it uut ide tudengid. Tandemit tahtsid proovida ka ülikooli eestlastest töötajad ning vilistlased. Küsijaid tuli teistestki õppeasutustest. Huvi kasvas sedamööda, kuidas semester edenes, praegu käib koos keelt harjutamas pea 50 paari. Pole põhjust karta, et asi sügisel soiku jääks. „Muidugi oleks tore, kui saaksime kaasata ka õpetajad, kes tandemiga kohtuvad,“ nendib ülikooli karjääri- ja nõustam iskesk use a kadeem i l i ne nõustaja Mari-Liis Keskpaik. „Alguses korraldasime infotunni, andsime nõu, kust otsida toeks õppematerjali. Sügisel tahame asja juba koordineeritumalt teha.“ Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides võib laias laastus üles lugeda neli võimalust vene õppekeelega kooli lõpetajatele. On erialasid ja kursusi, kus alustatakse õpinguid vene keeles ning minnakse järkjärgult üle eesti keelele. Lõpetatakse
Tallinna ülikooli tudengid Nele Otto (vasakul) ja Jevgenia Mateitsuk on keeletandem. Koos räägitakse vaheldumisi vene ja eesti keeles. „Minule on see üldse ainus võimalus vene keeles rääkida,“ ütles Nele.
juba riigikeeles. Nii on see võimalik näiteks Tehnikaülikoolis (TTÜ), mõnes rakenduskõrgkoolis. On teaduskondi, kõrgkoolide kolledžeid, erialasid, kus on võimalik õppida kuni lõpuni vene keeles – mõned TTÜ erialad Virumaal, näiteks. Eesti keeles õppimist üldse ei nõua enamik venekeelseid erakõrgkoole, selleks on neil seaduse järgi õigus.
Eesti keele või keeleta Tartu ülikoolil (TÜ) on kombeks kasutada kolmandat või-
malust: vene emakeelega vastsed t udeng id k ut sut a k se tegema eesti keele testi, et selgitada välja, kuidas nad saavad hakkama eesti keelses akadeemilises keskkonnas ja pakkuda vajadusel tasemele vastavat süvaõpet. „Mitte-eesti õppekeelega kooli lõpetanuid on küllaltki stabiilselt. Eelmisel aastal oli neid 350, kes võeti ülikooli vastu ja kutsuti eesti keele testi tegema,“ ütleb TÜ õppekorralduse peaspetsialist Ülle Hendrikson. „Eesti keele süvaõppe maht sõltub testi tulemu-
sest ning keeleõpet saab läbida paralleelselt erialaõpingutega.“ Süvaõppele keskendujatel on võimalik oma nominaalset õppaega vastavalt poole või aasta jagu pikendada. Kuid saab ka nii, et eesti keelt õpitakse erialaainete kõrvalt valikainena läbi aastate. Seevastu Maaülikoolil on olnud õnn tõdeda, et võimalust õppida enne eriala kallale minekut aasta jagu eesti keelt pole viimasel ajal kasutanud ükski venekeelsest koolist pärit tudeng. Ometigi õpib sea l
praegu 209 üliõpilast, kelle emakeel on vene keel – Maaülikooli tudengitest 5,3 protsenti on pärit Ida-Virumaalt, nendib õppeosakonna juhataja Anne Lüpsik. „Vene koolide lõpetajate eesti keele oskuse tase on tõusnud, seepärast on meie vastuvõtueeskirjast välja jäetud nõue seda tõestada,“ ütleb ta. „Kuid nad vajavad abi erialaõppes, st eestikeelsetes erialaterminites. Selles osas aitavad neid erialaõppejõud.“ Täpne kord, kuidas kõrgkoolides tuleb ümber käia riigikeeleõppega, on kehtestatud haridus- ja teadusministri vastava määrusega. „Keelenõuded kehtestab iga kõrgkool ise. See on erinev, sõltub ka erialast ja tuleb jälgida kõrgkoolide vastuvõtueeskirju,“ selgitab haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets. „Kui üliõpilane on vastu võetud riigieelarvelisele õppekohale, kuid riigikeele kui õppekeele oskuse tase ei vasta kõrgkooli kehtestatud nõuetele, siis seab kõrgkool üliõpilasele kohustuse õppida riigikeele süvaõppes.“ Laidmets lisab, et tänased vene õppekeelega gümnaasiumi lõpetajad sooritavad kõik B2 tasemel eesti keele kui teise keele riigieksami (testi eest on saadud vähemalt 80 punkti). See märgib keeleoskust, mis võimaldab kõrgkoolis õppida eesti keeles.
Kooliristmik
EBS-is saab kaks diplomit ühe hoobiga foto: erakogu
VÄLJAKUTSE. Ärikool pakub tudengitele võimalust õppida topeltdiplomi programmis. Ave Schmidt
ave.schmidt@epl.ee
Kesk kool i aja l f i na nt s- ja majandusvaldkonnast huvit u nud A n nel i Ha l l i k a sus nelja aasta eest õppima Estonian Business Schooli (EBS) rahvusvahelist ärijuhtimist. P raeg u teeb ta v i i ma seid lõpueksameid Lancasteri ülikool is Ing l ismaa l. L oet ud päevade ja nädalate pärast k roon ib A n nel i pi ng ut usi kahe ülikooli diplom. „Lancasteri topeltdiplomi programmiga pakume tudengitele võimalust õppida kaks aastat EBS-is ja seejärel kaks aastat Lancasteri ülikoolis, tegemist on maailmatasemel ü l i kool iga,“ r ä ä g ib E BS -i turundusjuht Piret Rehepapp. Ka he ü l i kool i koostöö sa i alguse mõned aastad tagasi, kui Lancasteri ülikool otsis endale Baltikumis partnerit. Erinevaid ärikoole hinnates leidsid nad, et EBS on hea pa rtner nii õppetöö k va liteedi kui ka erinevate õppeprogrammide poolest. „Võtsime pakkumise kahe käega vastu. Õppekavad on kooskõlastatud, vastastikku vaadati ü le t udeng itele esitatavad nõudmised ja leiti, et meie
tudengid on võimelised sealses ülikoos õppima,“ üt leb Rehepapp. Turundusjuhi sõnul on see tudengitele unikaalne võimalus, sest omal käel oleks sinna keer u l ine m in na. „See on nei le n-ö pehme maa ndumine. Nad saavad tugeva ettevalmistuse. Seni on Lancaster meie tudengitega väga rahul olnud,“ kinnitab ta.
Eksameid pole topelt vaja Anneli Hallik, kes on Lancasteris ametis oma lõpueksamitega, rõõmustab, et topeltdiplomi saamiseks ei tule teha eksameid topelt. „Alguses kui see programm loodi, nä hti et te, et l isa k s ek sa m itele Lancasteris tuleb veel esitada E BS -i le lõputö ö. Õ n nek s otsustati, et nii palju tudengid ikka ei jõua,“ räägib ta. Hallik on oma valikuga väga rahul ja toob välisülikooli suure tugevusena välja kursuste mitmekesise valiku – tudengitel on võimalik valida finants-, majandus-, turundusja juhtimisainete vahel. „Siin õpib üle saja erineva rahvuse. Nendega grupitööd teha on väga huvitav ja suur väljakutse, grupis võib olla liikmeid Hiinast, Malaisiast, Portugalist,
Põhjala pakub noortele seiklust ja suvetööd
Anneli Hallik (vasakult kolmas) kaastudengitega Lancasteris.
tuleb leida ühine keel,“ ütleb Hallik. Lancasteri minevatel üliõpilastel tuleb endal tasuda õppemaksu, nagu ka elamise ja sõidukulud. „Paljud võtavad õppelaenu. Arvan, et Lancasteri ülikooli diplom on üks selline diplom, mis võimaldab laenu su hteliselt lü h i kese
ajaga tagasi maksta, seda isegi majanduslanguse tingimustes,“ usub Rehepapp. Pärast nelja pingelist kooliaastat lubab A nneli Ha llik endale suvepuhkust kodus, Eestis. Sügisest plaanib ta alustada tööotsinguid. Anneli loodab leida tööd finantsanalüütikuna.
Info internetist •• Välismaale õppima mineku kohta leiab esialgset infot internetist: - Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus www.eac.ttu.ee - Briti Nõukogu www.britishcouncil.org/et/estonia - Prantsuse kultuurikeskus www.ccf.ee - Goethe instituut www.goethe.de/ins/ee/tal/etindex.htm - Soome instituut www.finst.ee - Taani kultuuri instituut www.dankultur.ee - International Language and Educational Centre Evenor www.evenor.ee
Eesti noored vanuses 18-28 aastat saavad sellest aastast otsida suvist teenistust Põhjala ühise tööportaali Nordjobb kaudu. Nordjobb aitab ka elukohaotsinguil ja pakub vabaaja veetmise võimalusi, et tutvustada Põhjamaade kultuuri ja keelt. Sellel aastal on Nordjobbi andmebaasis umbes 750 tööpakkumist. Eduka kandideerimise eelduseks on rootsi, taani või norra keele oskus suhtlustasandil, Soomes soome keele oskus. Nordjobbi kaudu leiab eelkõige n-ö tavapäraseid suvetöid nagu aia- ja põllutööd, koristamine, majutus, teenindus, abi vanadekodudes, lapsehoidudes jms. Tasub tähele panna, et kuigi Nordjobb aitab leida soodsa ja töökohale võimalikult lähedal asuva elamispinna, peab noor ise selle eest tasuma – tihti ettemaksena. Samuti tuleb noorel endal kanda reisikulud töökohta ja mõelda esimesel töökuul toidurahale. Peamiselt Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatav Nordjobb asutati 1985. aastal. Aja jooksul on selle kaudu leidnud töö umbes 15 000 Põhjala noort, kellele on see suvine töö- ja elukogemus jätnud kustumatu mulje. Kui Nordjobbi kaudu on võimalik leida suvetööd Põhjalas, siis hariduse ja karjäärivalikute portaal “Björk – õpi Põhjamaades!”, pakub nii noortele kui ka täiskasvanutele enesearendamise võimalusi. Veebileht annab kasulikku teavet õppimise ja elamise kohta kõigis viies Põhjamaas. � Nordjobbist lähemalt www.nordjobb.net � “Björk – õpi Põhjamaades!” www.bjork.norden.ee � Lisateave: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis www.norden.ee
3
4
Kooliristmik foto: istockphoto
Sügisest võib Eestis õppida spaateenindajaks ja biotehnikuks UUED ERIALAD. Muudatusi ja täiendusi on nii kõrgkoolide kui ka kutsekoolide nimekirjades, siinkohal mõned näited paljudest. Agne Narusk
agne.narusk@epl.ee
NB! alates maikuust asub TEA keeltekool uuel aadressil:
VASTUVÕTUKATSED KUNSTIKOOLI! Reedel, 28. mail kl 16 Esmaspäeval, 31. mail kl 16 Laupäeval, 29. mail kl 10 teisipäeval, 1. juunil kl 16 Katsetele tulekuks palume valida üks nendest aegadest. Kooli võetakse 2010. aasta sügisel 5. klassi minevaid ja vanemaid õpilasi. Registreerimine kohapeal. Kaasa: harilik pliiats, pintslid, guaššvärvid. Katsetele ootame õpilasi koos lapsevanemaga.
TEA Keeltekool Tammsaare Ärikeskus Tammsaare tee 47 III korrus (Pearu torn) Kontakt: 523 1119; kool@tea.ee www.tea.ee UUS! Kreeka keel Inglise, saksa, vene, eesti, prantsuse, soome, itaalia, rootsi, hispaania, portugali, hiina, jaapani, araabia, türgi, läti, leedu, poola ja heebrea keel.
Üld-, firmasisesed- ja intensiivkursused, individuaalõpe, keeleõpe välismaal.
Aastaringselt: 60 ak/t al. 3946.- + km NB! Intensiivkursused al. 2665.- + km Soodustus püsiklientidele! MAI – HISPAANIA KEELE KUU. Kõigile mais hispaania keele üldkursustele registreerujatele soodustus - 10%. MAIS KÕIK ERATUNNID 15% SOODSAMALT. KÜSI HINNAPAKKUMIST FIRMASISESTELE KURSUSTELE!
Lisainfo www.tea.ee
Tartu kutsehariduskeskuses avatakse pärast väikest pausi uuesti puhastusteeninduse eriala ning päris uuena pakutakse neile, kel keskharidus käes, võimalust õppida spaateenindajaks. Kui palju spaas töötamise vastu huvi tuntakse, on näha siis, kui sisseastumise aeg käes. Ku re s sa a re a met i kool asendab kunstilise kujundamise eriala kahe uuega: õppida saab nüüd dekoraator-stilistiks ja teabegraafikuks. Põhjus on siin lihtne, riiklik õppekava lihtsalt uuenes ja tuli teha muudatusi. Senise turismikorralduse vahetab välja maaturismi ettevõt lus. Riik likus plaanis siiski uue erialaga tegu pole, sama saab õppida ka Võru kutsehariduskeskuses ja Eesti hotelli- ja turisminduse erakoolis. Haapsalu kutsehariduskeskusel on nüüd võimalus kutsuda õppima kinnisvarahooldust ning majutusteenuse korraldust. Et viimasel õppida, on vaja enne lõpetada kas majutus- või hotelliteeninduse eriala või siis mõnda aega ses vallas töötada. Kooli lõpetamise järel on usin õppija valmis asuma tööle majutusettevõttes keskastme juhina. Narva kutseõppekeskus pakub sügisest töökohapõhist õpet ehk nn õpipoisikoolitust kuuel uuel erialal, lisaks avatakse kolm uut venekeelse ja kaks eestikeelse õppekeelega rühma. Otse töökohal on võimalik õppida puit- ja kiviehitiste restauraatoriks, mehhatroonikuks, elektrikuks, soojusseadmete käitajaks, arvutijuhtimisega metallilõikepinkide operaatoriks ja keevitajaks. Vene keelt peab oskama, kui soovite selles koolis astuda infotehnoloogia ja telekommu n i k at sioon i projek t ide koordineerimise, müügikonsultandi või baarmeni kursusele. Riigikeeles saab Narvas õppida nüüd multimeediat ja kokandust. Tallinna Lasnamäe mehaanikakool tuleb välja tervelt kümne uue erialaga. Need on: koosteluk ksepp, keev itaja, metallitööpinkidel töötaja,
laevakere koostaja, autotehnik, automaaler, autoplekksepp, kinnisvarahooldus, keskkonnatehnikalukksepp, automaatik. Neist paljusid õpetatakse teisteski koolides, Lasnamäel esimest aastat. Merekool kutsub uudistama nelja uut eriala: põhikoolist tulnuna saab õppida vahitüürimeheks, laeva vahimehaanikuks, laeva elektrimehaanikuks või laeva külmutusseadmete mehaanikuks. Päris uue õppekava järgi asutakse sügisest koolitama juuksureid, seda siis kõigis koolides, kus eriala pakutakse. Välistest muudatustest suurim on kaheaastase õppeaja lühenemine 1,5 aastale, teatas SA Innove kutsehariduse populariseerimise programmi suhtekorraldaja Liis Kängsepp.
Uut kõrgkoolides Pea igas kõrgkoolis on midagi uut. Ja kui mitte eriala, siis õppekavades või -korralduses on ikka ühtteist teisiti. Nii hakkab Maaülikool sügissemestrist koolitama kõrgeltharitud biotehniliste süsteemide tundjaid (rakenduskõrgharidusõpe), toiduainete tehnolooge (bakalaureuseõpe). Magistriõpet pakutakse uuena taastuvenergia ressursside alal. EBS tuleb välja omalaadse investeeringute juhtimise õpetamisega. See on rahvusvahelise ä r iju ht imise (int BBA) õppekava uus spetsialiseerumissuund, sellesse kaasatakse 20 tudengit peale BBA kursuse läbimist, õppetöö on inglise keeles. Kursuse on EBS välja töötanud koos LHV Pangaga, kes noorte spetsialistide koolitamisse ka ise oma teadmistega panustavad. Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) ja Kunstiakadeemia pakuvad sügisest ühist rahvusvahelist disaini ja tootearenduse õppekava. Eesmärk on siduda teadus, tehnoloogia ja disain üheks loovaks distsipliiniks, selgitati TTÜ-st. Kusjuures oluliseks osaks on tootearendusprojektid, mis viiakse ellu Eesti ettevõtetega. Kuid tagasi algusesse: põhikooli jõuab soome keel, uus riiklik õppekava lubab hakata teise võõrkeelena alates 6. klassist õpetama ka seda keelt.
Kooliristmik
Riigieksam 20 aastat hiljem: pabin on sees sama suur, nagu oli abituriendina foto: pille-riin pregel
sest igapäevane raadiotöö oli huvitavam kui metoodikaloengutes olemine ja nii saingi kõrghariduse ajakirjanduse erialal. Täna on algklassiõpetaja asemel klassiõpetaja ja üllatusega avastasin, et tegelikult on nii mitmedki õppejõud veel vapralt rivis ja pole võimatu, et peale 20 aastast vaheaega taas tudengi ja õppejõu rollis kohtume. Häid üllatusi oli teisigi, näiteks sel aastal tõsisemalt hoo sisse saanud VÕTA ehk programm, mis arvestab varasemaid õpinguid ja töökogemust. Nii võib olla, et mu tollastel eksamitel ja praktikumidel on tänagi väärtus. Aga esmalt on vaja hakkama saada vene keele riigieksami kirjaliku osaga ja valmistuda homseks suuliseks eksamiks. Seegi on olnud kogemus, mida iseenesest juba tasub püüdma minna.
RIIGIEKSAMID. Merike Mikk lõpetas keskkooli 20 aastat tagasi. Kahe väikese ja ühe peatselt sündiva tütre ema teeb riigieksameid, sest toonastest jääb väheseks, et uuesti ülikooli astuda. Täna tehakse Eestis saksa, vene või prantsuse keele kirjalikku eksamit. Merike Mikk epl@epl.ee
Olen üks neist, kes täna suure pabina saatel eksamiruumi astub, kaasas pass ja eksamikoha teade. Teen vene keele riigieksamit. Oma kunagisi keskkooli lõpueksameid mäletan hästi: see oli viie erineva eksami närvipinge, millele järgnesid veelgi suurema sisemise ärevusega tehtud ülikooli sisseastumiseksamid. Kõrgkooli dokumente viies sai valida ainult ühe eriala ja kui sissesaamine ebaõnnestus, anti uus võimalus tudengiks saada alles aasta pärast. Tasulist õpet ei olnud, kõik pidi panema ühele kaardile. Mõte taas ülikooli astuda tuli üsna spontaanselt. Nagu ka alustada päris algusest ehk teha riigieksamid ja üritada sisse saada päevasesse õppesse. Minu uueks erialaks oleks siis klassiõpetaja kutse. Sisseastumisnõudeid uurides avastasin rõõmsa üllatusega, et Tallinna ülikooli haridusvaldkonna paarile erialale pääsemiseks sobivad riigieksamitena kirjand ja vabalt valitud aine, lisaks tuleks kirjutada lühiessee ja osaleda vestlusel. Kirjandi tegin riigieksamina 12 aastat tagasi (siis küll keskkooli
lõpueksami nime all – toim) ja kuna riigieksamite tulemused on eluaegsed, siis muretsema ei pea enam.
Kas saan veel hakkama? Seevastu teise riigieksami valik pani tõsiselt pead murdma. Mida valida? Uurisin riigieksamite kohta internetist. Millises õppeaines suudaksin eksami enam-vähem rahuldavale tulemusele ära teha? Keskkoolis õppisin saksa keelt, aga seda pole aastaid kasutanud ja kahtlen, kas julgen üldse selles keeles täna suhelda. Valida inglise keel? Elust enesest ja keelekursustelt saadud teadmised ei anna kindlustunnet. Või võtta ü h iskon naõpet u s? Sel leg i materjali uurides tundus, et altminekuvõimalusi on rohkem kui üks. Kohe jäid kõrvale matemaatika, füüsika ja keemia, samamoodi bioloogia, ajalugu ja geograafia. Tuleb ausalt tunnistada, et sel juhul oleks pidanud õppimisega alustama vähemalt eelmise aasta sügisel, sest 20 aastat kooli lõpetamisest on mälus ikka üsna puhta töö teinud. Kes mäletab täna keskkonna murdumisnäitajat või oskab öelda, m i l l isesse r ü h ma k uu lub fibriin? Sõnad „koordinaatteljestik” või „isotoobid” ja „diee-
lektrik” tunduvad täiesti arusaamatutena. Valik langes vene keelele. Kuid varasemate eksamite helifaile kuulates hakkasin tõsiselt pabistama. Ma ju oskasin vene keelt keskkoolis päris hästi, vene keele eriklassi lõpetajatena saime kõik suhtlemisega hakkama. Kuid kas tulen toime nüüd? Hakkasin otsima abimaterjali. Üllatus oli suur, kui kiire telefonikõne raamatukokku ja otsingud internetis näitasid, et head vene keele õpikut on päris keeruline leida. Neid lihtsalt pole viimastel aastatel koostatud! Nii ongi õppematerjaliks venekeelsed telekanalid ja varasemate eksamite helifailid. Ja tuleb ausalt tunnistada, et mida päevake lähemale eksamile, seda suuremaks kasvas närvipinge. Täna komisjoni ees rollimängu mängides ja homme kuulamisülesandeid tehes olen täpselt selline, nagu 20 aastat tagasi – närvis, pinges ja pabinas ühekorraga. Ja samamoodi, nagu tänased koolilõpetajad, ootan pinevusega SMS-sõnumit, mitu palli ma riigieksamilt sain ning kas see on piisav ülikooli astumiseks. 1990-ndate alguses õppisin tollases Tallinna pedagoogilises instituudis kaks aastat algklassiõpetajaks. Õppimine jäi pooleli,
Ligi 21 899 riigieksami tegijat
Kui kõik hästi läheb, on sel sügisel kooli minejaid peres ühe asemel kaks: 1. klassi läheb Marleen, pere vanim tütar ja ülikooli astub ema Merike.
Tallinna Pedagoogiline Seminar Räägu 49, 11311 Tallinn Telefon 639 1741, alates 28.06 info telefonil 639 1743 Faks 639 1763 E-post: tps@tps.edu.ee kodulehekülg www.tps.edu.ee Dokumentide vastuvõtt: paberkandjal 19. juulist– 6. augustini tööpäevadel kella 9.00-16.00. Sisseastumisavalduste esitamine elektrooniliselt läbi Sisseastumise Infosüsteemi (SAIS) 28. juunist-6. augustini. 2010/2011 õppeaasta Akrediteeritud rakenduskõrghariduse õppekavad: • koolieelse lasteasutuse õpetaja • noorsootöö • sotsiaaltöö
•• 2010. aasta riigieksamitele registreerus esialgsetel andmetel kokku 21 899 eksamitegijat, neist 18 376 on gümnaasiumiõpilased, 1421 gümnaasiumi varemlõpetanud ning 2102 kutseõppeasutuste õpilased. •• Eksamivalikuid tehti kokku 51 217, kõige enam oli eesti keele kirjandi kirjutajaid (10 347), inglise keele (8619), geograafia (7006) ja ühiskonnaõpetuse (6183) valijaid. Allikas: riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus
2010/2011 õppeaastal võetakse vastu õpilasi järgmistele erialadele: Põhikooli baasil Mehhatroonik Autotehnik Automaatik Metallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist
3,5 a. 3,5 a. 3,5 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3,5 a. 3 a.
Keskkooli baasil Mehhatroonik (kooli- ja töökohapõhine õpe) Autotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja (töökohapõhine õpe) * Keevitaja (poolautomaat) Juuksur Rätsep - stilist Automaaler Autoplekksepp Müügikonsultant rõivaalal * A. töökohapõhine õpe B. õmbleja eriala lõpetanutel (Kutsekeskharidus)
2,5 a. 2,5 a. 2 a. 1 a. 1,5 a. 2 a. 2 a. 2 a. 1,5 a. 0,5 a.
Lisaks riigieelarvelistele tasuta kohtadele on kõikidel erialadel ka tasulised õppekohad Kutsehariduse õppekavad: • hooldustöötaja • lapsehoidja Täienduskoolitus: kava vaata: www.tps.edu.ee
Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus. * töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu
TASEMEL KUTSEHARIDUS
5
6
Kooliristmik HUVITAVAT:
Rohkem kui kahe ülesande lahendamine käib ajule üle jõu naissoost katsealuse ajutegevuse muudatuste seiramiseks kasutati spetsiaalset magnetvõnkelist ajutomograafi. Tomograaf keskendati parem- ja vasakpoolsele frontaalsagarale, piirkondadele, mis tegelevad keeruliste vaimsete funktsioonidega. Kui katsealused üritasid samaaegselt kaht ülesannet täita, jagasid sagarad toimingud omavahel. Vasema sagara signaalid vastasid ühele ülesandele, parema sagara tegevus teisele. Kui katsealuste rühm seati aga silmitsi kolme samaaegse ülesandega, jäid nad jänni, nähtub ajakirjas Science avaldatud uurimuse tulemustest. EPL
Teadlastel on õnnestunud välja selgitada, miks mitme ülesande samaaegne sooritamine nii keeruline on, kirjutab www.Forte.ee. Aju saab kahe ülesandega samaaegselt hästi hakkama, sest suunab need töötlemisele eesaju eri piirkondadesse. Kui lisada aga veel ka kolmas ülesanne, tabab aju ülekoormus, vahendab The Daily Telegraph. Pariisi Ecole Normale Superieure’i doktori Etienne Koechlini juhtimisel läbi viidud uurimus näitas, et katsealused, kes pidid korraga rohkem kui kaht ülesannet lahendama, said sellega palju halvemini hakkama. 32 mees- ja
TURISMIÕPINGUD EESTIS JA TÖÖKOHAD ÜLE MAAILMA
EESTI HOTELLI- JA TURISMIKÕRGKOOL ESTONIAN SHOOL OF HOTELL & TOURISM MANAGEMENT
RAKENDUSKÕRGHARIDUSE AKREDITEERITUD ÕPPEKAVAD • hotellimajandus* - 3 aastat • hospitality management (inglise keeles) - 3 aastat • reisikorraldus* - 3 aastat • toitlustusteenuste korraldus* - 3 aastat
KUTSEHARIDUS • hotelliteenindus* - 2 aastat • toitlustusteenindus* - 2 aastat • reisikorraldus* (spetsialiseerumine äriturism või giiditöö) - 2 aastat Puuvilla 19 10314 Tallinn, Eesti Tel: 668 8707 Faks: 668 8706 e-post: ehte@ehte.ee www.ehte.ee
* - võimalus õppida tasuta õppekohtadel
TULE OMANDA OSKUSED JA TEADMISED, MIS TAGAVAD TÖÖKOHA NII EESTIS KUI VÄLISMAAL
Töö- ja pere kõrvalt õppimine muutub Algus lk 1 E-õpet, mida ülikoolides, aga ka kutsekoolides korraldatakse aktiivselt, väga praktilises kutsehariduses kunagi sajaprotsendiliselt teha ei saa. Müüriladumist ikka internetis ei õpi. Samal põhjusel on ellu kutsutud õpipoisiõpe, mis tähendab ameti õppimist otse töökohal. Punga sõnul on see Saksamaal ja Austrias väga levinud töökohapõhine õppevorm muutunud viimastel aastatel populaarsemaks ka Eestis. Muutumas on õppekavade süsteem: lisaks esmaõppekavadele tulevad ka jätkuõppekavad. Viimased on neilegi, kes eriala juba õppinud ja/või juba töötavad ning soovivad uut ja spetsiifilisemat juurde õppida. Täiskasvanud kõrgkooliõppurite elu lihtsustamiseks on viimasel ajal hakatud rääkima sellest, et anda neile samad võimalused, õigused, tingimu-
sed, mis on statsionaarsetel, nö kohe pärast keskhariduse kättesaamist õppima tulnutel. Näiteks võimalus saada õppetoetust, võtta samadel tingimustel õppelaenu jne – see on üheks eesmärgiks täiskasvanuhariduse arengukavas aastani 2013. „Õpingud katkestanutele mõeldud programmid KUTSE ja TULE seavad õppeasutused sel aastal olukorda, kus neil tuleb ilmselt rohkem kokku puutuda õppijatega, kel töö ja pere ning korraldada õppetööd õppijate võimalusi arvestades,“ sõnas haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets. „Õppeasutuste kodulehekülgedel on selle kohta info olemas (kaugõpe, e-õpe, tsükliõpe). Küllap on aga võimalik õppetöö korraldust ja metoodikat edasi arendada ja sihtrühmale vastavamaks muuta.“
TULE ja KUTSE – mis need on? •• Tule Uuesti ja Lõpeta Edukalt: programm pakub kõrgharidustasemel õpingud katkestanud inimestele võimalust need lõpule viia. Sel moel saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004 – 2008/2009 ning kellel on läbida mitte rohkem kui pool õppekavast. - Õppekohtade arv erinevates valdkondades lähtub riikliku koolitustellimuse jaotusest. Aastatel 2010 – 2013 on kavas vastu võtta kuni 800 üliõpilast arvestusega, et neil on õpingute lõpetamiseni jäänud pool õppekava nominaalkestusest. Juhul, kui lõpetamiseks kulub vähem aega, on või-
malik vastu võtta rohkem õppureid. - Õpinguid kutsub jätkama 13 kõrgkooli: Eesti infotehnoloogia keskus, Maaülikool, Kunstiakadeemia, Muusika- ja teatriakadeemia, Lääne-Viru rakenduskõrgkool, Tallinna majanduskool, Tallinna pedagoogiline seminar, Tallinna tehnikakõrgkool, Tallinna tehnikaülikool, Tallinna ülikool, Tartu ülikool, Tartu kõrgem kunstikool, Võrumaa kutsehariduskeskus. Vastuvõtt nn jätkukohtadele on enamikes nüüd juba alanud. •• Kutseõpe Uuesti, Tõuge Sinu Eduks: nelja aasta jooksul saavad oma õpingud lõpetada 400 kutseõppeasutuses õpingud katkestanut, kellel on varasemalt läbitud samuti vähemalt pool ettenähtud õpingute
mahust. Viimase kuue õppeaasta jooksul oma kutseõpingud katkestanutel on nüüd võimalus lõpetada õpingud riigieelarvelisel õppekohal, sihtgruppi haaratakse ka rakenduskõrgkoolide kutseõppe õppekavadel õppinud. - Programmide abil haridustee jätkajatel on samad õppurite õigused ja kohustused, mis teistelgi. (Üli) õpilaskandidaadi edasiõppimise võimalused ja maht selgitatakse välja varasemate õpingute ja töökogemuste alusel (VÕTA). Allikas: haridus- ja teadusministeerium Loe põhjalikumalt ajakirjast Õpitrepp: www.andras.ee/opitrepp
Kooliristmik
iga aastaga lihtsamaks foto: rene suurkaev
KÜSITLUS:
Kas mäletate oma keskkooli või gümnaasiumi lõpupidu?
Seda ei mäleta, kas päike tõusis või mitte
Maakonnavisiidil Jõgevamaale mõne aasta eest külastas president Ilves Luua metsanduskooli. Töötuse kasv on püstitanud koolidele veel ühe olulise ülesande. Tinglikult öeldes: teha nii, et tulevikus ei oleks nii suurel hulgal neid, kes moodustavad praegu kõige suurema töötute grupi – eri- ja kutsealase kvalifikatsioonita inimesed. Vaid üldharidusest enam ei piisa. Kutsekoolides lähenetakse asjale nii, et suurendatakse õppekohtade arvu. Eelmisel aastal suurenes ka ülikooliharidusega kutseõppesse tulijate arv, nentis Andres Pung. „Me suhtume sellesse positiivselt. Sel moel tulijate hulgas on erinevaid inimesi: need, kes jäänud pärast ülikooli lõpetamist elu hammasrataste vahele, kuna pole leidnud erialast tööd. Ja need, kes tahavad juurde õppida mõne praktilise oskuse või olemasolevat praktilisest
küljest täiendada,“ ütles Pung. „Tulevad ja võtavad juurde näiteks ettevõtluskursuse, et endale ise tööd anda. Kui see aitab elus edasi, on see ainult hea.“ Pung tõi välja ühe olulise mõtte: „Vaadates neid, kes riigis põhiliselt praegu töötud on (üldharidusega, ilma spetsiifiliste oskusteta inimesed – toim), peaks edaspidi lähtuma eesmärgist „igale inimesele kutseharidus“. Ka kõrg- ja ülikoolides omandatakse kutse- ja erialased teadmised ning oskused kolmandal ehk kõrghariduse tasemel. Igale eesti inimesele kutse- ja erialane ettevalmistus – see peaks olema selge lähiaastate ambitsioon, mille poole naabrid soomlased püüdlevad juba mitu aastat.“ Agne Narusk
Allan Roosileht (Tallinna reaalkooli 92. lend): Lõpetasin keskkooli 1977. aastal. Lõpupidu pidasime koolis. Väga hull pidu oli ikka, kestis pikalt, varajaste hommikutundideni. Pärast pidu läksime veel mere äärde päikesetõusu vaatama. Seda ei mäleta, kas päike tõusis või mitte. Peol mängis muusikat ansambel Apelsin ja Ivo Linna laulis. Apelsin oli tol ajal ikka number üks bänd. Just oli välja tulnud nende uus hitt „Me armastame ooperit“. Võtsime klassikaaslastega üksteiselt kaela ümbert kinni ja müristasime kaasa laulda. Hiljem, kui ise koolipidusid korraldasin, oli see laul parim, millega rahvast üles kütta.
Keegi magas magamiskotiga rannas Liisi Koikson (Kilingi-Nõmme gümnaasiumi 53. lend): Lõpetasin kooli 2001. aastal. Lõpupidu oli Kabli rannas, see on sinna Pärnu poole natuke. Maja ei olnud meil renditud, telkisime ja oli lihtsalt selline
öine olemine. Klassijuhataja osales vist ka, issand, mul on nii halb mälu! Mäletan, et seal lähedal oli maja, mida sai rentida ja selle olid endale üürinud mingid teised lõpetajad, Tallinna tehnikaülikooli poisid vist. Ja eks võibolla see tekitas natuke elevust. Tegime lõket. Päris soe oli, keegi magas magamiskotiga rannas. Äkki see olin isegi mina?
Keskkonnakaitse Ärijuhtimine Rahvusvahelised suhted Sisekujunduskunstnik-disainer Moekunstnik-disainer Tõlk/tõlkija, �iloloog
Magistriõpe • • • • •
• Keskkonnakaitse ja keskkonnapoliitika
Avatud uste päev 25. mail kell 17.00
Dokumentide vastuvõtt alates 1. juunist Ülikool Euroakadeemia Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn Tel: 611 5801, Fax: : 611 5811 info@euroakadeemia.ee www.euroakadeemia.ee
Vene keeles on võimalik õppida: • •
majandusarvestus rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus
Sisseastumiseks piisab keskharidusest, konkreetseid riigieksami tulemusi ei nõuta!
…külasta meie kodulehte www.ttu.ee/tallinna-kolledz või helista 627 2686
Bändi ei olnud, tegime ise musa Aivar Mäe (Tallinna muusikakeskkooli 15. lend): Lõpetasin Tallinna muusikakeskkooli 1979. aastal. Estonia kontserdisaalis oli lõpuaktus ja lõpupeo jaoks rentisime mingi peokoha Tallinnas. Nädala aja pärast algasid sisseastumiskatsed konservatooriumisse, nii et ega seal hingetõmbeaega ei olnud. Bändi ei olnud, tegime ise musa ja lindilt tuli ka. Häid plaate 70-ndate lõpus juba liikus, samas oli hea muusika väga raskesti kättesaadav. Pidu kestis igal juhul hommikuni. Õpetajad osalesid ka. Meil olid fantastilised õpetajad. Muusikakeskkoolis arvasid kõik õpetajad, et nende aine on kõige tähtsam. Matemaatikaõpetaja tahtis meist matemaatikuid teha, bioloogiaõpetaja bioloogiateadlasi, füüsikaõpetaja füüsikuid. Tamp oli meeletu, aga parimad pedagoogid olid. Ave Schmidt
Alustavatele ettevõtjatele suunatud koolituse eesmärgiks on anda teadmised, mis on vajalikud oma äri edukaks käivitamiseks ja äriplaani läbimõtlemiseks. Kursus toimub 25.05, 01.06 ja 08.06.2010. Hind 2990 krooni. Info ja registreerumine www.karjaariabi.ee
Keskkonnakaitse Ärijuhtimine Regionaalsed rahvusvahelised uuringud Kunstiteadus Tõlk/tõlkija
Doktoriõpe
majandusarvestus kinnisvara haldamine rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus spetsialiseerumisega: rahvusvaheline äritegevus, äriõigus
Kui kahtled ikka veel…
HAKKA PEALE! • • • • • •
• • •
Lõpetades TTÜ Tallinna Kolledži saate hinnatud TTÜ diplomi!
Tule Karjääriabi 3-päevasele kursusele Ettevõtjakoolituse algprogramm –
Bakalaureuseõpe
Meil on võimalik õppida:
Lisa pakkumine soodsaimasse tööportaali! Hind 350 kr/kuu
Ootame Sind meie kolledžiga tutvuma!
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL RIIKLIK KÕRGKOOL USUS EST MAGISTER OPTIMUS - Praktika on parim õpetaja Tule õpi inseneriks ja arenda Eestit! RAKENDUSKÕRGHARIDUS
4 aastat, 240 Euroopa ainepunkti • • • • • • •
Autotehnika* Hoonete ehitus* Masinaehitus* Rakendusarhitektuur Rakendusgeodeesia Raudteetehnika* Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus*
• Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia • Teedeehitus* • Tehnomaterjalid ja turundus* • Tehnoökoloogia • Transport ja logistika* * saab õppida kaugõppes
Avalduste vastuvõtt algab 28. 06.2010 Avaldusi saab esitada SAISi kaudu aadressil www.sais.ee
Pärnu mnt 62 Tel 666 4569 vastuvott@tktk.ee www.tktk.ee
7
8
Kooliristmik
AINULT 3% POTENTSIAALIST?! Inimeste käitumine ja teadlikkus tervislikust elustiilist on viimasel kümnendil tublisti paranenud. Seda tõestab jooksjate, jagratturite ja suustajate arv tänavatel ning terviseradadel. Füüsilise tegevusega korvatakse seda, mis igapäevatöös vajaka jääb. Samal ajal on aga unarusse jäänud lihas, mis enamikule kaasaja inimestest leiva lauale toob. Paljud meist tegelevad AJU treenimisega? Puhkus, õige toitumine ja füüsiline aktiivsus loovad vaid eelduse meie mõttelihase paremaks toimimiseks. * Päeva jooksul häiritakse meid lugematu arv kordi: telefonikõned, e-kirjad, pakiliste küsimustega kolleegid ja pereliikmed. Kõigile on vaja vastata ja teha õigeid otsuseid. Kuna inimene suudab kontsentreeritult tegeleda vaid ühe mõttega, on ülioluline tema oskus keskenduda. * Kaasja inimene pühendab päevas lugemisele (ajalehed, suhtlusportaalid, raamatud, tööalased tekstid jne) 3-6 tundi. Lugemiskiiruse tõsmisel kolm korda kuluks sama materjali läbimiseks 1-3 tundi, samas suudaksite läbi lugeda, mõista ja meelde jätta kordades rohkem.
Küsi lisa: 660 7900 e-post: info@kiirlugemine.ee www.kiirlugemine.ee
* Enamik meist kurdab ühe või teise mäluprobleemi üle. Lihtsaid tehnikaid kasutades on võimalik parandada numbrite, nimede, faktide meeldejätmist ja nende kasutamist vajalikul ajahetkel. Me kasutame keskmiselt vaid 3% oma aju tegelikest võimetest. Sõltub ainult meist endist, kui palju ülejäänud 97% lisaks rakendada tahame, sest potentsiaal on tohutult suur. Vaimse võimekuse parandamiseks on olemas teadusele tuginevad ja praktikas edukalt katsetatud treeningmeetodid. Kiirlugemise ja mälutreeningu kursusel õpid: ✓ teadvustama ja arendama oma potentsiaalseid võimeid, ✓ tundma ja kasutama keskendumistehnikaid, ✓ mõtlema mitmetasandiliselt ja kasutama aju maksimaalselt, ✓ olema kiire ja paindlik lugeja ning mäletama alati olulisi fakte, ✓ informatsiooni ja teadmisi organiseerima ning teistele arusaadavalt edasi andma.
Kursuste hind 1000 krooni soodsam! Pakkumine kehtib Tellijaeelise kaardi omanikele mai lõpuni. Registreeruda saab kõikidele koolitustele, mis toimuvad enne 31. augustit.
Koolitaja Tauri Tallermaa
MTÜ Keeltemaja Endla 22 www.tallinnakeeltekool.ee Tel 6620996 ja 6620706 HTM koolitusload
Suvised intensiivkursused 01.-21.06. • Hispaania keele vestluskursus (B1-B2 tasemele) • Prantsuse keele vestluskursus (B1-B2 tasemele) • Saksa keel taasalustajatele • Inglise keel 0-algajatele • Inglise keel kesktasemele (B1-B2) Hind: 2200 kr./ 30 a-t
Rakvere Ame�kool ÕPILASTE VASTUVÕTT Vastuvõtt põhihariduse baasil Õppeaeg 3 aastat ja 6 kuud: • Kokk • Autotehnik Õppeaeg 3 aastat: • Tarkvara ja andmebaaside haldus • Tisler • Ehitusviimistleja • Ehituspuusepp • Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja • Koostelukksepp • Keskkonnatehnika lukksepp • Keevitaja • Pagar, kondiiter • Maaturismiteenindaja
Vastuvõtt keskhariduse baasil Õppeaeg 2 aastat, täiskoormusega õpe � Hotelliteenindaja Õppeaeg 2 aastat ja 6 kuud � Autotehnik
Vastuvõtt põhihariduse nõudeta Õppeaeg 1 aasta, vanuse alampiir õppima asumisel 17 a � Autotehnik (autohooldusspetsialist)
Kooli sisseastumiseks esitada järgmised dokumendid:
� Kirjalik avaldus (täidetakse kohapeal) � Vanema või eeskostja kirjalik nõusolek, kui õpilaskandidaat on alaealine � Põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse originaal või selle notariaalselt kinnitatud koopia � Isikut tõendav dokument (ID –kaart, pass või sünnitunnistus) � Tervishoiuteenust osutava isiku väljastatud tõend õpilase tervisliku seisundi kohta, kui õpilaskandidaat on alaealine � 4 fotot 3x4 cm Õppetöö toimub eesti keeles ja on tasuta. Koolil on õpilaskodu. Dokumente võetakse vastu 25. juunist – 14. augustini igal tööpäeval 9.00 – 14.00 Õpilaste vastuvõ� erialadele toimub 16. august – 18. august 2010 Kõigi õpilastega viiakse läbi komisjoni poolt individuaalne vestlus. IT erialadele ja autoerialadele viiakse täiendavalt läbi eriala sobivustest. Piiri 8 • Rakvere 44316 Info: tel 329 5030 • e-post: info@rvss.ee • www.rak.edu.ee
TALLINNA POLÜTEHNIKUM kutsub 2010/2011. õppeaastal õppima järgmistele erialadele: PÕHIHARIDUSE BAASIL: • elektrik, 3 a. • automaatik, 3 a. 6 k. • telekommunikatsiooniseadmete spetsialist 3 a. 6 k. • arvutid ja arvutivõrgud, 3 a. 6 k. • trükitehnoloogia, 3 a. • nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, 3 a. KESKHARIDUSE BAASIL: • trükitehnoloogia, 2 a. • fotograafia, 2 a. • elektrik, 2 a., sessiooniõpe • arvutid ja arvutivõrgud, 2 a. 6 k., sessiooniõpe • tarkvara ja andmebaaside haldus, 2 a., sessiooniõpe • nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, 2 a., sessiooniõpe
NB! ÕPPIMINE TALLINNA POLÜTEHNIKUMIS ON TASUTA! Jälgi infot internetis, helista, küsi lisa ja tule õppima! Kontakt: Pärnu mnt. 57, Tallinn, tel. 610 3601, www.tpt.edu.ee, info@tpt.edu.ee